algatuste kohta, mis käsitlevad koolide õppekavade täiendamist Euroopa mõõtme lisamiseks vajalike tugimeetmete võimaldamise teel

(2006/2041(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 149;

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu ja haridusministrite nõukogu koosolekul 24. mail 1988. aastal vastu võetud resolutsiooni, mille eesmärk on edendada Euroopa mõõdet hariduses;

–   võttes arvesse rohelist raamatut hariduse Euroopa mõõtme kohta (KOM(1993)0457);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Mitmekeelsuse uue raamstrateegia“ (KOM(2005)0596) kohta;

–   võttes arvesse nõukogu ja komisjoni ühist vaheraportit „Haridus ja koolitus 2010“ „Lissaboni strateegia edu sõltub kiiretest reformidest (EDUC 43, dokument 6905/04)”, mis käsitleb Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide eesmärkide järelanalüüsi tegemiseks koostatud üksikasjaliku tööprogrammi rakendamist;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A6-0267/2006),

A. arvestades, et Euroopa mõõde on viimastel aastakümnetel muutunud hariduse, iseäranis riiklikus õppekavas üha olulisemaks aspektiks;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament juba tegeleb kõnealuse teemaga, eelkõige seoses 7. aprillil 2004. aastal toimunud kuulamisega teemal „Euroopa mõõde ajaloo õpetamisel“;

C. arvestades, et Austria, Saksamaa, Portugali, Hollandi, Ühendkuningriigi, Sloveenia ja Hispaania riiklikud ametiasutused on juba teinud algatusi teemal, mis puudutab Euroopa kohta hariduses ning arvestades, et ka valitsusvälised organisatsioonid on teinud mitmeid algatusi kõnealuses valdkonnas;

D. arvestades, et Euroopa mõõtme tugevdamisel on põhiline keeleline aspekt ning arvestades, et võõrkeelte valdamine peab olema Euroopa Liidus elava, õppiva, töötava ja ringiliikuva Euroopa kodaniku üks põhioskus;

E.   arvestades, et Euroopa mõõtme lisamisega haridusse kaasnevad erinevused liikmesriikides ja nende vahel;

F.  arvestades, et kõnealuses kontekstis tuleb silmas pidada programmide COMENIUS ja LINGUA tähtsust;

G.  arvestades, et õpilastele, õpetajatele ja üliõpilastele antav teave Euroopa kohta on riigiti oluliselt erinev ning arvestades, et tuleb teha jõupingutusi nõustumaks ühtse ajalookäsitluse ja Euroopa väärtuste mõistega;

H.  arvestades, et peamised takistused on seni veel piiratud arv piiriüleseid algatusi ja programme, algatuste koordineerimatus, nähtavuse ja juurdepääsetavuse puudumine ning nimetatud ülesannete täitmiseks ebapiisavad või mittesobivad töövahendid;

I.   arvestades, et Euroopa mõõtme rakendamisel oma tundides puutuvad õpetajad kokku mitmete takistuste ja raskustega, sealhulgas Euroopa Liitu käsitlevate kaasaegsete, kõrgekvaliteetse teabega hariduslike materjalide puudumine kõigis ELi keeltes ja arvestades, et Euroopa Liit peaks õpetajaid nende püüdlustes toetama;

1.  on seisukohal, et kõik haridussüsteemid peavad tagama, et nende õpilased on keskastme õppe lõppedes omandanud vastavate haridusasutuste poolt määratletud vajalikud teadmised ja pädevuse, et valmistada neid ette rolliks tulevase Euroopa Liidu kodaniku ja liikmena;

2.  rõhutab „Euroopa mõõtme“ tähenduse, olemuse ja ulatuse selgema määratlemise tähtsust kõigis liikmesriikides;

3.  nõuab tungivalt, et Euroopa Ülemkogu ja haridusministrid ajakohastaksid 24. mail 1988. aastal vastuvõetud resolutsiooni Euroopa mõõtme edendamise kohta hariduses, arvestades iseäranis ELi laienemist sellest ajast alates;

4.  nõuab tungivalt, et nõukogu tunnustaks Euroopa dimensiooni kahte aspekti: esiteks juurdepääsu teabele ELi, tema institutsioonide, meetodite, praktika ja algatuste kohta ning teiseks Euroopa ühise ajaloo ja kultuuripärandi tundmist, keeleoskuse arendamist ning Euroopas praegu toimuvate sündmuste tundmist, mis kõik võivad täiendada riiklikku õppekava;

5.  Rõhutab multimeedia ja interneti kasutamise tähtsust hariduses kui kaasaegseid õpetamismeetodeid Euroopa mõõtme lisamiseks koolide õppekavasse; sellega seoses soovitab näiteks mitmekeelse internetiteenuse asutamist, mis tutvustab parimaid tavasid, pakub haridusalast abi ning on aluseks kogemuste vahetamisele;

6.  nõuab keeleõppe pidevat parandamist, näiteks elukestva õppe programmi COMENIUS sektsiooni raames; tunnistab lisaks, et inglise keelt emakeelena rääkivate isikutel on raskusi piisava huvi ja motivatsiooni säilitamisega teiste Euroopa keelte õppimisel, mis toetaks vastastikust mõistmist ja empaatiat kogu Euroopas; seetõttu on naaberrahvaste keelte õppimine eriti oluline;

7.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid edendaksid mitmekeelsust, õpetades rohkem erinevaid keeli kui praegu ning viiksid kooli õppekavadesse sisse vähemalt kahe võõrkeele õpetamise juba alates nooremast koolieast;

8.  soovitab analüüsida valdkondi, kus Lissaboni strateegia ei ole seni suutnud saavutada soovitud tulemusi, ning koostada nimekiri meetmetest, mida liikmesriikide valitsused peaksid rakendama kokkulepitud majandustingimuste saavutamiseks;

9.  soovitab parimate kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel seoses keeleõppe ja Euroopa mõõtme kasutamisega hariduses, et tagada praeguste algatuste, sealhulgas enne 2004. aastat tehtud algatuste levitamine kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides;

10. teeb ettepaneku, et ELi viimase laienemise edu kindlustamiseks on oluline tagada piisav teabe, projektide ning üliõpilaste ja õpetajate vahetus kümne uue ja 15 pikemaajalise liikmesriigi vahel;

11. kutsub nõukogu üles kaaluma, kas kasulikud ja asjakohased ressursid nagu „Euroopa koolivõrk", õppealane koostöö ja uuendused ning meetmed nagu „Euroopa koolis“ vajavad lisaressursse ja, kas õpetajatele on antud piisavalt suuniseid selle kohta, kuidas vastavale teabele ligi pääseda, et laiendada Euroopa mõõdet hariduses;

12. teeb ettepaneku, et õpetajate koolituskursused peaksid jagama praktikantidele vajalikke teadmisi Euroopaga seotud teemade kohta, et julgustada neid kasutama Euroopalikku lähenemist rahvusliku ja kohaliku teadlikkuse õpetamisel;

13. rõhutab, et Euroopa mõõde täiendab, kuid ei asenda ega tõrju kõrvale rahvuslikku sisu;

14. rõhutab vajadust ajakohastada olemasolevaid dokumente, iseäranis 1996. aasta Eurydice mittetäielikku teemalist bibliograafiat;

15. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ja liikmesriikidele.

Euroopa Liit ja Euroopa Nõukogu on kasutanud hariduses Euroopa mõõdet üha rohkem mõningate hariduslike algatuste ja hariduspoliitika tähistamisel, peamiselt eesmärgiga kasvatada noorte seas eurooplaslikku mentaliteeti ja selgitada neile Euroopa tsivilisatsiooni väärtust.

Kuna praegu toetatakse Euroopa mõõdet hariduses laialdaselt, on saadaval ka hulgaliselt vahendeid. Kõige ilmsem on see ainetes nagu ajalugu, geograafia, humanitaarained, majandus ja võõrkeeled.

Kohalike, riiklike kui ka rahvusvaheliste algatuste raames üle kogu Euroopa on vastu võetud mitmeid resolutsioone, et edendada Euroopa mõõtme mõistet hariduses.

Oluline on aga, et keeleline aspekt näib selle mõiste juurutamisel olevat peamine, nagu lähtub komisjoni teatisest "Mitmekeelsuse uus raamstrateegia" (KOM(2005)0596). Võõrkeelte valdamine peaks seetõttu olema kõige nähtavam ja arenenum näide Euroopa mõõtmest hariduses.

Seetõttu on eesmärk luua algatusi, mis suudavad kõnealust teavet rakendada ja organiseerida nii, et see oleks kättesaadav igale lapsele igas koolis üle kogu Euroopa.

Õiguslik raamistik

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 149 sätestab liikmesriikide poolt hariduse vallas tehtava töö toetamiseks ja täiendamiseks tehtud algatuste aluse. Kõnealune artikkel sätestab selgesõnaliselt, et mitmete vastu võetud algatuse seas peab Euroopa Ühendus tulevikus liimesriikide võimupiire tunnustades andma oma panuse „Euroopa mõõtme arendamisse hariduses, eriti liikmesriikide keelte õpetamise ja levitamise kaudu".

Maastrichtist alates on Euroopa mõõtme rolli tugevdanud muud meetmed, näiteks COMENIUS, mille eesmärk on õpetamise kvaliteedi parandamine ja Euroopa mõõtme tugevdamine hariduses, eriti koolidevahelise piiriülese koostöö edendamise või LINGUA kaudu.

Euroopa mõõde tänases hariduses

Liikmesriikide algatused

Igas liikmesriigis saadaolev teave erineb nii oma sisult kui ka kvaliteedilt. Kui mõned riigid on esitanud arvukalt näiteid ja selgitusi, siis teised on vaevu puudutanud Euroopa mõõdet nende haridussüsteemis. 1996. aastal Eurydice võrgu avaldatud mitteammendav temaatiline bibliograafia esitab esialgse ülevaate Euroopa pedagoogilistest algatustest, mille eesmärk on edendada koolides euroopalikumat lähenemist.

Mitme aastakümne jooksul, eriti aga Euroopa Ühenduse loomisest alates on Euroopa muutunud riiklike õppekavade üha väljapaistvamaks tunnusjooneks. Mõnes riigis nagu Austrias, Hispaanias, Portugalis või Sloveenias on Euroopa mõõde kohustuslikkuse või põhinõude näol riigi haridussüsteemis kindlal kohal.

Belgias ja Hollandis koostavad haridusametid isegi eridokumente õpetajatele, õpilastele ja üldsusele, et suurendada nende teadlikkust õpetamise üha suurenevast rahvusvahelistumisest ning võõrkeelte õppimisest ja koolidevahelisest õpilasvahetusest tulenevast kasust. Samas pakuvad kõnealused trükised kodanikele teavet Euroopa tasandil vastu võetud otsuste ning nende tähenduse kohta koolis õpetatavate ainete jaoks.

Portugalis on Euroopa mõõdet edendavad meetmed kokku pandud üldisesse "Hariduse Euroopa mõõtme programmi", mille algatasid 1989. aastal riiklikud tugiüksused.

Olulisemad Euroopa algatused

Euroopa tasandil on ulatuslikud algatused aidanud rõhutada ka Euroopa mõõtme säilitamise tähtsust kõikide liikmesriikide hariduses. Selles osas on peamised algatused Euroopa Schoolnet, mis hõlmab mitmekeelset Euroopa haridusportaali õpetamiseks, õppimiseks, koostööks ja uuendusteks ning samuti selliseid vahendeid nagu eSchoolnet või „European Treasury Browser“, ning piiriülene ja kultuuridevaheline algatus „Europe at School“, mille eesmärk on suurendada õpetajate, õpilaste ja üliõpilaste teadmisi Euroopa kohta.

Euroopa mõõde riiklikus õppekavas

Viide Euroopa mõõtmele liikmesriikide õppekavades sõltub nende individuaalsest ülesehitusest. Samas ilmneb, et järgmised kolm olulisemat õppeainet annavad Euroopa mõõtmele hariduses märkimisväärse staatuse: geograafia, ajalugu ja võõrkeeled. Ühtlasi käsitletakse Euroopa mõõdet mitmetes teistes tundides, nagu kodanikuõpetuse-, muusika- või kunstitundides.

Õppematerjalid

Hariduse sisu ja õpetamismeetodid erinevad liikmesriigiti. Mõned õpetajad kasutavad neile antud materjale, teised aga valivad oma vahendid ise. Tellitavad või haridusametite poolt levitatavad erialased ajakirjad moodustavad suure osa õpetamisel kasutatavast materjalist. Edaspidi mängivad samasugust või kasvavat rolli kasutajasõralikud ja kergesti juurdepääsetavad veebilehed. Mõnes liikmesriigis, näiteks Belgias, teavitavad riiklikud haridusametid oma õpetajaid „Vademecumi“ vahendusel ning varustavad neid Euroopa väljaannetega ja hoiavad neid kursis ajakirjanduses kajastatavate teemadega, mis aitavad leida paremaid viise õppetundidesse või õppekavadesse Euroopa mõõtme lisamiseks.

Haridusametid toodavad õpikutest, brošüüridest, videotest või CD-ROMidest koosnevaid eripakette ning levitavad neid oma õpetajate ja õpilaste seas. Maltal näiteks kasutatakse Euroopa õpingutes ühte niisugust paketti nimega „In search of Europe“.

Teemakohased algatused on olemas, kuid nende mõju ja tõhusus sõltuvad koolist, eelarvest ja saadaolevast uuest infotehnoloogiast.

ELi roll on seega oluline.

Piirangud ja takistused

Euroopa mõõtme mõiste hariduses jääb üsna ähmaseks ning seda tuleb selgemalt sõnastada, et seda oleks võimalik ELi liikmesriikide õppematerjalides konkreetselt ja tõhusalt rakendada. Kuigi paljude õppetundide eesmärk on Euroopa mõõtme käsitlemine, ei saavutata tundides alati soovitud eesmärki.

Euroopa mõõde esitab otsustavaid küsimusi Euroopa õppekavade süsteemile. Kuidas saavad riiklikud õppekavad edendada nii rahvuslikku kui ka Euroopa identiteeti? Kuidas saab ELi liikmesriikide hariduslikku pädevust tunnustades täiendada riiklikke õppekavasid, iseäranis täiustada õpetajatele saadaolevaid õppematerjale, et tugevdada Euroopa mõõtme mõistet? Mõned takistused ja raskused, millega õpetajad praegu silmitsi seisavad, on eriomased vaid ühele kindlale riigile, samas kui teistes on vajadus tegevuse koordineerimise järele. Paljudes riikides pole õpetajatel alati kõiki vajalikke oskusi ning nende rahalised vahendid on mõnikord puudulikud.

Peamised takistused on algatuste koordineerimatus, läbipaistvuse ja juurdepääsetavuse puudumine ning nimetatud ülesannete täitmiseks ebapiisavad või mittesobivad töövahendid.

Ettepanekud ja soovitatavad meetmed

- Soodustada Euroopa mõõtme käsitlemist hariduses, aidates õpetajatel oma tundidesse Euroopa mõõde tõhusalt sisse viia.

- Optimeerida Euroopa algatuste mõju, suurendades algatuste läbipaistvust, täiendavust ja koordineeritust, et tuua esile kõik puudused ning need vastavalt kõrvaldada, samuti parandada tavalisi õpetamisvahendeid, mis on juba aidanud tugevdada Euroopa mõõdet riiklikes õppekavades.

– Tagada üldine juurdepääs teabele Euroopa mõõtme kohta, tagades kõigile, eriti õpetajatele, optimaalne juurdepääs neid puudutavale informatsioonile ning soodustada liikmesriikidevahelist parimate tavade vahetamist. Eriti oluline on kaasata Kesk- ja Ida-Euroopa teema nende riikide riiklikesse haridusprogrammidesse, kes oli liikmesriigid enne 2004. aastat, et kompenseerida infopuudust Euroopa sõjajärgse jaotuse ajastul.