Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus kirjavahetuse vormis kokkuleppe sõlmimise kohta, millega pikendatakse protokolli kehtivust, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi valitsuse vahelises Guinea-Bissau rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline hüvitis ajavahemikuks 16. juunist 2006 kuni 15. juunini 2007
EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus kirjavahetuse vormis kokkuleppe sõlmimise kohta, millega pikendatakse protokolli kehtivust, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi valitsuse vahelises Guinea-Bissau rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline hüvitis ajavahemikuks 16. juunist 2006 kuni 15. juunini 2007
– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2006)0182)(1);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37 ja artikli 300 lõiget 2;
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0167/2006);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;
– võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6-0271/2006),
1. kiidab lepingu sõlmimise heaks;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Guinea-Bissau Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.
Euroopa ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi valitsuse vahelisele kalastamise kokkuleppele lisatud protokolli kehtivus lõppes 15. juunil 2006.
Kokkuleppeosalised otsustasid pikendada protokolli kehtivust ühe aasta võrra ajavahemikuks 16. juunist 2006 kuni 15. juunini 2007. Kokkuleppeosalised parafeerisid kehtivusaja pikendamise kirjavahetuse vormis 17. jaanuaril 2006, et määrata kindlaks EÜ laevade kalapüügi tehnilised ja rahalised tingimused Guinea-Bissau vetes ajavahemikul 16. juunist 2006 kuni 15. juunini 2007.
Pikendatud protokolli põhitingimused jäävad samaks nii kalapüügivõimaluste ja rahalise hüvitise kui ka laevaomanike makstavate tasude osas.
Alates 16. juunist 2004 kohaldatud korda pikendatakse ajavahemikuks 16. juunist 2006 kuni 15. juunini 2007. Ajutise korra alusel makstav ühenduse rahaline hüvitis vastab praegu kohaldatava muudetud protokolli artikliga 3 ettenähtud summale (7 260 000 eurot). Seda summat käsitatakse tervikuna rahalise hüvitisena ning makse sooritatakse hiljemalt 31. detsembril 2006. aastal. Kõnealusel ajavahemikul antakse kalapüügilitsentse välja praegu kehtiva muudetud protokolli artiklis 1 sätestatud piirides tasu või ettemaksu eest, mis vastab protokolli lisa punktis 1 sätestatud tasule või ettemaksule.
Protokollis kindlaks määratud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nõukogu 26. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 829/2004 artiklis 2 määratud jaotuspõhimõtte alusel järgmiselt:
a) krevetid: Itaalia – 1776 brutoregistertonni; Hispaania – 1421 brutoregistertonni; Portugal – 1066 brutoregistertonni; Kreeka – 137 brutoregistertonni;
b) kalad ja peajalgsed: Hispaania – 3143 brutoregistertonni; Itaalia – 786 brutoregistertonni; Kreeka – 471 brutoregistertonni;
c) tuunipüügiseinerid: Hispaania – 20 laeva; Prantsusmaa – 19 laeva; Itaalia – 1 laev;
d) triivõngejadaga kalalaevad ja ritvõngelaevad: Hispaania – 21 laeva; Prantsusmaa – 5 laeva; Portugal – 4 laeva.
II.RAPORTÖÖRI KOMMENTAARID JA JÄRELDUSED
Guinea-Bissauga sõlmitud kalastamise kokkulepe on üks vanimaid EÜ kalastamise kokkuleppeid, mis võeti vastu nõukogu 27. juuni 1980. aasta määrusega (EMÜ) nr 2213/80 (EÜT L 226, 29.8.1980). Praegu pikendatav protokoll on poolte vahel sõlmitud üheksas protokoll, mis on heaks kiidetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 249/2002 ja koostatud vastavalt nõukogu määrusega (EÜ) nr 829/2004 heakskiidetud kokkuleppele.
Kokkuleppeosalised parafeerisid kehtivusaja pikendamise kirjavahetuse vormis 17. jaanuaril 2006, kuid parlament sai komisjonilt sellekohase teate alles 2. mail 2006 ja nõukogu konsulteerimispalve 1. juunil 2006. Tunnustades komisjoni edusamme antud küsimuses, peab raportöör siiski taas kord taunima hilinemist seda tüüpi menetluses, mis teeb tõhusa ja õigeaegse parlamendiga konsulteerimise kalastamise kokkulepete osas sageli raskeks või võimatuks.
Komisjoni sõnul leppisid pooled kokkuleppe pikendamises kokku 2005. aasta detsembris peamiselt selleks, et Guinea-Bissau Vabariigi valitsusele jääks aega tulevast koostöölepingut käsitlevateks läbirääkimisteks võimalikult hästi valmistuda, arvestades poliitilist tausta (valimised 2005. aasta juunis ja valitsuse vahetus 2005. aasta novembris), ning rakendada kalandussektori säästvaks arenguks vajaliku kontrolli ja järelevalve toetamise tegevusprogrammi. See pikendamine peaks seega võimaldama uuel valitsusel pidada läbirääkimisi mõistlikel tingimustel ja piisavate tähtaegadega, ilma kokkuleppe ja aastase rahalise hüvitise maksmise peatamiseta, mis on oluline Guinea-Bissau riigi eelarvetasakaalule.
2005. aasta detsembris viidi sõltumatute konsultantide konsortsiumi kaasabil läbi praegu kehtiva protokolli põhjalik hindamine. Arvestades ettepaneku ajaliselt piiratud iseloomu, see tähendab kõnealuse protokolli kehtivuse pikendamist ainult ühe aasta võrra, ei ole kehtiva protokolli ajutist pikendamist ette nägeva ettepaneku eraldi eelhindamist läbi viidud.
Komisjoni hinnangul on kalastusvõimaluste läbivaatamine (alates 16. juunist 2004) ning rahalise hüvitise vähendamine 10 200 000 eurolt 7 260 000 eurole võimaldanud suurendada kokkuleppe tasuvust ja kalastusvõimaluste kasutamise taset. Kokkulepe võimaldab (otseselt ja kaudselt) luua hinnanguliselt 509 töökohta Euroopa Liidus ja 141 partnerriikides.
Kalastuskokkulepe on oluline ka Guinea-Bissau majanduslikule ja poliitilisele stabiilsusele ning riigi kalandussektorile. See aitab kaasa Guinea-Bissau riigi eelarvevahendite olulise osa tagamisele (keskmiselt 38% eelarvevahenditest viimase viie aasta jooksul).
Kokkuleppe pikendamata jätmine võib ühelt poolt kaasa tuua kokkuleppega hõlmatud kalastustegevuse peatumise, mis asenduks eralitsentsidega, see aga ei võimaldaks enam tagada püügikoormuse jälgimist, teiselt poolt tekitaks see suuri probleeme Guinea-Bissau majandusele ja poliitilisele stabiilsusele ning jätaks riigi ilma avaliku teenistuse toimimise jaoks olulisest eelarveressursist, ning kolmandaks ei oleks enam nõuetekohaselt tagatud sektori toimimiseks vajalike kulude (kontroll, järelevalve, teadusuuringud, koolitus jne) rahastamine.
Ülaltoodut arvestades soovitab raportöör kalanduskomisjoni nimel parlamendil heaks kiita ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus kokkuleppe sõlmimise kohta, millega pikendatakse protokolli kehtivust, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi valitsuse vahelises kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline hüvitis ajavahemikuks 16. juunist 2006 kuni 15. juunini 2007.
MENETLUS
Pealkiri
Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus kirjavahetuse vormis kokkuleppe sõlmimise kohta, millega pikendatakse protokolli kehtivust, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi valitsuse vahelises Guinea-Bissau rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline hüvitis ajavahemikuks 16. juunist 2006 kuni 15. juunini 2007
James Hugh Allister, Elspeth Attwooll, Marie-Hélène Aubert, Iles Braghetto, Niels Busk, Luis Manuel Capoulas Santos, Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Carmen Fraga Estévez, Ioannis Gklavakis, Ian Hudghton, Heinz Kindermann, Henrik Dam Kristensen, Albert Jan Maat, Willy Meyer Pleite, Rosa Miguélez Ramos, Philippe Morillon, Seán Ó Neachtain, Struan Stevenson, Margie Sudre, Daniel Varela Suanzes-Carpegna
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed