RAPORT On aeg tõsta tempot – kasvava majandusega ja ettevõtliku Euroopa loomine
27.10.2006 - (2006/2138(INI))
Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Pilar del Castillo Vera
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
teemal "On aeg tõsta tempot – kasvava majandusega ja ettevõtliku Euroopa loomine"
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni teatist "Ühenduse Lissaboni kava elluviimine: kaasaegne VKE-poliitika majanduskasvu soodustamiseks ja tööhõive suurendamiseks" (KOM(2005)0551);
– võttes arvesse komisjoni teatist "On aeg tõsta tempot – uus partnerlus majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel" (KOM(2006)0030);
– võttes arvesse komisjoni teatist "Ühenduse Lissaboni majanduskasvu ja töökohtade kava rakendamine. Ettevõtete üleminek – järjepidevus läbi uue alguse" (KOM(2006)0117);
– võttes arvesse 23. ja 24. märtsil 2000. aastal Lissabonis, 23. ja 24. märtsil 2001. aastal Stockholmis, 15. ja 16. märtsil 2002. aastal Barcelonas ning 22. ja 23. märtsil 2005. aastal, 15. ja 16. detsembril 2005. aastal ning 23. ja 24. märtsil 2006. aastal Brüsselis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu eesistujate järeldusi;
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu Göteborgi kohtumisi 15. ja 16. juunil 2001, kus otsustati Lissaboni strateegia ühendada säästva arengu strateegiaga;
– võttes arvesse 27. oktoobril 2005. aastal Hampton Courtis toimunud riigipeade mitteametliku kohtumise järeldusi;
– võttes arvesse nõukogu 12. juuli 2005. aasta soovitust 2005/601/EÜ liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldiste suuniste kohta (2005–2008)[1];
– võttes arvesse komisjoni teatist "Koostöö majanduskasvu ja töökohtade nimel – Lissaboni strateegia uus algus" (KOM(2005)0024);
– võttes arvesse komisjoni teatist "Majanduskasvu ja töökohtade loomise komplekssed suunised (2005–2008)" (KOM(2005)0141);
– võttes arvesse komisjoni teatist "Ühismeetmed majanduskasvu kiirendamiseks ja tööhõive tõstmiseks: ühenduse Lissaboni kava" (KOM(2005)0330);
– võttes arvesse liikmesriikide esitatud 25 riiklikku reformikava ja komisjoni poolt neile antud hinnangut, mis on eelnimetatud teatise "On aeg tõsta tempot – uus partnerlus majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel" teises osas;
– võttes arvesse nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1083/2006, millega nähti ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta[2] , ning komisjoni teatist "Ühtekuuluvuspoliitika toetus majanduskasvule ja töökohtade loomisele: ühenduse strateegilised suunised, 2007–2013" (KOM(2005)0299);
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (KOM(2005)0119), ning Euroopa Parlamendi 15. juuni 2006. aasta seisukohta antud küsimuses[3];
– võttes arvesse komisjoni teatist "Ühenduse Lissaboni kava rakendamine: rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni – investeerimine kasvu ja tööhõivesse: ühtne lähenemisviis" (KOM(2005)0488) ning sellele lisatud komisjoni personali töödokumente (SEK(2005)1253 ja SEK(2005)1289);
– võttes arvesse Euroopa Uuendustegevuse Tulemustabelit 2005 – uuenduste teostamise võrdlev analüüs;
– võttes arvesse Hampton Courtis toimunud tippkohtumisel ametisse määratud uurimis- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sõltumatu ekspertrühma poolt 2006. aasta jaanuaris koostatud aruannet "Innovatiivse Euroopa loomine" (nn Aho aruanne);
– võttes arvesse komisjoni teatist "Teadmiste rakendamine praktikas: ELi laiapõhjaline innovatsioonistrateegia" (KOM(2006)0502);
– võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 1994. aasta soovitust 94/1069/EÜ väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) ülemineku kohta[4];
– võttes arvesse BEST-projekti ekspertrühma 2002. aasta maikuu lõpparuannet väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate ülemineku kohta;
– võttes arvesse Eurobaromeetri 2004. aasta aprilli ettevõtlusteemalist kiiruuringut nr 160 ja 2004. aasta juuni analüütilist aruannet;
– võttes arvesse 2005. aasta oktoobri lõpparuannet riskikapitali töörühmalt, kuhu kuulusid Ameerika Ühendriikide kaubandusministeerium, Rahvusvaheline Kaubandusadministratsioon ning Euroopa komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat;
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (KOM(2005)0121), ja Euroopa Parlamendi 1. juuni 2006. aasta seisukohta antud küsimuses[5];
– võttes arvesse komisjoni teatist "Ühenduse Lissaboni kava rakendamine: õiguskeskkonna lihtsustamise strateegia" (KOM(2005)0535);
– võttes arvesse komisjoni teatist "Ühenduse Lissaboni kava elluviimine: ettevõtliku meelelaadi edendamine hariduse ja õppimise kaudu" (KOM(2006)0033);
– võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut energiatõhususe kohta ehk kuidas saavutada vähemaga rohkem (KOM(2005)0265);
– võttes arvesse komisjoni teatist "Biomassi tegevuskava" (KOM(2005)0628);
– võttes arvesse algatust i2010, eriti algatusse i2010 kuuluvat e-valitsuse tegevuskava: Euroopa e-valitsuse loomise kiirendamine ühiseks hüvanguks (KOM(2006)0173);
– võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut Euroopa strateegia kohta säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks (KOM(2006)0105);
– võttes arvesse oma 29. septembri 2005. aasta resolutsiooni taastuvenergia osakaalu kohta ELis ja ettepanekuid konkreetsete meetmete võtmiseks[6];
– võttes arvesse oma 19. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni Euroopa väikeettevõtete harta rakendamise kohta[7]
– võttes arvesse oma 14. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa infoühiskonna kohta majanduskasvu ja tööhõive eest[8];
– võttes arvesse oma 15. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Ülemkogu 2006. aasta kevadise kohtumise panuse kohta seoses Lissaboni strateegiaga[9];
– võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni energiavarustuse turvalisuse kohta Euroopa Liidus[10];
– võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni rohelise raamatu "Energiatõhusus ehk kuidas saavutada vähemaga rohkem" kohta[11];
– võttes arvesse oma 5. juuli 2006. aasta resolutsiooni ühenduse Lissaboni kava rakendamise kohta: rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni – investeerimine majanduskasvu ja tööhõivesse: ühtne lähenemisviis[12];
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A6‑0384/2006),
A. arvestades, et EL peab vastuseks uue maailmamajanduse reeglite muutumisele ja maailmaturu kasvutempo kiirenemisele strateegiliselt kohandama oma positsiooni, et vältida edasist pikaajalise majanduskasvu lämmatamist;
B. arvestades, et pikaajalise majanduskasvu tagamiseks peavad EL ja liikmesriigid kaotama lõhe teadustegevuse ja turgude vahel Euroopa Liidus;
C. arvestades, et juurdepääs maailmaturule pakub VKEdele uusi nišiturge, madalamaid uurimis- ja arendustegevuskulusid, paremat juurdepääsu rahastamisele, mastaabisäästu ja tehnoloogilisi eeliseid ning riskide hajutamise võimalusi;
D. arvestades, et Lissaboni strateegia eesmärkide poole liikumine ei ole ELis võrdsel tasemel ning üldise tehnoloogiaarengu ja liikmesriikide taseme vahel on suured erinevused;
E. arvestades, et õigusloome lihtsustamisprotsessiga kaasneb tõsiseid probleeme juriidiliste parandustega, mis tingib vajaduse luua mehhanismid või menetlused selliste paranduste õigusliku vastavuse kinnitamiseks;
F. arvestades, et oluliste EÜ õigusaktide rakendamata jätmine ning sellele järgnev turu killustumine takistavad majanduskasvu ja mastaabisäästu tekitava konkurentsi loomist, mida on vaja selleks, et ELi majandus oleks ülimalt konkurentsivõimeline;
G. arvestades, et ELi majandus peab muutuma ajaga kaasas käivaks ja teadmuspõhiseks, sest uute teadmiste loomine, siire ja rakendamine on majanduskasvu peamine allikas ja jätkusuutlik konkurentsieelis;
H. arvestades, et liikmesriigid peavad jätkuvalt tegelema sotsiaal-demograafiliste muudatuste ja jätkusuutlike sotsiaalsete mudelitega seotud väljakutsetega ning kasutama seda võimalust uuenduslike protsesside, teenuste ja toodete arendamiseks;
I. arvestades, et hästi rahastatud uurimis- ja arendustegevus viib uuenduste, majanduskasvu, töökohtade loomise ja tippkvaliteedil põhinevate teadusuuringuteni;
J. arvestades, et EL peab aktiivse poliitika, nagu elukestva õppe, oskuste täiendamise, personaalse karjäärinõustamise, noortele töökohtade leidmise ja kutseõppe õhutamisega tagama dünaamilise ärikultuuri;
K. arvestades, et Euroopa teabe- ja sideruum peab silmatorkavamalt ja aktiivsemalt edendama ettevõtlust ja õppimiskultuuri;
L. arvestades, et 70% kõigist hõivatutest töötab VKEdes, ja arvestades, et vaid 44% VKEdest tegeleb ettevõttesisese uuendustegevusega;
M. arvestades, et VKEd on majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse nurgakivi, kuna nad annavad tööd enam kui 75 miljonile inimesele kõikjalt EList, mis moodustab mõnedes tööstussektorites kuni 80% tööhõivest; arvestades VKEde rolli majanduse arengus ja innovatsioonis ning turuosa, mida nad esindavad, tuleb neid igakülgselt toetada;
N. arvestades, et liikmesriigid peavad looma erasektori arengut soodustava keskkonna ning tegelema VKEde erivajadustega, nagu soodus ärikeskkond ja õigusaktid, piisavad infrastruktuuri põhiteenused, juurdepääs mõistlike määradega lühi- ja pikaajalisele rahastamisele, oma- ja riskikapital, nõustamine ning teadmised turustusvõimalustest;
O. arvestades, et avaliku ja erasektori partnerlus on väärtuslik avalike teenuste kvaliteedi ja rahalise jätkusuutlikkuse saavutamise vahend;
P. arvestades, et VKEdel võib olla raskusi nõrkade ettevõtlusoskuste tõttu ning puudujääke info- ja sidetehnoloogia kasutamises ja raamatupidamises, ning neil võib esineda probleeme keeleoskuse, tootmisjuhtimise, majandustegevuse planeerimise, ressursipuuduse ja suutmatuse tõttu saavutada nn kriitiline mass;
Q. arvestades, et VKEsid esindavate vahendusorganisatsioonide toetamine on hädavajalik, võttes arvesse nende tegevuse põhiolemust VKEde – eriti kõige väiksemate – teavitamisel, abistamisel ja edasiarendamisel;
R. arvestades, et VKEd tegutsevad piiriülestel turgudel ja maailmaturul ning see on muutunud nende edasise arengu jaoks strateegiliselt oluliseks;
S. arvestades, et üks peamisi eduka ettevõtluse, uuendustegevuse ja tootearenduse takistusi on tingitud kapitaliahelas pakutavate rahastamisvormide valiku piiratusest;
T. arvestades, et EL peaks toetama ettevõtete rajamise projektide (pre)inkubatsiooni turule suunatud akadeemilises keskkonnas, et nad saaksid rohkem nn kriitilist massi, kõrgemaid hinnanguid ja suuremaid alginvesteeringuid riskikapitaliettevõtetelt;
U. arvestades, et patenteerimine on ELis väga kallis – 46 700 eurot, võrreldes 10 250 euroga Ameerika Ühendriikides ja 5460 euroga Jaapanis, ning arvestades, et kiiresti on vaja ühenduse patenti;
V. arvestades, et riiklikud reformikavad peavad tegelema VKEde ja suurte ettevõtete vajadustega jätkusuutlikul viisil;
W. arvestades, et 23 miljonit Euroopas tegutsevat VKEd esindavad tegelikult äärmiselt erinevaid ettevõtlusolusid, mida peab arvestama ühenduse poliitika ning eelkõige siseriiklike reformikavade väljatöötamisel ja rakendamisel, võttes eriti arvesse mikro- ja kodutööndusettevõtete eripära, kuna need moodustavad üle 95% Euroopa VKEdest;
X. arvestades, et selged riigiabieeskirjad võiksid aidata kaasa majandusarengule ja ettevõtete uuendustegevusele ebasoodsas olukorras olevates kogukondades ja piirkondades;
Y. arvestades, et pereettevõtted pakuvad tööd umbes kahele kolmandikule hõivatutest ELis;
Z. arvestades, et tuleb rõhutada selliste olemasolevate ELi programmide rolli ja arendamist nagu Leonardo da Vinci programm, mis edendab liikuvust, innovatsiooni ja koolituse kvaliteeti riikidevaheliste partnerluste kaudu (ettevõtted, koolitusasutused, kontaktasutused jne);
ELi edukas konkureerimine maailmaturul
1. tuletab liikmesriikidele meelde, et ainus viis maailmaturu konkurentsis edukas olla on luua tippkvaliteedil põhinev Euroopa teadmisteühiskond;
2. tunnistab, kui oluline on toetada kultuuri, mis peab tähtsaks uuendustegevust ja vajadust, et see tungiks kõikidesse riiklike konkurentsivõimestrateegiate valdkondadesse;
3. rõhutab asjaolu, et organisatsiooni tugevus sõltub üha vähem peamistest pädevusvaldkondadest ja üha enam pädevatest inimestest;
4. nõuab tungivalt, et liikmesriigid julgustaksid ettevõtlusvaimu juba varaseimatest haridusastmetest alates ning suurendaksid oma toetust elukestvale õppele;
5. rõhutab haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedi ja tõhususe parandamist vajalike ressursside tulemusliku koondamise kaudu, eriti suuremate erainvesteeringute kaudu kõrgharidusse ja jätkuõppesse;
6. nõuab tungivalt, et komisjon võtaks turu avatuse ja konkurentsivõimelisuse tagamiseks meetmeid, mis kaotaksid juriidilised erinevused riikide kaubandusõiguses;
7. rõhutab vajadust tugevdada koostööd nii sarnaste probleemide ja väljakutsetega piirkondade vahel – soodustades neis piirkondades asuvate ettevõtete võrgustike loomist – kui teisalt ka piiriüleste piirkondade vahel, et julgustada selliste piirkondade erivajadusi arvestava poliitika arendamist ja kooskõlastamist; rõhutab VKEde klastrite tekkimise tähtsust tehnoloogiaparkide, riiklike laborite ja ülikoolide ümber, mis loob Euroopas dünaamilised keskkonnad, kus kasutatakse teaduslikult põhjendatud teadmisi ja luuakse teadmuspõhiseid töökohti;
8. rõhutab vajadust tunnistada konkreetset olukorda ja julgustada Euroopa programmide kaudu tööstusklastrite ja -tsoonide arengut, võttes arvesse nende eripära ja andes neile küllaldast toetust; kutsub komisjoni üles julgustama heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel ettevõtete klastrite loomise ning ettevõtete ja ülikoolide vaheliste suhete parandamise küsimuses, sest neid aspekte peetakse oluliseks innovatsiooni ja ettevõtete loomise julgustamisel;
9. nõuab tungivalt üleatlandiliste majandussidemete arendamist, et luua Euroopa ühtsest turust suurem vabakaubandusala;
10. nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid turgude avatust ja rakendaksid seni rakendamata õigusakte, mis sellele kaasa aitavad, parandades sidusust ja Euroopa konkurentsivõimet kogu maailmas;
11. nõuab tungivalt, et liikmesriigid täiustaksid ja lõimiksid teenindussektori ning suurendaksid sellega tööjõu tootlikkuse kasvu määra;
12. tunnistab, et Euroopa vajab tõeliselt kompleksset energiapoliitikat, mis tagab varustuskindluse ja keskkonna kahjustamise minimeerimise;
13. juhib tähelepanu sellele, et õigusloome lihtsustamine on oluline, kuid raskesti elluviidav eesmärk ning et see sarnaneb mõnel määral kodifitseerimisele; palub tungivalt, et komisjon aitaks lihtsustamisele kaasa, esitades ettepaneku Euroopa õigusaktidesse lihtsustamise eesmärgil tehtud juriidiliste paranduste õigusliku vastavuse kinnitamise lihtsa mehhanismi loomise kohta ning tehes liikmesriikidele ettepaneku kehtestada omalt poolt analoogne mehhanism, mis õhutaks igat riiki selle eesmärgi nimel tegutsema;
Laskem eurooplaste loovusel lennata
14. rõhutab vajadust, et liikmesriigid taaselavdaksid teadmised, teadusuuringud ja uuendustegevuse; on seisukohal, et teadusuuringud on eduka innovatsiooni ja majanduskasvu ülitähtis eeltingimus; on veendunud, et on oluline luua elukestvat õpet, keeleõpet ning info- ja sidetehnoloogiat kasutades Euroopa teadmisteühiskond, et vähendada oskuste puudumist ja töötust, suurendades seeläbi töötajate liikuvust EL piires;
15. rõhutab, et info- ja sidetehnoloogia, e-õpe ja e-ettevõtlus on väga olulised elemendid VKEde konkurentsivõime parandamisel; on veendunud, et seetõttu tuleks anda täiendavat hoogu projektidele, mis soodustavad selliste võimaluste kasutamist VKEdes;
16. toetab soovituse "Põhipädevuste kohta elukestvas õppes" laiaulatuslikku rakendamist Euroopa õppurite vajaduste rahuldamiseks, kindlustades võrdsuse ja ligipääsetavuse eelkõige neile elanikkonnarühmadele, kelle hariduspotentsiaal vajab toetamist – näiteks väheste põhioskustega isikud, kooli poolelijätnud, pikaajaliselt töötud, ümberasujad ja puuetega inimesed;
17. rõhutab asjaolu, et ainuvõimalik viis kindlustada turg Euroopa Liidu VKEdele ja tööstusele on kaotada lõhe, mis ELis eksisteerib teadustegevuse ning uuenduslike protsesside, teenuste ja toodete turustamise vahel;
18. rõhutab vajadust selliste avatud uuendusmudelite järele, mis on vähem lineaarsed ja dünaamilisemad ning mis annavad ettevõtetele lisaväärtust;
19. nõuab tungivalt, et liikmesriigid ei edendaks mitte ainult arvutite, vaid ka tarkvarapakettide kasutamist, sest nende inimmõistust täiendavate abivahenditega saab parandada erinevate haldusülesannete täitmise tõhusust;
20. rõhutab vajadust kasutajasõbraliku ühenduse patendi järele ning Euroopa, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani patendisüsteemide suurema kooskõlastamise järele, et paremini kaitsta Euroopa ettevõtteid ja ideid ning eelkõige edendada patentide kasutamist VKEde poolt;
21. kiidab ELi turulepääsu strateegia eesmärgid heaks ning nõuab, et EL tegeleks aktiivsemalt oma andmebaasi propageerimisega VKEde seas ja selle ajakohastamisega; soovitab liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel organitel luua ühised kogu teavet koondavad infopunktid ja ergutab riigiasutusi pakkuma rohkem teenuseid Interneti kaudu (e-valitsus);
22. nõuab tungivalt, et komisjon propageeriks euroinfokeskuste võrgustiku kaudu suuremat juurdepääsu rahvusvahelistele turgudele;
23. nõuab tungivalt, et komisjon reformiks ja laiendaks seda võrgustikku, liites sellega mitmesugused ettevõtlust toetavad asutused, mis tegutsevad siseriiklikes võrgustikes ja mis suudavad VKEdele pakkuda laiaulatuslikke ja usaldusväärseid teenuseid;
24. rõhutab, et seetõttu tuleb euroinfokeskuste võrgustikku hinnata ja seda parandada ja ümber korraldada nii toimimise tõhususe kui ka tegevuse asjakohasuse vaatepunktist, et tagada nende kiirem ja eesmärgipärasem tegutsemine; on veendunud, et euroinfokeskused tuleb muuta VKEde jaoks, kellel on siseturul tegutsemisel takistusi, nn kõik-ühes abikeskusteks ("one stop trouble shooting shops"), ning et euroinfokeskused peaksid kujunema VKEde ja liikmesriikide vahelisteks vahendajateks, rakendades probleemide lahendamisel ühenduse õigusnorme kõige praktilisemal ja pragmaatilisemal viisil; mõistab, et kõnealuste eesmärkide saavutamiseks on euroinfokeskustel vaja suuremaid rahalisi vahendeid;
25. kutsub komisjoni üles aktiivselt edendama euroinfokeskuste paremat nähtavust ning rõhutab, et VKEdel peaks olema hõlbus tasuta juurdepääs euroinfokeskuste teabele, teenustele ja nõuannetele, hoolimata sellest, kas nad on euroinfokeskuste funktsiooni täitva organisatsiooni liikmed või mitte; kutsub komisjoni üles tagama, et euroinfokeskuste poolt moodustatud VKEde kogud hõlmaksid VKEsid ka väljastpoolt põhiorganisatsiooni; peab oluliseks, et komisjon seaks ambitsioonikad eesmärgid, et edendada euroinfokeskuste kasutamist ja nähtavust kõikide VKEde seas, mitte ainult VKEde seas, kes on põhiorganisatsiooni liikmed;
26. on seisukohal, et tuleks püüda koondada kõik ühenduse heaks töötavad ja VKEde huvides tegutsevad võrgustikud (nagu euroinfokeskused ja innovatsiooni levikeskused); on seisukohal, et nimetatud asutusi saab näiteks ühendada VKEde kutseühingutega;
Konkurentsimootor: eduka konkurentsi ja VKEde edu eeltingimused
27. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kohaldaksid igal võimalusel Euroopa väikeettevõtluse harta põhimõtet "kõigepealt mõtle väikestele", et võimaldada eriti mikro- ja kodutööndusettevõtetele nende kasvu- ja arengupotentsiaali realiseerimist nii kohalikul tasandil kui ka eksporditurgudel;
28. nõuab tungivalt, et liikmesriigid väärtustaksid rohkem ettevõtlikkust ja individuaalse vastutuse võtmist, hüvitades jõupingutusi ning tõstes esile riskide võtmise ja ettevõtlikkuse sotsiaalset väärtust;
29. märgib, et teadmistepõhises ühiskonnas on konkurentsieeliste tuumaks tehnoloogilised edusammud ja tippkvaliteet;
30. peab VKEde ja mikroettevõtete puhul oluliseks anda tähtsam roll mitte ainult teabe jagamisele, vaid ka parimate tavade edasiandmisele; peab seepärast prioriteetseks valdkonnaks äriga seotud teadmiste, sealhulgas pakkumismenetluste jaoks vajalike teadmiste edasiandmist;
31. nõuab tungivalt, et liikmesriigid propageeriksid eduka e-ettevõtluse näiteid, et soodustada info- ja sidetehnoloogia kasutuselevõttu;
32. nõuab tungivalt, et liikmesriigid kehtestaksid ühised normid või vabatahtlikud kokkulepped valdkondades, kus nende puudumine takistab VKEde kasvu;
33. nõuab tungivalt, et liikmesriigid taaselavdaksid Euroopa ettevõtluse, vähendades bürokraatiat, parandades õigusloome kvaliteeti, vähendades halduskoormat, parandades VKEde osalemist konsulteerimisprotsessis ja lihtsustades maksustamiskorda nende kasuks ning tõhustades haldusmenetlust ja töötajate ning tööandjate sotsiaalkindlustusskeeme; palub liikmesriike kõrvaldada VKEde, tööstuse, teadusinstituutide ja ülikoolide piiriülese koostöö haldustakistused;
34. julgustab liikmesriike pakkuma enam abi, et suurendada praegu ebapiisavat uute ettevõtete arvu, ning leidma ja kohaldama kohaseid stiimuleid ja viima sisse abi andmise erikorraldust, mis soodustab ettevõtete suuruse ja tööhõive kasvu; märgib ettevõtete ülemineku olulisust töökohtade ja kapitali säilitamise seisukohalt; väljendab heameelt ettevõtete ülemineku alase uue teatise "Ühenduse Lissaboni majanduskasvu ja töökohtade kava rakendamine: Ettevõtete üleminek – järjepidevus läbi uue alguse" üle, mis seondub ettevõtlusriski vähendamise eesmärgiga; märgib, et ettevõtete edukas üleminek on üha olulisem, arvestades Euroopa elanikkonna vananemist ning asjaolu, et rohkem kui kolmandik Euroopa ettevõtjatest jääb pensionile lähema kümne aasta jooksul; kutsub seega liikmesriike üles pöörama võrdselt poliitilist tähelepanu nii alustavatele ettevõtetele kui ka ettevõtete üleminekule ja lisama siseriiklikusse poliitikasse Lissaboni strateegia rakendamise praktilised meetmed ning kehtestama konkreetsed ajakavad;
35. kiidab heaks ettepanekud, mille eesmärk on lihtsustada uute ettevõtete loomist ning vähendada selleks kuluvat aega ja sellest tulenevaid kulutusi, märkides siiski, et kuigi maksusoodustused ei tekita probleeme, ei ole alandatud intressimääraga laenu mõiste automaatselt kooskõlas ühenduse õigusaktidega, milles vastupidiselt taotletakse turutingimuste võrdsust; pakub välja selliste asjakohaste meetmete nagu maksusoodustuste ja paindliku ettevõtlusõiguse edendamise, et hõlbustada ettevõtete jätkuvat toimimist ja eriti pereettevõtete üleminekut kolmandatele osapooltele või töötajatele;
Kaasaegne sotsiaalse kaitse süsteem ja tööturg
36. nõuab tungivalt, et liikmesriigid vaataksid rahalise jätkusuutlikkuse, muutuva üleilmse dünaamika ja demograafiliste suundumuste seisukohast üle ebatõhusad sotsiaalsed mudelid, et need muutuksid jätkusuutlikumaks;
37. nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid pragmaatilisi poliitilisi otsuseid, mis kompenseeriks nende vananevat elanikkonda ja langevat iivet, näiteks pensioniea tõstmine kooskõlas tervishoiu taseme tõusuga ning perekesksema poliitika juurutamine, kus motiveeritakse sünnitama ja laste eest hoolitsema;
38. rõhutab naisettevõtjate toetamise vajadust eelkõige nende juurdepääsul finantseerimisele ja ettevõtlusvõrgustikele;
39. rõhutab, et liikmesriigid peavad tegutsema täieliku e-osaluse suunas kogu Euroopas;
40. rõhutab vajadust tööjõuturu paindlikkuse järele, et lahendada muutuvatest sotsiaalsetest mallidest ja vananevast ühiskonnast tulenevaid probleeme;
41. tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et mittepalgalised kulutused on ühe töötajaga ettevõtetele peamiseks takistuseks lisatööjõu palkamisel; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid järgiksid ELi tööhõivealaste õigusaktide kavandamisel proportsionaalsuse ja paindlikkuse põhimõtteid, võttes arvesse Euroopas eriti noorte hulgas esinevat suurt tööpuudust;
42. peab hädavajalikuks innustada VKEsid tegema investeeringuid inimkapitali, et tõsta töötajate tööalast konkurentsivõimet ja tootlikkust; tunnistab vajadust koolitusprogrammide ja -tegevuse järele, mis oleksid suunatud spetsiaalselt VKEde ettevõtlustegevusele, sealhulgas kohapealsele koolitusele; rõhutab vajadust pakkuda eakamatele töötajatele ja puudega inimestele sobivat tööalast koolitust (uute tehnoloogiate alane koolitus), et nad saaksid tööle jääda või kergemini tööd leida ning et vastata tööandjate ja puudega inimeste vajadustele;
43. teeb ettepaneku õpetada keskkoolide õppekava raames ettevõtluse põhialuseid ning julgustab VKEsid osalema hariduse nendes valdkondades, kus nad saavad pakkuda täiendavat praktilist teavet ja nõuandeid; toetab poliitikat, kus ülikoolid lülitavad oma õppeprogrammidesse teemad, mis vastavad majanduse vajadustele;
44. rõhutab vajadust julgustada VKEsid, kes kasutavad ettevõtete sotsiaalse vastutuse ja Euroopa säästva arengu strateegia raames keskkonnasõbralikke tegevustavasid;
45. tunnustab komisjoni püüdlusi luua dialoogi ja edendada regulaarset konsulteerimist VKEde ja nende esindusorganisatsioonidega ning palub jätkata nende põhimõtete süstemaatilist elluviimist, kaasates Euroopa ettevõtjaid – sealhulgas nende kutseühingute vahendusel – mitte ainult ühenduse programmide rakendamisse, vaid ka nende koostamisse; märgib, et konsulteerimisprotsess selle praeguses vormis tekitab VKEdele probleeme, sest 8-nädalane ajavahemik ei ole piisav, et VKEsid esindavatel organisatsioonidel oleks võimalik arvamusi koguda ja esitada; palub komisjonil kõnealuse piirangu kiiresti läbi vaadata;
46. on jätkuvalt seisukohal, et kõiki VKEsid toetavaid meetmeid peaks saama kohaldada füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes, pidades eelkõige silmas meetmeid, mis puudutavad sotsiaalkindlustussüsteemide eri vorme ning nende raames antavaid toetusi ja tööga seotud riskide vältimist;
47. soovitab liikmesriikidel teha võimalikult suuri jõupingutusi, et luua õiguskeskkond, mis tagab VKEdele tööhõivealase paindlikkuse, ilma et see piiraks sotsiaalkindlustuse aspektidega arvestamist;
48. juhib tähelepanu siseturu väljakujundamise vajadusele ning kutsub liikmesriike üles kõnealuse ühise eesmärgi saavutamisele kaasa aitama, edendades töötajate vaba liikumist;
49. tuletab meelde, et ettevõtluse edendamise püüdlused on olulised, eelkõige seistes silmitsi demograafiliste muutustega, mis on seotud kolmandiku Euroopa ettevõtjate pensionileminekuga järgmise kümne aasta jooksul; kutsub komisjoni üles soodustama liikmesriikide vahel parimate tavade vahetamist kõnealuses valdkonnas, kavandades näiteks eakate ettevõtlust puudutavaid ("Silver-entrepreneurship") programme vanemate inimeste jaoks, paremaid viise, kuidas ergutada noori ettevõtteid looma, ning eelkõige naisettevõtluse soodustamist, mis võib hõlmata ka meetmeid töö- ja pereelu paremaks ühendamiseks;
Rahaline jätkusuutlikus
50. nõuab tungivalt, et liikmesriigid peaksid kinni eelarvedistsipliini põhimõtetest, et tagada elujõuline riiklik rahastamine;
51. julgustab üle vaatama avalike teenuste mudeleid, nende rahastamist ja juhtimist ning arutlema avaliku ja erasektori partnerluse rollide ja eeliste üle;
52. julgustab liikmesriike edendama avaliku ja erasektori partnerlust kui kõige asjakohasemat mudelit VKEdele ettevõtlust toetavate teenuste pakkumisel, sealhulgas riskikapitalifondide loomisel, ning saavutama seeläbi piisava võimendava mõju erasektori suuremaks kaasamiseks;
53. nõuab tungivalt, et liikmesriigid parandaksid VKEde juurdepääsu riigihangetele, mis on oluline kasvutakistus; tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et riigihanke direktiividel on vahel olnud soovimatuid tulemusi, sest direktiivid on viinud näiteks selleni, et mõned riigihangete läbiviijad on küsinud võimalikelt tarnijatelt tasu nende pakkumiste menetlemise eest; märgib, et selline tasu võib väikeettevõtetele olla kurnav, ja kutsub seega komisjoni üles seda probleemi arutama, kui komisjon käesoleval aastal koostab juhendit läbivaadatud riigihankedirektiivide rakendamiseks;
54. on seisukohal, et ka ökoloogilist innovatsiooni saab ergutada riigieelarvete ostuvõime abil, kuna riigihangete "rohelisemaks" muutmine võib aidata saavutada kriitilise massi keskkonnasõbralike ettevõtete laiaulatuslikumaks turuletulekuks ja see on kasulik Euroopa VKEdele, mis on sellel alal väga aktiivsed;
55. nõuab tungivalt, et kasutataks rahalisi stiimuleid riskikapitali tehtavate investeeringute ergutamiseks ning Euroopa Investeerimisfondi ja struktuurifondide kaudu antavaid rahalisi vahendeid, mis aitaksid kaasa riigisisese riskikapitaliinvestorite baasi loomisele;
56. peab seoses rahastamise ja äritegevuse riskidega hädavajalikuks, et VKEd saaksid põhjalikku ja usaldusväärset teavet riskijagamise võimalike vormide kohta;
57. on seisukohal, et VKEd on Euroopa majanduse oluline osa ja et seitsmendat raamprogrammi tuleb VKEde uurimis- ja arendustegevuse potentsiaali kasutamise eesmärgil tõhustada, hõlbustamaks väiksemate teadusasutuste osalemist VKEde ning väikefirmade ja -laborite klastrite sihtotstarbelise rahastamise abil;
58. kiidab heaks 2006. aasta märtsis Brüsselis kohtunud Euroopa Ülemkogu seisukoha, et on vaja hõlbustada ja laiendada Euroopa Investeerimispanga laenude kättesaadavust ettevõtetele, eriti VKEdele;
Riiklikud reformikavad töös
59. nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid pööraksid oma riiklikes reformikavades erilist tähelepanu VKEde jaoks võetavatele meetmetele, arvestades, et edu sõltub VKEde äriorganisatsioonide aktiivsest kaasamisest ja nendega konsulteerimisest, et kontrollida nende tõhusust;
60. avaldab kahetsust, et kadunud on konkreetsus, mida sisaldasid varasemad Euroopa väikeettevõtluse harta aruanded, ning nõuab tungivalt, et komisjon pakuks liikmesriikidele riiklike reformikavade aastaaruannete ettevalmistamiseks kahepoolsete kohtumiste korraldamise võimalust (kaasates siseriiklikke sidusrühmi) VKEsid käsitlevate konkreetsete meetmete tulemuslikkuse küsimustes;
61. avaldab kahetsust, et liikmesriikide reformikavad ei ole kooskõlastatud;
62. rõhutab riiklike reformikavade edust ja läbikukkumisest aruandmise ja teavitamise olulisust;
63. nõuab tungivalt, et liikmesriigid selgitaksid, kuidas nad kavatsevad jätkata riiklikes reformikavades enda jaoks püstitatud eesmärkide saavutamist;
o
o o
64. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
- [1] ELT L 205, 6.8.2005, lk 28.
- [2] ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.
- [3] Vastuvõetud tekstid, 15.6.2006, P6_TA(2006)0265.
- [4] ELT L 385, 31.12.1994, lk 14.
- [5] Vastuvõetud tekstid, 1.6.2006, P6_TA(2006)0230.
- [6] Vastuvõetud tekstid, 29.9.2005, P6_TA(2005)0365.
- [7] Vastuvõetud tekstid, 19.1.2006, P6_TA(2006)0022.
- [8] Vastuvõetud tekstid, 14.3.2006, P6_TA(2006)0079.
- [9] Vastuvõetud tekstid, 15.3.2006, P6_TA(2006)0092.
- [10] Vastuvõetud tekstid, 23.3.2006, P6_TA(2006)0110.
- [11] Vastuvõetud tekstid, 1.6.2006, P6_TA(2006)0243.
- [12] Vastuvõetud tekstid, 5.7.2006, P6_TA(2006)0301.
SELETUSKIRI
Lissaboni tegevuskava peamine ajend oli arusaamine, et Euroopa on Ameerika Ühendriikidest SKT, tööjõu tootlikkuse, tehnoloogia ning uurimis- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute osas maha jäänud, ning kava oli vaja eelmisel aastal taaskäivitada. Euroopa saab maailmamajanduses juhtivale positsioonile asuda vaid siis, kui ta suudab edukalt tagada oma konkurentsivõimelisuse, kohanedes nii, et muutuda teadmistepõhiseks ühiskonnaks, mis on keskendunud teadusuuringutele ning info- ja sidetehnoloogiale; ent mida peaks Euroopa edasi tegema, et saada teadmistepõhiseks ühiskonnaks?
Esiteks peab Euroopa Liit vähendama piirkondadevahelisi erinevusi, et suurendada Euroopa teadus- ja tehnoloogiaruumi. Liikmesriigid peavad tegutsema selle nimel, et riiklik poliitika looks info- ja sidetehnoloogiasektori konkurentsivõimet soodustava ning info- ja sidetehnoloogia kasutuselevõttu toetava keskkonna.
Selle teadmistepõhise majanduse juhtimiseks vajalikud energiavarud peavad olema kergelt kättesaadavad ja Euroopa Liit peab tegema kõik võimaliku, et saavutada turvaline energiavarustus. On selge, et energiaga varustatusest sõltuvust saab mõningal määral vähendada praktiliste energiatõhususmeetmetega, ent pikemas perspektiivis vajab Euroopa investeeringuid selliste uuenduslike tehnoloogiate loomisse, mis võimaldavad puhtamat energiat ja turvalisemat energiavarustust mõistliku hinna eest.
Teiseks, nagu paljud uurimused on näidanud, peavad liikmesriigid suurendama pühendumust innovatsiooni ja pädevuste parandamise ergutamisele elukestva õppe teel, samuti kohaste oskuste omandamise õhutamist info- ja sidetehnoloogia valdkonnas, mida kõike peavad toetama vajalikud ressursid ja poliitilised meetmed. Sellised meetmed muudavad tööjõu väga kompetentseks ja kvalifitseerituks ning vabastavad Euroopa loovuse, mis on aegunud tavade muutmiseks vajalike ideede vool, ning loovad ettevõtete konkurentsivõimelisuseks vajalikud teadmised.
Selle ideevoolu soodustamiseks tuleb tugevdada koostööd ettevõtlussektori, valitsuse ja teadusringkondade vahel, ning see omakorda viib Euroopa tipptasemele, suurendades spetsialiseerumist kõrgtehnoloogiatööstusele. Tuleb märkida, et praegu nimetab vaid 5% uuendustegevusega tegelevaid Euroopa ettevõtteid oluliste uuendusallikatena ülikoole või valitsuse teadusinstituute.
Kolmandaks ei ole juhus, et enamik eurooplasi on parema meelega töötajad kui enda ülemused; Euroopa liikmesriigid on seda soodustanud nii aktiivselt kui ka passiivselt. Ent nüüd on tulnud aeg seda muuta ning taaselustada riskide võtmine ja ettevõtlusvaim, mis aitab konkurentsivõimelise teadmisteühiskonna loomisele kaasa, mitte ei takista seda. Liikmesriigid peavad tegutsema selle nimel, et kaotada häbimärk ettevõtte läbikukkumiselt, eelkõige noorte seas, kes on eduka Euroopa ettevõtluskultuuri tulevik. Samal ajal peavad liikmesriigid tegema kõik võimaliku, et soodustada ettevõtete loomist, vähendades nende territooriumil ettevõtte loomisele kuluvat aega ja raha.
Ettevõtluskultuuri propageerimine, eelkõige Euroopa noorte seas, oli 2005. aasta märtsis Euroopa Ülemkogus vastu võetud Euroopa noorsoopakti oluline osa. Teatud liikmesriikide haridusministeeriumid on viimastel aastatel seda vajadust tunnistanud ning asunud asja vedama, viies koolide õppekavadesse sisse kohustuslikud ettevõtlusõppe elemendid ja pakkunud õpetajatele selleks vajalikku toetust. See on kiiduväärt ja naabrid võiksid teha sama.
Koostöö Euroopa liikmesriikide ja Euroopa Liidu inimeste vahel on oluline, et Euroopa võiks tegelikust Euroopa koduturust tõeliselt kasu saada. Eurooplaste koostööl ja mastaabieeliste ärakasutamisel on siiski palju tõkkeid. Need on näiteks lüngad infrastruktuuris ja avalikes teenustes, tööjõu paindlikkuses, kapitali ja tooteturgudel, keelebarjäärid, maksubarjäärid ning halb juurdepääs rahastamisele, mis kõik mõjutavad kõige tõsisemalt VKEsid – praeguse majanduse liikumapanevat jõudu.
Vaja on kehtestada ELi patent. Patendid näitavad uuenduslikke tegevusi, mis on loodud peamiselt ärilisel otstarbel, ent on selge, et paljud eurooplased eelistavad patendi hankida kodumaa asemel Ameerika Ühendriikides ja kasutada selle turu eeliseid.
Viiendaks on Euroopa silmitsi suurte demograafiliste probleemidega ning sotsiaalpoliitikat ja mudeleid tuleb sellele vastavalt kohandada, muuta leebemaks ja paindlikumaks või muuta need lõppkokkuvõttes jätkusuutlikuks. Inimesed elavad parema tervishoiu tõttu kauem ja iive langeb. Selliste muutustega tegelemiseks on vaja kasutusele võtta kohased stiimulid, eelkõige seoses perekonnaga, et anda peredele toetust, mida nad vajavad, et sünnitada rohkem lapsi ja nende eest hoolitseda, ning et mitte seada tööd ja pereelu sobitada soovivaid naisi ebasoodsasse olukorda.
Viimaseks peavad valitsused suurendama oma finantskohustusi, et liimesriigid suudaksid täita Lissaboni eesmärke. Maastrichti riiklike kulutuste parameetrite kohaselt ei peaks raha tulema ainult avalikust sektorist, vaid liikmesriigid peaksid tegema enam, et õhutada ka erasektorit raha välja panema, nagu Ameerika Ühendriikides ja Jaapanis. Võimalikke erarahastamisallikaid on palju.
Üks VKEde rahastamise ja teadmisteühiskonna toetamise võimalus on riskikapital. 2003. aastal tegid Euroopa riskikapitaliettevõtted 377 stardiinvesteeringut umbes 420 000 euro ulatuses, ent Ameerika Ühendriikide riskikapitaliettevõtted tegid ainult 181 stardiinvesteeringut, aga umbes 1 680 000 euro ulatuses. Riskikapitali ja RKT suhe on Euroopa liikmesriigiti erinev: Rootsis 0,79%, Ühendkuningriigis 0,60%, Prantsusmaal 0,44% ja Saksamaal 0,24%. Liikmesriigid peavad jätkuvalt püüdma vähendada erinevusi riskikapitaliturgudega seotud juriidiliste nõuete vahel, et vältida piiriüleste investeeringute tõkestamist.
Lissaboni eesmärkide saavutamiseks tuleb arvesse võtta kõike eeltoodut.
TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (20.9.2006)
Saaja: tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
On aeg tõsta tempot – kasvava majandusega ja ettevõtliku Euroopa loomine
(2006/2138(INI)))
Arvamuse koostaja: Patrizia Toia
ETTEPANEKUD
Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. juhib tähelepanu sellele, et väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEdel) on Euroopa majanduses ja sotsiaalses stabiilsuses eriline roll ning seega on VKEdel oluline tähtsus suuremas ja kestvamas majanduskasvus ning suurema paindlikkuse ja suurema hulga parema kvaliteediga töö- ja koolituskohtade loomises, lisaks kindlustavad VKEd ka tootmistegevuse territoriaalse mõõtme, võimaldades ohjata tootmise ümberpaiknemist, mis sageli toob kaasa tööhõive probleeme;
2. on sellega seoses seisukohal, et ettevõtete ümberpaiknemist, mis viib töökohtade kaotamiseni, ei tohi soodustada ühenduse rahaliste vahendite abil;
3. juhib tähelepanu sellele, et uues teatises, mis käsitleb koostööd majanduskasvu ja töökohtade nimel, rõhutatakse eriliselt vajadust parandada ettevõtluskeskkonda, tunnustades ja edendades olemasolevaid tööstuspiirkondade ja -klastrite tüüpe, muuhulgas Euroopa programmide raames, ning arvestades tõsiselt ettevõtjate probleemide, ootuste ja eritingimustega, ning tagada neile asjakohane toetus, seda siiski pigem iseseisvuse soodustamise kui subsiidiumide abil;
4. juhib tähelepanu sellele, et VKEd on majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse nurgakiviks, kuna nad annavad tööd üle 75 miljonile inimesele kõikjalt EList, mis moodustab mõnedes tööstussektorites kuni 80% tööhõivest; rõhutab, et VKEde juurdepääsu uurimis- ja arendustegevuse vahenditele peaks parandama, et võimendada majanduskasvu ja innovatsiooni, et luua rohkem kvalifitseeritud tööjõudu vajavaid töökohti ning vähendada töötust, eelkõige noorte hulgas; kutsub komisjoni üles ergutama liikmesriikide vahel heade tavade vahetamist ettevõtete klastrite loomise kohta; selles kontekstis rõhutab ka VKEde, ülikoolide ja (era)uurimisinstituutide vahelise täiustatud koostöö ning suuremate ja paremate investeeringute tehnosiirdesse ja koolitusse tegemise olulisust;
5. peab hädavajalikuks innustada VKEsid tegema investeeringuid inimkapitali, et tõsta töötajate tööalast konkurentsivõimet ning tootlikkust; tunnistab vajadust koolitusprogrammide ja -tegevuse järele, mis oleksid spetsiaalselt suunatud VKEde ettevõtlustegevusele, sealhulgas kohapealsele koolitusele;
6. rõhutab vajadust julgustada VKEsid, kes kasutavad ettevõtete sotsiaalse vastutuse ja Euroopa säästva arengu strateegia raames keskkonnasõbralikke tegevusi;
7. rõhutab, kui tähtis on otsus lähtuda kõigis ühenduse poliitikavaldkondades väikeste ettevõtjate eesõiguse põhimõttest (Think small first), ning palub seda kriteeriumi rangelt ja läbipaistvalt järgida, eelkõige arvestades, et 99% ettevõtjatest Euroopa Liidus on VKEd; pidades silmas nende rolli majanduse arengus ja innovatsioonis ning turuosa, mida nad esindavad, on seisukohal, et VKEsid tuleb igakülgselt toetada;
8. tunnistab informeerituse tähtsust; juhib tähelepanu asjaolule, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad on EList ja selle tegevusest sageli vähe ja halvasti informeeritud (või on neid informeeritud väga üldiselt). Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad kurdavad õigustatult informatsiooni puuduse ning ELi tegevuse mõju üle, mille suhtes neid pole õigeaegselt teavitatud; rõhutab, et selles suhtes on oluline roll euroinfokeskuste võrgustikul, millel kuni tänaseni pole õnnestunud pakkuda Euroopa ettevõtjate ootustele ja vajadustele vastavat tuge, eriti seetõttu, et suur osa VKEsid pole nende olemasolust isegi teadlikud;
9. rõhutab, et seetõttu tuleb euroinfokeskuste võrgustikku hinnata ja seda parandada nii toimimise tõhususe kui ka tegevuse asjakohasuse vaatepunktist, et tagada nende kiirem ja eesmärgipärasem funktsioneerimine; euroinfokeskused tuleb muuta väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, kellel on siseturul tegutsemise suhtes takistusi, nn kõik-ühes abikeskusteks („one stop trouble shooting shops”); euroinfokeskused peaksid kujunema väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning liikmesriikide vahelisteks vahendajateks, rakendades probleemide lahendamisel ühenduse õigusnorme kõige praktilisemal ja pragmaatilisemal viisil; mõistab, et kõnealuste eesmärkide saavutamiseks on euroinfokeskustel vaja suuremaid rahalisi vahendeid;
10. kutsub komisjoni üles aktiivselt edendama euroinfokeskuste paremat nähtavust ning rõhutab, et VKEdel peaks olema hõlbus ja tasuta juurdepääs euroinfokeskuste teabele, teenustele ja nõuannetele, hoolimata sellest, kas nad on euroinfokeskuste funktsiooni täitva organisatsiooni liikmed; kutsub komisjoni üles tagama, et euroinfokeskuste poolt moodustatud VKEde kogud hõlmaksid VKEsid ka väljastpoolt põhiorganisatsiooni; on seisukohal, et eluliselt tähtis oleks komisjoni poolt seada ambitsioonikad eesmärgid, edendamaks euroinfokeskuste kasutamist ja silmapaistvust kõikide VKEde seas, mitte ainult VKEde seas, kes on põhiorganisatsiooni liikmed;
11. on seisukohal, et tuleks püüda koondada kõik ühenduse heaks töötavad ja VKEde huvides tegutsevad võrgustikud (nagu euroinfokeskused ja innovatsiooni levikeskused); on seisukohal, et nimetatud asutusi saab näiteks ühendada VKEde kutseühingutega;
12. peab VKEde ja mikroettevõtete puhul oluliseks anda tähtsam roll mitte ainult teabe jagamisele, vaid ka parimate tavade edasiandmisele; peab seepärast prioriteetseks valdkonnaks äriga seotud teadmiste, sealhulgas pakkumismenetluste jaoks vajalike teadmiste edasiandmist;
13. peab seoses rahastamise ja äriga seotud riskidega hädavajalikuks, et VKEd saaksid põhjalikku ja usaldusväärset teavet riskijagamise võimalike vormide kohta;
14. on seisukohal, et siseturu takistuste (nii bürokraatlike kui muude) tõttu kannatavad suurel määral ja ebaproportsionaalselt VKEd; palub komisjonil nimetatud takistuste kõrvaldamist jätkata; peab seetõttu oluliseks, et komisjon alustaks süstemaatiliselt ja ilma viivitamata EÜ asutamislepingu artiklis 226 osutatud rikkumismenetlust iga liikmesriigi vastu, kes pole täitnud talle EÜ asutamislepingust ja eelkõige siseturgu käsitlevatest sätetest, sealhulgas ühist tollitariifi, teenuste vaba liikumist ning maksustamise üldeeskirju käsitlevatest sätetest tulenevaid kohustusi;
15. tunnistab vajadust parandada rikkumismenetluste alast teavet ning VKEde juurdepääsu kõnealustele menetlustele ning palub komisjonil hinnata, kuidas VKEd, suured ettevõtted ja nende asjaomased huvirühmad pääsevad rikkumismenetlustele ligi ja neid kasutavad; palub komisjonil esitada kõnealuse hindamise tulemused Euroopa Parlamendile;
16. nõuab, et VKEdel ning mikroettevõtetel oleks parem juurdepääs raamprogrammidele ja struktuurifondidele, pidades silmas tähtsat rolli, mida kõnealused vahendid võivad paljudes piirkondades ettevõtluse ja oskuste edendamisel mängida; palub komisjonil ja liikmesriikidel jälgida VKEde juurdepääsu ühenduse rahalistele vahenditele ning selle kohta ülevaade anda; märgib, et VKEde osalemise eesmärki uurimisprogrammide raames ei ole saavutatud; kutsub komisjoni ja liikmesriike tagama VKEde sagedasema osalemise ühenduse programmides, et lihtsustada konkurssidel osalemist, vähendada konkursikulutusi ning lühendada ooteaegu; on seisukohal, et komisjoni seatavate eri eesmärkide seas peaks pöörama eri tähelepanu muu hulgas erivajadustega töötajate, naiste ja pikaajaliste töötute tööhõivele. Antud eesmärgil teeb ettepaneku, et programmide raames oleks ette nähtud spetsiaalsed rahalised vahendid eelmainitud vähem privilegeeritud kategooria töötajate koolitamiseks;
17. juhib tähelepanu vajadusele parandada VKEde rahastamist ja nende juurdepääsu kapitalile – nii struktuurifondidele kui ka nende jaoks kasulikele kapitalivoogudele, eelkõige niisugustele, mis võimaldavad paindlikku mikromajanduslikku rahastamist TTA-tegevusele, samuti alles tegevust alustanud ettevõtetele, naiste loodud ettevõtetele või perefirmadele; peab ka vajalikuks kõnealuseid abi vorme arendada, tagades järjest rangemate keskkonnaalaste ja sotsiaalvaldkonna õigusaktide nõuetekohase jõustamise;
18. on arvamusel, et VKE-poliitika puhul tuleb uue lähenemisviisiga näha ette algatused ja meetmed, mis on eelkõige suunatud alles asutatud pere- ja naiste ettevõtete tugevdamisele, eriti kui need asuvad ebasoodsas olukorras olevates, mägistes, saare- või väheasustatud ELi piirkondades;
19. tuletab meelde, et väikesed ettevõtted kannatavad tõsiselt väiklase bürokraatia tõttu; tervitab seetõttu komisjoni ettenähtud eesmärki vähendada bürokraatiakulu Euroopas 25% võrra, kuid nõuab tungivalt kiiret rakendamist, eelkõige seoses tõhusa ja tegelikkusele vastava metoodikaga ELi õigusaktide mõju ja kaasnevate kulutuste hindamiseks; rõhutab, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate halduskoormus peab olema proportsionaalne ja põhjendatud ning et tuleks hinnata kõikide ELi tasandil vastuvõetud õigusaktide mõju kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppega parema õigusloome kohta;
20. juhib tähelepanu sellele, et palgavälised kulud on üheks peamiseks raskuseks ühe töötajaga ettevõtetele ja mikroettevõtetele, kes ei loo uusi töökohti, sest nad ei ole võimelised täitma haldusnõudeid, mida uute töökohtade loomine kaasa toob; tuletab meelde, et EÜ asutamislepingu artikli 137 lõike 2 punktiga b nähakse ette, et sotsiaalkaitse ja töötajate kaitse valdkondades vastuvõetud direktiivid hoiduvad "haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja arengut"; palub komisjonil ja nõukogul sobivatel juhtudel vabastada sellised firmad suuremal määral teatud nõuetest, nagu näiteks aruandlus- ja dokumenteerimiskohustused;
21. on teadlik, et bürokraatia vähendamine on enamasti liikmesriikide kohustus, ning julgustab komisjoni näitama liikmesriikidele dereguleerimismeetmete vajadust tõhusamalt heade tavade ja võrreldavate väärtuste näidete abil;
22. on seisukohal, et riigihangete turg on VKEde jaoks unikaalne võimalus, ning palub seepärast komisjonil ja liikmesriikidel uurida võimalust lubada tulevikus VKEdel, eriti põllumajandussektoris tegutsevatel VKEdel, teha ühispakkumisi;
23. on seisukohal, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamise poliitika soodustab tegelikku ühtekuuluvust Euroopa Liidus ja võtab sealjuures arvesse ka Euroopa ettevõtjate väiksust ja eripära – sageli on tegu perekondlike ettevõtjatega –, sest väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad aitavad luua sobivat keskkonda ka ebasoodsas olukorras olevatele töötajate töölevõtmiseks; rõhutab seepärast, et Euroopa õigusaktides tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta VKEde funktsioone elatise tagamises, rahvastiku vähenemise vältimises, kohaliku kogukonna tugevdamises ning vaesuse leevendamises; seega tuleb tulevikus lisaks majandusalastele õigusaktidele koostada ka ühised Euroopa juhised, et aidata VKEdel täita nende rolli sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdajatena; nõuab tungivalt, et kõnealuste juhiste raames antaks eritoetust mikroettevõtete loomisele ja tööshoidmisele, et edendada diskrimineeritavate ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade ja konkreetsete etniliste rühmade integreerumist ning ühiskonnast tõrjutute taasintegreerumist, eesmärgiga aidata kaasa vaesuse vähendamisele;
24. tunnustab komisjoni püüdlusi luua dialoogi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega ning nendega regulaarselt konsulteerida ning palub jätkata nende põhimõtete elluviimist, et kaasata Euroopa ettevõtjaid – samuti nende kutseühingute vahendusel – mitte ainult ühenduse programmide rakendamisse, vaid ka nende koostamisse; märgib, et aruteluprotsess selle praeguses vormis tekitab väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele probleeme: 8-nädalane ajavahemik ei ole piisav, et väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid esindavatel organisatsioonidel oleks võimalik arvamusi koguda ja esitada; palub komisjonil kõnealune piirang kiiresti läbi vaadata;
25. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tagama VKEsid esindavate organisatsioonide aktiivsemat osalemist Euroopa sotsiaalses dialoogis; rõhutab, kui oluline on võtta rohkem arvesse VKEde erijooni nii Euroopa kui siseriikliku tasandi sotsiaalsetes dialoogides, mis praegu põhineb suurte ettevõtete ja nende töötajate mudelil; tuletab samuti meelde, et liikmesriigid peaksid julgustama VKEsid asutama sõltumatuid esindusorganisatsioone;
26. peab tööhõive ja koolituskohtade suurendamise eesmärgil vajalikuks luua parem võrgustik, mis tooks ettevõtjaid kokku tootmisprotsessi ja toodete innovatsiooniga tegelevatele platvormidele: sellise võrgustiku loomise juures tuleb arvestada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate raskusi krediidi ja toetusprogrammide leidmisel;
27. on jätkuvalt seisukohal, et kõiki VKEsid toetavaid meetmeid peaks saama kohaldada füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes, eelkõige seoses sotsiaalkindlustussüsteemide eri vormide ning nende raames antavate toetustega, samuti tööga seotud riskide vältimisega;
28. soovitab liikmesriikidel teha võimalikult suuri jõupingutusi, et luua õiguskeskkond, mis tagab VKEdele tööhõivealase paindlikkuse, ilma et see piiraks sotsiaalkindlustuse aspektidega arvestamist;
29. juhib tähelepanu siseturu väljakujundamise vajadusele ning kutsub liikmesriike üles kõnealuse ühise eesmärgi saavutamisele kaasa aitama, edendades töötajate vaba liikumist;
30. juhib tähelepanu vajadusele süvendada koostööd piirkondade vahel, kus on ühesugused probleemid ja väljakutsed, ning seega ka vajadusele ergutada kõnealustes piirkondades asuvaid ettevõtjaid võrgustikke moodustama, et luua ja koordineerida nende konkreetsete vajaduste täitmiseks vajalikku poliitikat;
31. tuletab meelde, et ettevõtluse edendamise püüdlused on olulised, eelkõige seistes silmitsi demograafiliste muutustega, mis on seotud kolmandiku Euroopa ettevõtjate pensionileminekuga järgmise kümne aasta jooksul; kutsub komisjoni üles soodustama liikmesriikide vahel heade tavade vahetamist kõnealuses valdkonnas, kaaludes näiteks eakate ettevõtjate kavasid vanemate inimeste jaoks, paremaid viise, kuidas ergutada noori ettevõtteid looma, ning eelkõige naisettevõtjate soodustamist, mis võib hõlmata ka meetmeid töö- ja pereelu paremaks ühendamiseks.
MENETLUS
|
Pealkiri |
On aeg tõsta tempot – kasvava majandusega ja ettevõtliku Euroopa loomine |
||||||
|
Viited |
|||||||
|
Vastutav komisjon |
ITRE |
||||||
|
Arvamuse esitaja(d) |
EMPL |
||||||
|
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev |
|
||||||
|
Arvamuse koostaja |
Patrizia Toia |
||||||
|
Endine arvamuse koostaja |
|
||||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
22.6.2006 |
10.7.2006 |
12.9.2006 |
|
|
||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
13.9.2006 |
||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
: –: 0: |
40 |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Jan Andersson, Roselyne Bachelot-Narquin, Jean-Luc Bennahmias, Emine Bozkurt, Iles Braghetto, Philip Bushill-Matthews, Milan Cabrnoch, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Luigi Cocilovo, Harald Ettl, Richard Falbr, Carlo Fatuzzo, Ilda Figueiredo, Joel Hasse Ferreira, Roger Helmer, Stephen Hughes, Karin Jöns, Jan Jerzy Kułakowski, Sepp Kusstatscher, Jean Lambert, Raymond Langendries, Bernard Lehideux, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Mario Mantovani, Jan Tadeusz Masiel, Maria Matsouka, Ria Oomen-Ruijten, Pier Antonio Panzeri, Jacek Protasiewicz, José Albino Silva Peneda, Jean Spautz, Anne Van Lancker, Gabriele Zimmer |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Mihael Brejc, Udo Bullmann, Françoise Castex, Jamila Madeira, Dimitrios Papadimoulis, Leopold Józef Rutowicz, Gabriele Stauner, Patrizia Toia |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
Bairbre de Brún |
||||||
|
Teised liikmed (Art. 183 lg 3) |
|
||||||
|
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
|
||||||
KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (9.10.2006)
Saaja: tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
On aeg tõsta tempot – kasvava majandusega ja ettevõtliku Euroopa loomine
(2006/2138(INI))
Arvamuse koostaja: Gyula Hegyi
ETTEPANEKUD
Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. rõhutab selliste olemasolevate ELi programmide rolli ja arendamist nagu Leonardo da Vinci programm, mis edendab liikuvust, innovatsiooni ja koolituse kvaliteeti riikidevaheliste partnerluste kaudu (ettevõtted, koolitusasutused, kontaktasutused jne);
2. teeb ettepaneku, et EURESi (Euroopa tööturuasutuste süsteem) andmebaas sisaldaks ka uuendatud teavet praktikavõimaluste kohta, et aidata kaasa 23. ja 24. märtsi 2006. aasta kevadise Euroopa Ülemkogu istungi eesistuja järeldustes sõnastatud eesmärkide saavutamisele;
3. rõhutab vajadust mõiste "ettevõtlus" nõuetekohase määratlemise järele, et ennetada võimalikke väärititõlgendamisi tulevikus;
4. nõuab tungivalt, et liikmesriigid julgustaksid ettevõtlusvaimu juba varaseimatest haridusastmetest alates ning suurendaksid oma toetust elukestvale õppele;
5. rõhutab vajadust pakkuda eakamatele töötajatele ja puudega inimestele sobivat tööalast koolitust (uute tehnoloogiate alane koolitus), et nad saaksid tööle jääda või kergemini tööd leida, ning vastata tööandjate ja puudega inimeste vajadustele;
6. juhib tähelepanu innovatsiooni ja teadusuuringutesse positiivselt suhtuva kultuuri edendamise tähtsusele;
7. nõuab, et kutseõpe ja kõrgharidus sisaldaks praktikat väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes (VKEd), mis annab õppuritele võimaluse omandada praktilisi kogemusi ja põhjalikke teadmisi oma valitud eriala kohta;
8. teeb ettepaneku õpetada keskhariduse õppekava raames ettevõtluse põhialuseid ning julgustab VKEsid osalema hariduse nendes valdkondades, kus nad saavad pakkuda täiendavat praktilist teavet ja nõuandeid;
9. soovitab, et keeleõpe sisaldaks kohustusliku ja ülikoolihariduse ning kutseõppe kontekstis ärialast terminoloogiat, et aidata VKEsid, keda takistab siseturu võimaluste täielikul ärakasutamisel tihti see, et nad ei oska teiste liikmesriikide klientide keelt;
10. rõhutab, et info- ja sidetehnoloogia, e-õpe ja e-ettevõtlus on väga olulised elemendid VKEde konkurentsivõime parandamisel; seetõttu tuleks anda täiendavat hoogu projektidele, mis soodustavad selliste võimaluste kohaldamist VKEde jaoks;
11. nõuab riikidevahelises kutseõppes osalevate õppurite arvu kasvu, julgustades neid osalema Leonardo da Vinci programmis, mis võimaldab neil õppida ja omandada kogemusi kõige kvalifitseeritumatelt inimestelt, sõltumata nende rahvusest;
12. rõhutab haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedi ja tõhususe parandamist vajalike ressursside tulemusliku koondamise kaudu, eriti suuremate erainvesteeringute kaudu kõrgharidusse ja jätkuõppesse;
13. toetab poliitikat, kus ülikoolid lülitavad oma õppeprogrammidesse teemad, mis vastavad majanduse vajadustele.
LÜHISELGITUS
Komisjoni teatis käsitleb paljusid ühenduse Lissaboni kava elluviimise aspekte. Kahjuks pärineb enamus esitatud andmetest "vanadest liikmesriikidest"; uutele liikmesriikidele leidub vaid mõni üksik viide ning tulevastele liikmesriikidele/kandidaatriikidele ei viidata üldse.
Nimetatud valdkonnas on haridusel ja kutseõppel ülioluline roll. On õige, et komisjoni teatises räägitakse väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest, kuid paraku ei mainita nende rolli kutseõppes. Varasematel aegadel õppis enamik inimesi oma elukutse väikeste töökodade meistritelt. Tänapäeval on riiklik kutseõpe heal järjel, aga õppuritel on vaja ka praktilist kogemust. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad peaksid moodustama osa kutseõppe raamistikust, pakkudes praktikantidele praktika- ja töökogemust.
Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad peaksid olema kaasatud ka üldiste ärialaste teadmiste õpetamisesse. Suurem osa õpilastest saab väikeste või keskmise suurusega ettevõtete töötajateks või ettevõtjateks ja kuigi selliste õppeainete nagu makromajandus õppimine võib tunduda huvitav, ei pruugi see hilisema karjääri seisukohalt väga kasulikuks osutuda. Hea teoreetiline baas koolis peab olema kombineeritud praktilise kogemuse omandamisega reaalsetes ettevõtetes.
Tänapäeva ärimaailmas on võõrkeeleoskus hädavajalik. Samas ei sisalda traditsiooniline võõrkeeleõpe äris ja kutsealadel kasutusel olevat sõnavara. Keelekursusi tuleb vastavalt kohandada, et õpilased omandaksid mainitud praktilisi väljendeid.
Miljonid üliõpilased õpivad ELi projektide raames välismaistes ülikoolides, aga väga vähestel praktikantidel õnnestub oma praktika sooritada välismaises ettevõttes. Euroopa varasem tööstuskultuur põhines õpipoiste pideval liikumisel ühe meistri juurest teise juurde. See traditsioon on vaja taaselustada.
MENETLUS
|
Pealkiri |
On aeg tõsta tempot – kasvava majandusega ja ettevõtliku Euroopa loomine |
||||||
|
Menetluse number |
|||||||
|
Vastutav komisjon |
ITRE |
||||||
|
Arvamuse esitaja(d) |
CULT |
||||||
|
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev |
|
||||||
|
Arvamuse koostaja |
Gyula Hegyi |
||||||
|
Endine arvamuse koostaja |
|
||||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
28.8.2006 |
9.10.2006 |
|
|
|
||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
9.10.2006 |
||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
29 1 0 |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Maria Badia I Cutchet, Christopher Beazley, Ivo Belet, Guy Bono, Marielle De Sarnez, Marie-Hélène Descamps, Jolanta Dičkutė, Hanna Foltyn-Kubicka, Milan Gaľa, Vasco Graça Moura, Lissy Gröner, Luis Herrero-Tejedor, Ruth Hieronymi, Bernat Joan i Marí, Manolis Mavrommatis, Ljudmila Novak, Doris Pack, Zdzisław Zbigniew Podkański, Pál Schmitt, Nikolaos Sifunakis, Hannu Takkula, Thomas Wise, Tomáš Zatloukal |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Gyula Hegyi, Mary Honeyball, Reino Paasilinna, Sérgio Sousa Pinto, Grażyna Staniszewska |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
Harald Ettl, Gérard Onesta |
||||||
|
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
|
||||||
ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (4.10.2006)
Saaja: tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
On aeg tõsta tempot – kasvava majandusega ja ettevõtliku Euroopa loomine
(2006/2138(INI))
Arvamuse koostaja: Michel Rocard
ETTEPANEKUD
Õiguskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
A. arvestades, et õigusloome lihtsustamisprotsessiga kaasneb tõsiseid probleeme juriidiliste parandustega, mis tingib vajaduse luua mehhanismid või menetlused selliste paranduste õigusliku vastavuse kinnitamiseks;
1. avaldab heameelt komisjoni algatuse üle, mille eesmärk on 23 miljoni Euroopa väikese ja keskmise suurusega ettevõtte (VKE) ja nende 75 miljoni töötaja parem integreerimine Lissaboni strateegiasse, et ergutada majanduskasvu ja suurendada tööhõive taset;
2. juhib tähelepanu sellele, et õigusloome lihtsustamine on oluline, kuid raskesti elluviidav eesmärk ning et see sarnaneb mõnel määral kodifitseerimisele; palub tungivalt, et komisjon aitaks lihtsustamisele kaasa, esitades ettepaneku Euroopa õigusaktidesse lihtsustamise eesmärgil tehtud juriidiliste paranduste õigusliku vastavuse kinnitamise lihtsa mehhanismi loomise kohta ning tehes liikmesriikidele ettepaneku kehtestada omalt poolt analoogne mehhanism, mis õhutaks igat riiki selle eesmärgi nimel tegutsema;
3. kiidab heaks ettepanekud, mille eesmärk on lihtsustada uute ettevõtete loomist ning vähendada selleks kuluvat aega ja sellest tulenevaid kulutusi, märkides siiski, et kui maksusoodustused ei tekita probleeme, ei ole alandatud intressimääraga laenu mõiste automaatselt kooskõlas ühenduse õigusaktidega, milles vastupidiselt taotletakse turutingimuste võrdsust;
4. rõhutab, et tuleb tegeleda VKEde töötajate huvide ja nende kaitsmise probleemiga, ning teeb ettepaneku, et üks lahendus nimetatud probleemile võiks olla kohalike ametiühinguesindajate nimetamine.
MENETLUS
|
Pealkiri |
On aeg tõsta tempot – kasvava majandusega ja ettevõtliku Euroopa loomine |
||||||
|
Menetluse number |
|||||||
|
Vastutav komisjon |
ITRE |
||||||
|
Arvamuse esitaja(d) |
JURI |
||||||
|
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev |
|
||||||
|
Arvamuse koostaja |
Michel Rocard |
||||||
|
Endine arvamuse koostaja |
|
||||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
3.10.2006 |
|
|
|
|
||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
3.10.2006 |
||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
13 0 0 |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Maria Berger, Rosa Díez González, Bert Doorn, Giuseppe Gargani, Klaus-Heiner Lehne, Aloyzas Sakalas, Rainer Wieland, Jaroslav Zvěřina |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Eva Lichtenberger, Manuel Medina Ortega, Alexander Radwan, Michel Rocard, József Szájer |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
|
||||||
|
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
... |
||||||
MENETLUS
|
Pealkiri |
On aeg tõsta tempot – kasvava majandusega ja ettevõtliku Euroopa loomine |
|||||||||||
|
Menetluse number |
||||||||||||
|
Vastutav komisjon |
ITRE |
|||||||||||
|
Arvamuse esitaja(d) |
FEMM |
JURI |
CULT |
IMCO |
ENVI |
|||||||
|
|
EMPL |
ECON |
|
|
|
|||||||
|
Arvamuse esitamisest loobumine |
FEMM |
IMCO |
ENVI |
ECON |
|
|||||||
|
Tõhustatud koostöö |
ei |
|
|
|
|
|||||||
|
Raportöör(id) |
Pilar del Castillo Vera |
|
||||||||||
|
Endine raportöör / Endised raportöörid |
|
|
||||||||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
12.9.2006 |
23.10.2006 |
|
|
|
|||||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
23.10.2006 |
|||||||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+ - 0 |
37 3 0 |
||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
John Attard-Montalto, Jan Březina, Jerzy Buzek, Joan Calabuig Rull, Pilar del Castillo Vera, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Den Dover, Lena Ek, Nicole Fontaine, Norbert Glante, Umberto Guidoni, András Gyürk, Fiona Hall, David Hammerstein Mintz, Rebecca Harms, Erna Hennicot-Schoepges, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Pia Elda Locatelli, Eluned Morgan, Reino Paasilinna, Miloslav Ransdorf, Vladimír Remek, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Paul Rübig, Andres Tarand, Britta Thomsen, Patrizia Toia, Catherine Trautmann, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis, Alejo Vidal-Quadras, Dominique Vlasto |
|||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Jan Christian Ehler, Lambert van Nistelrooij, Vittorio Prodi |
|||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
Iles Braghetto, Carlo Casini |
|||||||||||
|
Esitamise kuupäev |
27.10.2006 |
|||||||||||
|
Märkused |
|
|||||||||||