Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine komisjonide töö raames

(2005/2149(INI))

Euroopa Parlament,

–    võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 2, artikli 3 lõiget 2, artiklit 13 ja artikli 141 lõiget 4;

–    võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, muudetud Euroopa sotsiaalhartat ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat;

–    võttes arvesse Euroopa Nõukogu Inimõiguste Direktoraadi ning eriti Euroopa Nõukogu meeste ja naiste võrdõiguslikkuse juhtkomitee tööd;

–   võttes arvesse Pekingis 1995. aasta septembris peetud neljandat naiste maailmakonverentsi, Pekingis vastu võetud deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning järgnevaid lõppdokumente, mis võeti vastu 9. juunil 2000. aastal ja 11. märtsil 2005. aastal toimunud järgnevatel ÜRO erakorralistel istungjärkudel Peking +5 ja Peking +10, mis käsitlesid Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi rakendamise meetmeid ja algatusi;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/73/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega(1);

–    võttes arvesse oma 13. märtsi 2003. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta Euroopa Parlamendis(2),

–    võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni töödokumenti soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta komisjonide töö raames, mis koostati pärast kahekümne kahe parlamendikomisjoni poolt nimetatud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise eest vastutavatele esimeestele ja aseesimeestele esitatud küsimustiku vastuste analüüsimist;

–    võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–    võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A6-0478/2006),

A.  arvestades, et enamik komisjone peab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist oluliseks alati või mõnikord, samas kui väiksemat osa komisjonidest huvitab see harva või mitte kunagi;

B.   arvestades, et meeste ja naiste võrdõiguslikkus on ühenduse õiguse aluspõhimõte ning et vastavalt asutamislepingu artiklile 2 on selle põhimõtte edendamine ühenduse üks ülesannetest;

C.  arvestades, et asutamislepingu artikli 3 lõikes 2 sätestatakse soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõte märkides, et kõigi ühenduse meetmete eesmärk on meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine;

D.  arvestades aastal 2005 naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni vastutusel alguse saanud dünaamikat ning kõrgetasemelise soolise võrdõiguslikkuse töörühma tööd;

E.   arvestades, et vastava parlamendikomisjoni töös soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise eest vastutav esimees või aseesimees on aktiivselt osalenud naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni igal koosolekul;

F.   arvestades parlamendi naiste protsendimäära pidevat kasvu, mis on tõusnud 17,5%lt 1979. aastal 30,33%le 2004. aastal;

G.  arvestades, et parlamendi administratsioonis on naised vastutavatel ametikohtadel ala-esindatud nendes organites, kes teevad poliitilisi otsuseid;

H.  arvestades, et seitsmest peadirektoraadist nimetati ainult kahe peadirektoraadi juhiks naine, kahetseb naiskandidaatide nappust peadirektori ametikohtadele ja julgustab naisi kandideerima vastutavatele ametikohtadele oma administratsioonis;

I.    arvestades, et kuigi suurem osa komisjonidest võtab seisukoha soolise võrdõiguslikkuse küsimuste süvalaiendamise kaitseks, on enamik komisjone rajanud oma tulevased poliitilised prioriteedid ühtegi võrdõiguslikkuse süvalaiendamise strateegiat kaasamata;

J.    arvestades, et seni ei ole ükski komisjon püstitanud konkreetseid eesmärke niisuguse strateegia elluviimiseks;

K.  arvestades, et pooled komisjonid on seisukohal, et nende asjatundlikkust arendatakse, ning et sama suurt hulka komisjonidest huvitab väga soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisalane koolitus nende sekretariaadis;

L.   arvestades, et parlamendikomisjonide poliitiline ja halduskoostöö naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoniga varieerub regulaarsest sporaadiliseni;

M.  arvestades, et vastavalt kodukorra artikli 46 lõikele 6 kutsub enamik komisjone naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportööre üles osalema regulaarselt vastutava komisjoni koosolekutel, kui arutlusel on vaatlusalune raport;

N.  arvestades, et parema õigusloome tagamiseks võtab enamik komisjone seisukoha soolise võrdõiguslikkuse küsimuste süvalaiendamise kasuks ning et pool nendest on juba konsulteerinud soolise võrdõiguslikkuse ekspertidega,

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise hindamine

1.   rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse nõue peaks kajastuma praktilises lähenemises, mis ei vastandaks naisi meestele;

2.   rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine toob kaasa positiivseid tagajärgi nii naiste kui ka meeste jaoks;

3.   juhib tähelepanu sellele, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine hõlmab poliitiliste protsesside ümberkorraldamist, parendamist, arendamist ja hindamist, et tavapäraselt poliitika kujundamisega seotud osalised kaasaksid soolise võrdõiguslikkuse aspekti kõikides poliitikavaldkondades kõikidel tasemetel ja kõikides etappides;

4.   rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine ei saa asendada konkreetset poliitikat, mille eesmärk on soolisest ebavõrdusest tingitud olukorra parandamine; rõhutab, et konkreetne soolise võrdõiguslikkuse poliitika ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine on kahese kasutusega teineteist täiendavad strateegiad, mis peavad soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi saavutamiseks toimima käsikäes;

5.   tänab eesistujariike Austriat ja Soomet, kes rõhutasid ministrite nõukogus meeste olulisust võrdõiguslikkuse süvalaiendamise elluviimisel;

6.   rõhutab, et süvalaiendamine hõlmab seda, et soolised aspektid ja soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi tähtsustamine oleks keskne element kõikides meetmetes – poliitika arendamises, teadusuuringutes, propageerimises/dialoogis, õigusloomes, vahendite eraldamises ning programmide ja projektide rakendamise ja järelevalve kavandamises;

7.   tagab konkreetsete eesmärkidega soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise strateegia vastuvõtmise ja rakendamise ühenduse poliitikas ning teeb vastutavale komisjonile ülesandeks strateegia väljatöötamise hiljemalt praeguse õigusloomega seotud perioodi lõpuks;

8.   rõhutab soolise võrdõiguslikkuse kõrgetasemelise töörühma mandaadi tähtsust ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise peamiste prioriteetide kehtestamist õigusloomes, kommunikatsiooni- ja informatsioonipoliitikas, soolisest võrdõiguslikkusest lähtuvas eelarvestamises ja personalipoliitikas;

9.   kutsub juhatuse kõrgetasemelist soolise võrdõiguslikkuse töörühma üles jätkama kogu protsessi julgustamist ja edendamist, alustades komisjonide ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni esimehe poolt korrapäraselt esitatud teabest, ning julgustama liikmesriike järgima sarnast poliitikat;

10. rõhutab olulist rolli, mida fraktsioonid võivad etendada, et julgustada ja toetada naisi ning anda neile võimalus osaleda täielikult avalikus elus, rakendades ja hinnates soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist oma programmides ja tegevuses, samuti julgustades naisi osalema enam Euroopa Parlamendi valimistel ja riiklikel valimistel; kutsub Euroopa parteisid üles viima valimisnimekirjade puhul ükskõik millise organi valimistel sisse kohustuslikku kvootide süsteemi;

11. väljendab heameelt parlamendikomisjonide üle, kes rakendasid oma töös soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist, ning kutsub teisi komisjone üles samamoodi toimima;

12. julgustab peasekretäri jätkama ametnikele mõeldud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise alast koolitust;

13. märgib, et parlamendikomisjonide eest vastutavas sisepoliitika peadirektoraadis on kõige kõrgem naissoost administraatorite protsent; kutsub kõiki parlamendi peadirektoraate üles rakendama ELi õigusakte meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta seoses töö saamise ja kutsealale pääsemisega;

14. nõuab, et igas sise- ja välispoliitika peadirektoraadi juhatuste komisjonide sekretariaadis oleks spetsiaalselt võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega tegelev ametnik, ning julgustab heade tavade kohta regulaarselt teabe jagamiseks ametnike suhtlemist, mida koordineerib naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni sekretariaat;

15. avaldab kahetsust, et Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ei näe ette piisavaid meetmeid, mis võimaldaksid ametnikele tõelist valikut töö- ja perekonnaelu ühitamiseks;

16. nõuab, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist arvestataks ELi institutsioonide vabade töökohtade väljakuulutamisel;

Võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamise tulevik

17. rõhutab rahvusvahelistele standarditele vastavate täpsete definitsioonide ja terminoloogia kasutamise tähtsust võrdõiguslikkuse süvalaiendamisalaste terminite kasutamisel;

18. rõhutab vajadust omada parlamendikomisjonides asjakohaseid vahendeid süvalaiendamise tundmiseks, nagu sugupoolte kaupa liigitatud näitajad, andmed ja statistika, ning jaotada eelarvevahendeid, lähtudes soolisest võrdõiguslikkusest, julgustades parlamendikomisjone kasutama siseeksperte (vastutava komisjoni sekretariaat, vastav osakond, raamatukogu jne) ja väliseksperte muudes kohalikes, piirkondlikes, siseriiklikes ja riigiülestes, avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes institutsioonides; väikestes, keskmise suurusega ja suurtes ettevõtetes ning soolise võrdõiguslikkuse valdkonnaga tegelevates ülikoolides;

19. kutsub vastutava komisjoni esimeest üles jagama regulaarselt teavet komisjonide esimeeste konverentsile, et võimaldada sellel hinnata tegevuses saavutatud edu;

20. rõhutab, et võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamisel tuleb võtta arvesse iga parlamendikomisjoni eripära; nõuab, et hindamine toimuks iga kahe aasta tagant naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni egiidi all kahekümne kahes parlamendikomisjonis soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise eest vastutavatele esimeestele ja aseesimeestele esitatud küsimustiku põhjal, kaasa arvatud puudujäägid komisjonide ja delegatsioonide töös ning võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamise edu igas komisjonis;

21. kutsub juhatust üles oma suhetes liikmesriikide parlamentidega seadma soolise võrdõiguslikkuse kõrgetasemelist töörühma positiivseks eeskujuks;

22. nõuab, et kõikidele Euroopa Parlamendi liikmetele korraldataks enne järgmist ametiaega võrdõiguslikkuse alane koolitus;

23. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa Nõukogule.

(1) EÜT L 269, 5.10.2002, lk 15. (2) ELT C 61 E, 10.3.2004, lk 384.

Inimõiguste kaitse ja edendamise üldperspektiivis on Euroopa riiklike ja riigiüleste institutsioonide ülesanne soodustada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning nende täit osalust ühiskonnas, võidelda naiste vabaduse ja väärikuse rikkumise vastu (võideldes näiteks naistevastase vägivalla või inimkaubanduse vastu), kõrvaldada sooline diskrimineerimine ning soodustada naiste ja meeste tasakaalustatud esindatust avalikus elus.

Naise väärikus ja tema kutsumus on püsiv inimese ja institutsioonilise arutluse teema, olles viimastel aastatel võtnud täiesti erilise vormi, eriti Lissaboni strateegia ühenduste valdkondadevahelise poliitika raames või võrreldes demograafilise väljakutse ning töö- ja perekonnaelu ühitamisega.

Erinevuste austamine

Mehe ja naise erinevuste ning üksteise täiendamise täielik tundmine võib aidata vältida inimkonna allakäiku. See idee ületab ühisturu põhimõtete lihtsustava loogika, sest vabadus ei piirdu konkurentsivabadusega. Tegemist on üldisema teadmisega, mis põhineb naise olemusel ja selle kuulumisel isikutevaheliste suhete tervikusse, mis struktureerivad mitmel erineval moel isikutevahelist kasutajasõbralikkust ja koostööd avalikus elus. Selles laias ja liigestatud kontekstis, mis on inspireeritud peamiselt inimõiguste kaitsest ja edendamisest, on naisel eriline väärtus, esiteks inimese põhiolemuse tõttu, teiseks tema kultuurikontekstist sõltumatu naiselikkuse, vaimsete, psühholoogiliste või füüsiliste naiselike omaduste tõttu, nagu näiteks vanus, tervis, haridus, töö, abielunaise või vallalise staatus.

Põhiõigused Euroopas

Praegu tagavad õiguse mittediskrimineerimisele põhiõiguste alal Euroopa õiguse sätted kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide poolt allkirjastatud ja sätestatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 14. See konventsioon on praegu ainus õiguslik alus, mis kindlustab mis tahes diskrimineerimisvormi keelamise Euroopa mandril ning võimaldab Euroopa Inimõiguste Kohtul mõista süüdi riigid, kes neid õigusi rikuvad. Lähtudes aluspõhimõttest, et seaduse ees on kõik inimesed võrdsed ja neil on õigus võrdväärsele kaitsele, on hädavajalik jätkata naistele nende põhilise vabaduse ja väärikuse tagavate õiguslike vahendite edendamist, mõistes hukka igasuguse soolise diskrimineerimise.

Diskrimineerimise vastu võitlemine

Lisaks kinnitab rahvusvaheline üldsus veel kord selgelt, et mittediskrimineerimise põhimõte ei takista liikmesriikidel võtta meetmeid täieliku ja tõhusa võrdõiguslikkuse edendamiseks, tingimusel et need on objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud. Selles küsimuses tagab alates 2000. aasta 4. novembrist liikmesriikidele allakirjutamiseks avatud protokoll nr 12, milles viidatakse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklile 14, et keegi ei või olla mis tahes vormis ühelgi põhjusel ametiasutuse diskrimineerimise objektiks. Diskrimineerimise mõiste käsitlemiseks tuletatakse protokolli nr 12 selgitavas aruandes meelde diskrimineerimise mõiste määratlusse, mille Euroopa Inimõiguste Kohtu püsiv tõlgendus on järgmine: „erinev kohtlemine on diskrimineeriv, kui „seda ei ole objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud”, see tähendab, kui sellel ei ole „õigustatud eesmärki” või kui puudub „mõistlik proportsionaalsus kasutatud vahendite ja püstitatud eesmärkide vahel’"(1).

Võrdõiguslikkuse süvalaiendamine Euroopas

Siiski esineb meeste ja naiste vahelise tasakaalu puudumine jätkuvalt kõigis avaliku elu valdkondades. Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine on üks nende rikkumiste lõpetamiseks välja töötatud strateegiatest. Vastavalt Euroopa Nõukogu definitsioonile, mida on toetanud kõik liikmesriigid, seisneb süvalaiendamine otsustusprotsesside (ümber)korraldamises, parandamises, muutmises ja hindamises, et kaasata tavaliselt poliitikat koostavate asjaomaste osapoolte abil soolise võrdõiguslikkuse perspektiiv kõigisse valdkondadesse ja igale tasandile. Võrdõiguslikkuse süvalaiendamine ei asenda konkreetset poliitikat, mis parandab soolisest ebavõrdsusest tulenevaid olukordi, vaid on traditsioonilise poliitika lisastrateegia.

Ühenduse õigus ja Euroopa Liidu poliitiline tegevus selles valdkonnas põhineb Euroopa Nõukogu poolt välja töötatud ideedel ja meetmetel. Ühenduse õigus sisaldab neid põhimõtteid EÜ asutamislepingu artiklites 2, 3, 13, 137, ja 141, mida on kohaldatud paljude Euroopa direktiivide suhtes ning mis on olnud Euroopa Kohtu teatud kohtupraktika aluseks ühenduse tööõiguse alal. Komisjon on koostanud mõningad soolise võrdõiguslikkuse edendamist sätestavad meetmed, millest annab tunnistust võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise teatis, ning esitab igal aastal raporti võrdõiguslikkuse mõõtme integreerimisel strateegilistesse valdkondadesse saavutatud edu kohta. Oma poliitilistele kohustustele institutsioonilise raamistiku andmiseks võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta Euroopa Parlamendis. Sellel resolutsioonil põhinebki käesolev raport.

Võrdõiguslikkuse süvalaiendamine Euroopa Parlamendis

Käesoleval raporti väärtuseks on olla institutsiooni esimene dokument, mis on pühendatud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamise konkreetsele hindamisele parlamendikomisjonide poliitilises töös.

Kahtlemata vastanduvad tuleviku sisu ja perspektiivide puhul kaks põhilist märkust.

Kõigepealt ei või liikmesriigid varjata igale toimikule omast poliitilist ja tehnilist dünaamikat. See sõltub esiteks määrusega ette nähtud tööülesannetest ja teiseks komisjoni valitud esindajate huvidest. Sisemisest dünaamikast sõltub ka soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise konkreetsele panusele pööratud tähelepanu erinevates parlamendikomisjonides ning hindamise raames aseesimeeste poolt antud vastuste kvaliteet. Institutsioon peaks endalt eelnevalt küsima, milline on tema süvalaiendamise edendamise viis. See ei tohi mingil juhul viia isikute moraalse süüdimõistmiseni. Raportöör palub siiski oma kolleegidelt head tahet ning kutsub neid loomingulisusele strateegiate otsimiseks ja täpsustamiseks, et ellu viia süvalaiendamist siis, kui seda poliitilist mõõdet peetakse vajalikuks.

Alustatud hindamine muutub toimivaks, sedavõrd kui liikmesriigid annavad regulaarselt aru võrdõiguslikkuse süvalaiendamise elluviimise kohta. Järelikult peaks võrdõiguslikkuse süvalaiendamine, niipea kui komisjonid vastavad õigusloomega seotud perioodi jooksul kaks korda vastutava komisjoni arupärimisele, komisjonides tugevnema ning igale komisjonile võiks olla eraldi ette nähtud kasulikud soovitused. Seda tuleb rõhutada, kuna hindamisel peaks ilmtingimata vältima võrdlust näiteks koostöö- ja arengukomisjoni; tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni vahel nende eeskirjades sisalduvate erinevate tööülesannete tõttu. Tuleviku hindamine tõstaks niisiis esile viisi, millega iga komisjon seob end oma tööülesannete raames võrdõiguslikkuse süvalaiendamise elluviimisega.

Metoodika

Vastutava komisjoni esimeese tegutseb kahel suunal.

Esiteks kutsus ta kogu aasta vältel iga parlamendikomisjoni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise eest vastutavaid aseesimehi vahetama regulaarselt arvamusi vastutava komisjoni liikmetega. Tänu oma originaalsusele kiideti see käik heaks kõigi asjaomaste liikmete poolt. Tänada tuleb ka sisepoliitika peadirektorit sellele murele vastutulemise eest parlamendikomisjonide sekretariaatides, kes lihtsustasid sageli koostööd vastutava komisjoni sekretariaadiga. 10. juulil 2006 kutsuti kõik aseesimehed vastutava komisjoniga arvamusi vahetama. Sellel arvamustevahetusel oli kolmekordne eesmärk. Esiteks tutvuda soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise hindamisega parlamendi töö raames. Teiseks täpsustada väljatöötatud küsimustikku. Kolmandaks määrata koos kindlaks rakendatav ajakava. 

Teiseks palus raportöör aseesimeestel parlamendikomisjonide tööks usaldusväärsete andmete saamiseks vastata 25 küsimusest koosnevale küsimustikule. Küsimustik koosnes neljast põhiosast: 1) vastutava komisjoni tegevuspiirkond; 2) soolise võrdõiguslikkuse strateegia ning lühiajalised ja pikaajalised eesmärgid; 3) võrdõiguslikkuse põhimõtte rakendamine komisjonide töö raames; 4) asjatundlikkus soolise võrdõiguslikkuse küsimustes, konsulteerimine ja koostöö vastutava komisjoni ning teiste institutsioonisiseste ja -väliste talitustega. Käesolevas raportis esitatakse saadud vastuste kvantitatiivne ja kvalitatiivne analüüs.

(1) 28. mai 1985. aasta otsus kohtuasjas Abdulaziz, Cabales ja Balkandi vs Ühendkuningriik, A-seeria, nr 94, lg 72.