(2) Oma 8. juuni 1993. aasta resolutsioonis ühise mereohutuspoliitika kohta seadis nõukogu eesmärgiks kõikide nõuetele mittevastavate laevade kõrvaldamise ühenduse vetest ja tõstis esikohale ühenduse meetmed, millega tagatakse rahvusvaheliste eeskirjade tõhus ja ühtne rakendamine klassifikatsiooniühinguid käsitlevate ühiste standardite koostamise kaudu.

(2) Oma 8. juuni 1993. aasta resolutsioonis ühise mereohutuspoliitika kohta seadis nõukogu eesmärgiks kõikide nõuetele mittevastavate laevade kõrvaldamise ühenduse vetest ja tõstis esikohale ühenduse meetmed, millega tagatakse rahvusvaheliste eeskirjade tõhus ja ühtne rakendamine ühiste standardite koostamise kaudu laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonidena määratletud klassifikatsiooniühingute kohta (edaspidi „tunnustatud organisatsioonid”).

Selgitus

Ehkki see on tsitaat ja kasutati mõistet klassifikatsiooniühingud, näib ühe ja sama mõiste kasutamine direktiivi tekstis läbivalt eelistatav.

Liikmesriikide ülesanne on väljastada meresõiduohutust ja reostuse vältimist käsitlevaid rahvusvahelisi tunnistusi, mis on ette nähtud selliste konventsioonidega nagu SOLAS 1974, vabapardamärk 1966 ja MARPOL 1973/1978, ning rakendada nende konventsioonide sätteid.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Selgitus

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

(6) Selliste konventsioonide kohaselt võivad kõik liikmesriigid erinevas ulatuses volitada laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevaid organisatsioone, mida tuntakse klassifikatsiooniühingutena, tõendama sellist vastavust ja anda neile üle asjakohaste ohutustunnistuste väljastamise.

(6) Selliste konventsioonide kohaselt võivad kõik liikmesriigid erinevas ulatuses volitada laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevaid organisatsioone, mida tuntakse klassifikatsiooniühingutena, tõendama sellist vastavust ja anda neile üle asjakohaste reostuse vältimise ja ohutustunnistuste väljastamise.

Selgitus

Komisjoni teksti tehniline parandus.

(7) Suur hulk maailma klassifikatsiooniühingutest ei taga siseriiklike asutuste nimel tegutsedes eeskirjade piisavat rakendamist ega usaldusväärsust, sest neil puuduvad vajalikud vahendid ja kogemused, mis võimaldaksid neil oma ülesandeid täita suure asjatundlikkusega.

(7) Suur hulk maailma tunnustatud organisatsioonidest ei taga siseriiklike asutuste nimel tegutsedes eeskirjade piisavat rakendamist ega usaldusväärsust, sest neil puuduvad vajalikud vahendid ja kogemused, mis võimaldaksid neil oma ülesandeid täita suure asjatundlikkusega.

Muudatusettepanek kehtib kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral on muudatused vajalikud kogu tekstis.

(8) Lisaks tehakse kõnealustele organisatsioonidele ülesandeks välja töötada laevade projekteerimise, ehitamise, hooldamise ja kontrollimise eeskirjad ning rakendada neid, samuti järgida asjakohaste tunnistuste väljaandmist käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide nõudeid. Et nad oleksid võimelised kõnealust ülesannet rahuldavalt täitma, peavad nad olema täiesti sõltumatud, omama hästi spetsialiseerunud tehnilist pädevust ja ranget kvaliteedijuhtimist.

(8) Lisaks töötavad kõnealused organisatsioonid välja laevade projekteerimise, ehitamise, hooldamise ja kontrollimise eeskirjad ning rakendavad neid ning nende kohustus on laevu lipuriikide nimel kontrollida ja tõendada, et need järgivad asjakohaste tunnistuste väljaandmist käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide nõudeid. Et nad oleksid võimelised kõnealust ülesannet rahuldavalt täitma, peavad nad olema täiesti sõltumatud, omama hästi spetsialiseerunud tehnilist pädevust ja ranget kvaliteedijuhtimist.

Selgitus

Tundub vajalik ära märkida oluline ülesanne, mida täidetakse liikmesriikide nimel.

(9 a) Selle eesmärgi poole tuleks püüelda meetmete abil, mis sobivad nõuetekohaselt Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni tegevusega ning vajadusel rajanevad sellel ja täiendavad seda.

Selgitus

Hoolimata vajadusest piirata ettepanekuid vaid ühenduse territooriumiga, kus kehtivad ELi volitused, oleks vastavalt merenduse ülemaailmsele olemusele soovitav Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni raamistikus rahvusvaheliste eeskirjade väljatöötamise suunas tegutseda.

(14) Liikmesriik võib erapooletutel ja läbipaistvatel alustel piirata volitatavate organisatsioonide arvu kooskõlas oma vajadustega, tingimusel et komisjon valvab sellise tegevuse järele vastavalt komiteemenetlusele.

(14) Liikmesriik võib erapooletutel ja läbipaistvatel alustel piirata volitatavate tunnustatud organisatsioonide arvu kooskõlas oma vajadustega, tingimusel et komisjon valvab sellise tegevuse järele vastavalt komiteemenetlusele.

(15) Kuna käesoleva direktiiviga tagatakse ühenduses teenuste osutamise vabadus, peaks ühendusel olema õigus nende kolmandate riikidega, kus asuvad mõningad tunnustatud organisatsioonid, kokku leppida ühenduses asuvate tunnustatud organisatsioonide võrdse kohtlemise osas.

(15) Kuna käesoleva direktiiviga tagatakse ühenduses teenuste osutamise vabadus, peaks komisjonil olema õigus nende kolmandate riikidega, kus asuvad mõningad tunnustatud organisatsioonid, kokku leppida ühenduses alaliselt asuvate tunnustatud organisatsioonide võrdse kohtlemise osas.

(16) Siseriiklikud ametid peavad laevade ülevaatusel ja asjakohaste tunnistuste väljastamisel aktiivselt osalema, et tagada täielik vastavus rahvusvahelistele ohutuseeskirjadele, isegi kui liikmesriigid on seadusjärgsete ülesannete täitmise usaldanud valitsusvälistele organisatsioonidele. Seetõttu on asjakohane seada siseriiklike asutuste ja organisatsioonide vahel sisse tihe koostöö, mis võib eeldada, et organisatsioonil on kohalik esindus selle liikmesriigi territooriumil, kelle nimel ta ülesandeid täidab.

(16) Siseriiklikud ametid peavad laevade ülevaatusel ja asjakohaste tunnistuste väljastamisel aktiivselt osalema, et tagada täielik vastavus rahvusvahelistele ohutuseeskirjadele, isegi kui liikmesriigid on seadusjärgsete ülesannete täitmise usaldanud valitsusvälistele tunnustatud organisatsioonidele. Seetõttu on asjakohane seada siseriiklike asutuste ja nende poolt volitatud organisatsioonide vahel sisse tihe koostöö, mis võib eeldada, et viimasel on kohalik esindus selle liikmesriigi territooriumil, kelle nimel ta ülesandeid täidab.

(17) Käesoleva direktiivi nõuetekohast rakendamist takistavad liikmesriikide nimel tegutsevate organisatsioonide rahalise vastutuse korra erinevused. Selle probleemi lahendamiseks on sobilik ühenduse tasandil teataval määral ühtlustada tunnustatud organisatsiooni põhjustatud intsidentidest tulenev rahaline vastutus, kui kohus teeb vastava otsuse, sealhulgas vaidluse lahendamisel arbitraaži korras.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

(18) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.

(18) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.

Eelkõige tuleks anda komisjonile volitused muuta käesolevat direktiivi, et kohaldada järgmisi muudatusettepanekuid nendega seotud rahvusvaheliste konventsioonide, protokollide, koodeksite ja resolutsioonidega, ajakohastamaks I lisa kriteeriume ja kiitmaks heaks kriteeriumid, mille alusel hinnatakse tunnustatud organisatsioonide tegevust seoses ohutusega ja reostuse vältimisega. Kuna neil meetmetel on üldine kehtivus ning need on mõeldud käesoleva direktiivi vähemoluliste elementide muutmiseks ja täiendamiseks uute vähemoluliste elementide lisamise abil, tuleks need vastu võtta kooskõlas otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5 a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusega.

(20) On äärmiselt oluline, et tunnustatud organisatsiooni suutmatust täita oma kohustusi on võimalik käsitleda viivitamata, tõhusalt ja proportsionaalselt. Esmane eesmärk peaks olema saada jagu puudustest, et kõrvaldada võimalikud meresõiduohutust ja keskkonda ohustavad tegurid varajases järgus. Seepärast tuleks komisjonile anda vajalikud volitused nõuda, et organisatsioon kohustub võtma vajalikud ennetus- ja heastusmeetmed, ja kehtestada sunnimeetmetena trahvid ja karistusmaksed.

(20) On äärmiselt oluline, et tunnustatud organisatsiooni suutmatust täita oma kohustusi on võimalik käsitleda viivitamata, tõhusalt ja proportsionaalselt. Esmane eesmärk peaks olema saada jagu puudustest, et kõrvaldada võimalikud meresõiduohutust ja keskkonda ohustavad tegurid varajases järgus. Seepärast tuleks komisjonile anda vajalikud volitused nõuda, et tunnustatud organisatsioon kohustub võtma vajalikud ennetus- ja heastusmeetmed, ja kehtestada sunnimeetmetena trahvid ja karistusmaksed.

(23) Iga liikmesriik peaks korrapäraselt hindama tema nimel tegutsevate organisatsioonide tegevust ja esitama komisjonile ja kõikidele teistele liikmesriikidele täpsed andmed sellise tegevuse kohta.

(23) Iga liikmesriik peaks korrapäraselt hindama tema nimel tegutsevate tunnustatud organisatsioonide tegevust ja esitama komisjonile ja kõikidele teistele liikmesriikidele täpsed andmed sellise tegevuse kohta.

(24) Ka on ühtlustatult ja tsentraliseeritult võimalik tõhusamalt läbi viia tunnustatud organisatsioonide järjepidevat järelkontrolli, hindamaks nende vastavust käesoleva direktiivi sätetele. Seepärast on kohane nimetatud ülesanne ühenduse nimel usaldada komisjonile, kes tegutseb koos tunnustamist taotleva liikmesriigiga.

(24) Ka on ühtlustatult ja tsentraliseeritult võimalik tõhusamalt läbi viia tunnustatud organisatsioonide järjepidevat järelkontrolli, hindamaks nende vastavust käesoleva direktiivi sätetele. Seepärast on kohane nimetatud ülesanne ühenduse nimel usaldada komisjonile, kes tegutseb koos organisatsioone vastavalt enda nimel tegutsema volitavate liikmesriikidega.

(25) On oluline, et ühenduse inspektoritel on juurdepääs laevadele ja laevadokumentidele, olenemata sellest, millise riigi lipu all laev sõidab, et teha kindlaks tunnustatud organisatsioonide vastavus miinimumnõuetele kõikide asjakohasesse klassi kuuluvate laevade puhul.

(25) Osana tunnustatud organisatsioonide tegevuse kontrollimisest peab ühenduse inspektoritel olema juurdepääs laevadele ja laevadokumentidele, olenemata sellest, millise riigi lipu all laev sõidab, et teha kindlaks tunnustatud organisatsioonide vastavus käesoleva direktiiviga sätestatud miinimumnõuetele kõikide asjakohasesse klassi kuuluvate laevade puhul.

Selgitus

Teksti tehtud tehnilised parandused.

(28) Tunnustatud organisatsioonide suutlikkus kiiresti välja selgitada eeskirjade, menetluste ja sisekontrollide nõrgad kohad ning neid parandada on äärmiselt oluline nende kontrollitavate ja sertifitseeritavate laevade ohutuse seisukohalt. Kõnealust suutlikkust tuleks parandada ühise sõltumatu hindamisasutuse kaudu, mis võib teha ettepaneku kõigi tunnustatud organisatsioonide jätkuvat parandamist käsitlevate ühismeetmete kohta ja tagada tulemusliku koostöö komisjoniga.

(28) Tunnustatud organisatsioonide suutlikkus kiiresti välja selgitada eeskirjade, menetluste ja sisekontrollide nõrgad kohad ning neid parandada on äärmiselt oluline nende kontrollitavate ja sertifitseeritavate laevade ohutuse seisukohalt. Kõnealust suutlikkust tuleks parandada sõltumatu hindamiskomisjoni kaudu, mis tegutseb sõltumatult, et teha ettepanek kõigi tunnustatud organisatsioonide jätkuvat parandamist käsitlevate ühismeetmete kohta ja tagada tulemusliku koostöö komisjoniga.

Selgitus

Tekstist võib välja jätta sõna „ühine”, kuna see viitab ainult tunnustatud organisatsioonidele, samas kui tegelikkus on keerukam.

Sõna „sõltumatu” on asendatud väljendiga „tegutseb sõltumatult”, kuna ei tule teha mitte tühiseid avaldusi sõltumatuse kohta, vaid tuleb tagada, et asjaomasel organisatsioonil oleks pädevus ja reaalne tegevuspiirkond.

(28 b) Tunnustatud organisatsioonide nõuded ja eeskirjad on õnnetuste ja reostuse ennetamise ning julgeoleku üks võtmetegureid. Tunnustatud organisatsioonid on algatanud protsessi, mis peaks viima nende eeskirjade ja nõuete ühtlustamiseni. Ühenduse õigusaktid peavad seda protsessi julgustama ja toetama, sest sellel peaks olema meresõiduohutusele ja Euroopa laevaehitustööstuse konkurentsivõimele positiivne mõju.

Selgitus

On ilmselge, et eeskirjade ühtlustamine on protsess, mis on juba alanud ning mida Euroopa Liit peab julgustama, soodustamaks mitte ainult meresõiduohutust, vaid ka Euroopa laevaehitustööstuse konkurentsivõimet.

(29) Tunnustatud organisatsioonid peaksid olema kohustatud ajakohastama oma tehnilisi standardeid ja neid järjepidevalt jõustama, et ühtlustada ohutuseeskirju ja tagada rahvusvaheliste eeskirjade ühtne rakendamine ühenduses. Kui tunnustatud organisatsioonide tehnilised standardid on identsed või väga sarnased, tuleks kaaluda klassifikatsioonitunnistuste vastastikust tunnustamist.

(29) Tunnustatud organisatsioonid peaksid olema kohustatud ajakohastama oma tehnilisi standardeid ja neid järjepidevalt jõustama, et ühtlustada ohutuseeskirju ja tagada rahvusvaheliste eeskirjade ühtne rakendamine ühenduses. Kui tunnustatud organisatsioonide tehnilised standardid on identsed või väga sarnased, tuleks kaaluda klassifikatsioonitunnistuste vastastikust tunnustamist võimaluste piires, võttes eeskujuks neid, mis on kõige nõudlikumad ja rangemad.

Selgitus

Suurem ühtlustamine on küll soovitatav, ent see ei tohi kunagi muutuda nivelleerimiseks kõige madalama taseme alusel. Vastupidi – eeskujuks tuleb võtta kõige paremad ning nõudlikumad tavad.

(31) Et püüda vältida laevade klassi vahetamist vajaliku remondi vältimise eesmärgil, peaksid tunnustatud organisatsioonid omavahel vahetama igasugust asjassepuutuvat teavet klassi vahetavate laevade seisundi kohta ja kaasama sellesse vajaduse korral lipuriigi.

(31) Et püüda vältida laevade klassi vahetamist kontrolli käigus klassifikatsiooniühingu nõutud remondi vältimise eesmärgil, tuleks sõlmida eelnevaid kokkuleppeid, et tunnustatud organisatsioonid vahetaksid omavahel igasugust asjassepuutuvat teavet nende laevade seisundi kohta, millele taotletakse klassivahetust, ja kaasaksid sellesse vajaduse korral lipuriigi.

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse meetmed, mida liikmesriigid ning laevu kontrollivad, ülevaatavad ja sertifitseerivad organisatsioonid peavad järgima, et täita meresõiduohutust ja reostuse vältimist käsitlevaid rahvusvahelisi konventsioone, edendades samas teenuste osutamise vabadust. See hõlmab ka rahvusvaheliste konventsioonide reguleerimisalas olevate laevade keret, masinaid ja elektri- ja juhtimisseadmeid käsitlevate ohutusnõuete koostamist ja rakendamist.

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse meetmed, mida liikmesriigid ning organisatsioonid, kellele on usaldatud laevade kontrollimine, ülevaatamine ja sertifitseerimine, peavad järgima, et täita meresõiduohutust ja reostuse vältimist käsitlevaid rahvusvahelisi konventsioone, edendades samas teenuste osutamise vabadust. See hõlmab ka rahvusvaheliste konventsioonide reguleerimisalas olevate laevade keret, masinaid ja elektri-, raadio-, ja juhtimisseadmeid käsitlevate ohutusnõuete koostamist ja rakendamist.

c) kontrollimised ja ülevaatused rahvusvaheliste konventsioonide kohaselt kohustuslikud kontrollimised ja ülevaatused;

c) kontrollimised ja ülevaatused rahvusvaheliste konventsioonide ning selle ja teiste mereohutust käsitlevate ühenduse direktiivide kohaselt kohustuslikud kontrollimised ja ülevaatused;

(k) klassifikatsioonitunnistus
tunnustatud organisatsiooni väljastatud dokument, mis tõendab, et tema kehtestatud ja avalikustatud eeskirjade kohaselt on laev sobiv teatavaks otstarbeks või kasutuseks;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

m) asukoht organisatsiooni registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või põhitegevuskoht.

m) asukohariik riik, kus organisatsioon registrijärgselt asub, juhatuse asukoht või põhitegevuskoht.

ii) usaldada punktis i osutatud kontrollimiste ja ülevaatuste tegemine täielikult või osaliselt organisatsioonidele,

ii) anda punktis i osutatud kontrollimiste ja ülevaatuste tegemise ülesanne täielikult või osaliselt organisatsioonidele,

Komisjon keeldub tunnustamast organisatsioone, mis ei vasta artikli 4 esimeses lõigus nimetatud nõuetele või mille tegevust käsitatakse artiklis 14 sätestatud kriteeriumide alusel eresõiduohutust või keskkonda lubamatult ohustavana.

Komisjon keeldub artikli 9 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt tunnustamast organisatsioone, mis ei vasta artikli 4 esimeses lõigus nimetatud nõuetele või mille tegevust käsitatakse artiklis 14 sätestatud kriteeriumide alusel meresõiduohutust või keskkonda lubamatult ohustavana.

Selgitus

Sellise olulise otsuse puhul peaks komisjoni aitama meresõiduohutuse komitee (COSS).

2. Tunnustus antakse organisatsiooni emaettevõttele, kui selline on olemas, ja seda kohaldatakse kõikide organisatsiooni kuuluvate isikute suhtes.

2. Tunnustus antakse kõigist tunnustatud organisatsioone moodustavatest juriidilistest isikutest asjaomasele õiguslikule emaettevõttele, laiendades tunnustust kõigile tunnustatud organisatsiooni juriidilistele isikutele, kes aitavad tagada, et põhiline juriidiline isik pakub oma teenustele ülemaailmset katet.

Selgitus

Õiguslik täpsustus, et kirjeldada paremini tunnustatud organisatsioonide keerulist ülesehitust.

2. Enne kui liikmesriik nõustub, et kolmandas riigis asuv tunnustatud organisatsioon võib osaliselt või täielikult täita artiklis 3 nimetatud ülesandeid, võib ta nõuda, et kõnealune kolmas riik tunnustaks vastastikkuse põhjal ühenduses asuvaid tunnustatud organisatsioone.

2. Enne kui liikmesriik nõustub, et kolmandas riigis asuv tunnustatud organisatsioon võib tema nimel osaliselt või täielikult täita artiklis 3 nimetatud ülesandeid, võib ta nõuda, et kõnealune kolmas riik tunnustaks vastastikkuse põhjal ühenduses asuvaid tunnustatud organisatsioone.

a) ameti nimel tegutsevate organisatsioonide tunnustamist käsitleva IMO resolutsiooni A.739(18) II liites esitatud sätteid, pidades samal ajal silmas IMO ringkirjade MSC.710 ja MEPC.307 lisa, liiteid ja lisandit, mis käsitlevad ameti nimel tegutsevate tunnustatud organisatsioonide volitamise näidislepingut;

a) ameti nimel tegutsevate organisatsioonide tunnustamist käsitleva IMO resolutsiooni A.739(18) II liites esitatud sätteid, pidades samal ajal silmas IMO ringkirjade MSC.710 ja MEPC.307 lisa, liiteid ja lisandit, mis käsitlevad ameti nimel tegutsevate tunnustatud organisatsioonide volitamise näidislepingut.

Seetõttu, kui tunnustatud organisatsioon, selle inspektorid või selle tehniline personal väljastab ameti nimel kohustuslikke sertifikaate, laieneb neile sama garantii ja sama juriidiline kaitse, sealhulgas igasugune kaitsetegevus, mida amet ja selle liikmed võivad kõnealuste sertifikaatide väljastamisel teostada;

Selgitus

Et selgitada tunnustatud organisatsioonide rolli liikmesriikide nimel tegutsemisel, tuleks lisada IMO ringkirja MSC.710 lisa lõige 6.5.2.

i) kui kohtu otsuse või vaidluse vahekohtumenetluses saadud lahendi kohaselt on amet lõplikult ja kindlalt vastutav võimaliku intsidendi eest ja teda kohustatakse hüvitama kahjustatud isikutele vara- või isikukahju, mille põhjusena kohus on tuvastanud tunnustatud organisatsiooni, tema organite, personali, esindajate või muude tema nimel tegutsevate isikute tahtliku tegevuse või tegevusetuse või raske hooletuse, on ametil õigus tunnustatud organisatsioonilt saada rahalist hüvitist nimetatud vara- või isikukahju katteks niivõrd, kuivõrd selline kahju on kohtu otsuse või vaidluse vahekohtumenetluses saadud lahendi kohaselt tunnustatud organisatsiooni põhjustatud;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

ii) kui kohtu otsuse või vaidluse vahekohtumenetluses saadud lahendi kohaselt on amet lõplikult ja kindlalt vastutav võimaliku intsidendi eest ja teda kohustatakse hüvitama kahjustatud isikutele isikukahju, mille põhjusena kohus on tuvastanud tunnustatud organisatsiooni, tema personali, esindajate või muude tema nimel tegutsevate isikute hooletu või ettevaatamatu tegevuse või tegevusetuse, on ametil õigus tunnustatud organisatsioonilt saada rahalist hüvitist nimetatud isikukahju katteks niivõrd, kuivõrd selline kahju on kohtu otsuse või vaidluse vahekohtumenetluses saadud lahendi kohaselt tunnustatud organisatsiooni põhjustatud; liikmesriigid võivad tunnustatud organisatsiooni vastutuse maksimumsummat piirata, kuid see peab olema võrdne vähemalt 4 miljoni euroga;

ii) kui kohtu otsuse või vaidluse vahekohtumenetluses saadud lahendi kohaselt on amet lõplikult ja kindlalt vastutav võimaliku intsidendi eest ja teda kohustatakse hüvitama kahjustatud isikutele surmaga mittelõppev isikukahju, mille põhjusena kohus on tuvastanud tunnustatud organisatsiooni, tema personali, esindajate või muude tema nimel tegutsevate isikute hooletu või ettevaatamatu tegevuse või tegevusetuse, on ametil õigus nõuda tunnustatud organisatsioonilt rahalist hüvitist nimetatud isikukahju katteks niivõrd, kuivõrd selline surmaga mittelõppev kahju on kohtu otsuse või vaidluse vahekohtumenetluses saadud lahendi kohaselt tunnustatud organisatsiooni põhjustatud; liikmesriigid võivad tunnustatud organisatsiooni vastutuse maksimumsummat piirata, kuid see peab olema võrdne vähemalt 4 miljoni euroga, välja arvatud juhul, kui kohtuotsuse või lahendiga kindlaks määratud summa on väiksem; sel juhul kohaldatakse nimetatud viimast summat;

iii) kui kohtu otsuse või vaidluse vahekohtumenetluses saadud lahendi kohaselt on amet lõplikult ja kindlalt vastutav võimaliku intsidendi eest ja teda kohustatakse hüvitama kahjustatud isikutele varakahju, mille põhjusena kohus on tuvastanud tunnustatud organisatsiooni, tema personali, esindajate või teiste tema nimel tegutsevate isikute hooletu või ettevaatamatu tegevuse või tegevusetuse, on ametil õigus tunnustatud organisatsioonilt saada rahalist hüvitist nimetatud varakahju katteks niivõrd, kuivõrd selline kahju on kohtu otsuse või vaidluse vahekohtumenetluses saadud lahendi kohaselt tunnustatud organisatsiooni põhjustatud; liikmesriigid võivad tunnustatud organisatsiooni vastutuse maksimumsummat piirata, kuid see peab olema võrdne vähemalt 2 miljoni euroga;

iii) kui kohtu otsuse või vaidluse vahekohtumenetluses saadud lahendi kohaselt on amet lõplikult ja kindlalt vastutav võimaliku intsidendi eest ja teda kohustatakse hüvitama kahjustatud isikutele varakahju, mille põhjusena kohus on tuvastanud tunnustatud organisatsiooni, tema personali, esindajate või teiste tema nimel tegutsevate isikute hooletu või ettevaatamatu tegevuse või tegevusetuse, on ametil õigus nõuda tunnustatud organisatsioonilt rahalist hüvitist nimetatud varakahju katteks niivõrd, kuivõrd selline kahju on kohtu otsuse või vaidluse vahekohtumenetluses saadud lahendi kohaselt tunnustatud organisatsiooni põhjustatud; liikmesriigid võivad tunnustatud organisatsiooni vastutuse maksimumsummat piirata, kuid see peab olema võrdne vähemalt 2 miljoni euroga, välja arvatud juhul, kui kohtuotsuse või lahendiga kindlaks määratud summa on väiksem; sel juhul kohaldatakse nimetatud viimast summat;

d) võimalust laevu pisteliselt ja põhjalikult kontrollida;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

e) sätteid olulise teabe edastamiseks nende klassifitseeritud laevade, laevade klassi muutumise või klassist väljaarvamise kohta vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatule.

e) sätteid olulise teabe kohustuslikuks edastamiseks nende klassifitseeritud laevade, laevade klassi muutumise või klassist väljaarvamise kohta vastavalt artikli 20 lõikes 3 osutatule.

3. Kirjalikus lepingus või samaväärses õiguslikus kokkuleppes võib sätestada, et tunnustatud organisatsioonil peab olema kohalik esindus selle liikmesriigi territooriumil, kelle nimel ta täidab artiklis 3 nimetatud ülesandeid. Sellise nõude täitmiseks piisab kohalikust esindusest, mis on liikmesriigi õiguse kohaselt juriidiline isik ja allub tema siseriiklikele kohtutele.

3. Kirjalikus lepingus või samaväärses õiguslikus kokkuleppes võib sätestada, et tunnustatud organisatsioonil peab olema kohalik esindus selle liikmesriigi territooriumil, kelle nimel ta täidab artiklis 3 nimetatud ülesandeid. Sellise nõude täitmiseks piisab kohalikust esindusest, mis on liikmesriigi õiguse kohaselt juriidiline isik ja tema siseriiklike kohtute kohtualluvuses.

5. Komisjon esitab hiljemalt 22. juuliks 2006 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesoleva artikliga ette nähtud vastutuskorra majanduslikku mõju asjassepuutuvatele isikutele ning eelkõige selle mõju tunnustatud organisatsioonide majanduslikule tasakaalule.

Aruanne koostatakse koostöös liikmesriikide pädevate asutuste ning asjassepuutuvate isikutega, kelleks on eelkõige tunnustatud organisatsioonid. Komisjon teeb nimetatud hinnangust lähtudes vajadusel korral ettepaneku muuta käesolevat direktiivi eelkõige vastutuse põhimõtte ning vastutuse maksimumsummade osas.

välja jäetud

2a. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Selgitus

Uus kontrolliga regulatiivmenetlus tuleks kinnitada komiteemenetluse artiklisse.

1. Käesolevat direktiivi võib selle reguleerimisala laiendamata muuta artikli 9 lõikes 2 sätestatud korras, et:

1. Käesolevat direktiivi võib selle reguleerimisala laiendamata muuta artikli 9 lõikes 2 a sätestatud korras, et:

Selgitus

Kuna artikli 10 lõikes 1 on loetletud üldise kehtivusega meetmed ja need on mõeldud käesoleva direktiivi vähemoluliste elementide muutmiseks, tuleks need võtta vastu kooskõlas otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5 a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusega.

Ilma, et see piiraks nende viivitamatut rakendamist, peab komisjon siiski teatama ette meetmetest, mida ta kavatseb võtta kõigis nimetatud organisatsioonile volitused andnud liikmesriikides.

Selgitus

Arvestades, et organisatsioonid tegutsevad nende nimel, on liikmesriikide jaoks oluline saada kavandatavate meetmete kohta eelnevat teavet.

(a) kes ei vasta I lisas sätestatud nõuetele või ei täida käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi või kelle halvenenud tegevus osutab tõsistele struktuuri, süsteemi, menetluste või sisekontrolliga seotud puudustele, või

a) kes rikuvad tõsiselt või korduvalt I lisas sätestatud nõudeid või ei täida käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi või kelle halvenenud tegevus osutab tõsistele struktuuri, süsteemi, menetluste või sisekontrolliga seotud puudustele, or

Selgitus

Rikkumist määratletakse tõsise suutmatusena nõudeid täita, mis võib ka korduda.

(b) kes on esitanud komisjonile artikli 16 lõike 3 kohase hindamise käigus ebaõigeid, mittetäielikke või eksitavaid andmeid või muul viisil hindamist takistanud.

(b) kes on tahtlikult esitanud komisjonile artikli 16 lõike 3 kohase hindamise käigus ebaõigeid, mittetäielikke või eksitavaid andmeid või muul viisil hindamist takistanud.

Selgitus

Sõna „tahtlikult” on lisatud, et rõhutada pettuse raskusastet.

Need kehtestatakse alles pärast seda, kui asjaomastele organisatsioonile on antud võimalus esitada oma märkused.

Need kehtestatakse alles pärast seda, kui asjaomasele organisatsioonile ja asjaomastele liikmesriikidele on antud võimalus esitada oma märkused.

Selgitus

Annab ka asjaomastele liikmesriikidele võimaluse esitada oma märkused.

Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kogusumma ei ületa 10% tunnustatud organisatsiooni eelmise majandusaasta kogukäibest seoses käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluva tegevusega.

Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kogusumma ei ületa 5% tunnustatud organisatsiooni eelmise majandusaasta kogukäibest seoses käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluva tegevusega.

Selgitus

Kuna trahvide kogusumma tundub olevat ülemäära kõrge, tuleks see langetada 10%-lt 5%-le.

(a) kes ei vasta I lisas sätestatud nõuetele või ei täida käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi, nii et see võib lubamatult ohustada meresõiduohutust või keskkonda;

(a) kes rikuvad korduvalt ja tõsiselt I lisas sätestatud nõudeid või ei täida käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi, nii et see võib lubamatult ohustada meresõiduohutust või keskkonda;

Selgitus

Omadused „tõsine” ja „korduv” peaksid iseloomustama käitumist, mille puhul niivõrd raske sanktsioon, nagu seda on tunnustuse tühistamine, oleks põhjendatud.

(b) kelle tegevus seoses ohutusega ja reostuse vältimisega ohustab lubamatult meresõiduohutust ja keskkonda;

(b) kelle tõsine ja korduv ebapädev tegevus seoses ohutusega ja reostuse vältimisega ohustab lubamatult meresõiduohutust ja keskkonda;

Selgitus

Omadused „tõsine” ja „korduv” peaksid iseloomustama käitumist, mille puhul niivõrd raske sanktsioon, nagu seda on tunnustuse tühistamine, oleks põhjendatud.

Komisjon võtab artikli 9 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt vastu:

Komisjon võtab artikli 9 lõikes 2 a osutatud menetluse kohaselt vastu ja avaldab:

(a) kriteeriumid, mille alusel hinnatakse tunnustatud organisatsioonide tegevust seoses ohutusega ja reostuse vältimisega, pidades eelkõige silmas andmeid, mis on saadud sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi ja/või muude sarnaste kavade abil;

a) kriteeriumid, mille alusel hinnatakse eeskirjade tõhusust ja tunnustatud organisatsioonide tegevust seoses nende klassifitseeritud laevade ohutusega ja reostuse vältimisega, pidades eelkõige silmas andmeid, mis on saadud sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi ja/või muude sarnaste kavade abil; ja

(b) kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, kas sellist tegevust käsitatakse meresõiduohutust ja keskkonda lubamatult ohustavana, ning mille puhul võib arvesse võtta väiksemaid või hästi spetsialiseerunud organisatsioone mõjutavaid eriasjaolusid, ning

b) kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, kas käesolevat tegevust, tegevusetust või viivitust käsitatakse meresõiduohutust ja keskkonda lubamatult ohustavana, ning mille puhul võib arvesse võtta väiksemaid või hästi spetsialiseerunud organisatsioone mõjutavaid eriasjaolusid.

(c) artikli 12 ja vajaduse korral artikli 13 üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Komisjon võtab vastavalt artikli 9 lõikes 2 osutatud menetlusele vastu artikli 12 ja vajaduse korral artikli 13 üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Selgitus

Punktides a ja b vastuvõtmiseks sätestatud kriteeriumid on üldise kehtivusega ja need on mõeldud käesoleva direktiivi vähemoluliste elementide muutmiseks. Seetõttu tuleks need võtta vastu kooskõlas otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5 a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusega.

b) komisjon uurib, kas peatamine on õigustatud suure ohu tõttu meresõiduohutusele või keskkonnale;

b) võttes arvesse ohutust ja reostuse vältimist, peab komisjon hindama liikmesriigi esitatud põhjuseid tunnustatud organisatsiooni volituste peatamiseks;

c) artikli 9 lõikes 2 sätestatud korras teatab komisjon liikmesriigile, kas tema otsus volitused peatada on õigustatud suure ohu tõttu meresõiduohutusele või keskkonnale, ja kui otsus ei ole õigustatud, palub liikmesriigil peatamine tühistada.

c) artikli 9 lõikes 2 sätestatud korras teatab komisjon liikmesriigile, kas tema otsus volitused peatada on piisavalt õigustatud suure ohu tõttu meresõiduohutusele või keskkonnale. Kui otsus ei ole õigustatud, palub komisjon liikmesriigil peatamine tühistada. Kui otsus on õigustatud ja liikmesriik on vastavalt artikli 7 lõikele 1 piiranud enda nimel tegutsevate organisatsioonide arvu, palub komisjon anda liikmesriigil peatatud organisatsiooni asendamiseks uued volitused teisele tunnustatud organisatsioonile.

1. Iga liikmesriik peab veenduma, et tema nimel artikli 3 lõike 2 kohaselt tegutsevad tunnustatud organisatsioonid täidavad kõnealuses artiklis osutatud ülesandeid tõhusalt ja liikmesriigi pädevat ametit rahuldaval viisil.

1. Iga liikmesriik peab kontrollima, kas tema nimel artikli 3 lõike 2 kohaselt tegutsevad tunnustatud organisatsioonid täidavad kõnealuses artiklis osutatud ülesandeid tõhusalt ja liikmesriigi pädevat ametit rahuldaval viisil.

2. Iga liikmesriik täidab seda ülesannet vähemalt kord kahe aasta tagant ja esitab teistele liikmesriikidele ja komisjonile aruande sellise järelevalve tulemuste kohta hiljemalt selle aasta 31. märtsiks, mis järgneb aastale, mil hinnati nõuetele vastavust.

2. Iga liikmesriik kontrollib vähemalt kord kahe aasta tagant iga tema nimel tegutsevat organisatsiooni ja esitab teistele liikmesriikidele ja komisjonile aruande selliste järelevalvemeetmete tulemuste kohta hiljemalt selle aasta 31. märtsiks, mis järgneb aastale, mil need läbi viiakse.

3. Komisjon hindab koos liikmesriigiga, kes asjaomase tunnustamistaotluse esitas, korrapäraselt ning vähemalt kord kahe aasta jooksul kõiki tunnustatud organisatsioone, et kontrollida, et nad täidavad käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi, ja nende vastavust I lisas sätestatud nõuetele.

3. Komisjon hindab koos liikmesriigiga, kes asjaomase tunnustamistaotluse esitas, korrapäraselt ning vähemalt kord kahe aasta jooksul kõiki tunnustatud organisatsioone, et kontrollida, et nad täidavad käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi, ja nende vastavust I lisas sätestatud nõuetele. Hindamine peab piirduma tunnustatud organisatsioonide käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva merendustegevusega.

Selgitus

Tuleks eristada tunnustatud organisatsioonide käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid tegevusi nendest, mis sellesse ei kuulu. Komisjon teeb selle eristuse kohustuste suhtes, mis puudutavad organisatsioonide kaubandusettevõtteid.

2. Liikmesriik võib otsustada kasutada eeskirju, mis on tema arvates samaväärsed tunnustatud organisatsiooni omadega, üksnes tingimusel, et ta teatab nendest viivitamata komisjonile direktiivis 98/34/EÜ sätestatud korras ja teistele liikmesriikidele ja et mõni teine liikmestriik ega komisjon ei ole nende vastu ning et neid ei ole käesoleva direktiivi artikli 9 lõikes 2 sätestatud korras tunnistatud mittesamaväärseks.

2. Liikmesriik võib otsustada kasutada eeskirju, mis on tema arvates samaväärsed tunnustatud organisatsiooni nõuete ja eeskirjadega, üksnes tingimusel, et ta teatab nendest viivitamata komisjonile direktiivis 98/34/EÜ sätestatud korras ja teistele liikmesriikidele ja et mõni teine liikmesriik ega komisjon ei ole nende vastu ning et neid ei ole käesoleva direktiivi artikli 9 lõikes 2 sätestatud korras tunnistatud mittesamaväärseks.

1. Tunnustatud organisatsioonid konsulteerivad korrapäraselt omavahel, et säilitada oma eeskirjade ning nende rakendamise suhtes. Nad teevad üksteisega koostööd, et saavutada rahvusvaheliste konventsioonide ühesugune tõlgendamine, ilma et see piiraks lipuriikide volituste kohaldamist. Tunnustatud organisatsioonid lepivad kokku tingimused, mille alusel nad tunnustavad vastastikku klassifikatsioonitunnistusi, mis on välja antud nende vastavate samaväärsete standardite kohaselt, võttes eelkõige arvesse laevavarustust, millel on direktiivi 96/98/EÜ kohane nõuetele vastavuse märgis („roolimärgis”)”.

1. Tunnustatud organisatsioonid konsulteerivad korrapäraselt omavahel, et säilitada samaväärsus ning tagada ühtsus oma eeskirjade ning nende rakendamise osas. Nad teevad üksteisega koostööd, et saavutada rahvusvaheliste konventsioonide ühesugune tõlgendamine, ilma et see piiraks lipuriikide volituste kohaldamist. Tunnustatud organisatsioonid lepivad asjakohastel juhtudel kokku tehnilised ja menetluslikud tingimused, mille alusel nad tunnustavad vastastikku klassifikatsioonitunnistusi, mis on välja antud nende vastavate samaväärsete standardite kohaselt, võttes eeskujuks kõige nõudlikumad ja rangemad mudelid, ning võttes eelkõige arvesse laevavarustust, millel on direktiivi 96/98/EÜ kohane nõuetele vastavuse märgis („roolimärgis”)”.

Selgitus

Täpsustab eesmärki, milleks on järkjärguline ühtlustamine.

Rõhutab, et vastastikune tunnustamine toimub ainult siis, kui tehnilised normid on identsed või väga sarnased.

Eeskujuks võetav mudel ei tohi lähtuda madalamatest näitajatest, vaid peab lähtuma kõige rangematest standarditest.

1 a. Kolme aasta möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis põhineb sõltumatul uuringul ning milles käsitletakse nõuete ja eeskirjade ühtlustamises ning vastastikuses tunnustamises tehtud edusamme. Juhul kui tunnustatud organisatsioonid ei täida artikli 20 lõike 1 sätteid, teeb komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vajalike meetmete kohta.

Selgitus

Komisjon ei kasuta õigustatult ettepanekus võtta vastu direktiiv ühtegi selgesõnalist käsku, vaid näeb ette järkjärgulist ühtlustamist. On mõistlik, et teatud aja möödudes hinnatakse eesmärgi saavutamisel tehtud edusamme.

2. Lipuriigist olenemata ei väljasta tunnustatud organisatsioonid seadusjärgseid tunnistusi meresõiduohutusega seotud põhjustel klassist välja arvatud või muudetud klassiga laevale enne, kui nad on lipuriigi pädevale ametile andnud võimaluse esitada mõistliku aja jooksul oma arvamus otsustamaks, kas on vaja täieliku kontrolli.

4. Lipuriigist olenemata ei väljasta tunnustatud organisatsioonid seadusjärgseid tunnistusi meresõiduohutusega seotud põhjustel klassist välja arvatud või muudetud klassiga laevale enne, kui nad on lipuriigi pädevale ametile andnud võimaluse esitada mõistliku aja jooksul oma arvamus, kas on vaja täielikku kontrolli.

5. Ühest klassist teise üleminekuga ühe tunnustatud organisatsiooni alt teise alla siirdumisel teavitab loovutav organisatsioon ülevõtvat organisatsiooni:

5. Ühest klassist teise üleminekuga ühe tunnustatud organisatsiooni alt teise alla siirdumisel annab loovutav organisatsioon ülevõtvale organisatsioonile täieliku toimiku laeva kohta ja eelkõige teavitab teda:

Ülemineku korral annab loovutav organisatsioon ülevõtvale organisatsioonile täieliku toimiku laeva ajaloo kohta. Ülevõttev organisatsioon võib laevale tunnistused välja anda üksnes pärast kõikide viivitatud ülevaatuste rahuldavat läbimist ning laeva kohta varem antud täitmata soovituste või klassitingimuste täitmist loovutanud organisatsiooni poolt sedastatud viisil.

Ülevõttev organisatsioon võib laevale uued tunnistused välja anda üksnes pärast kõikide viivitatud ülevaatuste rahuldavat läbimist ning laeva kohta varem antud täitmata soovituste või klassitingimuste täitmist loovutanud organisatsiooni poolt sedastatud viisil.

Enne tunnistuste väljaandmist peab ülevõttev organisatsioon loovutavat organisatsiooni teavitama tunnistuste väljaandmiskuupäevast ning tegema teatavaks iga viivitatud ülevaatuse, täitmata soovituse ja klassitingimuse täitmise kuupäeva, koha ning seonduvad meetmed.

Enne uute tunnistuste viimistlemist peab ülevõttev organisatsioon teavitama loovutavat organisatsiooni nende väljaandmiskuupäevast ning tegema teatavaks seonduvad meetmed iga viivitatud ülevaatuse, täitmata soovituse ja klassitingimuse kohta, täpsustades nende alguskohta ja -kuupäeva ning kohta, kus, ja aega, millal, need rahuldavalt täide viidi.

1. Tunnustatud organisatsioonid loovad hiljemalt …. ühise hindamisasutuse, kellel on järgmised ülesanded, ning juhivad selle tegevust:

1. Liikmesriigid koos tunnustatud organisatsioonidega loovad vastavalt EN 45012 kvaliteedistandarditele hindamiskomisjoni. Asjaomased laevatööstuses tegutsevad kutseühingud võivad osaleda nõuandjana. Komisjon teostab järgmisi ülesandeid:

Selgitus

Hindamisasutusele antakse nimi – hindamiskomisjon.

Komisjoni ei peaks looma vaid tunnustatud organisatsioonid, vaid oma osa on ka liikmesriikidel.

(a) pidev kvaliteedijuhtimise süsteemi hindamine;

(a) tunnustatud organisatsioonide kvaliteedijuhtimise süsteemi hindamine ja reguleerimine vastavalt ISO 9001 kvaliteedistandardi nõuetele;

Selgitus

Hindamisasutusele antakse nimi – hindamiskomisjon.

Komisjoni ei loo mitte ainult tunnustatud organisatsioonid, vaid selle loomises osalevad ka liikmesriigid ja konsulteeritakse IMOga.

Hindamiskomisjonil peaksid olema iseseisvaks tegutsemiseks vajalikud volitused ja töökord.

(b) kvaliteedisüsteemi sertifitseerimine;

(b) tunnustatud organisatsioonide kvaliteedisüsteemi sertifitseerimine;

Selgitus

Hindamisasutusele antakse nimi – hindamiskomisjon.

Komisjoni ei loo mitte ainult tunnustatud organisatsioonid, vaid selle loomises osalevad ka liikmesriigid ja konsulteeritakse IMOga.

Hindamiskomisjonil peaksid olema iseseisvaks tegutsemiseks vajalikud volitused ja töökord.

(c) rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedistandardite siduvate tõlgenduste väljaandmine, et võtta eelkõige arvesse tunnustatud organisatsioonide olemuse ja kohustuste iseärasusi, ning

(c) rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedijuhtimisstandardite siduvate tõlgenduste väljaandmine, et võtta eelkõige arvesse tunnustatud organisatsioonide olemuse ja kohustuste iseärasusi, ning

Selgitus

Hindamisasutusele antakse nimi – hindamiskomisjon.

Komisjoni ei loo mitte ainult tunnustatud organisatsioonid, vaid selle loomises osalevad ka liikmesriigid ja konsulteeritakse IMOga.

Hindamiskomisjonil peaksid olema iseseisvaks tegutsemiseks vajalikud volitused ja töökord.

Ühine hindamisasutus on sõltumatu tunnustatud organisatsioonidest ja tal on ülesannete tõhusaks ja kõrgeimatele kutsestandarditele vastavaks täitmiseks vajalikud vahendid.

Hindamiskomisjon on sõltumatu, tal on tunnustatud organisatsioonidest sõltumatuks tegutsemiseks vajalikud volitused ning ülesannete tõhusaks ja kõrgeimatele kutsestandarditele vastavaks täitmiseks vajalikud vahendid. Komisjon kehtestab ise oma töömeetodid ja töökorra.

Selgitus

Hindamisasutusele antakse nimi – hindamiskomisjon.

Komisjoni ei loo mitte ainult tunnustatud organisatsioonid, vaid selle loomises osalevad ka liikmesriigid ja konsulteeritakse IMOga.

Hindamiskomisjonil peaksid olema iseseisvaks tegutsemiseks vajalikud volitused ja töökord.

Hindamisasutus võtab vastu iga-aastase tööplaani.

välja jäetud

Selgitus

Hindamisasutusele antakse nimi – hindamiskomisjon.

Komisjoni ei loo mitte ainult tunnustatud organisatsioonid, vaid selle loomises osalevad ka liikmesriigid ja konsulteeritakse IMOga.

Hindamiskomisjonil peaksid olema iseseisvaks tegutsemiseks vajalikud volitused ja töökord.

Ta edastab komisjonile ja volitavatele liikmesriikidele täieliku teabe oma iga-aastase tööplaani ning järelduste ja soovituste kohta eelkõige seoses meresõiduohutust halvendavate olukordadega.

Hindamiskomisjon esitab huvitatud isikutele, sh komisjonile täieliku teabe oma iga-aastase tööplaani ning järelduste ja soovituste kohta eelkõige seoses meresõiduohutust halvendavate olukordadega.

Selgitus

Hindamisasutusele antakse nimi – hindamiskomisjon.

Komisjoni ei loo mitte ainult tunnustatud organisatsioonid, vaid selle loomises osalevad ka liikmesriigid ja konsulteeritakse IMOga.

Hindamiskomisjonil peaksid olema iseseisvaks tegutsemiseks vajalikud volitused ja töökord.

2. Komisjon hindab perioodiliselt lõikes 1 osutatud ühist hindamisasutust ja võib tunnustatud organisatsioonidelt nõuda meetmete võtmist, mida ta peab vajalikuks lõike 1 täielikuks järgimiseks.

2. Komisjon auditeerib perioodiliselt hindamiskomisjoni ja võib vastavalt artikli 9 lõikes 2 osutatud komiteemenetlusele nõuda hindamiskomisjonilt meetmete võtmist, mida ta peab vajalikuks lõike 1 täielikuks järgimiseks.

Selgitus

Hindamisasutusele antakse nimi – hindamiskomisjon.

Komisjoni ei loo mitte ainult tunnustatud organisatsioonid, vaid selle loomises osalevad ka liikmesriigid ja konsulteeritakse IMOga.

Hindamiskomisjonil peaksid olema iseseisvaks tegutsemiseks vajalikud volitused ja töökord.

Komisjon kontrollib artikli 16 lõike 3 kohase hindamise käigus, et tunnustuse omanik on organisatsiooni emaettevõte. Vastasel juhul teeb komisjon otsuse tunnustuse vastava muutmise kohta.

Komisjon kontrollib artikli 16 lõike 3 kohase hindamise käigus, et tunnustuse omanik on organisatsiooni juurde kuuluv juriidiline isik, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi sätteid. Vastasel juhul teeb komisjon otsuse tunnustuse vastava muutmise kohta.

Selgitus

Juriidiline täpsustus, mis kajastab paremini tunnustatud organisatsioonide ülesehitust ja koosseisu.

1. Tunnustatud organisatsioon peab olema oma asukohariigi juriidiline isik. Tema raamatupidamisarvestust tõendavad sõltumatud audiitorid.

1. Et ühenduse tunnustuse saamiseks või jätkamiseks kõlblik olla, peab organisatsioon olema oma asukohariigi juriidiline isik. Tema raamatupidamisarvestust tõendavad sõltumatud audiitorid.

3. Organisatsiooni teenistuses peab olema piisav arv juhtiv-, tehnilisi, abi- ja teadustöötajaid, mis on vastavuses tema klassifitseeritud laevade arvu ja liikidega ning sellega, kuivõrd organisatsioon on seotud laevade ehitamise ja ümberkujundamisega. Organisatsioon peab olema suuteline vajaduse korral saatma kõigile tööpaikadele vahendid ja töötajad, mis on piisavad ülesannete täitmiseks vastavalt 6. ja 7. miinimumnõudele ning konkreetsetele miinimumnõuetele.

3. Organisatsiooni teenistuses peab igal ajahetkel olema piisav arv juhtiv-, tehnilisi, abi- ja teadustöötajaid, mis on vastavuses tema klassifitseeritud laevade arvu ja liikidega ning sellega, kuivõrd organisatsioon on seotud laevade ehitamise ja ümberkujundamisega. Organisatsioon peab olema suuteline vajaduse korral saatma kõigile tööpaikadele vahendid ja töötajad, mis on piisavad ülesannete täitmiseks vastavalt 6. ja 7. miinimumnõudele ning konkreetsetele miinimumnõuetele.

4 a. Organisatsioon, selle inspektorid ja tehnilised töötajad teevad oma tööd, kahjustamata mingil moel laevatöökodade, varustuse tarnijate ja laevaomanike intellektuaalomandi õigusi, sealhulgas patente, litsentse, oskusteavet ja igasuguseid muid teadmisi, mille kasutamine on ühenduse või riiklikul tasandil õiguslikult kaitstud; mitte mingil tingimusel ja hoolimata artiklist 17 ei tohi organisatsioon ega teenistusse võetud inspektorid ja tehnilised töötajad edastada või teatavaks teha ehitatavatel või remonditavatel laevadel tehtava ülevaatuse, kontrolli ja järelevalve käigus saadud äriliselt olulisi andmeid;

Selgitus

Arvestades tunnustatud organisatsioonide õigustatud kartusi, mis peegelduvad nende soovimatuses tunnustada neist tehnoloogiliselt madalamal tasemel olevaid organeid, peavad teised ettevõtjad kaitsma nende intellektuaalomandi õigusi.

g) inspektoritel on ulatuslikud teadmised konkreetse laevatüübi kohta, millega nad konkreetse ülevaatuse puhul töötavad, ning asjaomaste kohaldatavate tingimuste kohta;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

7. Organisatsioon on kujundanud ja rakendanud tõhusa sisese kvaliteedisüsteemi, mis põhineb rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedistandardite asjakohastel osadel ja on kooskõlas standarditega EN ISO/IEC 17020:2004 (kontrollasutused) ja EN ISO 9001:2000, nagu neid on tõlgendanud ja sertifitseerinud artikli 21 lõikes 1 osutatud ühine hindamisasutus.

7. Organisatsioon on kujundanud ja rakendanud tõhusa sisese kvaliteedisüsteemi, mis põhineb rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedistandardite asjakohastel osadel ja on kooskõlas standarditega EN ISO/IEC 17020:2004 (kontrollasutused) ja EN ISO 9001:2000, nagu neid on tõlgendanud ja sertifitseerinud artikli 21 lõikes 1 osutatud hindamiskomisjon.

Hindamiskomisjon tegutseb sõltumatult, ning selleks antakse talle kõik nõuetekohaseks tegutsemiseks ning põhjaliku ja järjepideva töö jaoks vajalikud vahendid. Tal on väga spetsialiseeritud ja laiaulatuslikud tehnilised oskused ning tegevusjuhend, mis tagab audiitorite sõltumatuse nende ülesannete täitmisel.

Selgitus

Et tagada järjepidevus organisatsioonile muudatusettepanekutes antud nimega.

On vaja kirjeldada ühise asutuse omadusi – see peab olema autonoomne ning omama vahendeid, mis võimaldavad tal täita oma ülesandeid.

8. Organisatsiooni eeskirju rakendatakse nii, et organisatsioonile jääb võimalus anda oma vahetute kogemuste ja otsuste põhjal usaldusväärne ja objektiivne hinnang asjaomaste laevade ohutuse kohta, kasutades selleks klassifikatsioonitunnistusi, mille alusel antakse välja seadusjärgsed tunnistused.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)