RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus

20.4.2007 - (KOM(2006)0423 – C6‑0258/2006 – 2006/0143(COD)) - ***I

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Åsa Westlund

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus

(KOM(2006)0423 – C6‑0258/2006 – 2006/0143(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0423)[1];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja EÜ asutamislepingu artiklit 95, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6‑0258/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 51 ja 35;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6‑0153/2007),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 2
(2) Ühenduse tegevuse põhisuundade elluviimisel tuleb tagada inimeste elu ja tervise kaitse kõrge tase.	(2) Ühenduse tegevuse põhisuundade elluviimisel tuleb tagada inimeste elu ja tervise ning keskkonna kaitse kõrge tase.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu...määrusega (EÜ) nr XXX/2006 toidu lisaainete kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu…määrusega (EÜ) nr YYY/2006 toiduensüümide kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu…määrusega (EÜ) nr ZZZ/2006 lõhna- ja maitseainete ning teatavate lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade kohta määratakse kindlaks ühtsed kriteeriumid ja nõudmised nende ainete hindamiseks ja neile lubade andmiseks.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu...määrusega (EÜ) nr XXX/2006 toidu lisaainete kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu…määrusega (EÜ) nr YYY/2006 toiduensüümide kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu…määrusega (EÜ) nr ZZZ/2006 lõhna- ja maitseainete ning teatavate lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade kohta määratakse kindlaks kriteeriumid ja nõudmised nende ainete hindamiseks ja neile lubade andmiseks
Selgitus
Ei saa kindlalt väita, et erinevate ainete kohta peaks kehtima samad kriteeriumid. Üks põhjus, miks kõnealuseid aineid käsitletakse kolmes erinevas määruses, seisneb arvukates erinevustes, mida peab arvesse võtma.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 5 a (uus)
	Tarbija usalduse saavutamiseks on oluline läbipaistvus toidu tootmise ja käitlemise protsessis.
Selgitus
Läbipaistvus on oluline tegur, kui soovitakse saavutada tarbijate usaldus ELi suhtes toiduga seotud teemade käsitlemisel.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 7 a (uus)
	(7 a) Määrustes (EÜ) nr XXX/2006, (EÜ) nr YYY/2006 ja (EÜ) nr ZZZ/2006 sätestatud lubade andmise kriteeriume tuleks lubade saamiseks täita ka käesoleva määruse alusel.
Selgitus
See on enesestmõistetav, kuid ei ole komisjoni ettepanekus täpsemalt sätestatud.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 9
(9) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) kehtestatud toiduainete ohutuse küsimustes sätestatud riskihindamise raamistikule on asjaomaste ainete turuleviimine lubatud üksnes pärast seda, kui kõrgeimatele võimalikele standarditele vastavalt on teaduslikult hinnatud ohtusid, mida need ained võivad kaasa tuua inimeste tervisele. Hindamisele, mida peab läbi viima Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „amet”) vastutusel, peab järgnema komisjoni riskijuhtimist käsitlev otsus, mis võetakse vastu vastavalt regulatiivkomitee menetlusele, et tagada komisjoni ja liikmesriikide vaheline tihe koostöö.	(9) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) kehtestatud toiduainete ohutuse küsimustes sätestatud riskihindamise raamistikule on asjaomaste ainete turuleviimine lubatud üksnes pärast seda, kui kõrgeimatele võimalikele standarditele vastavalt on sõltumatult ja teaduslikult hinnatud ohtusid, mida need ained võivad kaasa tuua inimeste tervisele. Hindamisele, mida peab läbi viima Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „amet”) vastutusel, peab järgnema komisjoni riskijuhtimist käsitlev otsus, mis võetakse vastu vastavalt regulatiivkomitee menetlusele, et tagada komisjoni ja liikmesriikide vaheline tihe koostöö.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 10
(10) On kindlaks tehtud, et üksnes teadusliku riskihindamise teel ei ole mõnel juhul võimalik saada kogu teavet, millel riskijuhtimise otsus peaks põhinema, ning tuleb õiguspäraselt arvesse võtta ka muid vaadeldava küsimusega seotud tegureid.	(10) On kindlaks tehtud, et üksnes teadusliku riskihindamise teel ei ole võimalik saada kogu teavet, millel riskijuhtimise otsus peaks põhinema, ning peab õiguspäraselt arvesse võtma ka muid vaadeldava küsimusega seotud tegureid.
Selgitus
Kõigil juhtudel tuleks õiguspäraselt arvesse võtta ka muid vaadeldava küsimusega seotud tegureid – tarbija tervisega seotud ohutusküsimusi, mõistlikku tehnilist vajadust ning tarbija kasu ja eeliseid.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 11
(11) Selleks, et asjaomaste valdkondade ettevõtjad ja üldsus oleksid teadlikud sellest, missugustel ainetel on kehtiv luba, peavad lubatud ained olema kantud ühenduse loetelusse, mille koostab, mida peab ja mille avaldab komisjon.	Selleks, et asjaomaste valdkondade ettevõtjad ja üldsus oleksid teadlikud sellest, missugustel ainetel on kehtiv luba, tuleb lubatud ained kanda ühenduse loetelusse, mille koostab, mida peab ja mille avaldab komisjon
Selgitus
Tarbijad ja tööstus peavad mõistma, et ainetele, mis ei ole kantud ühenduse loetelusse, ei ole luba antud.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 13
(13) Ühtne ainetele lubade andmise menetlus peab vastama läbipaistvuse ja üldsuse teavitamise nõuetele, tagades taotlejale õiguse säilitada teatavate andmete konfidentsiaalsus.	(13) Ühtne ainetele lubade andmise menetlus peab vastama läbipaistvuse ja üldsuse teavitamise nõuetele, tagades taotlejale õiguse säilitada nõuetekohastelt põhjendatud juhtudel ja avaldatud põhjendustel teatavate andmete konfidentsiaalsus.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 16
(16) Õigusaktide tõhususe ja lihtsustamise huvides tuleks keskpikas perspektiivis kaaluda võimalust laiendada ühtse lubade andmise menetluse rakendamist ka muude toidualaste õigusaktide kohaldamisalale.	(16) Õigusaktide tõhususe ja lihtsustamise huvides tuleks keskpikas perspektiivis ja kõigi sidusrühmadega konsulteerides kaaluda võimalust laiendada ühtse lubade andmise menetluse rakendamist ka muude toidualaste õigusaktide kohaldamisalale.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 18
(18) Vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused)9 tuleb kehtestada käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed.	(18) Vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused)9 tuleb kehtestada käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed. Nimetatud otsuses viidatud komisjonile esitatavaid meetmeid ette valmistades peaks komisjon konsulteerima vastavalt vajadusele sidusrühmadega.
9 EÜT L 184, 17.7.1999, p. 23.	9 EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega nr 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11.).
Selgitus
Suurima läbipaistvuse ja avatuse tagamiseks tuleks lisada konkreetsed sätted, mis võimaldavad mitteametlikku konsulteerimist enne otsuste langetamist toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees.
Muudatusettepanek 11 Artikli 1 lõige 1
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse hindamise ja lubade andmise ühtne menetlus (edaspidi „ühtne menetlus“) toidu lisaainetele, toiduensüümidele, toiduainetes kasutatud või kasutatavate lõhna- ja maitseainetele või lõhna- ja maitseainete lähteainetele (edaspidi „ained“), mis soodustab nende ainete vaba liikumist ühenduses.	1. Käesoleva määrusega kehtestatakse hindamise ja lubade andmise ühtne menetlus (edaspidi „ühtne menetlus“) toidu lisaainetele, toiduensüümidele, toiduainetes kasutatud või kasutatavate lõhna- ja maitseainetele või lõhna- ja maitseainete lähteainetele (edaspidi „ained“), mis soodustab tarbijakaitse ja rahva tervise paranemist ning toidu vaba liikumist ühenduses.
Selgitus
Käesoleva õigusakti põhieesmärk on aidata kaasa toidu vabale liikumisele ühenduse piires.
Muudatusettepanek 12 Artikli 1 lõike 1 esimene a lõik (uus)
	Käesolevat määrust ei kohaldata toodete suhtes, mis on lubatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. novembri 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 2065/2003 toidus või toidu pinnal kasutatavate või kasutamiseks mõeldud suitsutuspreparaatide kohta1.
	1EÜT L 309, 26.11.2003, lk 1.
Selgitus
Suitsutuspreparaadid on määrusega (EÜ) nr 2065/2003 piisavalt ja kohaselt reguleeritud. Selge välistamine on parema õigusliku reguleerimise huvides.
Muudatusettepanek 13 Artikli 2 lõige 1
1. Kõikide valdkondlike toidualaste õigusaktidega kaasneb loetelu (edaspidi „ühenduse loetelu“), mille sisu on kindlaks määratud vastava õigusaktiga ning mis sisaldab aineid, mille turuleviimine on ühenduses lubatud. Ühenduse loetelu ajakohastab komisjon. See avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.	1. Kõikide valdkondlike toidualaste õigusaktidega kaasneb loetelu (edaspidi „ühenduse loetelu“), mille sisu on kindlaks määratud vastava õigusaktiga ning mis sisaldab aineid, mille turuleviimine on ühenduses lubatud. Ühenduse loetelu ajakohastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega. See avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Selgitus
Suurema osa ühenduse loetelu muudatuste ja ajakohastamiste üle on nii Euroopa Parlamendis kui nõukogus vaidlusi tekkinud. Kuigi sageli on suudetud esimesel lugemisel kokkuleppele jõuda, ei tohiks otsust jätta komisjonile ja komisjoni komiteemenetluse abil lahendamiseks.
Muudatusettepanek 14 Artikli 2 lõike 1 esimene lõik a (uus)
	Ühenduse loetelus esitatud aineid võib kasutada iga toiduainetetööstuse ettevõtja nende ainete suhtes kehtestatud tingimustel, kui nende ainete kasutamist ei piirata artikli 12 lõike 6 a kohaselt.
Selgitus
Aine lülitamine ühenduse loetellu nõuab põhjalikke toksikoloogilisi ohutusuuringuid. On mõistetav, et vastutustundlikud tootjad, kes selliseid uuringuid läbi viivad ja sellega seoses suuri finantsilisi kohustusi võtavad, on huvitatud sellest, et tagada endale vähemalt teatud ajaks eelised, mis tulenevad vastava loa saamisest (vt Schnellhardti muudatusettepanekut Artikli 12 kohta).
Muudatusettepanek 15 Artikli 3 lõike 2 teine lõik
Artikli 2 lõike 2 punktides b ja c osutatud ajakohastamise puhul küsib komisjon ameti arvamust ainult juhul, kui ajakohastamisel võib olla mõju inimeste tervisele.	Artikli 2 lõike 2 punktides b ja c osutatud ajakohastamise puhul küsib komisjon ameti arvamust ainult juhul, kui ajakohastamisel võib olla mõju inimeste tervisele.
Tõlkija märkus: tõlkeviga KOM-teksti eestikeelses versioonis – „public health” tõlgitud „inimeste tervis”.
Muudatusettepanek 16 Artikli 3 lõige 3
3. Ühtse menetluse lõpul võtab komisjon vastavalt artiklile 7 vastu ajakohastava määruse.	3. Ühtse menetluse lõpul võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu vastu ajakohastava määruse.
Selgitus
Ühine menetlus peaks põhinema kaasotsustamisel. Ühenduse loetelu muudatuste ja ajakohastamiste üle on nii Euroopa Parlamendis kui ka nõukogus vaidlusi tekkinud, seega ei tohiks seda jätta komisjoni ja tema komiteemenetluse otsustada.
Muudatusettepanek 17 Artikli 3 lõige 3 a (uus)
	3 a. Regulaarselt vaadatakse läbi toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete kasutusload.
Selgitus
Oluline on, et toidus kasutatavad ained oleksid kooskõlas kõige uuemate teadusuuringutega. Lisaks on teatud tarbijate rühmadele oluline, et ained, mida enam ei kasutata jäetakse loetelust välja koos kasutustega, mis ei ole ajakohased.
Muudatusettepanek 18 Artikli 3 lõike 4 esimene lõik
4. 4. Erandina lõikest 3 võib komisjon ühtse menetluse peatada ja kavandatavast ajakohastamisest igas menetluse etapis loobuda, kui ta otsustab, et ajakohastamine ei ole õigustatud. Vajadusel võtab ta arvesse ameti arvamust, ühenduse õigusaktide asjakohaseid sätteid ja muid vaadeldava küsimusega seotud tegureid.	4. Erandina lõikest 3 võib komisjon ühtse menetluse peatada ja kavandatavast ajakohastamisest igas menetluse etapis loobuda, enne kui määruse ettepanek on esitatud Euroopa Parlamendile ja nõukogule, kui ta otsustab, et ajakohastamine ei ole õigustatud. Vajadusel võtab ta arvesse ameti arvamust, ühenduse õigusaktide asjakohaseid sätteid ja muid vaadeldava küsimusega seotud tegureid.
Or. en
Selgitus
Ühine menetlus peaks põhinema kaasotsustamisel. Ühenduse loetelu muudatuste ja ajakohastamiste üle on nii Euroopa Parlamendis kui ka nõukogus vaidlusi tekkinud, seega ei tohiks seda jätta komisjoni ja tema komiteemenetluse otsustada.
Muudatusettepanek 19 Artikli 3 lõike 4 teine lõik
Vaadeldaval juhul teavitab komisjon vajadusel otse taotlejat, osutades oma kirjas põhjustele, miks ta ei pea ajakohastamist vajalikuks.	Vaadeldaval juhul avalikustab komisjon oma otsuse vastavalt artikli 12 sätetele ja teavitab taotlejat otse, osutades oma kirjas põhjustele, miks ta ei pea ajakohastamist vajalikuks.
Selgitus
Avalikustada tuleb ka otsus otsuse mittelangetamise kohta. Läbipaistvus on oluline tegur, kui soovitakse saavutada tarbijate usaldus ELi suhtes toiduga seotud teemade käsitlemisel.
Muudatusettepanek 20 Artikli 4 lõige 1
1. Kui komisjon saab taotluse ühenduse loetelu ajakohastamiseks: a) kinnitab ta taotluse saamist taotlejale kirjalikult 14 tööpäeva jooksul selle kättesaamisest; b) vajadusel edastab ta taotluse ametile ja küsib tema arvamust. Liikmesriigid saavad taotlusega tutvuda komisjoni vahendusel.	1. Kui komisjon saab taotluse ühenduse loetelu ajakohastamiseks: a) kinnitab ta taotluse saamist taotlejale kirjalikult 14 tööpäeva jooksul selle kättesaamisest; b) edastab ta taotluse ametile ja küsib tema arvamust. Euroopa Parlament, liikmesriigid ja sidusrühmad saavad taotlusega tutvuda komisjoni vahendusel.
Selgitus
Suurema osa ühenduse loetelu muudatuste ja ajakohastamiste üle on nii Euroopa Parlamendis kui nõukogus vaidlusi tekkinud. Kuigi sageli on suudetud esimesel lugemisel kokkuleppele jõuda, ei tohiks otsust jätta komisjonile ja komisjoni komiteemenetluse abil lahendamiseks.
Muudatusettepanek 21 Artikli 4 lõige 2
2. Kui komisjon ise algatab menetluse, teavitab ta liikmesriike ja vajadusel küsib ameti arvamust.	2. Kui komisjon ise algatab menetluse, teavitab ta sellest liikmesriike ning üldsust ja vajadusel küsib ameti arvamust.
Selgitus
Läbipaistvus on oluline tegur, kui soovitakse saavutada tarbijate usaldus ELi suhtes toiduga seotud teemade käsitlemisel.
Muudatusettepanek 22 Artikli 5 lõige 1
1. Amet esitab oma arvamuse kuue kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse kättesaamist.	1. Amet esitab oma arvamuse üheksa kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse kättesaamist.
Selgitus
Arvestades Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ressursse ja EFSA arvamusele kehtestatud kõrgeid kvaliteedinõudeid ei ole komisjoni ettepanek niivõrd lühikeseks ajavahemikuks põhjendatud.
Muudatusettepanek 23 Artikli 5 lõige 2
2. Amet edastab oma arvamuse komisjonile ja liikmesriikidele ning vajadusel taotlejale.	2. Amet edastab oma arvamuse komisjonile ja liikmesriikidele ning taotlejale. Samuti tehakse arvamus teatavaks üldsusele vastavalt artikli 12 sätetele.
Selgitus
Taotlejat peab ALATI teavitama ning EFSA arvamuse peab avalikustama.
Muudatusettepanek 24 Artikli 6 lõige 1
1. Põhjendatud juhtudel, kui amet küsib taotlejalt lisateavet, võib artikli 5 lõikes 1 osutatud tähtaega pikendada. Amet määrab pärast taotlejaga konsulteerimist kindlaks tähtaja, mille jooksul teave edastatakse ja teavitab komisjoni vajaliku lisaaja pikkusest. Kui komisjon ameti teatele kaheksa tööpäeva jooksul vastulauset ei esita, pikeneb artikli 5 lõikes 1 osutatud tähtaeg automaatselt lisaaja pikkuseks.	1. Kui amet küsib taotlejalt lisateavet, võib artikli 5 lõikes 1 osutatud tähtaega pikendada. Amet määrab pärast taotlejaga konsulteerimist kindlaks tähtaja, mille jooksul teave edastatakse ja teavitab komisjoni vajaliku lisaaja pikkusest. Kui komisjon ameti teatele kaheksa tööpäeva jooksul vastulauset ei esita, pikeneb artikli 5 lõikes 1 osutatud tähtaeg automaatselt lisaaja pikkuseks.
Selgitus
Kui taotlus ei sisalda kõiki andmeid, mida amet teatud aine ohtlikkuse hindamiseks vajab, tuleks tähtaega pikendada, et võimaldada põhjalikku riskihindamist.
Muudatusettepanek 25 Artikli 6 lõige 3
3. Kui taotleja esitab omal algatusel lisateavet, edastab ta selle ametile ja komisjonile. Sel juhul esitab amet oma arvamuse esialgse tähtaja jooksul.	3. Kui taotleja esitab omal algatusel lisateavet, edastab ta selle ametile ja komisjonile. Sel juhul esitab amet oma arvamuse esialgse tähtaja jooksul välja arvatud juhul, kui tähtaja pikendamiseks on erilised põhjused.
Selgitus
Taotlejale, kes esitab lisateavet pärast tähtaja möödumist, ei tohi anda mingeid soodustusi. Ülaltoodud täienduseta on kahjuks tegemist negatiivse soodustusega.
Muudatusettepanek 26 Artikkel 7
Üheksa kuu jooksul pärast ameti arvamuse kättesaamist esitab komisjon artikli 14 lõikes 1 osutatud komiteele loetelu ajakohastamise määruse, võttes arvesse ameti arvamust, kõiki ühenduse õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnesoleva küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid.	Kuue kuu jooksul pärast ameti arvamuse kättesaamist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku loetelu ajakohastamise määruse vastuvõtmiseks, võttes arvesse ameti arvamust, kõiki ühenduse õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnesoleva küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid.
	Komisjon põhjendab oma ettepanekut ja selgitab, mis kaalutlustest tema otsus lähtub.
Kui määruse eelnõu ei ole ameti arvamusega kooskõlas, lisab komisjon ka erisuste selgitused. Määrus võetakse vastu artikli 14 lõikes 2 osutatud korras.	Kui määruse ettepanek ei ole ameti arvamusega kooskõlas, lisab komisjon oma otsusele ka selgitused.
Selgitus
Suurema osa ühenduse loetelu muudatuste ja ajakohastamiste üle on nii Euroopa Parlamendis kui nõukogus vaidlusi tekkinud. Kuigi sageli on suudetud esimesel lugemisel kokkuleppele jõuda, ei tohiks otsust jätta komisjonile ja komisjoni komiteemenetluse abil lahendamiseks.
Muudatusettepanek 27 Artikli 8 lõige 1
1. Kui komisjon küsib taotlejalt lisateavet riskijuhtimisega seotud küsimuste kohta, määrab ta taotlejaga kooskõlastatult kindlaks tähtaja selle teabe esitamiseks. Sellisel puhul võib artiklis 7 osutatud tähtaega pikendada.	1. Kui komisjon küsib taotlejalt lisateavet riskijuhtimisega seotud küsimuste kohta, määrab ta taotlejaga kooskõlastatult kindlaks tähtaja selle teabe esitamiseks. Sellisel puhul võib komisjon artiklis 7 osutatud tähtaega pikendada ja teavitab liikmesriike pikendamisest.
Muudatusettepanek 28 Artikkel 10
Ilma et see piiraks artikli 6 lõike 1 ja artikli 8 lõike 1 kohaldamist, võib komisjon artikli 5 lõikes 1 ja artiklis 7 osutatud tähtaegu pikendada omal algatusel või vajadusel ameti taotluse alusel, kui toimiku iseloom seda õigustab. Sellisel puhul teavitab komisjon vajadusel taotlejat tähtaja pikendamisest ning seda õigustavatest põhjustest.	Ilma et see piiraks artikli 6 lõike 1 ja artikli 8 lõike 1 kohaldamist, võib komisjon artikli 5 lõikes 1 ja artiklis 7 osutatud tähtaegu pikendada omal algatusel või vajadusel ameti taotluse alusel, kui toimiku iseloom seda õigustab. Sellisel puhul teavitab komisjon taotlejat ja liikmesriike tähtaja pikendamisest ning seda õigustavatest põhjustest.
Selgitus
Taotlejat tuleks alati tähtaja pikendamisest teavitada. Samuti tuleks teavitada liikmesriike.
Muudatusettepanek 29 Artikli 11 esimene a lõik (uus)
	Komisjon tagab lubade andmise menetluse läbipaistvuse, avalikustades kõik taotlejad ja võimaldades üldsusele juurdepääsu kõikidele asjakohastele materjalidele.
Selgitus
Läbipaistvus on oluline tegur, kui soovitakse saavutada tarbijate usaldus ELi suhtes toiduga seotud teemade käsitlemisel.
Muudatusettepanek 30 Artikli 12 lõike 1 esimene lõik
1. Taotleja esitatud teabe puhul võib nõuda selle osa konfidentsiaalset käsitlemist, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada taotleja konkurentsivõimet.	1. Taotleja esitatud teabe puhul võib nõuda konfidentsiaalset käsitlemist ainult juhul, kui selle avaldamine võib oluliselt kahjustada taotleja konkurentsivõimet.
Selgitus
Läbipaistvus on oluline tegur, kui soovitakse saavutada tarbijate usaldus ELi suhtes toiduga seotud teemade käsitlemisel. Siiski võib mõnikord olla põhjust teabe konfidentsiaalseks käsitlemiseks.
Muudatusettepanek 31 Artikli 12 lõike 1 teise lõigu sissejuhatav osa
Konfidentsiaalseks ei loeta igal juhul järgmist teavet:	Konfidentsiaalseks ei või mitte mingil juhul lugeda järgmist teavet:
Selgitus
Läbipaistvus on oluline tegur, kui soovitakse saavutada tarbijate usaldus ELi suhtes toiduga seotud teemade käsitlemisel. Siiski võib mõnikord olla põhjust teabe konfidentsiaalseks käsitlemiseks.
Muudatusettepanek 32 Artikli12 lõige 3
3. Komisjon määrab kindlaks, missugust teavet võib käsitleda konfidentsiaalselt ja teavitab sellest taotlejat.	3. Komisjon määrab kindlaks, missugust teavet võib käsitleda konfidentsiaalselt ja teavitab sellest taotlejat ning liikmesriike.
Selgitus
Liikmesriike tuleks samuti teavitada.
Muudatusettepanek 33 Artikli 12 lõige 6 a (uus)
	6 a. Taotleja esitatud teaduslikke andmeid ja muud teavet ei tohi viie aasta jooksul alates loa andmise kuupäevast kasutada hilisema taotleja kasuks, välja arvatud juhul, kui hilisem taotleja on eelneva taotlejaga kokku leppinud, et neid andmeid ja seda teavet võib kasutada, tingimusel et: a) algne taotleja deklareeris teaduslikud andmed ja muu teabe algse taotluse ajahetkel konfidentsiaalsena ja b) algsel taotlejal oli algse taotluse esitamise ajal eranditu õigus konfidentsiaalsete andmete kasutamisele ja c) toidulisandi kasutamiseks poleks saanud luba anda ilma konfidentsiaalsete andmete esitamiseta algse taotleja poolt.
Selgitus
Aine lülitamine ühenduse loetellu nõuab põhjalikke toksikoloogilisi ohutusuuringuid. On mõistetav, et vastutustundlikud tootjad, kes selliseid uuringuid läbi viivad ja sellega seoses suuri finantsilisi kohustusi võtavad, on huvitatud sellest, et tagada endale vähemalt teatud ajaks eelised, mis tulenevad vastava loa saamisest.
Muudatusettepanek 34 Artikli 14 lõige 2 a (uus)
	2 a. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse kõnealuse otsuse artiklis 8 sätestatut.
Selgitus
Muudatus on vajalik teksti kooskõlla viimiseks uue komiteemenetluse otsuse sätetega.

• [1]  ELTs seni avaldamata.

SELETUSKIRI

Keskkonnaalased kaalutlused

Kooskõlas Cardiffi protsessiga tuleb keskkonnaaspektid integreerida kõigisse ELi õigusaktidesse.

See on eriti asjakohane käesolevas õigusaktis, kuna see, mida inimene sööb, ei jää tema kehasse, vaid satub looduskeskkonda ja muutub loodusliku aineringe osaks. Seetõttu peaks lubade andmise või andmata jätmise otsustamisel võtma arvesse keskkonnale tekkivaid negatiivseid mõjusid. Seetõttu peaks määruse alus olema Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 175.

Läbipaistvus

Läbipaistvus on oluline tegur, kui soovitakse saavutada tarbijate usaldus ELi suhtes toiduga seotud teemade käsitlemisel. Seetõttu peab komisjon tagama lubade andmise menetluse läbipaistvuse, avalikustades kõik taotlused ja tehes kõik asjakohased materjalid üldsusele kättesaadavaks. Tootjaid, kes luba taotlevad, peab alati teavitama otse nende taotlust puudutavates küsimustes.

Komisjon peaks raskusteta suutma selgitada kaalutlusi, millel nende otsus põhineb. Läbipaistev seletus tooks kasu tarbijatele, tööstusele ja liikmesriikide ametiasutustele. Seetõttu peaks komisjon alati avalikustama oma otsuste ettepanekud, põhjendama oma otsust ja selgitama, mis kaalutlustel otsus langetati. Avalikustada tuleb ka otsus otsuse mittelangetamise kohta.

Juhul kui vastuvõetud määrus erineb komisjoni esialgsest ettepanekust toiduahela ja loomatervishoiu komiteele, selgitab komisjon samuti lõpliku otsuse tagamaid.

Toidu ohutus

Arvestades Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ressursse ja EFSA arvamusele kehtestatud kõrgeid kvaliteedinõudeid ei piisa komisjoni pakutud kuuest kuust, et taotluse suhtes arvamus koostada.

Seetõttu võttes arvesse toidu ohutust, on tehtud ettepanek pikendada kõnealust ajavahemikku üheksale kuule, mille jooksul EFSA esitab oma arvamuse.

Oluline on, et toidus kasutatavad ained oleksid kooskõlas kõige uuemate teadusuuringutega. Samuti on teatud tarbijate rühmadele oluline, et loetelust eemaldataks ained, mida enam ei kasutata. Seetõttu peab regulaarselt läbi vaatama toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete kasutusload.

Uus komiteemenetlus

Uue komiteemenetlusega seoses tehakse komisjoni ettepaneku muutmiseks mitmeid muudatusettepanekuid.

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA

22.3.2007

Hr Miroslav Ouzký

Esimees

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon

BRÜSSEL

Teema:            Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus (KOM(2006)0423 – C6‑0258/2006 – 2006/0143(COD))[1] – arvamus õigusliku aluse kohta

Austatud härra esimees

28. veebruari 2007. aasta kirjas palusite õiguskomisjonilt vastavalt kodukorra artikli 35 lõikele 2 arvamust kõnealuse komisjoni ettepaneku õigusliku aluse kehtivuse ja sobivuse kohta.

Õiguskomisjon arutas eespool mainitud küsimust 20. märtsi 2007. aasta koosolekul.

Vastutava komisjoni raportöör pr Westlund soovitab muuta ettepaneku õiguslikku alust, võttes selleks EÜ asutamislepingu artikli 95 asemel artikli 95 koos artikliga 175.

Õiguslik alus

Kõik ühenduse õigusaktid peavad põhinema asutamislepinguga (või teise õigusaktiga, mille rakendamiseks nad on mõeldud) sätestatud õiguslikul alusel. Õiguslik alus määrab kindlaks ühenduse ratione materiae pädevuse ning selle, kuidas nimetatud pädevust kasutatakse, täpsemalt õigusliku(d) vahendi(d), mida võib kasutada, ja otsustamismenetluse.

Õigusliku aluse tagajärgi silmas pidades on selle valimine olulise tähtsusega, eriti Euroopa Parlamendi seisukohast, sest see määrab ära, milline sõnaõigus, kui üldse, on parlamendil õigusloomeprotsessis.

Vastavalt Euroopa Kohtule ei saa õigusliku aluse valik olla subjektiivne, vaid peab põhinema objektiivsetel asjaoludel, mis on kohtulikult kontrollitavad[2], näiteks kõnealuse meetme sisul ja eesmärgil[3]. Lisaks peab otsustav asjaolu olema meetme peamine eesmärk[4].

Vastavalt Euroopa Kohtu pretsedendiõigusele on asutamislepingu üldine artikkel piisav õiguslik alus ka siis, kui kõnealuse meetmega üritatakse lisaks põhieesmärgile saavutada ka asutamislepingu konkreetse artikliga taotletud eesmärki[5].

Kui lähtuda seisukohast, et inimeste tervise kaitse ning siseturu rajamise ja toimimise eesmärgid on üksteisega lahutamatult seotud, ilma et üks oleks teistega võrreldes teisejärguline või kaudne, võib kaaluda vajadust kasutada kahte õiguslikku alust, arvestades, et nii artiklis 95 kui ka artikli 175 lõikes 1 on ette nähtud samasugune otsustamismenetlus (kaasotsustamismenetlus)[6].

Vastutav komisjon teeb ettepaneku, et määruse ettepaneku õiguslikuks aluseks loetakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 175[7] koos artikliga 95[8]. Artikli 175 lõikes 1 viidatakse artikli 174[9] eesmärkidele, milleks on eelkõige:

– keskkonnakvaliteedi säilitamine, kaitse ja parandamine;

– inimeste tervise kaitse;

– loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine;

– meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega.

Määruse ettepaneku eesmärk ja sisu ning selle õigusliku aluse hindamine

Artiklis 1 sätestatakse järgmist:

„1.         Käesoleva määrusega kehtestatakse hindamise ja lubade andmise ühtne menetlus (edaspidi „ühtne menetlus”) toidu lisaainetele, toiduensüümidele, toiduainetes kasutatud või kasutatavate lõhna- ja maitseainetele või lõhna- ja maitseainete lähteainetele (edaspidi „ained”), mis soodustab nende ainete vaba liikumist ühenduses.

2.          Ühtse menetlusega määratakse kindlaks kord, mille alusel ajakohastatakse selliste ainete loetelusid, mille turuleviimine ühenduses on lubatud vastavalt määrustele (EÜ) nr XXX/2006, (EÜ) nr YYY/2006 ja (EÜ) nr ZZZ/2006, (edaspidi „valdkondlikud toidualased õigusaktid”).

3.          Kriteeriumid, mille alusel võidakse ained kanda ühenduse loetelusse, mis on ette nähtud artikliga 2, artiklis 7 nimetatud määrusega ja vajadusel käimasolevaid menetlusi käsitlevate üleminekusätetega, määratakse kindlaks valdkondlike toidualaste õigusaktidega.”

Põhjendused 1, 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(1)     Ohutu ja tervisliku toidu vaba liikumine on siseturu tähtis osa ning mõjutab olulisel määral kodanike tervist ja heaolu ning nende sotsiaalseid ja majanduslikke huve.

(2)      Ühenduse tegevuse põhisuundade elluviimisel tuleb tagada inimeste elu ja tervise kaitse kõrge tase.

(3)      Selleks et kaitsta inimeste tervist, peab enne ühenduse turule lubamist hindama inimtoidus kasutatavate lisaainete, ensüümide ning lõhna- ja maitseainete ohutust.”

Määruse ettepaneku eesmärgi ja sisu võib võtta kokku järgmiselt:

I peatükk: Üldpõhimõtted

Lisaainete, ensüümide ning lõhna- ja maitseainete hindamiseks ja neile lubade andmiseks on kehtestatud ühtne menetlus. See menetlus on lihtne, kiire ja tõhus, järgides samas hea halduse ja õiguskindluse põhimõtet. Menetluse aluseks on komisjoni koostatava ja peetava lubatud ainete loetelu ajakohastamine valdkondlikes õigusaktides määratletud kriteeriumide alusel.

II peatükk: Ühtne menetlus

Kavandatava menetluse kohaselt tuleb ajakohastamist käsitlevad taotlused esitada komisjonile, eelnev pöördumine riiklike asutuste poole ei ole vajalik.

Komisjon peab edastama taotlustoimiku ametile ja liikmesriikidele ning ootama ära ameti arvamuse, mis tuleb esitada kuue kuu jooksul.

Selleks et tagada ajakohastamismeetmete siduv mõju, nähakse ettepanekuga ette, et meetmed võetakse vastu määruse kujul ja komiteemenetluse kohaselt.

Loetelu ajakohastamisel käesoleva määruse ettepaneku raames tuleb arvesse võtta ka muid vaadeldava küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid. Otsustamisprotsessi algatamise hetkel võib komisjon riskihaldajana pakkuda välja meetme, mis lahkneb ameti vastutusel läbi viidud riskihindamise tulemustest. Komisjon peab vajadusel esitama selle lahknemise põhjused. See vastab Codex Alimentarius’e riskianalüüsi üldpõhimõtetele.

III peatükk: Muud sätted

Selleks et võtta arvesse kõiki valdkondlikke toidualaseid õigusakte, lubatakse käesoleva ettepanekuga komisjonil pärast ametiga konsulteerimist vastu võtta menetluse erinevad üksikasjad ning nähakse ette teatav paindlikkus keeruliste ja tundlike toimikute puhul.

Kõik mittekonfidentsiaalsed andmed tuleb teha üldsusele kättesaadavaks.

Kui liikmesriigid või komisjon leiavad, et käesoleva ettepaneku kohaselt lubatud aine kujutab endast tõsist ohtu inimeste või loomade tervisele või keskkonnale, on ette nähtud erakorralised meetmed.

Seletuskirjast nähtub, et „põhimõtte „tootjalt tarbijale” alusel toimuva ühenduse õigusaktide täiendamise raames teatas komisjon toiduohutust käsitlevas valges raamatus oma kavatsusest ajakohastada ja täiustada lisaaineid ning lõhna- ja maitseaineid käsitlevaid kehtivaid õigusakte ning kehtestada erisätted ensüümide kohta (valge raamatu meetmed 11 ja 13).

Käesoleva ettepanekuga püütakse tagada siseturu tõhus toimimine, tagades samas ka inimeste elu ja tervise kaitse kõrge tase seoses toidu lisaainete, ensüümide ning lõhna- ja maitseainetega.

Selleks püütakse kehtestada ühtne, tsentraliseeritud, tõhus, otstarbekas ja läbipaistev lubade andmise menetlus, mis põhineb Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „amet”) läbiviidud riskihindamisel ja riskijuhtimisel, milles komisjon ja liikmesriigid osalevad regulatiivkomitee menetluse raames. Komisjonile usaldatakse ameti teaduslike hindamiste alusel iga asjaomase ainekategooria kohta üldise kehtiva loetelu koostamine, selle pidamine ja ajakohastamine. Kui aine kantakse ühte nendest loeteludest, on tema kasutamine üldjuhul lubatud kõikidele ühenduse turu ettevõtjatele.”

Komisjon põhjendab artiklile 95 tuginemist järgmiselt: „Käesoleva ettepanekuga soovitakse parandada siseturu toimimise tingimusi, sest kavandatava menetluse korras loa saanud tooteid võiks kasutada kogu ühenduses. Kavandatav määrus tooks kaasa liikmesriikide lisaaineid, ensüüme ning lõhna- ja maitseaineid käsitlevate õigussätete ühtlustamise lubatud ainete kehtiva loetelu kujul, mille komisjon määrusest lähtuvalt koostab.”

Hindamine

Määruse ettepaneku eesmärgi ja sisu analüüsile tuginedes leitakse, et inimeste tervise kaitse ning siseturu rajamise ja toimimise eesmärgid on üksteisega lahutamatult seotud, ilma et üks oleks teisega võrreldes teisejärguline ja kaudne. On ilmne, et ettepanek kannab eesmärke, mis on seotud nii inimeste tervise kaitsega kui ka siseturu toimimise parandamisega.

Seepärast leitakse, et õiguslikuks aluseks peaksid olema EÜ asutamislepingu artikkel 95 ja artikkel 175.

Järeldus

Vastavalt sellele otsustas õiguskomisjon oma 20. märtsi 2007. aasta koosolekul ühehäälselt[10] esitada soovituse, et toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtse menetluse kehtestamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku õiguslikuks aluseks peab olema EÜ asutamislepingu artikkel 95 ja artikkel 175.

Lugupidamisega

(sign.) Giuseppe Gargani

• [1]  ELTs seni avaldamata.
• [2]  Kohtuasi 45/86 komisjon vs nõukogu [1987] EKL 1439, punkt 5.
• [3]  Kohtuasi C-300/89 komisjon vs nõukogu [1991] EKL I-287, punkt 10.
• [4]  Kohtuasi C-377/98 Madalmaad vs Euroopa Parlament ja nõukogu [2001] EKL I-7079, punkt 27.
• [5]  Kohtuasi C-377/98 Madalmaad vs Euroopa Parlament ja nõukogu [2001] EKL I-7079, punktid 27–28; kohtuasi C-491/01 British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco [2002] EKL I-11453, punktid 93–94.
• [6]  Kohtuasi C-165/87 komisjon vs nõukogu [1988] EKL 5545, punkt 11.
• [7]  Artikli 175 lõige 1.
  1. Nõukogu otsustab vastavalt artiklis 251 ettenähtud menetlusele ja pärast konsulteerimist Majandus- ja Sotsiaalkomiteega ning Regioonide Komiteega, milliseid meetmeid peaks ühendus võtma artiklis 174 osutatud eesmärkide saavutamiseks.
• [8]  Artikkel 95.                                                                                                                 
  1. Kui käesolev asutamisleping ei sätesta teisiti ja erandina artiklist 94 kohaldatakse artiklis 14 sätestatud eesmärkide saavutamiseks järgmisi sätteid. Nõukogu võtab vastavalt artiklis 251 ettenähtud menetlusele ja pärast konsulteerimist Majandus-ja Sotsiaalkomiteega vastu meetmed liikmesriikide teatavate õigusnormide lähendamiseks, mille eesmärk on siseturu rajamine või selle toimimine.
  2. Lõiget 1 ei kohaldata maksusätete suhtes ega isikute vaba liikumisega ning töölevõetud isikute õiguste ja huvidega seotud sätete suhtes.
  3. Komisjon võtab oma lõikes 1 sätestatud ettepanekutes seoses tervishoiu, ohutuse, keskkonnakaitse ja tarbijakaitsega aluseks kõrge kaitsetaseme, võttes eelkõige arvesse teaduslikel faktidel põhinevaid uusi arenguid. Oma vastavate volituste piires püüavad seda eesmärki saavutada ka Euroopa Parlament ja nõukogu.
  4. Kui pärast ühtlustamismeetme vastuvõtmist nõukogu või komisjoni poolt peab liikmesriik artiklis 30 märgitud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsega vajalikuks säilitada siseriiklikke norme, teatab ta nendest normidest ja nende säilitamise põhjustest komisjonile.
  5. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, teatab liikmesriik kavandatavatest normidest ja nende kehtestamise põhjustest komisjonile, kui pärast ühtlustamismeetme vastuvõtmist nõukogu või komisjoni poolt peab liikmesriik vajalikuks ühtlustamismeetme võtmise järel eriomaselt selles liikmesriigis ilmneva probleemi tõttu kehtestada keskkonna ja töökeskkonna kaitsega seotud uutel teaduslikel tõenditel põhinevaid siseriiklikke norme.
  6. Komisjon teeb kuue kuu jooksul pärast lõigetes 4 ja 5 osutatud teatamist otsuse, milles kinnitab kõnealused siseriiklikud normid või lükkab need tagasi, olles eelnevalt kindlaks teinud, kas need on või ei ole meelevaldse diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud ning kas need kujutavad või ei kujuta endast takistust siseturu toimimisele.
  Kui komisjon selles ajavahemikus otsust ei tee, loetakse lõigetes 4 ja 5 osutatud siseriiklikud normid kinnitatuks.
  Kui seda õigustab küsimuse keerukus ja kui puudub oht inimeste tervisele, võib komisjon asjaomasele liikmesriigile teatada, et käesolevas lõikes osutatud ajavahemikku võidakse pikendada veel kuni kuus kuud.
  7. Kui liikmesriik on vastavalt lõikele 6 volitatud säilitama või kehtestama siseriiklikke norme, mis erinevad ühtlustamismeetmest, uurib komisjon viivitamata, kas teha ettepanek selle meetme kohandamiseks.
  8. Kui liikmesriik tõstatab rahvatervisega seotud küsimuse valdkonnas, kus varem on võetud ühtlustusmeetmeid, juhib ta sellele komisjoni tähelepanu, kes siis viivitamata uurib, kas teha ettepanek vajalike meetmete kohta.
  9. Erandina artiklites 226 ja 227 sätestatud menetlusest võib komisjon või liikmesriik anda asja otse Euroopa Liidu kohtusse, kui ta arvab, et mõni teine liikmesriik kasutab käesolevas artiklis ettenähtud volitusi vääriti.
  10. Eespool osutatud ühtlustamismeetmed sisaldavad asjakohastel juhtudel kaitseklauslit, millega lubatakse liikmesriikidel võtta ühel või mitmel artiklis 30 osutatud mittemajanduslikul põhjusel ajutisi meetmeid, mille suhtes kohaldatakse ühenduse kontrollimenetlust.
• [9]  Artikli 174 lõige 1
  1. Ühenduse keskkonnapoliitika aitab kaasa järgmiste eesmärkide taotlemisele:
  – keskkonnakvaliteedi säilitamine, kaitse ja parandamine,
  – inimeste tervise kaitse,
  – loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine,
  – meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega.
• [10]  Lõpphääletusel viibisid kohal järgmised isikud: Giuseppe Gargani (esimees), Cristian Dumitrescu (aseesimees), Rainer Wieland (aseesimees), Francesco Enrico Speroni (aseesimees), Sharon Bowles, Mogens N.J. Camre, Marek Aleksander Czarnecki, Monica Frassoni, Jean-Paul Gauzès, Kurt Lechner, Klaus-Heiner Lehne, Katalin Lévai, Eva Lichtenberger, Toine Manders, Antonio Masip Hidalgo, Hans-Peter Mayer, Manuel Medina Ortega, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Michel Rocard, Aloyzas Sakalas, Gabriele Stauner, József Szájer, Jacques Toubon, Jaroslav Zvěřina, Tadeusz Zwiefka.

MENETLUS

Pealkiri	Toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus
Viited	KOM(2006)0423 - C6-0258/2006 - 2006/0143(COD)
EP-le esitamise kuupäev	28.7.2006
Vastutav komisjon                istungil teada andmise kuupäev	ENVI 5.9.2006
Arvamuse esitaja(d)                istungil teada andmise kuupäev	ITRE 5.9.2006		IMCO 5.9.2006		AGRI 5.9.2006
Arvamuse esitamisest loobumine               otsuse kuupäev	ITRE 4.10.2006		IMCO 13.9.2006		AGRI 11.9.2006
Raportöör(id)                nimetamise kuupäev	Åsa Westlund 14.9.2006
Õigusliku aluse vaidlustamine               JURI arvamuse kuupäev	JURI 20.3.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	26.2.2007
Vastuvõtmise kuupäev	11.4.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	55 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Georgs Andrejevs, Margrete Auken, Liam Aylward, Pilar Ayuso, Johannes Blokland, John Bowis, Frieda Brepoels, Hiltrud Breyer, Dorette Corbey, Chris Davies, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Anne Ferreira, Karl-Heinz Florenz, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Gyula Hegyi, Jens Holm, Dan Jørgensen, Christa Klaß, Holger Krahmer, Aldis Kušķis, Peter Liese, Linda McAvan, Alexandru-Ioan Morţun, Roberto Musacchio, Riitta Myller, Péter Olajos, Miroslav Ouzký, Antonyia Parvanova, Vittorio Prodi, Dagmar Roth-Behrendt, Guido Sacconi, Karin Scheele, Horst Schnellhardt, Kathy Sinnott, Antonios Trakatellis, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, Glenis Willmott
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Alfonso Andria, Giovanni Berlinguer, Jens-Peter Bonde, Iles Braghetto, Philip Bushill-Matthews, Christofer Fjellner, Rebecca Harms, Karin Jöns, Kartika Tamara Liotard, Jiří Maštálka, Miroslav Mikolášik, Andres Tarand, Lambert van Nistelrooij
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Gabriela Creţu
Esitamise kuupäev	20.4.2007