(3) Ühenduse liitumine protokolliga tähendab, et teatavaid direktiivi 91/477/EMÜ sätteid tuleb muuta. Seega tuleb tagada direktiivi mõjutavate rahvusvaheliste kohustuste ühtne, tulemuslik ja kiire kohaldamine.

(3) Komisjon kirjutas ühenduse nimel protokollile alla 16. jaanuaril 2002. aastal. Ühenduse liitumine protokolliga nõuab teatavate direktiivi 91/477/EMÜ sätete muutmist. Seega tuleb tagada direktiivi mõjutavate rahvusvaheliste kohustuste ühtne, tulemuslik ja kiire kohaldamine. Lisaks sellele on vaja kasutada võimalust parandada direktiivi käesoleva läbivaatamise käigus, et lahendada teatud probleemid, eelkõige need, mis on toodud komisjoni Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud 15. detsembri 2000. aasta aruandes direktiivi 91/477/EMÜ (KOM(2000)0837) rakendamise kohta.

Selgitus

Euroopa Komisjon tõi oma 15. detsembri 2000. aasta aruandes direktiivi 91/477/EMÜ rakendamise kohta välja rea probleeme, mis on ilmnenud direktiivi rakendamise käigus, ning sellest tulenevalt kavandas terve rea muudatusi. Kooskõlas parema õigusloome põhimõttega tuleks kõnesolevat läbivaatamist kasutada mitte ainult direktiivi kohandamiseks ÜRO protokolliga, vaid teha direktiivi ka teisi vajalikke muudatusi.

(3 a) Kuna luureandmed näitavad ümbertehtud relvade kasutamise suurenemist ELis, on oluline tagada, et ümbertehtavad relvad kaasataks käesolevas direktiivis tulirelva määratlusse.

(4) Selleks tuleks käesolevas direktiivis täpsustada tulirelvade ja nende osade ning laskemoona ebaseadusliku tootmise ja nendega kauplemise mõisted.

(4) Selleks tuleks käesolevas direktiivis täpsustada tulirelvade ja laskemoona ebaseadusliku tootmise ja nendega kauplemise mõisted, samuti jälgimise mõiste.

(5) Lisaks on protokolliga kehtestatud kohustus tähistada tulirelvad tootmise ajal ja riigivarudest alatiseks tsiviilkasutusse võõrandamise korral, kuid direktiivis 91/477 on tähistamise kohustusele viidatud vaid kaudselt.

(5) Lisaks on protokolliga kehtestatud kohustus tähistada tulirelvad tootmise ajal ja riigivarudest alatiseks tsiviilkasutusse võõrandamise korral, kuid direktiivis 91/477 on tähistamise kohustusele viidatud vaid kaudselt. Relvade liikumise jälgimise hõlbustamiseks on vaja kasutada üksnes tähtnumbrilisi tähistusi ja lisada märgistusele tulirelva tootmise aasta (kui see ei ole seerianumbri osa). 1. juuli 1969. aasta väikerelvade tulistamisjälgede vastastikuse tunnustamise konventsiooni tuleks kasutada kogu Euroopa Liitu hõlmava märgistusüsteemi alusena.

(6) Tulirelvi käsitlevat teavet sisaldava registri säilitamise minimaalset aega tuleb pikendada vähemalt kümne aastani, nagu protokollis sätestatud.

(6) Kuigi protokollis nähakse ette, et tulirelvi käsitlevat teavet sisaldava registri säilitamise minimaalset aega tuleb pikendada vähemalt kümne aastani, on seda aega vaja pikendada vähemalt 20 aastani, et võimaldada tulirelvade liikumise nõuetekohast jälgimist. Liikmesriikidel tuleb samuti pidada elektroonilist tsentraliseeritud andmekogumissüsteemi, kus igale tulirelvale antakse kordumatu identifitseerimisnumber ja kuhu kantakse iga järgneva omaniku nimi ja aadress. Politsei ja kohtuorganite juurdepääs keskregistris sisalduvale teabele peab olema kooskõlas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 8.

(7) Lisaks tuleb täpsustada, et direktiivis esitatud relvakaupmehe määratlus hõlmab ka protokolli artiklis 15 osutatud vahendajate tegevust.

(7) Lisaks tuleb täpsustada, et protokolli artiklis 15 osutatud vahendajate tegevus tuleks määratleda ka käesolevas direktiivis.

(Keeleline muudatusettepanek, mis ei mõjuta ingliskeelset versiooni. Artikli 151 punkt d)

(9 a) Relvakaupmeeste ja vahendajate tegevuse spetsiifilise olemuse tõttu on vaja liikmesriikidel seda tegevust rangelt kontrollida, eriti et kontrollida kaupmeeste ja vahendajate kutsealast ausust ja suutlikkust.

(9 b) Eraisikute poolt sidevahendite, näiteks Interneti teel relvade omandamise suhtes peaks kohaldama käesolevas direktiivis sätestatud eeskirju, ning tulirelvade omandamine isikute poolt, kes on lõpliku kohtuotsusega raskes kriminaalkuriteos süüdi mõistetud, peaks olema keelatud.

(9 c) Euroopa tulirelvapass toimib põhimõtteliselt rahuldavalt ja seda peaks käsitlema ainsa dokumendina, mida on vaja jahimeestel ja laskuritel tulirelva ühest liikmesriigist teise toimetamisel.

(9 d) Tulirelvade liikumise jälgimise hõlbustamiseks ja tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseadusliku kaubanduse ja tootmisega tõhusaks võitlemiseks on vaja parandada liikmesriikide teabevahetust.

Teabe haldamine ja vahetus peab toimuma vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivile 95/47/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta.

(9 e) Mitmed liikmesriigid on hiljuti lihtsustanud tulirelvade liigitamist ja jätnud nelja klassi asemel alles kaks: keelatud tulirelvad ja loa olemasolu nõudvad tulirelvad. Liikmesriigid peaksid oma õigusaktid nimetatud lihtsustatud liigitusega vastavusse viima, ehkki riigid, kes liigitavad praegu tulirelvi erinevatesse klassidesse, võivad subsidiaarsuspõhimõtte kohaselt säilitada oma olemasoleva liigituse ja loasüsteemid.

Selgitus

Vastavalt ELi poliitikates alati järgitavale subsidiaarsuspõhimõttele tuleb austada liikmesriikide iseärasusi ja traditsioone.

-1) Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. "Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab "tulirelv" igasugust kaasaskantavat relvarauaga relva, mis lõhkeaine toimel laseb välja haavli, kuuli või mürsu või mis on selleks ette nähtud või mida on võimalik selleks kohandada, välja arvatud juhul, kui see vastab määratlusele, kuid on mõnel I lisa III osas toodud põhjusel liigitusest välja jäetud. Tulirelvade liigitus on toodud I lisa II osas."

-1 a) Artiklile 1 lisatakse järgmine lõige 1 a:

"1 a. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendavad "osad" tulirelva osa või varuosa, mis on spetsiaalselt tulirelva jaoks valmistatud ja vajalik tulirelva kasutamiseks; osad on relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, püstolikelk, trummel, lukk ja kaitseriiv ning seade, mis on valmistatud või kohandatud tulistamisel tekkiva heli summutamiseks."

-1 b) Artiklile 1 lisatakse järgmine lõige 1 b:

"1 b. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab "laskemoon" terviklaengut või selle osa, nagu padrunikest, süüte- või paiskelaeng või kuul või mürsk, tingimusel et nimetatud osade jaoks on asjaomases liikmesriigis vaja luba."

-1 c) Artiklile 1 lisatakse järgmine lõige 1 c:

"1 c. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab "jälgimine" tulirelvade ja võimaluse korral ka nende osade ning laskemoona liikumise korrapärast jälgimist teel tootjast ostjani, et aidata liikmesriikide pädevatel asutustel avastada ebaseadusliku tootmise ja ebaseadusliku kauplemise juhtumid ning neid uurida ja analüüsida."

-1 d) Artiklile 1 lisatakse järgmine lõige 1 d:

"1 d. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab "antiikne relv" kas mis tahes enne 1900. aastat valmistatud relva, sealhulgas täpseid koopiaid, või mis tahes uuemat relva, mille liikmesriik on vastavalt tehnilistele näitajatele määratlenud antiikse relvana. Asjaomased tehnilised näitajad peavad vastama vähemalt artikli 13 lõikes 3 a kindlaksmääratud nõuetele."

-1 e) Artiklile 1 lisatakse järgmine lõige 1 e:

"1 e. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab "vahendaja" iga füüsilist või juriidilist isikut, kes loob tasu eest või tasuta vajalikud tingimused relvade, nende osade ja laskemoona tootmise, nendega kauplemise, nende vahetamise, rendileandmise, parandamise või ümbertegemise lepingu sõlmimiseks." Agente ja esindajaid, kes tegutsevad volitatud relvakaupmeeste nimel või poolt volitusega tüüplepingu alusel, ei loeta käesoleva direktiivi rakendamise tähenduses vahendajateks.”

-1 f) Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

"2. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab "relvakaupmees" iga füüsilist või juriidilist isikut, kelle kaubandus- või äritegevus koosneb täielikult või osaliselt tulirelvade, nende osade ja laskemoona tootmisest, nendega kauplemisest, nende vahetamisest, rendileandmisest, parandamisest või ümbertegemisest."

1) Artiklisse 1 lisatakse 2. lõike järele kaks uut lõiget järgmises sõnastuses:

„3. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „ebaseaduslik tootmine“ tulirelvade ja nende osade või laskemoona tootmist või kokkupanemist:”

1) Artiklile 1 lisatakse järgmine lõige 1 a:

"1 a. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „ebaseaduslik tootmine“ käesoleva direktiiviga vastuolus olevat tulirelvade ja nende osade või laskemoona tootmist või kokkupanemist, sealhulgas kolmandatest riikidest imporditud osadest:”

4. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „ebaseaduslik kauplemine“ tulirelvade ja nende osade või laskemoona omandamist, müümist, tarnimist, vedamist või üleandmist ühe liikmesriigi territooriumilt või tema territooriumi kaudu teise liikmesriigi territooriumile, kui üks asjaomastest liikmesriikidest ei ole selleks andnud käesoleva direktiivi kohast luba või kui tulirelvad ei ole märgistatud vastavalt artikli 4 lõikele 1.

4. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „ebaseaduslik kauplemine” käesoleva direktiiviga vastuolus olevat tulirelvade ja nende osade või laskemoona omandamist, müümist, tarnimist, vedamist või üleandmist liikmesriigi territooriumile, kui üks asjaomastest liikmesriikidest ei ole selleks andnud käesoleva direktiivi kohast luba või kui tulirelvad, nende osad ja laskemoon ei ole registreeritud vastavalt artikli 4 lõikele 3 või ei ole märgistatud vastavalt artikli 4 lõikele 1. Tulirelvade omandamist, müümist, tarnimist, vedamist või üleandmist ei peeta siiski ebaseaduslikuks kauplemiseks ainult sel põhjusel, et need ei ole märgistatud vastavalt artikli 4 lõikele 1, juhul kui need valmistati või anti üle valitsuse varudest püsivasse tsiviilkasutusse varem kui ...*, tingimusel et märgistamine vastab enne nimetatud kuupäeva kohaldatavatele asjaomastele nõuetele.

_____________

* [Liikmesriigi poolt käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäev]

Selgitus

Registrisse mittekandmine tuleb lisada kui ebaseadusliku kauplemise tunnus. Sõnade „käesoleva direktiiviga vastuolus olevat” lisamine tagab õiguskindluse, sest sel viisil loetakse ebaseaduslikuks igasugune kauplemine, mis ei ole kooskõlas käesoleva direktiivi kõigi sätetega, ning tagatakse, et kõiki ELi territooriumil olevaid tulirelvi käsitletakse võrdselt. Tehinguid omaaegsete nõuete kohaselt märgistatud tulirelvadega ei tuleks lugeda ebaseaduslikuks kauplemiseks, kui tegemist on enne käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva toodetud või üle antud tulirelvadega.

1 a) Artikli 1 lõige 4 asendatakse järgmisega:

"4. Euroopa tulirelvapass on dokument, mille liikmesriigi ametiasutused väljastavad tulirelva seaduslikult omandavale ja kasutavale isikule tema taotluse alusel. See kehtib kõige rohkem viis aastat. Kehtivusaega võib pikendada. Tulirelvapass sisaldab II lisas sätestatud teavet. Euroopa tulirelvapass on dokument, mida ei või edasi anda ja millele märgitakse passi omaniku valduses olev(ad) ja kasutatav(ad) tulirelv(ad). Pass peab alati olema tulirelva kasutava isiku valduses. Passi märgitakse nii tulirelvade valduse või omaduste muutumine kui ka tulirelva kaotamine või vargus."

1 b) Artiklile 1 lisatakse järgmine lõige 4 a:

"4 a. Füüsilisele või juriidilisele isikule, kes tegeleb vahendustegevusega, mis hõlmab tulirelvade ja nende osade või laskemoona üleandmist, kohaldatakse sama loasüsteemi mis relvakaupmeestele."

1 c) Artiklile 2 lisatakse järgmine lõige:

2 a. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka tulirelvade osade ja laskemoona, sealhulgas kolmandatest riikidest imporditute, suhtes.

Kasutamiseks kõlbliku laskemoona omandamise ja valdamise suhtes kohaldatakse samu eeskirju, mida kohaldatakse tulirelvade suhtes, millele laskemoon on mõeldud.

1. Tulirelva kindlakstegemiseks ja selle liikumise jälgimiseks nõuavad liikmesriigid, et tootmise ajal tähistataks iga tulirelv ainulaadse märgistusega, mis sisaldab tootja nime, tootmise riiki või kohta, seerianumbrit, või säilitataks muu ainulaadne ja hõlpsasti kasutatav märgistus, mis koosneb lihtsatest geomeetrilistest sümbolitest ja numberkoodist või täht- ja numberkoodist ning mis võimaldab kõigil riikidel tootjariigi hõlpsasti kindlaks teha.

1. Kokkupandud tulirelva kindlakstegemiseks ja selle liikumise jälgimiseks nõuavad liikmesriigid, et tootmise ajal tähistataks iga tulirelv ainulaadse märgistusega, mis sisaldab tootja nime või marki, tootmise riiki või kohta, seerianumbrit ja tootmise aastat (kui see ei ole seerianumbri osa), nagu on sätestatud 1. juuli 1969. aasta väikerelvade tulistamisjälgede vastastikuse tunnustamise konventsioonis, või säilitataks muu ainulaadne ja hõlpsasti kasutatav märgistus, mis koosneb numberkoodist või täht- ja numberkoodist ning mis võimaldab kõigil riikidel tootjariigi hõlpsasti kindlaks teha. Märgistus kantakse tulirelva olulisele või konstruktsiooni osale, mille lõhkumine muudaks tulirelva kasutuskõlbmatuks.

Liikmesriigid nõuavad laskemoona terviklaengu iga väikseima üksikpakendi tähistamist; sellele tuleb kanda tootja nimi, partii identifitseerimisnumber, kaliiber ja laskemoona liik vastavalt väikerelvade märgistamise vastastikuse tunnustamise konventsiooni (CIP) sätetele.

2. Vähemalt A- ja B-klasside puhul võimaldavad liikmesriigid oma territooriumil relvakaupmehena tegutseda ainult loaga, mille andmise aluseks on vähemalt relvakaupmehe isikliku ja erialase usaldusväärsuse kontroll. Juriidilise isiku puhul kontrollitakse ettevõtte juhti. C- ja D-klassi kohta kehtestab iga liikmesriik, kes ei nõua relvakaupmehena tegutsemiseks luba, sellise tegevuse suhtes aruandekohustuse.

2. Iga liikmesriik võimaldab oma territooriumil relvakaupmehena või vahendajana tegutseda ainult loaga, mille andmise aluseks on vähemalt relvakaupmehe või vahendaja isikliku ja erialase usaldusväärsuse ning suutlikkuse kontroll. Juriidilise isiku puhul kontrollitakse ettevõtte juhti.

3. Iga relvakaupmees on kohustatud pidama registrit, millesse kantakse teave kõikide A-, B- ja C-klassi tulirelvade kohta, mis ta on vastu võtnud või võõrandanud, sealhulgas andmed, mis võimaldavad relva ära tunda, eelkõige relva tüübi, margi, mudeli, kaliibri ja seerianumbri ning relva tarnija ja omandaja nime ja aadressi. Relvakaupmees säilitab seda registrit viis aastat, isegi pärast oma tegevuse lõpetamist. Iga liikmesriik tagab sellise teabe säilitamise vähemalt kümne aasta jooksul.“

3. Iga liikmesriik tagab tsentraliseeritud elektroonilise andmekogumissüsteemi pidamise, kus igale käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvale tulirelvale antakse kordumatu identifitseerimisnumber. Andmekogumissüsteemi kantakse iga tulirelva tüüp, mark, mudel, kaliiber, seerianumber ja tootmise aasta (kui see ei ole seerianumbri osa), tulirelva tootja, eelmise ja praeguse omaniku nimi ja aadress, tulirelvaga kauplemine või selle üleandmine, vahetamine, rendileandmine, parandamine või ümbertegemine ja muu teave, mis on vajalik, et võimaldada tulirelva liikumise jälgimist, ning neid andmeid säilitatakse vähemalt 20 aastat. Andmekogumissüsteemis peab samuti sisalduma teave, mis võimaldab osade ja laskemoona liikumise jälgimist.

Relvakaupmeestelt ja vahendajatelt nõutakse kogu tegutsemisaja jooksul registri pidamist, kuhu kantakse kõik käesoleva direktiivi alla kuuluvad tulirelvad, mille nad on vastu võtnud või võõrandanud, lisades sellised andmed, mis võimaldavad relva identifitseerida ja selle liikumist jälgida, eelkõige relva tüüp, mark, mudel, kaliiber ja seerianumber ning valmistamise aasta (kui see ei ole seerianumbri osa) ning relva tarnija ja omandaja nimi ja aadress. Tegevuse lõpetamise korral annab relvakaupmees või vahendaja registri üle käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud registreerimise eest vastutavale siseriiklikule asutusele.

Liikmesriigid tagavad, et iga tema territooriumil asuv tulirelv ja selle osa tähistatakse ja kantakse registrisse kooskõlas käesoleva direktiiviga, või kui seda ei tehta, siis kahjutustatakse. Iga kolmandast riigist imporditud tulirelv tuleb märgistada vastavalt käesolevale direktiivile.

3 a. Liikmesriigid tagavad, et kõigi A-, B-, C- ja D-klassi tulirelvade puhul oleks võimalik kindlaks teha seos nende praeguste omanikega.

2 b) Artikli 4 a järele lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 4 a

Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, lubavad liikmesriigid A-, B-, C- ja D-klassi tulirelvi omandada ja vallata üksnes sellistel isikutel, kellele on antud selleks litsents või luba kooskõlas siseriiklike õigusaktidega.”

2 b) Artikkel 5 asendatakse järgmise tekstiga:

Artikkel 5

Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, lubavad liikmesriigid tulirelvi omandada ja vallata üksnes sellistel isikutel, kellel on selleks mõjuv põhjus ja kes:

a) on vähemalt 18-aastased, välja arvatud tulirelvade omandamine ja valdamine küttimise ja sportlaskmise eesmärgil, tingimusel et alla 18-aastased isikud tegutsevad sel juhul kehtivat tulirelvaluba omava täiskasvanu järelevalve all ja juhendamisel või litsentseeritud treeninguasutuses;

(b) ei ole raske kuriteo (nt mõrv, röövimine, kuritegelik süütamine) tõttu kohtulikult karistatud.

Liikmesriigid võivad tulirelva valdamise loa tühistada, kui mõnda tingimust, mille alusel luba anti, enam ei täideta.

Liikmesriigid ei või oma territooriumil elavatel isikutel keelata teises liikmesriigis omandatud relva valdust, välja arvatud juhul, kui nad keelavad sellesama relva omandamise nende endi territooriumil.

(Sõnastus sarnane direktiiviga)

Selgitus

Vahelepaigutatud teksti näol on tegemist sätte selgitusega, mis lähtub Schengeni konventsiooni artiklist 83 c.

2 c) Artiklile 6 lisatakse järgmine lõik:

"Tulirelvade ja nende osade ning laskemoona omandamisele sidevahendite teel, nagu need on määratletud direktiivi 97//EÜ artiklis 2, kohaldatakse käesoleva direktiivi sätteid."

2 d) Artiklile 6 lisatakse järgmine lõige 1 a:

"1 a. Liikmesriigid kohaldavad ranget kontrolli tulirelvade, nende osade ja laskemoona sidevahendite teel omandamise suhtes, välja arvatud relvakaupmeeste ja vahendajate puhul."

Selgitus

Liikmesriigid peavad tulirelvade omandamist sidevahendite teel rangelt kontrollima.

2 e) Artikli 7 lõige 3 asendatakse järgmisega:

"3. Tulirelvade omandamise ja valdamise loa andmine peab toimuma üheainsa haldusmenetlusega."

Selgitus

Tulirelvade omandamise ja valdamise loa andmise menetluste liitmine on loogiline samm, sest omandamise eesmärk on tavaliselt valdamine.

"3 a. Liikmesriigid võivad anda luba nõudvate tulirelvade omandamise või valdamise mitmeaastase loa isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad vastavad tulirelvaloa omandamise või valdamise tingimustele, ilma et need isikud oleksid vabastatud kohustusest teavitada pädevaid asutusi relva üleandmisest ning ilma et nende suhtes ei kohaldataks perioodilist kontrolli, tegemaks kindlaks, et nad vastavad endiselt siseriiklikes õigusaktides kehtestatud relva valdamise maksimaalsetele tähtaegadele ja tingimustele."

3 b. Liikmesriigid võtavad vastu eeskirjad, mis tagavad, et käesoleva direktiivi jõustumise ajal siseriiklike õigusaktide kohaselt jahimeeste, laskurite ja kollektsionääridena käsitletavad ja siseriiklike õigusaktide kohaselt B-klassi relvaluba valdavad isikud ei pea käesoleva direktiivi jõustumise tõttu taotlema uuesti luba nende valduses olevatele C- ja D-klassi relvadele. C- ja D-klassi relvade igasuguse edaspidise üleandmise puhul on ülevõtjal siiski vaja saada või omada luba."

2 h) Artikli 11 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

"Relvakaupmees edastab lähteliikmesriigi ametiasutustele kõik lõike 2 esimeses lõigus loetletud andmed hiljemalt viis tööpäeva enne üleandmist. Asjaomase liikmesriigi ametiasutused viivad läbi pistelisi kontrolle kohapeal, et kontrollida relvakaupmehe poolt edastatud teabe ja üleandmise tegelike asjaolude vastavust."

Selgitus

Nagu protokollis mainitud, peavad ametiasutused tegema relvade üleandmiste osas vähemalt pistelist füüsilist kontrolli kas nende veol või saajani jõudmisel, et tagada teabe ja tegeliku saadetise vastavus. Et ametiasutused saaksid sellist kontrolli teha, tuleks neid teavitada vähemalt viis tööpäeva enne üleandmist.

2 i) Artikli 12 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a) Lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

"Olenemata lõikest 1 võivad jahimehed ja laskurid, olles teekonnal läbi kahe või enama liikmesriigi, et tegelda oma harrastusega, hoida oma valduses ühte või mitut ilma eelloata tulirelva, tingimusel et nende valduses on Euroopa tulirelvapass, kus see tulirelv või need tulirelvad on nimetatud. Liikmesriigid ei või nõuda mingi muu dokumendi esitamist.

Liikmesriigid ei või Euroopa tulirelvapassi vastuvõetavust siduda ühegi täiendava registreerimise nõude ega tasu või lõivu maksmisega.";

b) Lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

"Esimeses lõigus nimetatud erandit ei kohaldata siiski reiside suhtes liikmesriiki, kes on keelanud kõnealuse tulirelva omandamise ja valduse; sel juhul tehakse Euroopa tulirelvapassi vastav selgesõnaline sissekanne."

2 j) Artikli 12 lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

"Relvadega rahumeelsel eesmärgil tegelevate ja neid kasutavate kultuuriliste ja ajalooliste institutsioonide ja liitude tegevuse jaoks tuleks juurutada relvade ja laskemoona piiriüleseks veoks ja kasutamiseks vajalike riiklike dokumentide vastastikune tunnustamine, nagu näiteks 28. juunil 2001. aastal Saksamaa ja Austria vahel sõlmitud kahepoolne kokkulepe."

______________________________________

1 Austria Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahel 28. juunil 2002. aastal Berliinis sõlmitud kokkulepe traditsioonilistelt laskeliitudelt ja laskuritelt tulirelvade ja laskemoona omamiseks nõutavate dokumentide vastastikuse tunnustamise kohta (Bundesgesetzblatt für die Republik Österreich (III osa), 13. mai 2004).

Selgitus

Et Euroopa Liidus säiliksid kultuuriline mitmekesisus ja ajaloolised traditsioonid, tuleks kultuurilistel ja ajaloolistel institutsioonidel ja liitudel võimaldada võimalikult palju tegelda traditsiooniliste relvadega ja neid kasutada. Seda põhimõtet on juba edukalt rakendatud eespool mainitud Austria Vabariigi ja Saksamaa Liiduvabariigi vahelises kokkuleppes, mis käsitleb tulirelvade ja laskemoona omamiseks nõutavate dokumentide vastastikust tunnustamist, ning vastupidiselt paljudele kartustele ei ole tagajärjeks olnud relvade kontrollimatu või isegi ohtlik kasutamine.

2 k) Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

"2. Kogu teave, mille liikmesriigid saavad artikliga 11 tulirelvade üleandmise ning artikli 7 lõikega 2 mitteresidentide omandatavate ja vallatavate tulirelvade suhtes kehtestatud korra alusel, edastatakse hiljemalt relva üleandmise ajal sihtliikmesriigile ja vajaduse korral hiljemalt üleandmise ajal transiitliikmesriikidele";

b) lõige 3 asendatakse järgmisega:

"3. Liikmesriigid vahetavad korrapäraselt teavet, mis käsitleb tähistamise süsteeme ja viise, volitatud relvakaupmeeste ja vahendajate arvu, tulirelvade, nende osade ja laskemoona üleandmist, siseriiklikke õigusakte ja korda, nende territooriumil asuvaid varusid, konfiskeeritud tulirelvi ja kahjutustamise meetodeid ja viise. Kooskõlas 1959. aasta Euroopa konventsiooniga vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades ja kõigi hilisemate dokumentidega, mis täielikult või osaliselt muudavad, asendavad või täiendavad seda konventsiooni, vahetavad liikmesriigid teavet käesolevas direktiivis määratletud raskes kriminaalkuriteos lõpliku kohtuotsusega süüdimõistetud isikute kohta. Käesoleva artikli kohaldamiseks ning tulirelvade, nende osade ja laskemoona liikumise jälgimise alase koostöö korraldamiseks moodustab komisjon hiljemalt [...]* teabevahetuse kontaktrühma. Iga liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni riigi ametiasutusest, mis vastutab teabe edastamise ja vastuvõtmise ning artikli 11 lõikes 4 toodud kohustuste täitmise eest. Komisjon, kes tegutseb kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4, võtab käesoleva lõike kohaldamiseks asjakohaseid meetmeid";

c) lisatakse järgmine lõige:

"3 a. Komisjon, kes tegutseb kooskõlas artiklis [X] sätestatud kontrolliga regulatiivkomitee menetlusega, võtab asjakohaseid meetmeid vastavalt artikli 1 lõike 1 punktile d ja I lisa III osa punktile 1 a.

Komisjon võtab vastavalt artiklis [Y] kirjeldatud korrale käesoleva artikli lõikes 3 kirjeldatud asjakohased meetmed."

___________

* Ühe aasta möödumisel käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast.”

Karistatavateks rikkumisteks loetakse ka tahtlik osalemine sellistes toimingutes või sellisele toimingule õhutamine.

Karistatavaks rikkumiseks loetakse tahtlik käesoleva artikliga määratletud rikkumise toimepanemise korraldamine, juhendamine, selle juures abistamine, sellele õhutamine, selle hõlbustamine või selleks nõu andmine.

Selgitus

Sõnastus on võetud direktiivi aluseks olevast ÜRO protokollist ning on mõeldud käesoleva sätte täpsustamiseks.

Euroopa tulirelvapassi kaasasolemise puudumine ei ole karistatav vabadusekaotusega.

Selgitus

Käesoleva täienduse mõte on kaitsta tulirelvade seaduslikke omanikke vanglasse sattumise eest, juhul kui nad reisivad teise liikmesriiki ning neil pole kaasas Euroopa tulirelvapassi, kuid on olemas kõik muud vajalikud dokumendid.

3 a) artikkel 17 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 17

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta [...]* aasta pärast ning edaspidi iga viie aasta tagant, lisades sellele vajaduse korral ettepanekud.

Komisjon viib läbi uurimuse, mis käsitleb koopiarelvade turustamist Euroopa Ühenduses, ning annab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru hiljemalt [...]**.

Komisjon viib ka läbi uurimuse tulirelvade siseturu lihtsustamise ja parema toimimise kohta. Selle uurimuse tulemusena esitab komisjon vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule [...]*** ettepaneku tulirelvade liigitamise kohta kahte klassi, lisades võimalikud jahimehi ja sportlasi puudutavad erandid.

____________

* 5 aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva.

** Üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

*** Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

Selgitus

Parema reguleerimise eesmärgil tuleks direktiivis 91/477/EMÜ sätestatud aruandluse nõuet ajakohastada ning määrata korrapärased tähtajad. Lisaks peaks komisjon Euroopa Ühenduses läbi viima uurimuse, mis käsitleb koopiarelvade ja nende turustamise keerulist küsimust, sealhulgas nende müüki Interneti teel.

- a) I osa esimene taane asendatakse järgmisega:

"– kõiki artiklis 1 määratletud tulirelvi,"

- a a) II osa punkti A punkt 5 asendatakse järgmisega:

"5. Püstolite ja revolvrite laieneva kuuliga laskemoon ja sellise laskemoona kuulid, välja arvatud nende relvade kasutamisõigust omavate isikute jahipidamis- või sportrelvade laskemoon.”

(Sõnastus sarnane direktiiviga)

Selgitus

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

b) Esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

b) III osa esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

„Liikmesriigid võtavad vastu kõik vajalikud sätted, et pädev asutus kontrolliks alapunktis a sätestatud kahjutustamismeetmeid, tagades seeläbi, et tulirelvad on muutmise tulemusena jäädavalt kasutuskõlbmatud. Liikmesriigid näevad ette korra, mille kohaselt antakse nimetatud kontrollimise raames välja tõend või muu tulirelva kahjutustamist tõendav dokument või tehakse tulirelvale sellekohane selgesti nähtav märge.“

„Liikmesriigid võtavad vastu kõik vajalikud sätted, et pädev asutus kontrolliks alapunktis a sätestatud kahjutustamismeetmeid, tagades seeläbi, et tulirelvad on muutmise tulemusena pöördumatult kasutuskõlbmatud. Liikmesriigid näevad ette korra, mille kohaselt antakse nimetatud kontrollimise raames välja tõend või muu tulirelva kahjutustamist tõendav dokument või tehakse tulirelvale sellekohane selgesti nähtav märge. Komisjon väljastab artikli 13 lõikes 3 a kehtestatud korras kahjutustamise norme ja viise käsitlevad ühised juhised, et tagada kahjutustatud relvade jäädav kasutamiskõlbmatus."

b a) IV osa punkt b asendatakse järgmisega:

"b) „pikk tulirelv” tähendab tulirelva, mille relvaraua pikkus ületab 30 sentimeetrit või mille kogupikkus ületab 60 sentimeetrit ;"

(Sõnastus sarnane direktiiviga)

Selgitus

Kuigi I lisa IV osa punkti a sõnastus tundub olevat üsna selge, on pika tulirelva täpse määratluse puudumine punktis b tekitanud teatud tõlgendamisraskusi; on tekkinud väär praktika pidada „lühikeseks tulirelvaks” tulirelva, mille üldpikkus on alla 60 sentimeetri, kuid relvaraua üldpikkus on üle 30 sentimeetri. Pakutud sõnastus on selgem ning aitab vältida vasturääkivaid tõlgendusi.

b b) II lisa punkti f teine lõik asendatakse järgmisega:

„Eespool nimetatud eelluba ei ole vaja, kui tulirelvaga reisitakse küttimise või sportlaskmises osalemise eesmärgil, tingimusel et reisija valduses on Euroopa tulirelvapass."

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [...]. Nad edastavad kõnealuste õigusnormide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [...]. Nad edastavad kõnealuste õigusnormide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata Euroopa Parlamendile ja komisjonile.

Selgitus

Et parlament saaks koos teiste ELi institutsioonidega käesoleva direktiivi ülevõtmist jälgida, tuleks parlamendile edastada siseriiklike ülevõtmismeetmete kohta sama teave, mis edastatakse komisjonile.

(3 a) Kuna luureandmed näitavad ümbertehtud relvade kasutamise suurenemist ELis, on oluline tagada, et ümbertehtavad relvad kaasataks käesolevas direktiivis tulirelva määratlusse.

(5) Lisaks on protokolliga kehtestatud kohustus tähistada tulirelvad tootmise ajal ja riigivarudest alatiseks tsiviilkasutusse võõrandamise korral, kuid direktiivis 91/477 on tähistamise kohustusele viidatud vaid kaudselt.

(5) Lisaks on protokolliga kehtestatud kohustus tähistada tulirelvad tootmise ajal ja riigivarudest alatiseks tsiviilkasutusse võõrandamise korral, kuid direktiivis 91/477 on tähistamise kohustusele viidatud vaid kaudselt. Arvestades, et 1. juuli 1969. aasta väikerelvade tulistamisjälgede vastastikuse tunnustamise konventsioon sisaldab kõiki kõnealuse protokolli nõudeid, tuleks näha ette konventsiooni kohaldamine kogu Euroopa Liidu suhtes.

Selgitus

Väikerelvade tulistamisjälgede vastastikuse tunnustamise konventsioon kehtib paljudes ELi liikmesriikides, andes nõnda märgistamise ja kontrollisüsteemi, mis sisaldab kõiki ÜRO protokollis esitatud tagatisi ja nõudeid.

(6) Tulirelvi käsitlevat teavet sisaldava registri säilitamise minimaalset aega tuleb pikendada vähemalt kümne aastani, nagu protokollis sätestatud.

(6) Kui protokollis nähakse ette, et tulirelvi käsitlevat teavet sisaldava registri säilitamise minimaalset aega tuleb pikendada vähemalt kümne aastani, on seda aega vaja pikendada vähemalt 20 aastani, et võimaldada tulirelvade liikumise nõuetekohast jälgimist. Liikmesriikidel tuleb samuti pidada elektroonilist tsentraliseeritud andmekogumissüsteemi, kus igale tulirelvale antakse kordumatu identifitseerimisnumber ja kuhu kantakse iga järgneva omaniku nimi ja aadress. Politsei ja kohtuorganite juurdepääs keskregistris sisalduvale teabele peab olema kooskõlas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 8.

Selgitus

Protokollis nähakse ette teabe säilitamine "vähemalt kümne aasta jooksul", kuid 10 aastat ei ole piisav, arvestades tulirelvade väga pikka kasutusaega. Seepärast tuleks teavet säilitada vähemalt 20 aastat. Lisaks sellele näeb protokoll ette, et teabe säilitamine on ametiasutuste ülesanne. Asjakohane tulirelvade liikumise jälgimine nõuab tsentraliseeritud registreerimissüsteemi, milles jälgitakse pigem relva liikumist kui isikut. Elektroonilised registrid on 21. sajandi nõue. Oluline on tagada, et kõnealuses keskregistris sisalduvale teabele juurdepääs allub eeskirjadele, mis tagavad era- ja pereelu austamise.

(6 a) Tulirelvade liikumise jälgimise hõlbustamiseks ja tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseadusliku tootmise ja kaubanduse vastu tõhusaks võitlemiseks tuleks samuti astuda samme, et parandada liikmesriikidevahelist teabevahetust.

(6 b) Teabevahetus ja säilitamine toimub kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EMÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta.

1 EÜT L 281, 23.11. 1995, lk 31.

Selgitus

Oluline on rõhutada vajadust vastavuse järele isikuandmete kaitset käsitlevale raamdirektiivile.

(9 a) Relvakaupmeeste ja vahendajate tegevuse spetsiifilise olemuse tõttu on vaja selle tegevuse ranget kontrollimist, eriti on vaja kontrollida relvakaupmeeste ja vahendajate erialast suutlikkust ning usaldusväärsust.

Selgitus

Erinevalt paljudest teistest kutsealadest ei ole relvakaupmeeste tegevus praeguseni nõuetekohaselt reguleeritud, ehkki tegemist on väga spetsiifilise tegevusega, mis nõuab ranget kontrollimist. Seetõttu on soovitatav, et relvakaupmehed ja vahendajad tõendaksid oma kutsealast pädevust.

(9 b) Euroopa tulirelvapass toimib põhimõtteliselt rahuldavalt ja seda peaks käsitlema ainsa dokumendina, mida on vaja jahimeestel ja laskuritel tulirelva ühest liimesriigist teise toimetamisel.

Selgitus

Nagu on märgitud komisjoni 2000. aasta aruandes ja arvestades siseturu nõuetekohast toimimist, ei tohiks liikmesriikidel lubada muude dokumentide või tasude kui Euroopa tulirelvapassi nõudmist jahimeeste ja laskurite liikumisel.

(9 c) Komisjon peaks koostama niipea kui võimalik kulutasuvuse uuringu mõju kohta, mis relvaklasside arvu vähendamisel oleks siseturu toimimisele.

-1 a) Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmise tekstiga:

„Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „tulirelv” igasugust kaasaskantavat relvarauaga relva, mis lõhkeaine toimel laseb välja haavli, kuuli või mürsu või mis on selleks ette nähtud või mida on võimalik selleks kohandada, välja arvatud juhul, kui see vastab määratlusele, kuid on mõnel I lisa III jaos toodud põhjusel liigitusest välja jäetud. Tulirelvad on liigitatud I lisa II jaos”.

Selgitus

Tulirelva mõiste määratlus vastab protokollile. Määrus peaks siiski hõlmama ümbertehtud relvade suurenenud kasutus kuritegevuses üle kogu Euroopa ning ümbertehtud relvade piiriõlese salakaubanduse kasvu, sealhulgas alates protokolli allakirjutamisest 2001.aastal. Protokollis kasutatud, "kergesti ümbertehtav" määratlus on nõrk ning tekitab riski, et seda tõlgendatakse liikmesriikides erinevalt mis omakorda tekitab kuritegevuses kriminaalsetel eesmärkidel kasutatavate relvade kontrollis võimalikke lünki. Ka politsei andmetel kasutavad kurjategijad järjest keerukamaid relvade ümbertegemise meetodeid ning seetõttu võib ümbertegemiseks kasutada ka relvi, mida ei loeta „kergesti ümbertehtavateks”. Määratlus peab aga siiski olema järjepidev ja võtma arvesse direktiivi I lisa III osas mainitud kahjutustatud tulirelvi, antiikseid relvi ja mõningaid muid tulirelvi.

-1 b) Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmise tekstiga:

„2. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „relvakaupmees” iga füüsilist isikut, kelle kaubandus- või äritegevus koosneb täielikult või osaliselt tulirelvade valmistamisest, nendega kauplemisest või Internetis kauplemisest või selleks platvormi pakkumisest, tulirelvade vahetamisest, rendileandmisest, parandamisest või ümbertegemisest.”

-1 c) Artiklile 1 lisatakse järgmine lõige 1 a:

„1 a. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „antiikne relv” kas mis tahes enne 1900. aastat valmistatud relva või mis tahes hiljem valmistatud relva, mille liikmesriik on vastavalt tehnilistele näitajatele määratlenud antiikse relvana.”

Selgitus

Antiikse relva mõiste määratlus on õiguskindluse huvides vajalik, sest kõnealused relvad ei ole käesoleva direktiiviga hõlmatud. Teisalt peaks liikmesriikides olema lubatud ka muud määratlused, tingimusel et need põhinevad tehnilistel näitajatel.

4. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „ebaseaduslik kauplemine“ tulirelvade ja nende osade või laskemoona omandamist, müümist, tarnimist, vedamist või üleandmist ühe liikmesriigi territooriumilt või tema territooriumi kaudu teise liikmesriigi territooriumile, kui üks asjaomastest liikmesriikidest ei ole selleks andnud käesoleva direktiivi kohast luba või kui tulirelvad ei ole märgistatud vastavalt artikli 4 lõikele 1.

2 b. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „ebaseaduslik kauplemine” käesoleva direktiiviga vastuolus olevat tulirelvade ja nende osade või laskemoona omandamist, müümist, tarnimist, vedamist või üleandmist liikmesriigi territooriumile, kui üks asjaomastest liikmesriikidest ei ole selleks andnud käesoleva direktiivi kohast luba või kui tulirelvad, nende osad ja laskemoon ei ole registreeritud vastavalt artikli 4 lõikele 3 või ei ole märgistatud vastavalt artikli 4 lõikele 1. Tulirelvade omandamist, müümist, tarnimist, vedamist või üleandmist ei peeta siiski ebaseaduslikuks kauplemiseks ainult sel põhjusel, et need ei ole märgistatud vastavalt artikli 4 lõikele 1, juhul kui need valmistati või anti üle valitsuse varudest püsivasse tsiviilkasutusse varem kui ...*, tingimusel et märgistamine vastab enne nimetatud kuupäeva kohaldatavatele asjaomastele nõuetele.

_____________

* [Liikmesriigi poolt käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäev]

Selgitus

Registrisse mittekandmine tuleb lisada kui ebaseadusliku kauplemise tunnus. Sõnade „käesoleva direktiiviga vastuolus olevat” lisamine tagab õiguskindluse, sest sel viisil loetakse ebaseaduslikuks igasugune kauplemine, mis ei ole kooskõlas käesoleva direktiivi kõigi sätetega, ning tagab selle, et kõiki ELi territooriumil olevaid tulirelvi käsitletakse võrdselt. Tehinguid omaaegsete nõuete kohaselt märgistatud tulirelvadega ei tuleks lugeda ebaseaduslikuks kauplemiseks, kui tegemist on enne käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva toodetud või üle antud tulirelvadega.

1 a) Artikli 1 lõige 4 asendatakse järgmise tekstiga:

"4. Euroopa tulirelvapass on dokument, mille liikmesriigi ametiasutused väljastavad tulirelva seaduslikult omandavale ja kasutavale isikule tema taotluse alusel. See kehtib kõige rohkem viis aastat. Kehtivusaega võib pikendada. Tulirelvapass sisaldab II lisas sätestatud teavet. Euroopa tulirelvapass on dokument, mida ei või edasi anda ja millele märgitakse passi omaniku valduses olev ja kasutatav relv või relvad. Pass peab alati olema tulirelva omava isiku valduses. Passi märgitakse nii tulirelvade valduse või omaduste muutumine kui ka tulirelva kaotamine või vargus."

“1. Tulirelva kindlakstegemiseks ja selle liikumise jälgimiseks nõuavad liikmesriigid, et tootmise ajal tähistataks iga tulirelv ainulaadse märgistusega, mis sisaldab tootja nime, tootmise riiki või kohta, seerianumbrit, või säilitataks muu ainulaadne ja hõlpsasti kasutatav märgistus, mis koosneb lihtsatest geomeetrilistest sümbolitest ja numberkoodist või täht- ja numberkoodist ning mis võimaldab kõigil riikidel tootjariigi hõlpsasti kindlaks teha.”

“1. Tulirelva kindlakstegemiseks ja selle liikumise jälgimiseks nõuavad liikmesriigid, et tootmise ajal tähistataks iga tulirelv ainulaadse märgistusega, mis sisaldab tootja nime või märgist, tootmise riiki või kohta, seerianumbrit, nagu on näiteks sätestatud 1. juuli 1969. aasta väikerelvade tulistamisjälgede vastastikuse tunnustamise konventsioonis, või säilitataks muu ainulaadne ja hõlpsasti kasutatav märgistus, mis koosneb lihtsatest geomeetrilistest sümbolitest ja numberkoodist või täht- ja numberkoodist ning mis võimaldab kõigil riikidel tootjariigi hõlpsasti kindlaks teha.”

2. Vähemalt A- ja B-klasside puhul võimaldavad liikmesriigid oma territooriumil relvakaupmehena tegutseda ainult loaga, mille andmise aluseks on vähemalt relvakaupmehe isikliku ja erialase usaldusväärsuse kontroll. Juriidilise isiku puhul kontrollitakse ettevõtte juhti. C- ja D-klassi kohta kehtestab iga liikmesriik, kes ei nõua relvakaupmehena tegutsemiseks luba, sellise tegevuse suhtes aruandekohustuse.

2. Iga liikmesriik võimaldab oma territooriumil relvakaupmehena tegutseda ainult loaga, mille andmise aluseks on vähemalt relvakaupmehe isikliku ja erialase usaldusväärsuse kontroll. Juriidilise isiku puhul kontrollitakse ettevõtte juhti.

3. Iga relvakaupmees on kohustatud pidama registrit, millesse kantakse teave kõikide A-, B- ja C-klassi tulirelvade kohta, mis ta on vastu võtnud või võõrandanud, sealhulgas andmed, mis võimaldavad relva ära tunda, eelkõige relva tüübi, margi, mudeli, kaliibri ja seerianumbri ning relva tarnija ja omandaja nime ja aadressi. Relvakaupmees säilitab seda registrit viis aastat, isegi pärast oma tegevuse lõpetamist. Iga liikmesriik tagab sellise teabe säilitamise vähemalt kümne aasta jooksul.

3. Iga relvakaupmees on kohustatud pidama registrit, millesse kantakse teave kõikide tulirelvade kohta, mis ta on vastu võtnud või võõrandanud, samuti andmed, mis võimaldavad relva ära tunda, eelkõige relva tüübi, margi, mudeli, kaliibri ja seerianumbri ning relva tarnija ja omandaja nime ja aadressi. Relvakaupmees säilitab seda registrit viis aastat, isegi pärast oma tegevuse lõpetamist. Iga liikmesriik tagab eespool mainitud teabe säilitamise tsentraliseeritud ja elektroonilises registreerimissüsteemis vähemalt kahekümne aasta jooksul.

Selgitus

Tsentraliseeritud ja elektroonilise registreerimissüsteemi olemasolu igas liikmesriigis hõlbustaks teabe jälgimist ja vahetust. Lisaks tuleks tulirelva kasutusaega silmas pidades pikendada teabe säilitamise aega, mis direktiivi ettepanekus on 10 aastat, 20 aastani.

3 a. Liikmesriigid tagavad, et kõigi A-, B-, C- ja D-klassi tulirelvade puhul oleks võimalik kindlaks teha seos nende praeguste omanikega.

2 b) Artikli 4 järele lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 4 a

Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, lubavad liikmesriigid A-, B-, C- ja D-klassi tulirelvi omandada ja vallata üksnes sellistel isikutel, kellele on antud selleks litsents või luba kooskõlas siseriiklike õigusaktidega.”

2 c) Artikkel 5 asendatakse järgmise tekstiga:

"Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, lubavad liikmesriigid tulirelvi omandada ja vallata üksnes sellistel isikutel, kellel on selleks mõjuv põhjus ja kes

a) on vähemalt 18-aastased, välja arvatud eriloa olemasolu korral küttimise ja sportlaskmise puhul;

b) tõenäoliselt ei ohusta ennast, avalikku korda ega avalikku julgeolekut.

Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, lubavad liikmesriigid vallata tulirelvi ainult isikutel, kes ei ole raske kuriteo (nt mõrv, röövimine, kuritegelik süütamine) või sellises kuriteos osalemise tõttu varem kohtulikult karistatud.

Liikmesriigid võivad tulirelva valdamise loa tühistada, kui mõnda punkti b tingimustest enam ei täideta.

Liikmesriigid ei või oma territooriumil elavatel isikutel keelata teises liikmesriigis omandatud relva valdust, välja arvatud juhul, kui nad keelavad sellesama relva omandamise nende endi territooriumil."

Selgitus

Vahelepaigutatud teksti näol on tegemist selgitusega Schengeni konventsiooni artikli 83c tähenduses.

2 d) Artiklile 6 lisatakse järgmine lõik:

„Tulirelvade, nende osade ja laskemoona omandamise kohta sidevahendite abil, nagu nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 1997. aasta direktiivi 97/7/EÜ (tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral)1 artiklis 2, kehtivad täielikult käesoleva direktiivi sätted.

EÜT L 144, 4.6.1997, lk 19."

2 e) Artikli 12 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a) Lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2. Olenemata lõikest 1 võivad jahimehed ja laskurid ilma eelloata hoida oma valduses ühte või mitut tulirelva, kui nad on teekonnal läbi kahe või enama liikmesriigi, et tegelda oma harrastusega, tingimusel et nende valduses on Euroopa tulirelvapass, kus see tulirelv või need tulirelvad on nimetatud. Liikmesriigid ei või selleks nõuda muud dokumenti kui Euroopa tulirelvapass. Liikmesriigid ei või Euroopa tulirelvapassi vastuvõetavust siduda ühegi täiendava registreerimise nõude ega tasu või lõivu maksmisega.”

b) Teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kõnealust erandit ei kohaldata siiski reiside suhtes liikmesriiki, kes on keelanud kõnealuse tulirelva omandamise ja valdamise; sel juhul tehakse Euroopa tulirelvapassi vastav selgesõnaline kanne.”

Selgitus

Nagu on märgitud komisjoni 2000. aasta aruandes ja arvestades siseturu nõuetekohast toimimist, ei tohiks liikmesriikidel lubada muude dokumentide või tasude kui Euroopa tulirelvapassi nõudmist jahimeeste ja laskurite liikumisel.

2 f) Artikli 13 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Liikmesriigid loovad võrgustikud kogu nende käsutuses oleva teabe korrapäraseks vahetamiseks.

Komisjon asutab hiljemalt aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist kontaktrühma teabe vahetamiseks käesoleva artikli kohaldamise eesmärgil.

Iga liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni ametiasutustest, kes vastutavad teabe edastamise ja vastuvõtmise ning vormiliste nõuete kohaldamise eest artikli 11 lõike 4 alusel.

Karistatavateks rikkumisteks loetakse ka tahtlik osalemine sellistes toimingutes või sellisele toimingule õhutamine.

Karistatavaks rikkumiseks loetakse tahtlik käesoleva artikliga määratletud rikkumise toimepanemise korraldamine, juhendamine, selle juures abistamine, sellele õhutamine, selle hõlbustamine või selleks nõu andmine.

Selgitus

Sõnastus on üle võetud direktiivi aluseks olevast ÜRO protokollist ja selle eesmärk on selgitamine.

4 a) II lisa punkti f teist lõiku muudetakse järgmiselt:

Eespool nimetatud eelluba ei ole põhimõtteliselt vaja, kui tulirelvaga reisitakse küttimise või sportlaskmises osalemise eesmärgil, tingimusel et reisija valduses on Euroopa tulirelvapass."

2 a) Artikkel 17 asendatakse järgmise tekstiga:

„Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamisest tulenenud olukorrast viie aasta jooksul alates käesoleva direktiivi ülevõtmisest siseriiklikku õigusesse ning edaspidi iga viie aasta tagant, lisades sellele vajaduse korral ettepanekud.

Komisjon viib läbi koopiarelvade turustamist Euroopa Ühenduses käsitleva uuringu ja annab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru hiljemalt [...]*.

____________

* Ühe aasta möödumisel käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast.

Selgitus

Direktiivis 91/477/EMÜ sisalduv aruandmise nõue tuleks kooskõlas parema õigusliku reguleerimisega ajakohastada ja muuta korrapäraseks. Lisaks peaks komisjon viima läbi uuringu, mis käsitleb keerulist küsimust Euroopa Ühenduses koopiarelvade ja nende turustamise kohta, kaasa arvatud nende müügi kohta Internetis.