valitsustevahelise konverentsi (VVK) kokkukutsumise kohta: Euroopa Parlamendi arvamus (Euroopa Liidu lepingu artikkel 48)

(11222/2007 – C5-0206/2007 – 2007/0808(CNS))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 48 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0206/2007);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut;

–   võttes arvesse 29. oktoobril 2004. aastal Roomas allkirjastatud Euroopa põhiseaduse lepingut (edaspidi „põhiseaduse leping”);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, mis kirjutati alla ja kuulutati välja Nice’is 7. detsembril 2000. aastal;

–   võttes arvesse 15. detsembri 2001. aasta Laekeni deklaratsiooni liidu tuleviku kohta;

–   võttes arvesse 25. märtsi 2007. aasta Berliini deklaratsiooni Rooma lepingute allkirjastamise 50. aastapäeva puhul;

–   võttes arvesse oma 12. jaanuari 2005. aasta resolutsiooni Euroopa põhiseaduse lepingu kohta(1) ja 7. juuni 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu ratifitseerimisprotsessi tegevuskava kohta(2);

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 30. mai 2007. aasta arvamust põhiseaduse lepingu ratifitseerimisprotsessi tegevuskava kohta ja Regioonide Komitee arvamust Euroopa Liidu reformiprotsessi taasalgatamise kohta Euroopa Ülemkogu 21. ja 22. juuni 2007. aasta kohtumist silmas pidades;

–   võttes arvesse 11. ja 12. juunil 2007. aastal Brüsselis toimunud Euroopa tuleviku teemalist parlamentaarset ühiskoosolekut;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 21. ja 22. juuni 2007. aasta Brüsseli kohtumise eesistujariigi järeldusi, mis sisaldasid mandaati valitsustevaheliseks konverentsiks;

–   võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A6-0279/2007),

ning arvestades järgmist:

A. kaks aastat järelemõtlemist Euroopa tuleviku üle on kinnitanud vajadust kaitsta ja parandada põhiseaduse lepingu uuenduste sisu demokraatia, tõhususe ja läbipaistvuse osas Euroopa Liidu laitmatu toimimise tagamiseks nagu ka ELi kodanike õiguste tõhustamiseks;

B.  seda seisukohta jagavad üldiselt liikmesriikide parlamendid ja Euroopa Parlament, mille esindajad töötasid välja nende uuenduste alused põhiõiguste harta konvendil ja Euroopa Tulevikukonvendil;

C. Euroopa Ülemkogu leppis kokku VVK kokkukutsumises mandaadiga, mille eesmärk on viia enamik põhiseaduse lepingus sisalduvaid uuendusi muudatustena kehtivatesse asutamislepingutesse;

D. see mandaat on väga konkreetne ja ühtlasi võimaldab konverentsil kiiresti kokku leppida mõnede põhiseaduse lepingus sisalduvate uuenduste muutmises, ilma nende põhiolemust ohustamata;

E.  mandaadis öeldakse siiski lahti püüdest luua ühtne põhiseaduse leping, mis asendaks olemasolevad, hüljatakse terminoloogia, mis annaks kodanikele selge arusaama liidu aktide olemusest, loobutakse sümboolikast, mis hõlbustaks kodanikel samastuda Euroopa Liiduga, ja see sisaldab mitmeid loobumisklausleid teatud valdkondades, kus esineb üksikute liikmesriikide tõstatatud takistusi;

F.  mandaadis ei käsitleta piisavalt pärast põhiseaduse lepingu allkirjastamist liidu ees seisvaid uusi väljakutseid;

G. Euroopa Parlament on liidu ainsa otse kodanike poolt valitud institutsioonina kohustatud väljendama Euroopa Liidu ühist huvi, et tugevdada Euroopa ülesehitamist ja ühenduse meetodit, mis on üle 50 aasta olnud rahu ja õitsengu allikaks,

1.  tervitab nõukogu eesistujariigi Saksamaa jõupingutusi ühehäälse kokkuleppe saavutamiseks 21.–22. juuni 2007. aasta tippkohtumisel;

2.  võtab teadmiseks Euroopa Ülemkogul kokku lepitud mandaadi valitsustevaheliseks konverentsiks; tervitab selle üksikasjalikku konkreetsust ja kokkusurutud ajakava VVK läbiviimiseks ning kutsub liikmesriike üles mitte taganema oma kohustustest, millele nad Euroopa Ülemkogul alla kirjutasid;

3.  kahetseb aga asjaolu, et käesolev mandaat eeldab mõningate 2004. aasta VVKl kokkulepitud oluliste elementide väljajätmist, nagu näiteks ELi määratlemine Euroopa kodanike ja riikide liiduna, ning teiste elementide juurutamise pikaks ajaks edasilükkamist;

4.  väljendab muret seoses asjaoluga, et mandaat võimaldab teatud liikmesriikidele järjest suuremal määral erandeid kavandatavate asutamislepingute oluliste sätete kohaldamise osas, mis võib kaasa tuua liidu ühtekuuluvuse nõrgenemise;

5.  avaldab kahetsust, et mandaat võimaldab mitmesuguseid sõnastuslikke muudatusi võrreldes põhiseaduse lepinguga, mis jätavad mulje usaldamatusest liidu ja selle institutsioonide suhtes ja annavad seega avalikule arvamusele vale signaali;

6.  avaldab kahetsust Euroopa Liidu maineväärtuse ja liikmesriikide esindajate poliitilise julguse vähenemise üle ning väljendab muret seoses euroopalike solidaarsuse ja integratsiooni ideede vastaste hoiakute arenguga;

7.  rõhutab, et mandaat võimaldab muuta õigusaktide nimetusi, kuid ei näe ette mingit olulist muutust nende struktuuris ega hierarhias, ja väljendab kavatsust põhjalikult kontrollida viisi, kuidas seda hakatakse asjaomastes sätetes kehtestama, tagamaks poliitilist vastutust ja kindlustamaks Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud volitusi, eelkõige delegeeritud õigusaktide kontrolli osas;

8.  tervitab siiski asjaolu, et mandaat kaitseb suurt osa põhiseaduse lepingu olemusest, eeskätt Euroopa Liidu ühtset õigussubjektsust ja sammaste struktuuri väljajätmist, nõukogus kvalifitseeritud häälteenamuse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu kaasotsustamise laiendamist, osalusdemokraatia elemente, põhiõiguste harta õiguslikult siduvat staatust, liidu välistegevuse sidususe tõhustamist ja tasakaalustatud institutsioonilist paketti;

9.  märgib, et kõik positiivsed tulemused demokraatlike menetluste ja kodanike õiguste tugevdamise, pädevuste laiendamise ning ELi väärtuste ja eesmärkide määratlemise mõttes tulenevad eranditult Euroopa Tulevikukonvendi tööst;

10. tervitab asjaolu, et Euroopa Liidu lepingus loeti majandus- ja rahaliit üheks ELi eesmärgiks;

11. tervitab asjaolu, et mandaat näeb ette asutamislepingutesse sisse viia teatavad uued elemendid, näiteks mainida selgesõnaliselt kliimamuutusi ja energiaalast solidaarsust;

12. tuletab meelde, et EL on nii oma kodanikele kui ka kogu maailmale deklareerinud, et ta on väärtustel põhinev ühendus, et põhiõigused ja -vabadused seisavad tema väärtuste seas kõige kesksemal kohal, et need on põhjalikult väljendatud põhiõiguste hartas ning neid on paljudel juhtudel tunnustanud ELi institutsioonid ja kõik liikmesriigid; seetõttu arvab, et kui üks või mitu liikmesriiki nüüd teataksid põhiõiguste hartast loobumisest, oleks tegemist dramaatilise tagasilöögiga, mis kahjustaks tõsiselt ELi sisemist identiteeditunnet; palub seetõttu veelkord tungivalt kõigil liikmesriikidel teha kõik, mis võimalik selle sisemise lõhe ületamiseks ja lõpptulemusena konsensuse saavutamiseks nimetatud harta piiranguteta kehtivuse osas;

13. kutsub VVKd üles oma tööd lõpule viima enne 2007. aasta lõppu, mis lubaks uuel lepingul jõustuda aegsasti enne 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimisi;

14. tervitab Euroopa Parlamendi osalemiskorra kindlustamist valitsustevahelise konverentsi kõigil tasanditel vastavalt Euroopa Ülemkogul saavutatud kokkuleppele;

15. jätab endale õiguse esitada VVK-le mandaadi raames konkreetseid ettepanekuid üksikpunktide osas;

16. vastab selleks ettenähtud aja jooksul Euroopa Ülemkogu üleskutsele tegeleda oma koosseisu küsimusega;

17. rõhutab oma kavatsust põhjalikult kontrollida VVK tulemusi, et hinnata, kas läbirääkimistel kokku lepitavad reformid on piisavalt kooskõlas Euroopa Parlamendi tõlgendusega mandaadist;

18. kutsub liikmesriike ja nende esindajaid üles tagama VVK töö täielikku läbipaistvust, eeskätt kõiki sellele esitatud dokumente aruteluks avalikustama;

19. kinnitab veelkord oma kavatsust säilitada väga intensiivsed suhted liikmesriikide parlamentide ja kodanikuühiskonnaga, kuni asutamislepingute läbivaatamisprotsess on lõpule viidud;

20. kutsub VVKd üles läbipaistvuse huvides tagama konverentsi töö tulemuste avaldamise ka asutamislepingute konsolideeritud projektversiooni kujul;

21. teatab oma kindlast otsusest esitada pärast 2009. aasta valimisi uusi ettepanekuid liidu edasise põhiseadusliku korralduse kohta vastavalt lepingu läbivaatamisklauslile(3), kuna Euroopa Liit on ühisprojekt, mida pidevalt uuendatakse;

22. kutsub VVKd ja komisjoni üles esitama konkreetseid ettepanekuid, et kaasata Euroopa kodanikud taas põhiseadusliku protsessi jätkamisse;

23. palub pädeval parlamendikomisjonil uurida küsimust muudatuse tegemisest parlamendi kodukorras, et Euroopa Parlamendi ruumides ja parlamendi tegevuste puhul anda ametlik staatus Euroopa konstitutsioonis sisalduvale Euroopa Liidu lipule ja hümnile;

24. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon, mis kujutab endast Euroopa Parlamendi arvamust VVK kokkukutsumise kohta, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide riigi- või valitsusjuhtidele ja parlamentidele, ning Euroopa Keskpangale.

(1) ELT C 247 E, 6.10.2005, lk 88. (2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0234. (3) Vt põhiseaduse lepingu artikkel IV-443.

vastavalt kodukorra artikli 48 lõikele 3

Marco Cappato

Asutamislepingutega volitatakse Euroopa Parlamenti väljendama oma seisukohta asutamislepingute muutmise eest vastutava valitsustevahelise konverentsi kokkukutsumise küsimuses. Euroopa Ülemkogu kohtumine lõppes 24. juunil „kinnise” kokkuvõtte ja jäiga ajakavaga, mis võib või millega tahetakse sundida Euroopa Parlamendile peale ajalised raamid, meetodid ja menetlused, mis ei sobi kokku parlamendi olemuse, läbipaistvuse ja läbivaatamisprotsessi demokraatliku iseloomuga.

Mitte üksnes Euroopa Parlamendi, vaid ka kõiki muid riikliku ja ühenduse tasandi demokraatlikke menetlusi kahjustab illusoorsest tõhususetaotlusest ajendatud autoritaarne ja bürokraatlik lähenemisviis, mille realiseerumine saab ainult nõrgestada ühtset Euroopat ning tugevdada riikide ja erakondade Euroopat.

Kui see kõik läbi läheb, nagu Euroopa Parlament riskib lubada, tähendab see 1984. aastal Altiero Spinelli ja Euroopa Parlamendi esitatud asutamislepingu projekti täielikku hävingut. Seetõttu teen ettepaneku muuta vähemalt ajakava, et pärast septembrikuu teist osaistungjärku oleks võimalik koostada ja vastu võtta parlamendi tõeline seisukoht.

vastavalt kodukorra artikli 48 lõikele 3

Bernard Wojciechowski

Keel on kultuuri asendamatu element. Jean Monnet märkis, et kui ta saaks Euroopa projektiga uuesti alustada, alustaks ta kultuurist. Mitmekeelsuse põhimõtte kohaselt tuleks kõik Euroopa Parlamendi dokumendid tõlkida kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse. Kahjuks olid kompromissmuudatusettepanekud tekstile, mis pidi pandama põhiseaduskomisjonis 9. juulil 2007 hääletusele, kättesaadavad ainult ühes keeles. See ei teinud sellele komisjonile au ja selles võis näha katset suruda läbi Euroopa Parlamendi arvamus ausa ja läbipaistva arutelu ning menetluseta. Läbipaistvuse ning pluralismi puudumise tulemusel selles komisjonis sündis dokument, mis on ühekülgne. Seetõttu tundub, et hääletamine tuleb edasi lükata tõelise arutelu toimumiseni valitsustevahelise konverentsi kokkukutsumise kohta vastavalt kodukorrale ja sellest kinni pidades; sellisel juhul oleks tegemist parlamendipoolse kompromissi ja tema ühisarvamusega.