RAPORT Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi algatus, mille eesmärgiks on võtta vastu nõukogu raamotsus täitmisele mittepööratud karistuste, alternatiivsete mõjutusvahendite ning tingimisi karistuste tunnustamise ja järelevalve kohta

5.10.2007 - (6480/2007 – C6‑0129/2007 – 2007/0807(CNS)) - *

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Maria da Assunção Esteves

Menetlus : 2007/0807(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A6-0356/2007

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi algatuse kohta, mille eesmärgiks on võtta vastu nõukogu raamotsus täitmisele mittepööratud karistuste, alternatiivsete mõjutusvahendite ning tingimisi karistuste tunnustamise ja järelevalve kohta

(6480/2007 – C6‑0129/2007 – 2007/0807(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi algatust (6480/2007)[1];

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 31 lõike 1 punkte a ja c ning artikli 34 lõike 2 punkti b;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0129/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 93 ja 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6‑0356/2007),

1.  kiidab Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi algatuse muudetud kujul heaks;

2.  palub nõukogul oma teksti vastavalt muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul uuesti Euroopa Parlamendiga konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi algatust oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsusele.

Saksamaa Liitvabariik ja Prantsuse Vabariigi ettepanekEuroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Muudatusettepanek 1

Pealkiri

Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi algatus, mille eesmärgiks on võtta vastu nõukogu raamotsus täitmisele mittepööratud karistuste, alternatiivsete mõjutusvahendite ning tingimisi karistuste tunnustamise ja järelevalve kohta

Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi algatus, mille eesmärgiks on võtta vastu nõukogu raamotsus täitmisele mittepööratud karistuste, alternatiivsete mõjutusvahendite ning tingimisi karistuste tunnustamise, järelevalve ja täideviimise kohta

Selgitus

Raamotsuse kohaldamisala hõlmab tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalvet ning ka muid otsuseid, mis puudutavad täitmisele mittepööratud karistuste, alternatiivsete mõjutusvahendite ning tingimisi karistuste täideviimist – mõte, mis on võetud täpselt kokku pakutud sõnastuses „järelevalve ja täideviimise“.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 5

(5) Käesolevas raamotsuses austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida on tunnustatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ning mis on samuti kajastatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige selle VI peatükis. Ühtegi käesoleva raamotsuse sätet ei tuleks tõlgendada nii, nagu ei lubaks see keelduda kohtuotsuse tunnustamisest ja/või tingimuslike meetme või alternatiivse mõjutusvahendi üle järelevalve teostamisest, kui on objektiivne alus arvata, et tingimuslik meede või alternatiivne mõjutusvahend määrati, et karistada isikut soo, rassi, usu, etnilise kuuluvuse, rahvuse, keele, poliitiliste veendumuste või seksuaalse sättumuse alusel või et see kahjustaks selle isiku olukorda mis tahes eespool nimetatud asjaoludel.

(5) Käesolevas raamotsuses austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida on tunnustatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ning mis on samuti kajastatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige selle VI peatükis. Ühtegi käesoleva raamotsuse sätet ei tuleks tõlgendada nii, nagu ei lubaks see keelduda kohtuotsuse tunnustamisest ja/või tingimusliku meetme või alternatiivse mõjutusvahendi üle järelevalve teostamisest, kui on objektiivne alus arvata, et tingimuslik meede või alternatiivne mõjutusvahend määrati, rikkudes selgelt ja vastuvõetamatult Euroopa Liidu lepingutes või liikmesriikide põhiseadustes sätestatud põhiõigusi.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 6

(6) Käesolev raamotsus ei tohiks takistada liikmesriike kohaldamast oma põhiseaduse norme, mis käsitlevad õigust nõuetekohasele menetlusele, ühinemisvabadust, ajakirjandusvabadust ja sõnavabadust muudes meediakanalites.

(6) Käesolev raamotsus ei tohiks takistada liikmesriike kohaldamast oma põhiseaduse norme, mis käsitlevad õigust nõuetekohasele menetlusele, ühinemisvabadust, ajakirjandusvabadust ja sõnavabadust muudes meediakanalites, ja üldiselt kõiki põhiseaduse norme, mis käsitlevad põhiõigusi, mille kohaldamisala ei ole kokkusobimatu meetmete rakendamise viisiga.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 8

(8) Täitmisele mittepööratud karistuste ja alternatiivsete mõjutusvahendite vastastikuse tunnustamise ja järelevalve eesmärgiks täidesaatvas riigis on suurendada süüdimõistetud isiku ühiskonnaga taasintegreerumise võimalusi, võimaldades tal säilitada perekondlikke, keelelisi, kultuurilisi ja muid sidemeid, kuid lisaks ka korduvkuritegevuse ärahoidmise eesmärgil parandada tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite rakendamise järelevalvet, pöörates seega asjakohast tähelepanu kannatanute kaitsele.

(8) Täitmisele mittepööratud karistuste ja alternatiivsete mõjutusvahendite vastastikuse tunnustamise ja järelevalve eesmärgiks täidesaatvas riigis on suurendada süüdimõistetud isiku ühiskonnaga taasintegreerumise võimalusi, võimaldades tal säilitada perekondlikke, keelelisi, kultuurilisi ja muid sidemeid, kuid lisaks ka korduvkuritegevuse ärahoidmise eesmärgil parandada tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite rakendamise järelevalvet, pöörates seega asjakohast tähelepanu kannatanute kaitsele ja ühiskonna kaitsele üldiselt.

Selgitus

Viide eesmärgile hoida ära korduvkuritegevust, et pöörata asjakohast tähelepanu ohvrite kaitsele, jätab välja olulise mõiste – nimelt ühiskonna kaitse. See on kahtlemata mõiste, millel on keskne roll vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisel.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 9

9. Et tagada täitmisele mittepööratud karistuste kõiki asjakohaseid asjaolusid käsitleva teabe tõhus vahetamine, ergutatakse liikmesriike lisama oma siseriiklikesse õigusaktidesse sätteid, mis võimaldavad neil võtta vastutus tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite oma riiklikesse registritesse kandmise järelevalve eest.

(9) Et tagada täitmisele mittepööratud karistuste kõiki asjakohaseid asjaolusid käsitleva teabe tõhus vahetamine, ergutatakse liikmesriike lisama oma siseriiklikesse õigusaktidesse sätteid, mis võimaldavad neil võtta vastutuse tingimuslike meetmete, alternatiivsete mõjutusvahendite ja tingimisi karistuste oma riiklikesse registritesse kandmise järelevalve eest.

Selgitus

Tingimisi karistuste lisamine on kooskõlas raamotsuse üldise kohaldamisalaga.

Muudatusettepanek 6

Artikli 1 lõige 1

1.        Käesoleva raamotsuse eesmärk on sätestada eeskirjad, mille kohaselt liikmesriik teostab süüdimõistetud isikute sotsiaalse taasintegreerumise hõlbustamise ja kannatanute kaitse suurendamise nimel teises liikmesriigis tehtud kohtuotsusega ette nähtud tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalvet ning võtab oma pädevuse piires vastu kõiki muid otsuseid, mis seonduvad kohtuotsuse täitmisega.

1. Käesoleva raamotsusega püütakse hõlbustada süüdimõistetud isikute sotsiaalset taasintegreerumist, parandada kannatanute ja ühiskonna kaitset ning hõlbustada asjakohaste täitmisele mittepööratud karistuste, alternatiivsete mõjutusvahendite ja tingimisi karistuste kohaldamist õigusrikkujate suhtes, kes ei ela karistuse määranud liikmesriigis. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks kehtestatakse käesoleva raamotsusega eeskirjad, mille kohaselt süüdimõistetud isiku seaduslikuks ja alaliseks elukohaks olev liikmesriik tunnustab teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuseid ning teostab täitmisele mittepööratud karistuste, alternatiivsete mõjutusvahendite ja tingimisi karistuste täitmist ja järelevalvet.

Selgitus

a) Raamotsuses sätestatud eesmärgid peavad selgelt toetama karistuspoliitikat, mis edendab alternatiive vanglakaristusele (alternatiivsed mõjutusvahendid, täitmisele mittepööratud karistused ja tingimisi karistused kui vanglakaristusest erinevad „karistused”); b) viidata tuleb normidele, mis reguleerivad tunnustamist, kuna järelevalve eeldab vastastikust tunnustamist; c) käesoleva raamotsuse kohaselt tuleb süüdimõistetud isikule anda vaid õigus olla ära kuulatud, mis on ilmselgelt seaduslik õigus ja mitte põhiõigus.

Muudatusettepanek 7

Artikli 1 lõige 2

2. Käesolevat raamotsust kohaldatakse üksnes kohtuotsuste tunnustamise ning käesolevas raamotsuses sätestatud tingimuslike meetmete, alternatiivsete karistuste ja kõigi muude kohtulahendite täitmise järelevalve eest vastutuse ülevõtmise suhtes. Käesolevat raamotsust ei kohaldata sellistes kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste täitmise suhtes, millega määratakse vabaduskaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed ning mis kuuluvad nõukogu raamotsuse 2007/.../JSK reguleerimisalasse. Rahatrahvide ja konfiskeerimisotsuste tunnustamist ja täitmist reguleeritakse liikmesriikide vahel kohaldatavate õigusaktidega, eelkõige nõukogu 24. veebruari 2005. aasta raamotsusega 2005/214/JSK rahatrahvide vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta ja nõukogu 6. oktoobri 2006. aasta raamotsusega 2006/783/JSK konfiskeerimisotsuste suhtes vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta.

2. Käesolevat raamotsust kohaldatakse üksnes kohtuotsuste tunnustamise ning käesolevas raamotsuses sätestatud täitmisele mittepööratud karistuste, alternatiivsete mõjutusvahendite ja tingimisi karistuste ning kõigi muude järgnevate otsuste järelevalve ja täitmise eest vastutuse ülevõtmise suhtes. Käesolevat raamotsust ei kohaldata sellistes kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste täitmise suhtes, millega määratakse vabaduskaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed ning mis kuuluvad nõukogu raamotsuse 2007/.../JSK reguleerimisalasse. Rahatrahvide ja konfiskeerimisotsuste tunnustamist ja täitmist reguleeritakse liikmesriikide vahel kohaldatavate õigusaktidega, eelkõige nõukogu 24. veebruari 2005. aasta raamotsusega 2005/214/JSK rahatrahvide vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta ja nõukogu 6. oktoobri 2006. aasta raamotsusega 2006/783/JSK konfiskeerimisotsuste suhtes vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta.

Selgitus

a) Tingimuslikud meetmed ei ole karistused: artikli 2 punktis e sätestatu kohaselt on need kohustused ja tingimused, mis on määratud seoses täitmisele mittepööratud karistuse või tingimisi karistusega; b) „kõigi muude kohtuotsuste” asendamist sõnastusega „kõigi muude edasiste otsuste” õigustab terminoloogilise ühtsuse taotlus (vt artiklid 12, 14 ja 15).

Muudatusettepanek 8

Artikli 2 punkti b alapunkt ii

ii) pärast seda, kui osa vabaduskaotuslikust karistusest või vabadust piiravast meetmest on kantud ( tingimisi vabastamine);

ii) pärast seda, kui osa vabaduskaotuslikust karistusest või vabadust piiravast meetmest on kantud (tingimisi vabastamise otsus) koos ühe või enama tingimusliku meetme kehtestamisega;

Muudatusettepanek 9

Artikli 2 punkt c

c) alternatiivne mõjutusvahend – kohustus või tingimus, mis on määratud iseseisva karistusena ning mis ei ole vabaduskaotuslik karistus, vabadust piirav meede või rahatrahv;

c) alternatiivne mõjutusvahend – kohustus või tingimus, mis on määratud autonoomse mõjutusvahendina, mis ei ole vabadust piirav meede ega sisalda rahasumma maksmist;

Selgitus

Väljend „autonoomne mõjutusvahend” annab paremini edasi alternatiivsete mõjutusvahendite olemust, mis on (kohtuotsuses sätestatud)„karistused” ning mida võib kohaldada vaid kohtunik.

Muudatusettepanek 10

Artikli 2 punkt d

d) tingimisi karistus – kohtu otsus, millega teatavatel tingimustel peatatakse karistuse mõistmine ning millega määratakse üks või mitu tingimuslikku meedet;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 11

Artikli 2 punkt g

g) täidesaatev riik – liikmesriik, kus teostatakse järelevalvet tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite üle ning kus talle antud pädevuste piires võetakse vastu kõik muud otsused, mis seonduvad kohtuotsuse täitmisega.

g) täidesaatev riik – liikmesriik, kus teostatakse järelevalvet tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite üle ning kus võetakse vastu kõik muud otsused, mis seonduvad täitmisele mittepööratud karistuste, alternatiivsete mõjutusvahendite ja tingimisi karistuste täitmisega otsuse langetamise järel vastavalt artiklile 7.

Muudatusettepanek 12

Artikli 2 punkt g a (uus)

 

g a) seaduslik ja alaline elukoht – koht, millest asjaomane isik on teinud oma alalise huvikeskme ja mis tuleb määratleda kõigi asjaomaste faktide põhjal.

Selgitus

Mõiste „elukoht” on ühenduse tasandi mõiste, mida ei saa erinevatele riiklikele süsteemidele usaldada. Seega tuleb nimetatud mõiste määratlus (mõiste, mis esineb Euroopa Kohtu kohtupraktikas) lisada kõnealusesse raamotsusesse.

Muudatusettepanek 13

Artikkel 3

Käesolev raamotsus ei mõjuta kohustust austada põhiõigusi ja õiguse aluspõhimõtteid, mis on kirja pandud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6.

Käesolev raamotsus ei mõjuta kohustust austada põhiõigusi ja õiguse aluspõhimõtteid, mis on kirja pandud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ja liikmesriikide põhiseadustes.

Selgitus

Euroopa Liidu lepingutes sisalduvad väärtused on sisuliselt ka liikmesriikide põhiseadustes sätestatud väärtused. Põhiõiguste loetelud on avatud loetelud.

Muudatusettepanek 14

Artikli 4 lõige 1

1. Iga liikmesriik teatab nõukogu peasekretariaadile, milline õigusasutus (või millised õigusasutused) on tema siseriiklike õigusaktide alusel pädev(ad) tegutsema käesoleva raamotsuse kohaselt, kui asjaomane liikmesriik on otsuse teinud riik või täidesaatev riik.

1. Iga liikmesriik teatab nõukogu peasekretariaadile, milline asutus (või millised asutused) on tema siseriiklike õigusaktide alusel pädev(ad) tegutsema käesoleva raamotsuse kohaselt, kui asjaomane liikmesriik on otsuse teinud riik või täidesaatev riik. Pädevate asutuste loend avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Selgitus

Raamotsus sisaldab sätteid, mis käsitlevad teiste asutuste rolli lisaks õigusasutustele või asutustele, kes täidavad õigusasutuse ülesandeid (näiteks politseiasutused või haldusasutused, kellel ei ole õigusasutuse ülesandeid). See õigustab „õigusasutuste” asendamist „pädevate asutustega” artiklis 4, kuid mitte tingimata kogu raamotsuses (vt artikli 6 lõike 1 ja artikli 7 lõike 1 selgitus). Asjaomaste asutuste olemus sõltub sellest, millise raamotsusest lõiguga on tegemist.

Muudatusettepanek 15

Artikli 5 lõige 1

1. Kohtuotsuse, mis sisaldab üht või mitut järgnevat tingimuslikku meedet või alternatiivset mõjutusvahendit, võib tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite tunnustamise ja järelevalve eesmärgil üle anda teisele liikmesriigile, kus asub süüdimõistetud isiku seaduslik ja alaline elukoht:

1. Kohtuotsuse või tingimisi vabastamise otsuse, mis sisaldab üht või mitut järgnevat tingimuslikku meedet või kohustust või tingimust, võib tingimuslike meetmete või kohustuste või tingimuste tunnustamise ja järelevalve eesmärgil üle anda teisele liikmesriigile, kus asub süüdimõistetud isiku seaduslik ja alaline elukoht. Artiklis 6 nimetatud tunnistuses võib järelevalve huvides nimetada üht või mitut kohtuotsuses sisalduvat tingimuslikku meedet, kohustust või tingimust:

Selgitus

See on vajalik selgitus juhtudel, kui otsuse teinud riik ei soovi kõikide kohtuotsuses sätestatud meetmete üle järelevalve teostamist nõuda.

Muudatusettepanek 16

Artikli 5 lõike 1 punkt a

a) süüdimõistetud isiku kohustus teavitada täidesaatva riigi pädevat asutust mis tahes elukohamuutusest;

a) süüdimõistetud isiku kohustus teavitada täidesaatva riigi pädevat asutust mis tahes elu-, töö- või õpingute koha muutusest;

Muudatusettepanek 17

Artikli 5 lõike 1 punkt b

b) kohustus loata mitte lahkuda otsuse teinud riigi või täidesaatva riigi teatud paikkonnast või loata mitte siseneda otsuse teinud riigi või täidesaatva riigi teatud paikkonda ning muud korraldused, mis seonduvad eluviisi, elukoha, hariduse ja koolituse, ametialase tegevuse või vaba aja veetmisega;

b) kohustus loata mitte siseneda otsuse teinud riigi või täidesaatva riigi teatud paikkonda ning muud korraldused, mis seonduvad eluviisi, elukoha, hariduse ja koolituse, ametialase tegevuse või vaba aja veetmisega;

Muudatusettepanek 18

Artikli 5 lõike 1 punkt e

e) kohustus hüvitada süüteoga tekitatud kahju;

e) kohustus hüvitada süüteoga tekitatud kahju ja teavitada täidesaatva riigi pädevat asutust sellest, et kõnealune kohustus on täidetud;

Muudatusettepanek 19

Artikli 5 lõige 1 a (uus)

 

1 a. Käesoleva raamotsuse kohaselt tuleb enne kohtuotsuse või tingimisi vabastamise otsuse edastamist kohtualune ära kuulata.

Selgitus

Süüdimõistetud isiku üleviimine ei tohi sõltuda tema nõusolekust. Raamotsuse kohaselt tuleb süüdimõistetud isikule anda vaid õigus olla ära kuulatud – selline õigus on endastmõistetavalt seaduslik õigus ja mitte põhiõigus. Üleviimisotsuse vaatab läbi kohtunik vastavalt raamotsuse eesmärkidele.

Muudatusettepanek 20

Artikli 5 lõige 3

3. Lisaks lõikes 1 osutatud meetmetele ja mõjutusvahenditele sisaldab artiklis 6 osutatud tunnistus üksnes selliseid meetmeid või mõjutusvahendeid, mida asjaomane täidesaatev riik on kooskõlas lõikega 2 teavitanud.

3. Lisaks lõikes 1 osutatud meetmetele ja mõjutusvahenditele sisaldab artiklis 6 osutatud tunnistus üksnes selliseid tingimuslikke meetmeid või kohustusi või tingimusi, millest asjaomane täidesaatev riik on kooskõlas lõikega 2 teavitanud.

Muudatusettepanek 21

Artikli 6 lõige 1

1. Otsuse teinud riigi pädev õigusasutus edastab kohtuotsuse või selle tõestatud koopia koos tunnistusega, mille tüüpvorm on esitatud I lisas, otse täidesaatva riigi pädevale õigusasutusele mis tahes viisil, mis jätab kirjaliku jälje, mis võimaldab täidesaatval riigil nende autentsust kindlaks teha. Kohtuotsuse originaal või selle tõestatud koopia ja tunnistuse originaal edastatakse täidesaatvale riigile tema nõudmisel. Nimetatud pädevad õigusasutused edastavad kõik ametlikud teated teineteisele samuti otse.

1. Otsuse teinud riigi pädev õigusasutus edastab tunnistuse, mille tüüpvorm on esitatud I lisas, koos kohtuotsuse või selle tõestatud koopiaga ja võimaliku tingimisi vabastamise otsusega otse täidesaatva riigi pädevale õigusasutusele mis tahes viisil, mis jätab kirjaliku jälje, mis võimaldab täidesaatval riigil nende autentsust kindlaks teha. Kohtuotsuse originaal või selle tõestatud koopia ja tunnistuse originaal edastatakse täidesaatvale riigile tema nõudmisel. Nimetatud pädevad õigusasutused edastavad kõik ametlikud teated teineteisele samuti otse.

Selgitus

Siin säilitatakse väljend „õigusasutus”, kuna tegemist on kohtuotsuse (mille langetab alati kohtunik) ja tingimisi vabastamise otsuse (mille võib vastu võtta kas kohtunik või mõni muu isik) edastamisega. Kuna pädeva õigusasutuse „orgaaniline” määratlus puudub, tuleb võtta vastu funktsionaalne määratlus, mis tähendab nõustumist, et pädev õigusasutus võib olla kohtunik, riiklik ministeerium või haldusasutus, kes täidab pädeva õigusasutuse ülesandeid.

Muudatusettepanek 22

Artikli 6 lõige 3

3. Otsuse teinud riigi pädev õigusasutus edastab kohtuotsuse koos tunnistusega korraga ainult ühele täidesaatvale riigile.

3. Otsuse teinud riigi pädev õigusasutus edastab kohtuotsuse koos tunnistusega (ja mis tahes tingimisi vabastamise otsusega) korraga ainult ühele täidesaatvale riigile.

Muudatusettepanek 23

Artikli 6 lõige 5

5. Kui täidesaatva riigi õigusasutus, kes sai kohtuotsuse koos tunnistusega, ei ole pädev seda tunnustama, edastab ta kohtuotsuse ex officio koos tunnistusega pädevale õigusasutusele. Täidesaatva riigi nimetatud pädev õigusasutus teavitab otsuse teinud riigi pädevat õigusasutust viivitamatult ning mis tahes kirjalikku jälge jätval viisil sellest, et kohtuotsus ja tunnistus on talle edastatud.

5. Kui täidesaatva riigi õigusasutus, kes sai kohtuotsuse koos tunnistusega (ja mis tahes tingimisi vabastamise otsusega), ei ole pädev seda tunnustama, edastab ta kohtuotsuse ex officio koos tunnistusega pädevale õigusasutusele. Täidesaatva riigi nimetatud pädev õigusasutus teavitab otsuse teinud riigi pädevat õigusasutust viivitamatult ning mis tahes kirjalikku jälge jätval viisil sellest, et kohtuotsus ja tunnistus on talle edastatud.

Muudatusettepanek 24

Artikli 7 lõige 1

1. Täidesaatva riigi pädev õigusasutus tunnustab artiklis 6 sätestatud korra kohaselt edastatud kohtuotsust ja võtab viivitamata kõik vajalikud meetmed, et teostada tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite rakendamise järelevalvet, välja arvatud juhul, kui pädev õigusasutus otsustab tugineda mõnele artiklis 9 sätestatud mittetunnustamise või järelevalvest keeldumise põhjusele.

1. Täidesaatva riigi pädev õigusasutus tunnustab artiklis 6 sätestatud korra kohaselt edastatud kohtuotsust ja võtab viivitamata kõik vajalikud meetmed, et teostada tingimuslike meetmete ja kohustuste ning tingimuste, mis kujutavad endast alternatiivseid mõjutusvahendeid, rakendamise järelevalvet, välja arvatud juhul, kui pädev õigusasutus otsustab tugineda mõnele artiklis 9 sätestatud mittetunnustamise või järelevalvest keeldumise põhjusele.

Selgitus

Siin säilitatakse väljend „õigusasutus”, kuna liikmesriikide õigusasutused peavad üksteisega suhtlema. Seepärast (vastavalt artiklile 4) teatab iga liikmesriik nõukogu peasekretariaadile, milline õigusasutus vastutab tema riiklike õigusaktide alusel kohtuotsuste üle järelevalve teostamise ja nende täideviimise eest (rõhutame veelkord, et asutused ei pea tingimata olema õigusasutused). Nagu ilmneb, tuleb kõnealuse väljendi sobivust raamotsuse tekstis igal üksikjuhul hinnata (vt artikli 4 lõike 1 ja artikli 6 lõike 1 selgitus).

Muudatusettepanek 25

Artikli 7 lõige 2

2. Juhul kui tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite olemus või kestus on täidesaatva riigi õigusnormidega vastuolus, võib täidesaatva riigi pädev õigusasutus neid tingimuslikke meetmeid või alternatiivseid mõjutusvahendeid kohandada nii, et need oleksid kooskõlas täidesaatva riigi õigusaktide kohaselt samalaadsete süütegude eest tingimisi karistuste või alternatiivsete mõjutusvahendite määramisele kehtestatud tingimustega. Kohandatud tingimuslik meede või alternatiivne mõjutusvahend peab võimalikult täpselt vastama otsuse teinud riigis määratud karistusele.

2. Juhul kui tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite kestus on täidesaatva riigi õigusnormidega vastuolus, võib täidesaatva riigi pädev õigusasutus neid tingimuslikke meetmeid või kohustusi või tingimusi, mis kujutavad endast kehtivaid alternatiivseid mõjutusvahendeid, kohandada nii, et need oleksid kooskõlas täidesaatva riigi õigusaktide kohaselt sarnaste süütegude eest tingimisi karistuste või alternatiivsete mõjutusvahendite määramisele kehtestatud tingimustega. Kohandatud tingimuslik meede või alternatiivne mõjutusvahend peab võimalikult täpselt vastama otsuse teinud riigis määratud karistusele.

Selgitus

Meetmete või mõjutusvahendite kokkusobimatust on võimalik hinnata vaid nende kestuse, mitte aga olemuse mõttes. Ainult sellel on karistuste seaduslikkuse seisukohalt mõtet – ja ainult nii omab artikli 7 lõige 3 tähendust. Praktikas oleks väga raske kohandatud meetmete või mõjutusvahendite rangust hinnata, kui nende olemus on erinev.

Muudatusettepanek 26

Artikli 7 lõige 3 a (uus)

 

3 a. Tingimusliku meetme või alternatiivse mõjutusvahendi kohandamisel vastavalt eelpooltoodud lõikele 2 teavitab täidesaatva riigi pädev õigusasutus sellest koheselt vastava otsuse teinud riigi pädevat õigusasutust. Pärast sellise teabe saamist võib otsuse teinud riigi pädev õigusasutus otsustada tunnistuse ja kohtuotsuse (vajadusel ka tingimisi vabastamise otsuse) tühistada. Sellises olukorras tagatakse süüdimõistetud isikule õigus ärakuulamisele.

Selgitus

Nii nagu süüdimõistetud isiku õigust ärakuulamisele tuleb tunnustada üleandmise otsuse vastuvõtmise korral, tuleb talle tagada sama õigus ka vastupidisel juhul (otsuse tühistamisel).

Muudatusettepanek 27

Artikli 9 lõige 1

1. Täidesaatva riigi pädev õigusasutus võib keelduda kohtuotsuse tunnustamisest ning tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite rakendamise järelevalve eest vastutuse võtmisest, kui:

1. Täidesaatva riigi pädev õigusasutus võib keelduda kohtuotsuse (või vajaduse korral tingimisi vabastamise otsuse) tunnustamisest ning tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite rakendamise järelevalve eest vastutuse võtmisest, kui:

Muudatusettepanek 28

Artikli 9 lõike 1 punkt a

a) artiklis 6 osutatud tunnistus on mittetäielik või ei vasta selgelt kohtuotsusele ning seda ei ole täiendatud või parandatud täidesaatva riigi pädeva õigusasutuse määratud mõistliku ajavahemiku jooksul;

a) artiklis 6 osutatud tunnistus on mittetäielik või ei vasta selgelt kohtuotsusele või tingimisi vabastamise otsusele ning seda ei ole täiendatud või parandatud täidesaatva riigi pädeva õigusasutuse määratud mõistliku ajavahemiku jooksul;

Muudatusettepanek 29

Artikli 9 lõike 1 punkt b

b) artiklis 5 sätestatud kriteeriumid ei ole täidetud;

b) artiklis 5 sätestatud kriteeriumid (sealhulgas – kuid mitte ainult – täidesaatvas liikmesriigis seadusliku ja alalise elukoha omamise nõue) ei ole täidetud;

Selgitus

Täidesaatev riik peab olema riik, mille territooriumil on süüdimõistetud isiku seaduslik ja alaline elukoht, ja seega peab elukoht olema samuti kriteerium, mida taotluse saanud riik peab kohtuotsuse tunnustamisest ja järelevalve eest vastutuse võtmisest keeldumisel arvesse võtma.

Muudatusettepanek 30

Artikli 9 lõike 1 punkt e

e) vastutuselevõtmine või kohtuotsuse täitmine on täidesaatva riigi õigusaktide alusel aegunud ning seotud teoga, mis kuulub täidesaatva riigi pädevusse tema siseriiklike õigusaktide alusel;

e) kohtuotsus on täidesaatva riigi õigusaktide alusel aegunud;

Selgitus

a) Sellega jäetakse välja viide vastutuselevõtmise aegumisele, kuna tegemist on rohkem juba kohaldatud kohtuotsuste kui vastutuselevõtmisega; b) rangelt võttes tuleks viidata kohtuotsuse aegumisele, mitte kohtuotsuse täitmise aegumisele, kuna juhul, kui kohtuotsus kuulub täitmisele, see ei aegu (või pigem selle täitmine ei aegu), kui kohtuotsuse aegumistähtaeg on kätte jõudnud.

Muudatusettepanek 31

Artikli 9 lõike 1 punkt i

i) kohtuotsusega nähakse ette ravi, mille teostamise üle täidesaatev riik (olenemata artikli 7 lõike 2 sätetest) oma õigus- või tervishoiusüsteemi eripära tõttu ei ole võimeline järelevalvet teostama; või

i) kohtuotsusega või tingimisi vabastamise otsusega nähakse ette ravi, mille teostamise üle täidesaatev riik (olenemata artikli 7 lõike 2 sätetest) oma tervishoiusüsteemi eripära tõttu ei ole võimeline järelevalvet teostama; või

Selgitus

Mittetäitmise põhjusena õigussüsteemi nimetamisel ei ole mõtet: vastavalt artiklile 11 kohaldatakse „järelevalve suhtes (…) täidesaatva riigi õigusakte”. Seega peaks artikli 11 tähendus (välja arvatud juhul, kui praktiline mõju, mis käesoleva raamotsuse vastuvõtmisega tuleb saavutada – s.t seda tüüpi kohtuotsuste tulemuslik täitmine eesmärgiga saavutada teatavaid eesmärke –, tuleb tühistada) olema selline, et täidesaatvalt riigilt (kes on kohustatud ja kohustunud artikli 5 lõigetes 1 ja 2 sätestatud meetmete ja mõjutusvahendite üle järelevalvet teostama) nõutakse sellise järelevalve teostamise eesmärgil riiklike seaduste vastuvõtmist, kui vastavad seadused juba ei kehti.

Muudatusettepanek 32

Artikli 9 lõike 1 punkt j

i) artikli 13 lõikes 1 osutatud juhul, kui ei saavutata kokkulepet tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite kohandamise osas.

välja jäetud

Selgitus

Kõnealuse punkti väljajätmine on seotud artikli 13 väljajätmisega, mis võib tuua kaasa liiga palju konsulteerimist ja muuta raamotsuse väga ebatõhusaks.

Muudatusettepanek 33

Artikli 9 lõike 1 punkt j a (uus)

 

j a) tunnistus või kohtuotsus sisaldab meetmeid, mida ei ole loetletud käesoleva raamotsuse artikli 5 lõigetes 1 ja 2 või nimetatud lõigete kohaselt heaks kiidetud.

Muudatusettepanek 34

Artikli 9 lõige 2

2. Enne kui täidesaatva riigi pädev õigusasutus otsustab lõikes 1 osutatud juhtudel keelduda kohtuotsuse tunnustamisest ning tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite täitmise järelevalve eest vastutuse võtmisest, teavitab ta sellest asjakohasel viisil otsuse teinud riigi pädevat õigusasutust ning vajadusel palub sel viivitamatult esitada kogu vajalik lisateave.

2. Enne kui täidesaatva riigi pädev õigusasutus otsustab lõike 1 punktides a, b, c, h ja i osutatud juhtudel keelduda kohtuotsuse või vajaduse korral tingimisi vabastamise otsuse tunnustamisest ning tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite täitmise järelevalve eest vastutuse võtmisest, teavitab ta sellest asjakohasel viisil otsuse teinud riigi pädevat õigusasutust ning vajadusel palub sel viivitamatult esitada kogu vajalik lisateave.

Muudatusettepanek 35

Artikli 10 lõige 1

1. Täidesaatva riigi pädev õigusasutus otsustab 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse ja tunnistuse kättesaamisest, kas ta tunnustab kohtuotsust ning võtab vastutuse tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite rakendamise järelevalve eest. Ta teavitab otsuse teinud riigi pädevat õigusasutust viivitamatult oma otsusest, tehes seda mis tahes viisil, mis jätab kirjaliku jälje. Kohtuotsuse tunnustamisest ja selle täitmise järelevalve eest vastutuse võtmisest keeldumist tuleb põhjendada.

1. Täidesaatva riigi pädev õigusasutus otsustab 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse ja tunnistuse kättesaamisest, kas ta tunnustab kohtuotsust ning võtab vastutuse tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite rakendamise järelevalve eest. Ta teavitab otsuse teinud riigi pädevat õigusasutust viivitamatult oma otsusest, tehes seda mis tahes viisil, mis jätab kirjaliku jälje. Kohtuotsuse tunnustamisest ja selle täitmise järelevalve eest vastutuse võtmisest keeldumist tuleb põhjendada.

Selgitus

See on mõistlik tähtaeg.

Muudatusettepanek 36

Artikli 10 lõige 2

2. Kui täidesaatva riigi pädeval õigusasutusel ei ole üksikjuhul võimalik järgida lõikes 1 sätestatud tähtaega, teavitab ta sellest enda valitud viisil viivitamatult otsuse teinud riigi pädevat õigusasutust ning toob esile viivituse põhjused ja märgib, kui palju aega lõpliku otsuse väljastamiseks eeldatavasti kulub.

2. Kui täidesaatva riigi pädeval õigusasutusel ei ole erandjuhul võimalik järgida lõikes 1 sätestatud tähtaega, teavitab ta sellest enda valitud viisil viivitamatult otsuse teinud riigi pädevat õigusasutust ning toob esile viivituse põhjused ja märgib, kui palju aega lõpliku otsuse väljastamiseks eeldatavasti kulub.

Selgitus

Kooskõla nõukogu raamotsuse (vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste suhtes, millega määratakse vabaduskaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil) artikliga 10. Tähtaja pikendamine 30 päevani tähendab, et selliseid juhtumeid vaadeldakse alati kui erandjuhtumeid.

Muudatusettepanek 37

Artikkel 11

Tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalve suhtes kohaldatakse täidesaatva riigi õigusakte.

Tingimuslike meetmete ja kohustuste ning tingimuste, mis kujutavad endast alternatiivseid mõjutusvahendeid, järelevalve suhtes kohaldatakse täidesaatva riigi õigusakte.

Muudatusettepanek 38

Artikli 12 lõige 1

1. Täidesaatva riigi pädeva õigusasutuse pädevusse kuulub vastu võtta kõiki täitmisele mittepööratud karistuse, alternatiivse mõjutusvahendi või tingimisi karistusega seonduvaid edasisi otsuseid, nagu näiteks tingimuslike meetmete muutmine, tingimuse tühistamine, süüdimõistmine tingimisi karistuse korral või vabastus. Eespool nimetatud otsuste ning kohtuotsuse kõigi edasiste tagajärgede suhtes kohaldatakse täidesaatva riigi õigusakte.

1. Täidesaatva riigi pädeva asutuse pädevusse kuulub vastu võtta kõiki täitmisele mittepööratud karistuse, alternatiivse mõjutusvahendi, tingimisi karistuse või tingimisi vabastamisega seonduvaid edasisi otsuseid, nagu näiteks tingimuslike meetmete muutmine, tingimuse tühistamine, süüdimõistmine tingimisi karistuse või selle tühistamise korral või aegumine. Eespool nimetatud otsuste ning kohtuotsuse kõigi edasiste tagajärgede suhtes kohaldatakse täidesaatva riigi õigusakte.

Selgitus

a) Kõnealuses artiklis tuleks viidata üksnes „pädevale asutusele”: teatavates liikmesriikides ei või õigusasutused siin nimetatud „edasisi otsuseid” vastu võtta (näiteks tingimuslike meetmete muudatustega seotud otsused); b) süüdimõistmine tingimisi karistuse korral nõuab eelnevat tingimisi karistuse tühistamist; c) keelelise ühtsuse alusel on sõna „aegumine” eelistatav sõnale „vabastus” (vt artikli 14 lõike 1 punkt d).

Muudatusettepanek 39

Artikli 12 lõige 2

2. Otsuse teinud riigi pädev õigusasutus võib endale reserveerida pädevuse võtta vastu kõiki edasisi otsuseid, mis seonduvad tingimisi karistusega. Sel juhul kohaldatakse kohtuotsuse kõigi edasiste tagajärgede suhtes otsuse teinud riigi õigusakte.

2. Otsuse teinud riigi pädev asutus võib endale reserveerida pädevuse võtta vastu kõiki edasisi otsuseid, mis seonduvad tingimisi karistusega. Sel juhul kohaldatakse kõigi eespool nimetatud otsuste ja kohtuotsuse kõigi edasiste tagajärgede suhtes otsuse teinud riigi õigusakte.

Selgitus

Otsuse teinud või seda täitev õigusakte jõustav riik jõustab omaenda õigusakte.

Muudatusettepanek 40

Artikli 12 lõige 3

3. Käesoleva raamotsuse ülevõtmisel võib iga liikmesriik teatada, et ta võib täidesaatva riigina üksikjuhtudel keelduda lõikes 1 sätestatud vastutuse võtmisest. Sellistel juhtudel võetakse otsus vastu ja tehakse teatavaks artiklis 10 sätestatud korras. See ei mõjuta artikli 7 lõikes 1 sätestatud kohustust.

3. Käesoleva raamotsuse vastuvõtmisel või järgneval ülevõtmisel võib iga liikmesriik nõukogu peasekretariaati esitatava teatisega teatada, et täidesaatva riigina ja nimetatud liikmesriigi osutatavate teatavat liiki kohtuasjade puhul keeldub ta lõikes 1 sätestatud vastutuse võtmisest. Sellistel juhtudel võetakse otsus vastu (esitades selle põhjused) ja tehakse teatavaks artiklis 10 sätestatud korras. See ei mõjuta artikli 7 lõikes 1 sätestatud kohustust. Kõnealuse liikmesriigi esitatud teatise võib igal ajal tühistada. Teatised või nende tühistamised avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Selgitus

Põhimõte on, et keeldumine on erand – vastasel juhul muutuks raamotsus vähem tulemuslikuks ja seega vähem mõttekaks.

Muudatusettepanek 41

Artikkel 13

Artikkel 13

Pädevate õigusasutuste vahelised konsultatsioonid

välja jäetud

1. Kui täidesaatva riigi pädev õigusasutus kavandab artikli 7 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohanduste tegemist, konsulteerib ta tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite kohandamise küsimuses esmalt otsuse teinud riigi pädeva õigusasutusega.

 

2. Otsuse teinud riigi pädev õigusasutus võib artiklis 6 sätestatud kohtuotsuse ja tunnistuse edastamisel loobuda lõikes 1 osutatud konsultatsioonidest. Sellisel juhul teatatakse otsuse teinud riigi pädevale õigusasutusele hiljem, milliseid kohandusi on täidesaatva riigi pädev õigusasutus teinud vastavalt artikli 7 lõigetele 2 ja 3.

 

Selgitus

Artikkel 13 on välja jäetud selleks, et hoida ära üleliigset konsulteerimist, mis võiks kahjustada raamotsuse tulemuslikkust. Siiski tuleks märkida, et vastavalt artiklisse 7 lisatud uuele lõikele 4 võib otsuse teinud riik tunnistuse tühistada juhul, kui artiklis 7 viidatud kohandamine on vastuvõetamatu.

Muudatusettepanek 42

Artikli 14 pealkiri

Asjaomaste asutuste kohustused, kui kõigi edasiste otsuste puhul kuulub jurisdiktsioon täidesaatvale riigile

Asjaomaste asutuste kohustused, kui kõigi järgnevate otsuste puhul kuulub jurisdiktsioon täidesaatvale riigile.

Selgitus

Ühtne terminoloogia (vt artikli 12 lõige 1).

Muudatusettepanek 43

Artikli 14 lõike 1 punkt a

a) tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite muutmisega;

a) alternatiivsete mõjutusvahendite ja tingimuslike meetmete muutmisega;

Muudatusettepanek 44

Artikli 14 lõike 1 punkt b

b) karistuse tingimuslikkuse tühistamisega;

b) täitmisele mittepööratud karistuse ja tingimisi karistuse tühistamisega;

Muudatusettepanek 45

Artikli 14 lõike 1 punkt c

c) tingimisi karistuse korral karistuse täideviimisega;

c) tingimisi karistuse korral süüdimõistmisega;

Selgitus

Ühtne terminoloogia (vt artikli 12 lõige 1).

Muudatusettepanek 46

Artikli 14 lõike 1 punkt d

d) tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite kehtetuks muutumisega.

d) täitmisele mittepööratud karistuste, tingimisi karistuste või alternatiivsete mõjutusvahendite kehtetuks muutumisega.

Muudatusettepanek 47

Artikli 14 lõige 1 a (uus)

 

1 a. Täitmisele mittepööratud karistuste, tingimisi karistuste või alternatiivsete mõjutusvahendite tühistamise korral vastutab täidesaatev riik kohtuotsusega määratud vabadusekaotuse täideviimise eest, välja arvatud artikli 12 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel.

Muudatusettepanek 48

Artikli 14 lõige 2

2. Otsuse teinud riigi pädev õigusasutus teavitab täidesaatva riigi pädevat õigusasutust viivitamatult mis tahes kirjalikku jälge jätval viisil kõigist asjaoludest või andmetest, mis tema hinnangul võivad kaasa tuua karistuse tingimuslikkuse tühistamise või tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite muutmise.

2. Otsuse teinud riigi pädev õigusasutus teavitab täidesaatva riigi pädevat õigusasutust viivitamatult mis tahes kirjalikku jälge jätval viisil kõigist asjaoludest või andmetest, mis tema hinnangul võivad kaasa tuua karistuse tingimuslikkuse või tingimisi karistuse tühistamise või tingimuslike meetmete või kohustuste või tingimuste, mis kujutavad endast alternatiivseid mõjutusvahendeid, muutmise.

Muudatusettepanek 49

Artikli 14 lõige 2 a (uus)

 

2 a. Kostjate ärakuulamise aluspõhimõtte järgimiseks tuleb süüdimõistetud isik enne karistuse tingimuslikkuse tühistamist või täitmisele mittepööratud karistuste täitmisele pööramist kohtulikult ära kuulata.

Selgitus

Käesolev olukord peab peegeldama artikli 15 lõikes 2 kajastatud olukorda. Sellistel puhkudel on kriminaalmenetluse oluliseks osaks kostjate ärakuulamise põhimõte.

Muudatusettepanek 50

Artikli 15 pealkiri

Asjaomaste asutuste kohustused, kui kõigi edasiste otsuste puhul kuulub jurisdiktsioon otsuse teinud riigile

Asjaomaste asutuste kohustused, kui kõigi järgnevate otsuste puhul kuulub jurisdiktsioon täidesaatvale riigile

Muudatusettepanek 51

Artikli 15 lõige 1

1. Kui kõigi edasiste otsuste puhul kuulub vastavalt artikli 12 lõigetele 2 ja 3 jurisdiktsioon otsuse teinud riigi pädevale õigusasutusele, teatab täidesaatva riigi pädev õigusasutus talle viivitamatult:

1. Kui kõigi järgnevate otsuste puhul kuulub vastavalt artikli 12 lõigetele 2 ja 3 jurisdiktsioon otsuse teinud riigi pädevale õigusasutusele, teatab täidesaatva riigi pädev õigusasutus talle viivitamatult:

Muudatusettepanek 52

Artikli 15 lõike 1 punkt a

a) tingimusliku meetme või alternatiivse mõjutusvahendi mis tahes rikkumisest; ja

a) tingimusliku meetme või kohustuste või tingimuste, mis kujutavad endast alternatiivset mõjutusvahendit, rikkumisest; ja

Muudatusettepanek 53

Artikli 15 lõike 1 punkti b alapunkt i

i) võivad kaasa tuua tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite muutmise;

i) võivad kaasa tuua tingimuslike meetmete või kohustuste või tingimuste, mis kujutavad endast alternatiivset mõjutusvahendit, muutmise;

Muudatusettepanek 54

Artikli 15 lõike 1 punkti b alapunkt ii

ii) on asjakohased seoses tingimisi karistuse korral karistuse täideviimisega; või

ii) on asjakohased seoses tingimisi karistuse korral süüdimõistmisega; või

Muudatusettepanek 55

Artikli 15 lõike 1 punkti b punkt iii

iii) võivad kaasa tuua karistuse tingimuslikkuse tühistamise.

iii)        võivad kaasa tuua karistuse tingimuslikkuse ja tingimisi karistuse tühistamise.

Muudatusettepanek 56

Artikli 15 lõige 3

3. Süüdimõistetud isik tuleb kohtulikult ära kuulata enne, kui täitmisele mittepööratud karistuste puhul võetakse vastu otsus karistuse täitmise või karistuse tingimuslikkuse tühistamise kohta. Vajaduse korral võib kõnealust nõuet järgida vastavalt 29. mai 2000. aasta konventsiooni (Euroopa Liidu liikmesriikide vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades) artiklis 10 sätestatud korrale.

-----------------

1EÜT C 197, 12.7.2000, lk 3.

3. Kostjate ärakuulamise aluspõhimõtte järgimiseks peavad õigusasutused süüdimõistetud isiku kohtulikult ära kuulama enne, kui võetakse vastu täitmisele mittepööratud karistuste täitmisele pööramise otsus või otsus karistuse tingimuslikkuse tühistamise kohta.

Muudatusettepanek 57

Artikli 15 lõike 4 punkt a

a) tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite kohandamisega;

a) tingimuslike meetmete või kohustuste või tingimuste, mis kujutavad endast alternatiivseid mõjutusvahendeid, kohandamisega;

Muudatusettepanek 58

Artikli 15 lõike 4 punkt b

b) karistuse tingimuslikkuse tühistamisega;

b) karistuse tingimuslikkuse ja tingimisi karistuse tühistamisega;

Muudatusettepanek 59

Artikli 15 lõike 4 punkt c

c) tingimisi karistuse korral karistuse täideviimisega;

c) tingimisi karistuse korral süüdimõistmisega;

Muudatusettepanek 60

Artikli 15 lõike 4 punkt d

d) tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite kehtetuks muutumisega.

d) täitmisele mittepööratud karistuse, tingimisi karistuse või alternatiivsete mõjutusvahendite kehtetuks muutumisega.

Muudatusettepanek 61

Artikli 15 lõige 4 a (uus)

 

4 a. Otsuse teinud riigi pädev õigusasutus peab tingimusliku meetme või kohustuste või tingimuste, mis kujutavad endast alternatiivseid mõjutusvahendeid, mis tahes muutmise korral võtma asjakohaselt arvesse artiklit 5. Muutmise korral võib täidesaatva riigi pädev asutus võtta omal valikul artikli 7 lõike 2 või artikli 9 lõike 1 punkti i kohaselt vastu uue otsuse.

Muudatusettepanek 62

Artikli 15 lõige 5

5. Karistuse täitmise või karistuse tingimuslikkuse tühistamise korral teavitab otsuse teinud riigi pädev õigusasutus samaaegselt täidesaatva riigi pädevat õigusasutust sellest, kas ta kavatseb täidesaatvale riigile edastada:

5. Karistuse täitmise või karistuse tingimuslikkuse tühistamise korral teavitab otsuse teinud riigi pädev õigusasutus samaaegselt täidesaatva riigi pädevat õigusasutust sellest, et tingimuslike meetmete üle ei ole enam vaja järelevalvet teostada.

Muudatusettepanek 63

Artikli 15 lõike 5 punkt a

a) nõukogu raamotsuses 2007/…/ JSK [2]* ettenähtud kohtuotsuse ja tunnistuse, mille eesmärgiks on võtta üle vastutus vabadust piirava meetme täitmise eest; või

---------------

* Väljaannete talitus: palun sisestada 3. põhjenduses osutatud raamotsuse number.

välja jäetud

 

 

Muudatusettepanek 64

Artikli 15 lõike 5 punkt b

b) Euroopa vahistamismääruse, mille eesmärgiks on süüdimõistetud isiku üleandmine kooskõlas nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsusega 2002/584/JSK (mis käsitleb Euroopa vahistamismäärust ja liikmesriikidevahelist üleandmiskorda)1.

.-------------------------------

1 EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1.

välja jäetud

Muudatusettepanek 65

Artikli 15 lõige 6

6. Tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite rakendamise kohustuse kehtivuse lõppemise korral lõpetab täidesaatva riigi pädev asutus asjakohaste meetmete rakendamise niipea, kui otsuse teinud riigi pädev asutus on teda sellest nõuetekohaselt teavitanud.

6. Kui otsuse teinud riigi pädev asutus annab eespool toodud lõike 5 kohaselt asjaolust teada, lõpetab täidesaatva riigi pädev asutus tingimuslike meetmete üle järelevalve teostamise ja nende täideviimise.

Muudatusettepanek 66

Artikli 16 pealkiri

Amnestia ja armuandmine

Amnestia, armuandmine ja kohtuotsuse läbivaatamine

Muudatusettepanek 67

Artikli 16 esimene a lõik (uus)

 

Vaid otsuse teinud riik võib võtta vastu otsuse, mis käsitleb taotlust selliste kohtuotsuste läbivaatamiseks, mis sisaldavad täitmisele mittepööratud karistusi, tingimisi karistusi ja alternatiivseid mõjutusvahendeid, mille üle järelevalve teostamist ja mille täideviimist hõlmab käesolev raamotsus.

Muudatusettepanek 68

Artikkel 17

Kui süüdimõistetud isik lahkub täidesaatva riigi territooriumilt ja tema seaduslikuks elukohaks saab teine liikmesriik, annab täidesaatva riigi pädev õigusasutus tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite rakendamise järelevalve ning kohtuotsuse täitmise osas kõigi edasiste otsuste tegemise suhtes jurisdiktsiooni üle otsuse teinud riigi pädevale õigusasutusele.

Kui süüdimõistetud isik lahkub täidesaatva riigi territooriumilt või ei oma enam seaduslikku ja alalist elukohta täidesaatvas riigis, annab täidesaatva riigi pädev õigusasutus tingimuslike meetmete ja kohustuste või tingimuste, mis kujutavad endast alternatiivseid mõjutusvahendeid, rakendamise järelevalve ning kohtuotsuse (või vajaduse korral tingimisi vabastamise otsuse) täitmise osas kõigi edasiste otsuste tegemise suhtes jurisdiktsiooni üle otsuse teinud riigi pädevale õigusasutusele.

Selgitus

Täidesaatval riigil ei ole enam võimalik süüdimõistetud isiku üle järelevalvet teostada; seega läheb järelevalve teostamise kohustus üle otsuse teinud riigile. Sellist kohustuse üleminekut tuleks käsitleda kui kohustust ja mitte kui volitust.

Muudatusettepanek 69

Artikli 17 teine a lõik (uus)

 

1 a. Esimeses lõigus osutatud jurisdiktsiooni üleandmine peab toimuma ka juhul, kui otsuse teinud riik väljastab selleks täidesaatva riigi pädevale õigusasutusele taotluse selle alusel, et edasine kriminaalmenetlus isiku suhtes toimub otsuse teinud riigis.

  • [1]  ELT C ... / ELTs seni avaldamata.
  • [2] *              Väljaannete talitus: palun sisestada 3. põhjenduses osutatud raamotsuse number.

SELETUSKIRI

1. Sellest on möödunud juba üsna palju aega, kui Euroopa Liit lakkas olemast pelgalt ühine majandusruum ning hakkas ka ühiseid väärtusi omaks võtma. EL liigub edasi oma eesmärgi suunas, et luua poliitiline ühendus, mis järgib valgustuslikku ideaali inimese ülevast väärikusest, ning on järk-järgult ellu kutsumas poliitilise võimu jagamist oma liikmesriikide vahel, institutsioonide vahelist koostööd ning õigussüsteemi, mis on nii kosmopoliitne kui ka inimesekeskne.

Euroopa Liidu puhul on tõeliselt paeluv see liikumine üksikisiku ja kõikide rahvaste ning põlvkondade suhtes kohaldatava õigussüsteemi suunas.

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal ühitatakse isikute vaba liikumine kohtuotsuste liikumisega vastastikuse tunnustamise kaudu ning ka poliitilise ja õigusalase koostöö kaudu. Erinevad õigusvaldkonnad (sealhulgas kriminaalõigus) vabanevad üha rohkem „feodaliseerimisest” üksikutes liikmesriikides, et kindlustada õigluse ühist ideaali kõigi jaoks. Euroopa Liit on erakordne näide poliitilisest organisatsioonist, mis on õppinud lähendama iga liikmesriigi üksikuid huve algusjärgus oleva õigussüsteemi moraalsetele eesmärkidele.

Kriminaalõigus on kaasatud sellesse järkjärgulisse liikumisse ELi liikmesriikide vahelise vastastikuse koostöö suunas. Käeoleva raamotsuse siin vaadeldav eesmärk on hõlbustada süüdimõistetud isikute taasintegreerumist ühiskonda, suurendada kannatanute ja ühiskonna kui terviku kaitset ning hõlbustada asjakohaste täitmisele mittepööratud karistuste, alternatiivsete mõjutusvahendite ja tingimisi karistuste jõustamist õigusrikkujate puhul, kes ei ole selle riigi elanikud, kus nad süüdi mõisteti. Kõnealuse algatuse väärtus on eelkõige selles, et see julgustab liikmesriikide õigusasutusi viima oma kriminaalõigusesse sisse muid mõjutusvahendeid kui vabaduskaotuslikud karistused. Me oleme kõik teadlikud sellest, et kui poliitiline programm ei paku tingimusi alternatiivsete mõjutusvahendite kehtestamiseks, siis kohtunikud ei püüa neid kohaldada. Alternatiivsete mõjutusvahendite võimaldamise ülesanne on edendada humanistlikku suhtumist kriminaalõigusesse ja karistustesse ning seega edendada Euroopa õigust üldiselt. See lahendab eksiarvamuse, et süüdimõistetud isiku õigus sotsiaalsele integratsioonile tema taasintegreerimisel vastandub ühiskonna huvidele. Tõde on see, et siin ei ole mingisugust vastandumist. Süüdimõistetud isiku staatus on koguni baromeeter, mis võimaldab hinnata mis tahes poliitilise kogukonna taset tsivilisatsiooni arengu seisukohast ning õigussüsteemi ulatust. Tingimuslike meetmete kui vabaduskaotusliku karistuse alternatiivi kohaldamise edendamine on eesmärk, mis tuleb ELi kriminaalõiguse valdkonnas kiiresti saavutada. Euroopa poliitika peab püüdlema seose loomise poole kriminaalõiguse ja õiguste edendamise vahel oma kõikides mõõdetes: karistuste väljatöötamise ja täideviimise osas ning süüdimõistetud isikute ja ühiskonna vaheliste suhete osas üldiselt.

2. Kohati piirab vastastikuse tunnustamise tulemuslikkust asjaolu, et eri liikmesriikide kriminaalõigus on ikka veel ühtlustamise varajases etapis. Üks näide sellest on sätestatud asjaomases raamotsuses. Koostöömenetlus alternatiivsete mõjutusvahendite üle järelevalve teostamisel ja nende täideviimisel oleks palju lihtsam ja tõhusam (ning ka vähem problemaatiline), kui liikmesriigid võtaksid vastu sama liiki karistusi või kui neil oleksid sarnased kohtustruktuurid või isegi sarnane, suurema ühetaolisuse astmega kriminaalmateriaalõigus ja kriminaalmenetlusõigus [vt probleemi seoses erinevate meetmete vastuvõtmise või jurisdiktsioonide ebastabiilsusega, kui täitmisele mittepööratud karistus tühistatakse või kui karistus viiakse täide tingimisi karistuse korral].

Vajadus liikmesriikide kriminaalmateriaalõiguse järkjärgulise ühtlustamise järele on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval Euroopa ala arendamise lõpuleviimise tingimuste eeldus. Lisaks on liikmesriikide kriminaalõiguse üha suuremat ühtlustamist võimalik toetada Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 osutatud ühiste väärtuste alusel: lisaks toetavad kõnealuseid väärtusi suures osas seadused, mis karistavad kriminaalset käitumist.

3. Vahepeal tuleb raamotsuses sätestatud menetlusnorme korraldada asjaolude praeguse seisu alusel. Seepärast on otsustatud, et seaduslikkuse, selguse ja õiguskindluse huvides reguleeritakse pädevuse ja vastutuse jaotamist otsuse teinud riigi ja täidesaatva riigi vahel reegli abil, mille kohaselt riik, kes antud pädevust või vastutust teostab, kohaldab selle suhtes oma õigust (vt artikli 12 lõige 2).

Kõnealuse korraldusega samal ajal on võetud vastu otsus sätestada kohtualuste ärakuulamise põhimõte kui põhimõte, mida tuleb kohaldada juhtumitel, mis on seotud täitmisele mittepööratud karistuse täitmisele pööramise või tingimisi karistuse täideviimisega [vt artikli 14 lõige 2 a (uus)]. Sarnaselt on peetud kasulikuks osutamist liikmesriikide põhiseadustele seoses viitega Euroopa Liidu lepingule (vt artikkel 3). Põhiõigused kehtestavad standardi, mille alusel tuleb ELi ja liikmesriikide põhiõiguste „varusid” lugeda avatuteks, mis üksteist täiendavad.

Sellega seoses on püütud anda ka panus küsimusse nõusoleku kohta järelevalve ja täideviimise eest vastutuse üleviimise algatamisel (vt artikli 5 lõike 1 punkt a). Üleviimise võimalus ei ole süüdimõistetud isiku põhiõigus [täpsemalt sellepärast, et sellel isikul on juba süüdimõistetu staatus ja ajastamise ning rolli selgitamine on samuti kohtuliku õiguspärasuse küsimus]. Seetõttu ei olene üleviimine nõusolekust. Siin peaks olema otsustav kohtulik kaalutlus, mis vastaks raamotsuse eesmärkidele ja annaks süüdimõistetud isikule õiguse olla ära kuulatud, kuna kuulamisel on sellises arutamises oluline roll.

Lisaks tehakse sellise tulemuslikkuse huvides siinkohal ettepanek sätestada norm täidesaatva riigi poolse keeldumise erandlikkuse kohta (vt artikli 12 lõige 3).

Samuti on võetud vastu otsus lisada määratlus „seaduslik ja alaline elukoht”, mis vastab Euroopa Kohtu kohtupraktikas leiduvale määratlusele [vt artikli 2 punkt g a (uus)].

Nagu juba öeldud, annab nimetatud võimalus kõikehõlmava selgituse pädevuse ja vastutuse määratluse/jaotamise kohta otsuse teinud riigi ja täidesaatva riigi vahel. Selgus toetab õiguskindlust ja seaduslikkust, mis on kriminaalõiguse jaoks hädavajalikud. Seepärast on jäetud kõrvale täidesaatva riigi poolt meetmete kohandamine selles osas, mis puudutab nende olemust (vt artikli 7 lõige 2). Vaid kohandamine täideviimise kestuse ja võimaluse korral vormi osas vastab tüpiseerimisele, mida nõuab kriminaalõiguses range seaduslikkuse põhimõte.

4. Viimasena tuleks rõhutada, et kõnealuse raamotsusega seotud Prantsusmaa ja Saksamaa algatus saadab vabadusel, turvalisusel ja õigusel põhineval Euroopa alal välja väga positiivse signaali. See näitab, et Euroopa mõõtmest saadakse nüüd ELi intensiivse poliitilise ja õigusalase integratsiooni idee taustal aru. See näitab ka, kuidas kriminaalõiguse humaniseerimine imbub Euroopa õigussüsteemi: õigussüsteemi, mis põhineb humaansuse kahandamatul väärtusel, milles iga üksikisikut – isegi süüdimõistetut – vaadeldakse kui lõppeesmärki iseeneses, kui ainulaadset ja kordumatut olevust.

MENETLUS

Pealkiri

Täitmisele mittepööratud karistuste, alternatiivsete mõjutusvahendite ning tingimisi karistuste tunnustamine ja järelevalve

Viited

06480/2007 - C6-0129/2007 - 2007/0807(CNS)

EPga konsulteerimise kuupäev

11.5.2007

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

LIBE

24.5.2007

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Maria da Assunção Esteves

21.5.2007

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

5.6.2007

27.6.2007

11.9.2007

3.10.2007

Vastuvõtmise kuupäev

3.10.2007

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

26

1

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alexander Alvaro, Philip Bradbourn, Michael Cashman, Jean-Marie Cavada, Carlos Coelho, Fausto Correia, Esther De Lange, Panayiotis Demetriou, Kinga Gál, Roland Gewalt, Jeanine Hennis-Plasschaert, Lívia Járóka, Magda Kósáné Kovács, Barbara Kudrycka, Henrik Lax, Kartika Tamara Liotard, Sarah Ludford, Viktória Mohácsi, Martine Roure, Søren Bo Søndergaard, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean, Ioannis Varvitsiotis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Inés Ayala Sender, Edit Bauer, Maria da Assunção Esteves, Ona Juknevičienė, Jean Lambert, Antonio Masip Hidalgo, Siiri Oviir, Eva-Britt Svensson