RAPORT Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarve projekt

17.10.2007 - (C6‑0287/2007 – 2007/2019(BUD))

ning Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarve projekti kirjalik muutmisettepanek nr 1/2008 (13659/2007 – C6-0341/2007)
III jagu – komisjon
Eelarvekomisjon
Raportöör: Kyösti Virrankoski

Menetlus : 2007/2019(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A6-0397/2007

SELETUSKIRI

Töödokument tulemustele keskendunud eelarve kohta

1.  Käesolev töödokument on esimene dokumentide sarjast, mille pearaportöör 2008. aasta eelarve ettevalmistamise käigus koostab.

2.  Käesoleva aasta teisel poolel toimuvatel eelarvet puudutavatel läbirääkimistel komisjoni ja nõukoguga saavutab Euroopa Parlament kõige rohkem siis, kui ta suudab pidada läbirääkimisi üldiselt jagatud eesmärkide ja ühiste sihtide alusel. Seetõttu toonitab raportöör kavatsust pidada korrapäraselt nõu Euroopa Parlamendi liikmete, selle erikomisjonide ja eelkõige kolleegidega eelarvekomisjonist, et kujundada tugev parlamendipoolne lähenemine 2008. aasta eelarvele.

3.  Raportöör märgib, et käesoleva töödokumendi koostamisel oli kasu 2008. aasta eelarvet käsitleva esimese arvamustevahetuse käigus toimunud arutelust ja arvamustevahetusest eelarvekomisjonis 23. jaanuaril 2007.

4.  Töödokumendi ülesehitus on järgmine. Esimeses jaos on ära toodud raportööri „tulemustele keskendunud eelarve” kontseptsioon. Teises jaos keskendutakse iga-aastase eelarvemenetluse algetappidele ja ELi eelarve struktuuri ning inimressurssidega seotud küsimustele. Kolmandas jaos käsitletakse poliitika prioriteete.

5.  2008. aasta eelarve ettevalmistav tegevus ei toimu loomulikult vaakumis. Mis Euroopa Liidu poliitikasse puutub, siis 2007. aastal on Rooma lepingu allkirjastamise 50. aastapäev ning ühtlasi tehakse uusi jõupingutusi, et saavutada edu põhiseaduse lepingu osas. Globaliseerumine koos sellega kaasnevate võimaluste ja väljakutsetega – majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalastega – tundub jätkuvat kiiresti ja sellised küsimused nagu energeetikaalane turvalisus, kliimamuutus ning ränne kerkivad järjest märgatavamalt esile.

6.  Mis Euroopa Liidu rahastamisse puutub, siis 2007. aasta on mitmeaastase finantsraamistiku (2007-2013) esimene aasta. 2008. aasta eelarve on seetõttu teine eelarve, mille suhtes lepitakse kokku 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe I lisas (lisatud käesolevale töödokumendile I lisana) esitatud üldiste ülemäärade raames. 2008. aasta on Euroopa Parlamendi kuuenda koosseisu ja Barroso komisjoni ametiaja eelviimane aasta. Sellest tulenevalt toimub 2008. aasta eelarve ettevalmistamine finantsperspektiivi nii tulusid kui kulusid puudutava läbivaatamisega seotud edasise töö taustal. 2008. aasta eelarve tugineb 2007. aasta eelarvele. Raportöör tõstab esile vastavalt finantsperspektiivi ja omavahendite alaliste raportööride ning 2007. aasta pearaportööri tööd ning märgib, et käesoleva töödokumendi II lisas on välja toodud 2007. aasta eelarvemenetluse kokkuvõtvad tulemused mitmeaastase finantsperspektiivi rubriikide kaupa. Need arvnäitajad on taustaks 2008. aasta eelarve ettevalmistamisel ees seisva töö tegemiseks.

I Tulemustele keskendunud eelarve

7.  2008. aasta pearaportööri ettepanek on, et 2008. aasta eelarve peaks olema „tulemustele keskendunud eelarve”. Raportööri poolt komisjonile välja pakutav üldine filosoofia tugineb otseselt 2007. aasta pearaportööri lähenemisele. „Tulemustele keskendunud eelarve” tähendab seda, et lõppkokkuvõttes on oluline poliitika tulemus. Eelarvepädevad institutsioonid peaksid pöörama suurt tähelepanu teostamise tagamisele, et täita poliitilised eesmärgid, milleks poliitika üldse vastu võeti. Näiteks:

· Kas Euroopa poliitika teeb tegelikult kodanike elu paremaks?

· Kas Euroopa haridus- ja koolituspoliitika annab põhjaliku arusaamise Euroopa kultuurist ja väärtustest ning parandab noorte inimeste oskusi nii, et see suurendaks ELi konkurentsivõimet kaasaegses globaliseerunud majanduses?

· Kas uurimis- ja arendustegevuse toetamine aitab kaasa ELi äriühingute kaasajastamisele ja suuremale efektiivsusele, mis peegeldub näiteks selles, et ELi äriühingud registreerivad rohkem patente?

· Kas regionaalpoliitika suurendab SKTd ühe elaniku kohta ELi vähem arenenud piirkondades?

· Kas EL täidab oma kohustusi ülemaailmse partnerina tulemuslikult ja tasakaalustatult?

8.  Nendele küsimustele vastuse leidmiseks on vaja kindlaid tõendeid kulutuste mõju kohta. Raportöör kavatseb teha komisjonile ettepaneku esitada ELi kodanike huvides eelarvekomisjonile andmed, mis tõendavad poliitiliste eesmärkide täitmist. Raportöör tahab tugineda 2007. aasta eelarvemenetluse käigus võetud lähenemisele kasutada välisekspertide uurimusi ja materjale, et püüda koguda tõendeid ELi kulutuste tulemuslikkuse kohta. See peaks omakorda aitama suurendada Euroopa Parlamendi kui ühe eelarvepädeva institutsiooni mõju ühenduse raha otstarbeka kasutamise tagamisel. Sellest tulenevalt soovib raportöör näha mitme uurimuse läbiviimist eelarvekomisjoni nimel, mille alusel võib seejärel eelarvet käsitlevate läbirääkimiste käigus töötada välja prioriteedid. Käesoleva töödokumendi teises jaos on esitatud mitmed mõtted.

9.  Raportöör märgib ära suurepärase tulemuse, mille Euroopa Parlament suutis saavutada finantsmääruse läbivaatamisel 2006. aastal. Samas arvab ta, et endiselt on näiteid selle kohta, kus üleliia juriidiline lähenemine ELi poliitika rakendamisele pärsib selle tulemuslikku ja tõhusalt elluviimist. Õige tasakaalu leidmine ühelt poolt usalduse ja teiselt poolt kuritarvitamise takistamiseks koostatud eeskirjade struktuuri vahel on üks suuremaid väljakutseid seoses tulemusliku lähenemisega eelarvekontrollile ja järelevalvele.

II Eelarve protsess ja eelarve struktuur

Iga-aastane poliitiline strateegia

10. Komisjon peaks plaanikohaselt esitama oma iga-aastase poliitilise strateegia 2008. aastaks 22. veebruaril. Iga-aastane poliitiline strateegia on oluline dokument, milles on välja toodud komisjoni poliitika eesmärgid 2008. aastal. Komisjoni ettepanek nende eesmärkide rahastamiseks on 2008. aasta esialgne eelarveprojekt, mis kinnitatakse tõenäoliselt 2. mail 2007. Seetõttu on hädavajalik, et Euroopa Parlament oleks suuteline edastama oma sidusad prioriteedid 2008. eelarveaastaks enne 2. maid, et komisjon saaks kaasata need prioriteedid 2008. aasta esialgsesse eelarveprojekti. Raportöör kavatseb kasutada käesolevat töödokumenti ja teiste eelarvekomisjoni liikmete järgnevaid märkusi raporti projekti koostamisel iga-aastasse poliitilise strateegia kohta 2008. aastaks. Resolutsioon iga-aastase poliitilise strateegia kohta peaks olema vahend Euroopa Parlamendi mõju avaldamiseks enne esialgse eelarveprojekti vastuvõtmist komisjonis.

Tegevuspõhine eelarvestamine ja tegevusaruanded

11. Raportöör on olnud pikka aega tegevuspõhise eelarvestamise, mille tuumiku moodustab rahaliste vahendite ja inimressursside sobitamine poliitika prioriteetidega, kontseptsiooni toetaja. Ta toetas kindlalt tegevuspõhisel eelarvestamisel põhineva lähenemise kasutuselevõtmist komisjoni vahendite eelarvestamise süsteemis, mille kohaselt vahendid eraldati „poliitikavaldkondade” (mida mõnikord nimetatakse „eelarvejaotisteks”) lõikes, mis langesid sisuliselt otseselt kokku komisjoni peadirektoraatidega. Sellest tulenevalt rahastatakse näiteks keskkonnapoliitikat jaotisest 07 „Keskkond”. See kulutus eraldatakse komisjoni keskkonna peadirektoraadile. Laiemalt võetuna on tegevuspõhise eelarvestamise kontseptsioon võimaldanud eelarvepädevatel institutsioonidel kulutuste suunda paremini mõjutada.

12. Samas tahab raportöör rõhutada, et tegevuspõhist eelarvestamist ja finantsperspektiivi ning selle mitmeaastaste raamistike (vt I lisa) rubriikide struktuuri ei ole kerge kooskõlastada. Kuigi finantsperspektiivi rubriigid kujutavad endast otstarbekat ELi aastate 2007–2013 kulutuste poliitilist kategooriatesse jaotamist, võivad kattuvad tegevuspõhise eelarvestamise jaotised ja mitmeaastase finantsperspektiivi rubriikidesse jaotamine tekitada segadust. Näiteks on poliitikavaldkond/eelarve jaotis „Keskkond” 2007. aasta esialgses eelarveprojektis jagatud mitmeaastase finantsperspektiivi 4 rubriigi vahel (2, 3 b, 4 ja 5). Raportöör tahab rõhutada, et kulutuste osas tehtavate komisjoni ettepanekute esitamise selgus on oluline kulutuste nõuetekohaseks kontrollimiseks eelarvepädevate institutsioonide poolt.

13. Iga komisjoni peadirektoraadi esitatavad tegevusaruanded komisjoni poliitikate eesmärkide, tegevuse ja tulemuste kohta on väga oluline vahend, mille abil eelarvepädevad institutsioonid saavad hinnata, millises ulatuses tegevuspõhine eelarvestamine  toimib. Tegevusaruande esitab iga komisjoni peadirektoraat ning see lisatakse esialgsesse eelarveprojekti. Raportöör tervitab nende dokumentide koostamist, aga märgib, et minevikus on nendes dokumentides liialt keskendutud pikkadele protsessi kirjeldustele ja ebapiisavalt poliitika eesmärkide ja poliitika tulemuste vahelisele seosele. Raportöör kavatseb 2008. aasta tegevusaruandeid tähelepanelikult uurida.

Inimressursid

14. Enne 2008. aasta poliitika prioriteetide käsitlemist soovib raportöör ühtlasi rõhutada inimressursside tähtsust. Euroopa Parlament toetas 2007. aasta eelarvemenetluse käigus mitmes punktis komisjoni vastuväiteid selle töötajate arvu rangetele kärbetele, aga nõudis, et komisjon viiks 30. aprilliks 2007 läbi oma tegeliku personalivajaduse inventuuri. Raportöör ootab huviga seda dokumenti.

15. Üks mitmeaastase finantsperspektiivi/tegevuspõhise eelarvestamise eelarve struktuure puudutava aruteluga seotud küsimus on, et rubriik 5 „Haldus” ei pruugi hõlmata komisjoni kõiki tegelikke halduskulusid. Asutuste tegevust käsitleva eelarvekomisjoni alalise raportööri tehtava töö kontekstis tasub praeguses 2008. aasta eelarvemenetluse ettevalmistava analüüsi varases etapis rõhutada kolme konkreetset küsimust. Esiteks tundub komisjon kasutavat järjest rohkem täitevasutusi konkreetsete poliitikate elluviimiseks. Kui täitevasutused võtavad töö ära varem neid ülesandeid täitnud peadirektoraadilt, peaks vastava peadirektoraadi personalivajadus olema väiksem. 2008. aasta eelarvet puudutavad tegevussaruanded peaksid seda küsimust käsitlema. Teiseks tunduvad täitevasutused olevat vaid üks näide ilmselt süvenevast „allhangete” kultuurist komisjonis, mille tulemusel võidakse rakendustegevus anda üle finantsmääruses selgelt määratlemata „ajutistele organitele”. Sellised „allhanked” võivad aidata tagada tulemuslikumat täitmist, aga seda tuleks teha viisil, mis on eelarvepädevate institutsioonide jaoks läbipaistev ja mis ei too kaasa varjatud personalikulude kasvu, mida ei ole selgelt näha eelarve rubriigis 5. Kolmandaks on oluline omada tulemuslikku järelevalvet asutuste, täitevasutuste ja ajutiste organite (kus kõigis töötab tähtajaliste lepingutega suurem protsent töötajatest kui komisjonis endas) teostatavate rakendusülesannete üle. Nõutav on täiendav teave nende organite personalipoliitika kohta, et hinnata järelevalve taset ja tagada vajalik individuaalse vastutuse tase nende teenistuses olevate töötajate eest.

III Poliitilised prioriteedid

16. Raportöör arvab, et Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni iga-aastase poliitilise strateegia kohta on sobiv koht oma poliitiliste prioriteetide esitamiseks 2008. aasta eelarves. Raportöör ei püüa siin koostada kõikehõlmavat nimekirja. Samas on käesoleva töödokumendi ülejäänud osas kooskõlas „tulemustele keskendunud eelarvega” välja toodud mõned mõtted olulisemate teemade ja prioriteetide kohta. Need prioriteedid on välja toodud uurimisteemade vormis, mille eelarvekomisjon võiks välisekspertidelt tellida. Kui need uurimused on võimalik komisjonile esitada enne suvepuhkust, võiksid need anda tõuke eelarvemenetluse peamisteks etappideks sügisel. Loomulikult oleks oluline tagada, et need uurimused oleksid kooskõlas erikomisjonides tehtava tööga.

Käsitletavad teemad võiksid ühtlasi anda mõtteid katseprojektideks ja ettevalmistavaks tegevuseks, mille osas institutsioonidevahelise kokkuleppe II lisa (D) sisaldab Euroopa Parlamendi kohustust esitada oma kavatsused juuni keskpaigaks.

17. Raportöör on püüdnud lisada dokumendile kolleegide mõtteid, eriti neid, mida nad väljendasid eelarvekomisjonis 23. jaanuaril toimunud arutelu käigus. Raportöör ootab huviga edasisi arutelusid kolleegidega.

Poliitilised prioriteedid ja küsimused edasiseks uurimiseks

· ELi konkurentsivõime ja elukestev õpe

18. ELi kodanike kõrge elatustase maailma teiste piirkondadega võrreldes kajastub ELi äriühingute suhteliselt kõrges kulubaasis. Seetõttu peavad ELi äriühingud olema kohanemisvõimelised ja võtma tööle hästi koolitatud töötajaid, et globaliseerunud majanduses konkureerida. Sellest tulenevalt sõltub Euroopa majandus suures osas oma inimeste oskustest. Mõnes ELi kõige jõukamas piirkonnas annab teenindussektor üle 70 protsendi tööhõivest ja üleilmastumise jätkumisega seonduv üldine suundumus tundub olevat teenustesektori edasise kasvu suunas Euroopas. ELi majanduse konkurentsivõimet iseloomustatakse liiga sageli tööstuse näitajate kaudu. Need on olulised, aga kajastavad ainult üht osa üldpildist. Elukestva õppe programm on oluline osa jõupingutustest, et aidata Euroopa kodanikel globaliseerunud maailmas tegutseda. Uuringus võiks käsitleda selle programmi võibolla mõnikord tähelepanuta jäänud majanduslikku lisandväärtust, võttes vaatluse alla võimalused, mida see programm selles osalevate inimeste jaoks luua aitab.

· EL kui ülemaailmne partner/eelarvelise mõju hinnang seoses ELi kasvava rolliga tsiviil- ja militaarkriisidega seotud missioonides

19. ELi osalemine tsiviil- ja militaarkriisidega seotud missioonides on viimastel aastatel väga oluliselt suurenenud. Selliseid missioone võib rahastada stabiliseerimisvahendi, ÜVJP eelarve, ATHENA mehhanismi või riikliku rahalise toetuse kaudu. Pidades osaliselt silmas eesseisvat Kosovo missiooni, püütaks selles uuringus võtta varasematest missioonidest õppust kõige asjakohasema/tulemuslikuma rahastamisvahendi osas erinevat tüüpi missioonideks. See uuring käsitleks ka parlamentaarse järelevalve ulatust, mida on erinevate rahastamist puudutavate lähenemistega võimalik saavutada. See uuring võiks ühtlasi otstarbekalt välja tuua seosed rahastamisotsuste ja missiooni elutsükli vahel selle kavandamisest missioonijärgse hindamiseni.

· Komisjoni haldusreformi hindamine

20. See uuring püüaks anda hinnangut nn Kinnocki reformide tulemuslikkusele komisjoni halduse sujuvamaks muutmisel. Uuring käsitleks seda, millises ulatuses on reformid parandanud töölevõtmist ja edutamist teenete alusel ning personali- ja finantsjuhtimise menetlusi komisjonis. Tegevuspõhisel juhtimisel põhinev lähenemine võeti viimastel aastatel samuti kasutusele kui vahend komisjoni vahendite paremaks sobitamiseks poliitiliste eesmärkidega. Uuring peaks käsitlema ka, millises ulatuses see eesmärk saavutati ja võimalikke ristseoseid Kinnocki reformide ning tegevuspõhise eelarvestamise kasutuselevõtmise vahel.

· Struktuurifondide mõju parandamine Lissaboni eesmärkide saavutamiseks

21. Struktuurifondide eesmärk on struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika rahastamine vähemarenenud ELi piirkondades ning kulutusi tehakse vastavalt liikmesriikide esitatavatele programmidele. Samas sisaldub Lissaboni eesmärkides kohustus suurendada ELi kulutusi uurimis- ja arendustegevusele 3%ni ELi SKTst. Teadusuuringute seitsmes raamprogramm on kavandatud selle eesmärgi saavutamisele kaasa aitama, kuid ka olemasolevatest struktuurifondidest antavat toetust on võimalik suurendada. Komisjoni iga-aastases Lissaboni strateegiat käsitlevas arenguaruandes 2006. aasta detsembris märgitakse, et liikmesriigid võiksid anda selles valdkonnas suurema panuse. See kehtib ilmselt eelkõige nende liikmesriikide kohta, kes ühinesid ELiga 2004. ja 2007. aastal. Seetõttu tuleks uuringus käsitleda seda, millises ulatuses olemasolevad struktuurifondid tegelikult aitavad kaasa ELi uurimis- ja arendustegevuse võime edendamisele ja pakkuda välja meetmeid, mille abil seda panust võiks suurendada.

· Hinnang ebaseadusliku sisserände üle teostatava järelevalve rahastamisele ELis

22. ELi välispiirid on pideva märkimisväärse rändesurve all, kusjuures kogu lõunapiir on erilise surve all. ELi välispiiride parema kontrollimise vajadus on üks Euroopa Parlamendi peamisi prioriteete. Seetõttu tuleks uuringus hinnata ebaseadusliku sisserände üle teostatava järelevalve rahastamist ELis ja võrrelda uutele vahenditele, näiteks välispiiride fondile, Euroopa Pagulaste Fondile, Euroopa fondile kolmandate riikide kodanike integreerimiseks, samuti agentuurile FRONTEX antud rahalisi vahendeid nende sihtide ja poliitiliste eesmärkidega. Uuring peaks sisaldama ka hinnangut selle kohta, kas rahalised vahendid ja nende jaotus erinevate vahendite vahel on optimaalne poliitika eesmärkide saavutamiseks ning liikmesriikide toetamiseks, et sisserändega toime tulla.

· Kas ELil on kasutatavaid rahalisi vahendeid energiapoliitikat ja kliimamuutust puudutavate ühiste eesmärkide täitmiseks?

23. Komisjon esitas jaanuaris 2007 olulised kliimamuutust ja Euroopa energiapoliitikat puudutavad teatised. Neis teatistes püstitati ambitsioonikad eesmärgid seoses jätkusuutlikkuse, turvalisuse ja tarnete konkurentsivõimega. ELi eelarves, nagu igas eelarves, toimub konkureerivate prioriteetide vaheline võistlus piiratud rahaliste vahendite eest. Samas arvestades suurt tähelepanu, mis energia/kliimamuutuse poliitika on viimastel aastatel pälvinud, käsitleks see uurimus seda, kas kasutatavad rahalised vahendid on suutnud sellega sammu pidada. Seetõttu tuleks uurimuses võrrelda kasutatavaid rahalisi vahendeid tegelike vajadustega, mida poliitilised eesmärgid eeldavad, ja teha ettepanekuid selle kohta, kuidas täiendavat rahastamist – kui see loetakse olevat vajalik – kõige tulemuslikumalt ja läbipaistvamalt kasutada.

· Euroopa põllumajanduse multifunktsionaalsuse rahastamine

24. Euroopa poliitika kujundamisel on pikka aega tunnustatud põllumajandussektori multifunktsionaalsust. Ühise põllumajanduspoliitika maaelu arengu samba oluline osa puudutab programme Euroopa põllumajandusliku maa, maakohtade ja maaelanike elatusallikate jätkusuutlikkuse tagamiseks. Euroopa Liidus on nüüd 27 liikmesriiki ning ühises põllumajanduspoliitikas toimuvad tulevikus täiendavad reformid. Selles kontekstis võiks uurimust alustada praeguseks jõustunud maaelu arengu poliitika muutuste kirjeldamisega. Seejärel võiks uuringus käsitleda stsenaariume seoses sellega, milline võiks olla maaelu arengu poliitika edasiste muutuste mõju Euroopa põllumajandussektorile: Kuidas see mõjutaks põllumajandustootjate tegevust ja sissetulekuid? Milline oleks uuenduslike põllumajandusettevõtete roll, sealhulgas biotehnoloogia valdkonnas? Kuidas on need muutused kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja muude rahvusvaheliste organite raames? Arvestades, et ühise põllumajanduspoliitika arvele langeb kokku ligikaudu 40% ELi kulutustest, on kõigil ELi põllumajanduspoliitika muutustel olulised finantstagajärjed. Seetõttu tuleks uurimuses vaadelda ka uuritavate stsenaariumide finantstagajärgi.

· Teabe- ja kommunikatsioonipoliitika ning „kohalik tasand”

25.      Järjest ulatuslikuma internetiside ajastul seisab 27 liikmega laienenud Euroopa Liit          kodanikega suhtlemisel olulise väljakutse ees. Üks teema, mis on viimastel aastatel   järjest olulisemaks muutunud, puudutab seda, kui tähtis on suhelda kodanikega viisil,   mis on neile kergesti kättesaadav. See ei tähenda ainult seda, et suhtlemine peab   toimuma keeles, mida nad räägivad, vaid ka meedia kontekst peab olema selline, et   seostada Euroopa teemad tegeliku elu ning inimeste probleemidega piirkonnas, kus   nad elavad. Komisjon suunab märkimisväärseid vahendeid „kohalikule tasandile” ja   Euroopa Parlament võttis 2007. aasta eelarves vastu „katseliste teabevõrkude”   katseprojekti, mille eesmärk oli luua parem side riikide poliitikute, ajakirjanike ja   arvamuskujundajate ning ELi aparaadi vahel Brüsselis. Uuringus võiks võtta vaatluse   alla neist ettevõtmistest saadud õppetunnid: Mis toimib? Mis ei toimi? Kus on vaja   rohkem vahendeid? Kuidas neid vahendeid tuleks kasutada?

ANNEX I

FINANCIAL FRAMEWORK 2007-2013

 

 

 

 

 

 

 

 

(EUR million - 2004 prices)

COMMITTMENT APPROPRIATIONS

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

Total
2007-2013

1.            Sustainable Growth

51 267

52 415

53 616

54 294

55 368

56 876

58 303

382 139

1a               Competitiveness for Growth and Employment

8 404

9 097

9 754

10 434

11 295

12 153

12 961

74 098

1b              Cohesion for Growth and Employment

42 863

43 318

43 862

43 860

44 073

44 723

45 342

308 041

2.            Preservation and Management of Natural Resources

54 985

54 322

53 666

53 035

52 400

51 775

51 161

371 344

               of which: market related expenditure and direct

payments

43 120

42 697

42 279

41 864

41 453

41 047

40 645

293 105

3.            Citizenship, freedom, security and justice

1 199

1 258

1 380

1 503

1 645

1 797

1 988

10 770

3a.              Freedom, Security and Justice

600

690

790

910

1 050

1 200

1 390

6 630

3b.             Citizenship

599

568

590

593

595

597

598

4 140

4.            EU as a global player

6 199

6 469

6 739

7 009

7 339

7 679

8 029

49 463

5.            Administration(1)

6 633

6 818

6 973

7 111

7 255

7 400

7 610

49 800

6.            Compensations

419

191

190

 

 

 

 

800

TOTAL COMMITTMENT APPROPRIATIONS

120 702

121 473

122 564

122 952

124 007

125 527

127 091

864 316

as a percentage of GNI

1,10%

1,08%

1,07%

1,04%

1,03%

1,02%

1,01%

1,048%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

TOTAL PAYMENT APPROPRIATIONS

116 650

119 620

111 990

118 280

115 860

119 410

118 970

820 780

as a percentage of GNI

1,06%

1,06%

0,97%

1,00%

0,96%

0,97%

0,94%

1,00%

Margin available

0,18%

0,18%

0,27%

0,24%

0,28%

0,27%

0,30%

0,24%

Own Resources Ceiling as a percentage of GNI

1,24%

1,24%

1,24%

1,24%

1,24%

1,24%

1,24%

1,24%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

(1)       The expenditure on pensions included under the ceiling for this heading is calculated net of the staff contributions to the relevant scheme, within the limit of EUR 500 million at 2004 prices for the period 2007-2013.

2007 Budgetary Procedure

Parliament's Second Reading - 14 December 2006

Multi-annual Financial Framework - Margins

Cat.

2007 MFF

Council 2nd Reading

Parliament amendments

Parliament's 2nd Reading

Margins left by EP

Commitments

Payments

Commitments

Payments

Commitments

Payments

Commitments

Payments

Commitments

Payments

1

54.405.000.000

0

54.274.887.015

44.137.342.319

80.065.000

724.708.000

54.354.952.015

44.862.050.319

50.047.985

0

1a

8.918.000.000

0

8.788.328.511

6.772.076.511

79.839.000

299.708.000

8.868.167.511

7.071.784.511

49.832.489

0

1b

45.487.000.000

0

45.486.558.504

37.365.265.808

226.000

425.000.000

45.486.784.504

37.790.265.808

215.496

0

European Gobal Adjustment Funds

(outside the MFF & margin)

500.000.000

0

 

 

500.000.000

 

 

 

2

58.351.000.000

0

56.240.800.036

54.665.465.736

9.430.000

53.080.000

56.250.230.036

54.718.545.736

2.100.769.964

0

3

1.273.000.000

0

1.149.840.000

1.049.687.652

96.606.000

127.278.000

1.246.446.000

1.176.965.652

26.554.000

0

3a

637.000.000

0

561.695.000

400.145.000

62.138.000

73.538.000

623.833.000

473.683.000

13.167.000

0

3b

636.000.000

0

588.145.000

649.542.652

34.468.000

53.740.000

622.613.000

703.282.652

13.387.000

0

4

6.578.000.000

0

6.401.214.000

7.179.921.578

176.719.000

172.825.154

6.577.933.000

7.352.746.732

67.000

0

Emergency Aid Reserve (outside the MFF & margin*) 

234.527.000

0

 

 

234.527.000

 

 

 

5

7.115.000.000

0

6.849.570.101

6.849.470.101

92.793.929

92.793.929

6.942.364.030

6.942.264.030

172.635.970

0

6

445.000.000

0

444.646.152

444.646.152

0

0

444.646.152

444.646.152

353.848

0

Total

128.167.000.000

123.866.000.000

126.095.484.304

114.326.533.538

455.613.929

1.170.685.083

126.551.098.233

115.497.218.621

2.350.428.767

8.368.781.379

Töödokument Euroopa teadusuuringute poliitika kohta käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku alusel

Sissejuhatus

Selles töödokumendis analüüsitakse Euroopa Liidus teadus- ja uuendustegevusele eraldatavaid rahalisi vahendeid, pidades silmas asjaolu, et 2007. aasta on mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) esimene kulutuste aasta ning seetõttu paljud uued programmid alles algavad.

Eelarvega seotud võtmeküsimused

Komisjoni algne ettepanek teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi (RP 7) kohta nägi ette, et ühenduse rahaline osalus 2007.–2013. aastal on kokku 72,726 miljardit eurot. Euroopa Parlament toetas seda eelarveettepanekut kindlalt oma resolutsioonis laienenud liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite kohta (2007–2013) (Böge raport)[1]. Uue mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmise järel on lõplik eelarve praegu oluliselt väiksem.

Uue mitmeaastase finantsraamistiku kohaselt on ühenduse rahalise osaluse soovitusliku kogusumma ülemmäär seitsmendas raamprogrammis (RP 7) – välja arvatud EURATOM – 1. jaanuaril 2007. aastal algaval seitsmeaastasel perioodil[2] 50,521 miljardit eurot[3]. EURATOMiga seotud teadusuuringute üldmaht aastatel 2007–2011 on 2,751 miljardit eurot[4]. Võrdluseks: aastaid 2002–2006 hõlmanud eelmise raamprogrammi kogueelarve oli 17,500 miljardit eurot[5].

RP 7 rahastamine on jagatud erinevate poliitikavaldkondade vahel: ettevõtlus (jaotis 02), energeetika ja transport (jaotis 06), teadusuuringud (jaotis 08), infoühiskonda ja meedia (jaotis 09), kalandus (jaotis 11), otsene teadustegevus – teadusuuringute ühiskeskus (jaotis 10).

RP 7 on jagatud seitsmeks eriprogrammiks:

"Koostöö" (aastateks 2007–2013 32,413 miljardit eurot): eelarve seisukohalt on tegu on kõige olulisema eriprogrammiga. Selle eesmärk on edendada teadusuuringuid kõrgeima taseme tipptulemuste osas. Riikidevahelist koostööd toetatakse üheksas temaatilises valdkonnas: tervishoid, toiduained–põllumajandus– biotehnoloogia, side- ja infotehnoloogia, nanoteadused–nanotehnoloogiad–materjalid–uued tootmistehnoloogiad, energeetika, keskkond (sealhulgas kliimamuutused), transport, sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused, julgeolek ja kosmos.

"Ideed" (aastateks 2007–2013 7,510 miljardit eurot): selle eriprogrammi eesmärk on tugevdada Euroopa teaduse tipptulemusi, dünaamilisust ja loovust ning parandada Euroopa ligitõmbavust nii Euroopa kui kolmandate riikide parimate teadlaste jaoks, samuti tööstuslike teadusinvesteeringute jaoks, luues kogu Euroopat hõlmava konkurentsivõimelise rahastamismehhanismi "piiriuuringuteks", mida viivad läbi üksikud töörühmad.

"Inimesed" (aastateks 2007–2013 4,750 miljardit eurot): selle programmi eesmärk on tugevdada inimpotentsiaali Euroopa teadusuuringutes ja tehnoloogiaarenduses, toetades teadlaste koolitust ja karjääri arengut Marie Curie nimeliste meetmetega, mis keskenduvad selgemalt oskuste ja karjääriarengu võtmeküsimustele ja tugevdatud sidemetele riiklike süsteemidega.

"Võimekus" (aastateks 2007–2013 4,097 miljardit eurot): selle eriprogrammi eesmärk on tõhustada kogu Euroopas teadusuuringute- ja innovatsioonialast võimekust

– optimeerides teadustöö infrastruktuuride kasutamist ja arendamist;

– tugevdades väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate innovatsioonialast võimekust ja nende võimet teadusuuringutest kasu saada;

– toetades piirkondlike teadusuuringukesksete rühmitiste arengut.

Kaks eriprogrammi seoses Teadusuuringute Ühiskeskusega (tuumaenergiaga mitteseotud: 1,751 miljardit eurot aastateks 2007–2013 ja tuumaenergiaga seotud 517 miljonit eurot aastateks 2007–2011).

Selle töö tuumaenergiaga mitteseotud külje osas keskendutakse Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt Euroopa Liidu poliitikatele antavas tehnilises toes peamiselt järgmistele valdkondadele: jõukus kõrgelt arenenud teadmistepõhises ühiskonnas, solidaarsus ning vastutustundlik vahendite haldamine, turvalisus ja vabadus ning Euroopa ülemaailmse partnerina.

Tuumaenergiaga seotud tegevuses keskendub Teadusuuringute Ühiskeskus peamiselt järgmistele teemadele: tuumajäätmete käitlemine, keskkonnamõju, tuumaohutus (kaitsemeetmed – tuumarelva leviku tõkestamine) ja tuumaenergiaalane turvalisus.

Teadusuuringute Ühiskeskusega seoses tahaks raportöör paluda komisjonil edastada hiljutine teave Teadusuuringute Ühiskeskuse personali, missiooni kirjelduse ja praeguste projektide kohta, samuti suhete kohta kavandatava Euroopa Tehnoloogiainstituudi, Euroopa teadusnõukogu ning plaanitava täitevasutusega. Teadusuuringute Ühiskeskuse töötajate koguarv on praegu 1957 (ainult alalised ametikohad). Rubriigi 1a alla kuuluva jaotise 10 (otsene teadustegevus) assigneeringud teadustöötajatega seotud kuludeks 2007. aastal ulatuvad üle 167 miljoni euro. Assigneering on ette nähtud kulude katmiseks seoses töötajatega, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirja ning kes töötavad Teadusuuringute Ühiskeskuse kinnitatud ametikohtade loetelus esitatud ametikohtadel ja tegelevad Teadusuuringute Ühiskeskusele usaldatud ülesannete täitmisega.

"EURATOM" (aastateks 2007-2011 2,234 miljardit eurot): see eriprogramm hõlmab perioodi 2007–2011, mis omakorda põhineb EURATOMi asutamislepingu artiklil 7. Vastavalt selle artikli teisele lõigule koostatakse need uurimisprogrammid kõige enam viieks aastaks. Seetõttu ei ole see programm (samuti ülalnimetatud Teadusuuringute Ühiskeskuse – EURATOMi programm) sama kestvusega mis EÜ eriprogrammid.

Komisjon teeb ettepaneku pikendada põhjendatud asjaolude puudumisel neid kaht EURATOMiga seotud eriprogrammi perioodiks 2012–2013 vastavalt ettenähtud õigusloomemenetlusele.

Eriprogramm hõlmab järgmist kaht prioriteetset teemat:

– termotuumasüntees, sealhulgas ITER-projekt kui oluline samm elektrijaamade reaktorite prototüüpide loomise suunas, mis on ohutud, säästvad, keskkonnaga arvestavad ja majanduslikult elujõulised;

– tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse, et edendada tuuma lõhustumise ning kiirituse muude kasutusvõimaluste ohutut rakendamist tööstuse ja meditsiini valdkonnas.

Seitsmenda raamprogrammiga luuakse uuendusena Euroopa Teadusnõukogu: eriprogrammi "Ideed" rakendatakse vastavalt teadusliku tippkvaliteedi, autonoomia ja tõhususe põhimõtetele selliselt, et Euroopa Teadusnõukogu koosneb Euroopa teadusringkondi esindavatest parima mainega teadlastest, inseneridest ja õpetlastest, keda toetab vastavalt nõukogu 19. detsembri 2002 määrusele (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded)[6] täitevasutusena loodav rakendusstruktuur.

Komisjoni ettepanekule vastavalt usaldatakse teisele täitevasutusele kaudsete meetmete eriprogrammide (kõik eriprogrammid, välja arvatud Teadusuuringute Ühiskeskusega seotud kaks programmi) täitmiseks nõutavad teatud ülesanded.

Täitevasutus nähti ette juba 2007. aasta esialgses eelarveprojektis. Euroopa Parlament jättis selle eelarverea 2007. aasta eelarvest siiski välja, kuna komisjon ei olnud veel esitanud tegevusjuhendi kohaselt uue täitevasutuse asutamise eel nõutavat asjaomast dokumenti (finantsselgitus, kulude-tulude analüüs jne).

Eelmise teadusuuringute raamprogrammi lõpuleviimine (peatükk 08 21)

ja täitmata kulukohustused (RAL)

Eelmiste raamprogrammide (eelkõige RP 5 ja RM 6) lõpuleviimine saab olema üks põhiküsimusi 2007. aastal.

Enne 1999. aastat alustatud programmide lõpuleviimine (artikkel 08 21 01)

Enne 1999. aastat alustatud programmide lõpuleviimiseks ettenähtud maksete assigneeringud

 

125 000 eurot

Enne 2006. aastat võetud, kuid täitmata jäänud kulukohustused / RAL

 

3 210 655 eurot

Tühistatavad assigneeringud[7]

 

1 034 655 eurot

Viienda raamprogrammi (1998-2002) lõpuleviimine (artikkel 08 21 02)

Kuuenda raamprogrammi lõpuleviimiseks ettenähtud maksete assigneeringud

 

300 816 000 eurot

Enne 2006. aastat võetud, kuid täitmata jäänud kulukohustused / RAL

 

1 149 020 246 eurot

Kuuenda raamprogrammi (2003-2006) lõpuleviimine (artikkel 08 21 03)

Viienda raamprogrammi lõpuleviimiseks ettenähtud maksete assigneeringud

 

1 849 133 000 eurot

Enne 2006. aastat võetud, kuid täitmata jäänud kulukohustused / RAL

 

5 318 531 763 eurot

Allikas: Eelarve 2007

Euroopa Parlament jälgib väga tähelepanelikult eelmiste teadusprogrammide täitmist, pidades silmas, et praeguse RP 7 rahastamine on 75% suurem kui eelmise mitmeaastase finantsraamistiku ajal. Euroopa Parlament jätab endale ühtlasi õiguse võtta asjakohaseid meetmeid 2008. aasta eelarvemenetluse raames.

Teadusprogrammides osalemise reegleid

Palju on räägitud vajadusest suurendada teadusuuringute rahastamist. Siiski on tehtud ka ettepanekuid, kuidas parandada üldist kulude-tulude tasakaalu. Kontrollikoda on uurinud praeguste teadusprogrammide täitmist ja andnud soovitusi, kuidas kulutuste tasuvust suurendada. Peamised probleemid on seotud järgmiste küsimustega:

§ praeguse raamprogrammi (RP 6) rahastamismenetluste pikk kestus;

§ sellest ajast, kui komisjon dokumendid kätte saab, kulub lepingu allkirjastamiseni kuni 263 päeva;

§ osalejatepoolne pikaajaline eelrahastamine on tihti vajalik (keeruline väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks);

§ kogu menetlust on hädasti vaja lihtsustada (nt ühtse andmebaasi loomise kaudu);

§ tuleb vähendada halduskulusid.

Nende küsimustega on tegeldud Euroopa Parlamendi poolses panuses määrustesse, millega kehtestatakse eeskirjad meetmetes osalemiseks, mille kohta eelarvekomisjon koostas muudatusettepanekud eesmärgiga olemasolevat süsteemi parandada.[8]

Ka õnnestus Euroopa Parlamendil oluliselt parandada finantsmäärusega kehtestatud asjakohaseid eeskirju, pidades silmad alljärgnevaid põhimõtteid (vt Ingeborg Gräßle raportit A6-0057/2006):

§ haldusmeetmete proportsionaalsus (nõutavad jõupingutused ja kontrollimisele kuluv töö peaksid olema proportsionaalsed kaasnevate kulude ja riskidega);

§ juurdepääsu parandamine toetustele ja taotluste esitamise korra hõlbustamine;

§ Vastavalt muudetud finantsmääruse artikli 109 lõikele 1 „toetusi antakse kooskõlas läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega[9].

Eelarve täitmine 2006. aastal

Komisjoni aruande kohaselt 2006. aasta eelarve täitmise kohta (eelarveprognoosi puudutava hoiatuse süsteem), mille volinik 21. märtsil 2007 eelarvekomisjonile esitas, oli eelarve täitmise määr peatüki 06 06 (energia- ja transpordialane uurimistöö) osas 80% ning 37 miljonit eurot tuleb pärast 13 miljoni euro suurust ümberpaigutamist veel ära kasutada. Raportis jõutakse järeldusele, et ”alatäitmine on ühelt poolt seotud teadussuuringute viienda raamprogrammi lõpetamisega, mille lõplikud kulutaotlused olid oodatust madalamad ja mõned kulutused ei osutunud abikõlblikuks; teiselt poolt on see seotud teadusuuringute kuuenda raamprogrammiga, mille kulutaotlused olid oodatust väiksemad ja pangatagatiste puudumisel tehti vähem ettemakseid".

Rahastamisekava, ajakohastatud jaanuaris 2007

Euroopa Tehnoloogiainstituudi asutamise ettepaneku arvestamiseks luuakse jaotise 02 all uus eelarvepunkt kogusummas 308,7 miljonit eurot kogu ajavahemikuks 2008–2013.

Seoses Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvumistegevuse seitsmenda raamprogrammi ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammiga võeti rahastamiskava äsjase ajakohastamise käigus arvesse, et õigusaktid olid lõpuks vastu võetud ja konkreetseid programme ning allprogramme kohandati sellele vastavalt, kuigi raamprogrammide iga-aastaseid summad jäävad muutmata.

Euroopa Tehnoloogiainstituut (ETI)

Möödunud sügisel tegi komisjoni ettepaneku võtta vastu määrus, millega asutatakse Euroopa Tehnoloogiainstituut (KOM(2006)604), mis on praegu kaalumisel Euroopa Parlamendis ja nõukogus.

Ettepankus sisalduv võrdlussumma on 308 miljonit eurot kuueaastaseks perioodiks alates 1. jaanuarist 2008 (2013. aastani). Täiendavalt peaks 1,5 miljardit eurot tulema muudest ELi programmidest (RP 7, konkurentsivõime ja innovatsiooni rahastamisvahend, struktuurifondid jne). Ühtlasi tuleks 527 miljonit eurot liikmesriikidelt, erasektorist ja Euroopa Investeerimispanga laenudena. See tähendab, et komisjoni hindab ETI ja TIKide (teadmis- ja innovaatikakogukondade) kulutuste mahuks kokku 2,367 miljardit eurot (vt lisa).

Rahastamisega seotud probleemid puudutavad järgmisi küsimusi:

§ Seda rahastamist ei olnud mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2007–2013 konkreetselt ette nähtud. Sellest tulenevalt vähendaks rahastamise võrdlussumma (308 miljonit eurot) rubriik 1a alla jäänud varu.

§ Ettepaneku kohaselt tuleks ETI rahastamine osaliselt olemasolevatest programmidest, nt RP 7, konkurentsivõime ja innovatsiooni rahastamisvahend ning struktuurifondid (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Pagulaste Fond).

Mureaine on ka see, et ETI tegevus võib kattuda RP 7 raames loodud olemasolevate struktuuride, nt Euroopa teadussnõukogu tegevusega. Raportöör sooviks ühtlasi selgitada olemasoleva Teadusuuringute Ühiskeskuse ja ETI vahelist suhet.

Järeldused

1.)  RP 7 rahastamine on tunduvalt väiksem, kui komisjon algselt soovitas ja Euroopa Parlament nõudis. Seetõttu tuleks sellest võrdlussummast maksimaalne protsent eraldada tegevuse rahastamiseks ja vähendada miinimumini täiendavaid halduskulusid, nt täitevasutuste omasid, mis on igati vajalik ja õigustatud eelarve täitmise tegeliku paranemise tõttu. Sellest tulenevalt tuleks komisjonilt nõuda selge teabe esitamist seitsmendast raamprogrammist rahastatavate üldiste halduskulude (rubriik 1a) täpse summa kohta.

2.)  Eelarvekomisjon peab koostöös tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoniga (ITRE) tähelepanelikult jälgima, kas finantsmääruses sisalduvad parandused on piisavad praeguse teadusuuringute raamprogrammi täitmise hõlbustamiseks ja teadlaste julgustamiseks rahastamist taotlema.

3.)  Arvestades hiljutisi õigusloomet puudutavaid algatusi, nt komisjoni ettepanekut Euroopa Tehnoloogiainstituudi (ETI) asutamiseks, on saanud selgeks, et käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1a all lõplikult kokku lepitud uurimis- ja arendustegevuse rahastamine tundub olevat ebapiisav, pidades silmas selle rubriigi alla jäetud varu märkimisväärset kahanemist komisjoni esitatud rahastamiskavade hiljutise ajakohastamise ning uute meetmete tõttu, mida mitmeaastases finantsraamistikus ette ei nähtud ja mida järelejäänud varust rahastatakse. See võiks olla mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõtte teema.

4.)  Raportöör on arvamusel, et Euroopa teadusuuringute poliitika põhieesmärk on edendada konkurentsivõimet ja uurimiskeskuste ning tippüksuste koostööd ja nendevaheliste võrgustike loomist, parandades seeläbi tõhusust. Koostöö ettevõtetega, samuti VKEde osalemine, on olulise tähtsusega. Euroopa mõõtme edendamine teadustöös on vajalik, et suuta konkureerida kolmandate riikide, nt Ameerika Ühendriikidega, kes kulutavad teadustööle olulisi summasid. EL jääb konkurentidele alla rakendusuuringute valdkonnas (vt patentide arv). EL peaks andma lisaväärtust liikmesriikide poolt juba tehtavale teadustööle (nt valdkondades, mis on nii kallid, et ükski liikmesriik ei saaks endale selle üksinda läbiviimist lubada, nt rahvusvaheline katsetermotuumareaktor (ITER)).

5.)  Ei tohiks unustada, et ka liikmesriigid rahastavad teadustegevust ja Euroopa Liidu poolne rahastamine on üks (oluline) panus selleks, et üldise eesmärgina edendada teadustegevust. Oluline osa ELi eesmärgist suunata 3% rahvamajanduse kogutoodangust teadustegevuseks peab tulema liikmesriikidest (riiklikud uurimis- ja arendustegevuse kulutused EL-25 liikmesriikides olid 2003. aastal keskmiselt 0,81% SKPst, millest 0,76% tuli riikidest ja 0,05% EList). Seetõttu saavad Euroopa teadusprogrammid, kuigi lõplik eraldis (48,081 miljonit eurot) jääb tunduvalt alla komisjoni ettepanekule (Prodi pakett – 68,011 miljonit eurot), olla vaid osa lahendusest, aga sellelegi vaatamata peaksid need programmid mängima olulist rolli Lissaboni eesmärkide saavutamise poole pürgimisel.

LISA

EUROOPA TEHNOLOOGIAINSTITUUT

VAHENDITE ÜKSIKASJAD (nii nagu on ära toodud komisjoni ettepaneku finantsselgituses)

Ettepaneku eesmärgid nende rahaliste kulude ja vahendite osas (6 TIKI 2013. aastal stsenaarium)

Kulud

2008

2009

2010

2011

2012

2013

Kokku

ETI juhtimisstruktuur

2.900

5.800

8.700

8.700

8.700

8.700

43.500

Teadmis- ja innovaatikakogukonnad

0.000

0.000

220.800

303.600

441.600

662.400

1,628.400

Magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste stipendiumid

0.000

0.000

5.600

20.600

45.200

73.800

145.200

Innovatsiooni/teadusuuringute/hariduse alase suutlikkuse parandamine

0.000

0.000

100.000

150.000

150.000

150.000

550.000

Kogukulud

2.900

5.800

335.100

482.900

645.500

894.900

2,367.100

Vahendid

 

 

 

 

 

 

 

Kohalikud asutused ja liikmesriigid, ettevõtted, Euroopa Investeerimispanga laenud, riskikapital (allikast sõltuvalt otse TIKidele või otse ETIle)

0.000

0.000

47.080

113.040

133.740

233.100

526,960

Ühenduse eelarve (programmid: FR 7, uuendustegevuse programm, elukestev õpe, struktuurifondid: Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF) (otse TIKidele)[10]

 

 

238.020

309.860

436.760

546.800

1,531.440

Ühenduse eelarve (mitteeraldatud varu, alamrubriik pealkiri 1a) (otse ETIle)

2.900

5.800

50.000

60.000

75.000

115.000

308.700

Vahendid kokku

2.900

5.800

335.100

482.900

645.500

894.900

2,367.100

Töödokument vabaduse, turvalisuse ja õiguse kohta – rubriik 3a

Alates finantsperioodi 2007–2013 algusest on siseküsimustel esmakordselt oma alamrubriik – 3a („Vabadus, turvalisus ja õigus“).„Õigusele, vabadusele ja turvalisusele“ eraldatud summade esmakordne kindlaks otstarbeks andmine mitmeaastase finantsraamistiku konkreetses alamrubriigis märgib sellele omistatud tähtsust võrrelduna perioodiga 2000–2006 ja tagab suurema läbipaistvuse ning stabiilse rahandusliku põhja selle poliitikatele, kuna komisjonil ei ole lihtne seda eelarvet teistesse poliitikavaldkondadesse ümber mängida.

Tuleb veelkord öelda, et töödokumendis nr 10 märgitud terminoloogilist segadust 2007. aasta eelarvemenetluse käigus ei ole ikka veel lahendatud. Vastutaval volinikul asepresident Franco Frattinil on „Vabaduse, turvalisuse ja õiguse”[11], portfell, samas kannab peadirektoraat õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi[12] nime (ümbernimetatud endine justiits- ja siseküsimuste peadirektoraat – augustini 2004).

Eelarve jaotise 18 pealkiri on samas "vabadus, turvalisus ja õigus" (mida teostab eelnimetatud peadirektoraat, mille lühendatud nimekuju on JSL)[13].

II Programmide ülevaade

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 3a „Vabadus, turvalisus ja õigus” tegevuskulud 2007. aastal on 600 miljonit eurot (637 miljonit jooksevhindades) ja 2008. aastal 690 miljonit eurot (747 miljonit jooksevhindades). Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud peadirektoraadi JLS 2007. aasta eelarve ulatub ligikaudu 612,2 miljoni euroni. See hõlmab 7 tegevuse peatükid. (Tabel 1):

Tabel 1: Tegevus- ja halduskulud (EUR)

Tegevuskulud

Programmid

Eelarve 2007 KA

Eelarve 2007

MA

18 02

Solidaarsus — Välispiirid, viisapoliitika ja isikute vaba liikumine

238 200 000

151 200 000

18 03

Rändevood — Ühine sisserände- ja varjupaigapoliitika

149 030 000

135 605 000

18 04

Põhiõigused ja kodakondsus

33 476 000

33 576 000

18 05

Turvalisus ja vabaduste kaitse

61 946 000

48 046 000

18 06

Kriminaal- ja tsiviilõigus

58 294 000

39 594 000

18 07

Uimastiennetus- ja teavitustegevus

14 851 060

12 851 060

18 08

Poliitiline strateegia ja koordineerimine

5 400 000

6 200 000

Tegevuskulud kokku

561 197 060

427 072 060

Halduskulud I

51 021 005

51 021 005

Kokku

612 218 065

478 093 065

I millest 47 607 005 eurot rahastatakse rubriigi 5 ja 3 414 000 rubriigi 3a alusel.

2007. aasta eelarve raames toimub kolme uue raamprogrammi käivitamine vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas: põhiõigused ja õigusasjad, solidaarsus ja rändevoogude juhtimine ning turvalisus ja vabaduste kaitse[14].

Vastavaid õigusakte puudutav olukord oli 2007. aasta märtsi lõpus järgmine:

· „Põhiõigused ja õigusasjad”: esimene lugemine Euroopa Parlamendis 6. septembril ja 14. detsembril 2006. Nõukogu ühine seisukoht ainult allprogrammi „Daphne III” kohta 12. märtsil 2007; ülejäänud ühised seisukohad on menetluses.

· „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine”: esimene lugemine Euroopa Parlamendis 14. detsembril 2006; komisjoni ühised seisukohad on sealt alates menetluses. Allprogrammi „Euroopa Pagulaste Fond” ei saa seejuures lugeda edasi lükatuks, kuna see hõlmab ainult aastaid 2008–2013.

· „Turvalisus ja vabaduste kaitse”: kuigi Euroopa Parlament võttis oma arvamused vastu 14. detsembril 2006, võttis nõukogu lõppaktid vastu alles 14. veebruaril 2007.

Kuna enamust vastavatest õiguslikest alustest ei ole veel lõplikult vastu võetud ja finantsmääruse[15] artikkel 49 näeb ette, et ühenduste või Euroopa Liidu meetmeks eelarvesse kirjendatud assigneeringuid võib kasutada alles pärast põhiõigusakti vastuvõtmist, võib neid programme lugeda „edasi lükatuks”.

Komisjon püüab ilmselt olukorda parandada „kulutuste koondamisega finantsperspektiivi lõppu” (kuigi ta nimetab seda vahendite täiendavaks varasemaks kasutuselevõtuks 2009. ja 2010. aastal), märkides poliitilise strateegia aastaaruande[16] leheküljel 23 (punkt 3.2.3), et FRONTEXi ja EUROJUSTi täiendavad vahendid saadakse programmide summade „kohandamisega”, mille alustamine on edasi lükatud.

III Uued programmid üksikasjalikult vastavalt komisjoni uuele rahastamiskavale

Täites oma kohustusi institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel esitas Euroopa Komisjon 2007. aasta jaanuaris põhjaliku dokumendi, andes ülevaate hiljutistest arengutest mitmeaastase finantsraamistiku igas kulurubriigis eesmärgiga tagada õigusloomeprotsessi kooskõla kokkulepitud kulutuste ülemmääradega, arvestades näiteks uute õiguslike aluste või hiljuti vastuvõetud (2007) eelarves kokku lepitud tegelike summade vastuvõtmist.

Rubriigi 3a programmide õiguslike raamistike uued üksikasjad on järgnevad[17] (tabel 2):

RUBRIIK3A – VABADUS, TURVALISUS JA ÕIGUS

periood

perioodi kogusumma

EELARVE 2007 + EPEP 1

rahastamiskava

2008

rahastamiskava

2009

rahastamiskava

2010

 

 

rahastamiskava

2011

 rahastamiskava

2012

rahastamiskava

2013

Nõuandemenetlus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kolmandate riikide integratsioon

(07-13)

825,0

65,0

78,0

98,0

106,0

132,0

163,0

183,0

Põhiõigused

(07-13)

96,5

10,9

12,3

13,4

14,1

14,1

15,7

16,0

Kriminaalõigus

(07-13)

199,0

29,5

30,3

30,6

26,5

26,9

27,4

28,0

Terrorism

(07-13)

139,4

12,8

15,4

18,0

20,5

23,4

23,7

25,6

Kuritegevus

(07-13)

605,6

45,2

51,6

73,0

86,5

109,6

118,3

121,4

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kaasotsustamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Euroopa Pagulaste Fond

(05-07)

176,4

78,3

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

Euroopa Pagulaste Fond

(08-13)

628,0

0,0

82,0

98,0

98,0

110,0

110,0

130,0

Artikkel 18 03 10 - Euroopa Tagasisaatmisfond

(08-13)

676,0

0,0

56,0

67,0

83,0

114,0

163,0

193,0

Välispiiride fond

(07-13)

1.820,0

170,3

155,0

186,0

208,0

254,0

350,0

496,7

Daphne

(07-13)

116,9

14,2

14,7

16,1

17,6

18,0

17,9

18,4

Tsiviilõigus

(07-13)

109,3

14,4

14,7

14,9

15,8

16,0

16,5

17,1

Uimastiennetus- ja teavitustegevus

(07-13)

21,4

3,1

3,1

3,1

3,1

3,1

3,1

3,1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rubriik 3A

 

 

443,6

513,0

618,0

679,0

821,0

1.008,5

1.232,2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud kulud

 

 

180,2

201,2

212,4

298,1

324,5

326,4

320,5

Rubriik 3a kokku

 

 

623,8

714,2

830,4

977,1

1.145,5

1.334,9

1.552,7

Finantsraamistikuga kehtestatud ülempiir

(jooksvates hindades)

 

 

637,0

747,0

872,0

1.025,0

1.206,0

1.406,0

1.661,0

Varu

 

 

13,2

32,8

41,6

47,9

60,5

71,1

108,3

Poliitilise strateegia aastaaruandes samuti kajastuv peamine muudatus puudutab välispiiride fondi (eelarverida 18 02 06), mille kasutatavaid assigneeringuid suurendati 15,3 miljoni euro võrra algse rahastamiskavaga võrreldes.

IV Asutused

Praegu tegutseb jaotise 18 valdkonnas kuus asutust (tabel 3):

Tabel 3: Rubriigi 3A all olevad asutused (miljonites eurodes)

 

RAHASTAMISKAVA

Asukoht

EELARVE + EPEP 1

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

KOKKU

07 - 13

18 02 03

Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur

Varssavi

33,980

27,100

33,100

35,000

52,000

52,000

52,000

285,180

18 04 05

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet

Viin

14,000

15,000

17,000

20,000

20,000

22,000

22,000

130,000

18 05 02

Europol

0,000

0,000

0,000

82,000

83,000

84,000

85,000

334,000

18 05 05

Euroopa politseikolledž

Bramshill

7,439

8,700

8,800

9,000

9,200

9,400

9,400

61,939

18 06 04

Eurojust

Haag

18,414

17,500

18,000

19,000

19,500

20,500

20,500

133,414

18 07 01

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus

Lissabon

13,000

13,200

13,400

13,600

14,000

14,400

14,400

96,000

KOKKU

 

86,833

81,500

90,300

178,600

197,700

202,300

203,300

1040,533

FRONTEXi osas peab raportöör 15,3 miljoni euro suurust kasvu 2007. aastal 2006. aastaga võrreldes õigustatuks. Aga ta tahaks meelde tuletada, et 10,9 miljoni euro suurune täiendav lisasumma 2008. aastal, nagu komisjon poliitilise strateegia aastaaruannet käsitlevas dokumendis teatas (punkt 3.2.3 lk 23), tähendaks kaasotsustamismenetluse korras vastuvõetava programmi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ vähendamist. Ka tähendaks selline kaasotsustatava programmi kulutuste koondamine finantsperspektiivi lõppu varu märkimisväärset vähenemist programmitöö perioodi lõpus. Ühtlasi tuleks veenduda, kas abisaaja tegelikult üldse küsib lisarahastamist.

Sama kehtib ka head tööd tegeva asutuse EUROJUSTi kohta. Aga kas ei ole liiga lihtne anda asutusele heldelt lisaraha ja väljendada lootust, et „ühtse õigusala loomist kriminaal- ja tsiviilasjades tugevdatakse EUROJUSTile eraldatava täiendava 2,5 miljoni euroga 2008.–2013. aastaks”[18]? Esiteks keskendub üksus oma ülesannetes ainult kuritegevusele, mitte tsiviilasjadele. Teiseks on ühtse õigusala valdkonnas „tsiviilasjades” olemas suurepärane pikaajaline ülikoolide õppejõudude, sidusrühmade ja Euroopa Parlamendi toetatav komisjoni algatus luua Euroopa kohustuste juhend või isegi täiemahuline Euroopa tsiviilkoodeks[19]. Kas ei annaks paremaid tulemusi väljaspool institutsioone töötavate professionaalide sellesisuliste jõupingutuste toetamine, selle asemel, et suurendada igal eelarveaastal ühenduse asutusele antavat raha?

Raportöör tahaks paluda komisjonilt selgitust, kas minevikus “uue” põhiõiguste ameti (rassismi ja ksenofoobia järelevalvekeskuse[20] õigusjärglane) juhtimisel üles kerkinud probleemide lahendamine edeneb.

Tuleks märkida, et assigneeringud Europolile (82 miljonit eurot alates 2010. aastast) sõltuvad selle organi loomisest liidu asutusena Euroopa Politseiameti (asutati Europoli konventsiooniga) õigusjärglasena. Selle ettepaneku tegi komisjon[21], aga küsimus on praegu arutlusel nõukogus. Selles kontekstis tuleks meelde tuletada, et eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe[22] artikkel 47 näeb ette, et komisjon teostaks Europoli kui liidu asutuse loomise käigus rubriik 3a osas eelarveliste mõjude hindamise.

Kooskõlas raportööri jõupingutustega saavutada tulemustele suunatud eelarve kiidab ta igati heaks nõukogu eelarvekomitee hiljutise järelduse[23], et oluline on hoida detsentraliseeritud asutuste rahastamine range kontrolli all eesmärgiga saavutada kokkuhoid läbi tegelike vajadustega kooskõlas olevate realistlike assigneeringute ja üle-eelarvestamise vältimise. Ta palus ühtlasi komisjoni esitada koos esialgse eelarveprojektiga lühike ja kõikehõlmav detsentraliseeritud asutusi kajastav eelarvet puudutav ülevaade.

V Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

2007. aasta eelarves ei ole rubriik 3a all ühtegi katseprojekti ega ettevalmistavat meedet. 2006. aastal lõpetati järgmised katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed:

Rubriik

Eelarverida

18 03 05

Euroopa migratsiooni järelevalvekeskus

 

18 03 06

Kolmandate riikide kodanike integratsiooni meetmete lõpuleviimine

 

18 03 08

Ümberasujate tagasipöördumise haldamise meetmete lõpuleviimine

 

18 04 03

Põhiõiguste austamise alane uurimis- ja hindamisprogrammi lõpuleviimine

 

18 04 04

Uutes ELi liikmesriikides kodanikuühiskonna toetamise ettevalmistava meetme lõpuleviimine

 

18 05 01 03

Õigusasutuste vahetusprogrammi lõpuleviimine

 

18 05 04

Terroriaktides kannatanute abistamiseks mõeldud ettevalmistava tegevuse lõpuleviimine

 

18 05 06

Terrorismivastase võitluse täiendamine

Kulukohustuste osas on vastavad eelarveread "pour mémoire". Maksete osas tuleb kokku 37,75 miljonit eurot 2007. aastal veel välja maksta.

Sellel taustal tasub märkida, et raportöör tegi ettepaneku viia sisepoliitika peadirektoraadi direktoraadis D läbi rände üle teostatava järelevalve rahastamist ELis hindav sisemine uuring, et võrrelda uutele vahenditele, näiteks välispiiride fondile, Euroopa Pagulaste Fondile, Euroopa fondile kolmandate riikide kodanike integreerimiseks, samuti agentuurile FRONTEX antud rahalisi vahendeid nende sihtide ja poliitiliste eesmärkidega. Tuleks hinnata, kas rahalised vahendid ja nende jaotus erinevate vahendite vahel võimaldab saavutada parimaid võimalikke tulemusi ning toetada liikmesriike, et sisserändega toime tulla.

ELi välispiirid on pideva märkimisväärse rändesurve all. ELi välispiiride parema kontrollimise vajadus on üks juhtivaid prioriteete. Sellest tulenevalt hääletas Euroopa Parlament kodanikuvabaduste komisjoni algatusel 2007. aasta eelarvesse sisse ettevalmistava meetme „Rände juhtimine – toimiv solidaarsus” (jaotis 18 03 12) 15 miljoni euro suuruses summas. Eesmärk on rändevoogudega toime tulla, aga ka pakkuda väärikaid vastuvõtmise tingimusi meeleheitel ümberasujatele, kuni solidaarsuse raamprogramm hakkab täies mahus toimima. ELi vahendeid on teatavatel juhtudel juba eraldatud (näiteks programmi ARGO raames nn (erakorraliste) erimeetmetena 2005. ja 2006. aastal).

Raportööri juhtiv prioriteet on tähelepanelikult jälgida selle ettevalmistava meetme rakendamist Euroopa Komisjoni poolt.

VI Muud selgitused

1. SIS II ja VIS

2007. aasta eelarves oli 20 miljonit eurot ette nähtud Schengeni infosüsteemile (SIS II)[24] (eelarverida 18 02 04) ja 48 miljonit eurot viisainfosüsteemile (VIS)[25] (eelarverida 18 02 05). SIS II koosneb põhimõtteliselt suurest arvutist, mis asub Strasbourgis ja annab liikmesriikidele sisepiiridel teostatud kontrolli kaotamise järel võimaluse teha kindlaks tagaotsitavaid isikuid või esemeid. VIS on samuti andmebaas, mis aitab kaasa ühtse viisapoliitikaga seotud andmevahetusele ja rakendamist puudutavale liikmesriikidevahelisele konsulaarkoostööle, et ennetada ohte liikmesriikide sisejulgeolekule, hoida ära kriteeriumite kohaldamisest kõrvalehoidmist, parandada pettusevastast võitlust ning aidata kaasa ebaseaduslike sisserändajate kindlakstegemisele ja tagasipöördumisele.

Andmete puudumisel komisjoni ja süsteemi haldamise eest vastutava liikmesriigi vahelise lepingu kohta kanti SIS II eelarverealt 5 miljonit eurot reservi.

Tingimuste kohaselt vabastatakse 1 miljon eurot reservist SIS II ja VIS koostalitlusvõimet võimaldava õigusliku aluse vastuvõtmisel ning 4 miljonit eurot vabastatakse, kui Euroopa Parlamenti on teavitatud lepingu üksikasjadest ning süsteemi haldamise eest vastutava liikmesriigi tegelikest kuludest.

VISi osas on reservi kantud koguni 16 miljonit eurot, arvestades VISi haldamisega seotud andmete puudumist. Tingimuste kohaselt vabastatakse rahalised vahendid iga juhtumi puhul eraldi, kui asjakohased õiguslikud alused on vastu võetud ja Euroopa Parlamenti on nõuetekohaselt teavitatud VISi haldamise korrast.

Raportöör märgib, et liikmesriigid ei ole nende poliitikate ühenduse pädevusse viimiseks ilmselt veel valmis.

2. Kodanikukaitse

Raportöör soovib uurida poliitilise strateegia aastaaruandes[26] märgitud komisjoni ilmselt uue algatuse üksikasju, mis hõlmavad ELi kodanikukaitse mehhanismi tugevdamist ja suurõnnetuste vältimise integreeritud strateegia väljatöötamist. Kuna kodanikukaitsel võiks olla „siseküsimuste” mõõde, tuleb seda märkida selle dokumendi raames.

VII Järeldused

Raportöör arvab, et võimalik järeltegevus 2008. aasta eelarves võiks olla:

1.  Eelarvepädevad institutsioonid on teadlikud uue põlvkonna raamprogrammide edasilükkumisest ja ohtudest, mida selline edasilükkamine võib täitmise seisukohalt põhjustada. Seda tuleb 2008. aasta eelarvemenetluse käigus tähelepanelikult jälgida.

2.  Teatud programmide kulutuste koondamine finantsperspektiivi lõppu võib põhjustada probleeme, nagu märgitakse Euroopa Parlamendi resolutsiooni komisjoni poliitilise strateegia kohta 2008. aasta eelarvemenetluseks lõigetes 18 ja 22, märkides Euroopa Parlamendi „muret seoses teatavate programmide kulutuste pakutud koondamisega finantsperspektiivi lõppu 2008. aasta poliitilises strateegias ning seoses probleemidega, mida see võib mitmeaastase finantsperspektiivi järgmistel aastatel kaasa tuua”.

3.  Tuleks otsida asutuste ja programmide vahelist tasakaalustatud suhet, et rakenduskavasid mitte ohtu seada. Asutustele antavas võimalikus lisarahastamises tuleb kokku leppida üldise aastaeelarve raames. Tähelepanu osutatakse tõsiasjale, et mida rohkem kulutatakse raha asutustele, seda vähem jääb raha õigusloomekavadeks, katseprojektideks ja ettevalmistavateks meetmeteks.

4.  Kuna ainus praeguseks alles jäänud ettevalmistav meede on „Rände juhtimine – toimiv solidaarsus”, peaks sellega kaasnema tulevane asutusesisene uuring, et võimalikult vara hinnata selle panust tulemustele suunatud eelarvesse.

5.  Kui viimastel aastatel SIS II ja VISi osas tuvastatud probleemid peaksid jätkuma, peaks komisjon teavitama eelarvepädevaid institutsioone võimalikest oodatavatest arengutest 2007. aastal. Iga-aastase eelarvemenetluse käigus hindab Euroopa Parlament, milliseid meetmeid tuleb võtta.

Töödokumendid katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete kohta

Sissejuhatus

1.        Töödokumendi liigendus on järgmine. I osas käsitletakse õiguslikku raamistikku, mis on kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes toodud katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete õigusliku raamistiku muudatustega. II osas käsitletakse katseprojekte ja ettevalmistusmeetmeid 2007. aasta eelarvemenetluses. III osas vaadeldakse katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete ulatust ja ideid seoses 2008. aasta eelarvemenetlusega.

I – Katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete õiguslik raamistik

2.   Katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete õiguslikku raamistikku muudeti oluliselt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes. Selles jaotises käsitletakse peamisi muudatusi. Uute katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete algatamise kohta eelarvepädevate institutsioonide poolt teabe esitamisega seotud küsimusi käsitletakse käesoleva töödokumendi III osas.

3.   Katseprojektid ja ettevalmistusmeetmed on parlamendile oluline vahend oma poliitiliste prioriteetide esitamiseks ja uute algatuste tegemiseks väljaspool olemasolevaid õigusloomekavu. Katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete puhul eelneb asjaomane eelarveotsus üldjuhul seonduvale õigusloomeotsusele, mille see võib hiljem kaasa tuua; sellega pööratakse tavaline järjekord ümber. Finantsmääruse[27] artiklis 49 sätestatakse erandid üldisest eelarvepõhimõttest, et ühenduse meetmeks eelarvesse kirjendatud assigneeringuid võib kasutada alles pärast põhiõigusakti vastuvõtmist. Artiklis 49 käsitlevad asjakohaseid küsimusi vastavalt lõike 6 punktid a ja b.

4.   Finantsmääruses määratletakse katseprojektkatselist laadi kavana, mille eesmärk on kindlaks teha meetme teostatavus ja kasulikkus”. Lisaks sätestatakse finantsmääruses, et "kulukohustuste assigneeringud võib kirjendada eelarvesse üksnes kaheks järjestikuseks eelarveaastaks".

5.   Ettevalmistusmeetmed määratletakse finantsmääruses tegevusena, "mille eesmärk on koostada ettepanekuid tulevaste meetmete vastuvõtmiseks... Asjakohased kulukohustuste assigneeringud võib kirjendada eelarvesse kõige rohkem kolmeks järjestikuseks eelarveaastaks. Seadusandlik menetlus peab lõpule jõudma enne kolmanda eelarveaasta lõppu.".

6.   2008. aasta eelarve valmistatakse ette 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe taustal. 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe II lisa D osas "lepivad institutsioonid kokku selles, et katseprogrammideks eraldatavate assigneeringute kogusumma ei ületa ühelgi eelarveaastal 40 miljonit eurot. Veel nõustuvad nad piirama uuteks ettevalmistusmeetmeteks ette nähtud assigneeringute summat igal eelarveaastal 50 miljoni euroga ja ettevalmistusmeetmeteks mõeldud kulukohustuste täitmiseks tegelikult määratud assigneeringute kogusummat 100 miljoni euroga.".

7.   Raportöör soovib samuti rõhutada, et katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete rahastamisvahendeid mõjutavad mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide all kasutada olevad varud ning märgib sellega seoses, et komisjoni iga-aastast poliitilist strateegiat käsitleva ning 24. aprillil 2007. aasta täiskogul vastu võetud Euroopa Parlamendi resolutsiooni lõikes 20 sätestatakse, et: "... 2008. aasta eelarvemenetluse katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete puhul... väljendab muret, et mõnes eelarve rubriigis ja allrubriigis ei pruugi olla piisavat varu uute mahukamate katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete jaoks”;

8.   Enne iga-aastases eelarvemenetluses kokku lepitud katseprojektide või ettevalmistusmeetmete rakendamist tuleb läbida teatavad finantsmäärusega ette nähtud menetlused. Katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete suhtes kohaldatakse riigihangete ja toetuste sätteid. Finantsmääruse artiklis 49 nõutakse peale selle, et komisjon esitaks koos esialgse eelarveprojektiga "eelarvepädevatele institutsioonidele... aruande, milles on ka hinnang kavandatud tulemuste ja järelmeetmete kohta".

9.   Komisjon koostas hiljuti oma esimese vahearuande 2007. aasta katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete teostamise kohta. Selles dokumendis (lk 6) on toodud järgmine katseprojektide või ettevalmistusmeetmete kulutsükli kirjeldus:

„Katseprojekti või ettevalmistavate meetmete teostamine peab läbima teatud arvu finantsmääruses ette nähtud etappe”. Menetlused erinevad sõltuvalt sellest, kas tegemist on hangete või toetustega. Siiski peab komisjon mõlemal juhul enne lõpliku finantsotsuse tegemist valmistama ette meetme või projekti ning sellega seotud eelarve assigneeringute parima kasutamise kava.

Kõigepealt tuleb analüüsida soovitatud meetme konkreetseid eesmärke ja rakendusviise ning selle alusel suunata meede vastutavasse peadirektoraati. Lõpliku otsuse tegemine võib võtta mitmeid nädalaid aega, eriti juhul, kui meede on seotud mitmete poliitikavaldkondadega. Eelarvevahendite käsutaja ja vastutav juhataja peavad siis välja töötama finantsmääruses ette nähtud piisavalt üksikasjaliku raamistiku, mille põhjal rahastamisotsus lõplikult tehakse. Alles pärast kõigi nende ettevalmistusetappide lõpuleviimist võib rahaline rakendamine alata.

Soovituslikud tähtajad võib võtta kokku järgmiselt:

· Hangete puhul võib eelteate ettevalmistamine ja avaldamine kesta kõige vähem 32 päevast kõige rohkem 63 päevani.

· Pakkumise etapp võib kesta minimaalselt 85 päevast maksimaalselt 195 päevani.

· Kohustuse vormistamise/lepingu sõlmimise etapp võib kesta minimaalselt 55 päevast maksimaalselt 203 päevani.

Toetuste osas puuduvad kohustuslikud tähtajad, välja arvatud iga-aastane tööprogramm, mis tuleb vastu võtta vastava aasta 31. märtsiks. Kui iga-aastane tööprogramm on vastu võetud, valmistatakse ette konkursikutsed, mis võtab aega keskmiselt 30 päeva, ja vastused saadakse tavaliselt kaks kuud pärast konkursikutse avaldamist. Pakkumiste hindamine sõltub saadud vastuste arvust ja võib kesta paarist päevast rohkem kui 60 päevani. Kui toetuslepingud on allkirjastatud, mis võtab kõige rohkem 30 päeva, tehakse väljamakse niipea, kui komisjon saab töövõtjalt vajaliku teabe, mida tuleb hoolikalt analüüsida. Protsessis on vaja järgida usaldusväärse ja tõhusa finantsjuhtimise menetlusi.

Komisjon sooviks tähelepanu juhtida ka sellele, et katseprojekti või ettevalmistusmeetme edukuse mõõtmisel tuleks lähtuda saavutatud tulemuste püsivusest ja palju väiksemal määral kulukohustuste täitmise kiirusest.”

10. 2007. ja 2008. aasta raportöörid soovivad tuletada komisjonile meelde, et finantsmääruse ja selle rakenduseeskirjade viimasel läbivaatamisel seadis Euroopa Parlament eesmärgiks menetluste lihtsustamise, et parandada Euroopa kodanike juurdepääsu ELi rahalistele vahenditele. Komisjon peaks selgitama, kuidas ta kavatseb uusi eeskirju katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete osas praktikas rakendada.

11.      Raportöörid märgivad, et eeskirjades ettenähtud maksimaalsete tähtaegade kohaselt võib katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete rakendamiseks kuluda 461 päeva (mis on rohkem kui eelarveaasta kestus). Komisjon peaks näitama, milline on olnud viimastel aastatel ettevalmistusetappide keskmine kestus.

II – 2007. aasta eelarve katseprojektid ja ettevalmistusmeetmed

12.                 2007. aasta eelarves on 30 katseprojekti ja 28 ettevalmistusmeedet. Käesolevas töödokumendis ei ole võimalik esitada märkusi kõikide projektide kohta. Seepärast soovib raportöör tuua esile töödokumendile lisatud komisjoni ja Euroopa Parlamendi sekretariaadi esitatud ülevaatetabeleid ning märkida, et komisjoni esimene vahearuanne katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete kohta annab üksikasjalikku teavet iga käimasoleva projekti kohta.

13.    Lisas on toodud komisjoni esimeses vahearuandes esitatud tabel katseprojektide/ettevalmistusmeetmete kohta.

14.    Tuleks märkida, et enamiku katseprojektide/ettevalmistusmeetmete puhul kestavad ettevalmistused toetuse maksmiseks pärast konkursikutset vähemalt 6 kuud. Hangete (pakkumiskutsete) puhul kestavad menetlused isegi veel kauem ning see võib esimesel aastal tuua maksete tegemises kaasa viivitusi. Siiski kavatseb raportöör kontrollida rakendusnäitajaid, veendumaks, et komisjon teeb jätkuvalt kõik endast oleneva eelarvepädevate institutsioonide vastu võetud projektide rakendamisel.

15.    2008. aasta eelarve osas tehtava edasise töö ettevalmistamisega seoses on raportöör täiesti teadlik asjaolust, et uute katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete jaoks kasutada olevaid vahendeid mõjutab see, kui suures ulatuses tehakse taotlusi olemasolevate katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete jätkuvaks rahastamiseks.

16.    Raportöör tervitab komisjoni konstruktiivset tegevust seoses oma esimese vahearuandega 2007. aasta katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete teostamise kohta. Raportöör märgib, et komisjon võtab neid tõsiselt ja on valmis tagama range järelkontrolli.

Siiski tunneb raportöör seoses aruandes (vt lk 9) esitatud teabega, eriti menetluste keerukuse ja kestuse kohta, muret nende katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete konkreetse alustamisaja pärast.

17. Raportöör palub komisjonil anda ajakohastatud teavet eriti järgmiste valdkondade hetkeolukorra kohta:

-   Euroopa Liidu rolli tugevdamine globaliseeruvas maailmas – intellektuaalomandi õiguste kaitse abiteenistused ELi VKEdele Beijingis (02 02 09);

-   katselised teabevõrgud (PIN) (16 03 06);

-   äri- ja teadusvahetus Indiaga (19 10 01 03) ning

-   äri- ja teadusvahetus Hiinaga (19 10 01 04);

-   Euroopa tehnoloogiainstituutide vaheline koostöö (15 02 29) –

Raportöörid on võtnud teadmiseks komisjoni algatuse luua Euroopa Tehnoloogiainstituut (KOM(2006)0604). Raportöörid sooviksid tõstatada järgmise küsimuse: kuidas kavatseb komisjon tagada ettevalmistusmeetmete täiendavuse seoses Euroopa Tehnoloogiainstituutide võrgustiku ning Euroopa Tehnoloogiainstituudi loomise õigusliku alusega?

    - atlandiülesed meetmed ülemaailmsete probleemidega tegelemiseks (19 05 03) –

Raportöör soovib saada rohkem teavet Washingtonis 30. aprillil toimunud ELi ja USA iga-aastase tippkohtumise järelmeetmete kohta. Kuidas kavatseb komisjon rakendada neid lõppjäreldusi katseprojektis?

III – 2008. aasta eelarvemenetlus

18. 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe II lisa D osa sisaldab võrreldes eelmise institutsioonidevahelise kokkuleppega uut elementi, mis puudutab uusi katseprojekte ja ettevalmistusmeetmeid iga-aastases eelarvemenetluses. Selles sätestatakse: "Et komisjonil oleks piisavalt aega eelarvepädeva institutsiooni poolt sisse viidud muudatuste teostatavust hinnata, uusi ettevalmistusmeetmeid/katseprojekte käivitada või käimasolevate kestust pikendada, teavitavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid komisjoni juuni keskpaigaks oma vastavatest kavatsustest, nii et esimesed arutelud võiksid toimuda juba nõukogus peetava esimese lugemise ajal korraldataval lepituskohtumisel."

Pärast 2. mai esialgse eelarveprojekti esitlemist hindab raportöör, kas erinevate rubriikide alla jäetud varud võimaldavad Euroopa Parlamendi prioriteetide rahastamist. Raportöör soovib tuletada meelde, et Euroopa Parlamendi algatatud katseprojektid ja ettevalmistusmeetmed on osutunud edukateks ühenduse programmideks (Life, Euroopa Pagulaste Fond jm).

19. Olles teadlik institutsioonidevahelise kokkuleppe sisust, märgib raportöör, et Euroopa Parlamendi poolt katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete osas taotluste esitamine toimub tavaliselt eelarve muudatusettepanekute kaudu. Euroopa Parlamendi sisemenetluse kohaselt tuleb enne oktoobris toimuvat esimest lugemist taolised muudatusettepanekud esitada hiljemalt septembris. Kuigi menetlused kujutavad endast praktilist piirangut Euroopa Parlamendi poolt juuni keskpaigaks komisjoni teavitamise spetsiifilisuse tasemele seoses oma kavatsustega katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete osas, püüab Euroopa Parlament nii palju kui võimalik prognoosida komisjoni teavet oma 2008. aasta prioriteetide kohta.

20. Käesoleva töödokumendi ülejäänud osas on välja toodud mõned mõtted seoses valdkondadega, kus Euroopa Parlament saaks 2008. aasta eelarvemenetluse käigus teha ettepanekuid katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete osas. Need mõtted peaksid ergutama tulevaste prioriteetide arutelu, võttes arvesse institutsioonidevahelise kokkuleppe II lisa punkti D sõnastust ning 13. juuliks 2007 kavandatud esimese lugemise lepituskoosolekut.

21. Allpool toodud teemad põhinevad raportööri varasemal tööl oma tulemustele suunatud eelarvet käsitleva töödokumendi nr 1 ettevalmistamisel, mis leidis väga suurt toetust eelarvekomisjonis ning mis oli aluseks komisjoni poliitilise strateegia aastaaruannet käsitleva resolutsiooni ettevalmistamisel.

Valdkonnad, kus võiks soovitada uusi katseprojekte ja ettevalmistusmeetmeid

22. Raportöör tervitaks eriti oma eelarvekomisjoni ja Euroopa Parlamendi erikomisjonide kolleegide panust ja nendega toimuvat arutelu tulevastel nädalatel ja kuudel, et valmistada ette ettepanekute kogum katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete kohta 2008. aasta eelarves, mis oleks tulevikku suunatud ja kooskõlas raportööri tulemustele suunatud eelarve filosoofiaga.

23. Kooskõlas oma tulemustele suunatud eelarvet käsitleva töödokumendiga nr 1, Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2007. aasta resolutsiooniga komisjoni 2008. aasta poliitilise strateegia kohta ning 2007. aastal eelarvekomisjoni poolt teostatud uuringutega soovitab raportöör järgmist näitlikku ja esialgset loetelu valdkondadest, kus Euroopa Parlament võiks 2008. aasta eelarves teha ettepanekuid katseprojektide algatamiseks:

· konkurentsivõimele ja elukestvale õppele tõuke andmine

· Euroopa abi suurendamine rahvusvahelise kultuurilise üksteisemõistmise edendamiseks

· Euroopa üldisele konkurentsivõimele tõuke andmine

· ebaseadusliku sisserände üle teostatava järelevalve rahastamine

· energia tõhususe ja kliimamuutustega seotud suurprojektid

· Euroopa põllumajanduse mitmekülgsusele tõuke andmine ning maaelanike elatusallikate jätkusuutlikkuse parandamine

· teabevahetuse parandamine kohalike vahendajate kaudu

· mitmekeelsuse edendamine ja arendamine

Annex - summary tables on PPs and PAs provided by the Commission

Note: These tables are taken from the Commission's first interim report on the implementation of pilot projects and preparatory actions. Two points should be noted as regards the Commission's tables:

(i) Budget line 02 02 09 "The EU assuming its role in a globalised world" is a PA and not as a PP as in the below tables.

(ii) Budget line 05 08 03 "Restructuring of systems for agricultural surveys" has been omitted from the PA table.

Summary Table on Pilot projects

ABB
Nomenclature

DG responsible

2005

2006

2007

Heading

Budget 2005

Budget 2006

Budget 2007

C.A.

P.A.

C.A.

P.A.

C.A.

P.A.

Heading 1a

 

 

 

 

 

 

02 02 03 01

ENTR

PP1

PP2

 

Consolidation of internal market – pilot project for cooperation and cluster-building among small and medium-sized enterprises (SMEs)

6.00

5.00

3.00

4.50

p.m.

2.00

02 02 03 03

ENTR

PP1

PP2

 

Transfer of expertise through mentoring in SMEs

2.00

2.00

3.00

3.00

p.m.

2.00

02 02 03 04

ENTR

 

 

PP1

Erasmus for Young Entrepreneurs

 

 

 

 

3.00

3.00

02 02 05 01

ELARG

 

 

 

Enlargement programme for SMEs

 

 

p.m.

1.60

p.m.

1.00

02 02 05 05

ENTR

 

 

PP1

Measures to promote cooperation and partnerships between micro, small and medium-sized enterprises.

 

 

 

 

2.00

2.00

02 02 06

RTD

 

 

 

Regions of knowledge

 

 

p.m.

0.60

p.m

0.55

02 02 08

ENTR

 

PP1

PP2

European Destinations of Excellence

 

 

1.00

0.50

1.00

0.85

02 02 09

ENTR

 

 

PP1

The European Union assuming its role in a globalised world

 

 

 

 

5.00

3.00

02 02 10

ENTR

 

 

PP1

Technological Transfer

 

 

 

 

2.00

2.00

04 04 05

EMPL

PP2

 

 

Mainstreaming of disability actions

3.00

3.00

p.m.

1.50

p.m.

2.00

06 04 07

TREN

 

 

PP1

Energy security bio-fuels

 

 

 

 

5.00

2.00

06 07 02

TREN

 

PP1

PP2

Security along the trans-European road network

 

 

5.50

5.50

2.00

3.60

15 02 02 06

EAC

 

PP1

PP2

Individual mobility of upper secondary pupils

 

 

2.50

2.00

p.m.

0.50

15 02 23

EAC

PP1

PP2

 

Erasmus-style programme for apprentices

2.00

2.00

2.00

1.70

p.m.

1.80

15 02 28

EAC

 

 

PP1

European Neighbourhood Policy scholarships at the College of Europe

 

 

 

 

0.80

0.80

15 02 29

EAC

 

 

PP1

Cooperation between European institutes of technology

 

 

 

 

5.00

2.50

Heading2

 

 

 

 

 

 

05 01 04 07

AGRI

 

PP1

PP2

Security fund in the fruit and vegetables sector

 

 

0.50

0.50

 

 

05 01 04 08

AGRI

 

 

PP1

Sustainable agriculture and soil conservation through simplified cultivation techniques

 

 

 

 

2.00

2.00

07 03 11

ENV

 

 

PP1

Forest protection and conservation

 

 

 

 

3.00

1.50

17 01 04 04

SANCO

PP2

 

 

Risk financing model for livestock epidemics

 

0.50

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Heading 3a

 

 

 

 

 

 

18 05 06

JLS

PP1

PP2

 

Completion of fight against terrorism

7.00

4.00

9.00

7.00

p.m.

6.00

Heading 3b

 

 

 

 

 

 

07 04 02

ENV

 

PP1

PP2

Cross Border Cooperation in fight against natural disasters

 

 

6.50

6.50

p.m.

3.90

15 06 01

EAC

 

PP1

 

Pilot project in favour of citizenship

 

 

0.50

0.50

p.m.

p.m.

15 06 07

EAC

 

 

PP1

European Political Foundations

 

 

 

 

1.00

1.00

16 03 05

COMM

 

 

PP1

Euroglobe

 

 

 

 

1.50

1.50

16 03 06

COMM

 

 

PP1

Pilot information networks (PINs)

 

 

 

 

5.00

3.00

Heading 4

 

 

 

 

 

 

19 05 03

RELEX

 

 

PP1

Transatlantic methods for handling global challenges

 

 

 

 

2.50

1.50

21 04 04

RELEX

 

 

PP1

European emergency judicial assistance

 

 

 

 

0.20

0.10

21 04 06

AIDCO

 

 

PP1

Water management in developing countries

 

 

 

 

3.00

0.00

Heading 5

 

 

 

 

 

 

26 01 08

tbc

 

 

PP1

Pilot Project: minimizing administrative burdens

 

 

 

 

2.00

2.00

TOTAL Pilot Projects

 

 

 

 

40.00

 

Annual ceiling Pilot Projects

 

 

 

 

46.00

52.10

Margin left

 

 

 

 

-6.00

 

Summary Table on Preparatory actions

ABB
Nomenclature

DG responsible

2005

2006

2007

Heading

Budget 2005

Budget 2006

Budget 2007

C.A.

P.A.

C.A.

P.A.

C.A.

P.A.

Heading 1a

 

 

 

 

 

 

02 02 03 02

ENTR

AP2

AP3

 

Support for SMEs in the new financial environment

8.00

8.00

7.00

7.00

p.m.

7.00

02 04 02

ENTR

AP2

AP3

 

Enhancement of European security research

15.00

8.00

15.00

19.00

p.m.

6.00

04 03 06

EMPL

PP2

AP1

AP2

ENEA preparatory action on active ageing and mobility of elder people

(p.m.)

(3.00)

1.50

0.75

3.00

1.50

06 04 03 01

TREN

AP2

AP3

 

Security of conventional energy supplies

p.m.

p.m.

0.50

0.90

p.m.

0.70

09 03 03

INFSO

 

AP1

AP2

Creation of an Internet-based system for better legislation and for public participation

 

 

2.00

2.00

5.00

3.8

09 06 04

INFSO

 

 

 

Initiative i2i audiovisual

p.m.

2.20

p.m.

1.00

-

p.m.

Heading 2

 

 

 

 

 

 

05 04 03 01

AGRI

AP2

AP3

 

Forestry (outside the EAGF and the EAFRD)

0.50

16.00

0.30

3.10

p.m.

0.38

07 03 10

ENV

 

AP1

AP2

NATURA 2000 preparatory action

 

 

2.00

2.00

1.00

1.60

Heading 3a

 

 

 

 

 

 

18 03 05

JLS

AP3

 

 

European Migration Monitoring Centre

3.00

3.80

p.m.

1.80

p.m.

3.00

2.00

1.00

18 03 06

JLS

AP2

AP3

 

Integration of nationals of non-members countries

5.00

6.00

5.00

5.75

p.m.

6.45

18 03 08

JLS

AP1

AP2

AP3

Financial instrument for return management in the area of migration

15.00

8.00

15.00

10.00

p.m.

12.50

18 03 12

JLS

 

 

AP1

Migration management – Solidarity in Action

 

 

 

 

15.00

15.00

18 04 03

JLS

AP2

AP3

 

Research and evaluation programme on respect for fundamental rights

1.00

1.40

0.50

1.00

p.m.

0.80

18 04 04

JLS

AP2

AP3

 

Support of Civil society in the new Member States

2.00

2.00

1.00

1.00

p.m.

2.80

18 05 01 03

JLS

PP2

AP1

 

Exchange programme for judicial authorities

(3.00)

2.50

3.00

2.80

p.m.

1.00

18 05 04

JLS

PP2

AP1

 

Victims of terrorist acts

(2.00)

1.00

2.00

1.20

p.m.

1.20

Heading 3b

 

 

 

 

 

 

17 03 04

SANCO

 

AP1

AP2

Public Health

 

 

2.00

1.04

p.m.

0.96

22 02 05 05

ELARG

AP2

AP3

 

Impact of enlargement in EU border regions

4.00

16.98

p.m.

4.00

p.m.

3.00

22 02 05 06

ELARG

PP2

AP1

 

De-mining activities in Cyprus

p.m.

p.m.

1.00

1.00

p.m.

0.40

Heading 4

 

 

 

 

 

 

19 04 04

AIDCO

PP2

AP1

AP2

Conflict prevention network

p.m.

0.90

1.50

1.25

1.50

1.25

21 02 07 04 (old line)

AIDCO

AP1

AP2

 

Aid for poverty-related diseases in developing countries, other than HIV/AIDS, malaria and tuberculosis

10.00

8.00

10.00

14.10

 

 

19 06 01 03

AIDCO

AP2

 

 

Voluntary technical assistance

p.m.

0.50

p.m.

0.20

p.m.

0.20

19 06 02 02

AIDCO

PP2

AP1

AP2

Preparatory action to reduce NBC weapons and small arms

(3.00)

(3.00)

3.00

2.50

p.m.

2.00

19 10 01 03

RELEX-AIDCO

 

 

AP1

Business and scientific exchange with India

 

 

 

 

7.00

5.00

19 10 01 04

RELEX-AIDCO

 

 

AP1

Business and scientific exchange with China

 

 

 

 

7.00

5.00

21 04 05

ENVI

 

 

AP1

Global Energy Efficiency and Renewable Energy Fund (GEEREF)

 

 

 

 

5.00

5.00

TOTAL Preparatory Actions

 

 

 

 

47.5

86.54

Annual ceiling Preparatory Actions

 

 

 

 

100.0

 

Margin left

 

 

 

 

52.5

 

Töödokument rubriigi 4 kohta – EL kui ülemaailmne partner

.

Üldprognoos

1.        Rubriigile 4 eraldati 2007. aasta eelarves 6,8 miljardit eurot, mis ootuspäraselt tähendas maksimaalseid väliskulutusi, mida finantsraamistik võimaldab.

2.        2008. aasta esialgses eelarveprojektis on ette nähtud 6,9 miljardit eurot kulukohustusteks (+1,5%) ja 7,9 miljardit eurot makseteks (+7,7%). See jätab küllalt suure varu, kuid nagu allpool selgitatakse, ei ole see kooskõlas tegeliku olukorraga. Komisjon on juba teadlik olulistest teguritest, mida eelarve seni ei hõlmanud.

Tabel 1: 2007–2008 arvnäitajate üldine võrdlus.

Rubriik 4: välistegevus (2007. aasta eelarve)

Kulukohustuste assigneeringud

EUR

%

Arengu- ja majanduskoostöö vahend

2 208 696 784

32,4%

Euroopa naabrus- ja partnerlusvahend

1 419 955 400

20,8%

Ühinemiseelne rahastamisvahend

1 263 130 000

18,5%

Humanitaarabi

732 160 000

10,7%

Stabiliseerimisvahend

212 895 738

3,7%

Muud tegevused ja programmid (sealhulgas detsentraliseeritud asutused)

390 162 000

5,7%

Euroopa Ühenduse tagatised laenutehingutele

200 000 000

2,9%

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP)

159 200 000

2,3%

Demokraatia ja inimõiguste algatus

142 091 078

2,1%

Makromajanduslik abi

58 201 000

1,2%

Tööstusriikide rahastamisvahend

24 700 000

0,4%

Tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend

1 268 000

0,02%

2007. aasta eelarve: Kokku

6 812 460 000

100%

Rahaline ülemmäär 2008

7 002 000 000

 

EEP 2008

6 911 400 000

 

Varu

329 800 000

 

* Hädaabireserviks ette nähtud 239 miljonit eurot sisalduvad üldsummades, kuid seda summat ei arvestata varu arvutamisel (st seda rahastatakse väljaspool ülemmäära).

3.        Komisjon nimetas oma poliitilise strateegia teatises prognoositava varuna 334 miljonit eurot, mis sisaldas võrreldes jaanuari rahastamiskavaga täiendavat 23 miljonit eurot uute prioriteetide elluviimiseks (kliimamuutus, Globaalse Energia Fond, programm PRINCE ja arengu teadvustamine). Esialgses eelarveprojektis nimetatud varu on 4 miljoni euro võrra väiksem, mis tähendab, et komisjon on teinud täiendavaid eraldusi, mis vajavad selgitamast.

4.        Esialgses eelarveprojektis nimetatud varu on üsna suur, moodustades peaaegu 5% ülemmäära piires võimalikest kogukuludest. Raportöör on juba juhtinud tähelepanu asjaolule, et selle põhjuseks on erandolukord, sest tagatisfondi jaoks ette nähtud kogusummat 200 miljonit eurot ei ole 2008. aastal vaja ning see lisati varule. Raportöör soovitab seetõttu olla mõnevõrra ettevaatlik, sest antud rahasummat (kohustuslikud kulud) vajatakse taas 2009. aastal.

5.        Raportööri arvates on olukord veelgi murettekitavam, kuna tundub, et need esialgse eelarveprojekti summad ei kata tegelikult kõike, mida komisjon kavatseb taotleda. Komisjon kavatseb ilmselt küsida olulisi lisasummasid nii Kosovo kui ka Palestiina jaoks. Tegemist oleks uue ja plaanimata kuluga, mis lisanduks olemasolevatele eelarveeraldistele antud valdkonnas. Raportöör ei tea, kas teistes valdkondades võib samuti olla sarnane olukord ning loodab, et komisjon väljendub võimalikult selgelt.

6.        Igal juhul juhib raportöör tähelepanu asjaolule, et sellised „uued vajadused”, mida esialgne eelarvearveprojekt ei kata, võivad küündida umbes 300 miljoni euroni. Kui komisjon taotleb selliseid summasid, võib juhtuda, et tegelik varu on praktiliselt null. Sellise rahastamise korral ei jää teiste prioriteetide jaoks loomulikult midagi üle!

7.        Raportöör juhib tähelepanu asjaolule, et ÜVJP jaoks on institutsioonidevahelise kokkuleppe raames ajavahemikus 2007–2013 ette nähtud kokku vähemalt 1740 miljonit eurot. See tähendab keskmiselt umbes 250 miljonit eurot aastas. 2007. aastal eraldati 159,2 miljonit eurot ja 2008. aastaks nägi komisjon ette 200 miljoni euro suuruse summa. Esialgne eelarveprojekt peaks sisaldama summat, mis oleks natuke suurem kui 200 miljonit eurot.

Rubriigi 4 eripära

8.        Mitmeaastaste raamistike ja kaasotsustamise ajastul võib väita, et kasutada olevad ressursid on enam või vähem kindlaks määratud ja erandlikke sündmusi (nagu Iraak või tsunami) arvestamata ei erine rahastamise suurusjärk ja üldine suund tavaliselt oluliselt eelmisest aastast. See pole ilmtingimata halb, sest eelarvekomisjon kaitseb tavaliselt „traditsioonilisi prioriteete” ja lähtub iseenesestmõistetavalt mitmeaastasest finantsraamistikust, kuid samas tõstab see esile struktuurilisi raskusi tõepoolest tähtsate muudatuste tegemisel. Selles mõttes tuleb nõustuda arvamusega, et rubriik 4 on tõenäoliselt endiselt alarahastatud, seda vajakajäämist ei õnnestunud mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistel täielikult kõrvaldada.

9.        Loomulikult on võimalik teha küllalt olulisi muudatusi rubriigisiseselt, kuid isegi see eeldab laialdast poliitilist toetust ning eelkõige mitmete erikomisjonide motivatsiooni ja nõusolekut. Oleks ebareaalne näha 2008. aastal ette arvestatavaid muutusi rubriigis 4, sest see on alles teine aasta, kui kehtib uus mitmeaastane finantsraamistik ja programmide uus põlvkond.

10.      Raportöör märgib, et vastuolulisi nõudeid – ühest küljest uute väljakutsete ja kriisidega toimetulek ning teisest küljest traditsioonilised ELi naabritele ja kaugemal asuvatele partneritele suunatud meetmed –, mis ajavahemikus 2000–2006 oli finantsrubriikide enfant terrible, tuleb taas lihtsalt käsitleda samaaegselt. See pole staatiline võrdsustus ja õnneks peaks sellele olema mitmeid lahendusi. Ainus mure on see, et mõned neist lahendustest võivad olla vaevanõudvad, eriti võttes arvesse nõukogu tavapärast hoiakut.

11.      Tuleb märkida, et eelarve struktuur rubriigis 4 on hetkel suures osa „vahendipõhine”, kajastades eelmise aasta jooksul õigusliku aluse osas (määrused) saavutatud kokkuleppeid, mis olid mitmel puhul kaasotsustamise tulemus. Nagu näha eespool toodud tabelist, ei lihtsusta see ilmtingimata kohest arusaamist koheselt rubriigist 4, sest paljud inimesed kalduvad olema kaasatud või huvitatud pigem piirkondadest ja riikidest kui vahenditest.

12.      Läbipaistvuse ja eelarvekontrolli seisukohast otsustati seetõttu 2007. aasta eelarves säilitada mõned geograafilised jaotused eelarve peatükkide/-ridade tasandil. Näiteks on Aasia ja Ladina-Ameerika eraldi peatükkides/eelarveridades, kuigi enamikku meetmeid rahastatakse sama õigusliku vahendi raames. Lisaks peamisele poliitilisele kontrollile esialgse eelarveprojekti üle võib raportöör vaadata üle ka rubriigi struktuuri ja teha muudatusettepanekuid.

Vahendite eripära

13.      Liikmed mäletavad, et uute välistegevuse vahendite korraldamisega seoses leidis aset äge õiguslik vaidlus. See keskendus peamiselt õigusloome põhjapanevale eripärale: kas õiguslikud vahendid peaksid moodustama üldise raamistiku ja võimaldama komisjonile kohaldamisel väga suures ulatuses vabadust või peaks neil olema ulatuslikum poliitiline sisu, mis otsustatakse koos Euroopa Parlamendiga.

14.      Kokkuvõtteks on õiglane öelda, et saavutati Euroopa tasandi kompromiss, mille sisu oli olulisel määral poliitiline, jättes samas tähtsad valdkonnad rakendusetappi. Vajadust teatava paindlikkuse järele („pole võimalik muuta määrust iga kord, kui tekib vajadus kohandamise järele”) käsitleti seoses uuendatud rõhuasetusega kontseptsioonidele, nagu mitmeaastased strateegiadokumendid ja järgmisel, madalamal tasandil iga-aastased tegevuskavad.

15.      Põhimõtteliselt käsitleb selliseid olulisi strateegiadokumente ja muid poliitilist/poliitilis-rakenduslikku segalaadi programmdokumente demokraatliku järelevalve leping, mille üle peeti läbirääkimisi uue institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimisel, mis käsitleb eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist aastateks 2007–2013 ning mille lisas on ka demokraatliku järelevalve leping deklaratsiooni kujul. Kuna eelarvekomisjonil oli selles võtmeroll, huvitab raportööri, kas komisjon täidab nimetatud lepingu raames antud lubadusi. Eelkõige võiks olla huvitav näha, kuidas komisjon suhtub strateegiadokumente puudutavatesse Euroopa Parlamendi kommentaaridesse. Lõppkokkuvõttes ei saa välistada, et eelarvemenetlust võib kasutada Euroopa Parlamendi positsiooni tugevdamiseks.

16.      Nagu iga-aastast poliitilist strateegiat käsitlevas resolutsioonis juba nenditi, arvab autor, et komisjoni nimetatud dokumente läbi vaatavate ning rakendamist kontrollivate väliskomisjoni ja arengukomisjoni töörühmade töö on väga tähtis. Tõepoolest on eelarvekomisjon aastaid nõudnud erikomisjonide rolli tähtsustamist rakendamise kontrollimisel. Raportöör on sellega seoses vägagi huvitatud koostööst erikomisjonidega.

Mõned vahendite eelarvealased aspektid

17.      Kuna rubriiki 4 puudutavad õiguslikud kokkulepped on alles hiljuti sõlmitud ning programmide kavandamise ja pakkumismenetlustega praegu käimas, on kõigepealt vähetõenäoline, et 2007. aasta rakendamistulemustest on 2008. aasta eelarve hindamisel suurt kasu, vähemalt mitte maksete osas. Loodetavasti täidab komisjon enamiku programmide puhul piisaval hulgal kulukohustusi, kuid isegi seda tuleks kontrollida aasta lõpu poole.

18.     Igal juhul on enamiku rubriigi 4 vahendite puhul toodud ära lähtesumma, mis mõnel juhul on, nagu eespool nimetatud, kaasotsustamismenetluse tulemus. Peamised vahendid, mille üle otsustati kaasotsustamismenetluse raames, on järgmised:

– arengukoostöö vahend,

– Euroopa naabrus- ja partnerlusvahend,

– Euroopa demokraatia ja inimõiguste algatus,

– stabiliseerimisvahend

Ühinemiseelse rahastamisvahendi üle otsustati vaid lihtsa nõuandemenetlusega, kuid sellel on nõukogu poolt vastu võetud võrdlussumma (erinevalt kaasotsustamismenetluse tulemustest ei ole see siduv).

19.      Üldiselt sooviks raportöör algatada arutelu teemal, kuidas käsitleda kaasotsustamismenetluse kohaselt vastuvõetud eraldisi. Ta on veendunud, et tavapäraselt esitatakse palju muudatusettepanekuid, milles palutakse iga-aastase summa suurendamist, ning eelarvekomisjoni lähenemine sellistele juhtumitele ei tohiks põhineda juhuslikkusel.

20.      Raportöör märgib, et arengukoostöö vahendile ning Euroopa naabrus- ja partnerlusvahendile – mõlema puhul on Euroopa Parlamendil kaasotsustamisõigus – eraldati 2007. aastal summa, mis viitab 2013. aastaks vastuvõetud võrdlussummadest suuremale kogusummale. Teisisõnu oli nimetatud programmide raskuskese viimases menetluses mõnel määral programmiperioodi algusesse kavandatud. Raportöör ei ole kindel, kas sellist lähenemist tuleks jätkata.

21.      Raportöör märgib, et selle probleemiga tegelemiseks võib olla mitmeid võimalusi, ning soovib kuulda fraktsioonide arvamust, kas:

a) jätta olukord muutmata ja tulevikus viidata õigusloomealasele paindlikkusele (+/- 5%), mis on läbi arutatud ja institutsioonidevahelisse kokkuleppesse kaasatud. Arvestades ülemmäärasid, võib see loomulikult kaudselt tähendada, et kui üks programm muutub oluliseks, siis peab teine kaotama tähtsust;

b) jätta olukord muutmata, lootes samas, et 2012–2013 on võimalik muuta võrdlussummasid, või kui ei, teha mitmeaastase finantsraamistiku viimasel aastal märkimisväärseid ümberarvutusi;

c) jätta olukord muutmata ning võtta eesmärgiks muuta seda seoses 2008/2009 tulemuste läbivaatamisega või

d) teha mõningaid muudatusi või vähemalt piirata kõiki taotlusi suurendada nimetatud programmidele eraldatavaid summasid, et viia aastane summa kooskõlla keskmisega, mida võimaldab üldine võrdlussumma.

22.      Raportöör märgib ühtlasi, et mõnedes rubriigi 4 valdkondades (olenemata sellest, kas need on määratletud kaasotsustamise tulemusena või mitte) on tavaliselt (kahjuks) kaldutud toetuma tagavaralahendustele ja improviseerimisele. See puudutab humanitaarabi, aga järjest enam ka teisi vahendeid, näiteks kaasotsustamismenetluse raames määratletud arengukoostöö vahendit ja/või Euroopa naabrus- ja partnerlusvahendit, nagu näitas Palestiina juhtum.

23.      Juhul kui 2008. aastaks ja tulevasteks aastateks peaksid praegu teada olema ettenägematud (plaanimatud) vajadused (näiteks on Euroopa naabrus- ja partnerlusvahendi või arengukoostöö vahendi raames vaja täiendavalt 100 miljonit eurot seoses kuskil puhkenud uue kriisiga), küsib raportöör argumenteerimise huvides komisjonilt, kas see läheb alati kaasotsustamismenetluse raames määratletud võrdlussumma miinuspoolele (tähendades ümberplaneerimist ja eelnevalt kavandatud tegevuselt vahendite äravõtmist) või on olemas võimalus leida see summa võrdlussummale lisaks. Kas rahastamisviis (st kas rahastamine toimub varu piires või lisavahendite, näiteks paindlikkusinstrumendi vahenditest) muudab asja?

Järeldused

24.      330 miljoni euro suurune varu 2008. aasta esialgses eelarveprojektis on täiesti eksitav tegeliku olukorra kajastamisel kõnealuses rubriigis, mis tuleneb sellest, et mõned valdkonnad/vajadused ei ole veel eelarvestatud ning algselt tagatisfondi jaoks ettenähtud varud on juhuslikult kasutatavad.

25.      Mitmed summad on kinni kaasotsustamismenetluse raames vastuvõetud eraldiste (näiteks ÜVJP) või muude lepingute all. Tuleks töötada välja strateegia muudatuste käsitlemiseks iga-aastastes summades neis valdkondades.

26.      Demokraatliku järelevalve (deklaratsioon, mille üle peeti läbirääkimisi seoses eelmise aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega) edenemist tuleks kontrollida tihedas koostöös väliskomisjoni ja arengukomisjoniga.

27.      Võttes arvesse välistegevuse vahendite uue põlvkonna hiljutist vastuvõtmist, on 2007. aasta rakendamistulemustest 2008. aasta vajaduste hindamisel tõenäoliselt vähe kasu.

Töödokument teabe- ja kommunikatsioonipoliitika kohta: eelarvelised aspektid

Üldine eesmärk, mille poole institutsioonid püüdlevad, on edastada Euroopa kodanikele täpset teavet, et suurendada nende teadlikkust Euroopa Liidu tegevuse, struktuuride ja otsustusprotsessi küsimustes.

Selleks otstarbeks on institutsioonid välja töötanud mitmeid strateegiaid, mida rakendatakse olenevalt pädevusest kas tsentraalselt või detsentraliseeritult. Tsentraliseeritud tegevusi algatavad Euroopa institutsioonid ja need on suunatud Brüsseli sihtrühmale ja/või liikmesriikidele. Detsentraliseeritud tasandil algatavad informatsioonipoliitikat peamiselt liikmesriikide pealinnades asuvad Euroopa Majad, sealhulgas piirkondlikud kontorid.

Esimene osa sisaldab teavet tsentraalse tasandi kommunikatsioonipoliitika rahastamisega seotud eelarveliste vahendite kohta. Teine osa sisaldab teavet institutsioonidevahelise koostöö ja detsentraliseeritud aspektide kohta.

Taust

Teabe- ja kommunikatsioonipoliitika eesmärk on anda teavet Euroopa poliitika kohta ning tagada parem side kodanikega.

Ülevaate saamiseks eelarve osas: viimase viie aasta jooksul on eelarveassigneeringud kommunikatsioonipoliitikale suurenenud 36,55% võrra, samas kui üldeelarve on sama perioodi jooksul suurenenud 13,65%.

Samal ajal on tegevuse eesmärki muudetud, et see vastaks kodanikuühiskonna vajadustele. Eriti suurt mõju avaldas komisjoni kommunikatsioonistrateegiale Euroopa põhiseaduse lepingu tagasilükkamine prantslaste ja hollandlaste poolt.

Komisjoni kahe teatise – „Euroopa Liidu alase teabevahetuse parandamist käsitlev tegevuskava[28]” ning „Komisjoni panus järelemõtlemisperioodiks ja kauemakski: demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava”[29] – eesmärk oli tõsta kodanike teadlikkust Euroopa Liidu poliitikast ning selle mõjust neile ja valge raamat Euroopa teabevahetuspoliitika kohta[30] koostati eesmärgiga tuua Euroopa Liit kodanikele lähemale. Nimetatud dokumendid esindavad komisjoni uue, 2005. aastal algatatud kommunikatsioonipoliitika kolme sammast.

Samal ajal on märgatavalt suurenenud ka Euroopa Parlamendi huvi informatsioonipoliitika vastu. Tõepoolest, resolutsiooni Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta esimesel lugemisel võttis Euroopa Parlament vastu lõike, milles väljendab uuesti muret arvamusega, et „ELi teabepoliitikale ette nähtud summad on ebapiisavad ning on otsustanud neid suurendada; rõhutab pakilist vajadust, et komisjon esitaks teabepoliitikat puudutava valge raamatu”[31].

Vastavalt Euroopa Parlamendi nõudmisele võttis komisjon 2006. aasta veebruaris vastu valge raamatu Euroopa teabevahetuspoliitika kohta[32]. Euroopa Parlament väljendas heameelt komisjoni kavatsuse üle „muuta teabevahetus iseseisvaks poliitikavaldkonnaks”[33].

Eelarvekomisjon on 2007. aasta eelarvemenetluse käigus tellinud kaks uurimust – „Kommunikatsiooni suunas” ja „Euroopa kodanike teavitamine” – eesmärgiga hinnata komisjoni programmide kulutustele vastavat tulu.

2006. aasta septembris avaldatud uurimuses „Kommunikatsiooni suunas” märgitakse kommunikatsiooni tegevuskava ja D-kava käivitamise järel tehtud edusamme, kuid soovitatakse paremini koordineerida erinevate osapoolte, eelkõige välisbüroode tegevust, kus Euroopa Parlament ja komisjon püüavad jõuda sama sihtrühmani. Seda koordineerimist peaks võimaldama asjaolu, et välja arvatud Edinburghi ja Ateena kontorite puhul, jagavad kaks institutsiooni nn Euroopa Majade hooneid. See küsimus on tõstatatud ka mitmes Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud eelarveteemalises resolutsioonis. Teine tõenäoliselt huvipakkuv aspekt, mida uurimuses mainitakse ja mida on väljendatud resolutsioonis valge raamatu kohta, on soovitus, et välisbüroode töö peaks olema poliitilisem ja vähem bürokraatlik.

Eesmärgiga paremini mõista antud poliitikavaldkonda ümbritsevaid teemasid ja edasisi arenguid, korraldas Euroopa Parlamendi eelarvekomisjon 2008. aasta eelarvemenetluse raames 8. mail 2007. aastal kuulamise teabepoliitika teemal: „ELi teabepoliitika tõhusus ja tulemuslikkus professionaali seisukohalt”.

Ettevõtmise eesmärk oli kuulata kommunikatsioonivaldkonna professionaalide seisukohti kahe peamise institutsiooni teabepoliitika kohta. Kuulamine andis võimaluse põhjalikuks aruteluks professionaalide ja institutsioonide esindajate vahel turunduse ning institutsiooniliste küsimuste teemal, samuti teemal, kuidas kasutada ELi eelarvest vastava poliitikavaldkonna jaoks eraldatud vahendeid. Osalejad rõhutasid, et nimetatud valdkonnas on endiselt vaja teha edusamme, eelkõige tagades tegevuse parema nähtavuse ja läbipaistvuse, parema koordineerimise tsentraalsel (ELi) tasandil, tagades kohapealse otsustamise ning tegutsemise edendamise detsentraliseeritud tasandil, parema finantsjuhtimise ja instrumentide täiustamise.

Õiguslik kontekst

Eelarvekomisjon on alati kaitsnud ideed, et teabepoliitikat peaksid juhtima institutsioonid ja see peaks kuuluma nende autonoomia hulka. Eelarvekomisjoni arvates võiks õiguslik alus muuta institutsioonide tegevuse jäigaks. Seetõttu on eelarvekomisjon kindlalt vastu kõigile kavatsustele luua õiguslik alus[34], mis kehtestaks nii kaasotsustamismenetluse kui ka komiteemenetlusega kaasneva jäikuse nii üksikmeetmetele kui ka mitmeaastasele programmile.

Sellepärast meenutas Euroopa Parlament oma 24. aprilli 2007. aasta resolutsioonis komisjoni iga-aastase poliitilise strateegia kohta 2008. aasta eelarvemenetluseks, et „kõikidel institutsioonidel on õigus rakendada kommunikatsioonipoliitikat oma institutsioonilise autonoomia raames” vastavalt finantsmääruse artiklis 49 sätestatule ja julgustas komisjoni ning teisi institutsioone jätkuvalt kaitsma oma autonoomiat antud küsimuses.

Ülevaade tegevusest

Komisjoni juhitav tegevus

Komisjoni eelarves kuuluvad kommunikatsioonipoliitika jaoks eraldatud vahendid peamiselt jaotise 16 alla. See kajastab kolme viimase aasta jooksul komisjoni tehtud otsuseid ja ettepanekuid, millest üha suuremat hulka tegevusi juhitakse otse välisbüroodest ning peakontori poolt elluviidav tegevus keskendub rohkem meediale ja üldinformatsioonile. Selle tegevuse toetamiseks on viimase kahe aasta jooksul arendatud välja märkimisväärne hulk vahendeid kommunikatsiooni parandamiseks audio-, video- ja trükimeedias.

Alates 2005. aastast on kommunikatsioonipoliitikale eraldatud eelarvevahendid pidevalt kasvanud, ulatudes 2007. aastaks kulukohustuste assigneeringutes 201 031 110 euroni ja maksete assigneeringutes 192 303 110 euroni. Üksikasjalikku teavet leiab käesoleva dokumendi lisadest: vt tabel 1: III jagu – komisjoni eelarve eraldised jaotisele 16 – kommunikatsioon (2005–2008).

2008. aasta esialgne eelarveprojekt

Komisjoni ettepanekus 2008. aasta eelarve kohta võib võrreldes 2007. aastaga märgata kulukohustuste assigneeringute mõningast suurenemist 0,07% võrra (+ 132 196 eurot) ja maksete vähenemist (- 519 804 eurot).

Need summad katavad nii halduskulud kui ka tegevuskulud. 2008. aasta esialgse eelarveprojektiga on tehtud ettepanek eraldada vastavalt 107 501 306 eurot halduskuludeks ja 93 662 000 eurot tegevuskuludeks. Seega eraldatakse 53% assigneeringutest halduskuludele, samas kui vaid 47% eelarve kogumahust on ette nähtud tegevuskuludeks.

Perioodil 2005–2008 ületavad halduskulude assigneeringud pidevalt tegevuskulude assigneeringuid. Raportöör palub rohkem teavet selle kohta, kuidas seesugune assigneeringute jaotus tagab kommunikatsioonipoliitika eesmärkide saavutamise ja meetmete järgimise ning kuidas saaks antud jaotust vastupidiseks muuta.

Jaotis 16 on struktureeritud vastavalt kolmele põhitegevusele: 16 02 „Teabevahetus ja meedia”, 16 03 „Kohaliku tasandi teabevahetus” ning 16 04 „Analüüsi- ja teabevahetusvahendid”. Peatükk 16 01 vastab halduskuludele ning täiendab ülalmainitud tegevusi.

Perioodi 2005–2007 jooksul toimus kõige tähelepanuväärsem assigneeringute suurenemine artiklis 16 02 02 „Multimeedia meetmed”, mille kulukohustuste assigneeringud suurenesid 108,33% võrra ja maksete assigneeringud 111,11% võrra. Sellele järgneb artikkel 16 02 03 „Teave meedia jaoks”, mille kulukohustuste assigneeringud suurenesid 29,62% ja maksete assigneeringud 47,07% võrra. Nende summade suurendamist on põhjendatud vajadusega parandada teavet meedias, täiustada meediavahendeid ja suurendada ELi trükiste arvu.

Peatükk 16 03 katab ELi kulutused detsentraliseeritud kommunikatsioonile. See puudutab kahte tüüpi meetmeid: kohalikke meetmeid (16 03 02) ja prioriteetsete teemade konkreetseid meetmeid, sh programmi PRINCE (16 03 04). Mainitud perioodi jooksul on kohalike meetmete kulukohustuste assigneeringud suurenenud 55,19% ja maksete assigneeringud 95,97% võrra ning konkreetsete meetmete kulukohustuste assigneeringud üksnes 8,54% ja maksete assigneeringud 1,30% võrra, mis vastab kohustusele, mille komisjon võttis endale valge raamatuga.

See peatükk katab ka katseliste teabevõrkude (PIN) katseprojekti rahastamise: eelarverida 16 03 06. See projekt lisati eraldi eelarvereal 2007. aasta eelarvesse Euroopa Parlamendi algatusel. 2008. aasta esialgse eelarveprojekti raames ei ole selleks assigneeringuid nõutud.

Oma olemusest tulenevalt võiks see olla koostöö instrumendiks, mis kaasaks paremini Euroopa Parlamendi liikmeid. Kuulamise käigus teemal „ELi teabepoliitika tõhusus ja tulemuslikkus” tõsteti esile ka asjaolu, et Euroopa Parlamendi liikmetel on tähtis roll ELi maine edendamisel ning nad peaksid olema rohkem kaasatud kommunikatsiooni- ja teabepoliitika alasesse tegevusesse.

„Teabevahetuse ja meedia” ning „Kohaliku tasandi teabevahetusega” seoses rõhutasid nii eksperdid kui ka ametnikud vajadust neid valdkondi parandada. Seetõttu on vaja paremat tsentraalsel tasandil koordineerimist institutsioonide vahel, olemasolevate kommunikatsiooni- ja meediavahendite tõhusamat kasutamist ning professionaalse meedia paremat kasutamist.

Halduskulude kogumaht kasvas aastatel 2005–2007 19,65% võrra kulukohustuste assigneeringute osas ja vähenes 3,81% maksete assigneeringute osas.

Täitmine

Järgnev tabel näitab 2006. aasta lõpu seisuga kommunikatsioonipoliitika valdkonnale eraldatud vahendite kasutamist kvantitatiivsest aspektist. Tuleb märkida, et halduskuludele eraldatud summad olid võrreldes tegevuskulude toetamise vajadusega ülehinnatud. Raportöör võiks seda järgmises menetluses arvesse võtta.

Poliitikavaldkond 16 – kommunikatsioon: Üldine täitmismäär seisuga 31.12.2006

Eelarverida

Pealkiri

Kulukohustused

Maksed

16 01 04 01

Teave ELi kohta, üldised meetmed — Halduskorralduskulud

58,97%

54,51%

16 01 04 02

Teabevahetusmeetmed — Halduskorralduskulud

63,52%

7,71%

16 01 04 03

PRINCE – Halduskorralduskulud

55,49%

35,24%

16 01 04 04

Teabevahetusmeetmed — Halduskorralduskulud

71,63%

43,77%

16 02 02

Multimeedia meetmed

99,60%

47,32%

16 02 03

Kohaliku tasandi teabevahetus

99,92%

77,01%

16 03 01

Infopunktid

95,14%

91,94%

16 03 02

Kohalikud meetmed

97,78%

74,22%

16 03 04

Prioriteetsete teemade konkreetsed meetmed, sh programm PRINCE

93,54%

59,94%

16 04 02

Sidusad teabe ja teabevahetuse vahendid

98,47%

83,78%

16 04 03

Suunatud trükiväljaanded

87,74%

100%

Kvalitatiivsest aspektist rõhutatakse komisjoni 2005. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuses, et vaja on:

· komisjoni tegevuse suuremat läbipaistvust;

· paremini tagada ELi kodanikele jagatud juhtimisele kohane juurdepääs projektide ja meetmetega seotud teabele;

· suuremat garantiid liikmesriikide teavituskampaaniatele eraldatud ELi vahendite aruka kasutamise kohta;

· subsiidiumide kasutamise paremat juhtimist.

Euroopa Parlamendi juhitav tegevus

Euroopa Parlamendi teabevahetus on mosaiik erinevatest kanalitest, mis täiendavad üksteist ja millel on ühised eesmärgid – teavitada ELi kodanikku tõhusalt oma tegevusest ning anda panus Euroopa ülesehitamisesse.

Euroopa Parlament algatas samaaegselt komisjoniga protsessi, mille käigus laiendatakse märgatavalt informatsiooni peadirektoraadi tegevusvaldkonda, millega kaasnes nimetatud peadirektoraadi eelarve oluline suurenemine 89 580 000 euroni ja töötajate arvu suurenemine 658ni 2007. aastal. Selle tulemuseks on „tugeva ja tõhusa informatsioonistrateegia” määratlemine, olemasolevate vahendite parem kasutamine, pressiesindaja ametikoha loomine kõigis Euroopa Parlamendi infobüroodes kohaliku tasandil tegutsemiseks ning kolme peamise projekti arendamine:

· külastajate keskus

· WebTV ja

· uus audiovisuaalkeskus.

Kommunikatsioonipoliitika on 2009. aasta valimisi arvestades loomulikult olulise tähtsusega teema. Selle eesmärgiga on Euroopa Parlament teinud ettepaneku 18-kuulise tegevusprogrammi kohta ELi kodanike teavitamiseks Euroopa valimistest. 2008. aastaks on planeeritud 10 300 000 eurot; 2009. aastal on tõenäoliselt vaja täiendavat rahastamist.

Alljärgnevad tabelid näitavad Euroopa Parlamendi kommunikatsioonipoliitika assigneeringuid.

Euroopa Parlamendi assigneeringud: informatsiooni peadirektoraat

Jaotis

Assigneeringud

Erinevused

(Peatükk)

 

2006

2007

2008

2006/2007

2 1 Andmetöötlus, seadmed ja mööbel: soetamine, rentimine ja hooldus

6.040.000

4.985.000

21.780.000

260,60%

2 3 Jooksvad halduskulud

2.470.000

1.620.000

1.220.000

-50,61%

3 2 Eksperdiarvamused ja teave: soetamine, arhiveerimine, tootmine ja levitamine

49.377.000

60.575.000

88.942.000

80,13%

1 0 4 Informatsiooni- ja kommunikatsioonipoliitika reserv

20.000.000

22.400.000

0

 

Kokku

77.887.000

89.580.000

111.942.000

 43,72%

Informatsiooni peadirektoraadi töötajaid kokku: (sh ajutised, lepingulised ja välistöötajad)

 

2005

2006

2007

Erinevused 05/07

AD

189

187

231

22,22%

AST

412

407

427

3,64%

kokku

601

594

658

9,48%

Nõukogu juhitav tegevus

Kommunikatsioonipoliitika assigneeringud on esitatud järgmises tabelis.

NÕUKOGU

Jaotis

Assigneeringud

Erinevused

(Peatükk)

 

2006

2007

2008

2006/2008

2213 Teavitamise ja avalike ürituste kulud

389.000

1.428.000

1.198.000

207,96%

3312 Teavitamise ja avalike ürituste kulud (PESD&PESC)

p.m.

p.m.

50.000

 

Kokku

389.000

1.428.000

1.198.000

220,82%

Institutsioonidevaheline koostöö

Euroopa Liit on kõigi valitsustasandite, igat tüüpi organisatsioonide ja kõigi eluvaldkondade isikute ühiselt jagatav projekt.

Institutsioonide eesmärk on tuua Euroopa Liit kodanikele lähemale. Seetõttu on teabe- ja kommunikatsioonipoliitika valdkonnas vaja koordineerimist Euroopa institutsioonide vahel. Meetmete sünergia on veelgi olulisem olukorras, kus teabe- ja kommunikatsioonipoliitikal on sama sihtrühm.

Koostöö komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel toimub tsentraalsel ja detsentraliseeritud tasandil.

Tsentraalsel tasandil on ainukeseks vahendiks, mida komisjon ja Euroopa Parlament oma ideede ühiskasutuseks parema kommunikatsiooni ja ühiste meetmete valdkonnas kasutada saavad, institutsioonidevaheline teaberühm.

Institutsioonidevaheline teaberühm, mis loodi eesmärgiga seada prioriteete programmile PRINCE, on muutunud foorumiks, mis teeb ettepanekuid kommunikatsioonivaldkonna tegevuste suunisteks. Siiski vajab institutsioonidevahelise teaberühma põhikiri alles koostamist. Euroopa Parlament on arvamusel, et nimetatud rühm peaks olema valdavalt poliitiline. Vastavalt soovitustele Euroopa Parlamendi resolutsioonis Euroopa teabevahetuspoliitikat käsitleva valge raamatu kohta[35], tuleks kaaluda võimalust luua teise tasandi koordineerimisrühm, mis rakendaks institutsioonidevahelise teaberühma seatud suuniseid.

Detsentraliseeritud tasandil edastavad Euroopa Parlament ja komisjon teavet Euroopa Majade kaudu, kus asuvad sama katuse all komisjoni esindus ning Euroopa Parlamendi infobüroo.

Vastavalt Euroopa Parlamendi missiooni kirjeldusele vastutavad Euroopa Parlamendi infobürood informatsiooni peadirektoraadi üldise teabe edastamise ja kommunikatsioonistrateegia eest liikmesriikides. Selle eesmärgid on teavitada kodanikke nii otse kui ka Euroopa, riikliku, piirkondliku ja spetsialiseeritud meediakanalite kaudu Euroopa Parlamendi otsustest ning propageerida ja esile tõsta Euroopa Parlamenti ja tema tegevust[36].

Esindused tegutsevad komisjoni ametlike esindustena igas liikmesriigis. Esindused täidavad kolme rolli, mille moodustavad komisjoni kommunikatsioonistrateegia rakendamine kohalikul tasandil, asjakohase teabe andmine komisjoni siseste arengute kohta, komisjoni ning poliitilise maailma ja tsiviilühiskonna vahendamine liikmesriikides.

Infobüroode ja esinduste üldkulud 2007. aastaks on 128 693 310 eurot, millest 39 636 700 eurot on ette nähtud Euroopa Parlamendi infobüroode jaoks ja 89 056 610 eurot komisjoni esinduste jaoks.

Programmi PRINCE[37] eesmärk on rahastada tegevusi prioriteetsetes valdkondades. Traditsiooniliselt põhineb see komisjoni ja liikmesriikide vahelisel partnerlusel, aga Euroopa Parlament peaks olema rohkem kaasatud programmi prioriteetide seadmisse, kaasates Euroopa Parlamendi liikmed täielikult programmi egiidi all korraldatavatel üritustel osalemisse.

Euroopa Parlament on teadlik komisjoni nõudmisest asendada programmi PRINCE viis olemasolevat eelarverida ühe programmiga, mida juhiks kommunikatsiooni peadirektoraat, kuna see annaks komisjoni peadirektoraadile praegusest suurema paindlikkuse ja keskse rolli.

Kommunikatsiooni- ja teabepoliitika paranemist on võimalik sidusamalt saavutada kodanikega suhtlemise üldise kontseptsiooni raames. Seda on võimalik saavutada ainult iga teabevahendi lisandväärtuse analüüsimise kaudu[38].

Järeldused

Teabe- ja kommunikatsioonistrateegia on viimase paari aasta jooksul paranenud, kuid vaja on suuremat edasiminekut selleks, et kasutada olemasolevaid vahendeid tõhusaimal võimalikul moel.

Esimesed tähelepanekud tulemustele suunatud eelarve kohta teabe- ja kommunikatsioonipoliitika valdkonnas võiksid keskenduda järgmistele punktidele:

Ø Institutsioonidevaheline koostöö versus institutsioonide autonoomia

Eelarve seisukohast on institutsioonidevaheline sünergia kommunikatsiooni- ja teabevaldkonnaga seotud pingutuste puhul loomulikult tervitatav ning soovitav. Institutsioonid peaksid tegema võimalikult tihedat koostööd, et vähendada detsentraliseeritud struktuuride üldkulusid jne. Teisest küljest võivad institutsioonidel olla konkreetsed kommunikatsioonieesmärgid, mis pole alati identsed.

Õige tasakaal on vaja saavutada ühelt poolt iga ELi institutsiooni sõltumatuse suhtes viia ellu oma teabe- ja kommunikatsioonipoliitikat ning teiselt poolt i) eraldi poliitikatest tingitud eelarveliste lisakulutuste vahel ja ii) sõnumite ja arvamuste paljususest tingitud võimaliku segaduse vahel.

Ø Rohkem struktureeritud ja paremini seatud prioriteetidega kommunikatsioon

Kui vahendeid napib, tuleb seada prioriteedid nende kasutamiseks. Tuleb koostada strateegiline nimekiri prioriteetidest, mida tuleb seejärel võrrelda olemasolevate eelarveliste vahendite ja inimressurssidega. Kõik otsustusprotsessi osalised peavad olema teadlikud, et vahendid igasuguse uue kommunikatsiooni- ja teabealase tegevuse jaoks, mis ei kuulu komisjoni programmi, peavad tulema käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2014 olemasolevatest varudest – ja need varud kahanevad.

Ø Tänapäevase infotehnoloogia rentaablus

Viimases paaris eelarveteemalises resolutsioonis on Euroopa Parlament järjekindlalt nõudnud tänapäevase infotehnoloogia tõhusat kasutamist kommunikatsioonipoliitikas. Üheks näiteks on katselised teabevõrgud, teiseks näiteks võib pidada WebTVd. Kommunikatsiooni- ja teabekampaaniates kasutatava meedia rentaablus väärib põhjalikku uurimist ning regulaarset kordushindamist, et oleks võimalik tehnoloogia arengu ja võimalustega sammu pidada.

Ø Planeeri kohapeal – tegutse kohapeal

Selleks et saavutada parimaid tulemusi vähimate vahenditega peab edastatav sõnum olema kohandatud erinevatele sihtrühmadele, sektoritele või riikidele. Sõnumi edastamise kanali ja saavutatava kõlapinna vahel on selge seos, lisaks ei pruugi kommunikatsioon kohalikul tasandil mitte ainult palju odavam olla, vaid ka vähemalt sama tõhus kui tsentraliseeritud meetmed. Nagu Euroopa Parlament on varemgi korduvalt märkinud, tuleb teha pingutusi, et tugevdada kommunikatsioonipoliitika elluviimist kohalikul tasandil, st viisil, mida Euroopa kodanikud võiksid kohalikus sõnastuses kergesti mõista. Lähiperspektiivis võib see nõuda suuremaid investeeringuid liikmesriikides asuvate kohalike büroode töötajatesse, juhul kui teabe- ja kommunikatsioonistrateegia keskendub rohkem üksikutele kodanikele.

ANNEX: TABLE 1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

SECTION III - COMMISSION BUDGET ALLOCATED TO TITLE 16 - COMMUNICATION (2005-2008)

Line N°

Title (2007 nomenclature)

Outturn 2005

2006

2007

PDB 2008

Evolution 2005/2007

CE

CP

CE

CP

CE

CP

CE

CP

CE

CP

16 01 01

Dépenses liées au personnel en activité du domaine politique "Communication"

41.204.969

49.610.664

41.878.352

41.878.352

48.208.448

48.208.448

47.370.795

47.370.795

17,00%

-2,83%

 

92.001

445.154

445.154

 

 

 

 

 

 

16 01 02

Personnel externe et autres dépenses de gestion à l'appui du domaine politique "Communication"

19.061.325

21.489.186

20.444.425

20.444.425

26.097.642

26.097.642

25.934.989

25.934.989

36,91%

21,45%

 

13.364

 

 

 

 

 

 

 

 

16 01 03

Dépenses relatives aux achats d'équipements et de services, dépenses immobilières et autres dépenses de fonctionnement du domaine polituque "Communication"

28.207.775

38.212.439

30.111.009

30.111.009

31.377.020

31.377.020

30.595.522

30.595.522

11,24%

-17,89%

16 01 04

Dépenses d'appui aux actions du domaine politique "Communication"

3.082.255

4.465.000

4.264.500

4.264.500

3.864.500

3.864.500

3.600.000

3600000

25,38%

-13,45%

16 01

Sub total

91.556.324

113.882.654

97.143.440

97.143.440

109.547.610

109.547.610

107.501.306

107.501.306

19,65%

-3,81%

 

Actions multimédias

9.000.000

9.000.000

15.250.000

15.250.000

18.750.000

19.000.000

20.700.000

17.000.000

108,33%

111,11%

 

 

1.000.000

1.000.000

 

 

 

 

 

 

16 02 03

Informations destinées aux médias

2.600.000

2.200.000

3.250.000

2.709.535

3.370.000

3.235.500

3.970.000

3.500.000

29,62%

47,07%

16 02 04

Exploitation des studios de radiodiffusion et de télévisions et équipements audiovisuels

5.600.000

5.600.000

5.600.000

5.600.000

5.600.000

5.600.000

6.212.000

6.212.000

0,00%

0,00%

16 02

Sub total

17.200.000

16.800.000

25.100.000

24.559.535

27.720.000

27.835.500

30.882.000

26.712.000

61,16%

65,69%

16 03 02

Actions locales

5.408.343

3.571.938

8.249.000

7.175.136

8.393.000

7.000.000

9.200.000

8.500.000

55,19%

95,97%

 

 

401.000

200.000

 

 

 

 

 

 

16 03 04

Actions spécifiques sur des thèmes prioritaires, dont PRINCE

7.248.792

7.403.630

7.300.000

6.968.000

7.868.000

7.500.000

12.830.000

8.500.000

8,54%

1,30%

 

 

1.068.000

533.333

 

 

 

 

 

 

16 03 05

EuroGlobe

 

 

 

 

1.500.000

1.500.000

 

 

 

 

16 03 06

Projet pilote concernant des réseaux d'information pilotes (RIP)

 

 

 

 

5.000.000

3.000.000

 

 

 

 

16 03

Sub total

12.657.136

10.975.568

17.018.000

14.876.469

22.761.000

19.000.000

22.030.000

17.000.000

79,83%

73,11%

16 04 01

Analyse de l'opinion publique (ex 16 03 01)

7.110.000

5.713.091

5.069.000

4.000.000

5.600.000

5.600.000

5.800.000

5.800.000

-21,24%

-1,98%

 

 

531.000

266.667

 

 

 

 

 

 

16 04 02

Outils d'information et de communication en ligne

9.253.333

7.233.372

8.800.000

8.016.377

10.180.000

9.400.000

10.880.000

8.500.000

10,01%

29,95%

16 04 03

Publications écrites ciblées

5.709.064

5.079.912

6.050.000

5.398.952

6.050.000

4.500.000

5.150.000

5.150.000

5,97%

-11,42%

16 04 04

Publications écrites générales (ex 16 03 03)

2.420.000

1.884.815

2.420.000

2.420.000

2.420.000

2.420.000

2.420.000

2.420.000

0,00%

28,39%

16 04 05

Prince - rôle de l'union européenne dans le monde

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

16 04

Sub total

24.492.397

19.911.190

22.870.000

20.101.996

24.250.000

21.920.000

24.250.000

21.870.000

-0,99%

10,09%

16 05 01

Relais d'information

17.788.301

9.340.315

16.752.500

15.132.500

16.752.500

14.000.000

15.300.000

15.300.000

-5,82%

49,89%

 

 

1.000.000

500.000

 

 

 

 

 

 

16 49 04

Dépenses d'appui aux actions du domaine politique "Presse et Communication"

p.m.

 

 

 

 

 

 

16 04

Facilité de performance pour la rubrique 3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

16 05

Sub total

17.788.301

9.340.315

17.752.500

15.632.500

16.752.500

14.000.000

15.300.000

15.300.000

-5,82%

49,89%

 

Total

163.694.158

170.909.727

179.883.940

172.313.940

201.031.110

192.303.110

201.163.306

191.783.306

18,57%

11,12%

ANNEX: TABLE 2 IMPLEMENTATION POLICY AREA 16 - COMMUNICATION as of 31/12/2006

 

 

 

Commitments

Payments

Budget Line

Title

Cat

Initial Budget

Reserve

Appropriations
(inc. Abs, Transfers)

Total Implementation

Implementation
same date lst year

Difference (%)
at same date

Implementation
on 31/12/2005 (%)

Initial Budget

Reserve

Appropriations
(inc. Abs, Transfers)

Total Implementation

Implementation
same date last year

Difference (%)
at same date

Implementation
on 31/12/2005 (%)

16 01 04 01

Actions générales d'information sur l'Union européenne — Dépenses pour la gestion administrative

3

0,2

0,2

58,97%

42,79%

-16,18%

42,79%

0,2

0,2

54,51%

22,38%

-32,13%

22,38%

16 01 04 02

Relais d'information — Dépenses pour la gestion administrative

3

0,3

0,3

63,52%

24,42%

-39,10%

24,42%

0,3

0,3

7,71%

20,03%

12,32%

20,03%

16 01 04 03

Prince (programme d'information du citoyen européen) — Actions d'information pour des politiques spécifiques — Dépenses pour la gestion administrative

3

1,5

1,5

55,49%

63,20%

7,71%

63,20%

1,5

2,4

35,24%

38,82%

3,58%

38,82%

16 01 04 04

Actions de communication — Dépenses pour la gestion administrative

3

2,3

2,3

71,63%

82,01%

10,38%

82,01%

2,3

3,6

43,77%

41,43%

-2,34%

41,11%

 

Total 16 01

 

4,3

 

4,3

 

 

 

 

4,3

 

6,5

 

 

 

 

16 02 02

Information du citoyen par les médias

3

15,3

16,1

99,60%

97,09%

-2,51%

97,09%

15,3

16,1

47,32%

67,93%

20,61%

67,93%

16 02 03

Communication directe — Médias

3

2,7

2,9

96,92%

89,92%

-7,00%

89,92%

2,2

2,9

77,01%

93,84%

16,83%

93,84%

 

Total 16 02

 

18,0

 

19,0

 

 

 

 

17,5

 

19,0

 

 

 

 

16 03 01

Analyse de l'opinion publique et actions de proximité

3

9,5

11,0

95,14%

99,12%

3,98%

99,12%

7,5

10,5

91,94%

98,04%

6,10%

98,02%

16 03 02

Actions de communication

3

8,7

8,7

97,78%

78,20%

-19,58%

78,20%

8,1

7,8

74,22%

60,42%

-13,80%

60,42%

16 03 04

Prince — Débat sur l'avenir de l'Union européenne

3

6,7

9,1

93,54%

 

 

 

6,5

7,0

59,94%

 

 

 

 

Total 16 03

 

24,8

 

28,8

 

 

 

 

22,1

 

25,3

 

 

 

 

16 04 02

Outils d'information du citoyen

3

6,4

6,8

98,47%

88,65%

-9,82%

88,65%

6,2

9,7

83,78%

97,81%

14,03%

92,93%

16 04 03

Outils de communication

3

4,8

4,0

87,74%

64,88%

-22,86%

64,88%

3,8

3,4

100,00%

66,46%

-33,54%

63,21%

16 04 04

 

3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Total 16 04

 

11,2

 

10,8

 

 

 

 

10,0

 

13,1

 

 

 

 

16 15 01

Relais d'information

3

16,8

16,4

99,17%

95,64%

-3,53%

95,64%

15,1

21,3

82,38%

69,23%

-13,15%

69,19%

 

Total 16 15

 

16,8

 

16,4

 

 

 

 

15,1

 

21,3

 

 

 

 

16 49 04 01

 

3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

16 49 04 02

 

3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

16 49 04 03

 

3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

16 49 04 04

 

3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Total 16 49

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

16 50 01

 

3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ANNEX: Table 3: Analysis of costs of external offices

ANNEX: TABLE 4

European Commission

COSTS OF THE REPRESENTATIONS

Töödokument 2008. aasta esialgse eelarveprojekti kohta: esimene analüüs

1.        Komisjon võttis 2008. aasta esialgse eelarveprojekti (EEP) vastu 2. mail 2007. aastal. 2008. aasta eelarve on teine eelarve, mille osas lepitakse kokku mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) raames, mis lepiti kokku 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes. Käesolev töödokument pakub esialgset ülevaadet esialgses eelarveprojektis sisalduvatest arvnäitajatest ja teemadest.

2.        Käesoleva töödokumendi ülesehitus vastab mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ülesehitusele. See on kooskõlas esialgse eelarveprojekti poliitilise esitamisega komisjoni poolt. Pärast esialgselt ülevaadet arvnäitajatest ja raportööri üldiseid märkuseid, käsitletakse töödokumendis esialgse eelarveprojekti peamiseid arengusuundi mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ning mõningaid konkreetseid horisontaalseid küsimusi. 2008. aasta esialgne eelarveprojekt on olemuselt tulevikku suunatud dokument, kuid raportöör meenutab, et järelevalve eelarve täitmise üle 2007. aastal ning ajal, mil parlament töötab 2008. aasta eelarve ettevalmistamise kallal, on oluline.

Ülevaade arvnäitajatest mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa

Tabel 1a - 2008. aasta esialgne eelarveprojekt: kulukohustused ja maksed (eurodes jooksevhindades)

Rubriik

Mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäär

EEP 2008

Varu

Kulukohustused

Maksed

1a. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

9 847 000 000

*10 270 429 000

9 538 679 600

76 571 000

1b. Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

46 889 000 000

46 877 941 445

40 622 714 507

11 058 555

2. Loodusvarade kaitse ja majandamine

58 800 000 000

56 275 831 496

54 770 478 053

2 524 168 504

3a. Vabadus, turvalisus ja õigus

747 000 000

691 034 000

496 446 000

55 966 000

3b. Kodakondsus

615 000 000

598 493 000

694 383 006

16 507 000

4. EL kui ülemaailmne partner

7 002 000 000

**6 911 414 000

7 916 743 400

329 804 000

5. Halduskulud

7 380 000 000

***7 355 714 836

7 336 274 836

121 285 164

6. Kompensatsioonid

207 000 000

206 636 292

206 636 292

363 708

Kokku

131 487 000 000

129 167 494 069

121 582 355 694

3 135 723 931

* sealhulgas Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondiga seotud 500 miljoni euro suurune assigneering, mis ei kajastu varus

** sealhulgas hädaabireserviga seotud 239,2 miljoni euro suurune assigneering, mis ei kajastu varus

*** sealhulgas finantsraamistiku (2007–2013) allmärkusega 1 (töötajate sissemaksed pensioniskeemidesse) seotud 77 miljoni euro suurune assigneering, mis ei kajastu varus

3.        Tabelis 1a esitatakse kulukohustuste assigneeringud 2008. aasta esialgses eelarveprojektis esitatud kujul kogusummas 129,167 miljardit eurot. Nagu on näha tabelis 1b, tähendab see 2007. aasta eelarvega võrreldes 2% suurenemist. Kohustuslikud kulud vähenevad 1,2% võrra ja mittekohustuslikud kulud suurenevad 3,8% võrra. Lõviosa 2008. aasta esialgse eelarveprojekti kohustuslikest kuludest hõlmavad rubriiki 2 kuuluvad põllumajanduskulud. Täheldatud suundumus kohustuslike kulude asemel mittekohustuslike kulude suunas on kooskõlas 2. mail 2007. aastal eelarvekomisjonis esitatud volinik Grybauskaitė tähelepanekuga, et 2008. aasta esialgses eelarveprojektis ületavad rubriigi 1 (konkurentsivõime ja ühtekuuluvus) kulud esimest korda rubriigi 2 (loodusvarade kaitse ja majandamine) kulusid. Kokku jätavad 2008. aasta esialgse eelarveprojekti kulukohustuste arvnäitajad mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära alla 3 135,7 miljoni euro suuruse varu.

4.        Viimaste prognooside kohaselt on ELi rahvamajanduse kogutulu (RKT) 12 589,2 miljardit eurot ja kulukohustused kokku moodustavad 1,03% RKTst. Võrdluseks: 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe I lisas kokkulepitud 2008. aasta kulukohustuste ülemmäär on 1,06% RKTst.

Tabel 1b: 2008. aasta esialgse eelarveprojekti ülevaade – erinevused võrdluses 2007. aasta eelarvega (protsentides)

Rubriik

Suurenemine / Vähenemine

EEP 2008 võrdlus 2007. aasta eelarvega

Kulukohustused

Maksed

1a Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

+ 9,6%

+ 35,4%

1b Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

+ 3,1%

+ 7,5%

2. Loodusvarade kaitse ja majandamine

0,0%

+ 0,1%

3a Vabadus, turvalisus ja õigus

+ 10,8%

+ 4,8%

3b Kodakondsus

- 7,6%

- 4,6%

4. EL kui ülemaailmne partner

+ 1,5%

+ 7,7%

5. Halduskulud

+ 5,7%

+ 5,7%

6. Kompensatsioonid

- 53,5%

- 53,5%

Kokku

+ 2,0%

+ 5,3%

5.        Maksete assigneerinute kogusumma on 121,582 miljardit eurot. Tabelis 1b on näha, et see tähendab 2007. aastaga võrreldes 5,3% suurenemist. 2008. aasta esialgse eelarveprojekti maksete määr vastab 0,97% ELi RKTst. Institutsioonidevahelise kokkuleppe I lisas vastu võetud 2008. aasta maksete ülemmäär, milleks on 129,481 miljardit eurot võrdub tegelikult 1,04% RKTst. Nende arvnäitajatega võrreldes jätab 2008. aasta esialgne eelarveprojekt maksete assigneeringutele 8,214 miljardi euro suuruse varu.

6.        Raportöör rõhutab, et see jätab maksete ülemmäära alla suure varu. Loodetavasti aitab täpne eelarve täitmine ja kulutused poliitilistele prioriteetidele kooskõlas parlamendi rõhuasetusega "tulemustele suunatud eelarvele" kehtestada 2008. aasta eelarves kõrgema maksete määra, kui komisjon seda esialgses eelarveprojektis ette näeb.

Raportööri üldised märkused – tulemustele suunatud eelarve

7.        Vastavalt parlamendi resolutsioonile komisjoni iga-aastase poliitilise strateegia kohta 2008. aasta eelarvemenetluseks[39] on eelarve esitamise selgus Euroopa Parlamendi üks prioriteete. Raportöör rõhutab jätkuvalt, et 2008. aasta eelarve peab olema "tulemustele suunatud eelarve". Kuid tulemusi on võimalik saavutada ja neid mõõta vaid juhul, kui eesmärgid on selged. Eelarverida on jätkuvalt iga-aastase eelarvemenetluse peamine koostisosa. Poliitikavaldkond on eelarve liigenduse põhiosa, mille kaudu parlament saab jälgida finantsvahendite ja inimressursside eraldamist tegevuspõhise eelarvestamise raames.

8.        Raportöör leiab, et komisjoni peadirektoraatide esitatavad tegevusaruanded on eelarvepädevate institutsioonide jaoks kasulik vahend, mille abil hinnata mil määral püüab komisjoni iga peadirektoraat saavutada tulemusi eelarveliste vahendite ja inimressursside eraldamise kaudu. Tuginedes esialgsele hinnangule, tervitab raportöör edasiminekut seoses esitamise selgusega, suuremat keskendumist eesmärkidele ja tulemustele ning sisemenetlusega seotud teksti mahu vähenemist. Raportöör uurib tegevusaruandeid 2008. aasta eelarvemenetluse jooksul põhjalikumalt.

9.        Raportöör ootab esimest eelarveprognoosi puudutavat hoiatust 2008. aastal, mille osas lepitakse komisjoniga kokku juunis, ning arutelu kolleegidega eelarvekomisjonis selle üle, kuidas nimetatud andmeid kõige paremini kasutada.

10.      Detsentraliseeritud asutuste ja rakendusametite osas märgib raportöör, et detsentraliseeritud asutuste töötajate arvu jätkuvat tõusu rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku tegevuste rubriikidest (1, 2, 3 ja 4). Tegevustega seotud eesmärkide tõttu kaotatud vahendid ulatuvad 2008. aasta esialgses eelarveprojektid umbes 312 miljoni euroni. Lisaks taotletakse 73 miljonit eurot rakendusametitele (mis täidavad komisjoni peadirektoraatide nimel "haldusalaseid" ülesandeid). Raportöör leiab, et komisjon peaks neid arvnäitajaid läbipaistvalt tunnistama. Lisaks arvab raportöör, et 2008. aasta eelarvemenetluse käigus tuleks tähelepanu pöörata sobiva suunissuhte kindlaksmääramisele ametikohtade jaoks, mida tuleks vähendada/tasaarveldada vastavas peadirektoraadis, mille järelevalve all luuakse rakendusamet.

11.      Mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära alla väikese varu jätmine tähendaks vähem võimalusi kulutuste kohaldamiseks vastavalt eelarvepädevate institutsioonide prioriteetidele. Kui kokkuleppele tuleb jõuda programmide rahastamispakettides, mis ületavad parlamendi prioriteetide tõttu 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes ettenähtut, tuletab raportöör meelde, et institutsioonidevahelise kokkuleppe artiklis 37 sätestatakse kuni 5% "õigusloomealase paindlikkuse" võimalus. Kui programmide rahastamispakettide kulud koondatakse finantsraamistiku lõppu (mitmeaastase finantsraamistiku varajases etapis on kulukohustused väiksemad ning suurem osa kulukohustustest võetakse perioodi lõpul), võib see põhjustada surve kogunemist tulevikus. Raportöör arvab, et kulukohustuste sidusa planeerimise tagamiseks mitmeaastase finantsraamistiku jooksul võib olla vajalik teatav institutsioonidevaheline koostöö.

12.      Väga väikesed varud, eriti mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1a, 3a, 3b ja 4 all, vähendavad parlamendi võimalust rahastada katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid (mis lisatakse 2008. aasta esialgses eelarveprojektis eelarvesse märkega "pour mémoire" ehk p.m. ja mis tähendab, et parlamendi poolt hääletatud kulukohustuste puhul arvestatakse need varu arvelt). Samad tähelepanekud kehtivad ka komisjoni õiguste alusel esitamisele tulla võivate algatuste puhul.

Rubriik 1a – konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

13.      Käesolev alamrubriik hõlmab Lissaboni strateegia saavutamiseks kõige olulisemaid poliitikavaldkondi. Arvnäitajad on kokkuvõtlikult esitatud ülevaate osas tabelites 1a ja 1b. Käesoleva alamrubriigi peamised programmid on teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmes raamprogramm, konkurentsivõime ja uuendustegevuse programm, elukestva õppe programm, programm PROGRESS, üleeuroopalised võrgud, programm "Marco Polo II" ja programm GALILEO. Konkurentsivõime, jätkusuutliku arengu ja tööhõive eesmärkide saavutamisele kaasa aitavad muud meetmed hõlmavad siseturgu, statistikat, pettusevastast võitlust, maksustamist ja tolliliitu.

Teadusuuringud (mitmeaastase finantsraamistiku võrdlussumma ajavahemikuks 2007–2013 on 50,521 miljardit eurot)

14.      Raportöör tervitab 2008. aasta esialgses eelarveprojektis rubriigis 1a ettenähtud suurenemist. Üldisel tasandil soovib raportöör siiski väljendada muret mitmete allpool kirjeldatud samaaegselt esitatud algatuste pärast nimetatud valdkonnas, mis kannavad endas kattumise ja halva koordineerimise ohtu. Raportöör tunneb heameelt komisjoni esitatud esialgset eelarveprojekti käsitleva II dokumendi leheküljel 99 esitatud tabeli üle, milles tuuakse välja vahendite soovituslik jaotamine erinevate teadusuuringute programmide ja seotud poliitikavaldkondade lõikes, kuid kahtleb, kas de facto vahe tegemine on ikka nii kartesiaanlik kui tabelist võib välja lugeda.

15.      Komisjoni sõnul ja vaatamata õigusliku aluse vastuvõtmisel tekkinud viivitustele hakkab teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmes raamprogramm (EÜ ja EURATOM) 2008. aastal täielikult toimima. Seitsmenda raamprogrammi üheks uuenduseks on Euroopa Teadusnõukogu. Alates 2008. aastast on Euroopa Teadusnõukogu vastutav programmi "Ideed" rakendamise eest. On teada, et taotletakse rakendusameti loomist, millelt oodatakse Euroopa Teadusnõukogu toetamist ja võimaldamist tal täita täielikult oma rolli eesliiniuuringutega tegeleva üleeuroopalise rahastamisasutusena. Võib juhtuda, et taotletakse ka teise rakendusameti loomist, mis haldaks EÜ seitsmenda raamprogrammi teisi osasid. Parlament uurib nende võimalike uute rakendusametite lisandväärtust edaspidi.

16.      Komisjon teeb ettepaneku eraldada EÜ seitsmendale raamprogrammile 2008. aastal kokku 5,579 miljardit eurot (seahulgas otsene teadustegevus). Kõige olulisemad eriprogrammid puudutavad nelja järgmist eesmärki:

· Koostöö (3,802 miljardit eurot)

· Ideed (546 miljonit eurot)

· Inimesed (496 miljonit eurot)

· Võimekus (501 miljonit eurot)

17.      2008. aasta esialgses eelarveprojektis nähakse EURATOMi seitsmenda raamprogrammi termotuumasünteesi osa (sealhulgas ITER) jaoks ette 115,4 miljonit eurot – eelarverida 08 20 01. EURATOMi teadusprogrammile eraldatud summast 164,8 miljonit eurot nähakse ette ITERi ühisettevõttele – eelarverida 08 20 02. EURATOMi seitsmenda raamprogrammi osas on pärast hiljutist ITER rahvusvahelise organisatsiooni ja ITERi ühisettevõtte loomist peamine prioriteet termotuumaenergeetika valdkonnas 2008. aastal kuuenda raamprogrammi raames toimunud läbirääkimiste eduka tulemuse ITER projekti tegevuse alustamine.

18.      Raportöör märgib, et komisjoni ettepanekul ei nähtud 2006. aasta mais kokkulepitud mitmeaastases finantsraamistikus ette Euroopa Tehnoloogiainstituudi loomist – millele kulub ajavahemikus 2007–2013 otseselt ELi eelarvest hinnanguliselt umbes 308 miljonit eurot – ning seetõttu tuleks seda rahastada rubriigi 1A varust. Raportöör märgib, et esialgsesse eelarveprojekti on kirjendatud 2,9 miljoni euro suurune summa. Komisjoni sõnul võimaldab see eeltööde alustamist instituudi töö käivitamiseks 2010. aastal. Siiski on Euroopa Tehnoloogiainstituudi eelarvereaks 2008. aasta esialgses eelarveprojektis esitatud 15 02 11, mis on osa elukestva õppe peatükist (ja mitte 02 02 10, mis kuulub peatükki konkurentsivõime, tööstuspoliitika, innovatsioon ja ettevõtlus, ning mis oli esialgselt sätestatud komisjoni ettepanekus Euroopa Tehnoloogiainstituudi loomise kohta). Raportöör võtab teadmiseks praegu arutamisel oleva õigusloomega seotud ettepaneku. Raportöör soovib väljendada oma kahtlusi seoses teadmis- ja innovaatikakogukondade (TIK) võimalike rahastamisallikatega ning seoses "asutuse" endaga (finantsmääruse artikli 185 tähenduses), mida komisjon soovitab. Raportöör nõuab komisjonilt täpsemat selgitust selle kohta, kuidas tagatakse, et teadmis- ja innovaatikakogukonnad ja muud seitsmenda raamprogrammi olemasolevad osad (nagu tipptasemel võrgustikud) pakuvad lisandväärtust rahastamisel ausa konkurentsi reegleid järgides. Lisaks peaks struktuurifondide, teadmis- ja innovaatikakogukondade või seitsmenda raamprogrammi rahaliste vahendite võimalik kasutamine olema kooskõlas eelarve spetsiifilisuse põhimõttega, mille kohaselt võivad konkreetse eesmärgi jaoks kasutada olevad mitmesed rahastamisallikad olla vastuolus finantsmäärusega.

19.      Üleilmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) valdkonna uus ettevalmistav meede (3 miljonit eurot 2008. aastal) on ette nähtud selleks, et teadusuuringud annaksid tulemusi kodanikukaitset ja humanitaarabi hädaolukorras tegutsemisel toetavas konkreetses kiirkaardistamise valdkonnas.

Galileo

20.      Raportöör märgib komisjoni hiljutist teatist "Galileo teelahkmel: Euroopa ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi programmide rakendamine", milles rõhutatakse, et avaliku ja erasektori partnerluse läbikukkumisele järgnev etapp on Galileo jaoks otsustav. Raportöör meenutab komisjonile ja nõukogule, et mitmeaastases finantsraamistikus (2007–2013) on Galileo jaoks seitsmenda raamprogrammi raames juba enam kui 1 miljard eurot ette nähtud (151 miljonit 2008. aasta esialgses eelarveprojektis) ning et 17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe näeb täiendava rahastamise kindlustamiseks (400 miljonit eurot aastas) ette sobivad vahendid, et tagada ühenduse rahastamine sellele Euroopa jaoks tohutut lisandväärtust pakkuvale programmile. Lisaks meenutab raportöör, et mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevatel läbirääkimistel hoiatas parlament nõukogu ja komisjoni korduvalt Galileo võimaliku tõsise alarahastamise eest.

Konkurentsivõime ja innovatsioon (mitmeaastase finantsraamistiku võrdlussumma: 3,621 miljardit eurot)

21.      Konkurentsivõime ja innovatsiooni programm (KIP) on uuendatud Lissaboni protsessi strateegia oluline osa. Programm on jagatud erinevateks poliitikavaldkondadeks (jaotisteks), nimelt: jaotis 2 (ettevõtlus), jaotis 6 (energeetika ja transport) ning jaotis 9 (infoühiskond). KIPile on 2008. aastaks ette nähtud 403,7 miljonit eurot (võrdluseks: 2007. aasta esialgses eelarveprojektis ettenähtud summa oli 388 miljonit eurot).

Elukestva õppe programm (mitmeaastase finantsraamistiku võrdlussumma: 6,970 miljardit eurot)

22.      Elukestva õppe programm, sealhulgas mitmekeelsus, on üks peamiseid alamrubriigist 1a rahastatavaid programme, mille eesmärk on hariduse ja koolituse kvaliteedi parandamine. Siia kuuluvad programmid nagu Comenius, Erasmus, Leonardo da Vinci, Grundtvigi programmid, ristprogrammid ja Jean Monnet programm. Teisel rakendamise aastal on assigneeringute kogusumma 899 miljonit eurot, mis tähendab 2007. aasta eelarvega võrreldes 9% suurenemist.

Progress (mitmeaastase finantsraamistiku võrdlussumma: 743 miljonit eurot)

23.      Progress on tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse integreeritud programm, mis toetab sotsiaalpoliitika kava rakendamist (2008. aasta esialgses eelarveprojektis nähakse selleks ette 95,7 miljonit eurot). Et säilitada sotsiaalne dialoog, töötajate vaba liikumine ning sotsiaalvaldkonna uurimuste ja eriaruannete jätkumine, eraldatakse sotsiaalse dialoogi toetamiseks ja edendamiseks Euroopa tasandil (töötamine Euroopas – sotsiaalne dialoog ja liikuvus) 2008. aasta esialgses eelarveprojektis 65,8 miljonit eurot, mis tähendab 2007. aasta eelarvega võrreldes 3,84% vähenemist.

24.      Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärk on pakkuda täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailma kaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, ning aidata neil tööturule uuesti siseneda.

Võrdlussumma käesoleva fondi jaoks määrati kindlaks 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes ja summaks kinnitati 500 miljonit eurot aastas. Jääb üle oodata, kui suur on nõudlus selle vahendi järgi ja kuidas täpselt rahastamine tegelikkuses korraldatakse.

Üleeuroopalised transpordivõrgud ja Marco Polo

25.      Mitmeaastase finantsraamistiku võrdlussumma on üleeuroopaliste transpordivõrkude jaoks 8,013 miljardit eurot ja programmi Marco Polo II jaoks 450 miljonit eurot. Üleeuroopaliste transpordivõrkudega seotud transpordivaldkonna meetmetele ettenähtud kogusumma on 972 miljonit eurot. See paistab olevat kooskõlas algse rahastamiskavaga. Energeetika valdkonnas nähakse mitmeaastases finantsraamistikus (2007–2013) ettenähtud 155 miljonist eurost üleeuroopalistele energiavõrkude "võrkude ühendamise prioriteetplaanile" ette 22 miljonit eurot.

Rubriik 1b – ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

26.      Finantsraamistiku rubriik 1b hõlmab struktuurifonde – Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) – ning Ühtekuuluvusfondi. See on seotud peamiselt järgmiste tegevuspõhise eelarvestamise poliitikavaldkondadega: ERF ja Ühtekuuluvusfondi puhul regionaalpoliitika ja ESF puhul tööhõive ja sotsiaalküsimused.

27.      2008. aasta peamine prioriteet on tagada ühenduse rahaliste vahendite sujuv rakendamine ja kasutuselevõtt rakenduskavade puhul, mille osas lepiti kokku vastavalt vastuvõetud liikmesriikide riiklikele strateegiliste raamistikele.

Kulukohustuste assigneeringud

28.      2008. aastaks on rubriigi 1b kulukohustuste assigneeringud kokku 46,878 miljardit eurot, mis tähendab 2007. aastaga võrreldes 3,1% suurenemist. Sellest summast 38,723 miljardit eurot on struktuurifondide jaoks (Euroopa Sotsiaalfond ja Euroopa Regionaalarengu Fond), mis tähendab 2007. aastaga võrreldes 1,0% suurenemist, ning 8,155 miljardit eurot on Ühtekuuluvusfondi jaoks. Viimane arvnäitaja tähendab 2007. aastaga võrreldes 14,4% suurenemist. Tavaliselt kasutavad struktuurifondid ja ühtekuuluvusfond rubriigis kasutada olevad vahendid täielikult ära ning seetõttu ei ole alamrubriigis 1b varu.

Maksete assigneeringud

29.      Rubriigi 1b maksete kogueelarve on 40,622 miljardit eurot, mis tähendab 2007. aastaga võrreldes 7,5% suurenemist. Käesolev arvnäitaja koosneb kolmest osast: uuele finantsraamistikule (2007–2013) vastavate kulukohustuste ette- ja vahemaksed (kõige suurem osa), tagasimaksed ajavahemikku 2000–2006 jäävate programmide ja projektide täitmata kulukohustuste likvideerimiseks ning jääksumma 2000. aastale eelnevate programmide täitmata kulukohustuste likvideerimiseks. Struktuurifondide täitmata kulukohustused ulatusid 2006. aastal 77,8 miljardi euroni. Ühtekuuluvusfondi täitmata kulukohustused olid 15,4 miljardit eurot. Struktuurimeetmete täitmata kulukohustused moodustavad seega kokku 93,2 miljardit eurot, mis on rohkem kui 70% täitmata kulukohustustest. Lisaks märgib raportöö, et tühistatud maksete assigneeringute summa struktuurifondide valdkonnas 2006. aasta eelarves ulatus 3,3 miljardi euroni, kui võtta arvesse paranduseelarve nr 6/2006 kirjalikku muutmisettepanekut.

30.      Raportöör esitab rubriigi 1b kohta kaks kokkuvõtvat märkust. Esiteks kavatseb raportöör taotleda komisjonilt siiani esitatud selgitustega võrreldes selgemaid selgitusi täitmata kulukohustuste täpse iseloomu kohta. Raportöör arvab samuti, et parlament peaks arvesse võtma, et viimati ELiga liitunud kaheteistkümne liikmesriigi jaoks kasutada olevad struktuurifondid on ajalooline võimalus omada juurdepääsu olulistele rahasummadele, et tõsta oma majanduskasvu potentsiaali ja infrastruktuuri kvaliteeti. Parlament peaks pöörama suurt tähelepanu sellel eesmärgil tehtavate jõupingutuste toetamisele. Raportöör märgib, et sellist võimalust ei pruugi tulevaste finantsraamistiku perioodide jooksul enam tulla.

Rubriik 2 – loodusvarade kaitse ja majandamine

31.      Kui käsitleda rubriike 1a ja 1b eraldi, on rubriik 2 rahalises mõttes 2008. aasta esialgses eelarveprojektis kõige mahukam rubriik. See hõlmab järgmiste poliitikavaldkondade osasid: 05 põllumajandus ja maaelu arendamine, 07 keskkond, 11 kalandus ja merendus, 17 tervise- ja tarbijakaitseküsimused.

32.      Komisjon esitab rubriigis 2 viis osa, mis ei vasta täpselt eelpool mainitud poliitikavaldkondadele (arvnäitajad osutavad kulukohustustele):

· Turuga seotud kulud ja otsetoetused: 42 498,9 miljonit eurot

· Maaelu arendamine: 12 570,7 miljonit eurot

· Kalandus: 895,8 miljonit eurot

· Keskkond: 266,9 miljonit eurot

· Muud tegevused ja programmid (sealhulgas detsentraliseeritud asutused): 43,3 miljonit eurot.

33.                 See moodustab kokku 56 275,8 miljonit eurot, mis tähendab 2007. aasta eelarvega võrreldes täiendavat 25 miljonit eurot. Kuna mitmeaastases finantsraamistikus määratletud ülemmäär 2008. aastaks on 58,8 miljardit, jääb varuks 2 524,1 miljonit eurot. Umbes 75,1 % nimetatud kuludest on kohustuslikud[40], mille osas nõukogul on iga-aastases eelarvemenetluses lõplik sõnaõigus ning siinkohal arvestab ta parlamendi seisukohtadega väga vähesel määral.

34.      Seoses käesolevas rubriigis kavandatud kulude esimese analüüsiga tuletab raportöör meelde, et 2008. aasta eelarvemenetluse esimene lepituskohtumine toimub 13. juulil 2007. aastal. Vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe II lisale ja viidates eelmisele "ad hoc" menetlusele, püütakse sellel kohtumisel teha edusamme põllumajanduse, kalanduse ja ÜVJP küsimuste osas.

Põllumajandus

35.      Ajavahemikku 2007–2013 hõlmavas finantsraamistikus on põllumajanduspoliitika esimene ja teine sammas koondatud rubriiki 2, mis avab võimaluse teha ümberpaigutamisi ühest küljest otsetoetuste ja turuga seotud kulude ning teisest küljest maaelu arendamise meetmete vahel.

36.      Alates 1. jaanuarist 2007 on ühendus sätestanud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kulude rahastamiseks uued tingimused ja erieeskirjad ning loonud kaks uut fondi: Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD). Nõukogu määrusega 1290/2005 kehtestatakse ÜPP kulude rahastamiseks ühtne õiguslik raamistik, luues ELi üldeelarve raames kaks uut fondi, EAGF ja EAFRD.

37.      Kui vaadata arvnäitajaid üksikasjalikumalt, siis poliitikavaldkonnas 05 on turuga seotud kuludeks ja otsetoetusteks kavandatud summa 42 216,4 miljonit eurot (peatükk 05 02 – 5 003,4 miljonit eurot ja peatükk 05 03 – 37 213,0 miljonit eurot) ning maaelu arendamisele (peatükk 05 04) kavandatud summa 12,571 miljardit eurot. Maaelu arendamisele, mis kuulub peatükki 05 04, taotletakse 2008. aasta esialgses eelarveprojektis kulukohustuste assigneeringutena 12,571 miljardit eurot, mis on peaaegu 200 eurot rohkem kui 2007. aastal.

38.      2008. aasta on ÜPP "tervisekontrolli" aasta[41]. Parlament, ja eriti põllumajanduskomisjon, loodab olla sellesse protsessi täielikult kaasatud. Raportöör hindab komisjoni pühendumist vajadusele viia läbi uuendatud ÜPP toimimise hindamine 2008. aasta esialgses eelarveprojektis.

Kalandus

39.      Siinkohal on võimalik eristada kahte peamist rahastamisvahendit, millel on erinevad õiguslikud alused. Esiteks, Euroopa Kalandusfond, mis on jõus alates 4. septembrist 2006 ja asendab endist Kalanduse Arendusrahastut. Teiseks, rahastamisvahend, mis hõlmab ühise kalanduspoliitika kõiki muid meetmeid, sealhulgas rahvusvahelist kalandust ja mereõigust, ning mis on jõus alates 4. juulist 2006.

40.      Komisjon teeb ettepaneku eraldada Euroopa Kalandusfondile 588,5 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 450,8 miljonit maksete assigneeringutena, mis tähendab 2007. aastaga võrreldes vastavalt 3,1 % suurenemist ja 46,2 % vähenemist. Kulukohustuste assigneeringute suurenemine on kooskõlas õiguslikus aluses kindlaksmääratud Euroopa Kalandusfondi rahastamispaketiga. Ühise kalanduspoliitika jaoks kavandatud assigneering hõlmab kokku 306,6 miljonit eurot kulukohustustena ja 288,5 miljonit maksetena.

Keskkond

41.      Keskkond on 2008. aastal komisjoni üks peamine poliitiline prioriteet, nagu rõhutati 2008. aasta poliitilises strateegias. See on kooskõlas kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis esitatud nelja prioriteetse valdkonnaga: kliimamuutus, loodus ja bioloogiline mitmekesisus, jätkusuutlik majandamine ja ressursside kasutamine ning keskkond ja tervis.

42.      Tegevuseelarve kaugelt kõige suurem summa on eraldatud peatükki 07 03 "Ühenduse keskkonnapoliitika ja keskkonda käsitlevate õigusaktide rakendamine" (280,6 miljonit eurot), millest artikkel 07 03 07 "LIFE+ (keskkonnakaitse rahastamisvahend – 2007–2013)" hõlmab kulukohustustena 248,1 miljonit eurot. Komisjon märgib, et programm LIFE+ sisaldab algse ettepanekuga võrreldes olulisi erinevusi, eriti seoses haldusmeetodiga (komisjonipoolne tsentraalne otsene haldamine algselt kavandatud kaudse tsentraliseeritud haldamise asemel riiklike asutustega), mida eelarvekomisjon rahastamisvahendit käsitleva õigusloomeprotsessi ajal tugevalt toetas, kuid mis eeldab kindlasti keskkonna peadirektoraadilt täiendavaid ressursse.

43.      Esialgses eelarveprojektis märgitakse, et 2008. aasta on ELi kliimamuutuse poliitika jaoks otsustava tähtsusega. Kuid raportöör sooviks saada rohkem üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas kavatsetakse taotletavat vahendite suurenemist 273 miljonilt eurolt kulukohustustena 2007. aastal 298 miljonile eurole 2008. aastal kasutada tegevuse tõhustamiseks kliimamuutuse valdkonnas.

Rubriik 3a – vabadus, turvalisus ja õigus

44.      2008. aasta esialgses eelarveprojektis taotletakse rubriigi 3a "Vabadus, turvalisus ja õigus" kuludeks 2008. aastal 691 miljonit eurot. See tähendab 2007. aasta eelarvega võrreldes 10,8 % suurenemist. Käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi kõik tegevuskulud on kavandatud tegevuspõhise eelarvestamise jaotise 18 all – vabadusel, turvalisuses ja õigusel rajanev ala.

45.      Esialgses eelarveprojektis taotletavad õiguse, vabaduse ja turvalisuse peadirektoraadi halduskulud ulatuvad 60,2 miljoni euroni, milles 55,7 miljonit liigitatakse mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 5 ja 4,6 miljonit eurot (18 01 04) on mõeldud tõepoolest poliitikavaldkonnale 18. See paistab olevat oluline suurenemine 2007. aasta eelarvega võrreldes, kui jaotise 18 halduskulud olid 51,3 miljonit eurot.

46.      Komisjon märgib, et pärast algusperioodi 2007. aastal on 2008. aasta "esimene täielik rakendamisperiood" kolme uue üldprogrammi jaoks: solidaarsus ja rändevoogude juhtimine, põhiõigused ja õigusasjad ning turvalisus ja vabaduste kaitse. Siiski ei ole olukord õiguslike aluste vastuvõtmisega täiesti rahuldav ja teatud programmide osas tuleb veel kokkuleppele jõuda.

47.      Rubriiki 3a kuuluvad mitmed asutused. Seoses Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuriga (FRONTEX) märgib raportöör, et 2008. aastal taotletakse 2007. aastaga võrreldes täiendavat 4 miljonit eurot, kui 2007. aastal suurenes eraldis eelneva aastaga võrreldes 15,3 miljonit eurot. Suurema eraldise taotlemise põhjuseks paistab olevat FRONTEXi ülesannete laiendamine, sealhulgas tõsiasi, et 2008. aasta on esimene aasta, kui piirivalve kiirreageerimisrühmad on täielikult töövalmis. Sarnast suundumust võib täheldada ka EUROJUSTi puhul, millele taotletakse 2008. aastal täiendavat 1,586 miljonit eurot (2008. aasta esialgses eelarveprojektis 20,0 miljonit eurot) 2007. aastaga võrreldes, pärast suurenemist 3,714 miljoni euro võrra 2006. aasta eelarves.

Rubriik 3b – kodakondsus

48.      Käesolev alamrubriik hõlmab ka rahvatervist, tarbijakaitset ja kodanikukaitset. Käesoleva alamrubriigi rahastamiseks eraldatav assigneeringute üldsumma moodustab 598,5 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 694,4 miljonit eurot maksete assigneeringutena. Varu on kõigest 16,5 miljonit eurot.

49.      2008. aasta esialgse eelarveprojekti arvnäitajad näitavad 2008. aasta eelarve jaoks 7,6% kulukohustuste assigneeringute ja 4,6 % maksete assigneeringute vähenemist (2007. aasta eelarvega võrreldes). 2008. aasta esialgset eelarveprojekti käsitlevas I dokumendis (lk 6) märgitakse siiski, et "käesolevat assigneeringute vähendamist... tuleb näha selle taustal, et 2007. aasta eelarvesse lisati 24,4 miljonit eurot solidaarsusfondile ja 87 miljonit eurot Bulgaaria ja Rumeenia üleminekumeetmete lõpuleviimiseks". Seetõttu, jättes välja nimetatud kaks rahastamisvahendit, on assigneeringute suurenemine (2007. aasta eelarvega võrreldes) kulukohustuste assigneeringute osas 11,6 % ja maksete assigneeringute osas 4,6 %.

Vastavalt 2008. aasta esialgsele eelarveprojektile jaotatakse käesoleva alamrubriigi viis peamist kulupunkti järgmiselt:

- Euroopa kultuuri ja mitmekesisuse edendamine (192,966 miljonit eurot)

- Infoühiskond ja meedia (104,180 miljonit eurot)

- Detsentraliseeritud asutused: Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ning Euroopa Toiduohutusamet (102,600 miljonit)

- Euroopa poliitikast teavitamine ja parem side kodanikega (88,630 miljonit eurot)

- Juurdepääsu tagamine peamistele kaupadele ja teenustele (72,500 miljonit eurot).

50.      Euroopa kultuuri ja mitmekesisuse edendamise eesmärk saab käesolevas rubriigis kõige olulisema toetuse osaliseks. Kolme programmi abil püütakse toetada vastastikuse mõistmise ja ühise Euroopa identiteedi edendamise peamist eesmärki, arendades sidemeid kultuuri, noorsoopoliitika ja kodakondsuse valdkonnas. Programmiga "Aktiivsed noored" (123,40 miljonit eurot) püütakse noorte hulgas edendada kodanikuaktiivsust ja julgustada noorsootöötajate ja VVOde võrgustiku moodustamist. Programm "Kultuur (2007–2013) (48,79 miljonit eurot), mis on pühendatud liikmes- ja kandidaatriikidele, järgib kolme erieesmärki: kultuurisektoris töötavate isikute liikuvuse edendamine, kunstiteoste ringlemise edendamine, kultuuridevaheline dialoog.

51.      Programm "Kodanikud Euroopale" (29,48 miljonit eurot kulukohustustena) hõlmab kodanikuühiskonna ja mitmete Euroopa huve edendavate organisatsioonide ning sõpruslinnade toetamist. Programm "Meedia 2007" (103,18 miljonit eurot kulukohustustena) infoühiskonna ja meedia poliitikavaldkonnas püüab säilitada ja suurendada Euroopa mitmekesisust ja selle kinematograafilist ning audiovisuaalset pärandit.

52.      Teabe- ja kommunikatsioonipoliitika eesmärk on teavitada Euroopa poliitikast ja tagada parem side kodanikega. 2008. aasta esialgses eelarveprojektis taotletakse sellele rubriigile 201,16 miljonit eurot. Kommunikatsioonipoliitika tähtsust rõhutab eelarvekomisjoni hiljutine kuulamine, millel liikmed arutasid põhjalikult kohaliku või riigiülese strateegia tähtsust ning institutsioonilise sõltumatuse sobivat taset suheldes kodanikega.

Rubriik 4 – EL kui ülemaailmne partner

53.    Kavandatavad kulukohustused on 6,9 miljardit eurot, võrreldes 6,8 miljardi euroga 2007. aasta eelarves (+1,5 %). Maksed moodustavad 7,9 miljardit eurot, mis tähendab 7,7 % suurenemist. Ülemmäära alla jäetakse oluline varu 329,9 miljonit eurot (umbes 5 % rubriigist). Suur varu on kunstlik, sest komisjon on juba teatanud, et näiteks Kosovo ja Palestiina jaoks võib vajalikuks osutuda assigneeringute suurendamine esialgses eelarveprojektis esitatud tasemest kõrgemale. Siiski soovib komisjoni praeguses etapis, et nimetatud eesmärgil saaks kasutada enamust või kogu varu. Loomulikult ei saa raportöör varu sellist ette eraldamist heaks kiita.

54.    Märkida tuleb, et 200 miljoni euro suuruse varu tekke põhjuseks on, et kolmandatele riikidele antavate välislaenude tagatisfond ei vaja 2008. aasta eelarvest rahastamist. Ehkki selline lisaruum on olemas 2008. aastal, tuleb olla ettevaatlik, sest 200 miljoni euro suurune kulu (kohustuslikud kulud) naaseb 2009. eelarves.

55.    Komisjon märgib esialgses eelarveprojektis, et haldustoetuse kulusid (endised "BA eelarveread") on alakasutamise tõttu eelnevatel aastatel kärbitud 5% ning et rakenduskavadele on lisatud 23,3 miljonit eurot. Raportöör sooviks täpsemaid andmeid iga programmi vahendite vähendamise või täiendamise kohta. Seoses sellega soovib raportöör rõhutada, et mõnes valdkonnas on muud halduskulud suurenenud.

Välissuhted

56.      Selle valdkonnale on kulukohustustena kokku eraldatud 3,7 miljardit eurot (+3,76 %). Keskmisest suurema kasvuga valdkonnad on ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) (+25,6%), millele esialgses eelarveprojektis tehakse ettepanek eraldada 200 miljonit eurot (160 miljonit 2007. aastal). Lisaks on väga suur 20% kasv ette nähtud natuke vähemtuntud (uues) peatükis "Kriisidele reageerimine ja ohud ülemaailmsele julgeolekule" ning seda vaatamata algsele tagasihoidlikule summale (209 miljonilt eurolt 2007. aastal 249,6 miljoni euroni). Sellist suurt kasvu tuleb hoolikalt uurida, eriti kui varu on teatud mõttes kunstlik ning raportöörile teadaolevatel andmetele ei ole see kindlaksmääratud rahastamispakettidega kaasotsustamisvaldkond.

57.      Demokraatia ja inimõiguste jaoks nähakse ette 4,1 % kasv 137 miljoni euroni. Naabruspoliitikale on ette nähtud tagasihoidlik 2,3 % üldkasv (1,46 miljardi euroni), nagu ka suhetele Ladina-Ameerikaga, millele on ette nähtud 1,1 % kasv (342 miljoni euroni). Eraldised Aasiale on pisut vähenenud 807 miljoni euroni (-2,05 %), mis võib kajastada muutunud eelarveprognoose Iraagi ja/või Afganistani kohta?

Kaubandus

58.      Kulukohustuste üldsummaks on kavandatud 77 miljonit eurot (+8 %). Selle summa väiksuse põhjuseks on, et rahalises mõttes eraldatakse kaubandusega seotud abi geograafiliste vahendite kaudu. Komisjoni kavandatava kaubandusega seotud abi täpne summa tuleks esitada selgemalt vastavalt mitmepoolsel foorumil võetud kohustustele.

Arengukoostöö ja suhted AKV riikidega

59.      Käesolev valdkond suureneb esialgses eelarveprojektis 4,6 % võrra 1,3 miljardi euroni (2007. aasta eelarves 1,24 miljardit). Kasv on peamiselt ette nähtud rubriigile "Keskkond ja loodusvarade, sealhulgas energia, säästev majandamine", mis on suurenenud 82 miljonilt eurolt 101 miljoni euroni (+22 %). Lisaks on 9,3 % võrra suurenenud eraldis toiduainetega kindlustatusele, millele antakse 216 miljonit eurot (võrreldes 198 miljoni euroga 2007. aastal).

60.      Valitsusvälistele osalejatele on ette nähtud tagasihoidlik 2,5 % kasv 213 miljoni euroni ning sama kehtib ka inim- ja sotsiaalarengu puhul, millele on eraldatud 120 miljonit eurot (2,3% kasv).

Laienemine

61.      Poliitikavaldkond tervikuna väheneb pisut 1,06 miljardilt eurolt 1,03 miljardile eurole (-2,6 %). Siiski on selle valdkonna peamisele rahastamisvahendile, ühinemiseelsele rahastamisvahendile, kavandatud kokku 1,38 miljardit eurot ja ülejäänud summat kasutatakse teistes poliitikavaldkondades. Abi on kättesaadav nii kandidaatriikidele kui ka võimalikele kandidaatriikidele.

62.      Põhielemendid on ühinemisläbirääkimiste jätkamine Horvaatia ja Türgiga (kandidaatriigid), endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ettevalmistamine võimalikuks kandidaatriigiks ning lisaks jätkuv koostöö Balkani riikidega stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames. Raportöör märgib taas kord, et esialgse eelarveprojekti esimesel hindamisel ei ole erinevatele riikidele eraldatavaid summasid lihtne eristada. Ilmselt võiks kaaluda läbipaistvuse suurendamise võimalust.

Rubriik 5 – halduskulud

63.      Esialgses eelarveprojektis pakutakse 2008. aastaks 7,336 miljardi euro suurust eelarvet, mis jätab pärast pensioniskeemi tehtavate töötajate sissemaksete arvesse võtmist (77 miljonit eurot 2008. aastal) varuks 121,2 miljonit eurot. Käesolevas menetluse etapis jääv varu on 7,61 % suurem kui eelmisel aastal samal ajavahemikul ning seda vaatamata olulisele tõusule pensionide (+10,2 %) ja Euroopa koolide osas (+11 %). Varu arvutatakse rubriiki 5 käsitleva peasekretäri viienda aruande (mai 2006) tehniliselt ajakohastatud andmete põhjal ja oletuse põhjal, et parlamendi eelarve ulatuks 20%ni rubriigi 5 ülemmäärast.

64.      Komisjoni 2008. aasta halduseelarve on hinnanguliselt 4 610,7 miljonit eurot pensionidega, kaasa arvatud Euroopa koolide kulud. See tähendab 2007. aasta eelarvega võrreldes 5,62 % kasvu, mis ületab oluliselt käesoleva rubriigi keskmise suurenemise esialgses eelarveprojektis viimastel aastatel (2007. aastal +3,88 %). Üldise halduseelarve suurenemine on enamalt seotud uute ametikohtade täitmisega, mis on vajalik laienemisest tingitud täiendavate ülesannetega toime tulemiseks.

65.      Taotletakse 860 uue ametikoha loomist, mis tähendab 2007. aasta eelarve ametikohtade loeteluga võrreldes täiendavat 785 ametikohta: 610 EL-10 ametikohta ja 250 EL-2 ametikohta. Taotlus on kooskõlas eelarvepädevatele institutsioonidele esitatud ajavahemikku 2003–2008 hõlmava mitmeaastase kavaga ning seda kinnitab 24. aprillil 2007. aastal avaldatud aruanne personalivajaduste läbivaatamise kohta "Komisjoni inimressursside kavandamine ja optimeerimine ELi eesmärkide saavutamiseks". Raportöör märgib ära selle aruande, mis on vastus 2007. aasta eelarve käsitlemise ajal esitatud parlamendi taotlusele. Siiski tõstatab see raportööri arvates rea küsimusi, mille mõju tuleks analüüsida Euroopa haldustava laiemas kontekstis: üldkulude osakaal, kaasa arvatud mitteametlikud töötajad, seos reguleerivate asutuste ja täitevametitega, detsentraliseeritud ja hajutatud haldus, allhanked, lepingulised töötajad, jne.

66.      Peale laienemisega seotud uute ametikohtade taotlemise kinnitab komisjon oma valmidust katta muud vajadused eranditult töötajate ümberpaigutamise teel, mis toimuks vastavalt prioriteetidele, mille parlament on määratlenud eelneval aastal ja komisjon on määratlenud oma õigusloome- ja tööprogrammis. Sisemiste ümberpaigutamiste hinnanguline arv on 287, mis on kooskõlas komisjoni poolt kindlaksmääratud 1% ümberpaigutamise eesmärgiga. Laienemisega mitteseotud ülesannete katmine eranditult ümberpaigutamisega toob kaasa koosseisuväliste töötajate arvu olulise suurenemise ja selleks taotletavad assigneeringud suurenevad 295,73 miljonilt eurolt 315,23 miljoni euroni (st 6,59% võrra).

67.      Teist aastat järjest taotletakse turvalisuse tugevdamiseks komisjoni hoonetes Brüsselis ja delegatsioonides 9% suurenemist. See kuulub nelja-aastase plaani raamesse, mis peaks komisjoni sõnul tooma tulevikus kaasa olulise kokkuhoiu kindlustuselt ja turvatöötajatega seotud kuludelt. Komisjon peaks selgitama oma plaane ja vahepealse oodatava kokkuhoiu arvnäitajatena esitama.

Rubriik 6 – kompensatsioonid

68.      Käesolev rubriik hõlmab Bulgaaria ja Rumeeniaga ühinemisläbirääkimiste käigus kokkulepitud kahte toetuse liiki. Samas kui rahavoogude toetuse eesmärk on parandada rahakäivet riiklikes eelarvetes, on Schengeni toetus ajutine vahend kontrollmeetmete rahastamiseks Euroopa Liidu uutel välispiiridel. 2008. aastal kantakse eelarvesse 206,6 miljoni euro suurune summa, mis jätab mitmeaastase finantsraamistiku määra alla 0,4 miljoni euro suuruse varu.

Asutused

69.      2008. aasta esialgne eelarveprojekt hõlmab 25 detsentraliseeritud asutuse assigneeringuid kogusummas 524 miljonit eurot, mis on peaaegu 19% enam kui 441,8 miljoni euro suurune toetus asutustele 2007. aastal. Peaaegu kaks kolmandikku ehk 62 % kogutoetusest asutustele eraldatakse jaotistele 1 + 2 (töötajad ja halduskulud) ning ainult 38 % ELi abist kasutatakse asutuste tegevuskuludeks (jaotis 3).

70.      Suurim osa detsentraliseeritud asutuste kulutustest on mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1 all, kuhu on koondatud ligi 51% asutuste kogu eelarvest 2008. aastal. 38% kogusummast on kavandatud asutustele rubriigi 3 all, samas kui rubriikide 2 (7%) ja 4 (3%) osakaal on väike.

71.      Märkida tuleb, et detsentraliseeritud asutuste eelarvete ja töötajate arvu kasv on palju ulatuslikum kui ELi eelarve üldine kasvumäär. Samas kui 2008. aasta esialgse eelarveprojekti üldine kulukohustuste kasvumäär on 2007. aasta eelarvega võrreldes 2 % ja töötajate arvu kasv on 3 %, suurenevad asutuste toetused 19 % ja nende töötajate arv 10 % võrra.

72.      Rakendusameteid, mis on loodud teatud programmide rakendamiseks ja mida rahastatakse täielikult vastavatest tegevusprogrammide rahastamispakettidest, ootab 2008. aastal 2007. aastaga võrreldes oluline üldeelarvete ja töötajate arvu 18% kasv.

73.      Tõsiasi, et ka 2008. aastal rahastatakse detsentraliseeritud asutuste personali- ja halduskulusid ning rakendusametite kogukulusid, mis on loomult puhtalt halduskulud, mitmeaastase finantsraamistiku tegevuste rubriikidest, vähendab rubriikide 1, 2, 3 ja 4 varusid kokku 385 miljoni euro võrra[42]. Teisisõnu suurendaks asutuste (detsentraliseeritud asutused ja rakendusametid) personali- ja halduskulude viimine rubriigi 5 alla 2008. aastal olemasolevat varu rubriigis 1a 206 miljoni euro võrru (77 miljonilt 283 miljoni euroni), rubriigis 2 25 miljoni euro võrra, rubriigis 3a 51 miljoni euro võrra (56 miljonilt 107 miljoni euroni), rubriigis 3b 86 miljoni euro võrra (17 miljonilt 103 miljoni euroni) ning rubriigis 4 17 miljoni euro võrra.

74.      Arvestades 2008. aasta esialgses eelarveprojektis rubriigi 5 all olevat 121 miljoni eurost varu, viiks selline liigutus mitmeaastase finantsraamistiku selle kategooria ülemmäära ületamiseni 264 miljoni euro võrra, kuid lubaks vähemalt kehtestada olulise osa ELi halduskuludest läbipaistval viisil.

75.      Kui Euroopa Komisjoni praeguse suundumusega – anda oma ülesandeid täitmiseks muudele asutustele – ei kaasne vastavat töötajate arvu vähendamist komisjoni vastavas peadirektoraadis, kulutatakse üha suurem osa liidu rakendusfondidest haldusalastel eesmärkidel lisaks õigesti märgistatud rubriigis 5 (halduskulud) olemasolevale, ehkki tagasihoidlikule kasvumäärale. Asutuste arvnäitajad 2008. aasta esialgses eelarveprojektis kinnitavad selgesti sellist arengusuunda.

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

76.      Väga väikesed varud, eriti mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1a, 3a, 3b ja 4 all, vähendavad parlamendi võimalust rahastada katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid (mis lisatakse 2008. aasta esialgses eelarveprojektis eelarvesse märkega "pour mémoire" ehk p.m. ja mis tähendab, et parlamendi poolt hääletatud kulukohustuste puhul arvestatakse need varu arvelt).

77.      Kooskõlas 2007. aasta eelarvega tegeleva raportööri hiljutise töödokumendiga, on raportöör esildanud rea valdkondi, mille raames parlament võib 2008. aasta eelarvemenetluse jooksul esitada ideid uute katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete kohta. Siiski meenutab raportöör, et parlamendi esimesele lugemisele esitatavate muudatusettepanekute ettevalmistamise institutsioonisisene ajakava (tähtajad on septembris) seab piiranguid parlamendi suutlikkusele pidada tulevase eelarvemenetluse tarbeks esitatavate ideede puhul kinni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe II lisas sätestatud 15. juuni esitamistähtajast.

Töödokument struktuurifondide vahendite kasutamise seisu kohta

1.        Sissejuhatus

Käesolev töödokument keskendub struktuurimeetmete rakendamise seisule (peamiselt 2000–2006 programmid ja rakendamise seis käesoleva ajani 2007. aastal). Töödokumendis esitatud teave pakub erilist huvi käesoleva aasta eelarvemenetluse jaoks. Erilist rõhku pannakse täitmata kulukohustustele (RAL – "reste à liquider") ja struktuurimeetmete rakendamisele Euroopa Liidu kümnes uues liikmesriigis (EL-10). Töödokumendis nimetatud struktuurimeetmete üldarvud hõlmavad ka Euroopa Kalandusfondi (EFF) ning maaelu arengut (EAFRD ja EAGGF), mis kuuluvad rubriigi 2 (loodusvarad) alla[43].

Üksikasjalikum teave esitatakse rubriigi 1b (ühtekuuluvus) alla kuuluvate struktuurimeetmete kohta.

2.        Maksete teostamine 2006. aastal

2.1.     2000–2006 programmide maksed

Kasutada olevate assigneeringute summa ulatus 29,2 miljardi euroni. Hääletusel kinnitatud eelarvega võrreldes tehti makseid 2,8 miljardi euro võrra vähem (pärast paranduseelarvet nr 6 oli maksmata summa 0,1 miljardit eurot).

a) EL-15 programmide rakendamine

EL-15 programmide maksed ulatusid 26 027 miljoni euroni (v.a uuenduslikud meetmed ja tehniline abi).

Tabelis 1 võrreldakse tegelikku täitmist asjaomast ajavahemikku käsitlevas esialgses finantsperspektiivis kaudselt väljendatud oletustega[44]. Andmed osutavad sellele, et erinevus 2000–2006 programmide maksete algsete ootuste ja tegeliku väljamaksmise vahel tõusis 4,1 miljardi euroni, mis on 1,9 miljardit eurot rohkem kui 2005. aastal. Märkimist väärib aga see, et kui maksed Hispaaniale ja Ühendkuningriigile oleks 2006. aastal jätkunud tavalises tempos, oleks erinevus finantsperspektiivis väljendatud ootuste ja tegelike maksete vahel sellel ajavahemikul esimest korda vähenenud. Aastate 2000–2006 maksete kumulatiivne mahajäämus on 29,6 miljardit eurot.

Tabel 1: finantsperspektiivis esitatud oletuste ja eelarve täitmise võrdlus, EL-15

b) EL-10 programmide rakendamine

Kõik EL-10 programmide (v.a INTERREG programmid, uuenduslikud meetmed ja tehniline abi) maksed summas 2 966 miljonit eurot olid seotud kulude hüvitamisega. Täitmismäär oli 0,3 miljardit eurot madalam kui Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogul kokkulepitud vastav raamistik, kuid erinevus oli palju väiksem kui 2005. aastal, kui vahemaksete pettumustvalmistav madal väljamaksmise määr tingis nn Kopenhaageni ootuste ja tegelike maksete vahel 1,4 miljardi euro suuruse erinevuse. Tegelik täitmine on EL-15 programmide puhul perioodi 2000–2006 alguses esialgsetest ootustest madalam, kuid erinevus on silmatorkavam EL-10 puhul. Aastate 2004–2006 maksete kumulatiivne mahajäämus oli (Kopenhaageni ootustega võrreldes) 1,8 miljardit eurot.

Tabel 2: finantsperspektiivis esitatud oletuste ja eelarve täitmise võrdlus, EL-10

2.2      Vanade programmidega seotud maksed

2000. aastale eelnenud ajavahemikku jäävate programmide järelkontroll tuleks võimalikult kiiresti lõpule viia.

Suurem osa lõppmaksetest on juba tehtud ning seega on täitmata kulukohustuste määr üsna madal. Tehtud maksed puudutavad programme, mille kohta nõuti riiklikelt ametiasutustelt täiendavat teavet, või programme, mille lõpetamine viibis käimasolevate õigusmenetluste tõttu. Lõppmaksed ulatusid 2006. aastal 254 miljoni euroni. Erinevus algse 140 miljoni euro suuruse eelarve ja tegeliku täitmise vahel kaeti ümberpaigutamistega 2000–2006. aastate eelarveridadest.

2.3.     2006. aastal tehtud ümberpaigutamised      

Eespool nimetatud arvud on vaid osa tõest: selleks, et saada täitmisest täielik ülevaade, tuleb lisaks hääletusel kinnitatud eelarvele ja paranduseelarvetele arvesse võtta ka kõiki 2006. aastal tehtud ümberpaigutamisi. See muudab kogu menetluse üsna läbipaistmatuks ja teeb eelarve korrektse täitmise tähelepaneliku jälgimise raskeks.

Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (EAGGF) sai koondümberpaigutamise teel maksete assigneeringutena juurde 220,11 miljonit eurot.

Kaks ümberpaigutamistaotlust saadeti teavitamiseks eelarvepädevatele institutsioonidele. Need taotlused puudutasid ümberpaigutamist nende peatükkide vahel, mis sisaldasid Euroopa Sotsiaalfondi halduskulude eelarverida (211 094 eurot maksete assigneerinutena) ja Kalanduse Arendusrahastu (FIFG) halduskulude eelarverida (200 000 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena).

Suure osa ümberpaigutamisi tegi komisjon ise kooskõlas finantsmäärusega talle antud eesõigustega. Komisjoni sõnul olid maksete assigneeringute ümberpaigutamised vajalikud selleks, et kohandada eelarvet fondide vahendite kasutamise ja eelarveridade täitmise erineva tempoga.

2.4.     Maksete koondumine aasta lõppu 2006. aastal

Struktuurifondide osas võetakse kulukohustused aasta alguses, kuid maksed koonduvad aasta lõppu. Struktuurifonde käsitlev määrus kutsub liikmesriike üles maksete taotluseid rühmitama ja neid aasta lõikes kolmes osas esitama, kusjuures viimane osa tuleks saata 31. oktoobriks. Sellele vaatamata saab komisjon jätkuvalt olulise osa maksenõudeid pärast määrusega kehtestatud tähtaega.

2.5.     Täitmine liikmesriikides (vt ka peatükki 5 täitmata kulukohustuste kohta)

Alates 2003. aastast on mõnede liikmesriikide täitmata kulukohustuste (RAL) absoluutsumma vähenenud, kuid see ei ole valdav tendents ning seda võib põhiliselt seletada mõnede riikide puhul 2000. aastale eelnenud programmide kiire lõpetamisega. 2006. aastal oli ainult kaks liikmesriiki – Ühendkuningriik (572 miljonit eurot) ja Iirimaa (99 miljonit eurot) – kes vähendasid täitmata kulukohustusi, st maksed ületasid kulukohustusi.

Viis suurimat toetuse saajat (alustades suurimast) Hispaania (peaaegu ¼ maksete kogusummast), Saksamaa, Itaalia, Portugal ja Kreeka neelavad üle 70% maksete kogusummast.

Nagu võis arvata, ei ole struktuurifondidest suurimate toetuse saajate hulgas ühtegi uut liikmesriiki, kuna nende jaoks on programmide rakendamisperiood olnud ainult kolm aastat, samas kui EL-15 riikide puhul on see seitse aastat. Üldiselt on 39% eraldatud summadest EL-10 riikidele välja makstud. Suurim toetuse saaja oli Poola, kellele tehtud maksed moodustasid poole EL-10 riikidele tehtud maksete kogusummast.

2007. aastaks prognoositakse, et nii kulukohustused kui maksed koonduvad aasta viimastele kuudele, saavutades haripunkti detsembris. Seega võivad isegi väikesed täiendavad ja ettenägematud viivitused avaldada 2007. aasta üldisele täitmisele suurt mõju.

3.        Kohustustest vabastamine N+2 reegli järgi

Tabel 3 osutab 2006. aastal N+2 reegli järgi kohustustest vabastamise suhtelisele tähtsusele liikmesriigiti, võrreldes vastava 2003. aasta kulukohustuste summaga. Komisjoni sõnul näitab see liikmesriikide tulemusi väidetavalt paremini kui kohustustest vabastatud vahendite absoluutsumma, kuna iga-aastased kulukohustused on liikmesriigiti oluliselt erinevad.

Luksemburg kaotas kõige suurema osa oma 2003. aasta eraldisest (2,2 miljonit eurot, st 15% vastavatest 2003. aastal võetud kulukohustustest), ehkki see oli esimene aasta, kui selle liikmesriigi programmidele rakendati kohustustest vabastamist. Ka Taani suhtes rakendatav kohustustest vabastamise määr oli kõrge (14%). Märkimist väärib ka kohustustest vabastamine, mida rakendati INTERREGi (2,4%), Belgia (2%), Saksamaa (1,4%) ja Prantsusmaa (1,1%) suhtes. Kohustustest vabastamist rakendati veel seitsme liikmesriigi suhtes, kuid need moodustasid iga liikmesriigi vastavatest kulukohustuste summadest vähem kui 1%.

Tabel 3: N+2 reegli järgi kohustustest vabastamine 2006. aastal liikmesriigiti, võrreldes 2003. aasta kulukohustustega

* INTERREG is multi-country

Mida väiksem on aja jooksul kaotatud kulukohustuste osa, seda edukamalt kasutab tegelikult liikmesriik/fond/eesmärk ajavahemiku 2000–2006 vastavaid rahalisi eraldisi. Vastav tulemusnäitaja on osa kohustustest vabastatud vahendite kogusummast (mille suhtes on rakendatud N+2 reegli kohast kohustustest vabastamist) 2000.–2003. aasta kulukohustuste kogusummas.

Kui vaadata liikmesriigiti, siis keskmisest kõrgemat kohustustest vabastamist (0,68%) on rakendatud Madalmaade, Taani ja Luksemburgi, INTERREGi (mitut riiki hõlmav), Belgia, Iirimaa ja Rootsi suhtes. Siiski paistavad eriti silma Madalmaad, kelle suhtes rakendatud kohustustest vabastamine ületab teiste tulemusi mitmekordselt[45].

Fondidest on keskmisest madalamat kohustustest vabastamist rakendatud ERFi ja Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi suhtes. Eesmärkidest kehtib see eesmärkide 1 ja 2 osas, ülejäänud eesmärkide/algatuste suhtes rakendatav kohustustest vabastamine oli keskmisest kõrgem.

Tabel 4: kohustustest vabastamise koguväärtuse suhteline tähtsus liikmesriigiti (2006. aasta lõpu seisuga)

* INTERREG multi-country

4.        Täitmata kulukohustused (RAL)

4.1.     Täitmata kulukohustuste praegune seis – mureküsimus

5. juulil 2007. aastal ulatus täitmata kulukohustuste summa 92 693 miljoni euroni (!!). Enamik kulukohustustest (enam kui 65 miljardit) on seotud eesmärgi 1 projektidega. Märkida tuleb, et see summa ei sisalda 2000. aastale eelnenud perioodi täitmata kulukohustusi (mis ulatusid 2006. aasta lõpuks 923 miljoni euroni). Komisjoni sõnul on suhteliselt kõrge täitmata kulukohustuste määr tingitud õigusraamistikust. Komisjon peab umbes kahe aasta kulukohustustega võrdseid täitmata kulukohustusi normaalseks. Siiski läheneb praegu täitmata kulukohustuste suurus kolme aasta kulukohustuste summale. Lisaks kahtleb raportöör selles, kas kahe aasta kulukohustustega võrdseid täitmata kulukohustusi võib ikka normaalseks pidada. Seetõttu sooviksid raportöörid, et komisjon ja liikmesriigid teeksid selles küsimuses edusamme.

Tabelid 5 ja 6 näitavad struktuurifondide täitmata kulukohustuste kogusumma arengut alates 1994. aastast (kõik programmitöö perioodid koos). Täitmata kulukohustuste analüüs hõlmab kõiki struktuurfondide kulukohustusi, mis kuuluvad järgmistesse poliitikavaldkondadesse: 04 (tööhõive ja sotsiaalküsimused), 05 (põllumajandus ja maaelu areng), 11 (kalandus) ja 13 (regionaalpoliitika).

Tabel 5: kulukohustuste, maksete ja täitmata kulukohustuste täitmine iga aasta lõpus (miljonites eurodes)

Tabel 6: täitmata kulukohustused aasta lõpus miljonites eurodes (vasak skaala) ja suurenemise protsent (parem skaala)

Komisjoni sõnul on täitmata kulukohustuste suurenemisel 2006. aastal kaks põhjust. Esiteks ikka veel suhteliselt madal täitmise tase EL-10 programmide osas koos asjaoluga, et ettemaksed nende programmide jaoks tehti 2004. ja 2005. aastal. Teiseks ebatavaliselt madalad maksed Hispaaniale.

Tabel 7: täitmata kulukohustused fondide kaupa 2006. aasta lõpus (protsentidena kogusummast)

2006. aastal olid kõrgeima täitmata kulukohustuste määraga riigid Itaalia ja Hispaania ning neile järgnesid Kreeka ja Saksamaa. 2000. aastale eelnenud perioodi täitmata kulukohustused ei ole enam olulised ühegi liikmesriigi puhul.

Kui liikmesriigid viisid programme ellu umbkaudselt võrreldava kiirusega, peaks nende täitmata kulukohustused olema proportsionaalsed nende võetud kohustuste osaga. Erinevused tekivad sellest, et mõned liikmesriigid viivad programme ellu kiiremini kui teised.

Suhtarvudes toimus täitmata kulukohustuste suurim kasv EL-10 programmide osas (üle 50%), samas kui EL-15 programmide täitmata kulukohustused suurenesid vähem kui 10%. Seega suurenes EL-10 osa täitmata kulukohustuste kogusummas 8%lt 2005. aastal 12%ni 2006. aastal.

4.2.     2007. aasta prognoos

Vastavalt hiljutisele teatisele eelarveprognoosi puudutava hoiatuse kohta toob komisjon ühe mureküsimusena esile struktuurimeetmeid puudutavad maksed seoses täitmata kulukohustustega (suures osas regionaalpoliitika peadirektoraat).

Praegu jääb struktuurimeetmete maksete tegemine prognoosidest maha umbes 1 miljardi euro võrra, mis on peamiselt tingitud arvete hilisest esitamisest ja peatatud maksetest. ELi eelarve üldine aastalõpu tulemus sõltub suuresti sellest valdkonnast.

Komisjon annab erinevate fondide kohta järgmist üksikasjalikku teavet:

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF): EFRi eesmärgi 2 (-250 miljonit eurot) ja vähemal määral programmi URBAN (-20 miljonit eurot) osas on tehtud oodatust vähem makseid ja seda komisjoni otsuse tõttu peatada maksed Inglismaale. Edu sõltub sellest, kas Inglismaa suudab nõudeid täita. Praegu loodab regionaalpoliitika peadirektoraat aasta lõpuks täielikku täitmist.

Ühtekuuluvusfond: praegune erinevus prognoosiga võrreldes (-400 miljonit eurot) peaks vähenema hiljuti Kreekalt saadud maksenõuete tõttu. Üldiselt jäävad praegu oma prognoosidest oluliselt maha kolm riiki (Poola, Ungari ja Tšehhi Vabariik). Poola kaldub ühtekuuluvusfondi maksenõudeid aasta lõpupoole esitama. 2007. aasta vastab sellele mudelile ning maksenõuete saabumist oodatakse alates septembrist. Ungari puhul võib maksenõuete esitamise aegluse põhjuseks pidada transpordisektori rakendusstruktuuri reorganiseerimist. Tšehhi Vabariigi transpordiministeeriumil on olnud suuri raskusi riigi finantsvoogude süsteemi muutustega kohanemisel ning seetõttu ei ole sellel aastal veel saadetud maksenõudeid ühtekuuluvusfondi transpordiprojektide kohta. Praegu loodab regionaalpoliitika peadirektoraat aasta lõpuks täielikku täitmist.

Euroopa Sotsiaalfond (ESF): üldine täitmine vastab enam-vähem prognoosidele, kusjuures ESF eesmärk 1 (+129 miljonit eurot) on prognoosidest veidi ees ja ESFi eesmärk 3 (-166 miljonit) veidi maas. Viimase mahajäämuse põhjuseks on osaliselt Madalmaadele peatatud maksed, mille puhul oodatakse komisjoni auditi negatiivsele hinnangule järgnenud siseriikliku auditi tulemusi. Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraat leiab, et aastalõpu täitmise kohta on veel vara järeldusi teha.

Maaelu areng: Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) arendusrahastu puhul puudutab peamine maksetega seotud probleem EL-25 eesmärgi 1 programme (-235 miljonit eurot). EL-10 osas on EAGGFi arendusrahastu praegu prognoosidest oluliselt ees (+485 miljonit eurot) ja seda peamiselt selle tõttu, et Poola esitas olulise maksenõude oodatust varem. Praegu loodab põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat aasta lõpuks maaelu arengu assigneeringute täielikku täitmist.

5.        Uute mitmeaastaste programmide käivitamine (2007–2013)

Komisjoni sõnul (eelarve peadirektoraadi esitatud eelarveprognoosi puudutavat hoiatust käsitlev hiljutine teave) ei ole uute struktuurimeetmeid hõlmavate programmide käivitamine veel täielikult rakendunud. Komisjon võrdles seda hiljuti 2000–2006 programmide käivitamisetapiga.

Uute struktuurimeetmeid hõlmavate programmide käivitamine sõltub peamiselt sellest, kas liikmesriigid esitavad õigeaegselt kvaliteetsed tegevusprogrammid ning kas komisjon need seejärel heaks kiidab.

Rubriigi IB (ühtekuuluvus) alla kuuluvate Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) osas on läbirääkimised uute programmide üle juba käimas.

· Nii ERF kui ka ESF osas on mõned kulukohustused juba võetud ja seda ajakavast ees. Enamik rakenduskavasid loodetakse vastu võtta septembris ja oktoobris, mis peaks jätma piisava ajavaru, et teha vastavad ettemaksed nagu kavandatud enne aasta lõppu. Siiski on olemas oht, et kavad ei ole rahuldavad (sisulisest küljest) ja vajavad läbivaatamist, mis põhjustaks viivitusi.

· Võrreldes 2000. aastaga peaks uute kavade käivitamine olema siiski sujuvam, sest 2006. aastaks olid vastu võetud kõik vajalikud määrused (eriti kui võrrelda ajavahemikuga 2000–2006, siis eesmärki 2 käsitlev määrus võeti vastu alles 2000. aasta lõpus). Lisaks kavandatakse ühtekuuluvusfondi nüüd koos struktuurifondidega, kuna ühtekuuluvusfondi projektid on ühendatud rakenduskavadega. See võimaldab võtta kulukohustusi (ja teha ettemakseid) varem.

Rubriigi 2 (loodusvarad) alla kuuluvate Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfondi (EFF) osas on olukord järgmine:

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadile esitatud kavad hõlmavad osa kõnealuse ajavahemiku rahastamispaketist ning esimesed kavad loodeti vastu võtta juunis. Sellele vaatamata on raportööridele teadaolevatel andmetel seni vastu võetud ainult 2 kava oodatud 96-st kavast. See on väga halb tulemus, kui arvestada maaelu arengu poliitika prioriteetsust struktuurimeetmetega tegelemisel uue finantsperspektiivi raames. Lisaks ei ole mõned liikmesriigid oma kavasid heakskiitmiseks veel saatnud. Praegune asjade seis tundub olevat vastuvõetamatu, sest programmitöö periood algas 8 kuud tagasi (vt nõukogu ja Euroopa Parlamendi ühisseisukohta, mille osas lepiti kokku 13. juuli 2007. aasta lepituskoosolekul – vastavalt sellele seisukohale teostab Euroopa Parlament rakenduskavade heakskiitmisprotsessi üle ranget järelevalvet).

· Ühise põllumajanduspoliitika reformi raames on otsemakseid ümber suunatud, et saada rohkem raha maaelu arengule. See projekt tuleks kasutusele võtta võimalikult kiiresti. Selles osas lasub komisjonil selge vastutus maaelu arengu poliitika õigeaegse rakendamise ja tõrgeteta elluviimise eest.

· Euroopa Kalandusfond (EFF): Kalandus- ja merendusasjade peadirektoraat teatab, et mõne liikmesriigi puhul võivad rakenduskavad (üks iga liikmesriigi kohta) edasi lükkuda. Vastupidiselt teistele struktuurifondidele ei sätesta EFF käsitlev määrus rakenduskavade esitamiseks tähtaega. Praeguseks on rakenduskavad esitanud ainult üksikud liikmesriigid ja need katavad üsna väikese summa kogu EFFi rahastamispaketist. Kalandus- ja merendusasjade peadirektoraat loodab enamuse rakenduskavasid saada juuli lõpuks. Olukord septembri keskpaigas peaks andma võimalike riskide hindamiseks parema pildi.

6.        Liikmesriikide maksete prognoosid 2008. aastaks

Komisjon nõudis, et liikmesriigid esitaksid 2008. aastat käsitlevad maksete prognoosid 30. aprilliks 2007. aastaks. Eelarvekomisjon on taotlenud selle teabe edastamist, sest see on 2008. aasta eelarvemenetluse jaoks (maksete taseme osas) väga oluline. Mitmed liikmesriigid esitasid teabe hilinemisega, teistel tuleb veel prognoosid mitmete programmide osas esitada. Seetõttu ei ole komisjon praegu veel suuteline andma prognoosidest koondülevaadet. Eelkõige ei ole veel võimalik teha kokkuvõtet uusi 2007–2013 programme puudutavatest prognoosidest. 2000–2006 programmide osas on olukord natukene parem – 85% struktuurifondide programme käsitlevatest prognoosidest on esitatud ja kinnitatud, ehkki esitatud on ainult 50% INTERREG programme käsitlevatest prognoosidest. Ühtekuuluvusfondi 2007. aastale eelnenud projektide osas puudub teave kolme liikmesriigi kohta.

Selle vaatamata sai komisjon anda koondülevaate praeguseks saadud ja kontrollitud teabe kohta, tuginedes järgmistele eeldustele:

•         2007–2013 programmide puhul oletab komisjon, et prognoosid on samasugused kui esialgses eelarveprojektis esitatud andmed;

•         2000–2006 programmide ja projektide puhul oletab komisjon, et puuduvad prognoosid on võrdsed 2006. aastal esitatud maksenõuetega.

Nende oletuste põhjal pakub komisjon välja võrdluse 2008. aastat käsitlevate liikmesriikide maksete prognooside ja 2008. aasta esialgse eelarveprojekti vahel, mis on esitatud tabelis 20:

Source: European Commission

Liikmesriikide maksete prognoosid (arvutatult eespool kirjeldatud viisil) ületavad esialgset eelarveprojekti 30% võrra ehk peaaegu 13 miljardit eurot. Lähtudes kontekstist, tuleks märkida, et tavaliselt on prognoosid olnud liiga optimistlikud ja ületanud tegelikku täitmist enam kui 20% võrra. 2006. aastal olid prognoosid 33% ehk 9,6 miljardit eurot optimistilikumad kui tegelik täitmine. Komisjoni sõnul on liikmesriikide prognoosides hinnangute andmisel esinenud vead olnud alati suuremad kui 6 miljardit eurot.

Samuti tuleks tähelepanu juhtida sellele, et 2006. aasta detsembris esines struktuurifondide osas maksete assigneeringute puudus, mis ulatus 500 miljoni euroni.

7.        Järeldused – AEG ON RAHA!

Selleks, et vältida viivitusi 2007–2013 programmide rakendamisel ja et vältida nii palju kui võimalik 2000–2006 programmidega kogetud probleemide kordumist, tuleb kohe võtta järgmised kiireloomulised meetmed:

1)          Järgmine kõige kiireloomulisem samm on vaieldamatult rakenduskavade koostamise ja heakskiitmise lõpuleviimine. 17. augustil kiideti heaks kõigest 61 ERFi ja ühtekuuluvusfondi rakenduskava 314st, enamik rakenduskavu ootab veel komisjonipoolset heakskiitmist (vt tabel 8 allpool). Erilist tähelepanu tuleks pöörata maaelu arengu kavadele, sest nende kavade heakskiitmine on ajakavast selgesti maas.

Oluline edusamm selles valdkonnas oli järgmise nõukogu ja Euroopa Parlamendi ÜHISSEISUKOHA vastuvõtmine, mille osas lepiti kokku 13. juuli 2007. aasta lepituskoosolekul:

Struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi ning maaelu arendamise programmid aastateks 2007–2013

"Euroopa Parlament ja nõukogu peavad väga tähtsaks, et komisjon kiidaks kiiresti heaks liikmesriikide esitatud rakenduskavad ja projektid, mis on seotud uute struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide programmidega aastate 2007–2013 kohta, ning samuti maaelu arengu raames rahastatavad programmid. 2000.−2006. aasta programmiperioodi alguses tehtud vigade kordamise vältimiseks teostavad Euroopa Parlament ja nõukogu ranget ja regulaarset järelevalvet rakenduskavade ja projektide heakskiitmisprotsessi üle, eesmärgiga tagada tõhusam ja parem haldamine. Selleks palutakse komisjonil jätkata eelarvemenetluse jooksul korrapäraselt konkreetsete järelevalvevahendite esitamist, mis sisaldavad protsessi tutvustust."

2008. aasta eelarvemenetluse raames tuleb erilist tähelepanu pöörata kavade heakskiitmisele ja täitmata kulukohustuste vähendamisele.

2)        Mõnede järelejäänud riiklike strateegiliste raamistike koostamine tuleks lõpule viia ja nende suhtes otsused teha võimalikult kiiresti.

3)        Olulisi edusamme tuleb teha seoses täitmata kulukohustuste eest tehtavate maksetega: nagu eespool mainitud, ulatusid struktuurifondide täitmata kulukohustused 2006. aasta lõpus peaaegu 78 miljardi euroni (!). See on muljetavaldav summa, võrreldes 2008. aasta esialgses eelarveprojektis esitatud 121 miljardi euros suuruse maksete kogusummaga.

Lisaks ei jaga raportöörid komisjoni arvamust, et kahe aasta kulukohustustega võrdseid täitmata kulukohustusi võib pidada normaalseks.

4)     Viivitused on taas kord näidanud, et praegune menetlus on liiga aeganõudev ja üksikasjalik. Uurida ja arendada tuleb paremaid viise struktuuripoliitika teostamiseks, tuginedes vastusvaldkondade selgele jaotamisele ning pädevuste austamisele ELi ja liikmesriikide vahel.

Tabel 9: aastate 2000–2006 kulukohustused ja maksed liikmesriigiti, kõik programmid (miljonites eurodes)

Tabel 10: programmitöö perioodi 2000–2006 täitmata kulukohustused 2006. aasta lõpus liikmesriigiti (miljonites eurodes)

Tabel 11: struktuurifondidest EL-10 riikidele ajavahemikus 2004–2006 eraldatud summad, jaotumine liikmesriigiti (v.a INTERREG, tehniline abi ja uuenduslikud meetmed, mida ei ole võimalik liimesriigiti määrata)

Tabel 12: EL-10 maksed kokku 2005. aasta lõpus ja uued maksed 2006. aastal (põhilised programmid ja ühenduse algatus EQUAL), võrreldes riikidele ajavahemikul 2004–2006 eraldatud summadega

All the payments made in 2006 for EU-10 programmes were interim payments, as all the payments on account were made in 2004-2005.

Töödokument järelevalverühmade kohta

Sissejuhatus

1. Vastuvõetud strateegia nurgakivi 2007. aasta eelarvemenetluse käigus oli eelarve nõuetekohane järelevalve ja täitmine nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Seda kajastas ka ühisavaldus eelarve korrektse täitmise tagamise kohta, mis võeti vastu novembris toimunud lepituskoosolekul (1. lisa).

2. 2007. aastal on eelarvekomisjoni võetud suund avalike vahendite parema kasutamise ja programmide komisjonipoolse täitmise järelevalve suunas kandunud sujuvalt üle 2008. aasta eelarvemenetlusse, sest keskendumine selgelt tegevuspõhisele eelarvestamisele ja juhtimisele on üks paremate tulemuste saavutamise keskseid elemente.

3. Üks oluline vahend ELi programmide paremaks analüüsimiseks eelarve seisukohalt ja parema täitmise tagamiseks (koostöös nii erikomisjonide kui Euroopa Komisjoniga) on nn järelevalverühmad. Pärast arvukaid arutelusid eelarvekomisjoni koordinaatorite koosolekutel tehti 7. mail 2007 otsus luua 2007. aastal mitu sellist rühma (vt 2. lisa, mis sisaldab nende rühmade nimekirja ja tulemuste kokkuvõtet). Siinjuures tuleks meelde tuletada, et järelevalverühm on sisuliselt suhteliselt vabas vormis korraldatav „eelarveküsimuste lühikuulamine”, kuhu kutsutakse asjaomaste erikomisjonide esindajad ja kasutatakse ära komisjoni asjatundlikkust ja koostööd.

4. Koordinaatorid kinnitasid samal koosolekul ühtlasi ühise lähenemise sellistel koosolekutel rakendatava metoodika, vormi ja dokumentatsiooni osas. See hõlmab eelkõige vajadust teha tihedat koostööd erikomisjonidega ja kasutada ühtlasi võimalust uurida (seostada) täidetava eelarve (aasta n) ja käimasoleva eelarvemenetluse aasta (n+1) aspekte.

5. Nii eelarve n kui n+1 aspektide ühitamiseks võiksid need koosolekud olla tavaliselt ajastatud maile-juulile ja võib-olla pikendatud septembrini, st kui esialgne eelarveprojekt on kättesaadav ja enne esimest lugemist Euroopa Parlamendis. Selline ajastus võimaldaks järelevalverühmadel ühtlasi arvestada ja lähemalt uurida esialgse eelarveprojekti raames esitatavaid teatud töödokumente (nt tegevusaruandeid tegevuspõhise eelarvestamise raames) ning eelarveprognoosi puudutavat hoiatust käsitleva komisjoni teatise elemente/valdkondi, kui rühma liikmed seda soovivad.

6. Uuritavate üldiste teemade ja konkreetsete programmide/valdkondade osas jäi otsuse tegemine koordinaatoritele. Täpsema töökorra kohaselt „delegeeriti” need teemad siis pearaportööridele, kes tegelesid koostöös sekretariaadiga konkreetse korraldustööga.

7. Praeguseks (juuli 2007) on loodud esimesed viis järelevalverühma ning vaid viimane rühm (põllumajandus) tuleb luua septembris.

8. Koordinaatorite poolt kinnitatud metoodika

Iga koosolek võiks põhimõtteliselt hõlmata kahte osa: 2007. aasta eelarve täitmine ja väljavaade aastaks 2008

Nende rubriikide all võiks arutelude eesmärk olla:

Ø Tulemuslikkus (kas taotletavad eesmärgid on edukalt saavutatud)?

Ø Kuidas komisjon 2007. aasta assigneeringuid täidab?

Ø Mida täidetakse plaanikohaselt?

Ø Millised on probleemsed valdkonnad, eriti need, mis kuuluvad eelarveprognoosi puudutava hoiatuse valdkonda?

Ø Tõhusus (kas praegune struktuur on püstitatud poliitiliste eesmärkide täitmiseks kõige kuluefektiivsem)?

Ø Kas tuleks midagi ette võtta täiendavuse ja sünergia edendamiseks muude programmidega tulevastel aastatel?

Ø Kas asjaomased vahendid/asutused vajavad paremat koordineerimist?

Ø Kuidas arvestatakse parlamendi eriõigustega? (ühtlasi seoses eelarves kinnitatud katseprojektide/ettevalmistusmeetmetega ja/või märkustega)

Ø Millised on esialgses eelarveprojektis sisalduvad ettepanekud ja kuidas on need põhjendatud, eriti kui taotletakse muudatuste tegemist? (seos esialgse eelarveprojekti raames esitatavate tegevusaruannetega)

Ø Millised on vastutavate erikomisjonide konkreetsed nõudmised või mured?

Senised kogemused ja tulevikuväljavaade:

Kõigi ülalnimetatud aspektide käsitlemine oli ühe koosoleku jaoks selgelt liiga ambitsioonikas. Selle asemel esitati komisjonile väga otstarbekalt „EP poolt esitatud küsimustena” kirjalikud küsimused teatud valdkondade kohta, mis andsid kasulikke suuniseid nii arutelu sisu osas kui konkreetse teabe küsimiseks (samuti kirjalikult).

Ülalnimetatud valdkondade veelgi süvitsi minevamaks uurimiseks tuleks ette näha pikem ettevalmistusaeg. Tänavu võimaldasid äärmised lühikesed tähtajad pearaportööridel vaid välja töötada oma küsimused, kasutades sekretariaadi (sealhulgas erikomisjonide sekretariaatide) tehnilist abi.

Edaspidi võiks võib-olla jätta selle osa ettevalmistustest pearaportööridele, kuid olulisem on anda rühmadele rohkem aega küsimuste koostamiseks ja ametlikele kutsetele reageerimiseks aegsasti pärast koordinaatorite otsuseid sellised koosolekud korraldada.

Teatud tähelepanu väärib ka küsimus, kas need koosolekud peaksid kujunema rohkem tegevuspõhise eelarvestamise ja tegevuspõhise juhtimise aspektide põhjalikuks läbivaatamiseks komisjoni koostatavate tegevusaruannete alusel.

Teine võimalus oleks, et need koosolekud jääksid pigem „paindlikumaks” ja tugineksid erikomisjonide ning eelarvekomisjonis eneses esindatud fraktsioonide väljendatud teatud huvivaldkondadele ja/või küsimustele. Selle eelis on loomulikult see, et see on poliitilisem ja teemakohasem, aga teisalt ei pruugi selline meetod tungida väga sügavale tegevuspõhise eelarvestamise, tulemusnäitajate ja mõõdetavate tulemuste valdkonda. Mõned võivad pidada seda pigem eeliseks kui negatiivseks küljeks.

9. Koordinaatorite kinnitatud vorm

Järelevalverühma koosolekud:

Ø toimuvad 2007. ja 2008. aasta pearaportööride ühise juhtimise all;

Ø korraldatakse koos asjaomase erikomisjoniga (eelkõige kaasates eelarve kohta arvamuse koostajad);

Ø on avatud kõigile eelarvekomisjoni liikmetele, kes on asjast huvitatud;

Ø on avatud ka eelarvekontrollikomisjoni liikmetele;

Ø kestavad umbes 2 tundi;

Ø korraldatakse tavaliselt Brüsselis (komisjoni esindajaid arvestades);

Ø toimuvad suulise tõlketa (mitmekeelsuse eeskiri mitteametlike koosolekute kohta ei kehti); seetõttu toimuvad koosolekud tavapäraselt inglise või prantsuse keeles;

Ø komisjon on pidevalt kaasatud; kutsed saadetakse nii eelarve peadirektoraadile kui asjaomastele peadirektoraatidele;

Ø asjakohane tasand kutsete saatmiseks võiks olla peadirektor või direktor; tegelik osalemine jätta komisjoni enda otsustada, sest kogemused on näidanud, et põhjalikud teadmised programmide kohta on edukate koosolekute eeltingimus.

Senised kogemused ja tulevikuväljavaade:

Praegune kord on olnud võib-olla ebatavaline, kuna märkimisväärselt palju koosolekuid (5) on tulnud korraldada väga lühikese ajaga. Kuigi muude komisjonide üldised märkused tunduvad olevat positiivsed (selgelt hinnatakse võimalust esitada konkreetseid küsimusi huvipakkuvatel teemadel „kohale kutsutud komisjoni kõrgetasemelistele ametnikele” ja võimalust saada lisateavet kirjalikult), võiks olukorda parandada vähem pingelise ajakava kinnitamisega eelolevateks aastateks.

See võiks aidata parandada ka igas rühmas esitatavat taustamaterjali. Tänavu esitas Euroopa Komisjon kõnealuses küsimuses standarditud infolehe. See oli sisuliselt koopia esialgse eelarveprojekti raames esitatud olemasolevast tegevusaruandest.

Asja eelis oli see, et komisjon aitas tegelikult väga tõsiselt ette valmistada taustamaterjali selleks eelarvekomisjoni algatuseks. Negatiivne oli see, et seda materjali peeti liiga tehniliseks (võibolla tulenes see esitlusest), ja ka see, et järelevalverühma jaoks valitud teema ei pruugi tingimata vastata tegevuspõhise eelarvestamise „tegevusaruandele”.

Osalemise tasandi valis komisjon: peadirektor või direktor. See on ilmselgelt võimaldanud saada asjakohasemaid vastuseid küsimustele, mis on oma olemuselt sageli pigem poliitilised kui tehnilised.

Praktilisest ja korralduslikust seisukohast lähtudes on tund või poolteist tundi osutunud sobivaks koosoleku pikkuseks, et arutelu püsiks teemakohasena.

Väga kasulikuks on osutunud ka see, et komisjon juhatab iga teema sisse hetkeolukorra ülevaatega, kuigi mõnel juhul on need esitlused olnud natuke liiga üksikasjalikud ja raskesti jälgitavad nende jaoks, kes ei ole asjatundjad.

10. Koordinaatorite kinnitatud dokumendid

Ø taustteave (märkmetega varustatud päevakord peaks olema alati ette valmistatud)

Ø kui vajalik, siis võiks samuti kasutada tehnilisi infolehti konkreetse programmi/eelarverea kohta täitmist puudutavate arvnäitajate esitamiseks jne

Ø igast koosolekust võiks teha kokkuvõtte, mis võiks ühtlasi olla „meeldetuletuse” võimalike jätkumeetmete korral eelarvemenetluse käigus ja muudatusettepanekute koostamisel

Senised kogemused ja tulevikuväljavaade:

Konkreetsemad/kontsentreeritumad päevakorrad on andnud parimaid tulemusi väitlustes/aruteludes komisjoniga.

Kaaluda võiks taustamaterjali põhjalikumat väljatöötamist selliste rühmade jaoks.

Seda võiks teha komisjoni koostatud infolehtede kohandamise teel. Komisjoni esitatud dokumendid ei anna praegu palju lisandväärtust, kuigi puhtalt tehnilise abivahendina on nad väga tervitatavad.

Teine võimalus oleks jätta lihtsalt rohkem aega küsimuste väljatöötamiseks.

Kolmas võimalus, mida koordinaatorid võiksid juhtumipõhiselt kaaluda, oleks kokkuvõtliku (sisemise või välise) teatise tellimine antud teemal.

Tihe ajakava ei ole siiani võimaldanud koostada koheselt iga koosoleku kohta kokkuvõtteid. Selles töödokumendis on kõigi komisjoni liikmete huvides ära toodud mõned olulisemad tulemused. Arvestades, et kutsutud on kõik fraktsioonid, on igal erakonnal loomulikult olnud ka võimalus võtta arvesse ja märkida üles teave/vastused, mida ta luges kõige kasulikumaks.

Ühtlasi on komisjonil palutud mitmel juhul esitada kirjalikud vastused ja teave. See on osutunud tõepoolest väga kasulikuks ja selline järelteave edastatakse posti teel pärast koosolekuid.

11. Üldised järeldused:

Järelevalverühmad on olnud eelarvemenetluse käigus väga olulised ning nüüd kinnitatud struktureeritum lähenemine, eelkõige mis puudutab komisjoni ulatuslikumat kaasamist ettevalmistavasse tegevusse ja koordinaatorite ulatuslikumat kaasamist teemade määratlemisse, on olnud konstruktiivne.

Erikomisjonide ja fraktsioonide reaktsioon tundub üldiselt olevat positiivne, kui võib-olla välja arvata liiga tihe ajakava ja lühikesed kutsete esitamise tähtajad.

Koostööd teiste komisjonidega võiks veelgi tugevdada, aga see on samuti seotud kasutada oleva ettevalmistusajaga.

Koosolekute arvu tuleks vähendada kolmele või neljale eelarvemenetluse kohta, et võimaldada põhjalikumat ettevalmistamist ja koostööd.

Vastutus teemasid puudutavate otsuste tegemise üle peaks jääma fraktsioonide koordinaatoritele ja need peaksid tuginema pearaportööri/pearaportööride ettepanekutele. Teemad tuleks valida välja aasta alguses (mai oli otsustamiseks ilmselt liiga hilja).

Koosolekute vorm ja dokumendid on toiminud suhteliselt hästi, kuigi lühike ettevalmistusaeg 2007. aastal oli jälle selgelt negatiivne.

Kuigi standarditud infolehed sisaldasid alati väikest osa eelarveprognoosi puudutavatest hoiatustest, võiks seda aspekti/seost eelolevatel aastatel n aasta osas tugevdada.

1. lisa

Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldus eelarve nõuetekohase täitmise tagamiseks (vastu võetud eelarve lepitusmenetluse käigus novembris 2006)

Euroopa Parlament ja komisjon rõhutavad eelarvemenetluse raames vajadust parema kulutustele vastava tulu järele ELi eelarves ja on arvamusel, et seda põhimõtet tuleb alaliselt kohaldada. Selle lähenemise eesmärk on iga ELi programmi kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele aspektidele hinnangu andmine.

Selles kontekstis peaksid iga-aastase eelarvemenetlusega seotud institutsioonid tundma tõsist muret ELi programmide hindamise üle.

Euroopa Parlament ja komisjon tuletavad meelde, et tegevuspõhine juhtimine (ABM) peab andma integreeritud ülevaate erinevate poliitikavaldkondade, sealhulgas nii tegevuseks vajalike kui haldusvahendite tulemuslikkuse ja kulude kohta.

Mõlemad institutsioonid lepivad kokku võtta vajalikke meetmeid eelarve täitmise järelevalve parandamiseks menetluse kaudu, millega on seotud kõik Euroopa Parlamendi komisjonid, rakendades alates 2007. aasta jaanuarist kogu kasutatavat teavet. Euroopa Parlament kohustub kasutama paremini ära ümberpaigutamisi ja paranduseelarveid kui vahendeid eelarve täitmise kontrollimiseks aasta jooksul seoses parlamendi prioriteetide ja tema institutsioonidevaheliste eelisõigustega.

Selle jätkuva protsessi tulemused on aluseks arvamuste vahetusele 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe II lisas ette nähtud kõigi kolmepoolsete kohtumiste käigus.

Selle tegevuse eesmärk on tagada see, et ELi eelarvest rahastatavad poliitikad annaksid Euroopa kodanikele parema kulutustele vastava tulu ning et nendega reageeritakse Euroopa Liidu ees seisvatele väljakutsetele ELi rahaliste vahendite parima võimaliku eraldamise kaudu.

2. LISA

2007/2008 menetlusteks luua otsustatud järelevalverühmad

Energia- ja transpordialane uurimistöö

Ühine sisserände- ja varjupaigapoliitika

Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend – Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend – Arengupoliitika

Elukestev õpe

Uuendustegevuse programm

Ettevõtluse/konkurentsivõime soodustamine

Põllumajanduspoliitika strateegia ja koordineerimine
Keskkonnapoliitika rahastamisvahendid: NATURA 2000, Life +

Tulemuste kokkuvõte

Energia- ja transpordialase uurimistöö järelevalverühm

Kohalolnud liikmete algatusel keskenduti arutelus üsna palju asutuste, halduskulude ja ka Galileoga seonduvatele küsimustele.

Komisjon oli esindatud direktorite tasandil.

Järelevalverühma liikmed tundsid muret kahe uue rakendusameti pärast, mida komisjon seitsmenda raamprogrammi täitmiseks kavandab. Komisjon pidi selgitama, miks ta ise ei saa programmi täitmist korraldada. Komisjoni esindaja teatas, et komisjon esitab nõuetekohase mõjuhinnangu ja tasuvusanalüüsi. Järelevalverühma liikmed tuletasid komisjonile meelde, et komisjonil õnnestus täita kuues raamprogramm ühegi rakendusametita.

Galileo programmi suhtes tunnistas komisjon, et kulukohustuste assigneeringuid ei ole võimalik täitmisetapiks kasutada, kuni õiguslik alus (nõukogu ei ole veel lõpetanud esimest lugemist) ei ole vastu võetud. Huvitav oli ka kuulda, et teadustegevuse eelarvest (peamiselt seitsmes raamprogramm) kasutatakse Galileo arendamiseks umbes 40 miljonit aastas.

Komisjon kinnitas, et pärast finantsperspektiivi läbirääkimiste tulemuste selgumist, mis sisaldasid rubriigi 1a assigneeringute vähendamist nn Prodi paketiga võrreldes, tuli mitme kavandatud teadusprojekti mahtu vähendada või lükkub nende projektide teostamine edasi.

Järelevalverühma liikmed tegid ettepaneku, et teadustegevuse üldised halduskulud tuleks lisada tegevusaruandesse, et suurendada läbipaistvust.

Ühtlasi sai selgeks, et siiani ei ole seitsmendat raamprogrammi 2007. aasta eelarvest üldse täidetud. Komisjoni teatel toimub viienda raamprogrammi täitmine/lõpetamine vastavalt prognoosile. Samas esines sisemiste organisatoorsete probleemide ja töötajate ettenägemata liikuvuse tõttu viivitusi (1-2 kuud ajakavast maas) kuuenda raamprogrammiga,

Sisserände- ja varjupaigapoliitika järelevalverühm

Komisjon kirjeldas olukorda seoses kolme selle valdkonna ELi fondiga (kõiki hallatakse halduskoostöö põhimõtte kohaselt). Töötati välja strateegilisi suuniseid, misjärel liikmesriigid pidid koostama mitmeaastase programmi alusel oma projektid.

Seda protsessi siiski päris lõpule ei viidud ning on tõsine oht, et suur osa maksetest jääb 2007. aastal kasutamata. Uuele integratsioonifondile 2007. aastal makseid üldse ei tehta. Sellel fondil ei olnud veel täielikku õiguslikku alust (Ühendkuningriigi reservatsiooni ei ole veel nõukogus tühistatud).

Euroopa rändevõrgustikku puudutavatele Euroopa Parlamendi liikmete küsimustele vastates väljendas komisjon muret õigusliku aluse puudumise pärast ja märkis, et komisjon teeb vastava ettepaneku. Kahjuks võib tekkida tühimik olemasolevate võrgustike ja aja vahel, mil uus õiguslik alus võiks jõustuda.

Agentuuri FRONTEX osas vastas komisjon, et nad selgitasid tõepoolest välja uued „vajadused” 2007. aasta eelarves ja et muudetud eelarve ettepanek on pragu haldusnõukogus kaalumisel. Jäi lõpuni selgusetuks, kuidas sellised uued „vajadused” transleeritakse võimalikeks meetmeteks (paranduseelarve? ümberpaigutamised?). FRONTEXil ei oleks 2008. aastal ikka veel valmidust merepiiri kontrollimise alaliste meetmete tagamiseks ja komisjoni president Barroso ütles Maltal, et komisjon kaalub muid meetmeid. Järelevalverühma liikmed märkisid, et komisjon peab väljenduma FRONTEXi küsimuses väga selgesõnaliselt.

Schengeni infosüsteemi (SIS II) osas märkis komisjon, et eesmärk on saada see töökorda 2008. aasta detsembriks (liikmesriigid ja komisjon töötavad praegu üleminekulahendusega). See jaguneb kolmeks etapiks: arendamine, ajutine haldusviis (Prantsusmaa + Austria?) ja lõplik haldusviis.

Viisainfosüsteemi osas oli eesmärk saada see valmis 2009. aasta esimeseks poolaastaks.

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi järelevalverühm

Komisjon oli esindatud direktorite tasandil, osales neli peamist peadirektoraati – ettevõtluse, infoühiskonna ja meedia, transpordi ja energeetika, majanduse ja rahanduse peadirektoraadid – kusjuures igast peadirektoraadist olid kohal ka madalama ametiastme ametnikud, et vastata liikmete poolt arutelude käigus tõstatatud üksikasjalikumatele küsimustele.

– Komisjoni algne esitlus andis hea ülevaate programmi peamistest valdkondadest (ning see seostus hästi komisjoni esitatud kaasnevate dokumentidega):

– ettevõtluse ja uuendustegevuse programm ning VKEde finantskeskkonna parandamine;

– aruka energiakasutuse programm;

– info- ja sidetehnoloogia toetusprogramm.

Kokkuvõte/tulemused

– Aruteludes liikmetega keskenduti tuntavalt tegelikele haldusressurssidele, mis on vajalikud nende programmide elluviimiseks, ja eelkõige summadele, mis ei ole eelarves otseselt nähtavad ei rubriigis 5, peatüki 01 04 ridadel ega rakendusametite all.

– Euroopa Investeerimisfondi poolt komisjoni nimel VKEdele antavate laenude osas toimus ulatuslik arutelu vastutus- ja aruandlusliinide ning Euroopa Investeerimisfondile makstava tegevuskulude protsendi üle. Komisjon sai anda aruandlusliinide kohta üksikasjalikud suulised vastused.

– Haldustegevuseks kasutatavate tegevuskulude osas märkis komisjon, et kui eelmise mitmeaastase programmi alusel võttis Euroopa Investeerimisfond laenutasuks 9% tegevuskuludest, siis konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi kohaselt oleks see näitaja ligikaudu 6%. Samas lisandusid need summad komisjoni poolt konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi kohta tervikuna esitatud kaasnevates dokumentides märgitud halduskuludele. Komisjon ütles, et esitab täpsema teabe selle teema kohta kirjalikult.

– Liikmed tõid ühtlasi välja mure VKEdele laenamise järjepidevuse üle üleminekul mitmeaastaselt programmilt konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmile. Komisjon märkis, et rahastamises tuleb 2007. aasta suvel lühiajaline vahe.

– Toimus lühike arutelu selle üle, millises ulatuses võiks kasutada konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi rahasid, et aidata kaasa Euroopa Tehnoloogiainstituudi projektile, mille suhtes komisjon tegi ettepaneku, millega aga nõukogu ja parlament veel nõustunud ei ole. Kohalviibinud komisjoni ametnikud arvasid, et konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmiks ette nähtud rahalised vahendid on juba niigi üsna napid.

Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi, naabruspoliitika ja arengupoliitika järelevalverühm

See järelevalverühm keskendus peaaegu täielikult komisjonile eelnevalt saadetud üsna ulatuslikule küsimustikule ja seega erines see rühm ilmselt veidi muudest rühmadest.

Komisjon oli esindatud peasekretäri (koostöötalitus EuropeAid) ja direktorite (välissuhete ja arengu peadirektoraadid) tasandil, mis oli positiivne.

Selle konkreetse koosoleku ulatuslikku teemaderingi arvestades paluti komisjonil esitada kõik vastused ka kirjalikult, et see väga kasulik ja huvitav arutelu oleks kirjalikult jäädvustatud. Enamus ametlikke kirjalikke vastuseid laekus umbes kuu aega pärast koosolekut. Komisjon nägi nende koostamisega palju vaeva (ja ilmselt tegi ka kõvasti mõttetööd). Vastused mõnele kõige tundlikumale küsimusele (demokraatia ja inimõiguste kohta) ei ole veel laekunud.

Elukestva õppe programmi järelevalverühm

Komisjon esitas kokkuvõtte elukestva õppe programmi ja selle peamiste eesmärkide kohta 2008. aasta eelarve menetlemise käigus.

2008. aasta esialgses eelarveprojektis on tehtud ettepanek eraldada sellele terviklikule tegevusprogrammile kokku 1 008 693 miljonit eurot kulukohustustena ja 1 017 092 miljonit eurot maksetena. 2007. aasta eelarvega võrreldes tähendab see 8,8%list kasvu kulukohustuste ja 19,2%list kasvu maksete osas.

Ühenduse sekkumistegevuse kõige olulisem rahastamisvahend on elukestva õppe programm, mis hõlmab tegevusi, mida varem toetati Socratese, Leonardo da Vinci ja e-õppe programmide kaudu.

Kõige olulisem kulutuste kasv selles tegevusvaldkonnas on kavandatud programmile Erasmus Mundus: 63,5% kulukohustuste assigneeringute ja 70,9% maaksete assigneeringute osas.

Programmide täitmine on komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraadi ning kolme asutuse vastutusalas:

–  Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (CEDEFOP)

– Euroopa Koolitusfond ja

– kavandatav Euroopa Tehnoloogiainstituut.

Sellel ajahetkel ei saanud komisjon esitada eelarve täitmise kohta palju teavet, kuna õiguslik alus võeti vastu alles 2006. aasta detsembris. Komisjon selgitas, et kuna 2008. aasta on vanade programmide järk-järgulise lõpetamise ja uute programmide järk-järgulise alustamise aasta, võib tekkida mõningaid raskusi. Integreeritud lähenemine meetmetele ja kombineeritud rakendamisviis võivad takistada eelarve sujuvat täitmist 2007. aastal.

Komisjon tõi välja mõned muud võimalike viivituste põhjused: töökavade heakskiitmine, miinimumnõude kehtestamine töökavas, riiklike ametivõimude määramine riiklikesse asutustesse, suhete lihtsustamine riiklike asutustega, kinnitavad avaldused, mõne varasema asutuse ühendamine jne.

Üle 80% eelarvest teostatakse läbi riiklike asutuste. Algatati kolmeliikmeline partnerlus: komisjon – rakendusamet – riiklikud asutused. Täitmise parandamiseks ja ex ante auditit silmas pidades teavitati riiklikke asutusi kinnitava avalduse (ELi rahastamise kohta) esitamise kohustusest.

Koosolekul viibinud Euroopa Parlamendi liikmed tõstatasid küsimused peamiselt järgmistel teemadel:

ü programmide teostamine ja kuidas komisjon kavatseb täitmist parandada;

ü rakendusametid ja riiklikud asutused ja nende tegevuse kooskõlastamine komisjoni poolt;

ü kinnitavad avaldused;

ü toetuse saajad.

Raportöör tuletas meelde, et pärast uue institutsioonidevahelise kokkuleppe ja mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) vastuvõtmist saavutas Euroopa Parlament assigneeringute märkimisväärse suurendamise (800 miljoni eurot) esialgse ettepanekuga võrreldes ja küsis täiendavat selgitust, kuidas komisjon seda kasvu haldab.

Komisjon rõhutas, et selle summata ei oleks võimalik programmiga sellel aastal alustada. Pealegi kasutatakse täiendavaid rahalisi vahendeid mahult suuremate ja arvukamate toetuste rahastamise tagamiseks enamates riikides.

6,4% kulutustest läheb asutuste halduskuludeks. Euroopa Parlamendi liikmed küsisid üksikasjalikumat teavet, eelkõige järgneva kohta:

ü rakendusametid ja riiklikud asutused;

ü nende rahastamine (tegevus- ja halduskulud);

ü komisjoni poolt riiklike asutustega sõlmitud kokkulepe.

Komisjonilt paluti kirjalikult üksikasjalikku teavet järgmiste teemade kohta:

– riiklike asutuste nimekiri koos teabega asukoha, üldise rahastamise ja halduskulude kohta;

– riiklike asutustega sõlmitud kokkuleppe tekst.

Töödokument 2008. aasta eelarveprojekti ning 13. juuli 2007. aasta lepituskoosoleku tulemuste kohta

Sissejuhatus

1.     Pärast lepitust Euroopa Parlamendiga võttis nõukogu 13. juulil 2007. aastal toimunud esimesel lugemisel vastu 2008. aasta eelarveprojekti. Käesolevas töödokumendis analüüsitakse eelarveprojekti kolmes osas. Esimeses osas antakse ülevaade eelarveprojekti peamistest elementidest, millele on lisatud raportööri kommentaarid. Teises osas tehakse kokkuvõte lepituse tulemustest: kokku lepitud ühisavaldused on lisatud käesolevale dokumendile. Kolmandas osas tuuakse välja peamised erinevused 2008. aasta EEP ja eelarveprojekti vahel, lisatud on raportööri üksikasjalikud märkused.

I – Nõukogu 2008. aasta eelarveprojekti peamised elemendid

Tabel 1: olulised summad 2008. aasta eelarveprojektis (eurodes)

Rubriik

Esimene lugemine

Erinevus võrreldes 2008. aasta EEPga (summa)

Erinevus võrreldes 2007. aasta eelarvega (%)

Varu olemasoleva finantsraamistiku raames

Kulu­kohustused

Maksed

Kulu­kohustused

Maksed

Kulu­kohustused

Maksed

 

1. Jätkusuutlik kasv

 

 

 

 

 

 

 

1a.   Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

9 504 015 250

8 990 265 850

-266 413 750

-548 413 750

+7.18

+27.58

342 984 750

1 b.   Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

46 877 941 445

40 124 714 507

0

-498 000 000

+3.06

+6.18

11 058 555

Kokku

56 381 956 695

49 114 980 357

-266 413 750

-1 046 413 750

+3.73

+9.54

354 043 305

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond

500 000 000

 

 

 

 

 

 

2. Loodusvarade kaitse ja majandamine

55 722 680 496

54 217 327 053

-553 151 000

-553 151 000

-0.94

-0.92

3 077 319 504

millest turuga seotud kulud ja otsetoetused

41 948 990 000

41 897 050 500

 

 

 

 

3 005 010 000

3. Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus

 

 

 

 

 

 

 

3a.      Vabadus, turvalisus ja õigus

686 735 780

478 147 780

-4 298 220

-18 298 220

+10.08

+0.89

60 264 220

3 b.     Kodakondsus

583 943 000

649 833 006

-14 550 000

-44 550 000

-9.83

-10.74

31 057 000

Kokku

1 270 678 780

1 127 980 786

-18 848 220

-62 848 220

-0.06

-6.15

91 321 220

4. EL kui ülemaailmne partner

6 889 796 000

7 552 525 400

+217 600 000

-125 000 000

+4.74

+2.72

112 204 000

Hädaabireserv

239 218 000

0

 

-239 218 000

+2.00

 

 

Kokku

7 129 014 000

7 552 525 400

 

 

 

 

 

5.  Halduskulud

7 190 244 746

7 190 804 746

-96 173 008

-96 173 008

+3.57

+3.58

266 755 254

6. Kompensatsioonid

206 636 292

206 636 292

0

0

-53.53

-53.53

363 708

KOGUSUMMA

128 401 211 009

119 410 254 634

-716 985 978

-2 122 803 978

+1.44

+3.39

3 902 006 991

Maksete assigneeringud RKT protsendina

 

0.95

 

 

 

 

 

Allikas: nõukogu eelarveprojekti dokumendid

2.        Nagu nähtub tabelist 1, on eelarveprojekti kulukohustuste assigneeringute kogusumma 128,401 miljardit eurot. Nõukogu kärpis 2008. aasta EEP kulukohustuste assigneeringuid 717 miljoni euro võrra, mille tulemusena jäi 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes kehtestatud mitmeaastase finantsraamistiku raames varuks 3,902 miljardit eurot. Mitmeaastase finantsraamistiku iga rubriigi ja alamrubriigi ülemmäärade olukorda käsitletakse III osas.

3.        Maksete assigneeringuteks on eelarveprojektis nõukogu 2,123 miljardi euro suuruse kärpe tulemusena ette nähtud kokku 119,410 miljardit eurot. See jätab koguni 10,338 miljardi euro suuruse varu võrreldes mitmeaastases finantsraamistikus ette nähtud maksete assigneeringutega. Üle 10 miljoni eurose maksete assigneeringute varuga ulatub eelarveprojekti maksete osakaal kõigest 0,95%-ni ELi rahvamajanduse kogutoodangust.

4.        Kaks rubriiki, mis pakkusid 2008. aasta eelarve ettevalmistamisel erilist huvi ja mida on eelarveprojektis oluliselt muudetud, on rubriik 1 („konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel”) ja rubriik 4 („EL kui ülemaailmne partner”)[46]. Ilma konkreetseid selgitusi andmata vähendas nõukogu eelarvet 266 miljoni euro võrra kulukohustuste assigneeringute ja 548 miljoni euro võrra maksete assigneeringute puhul pea kõikides alamrubriigi 1a (konkurentsivõime) eelarveridades. See kärbe mõjutas Lissaboni agenda keskseid projekte, nagu seitsmes teadusuuringute raamprogramm ja elukestva õppe programm. Maksete assigneeringuid vähendati 498 miljoni euro võrra alamrubriigis 1b (ühtekuuluvus), nii et Lissaboni prioriteetide maksete assigneeringute kogukärbe rubriigis 1 oli enam kui miljard eurot. Rubriigis 4 suurendati kulukohustuste assigneeringuid 217,6 miljoni euro võrra, kuid maksete assigneeringuid vähendati 364,2 miljoni euro võrra.

5.        Parlamendi prioriteedid seoses 2008. aasta eelarvega sõnastati komisjoni iga-aastast poliitilist strateegiat aastaks 2008 käsitlevas resolutsioonis, mis võeti suure häälteenamusega vastu 24. aprillil 2007. Lähtuvalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega päädinud läbirääkimistel võetud lähenemisest ja tööst 2007. aasta eelarve ettevalmistamisel on parlamendi peamised prioriteedid tulemustele orienteeritud eelarve koostamisel konkurentsivõime, ühtekuuluvus ja üleilmastumise väljakutsetega kohanemine.

6.        Raportöör peab keeruliseks sobitada ELi korduvalt sõnastatud pühendumust Lissaboni agenda eesmärkide saavutamisele nõukogu tehtud meelevaldsete kärbetega 2008. aasta eelarveprojekti rubriikide 1a ja 1b ridades, mis on maksete assigneeringute puhul enam kui miljard eurot. Lisaks märgib ta, et need kärped annavad tagasilöögi 2007. aasta jooksul kaasotsustamisel vastu võetud mitmeaastaste rahastamiskavade täitmisele ning et ta hoiab tihedat sidet vastutavate ja antud küsimuses pädevate parlamendikomisjonidega. Samuti märgib raportöör, et nõukogu ei vähendanud 2008. aastaks ette nähtud summasid Galileo (rida 06 02 10) või Euroopa Tehnoloogiainstituudi (15 02 11) puhul, ehkki mõlemad summad on paigutatud reservi.

7.        Rubriigi 4 kohta märgib raportöör ära nõukogu ettepaneku Palestiina (+80 miljonit eurot) ja Kosovo (+180 miljonit eurot) jaoks mõeldud reservi suurendamiseks. See on veel üks selge tõestus, et rubriik 4 on pidevalt alarahastatud. Raportöör kavatseb lähemalt tutvuda nõukogu ettepanekuga nende summade liigendamiseks ja tervitaks selgemat strateegiat eelarve suurendamisel. Samuti on ta mures hädaabireservi maksete assigneeringute kärpimise pärast eelarveprojektis.

II – 13. juuli 2007. aasta lepituskoosoleku tulemused

8.        Lepituskoosolek, mis eelnes eelarve esimese lugemise vastuvõtmisele nõukogus, toimus 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe II lisas sätestatu kohaselt. Parlamendi delegatsioon pidas läbirääkimisi eelarvekomisjonis 9. juulil vastu võetud volituste aruande alusel, mis järgnes 6. juulil toimunud ettevalmistavatele kolmepoolsetele kõnelustele. Lepitusel ei saavutatud kokkuleppeid konkreetsete eelarveridade summade küsimuses, küll aga lepiti kokku mitme teksti osas.

9.        Lepiti kokku parlamendi ja nõukogu ühisavaldustes järgmistel teemadel: struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi ning maaelu arendamise programmid aastateks 2007–2013; töölevõtmine seoses 2004. ja 2007. aasta laienemisega; sihtotstarbeline tulu; detsentraliseeritud asutused (millega ühines ka komisjon); täitevasutused. Komisjon tegi kirjaliku avalduse ka sihtotstarbelise tulu kohta. Nimetatud tekstid on lisatud käesolevale töödokumendile. Ühisavaldused olid lepituskoosoleku peamine tulemus ja võivad moodustada aluse 2008. aasta eelarve parlamendi esimese lugemise muudatusettepanekutele.

10.      Raportöör tervitab lepituskoosoleku tulemusena valminud ühisavaldusi. Samuti tervitab ta eesistujariigi Portugali konstruktiivset lähenemist nende avalduste üle kokkuleppe saavutamisel.

11.      Lepituskoosoleku peamised arutlusteemad olid järgmised.

· Pärast eelarveprojekti nõukogu-poolset tutvustamist ja vastavalt volituste aruande tekstile kritiseeris parlamendi delegatsioon tugevalt nõukogu kavandatud eelarvekärpeid Lissaboni agenda prioriteetsetele programmidele konkurentsivõime ja ühtekuuluvuse valdkonnas. Parlamendi delegatsioon kinnitas 20. juuni 2007. aasta resolutsioonis (P6-TA (2007) 0272) väljendatud seisukohta Galileo küsimuses. Samuti võttis parlamendi delegatsioon murelikult teadmiseks viivitused eelarve 2. rubriigis kajastatud maaelu arengu programmide kinnitamisel.

· Parlamendi delegatsioon juhtis tähelepanu 4. rubriigi väikesele varule (112 miljonit eurot), mis tulenes nõukogu-poolsest kulukohustuste suurendamisest eelarveprojektis 217 miljoni euro võrra. Parlamendi delegatsioon võttis teadmiseks korrapärastel ÜVJP kohtumistel nõukogu ja komisjoni esindajatega saavutatud edusammud, kuid palus nii komisjonilt kui ka nõukogult suuremat selgust toovaid ettepanekuid seoses väliskulutuste tõeliste vajadustega 2008. aastal (eriti Kosovo ja Palestiina osas). Kavandatavate kulutuste (EÜ või ÜVJP) olemust tuleb selgitada ja põhjendada.

· Rubriigi 5 kohta ütles komisjon, et nõukogu eelarveprojektis pakutud komisjoni palkade kärpimisel 53 miljoni euro võrra oleks väga negatiivne mõju 2008. aasta värbamistele.

· Komisjon juhtis tähelepanu detsentraliseeritud asutuste 2008. aasta eelarves teatavate nõukogu poolt ette nähtud kärbete tundlikkusele: mõnel juhul seadsid need ohtu tegevuse tõhususe. Parlamendi delegatsioon rõhutas läbipaistvuse suurendamise ja detsentraliseeritud asutuste kontrollimise tähtsust, nagu on öeldud ka koosoleku ühisavalduses. Parlamendi delegatsioon rõhutas muuhulgas, et detsentraliseeritud asutused peavad saama oma volituste täitmiseks vajalikud vahendid.

●   Sihtotstarbelise tulu puhul rõhutas parlament taas suurema läbipaistvuse tähtsust asjakohasel kujul, nagu on öeldud ka koosoleku ühisavalduses.

· Samuti tõstatas parlamendi delegatsioon küsimuse, kuidas komisjon rahastaks võimalikke tagasimakseid seoses Euroopa Kohtu hiljutise asjakohase otsusega Schneideri kohtuasjas, ja palus nõukogul esitada täiendavat teavet liikmesriikide edusammude kohta kinnitava avalduse küsimuses (institutsioonidevahelise kokkuleppe artikkel 44) enne 2008. aasta eelarve esimest lugemist parlamendis.

III – Peamised muudatused 2008. aasta eelarveprojektis

12.      Tabelis 2 on toodud nõukogu eelarveprojekti kulukohustuste ja maksete assigneeringute muudatused võrreldes 2008. aasta EEPga[47].

Tabel 2: Muudatused 2008. aasta eelarveprojektis võrreldes 2008. aasta EEPga (miljonites eurodes)

 

KA

MA

RUBRIIK 1A – konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

-266.42

-548.42

varu

342.99

 

RUBRIIK 1B – ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

 

-498.00

varu

11.06

 

RUBRIIK 2 – loodusvarade kaitse

-553.15

-553.15

varu

3 077.32

 

RUBRIIK 3A – vabadus, turvalisus ja õigus

-4.30

-18.30

varu

60.27

 

RUBRIIK 3B – kodakondsus

-14.55

-44.55

varu

31.06

 

RUBRIIK 4 – EL kui ülemaailmne partner

+217.60

-364.22

varu

112.20

 

RUBRIIK 5 – haldus

-96.17

-96.17

varu

266.76

 

KOGUKÄRBE

-716.99 

-2 122.81

13.      Rubriigis 1a, nagu märgiti ka I osas, kärpis nõukogu üldise 3,02%-lise kärpega kulukohustuste assigneeringuid 266 miljoni euro võrra. Maksete assigneeringute 548 miljoni euro suuruse kärpe tingis üldine 6,14%-line kärbe. Mõned üksikud read jäid nendest järelemõtlematutest kärbetest puutumata: Galileo jaoks ette nähtud 151 miljonit eurot jäeti alles, kuid paigutati reservi; ETIle taotletud 2,9 miljonit eurot jäeti reservi, kuid EEPsse kantud summat ei vähendatud.

14.      Raportöör märgib, et nõukogu õigustab neid tohutuid kärpeid uute programmide rakendamise trendi arvessevõtmisega. Selle põhjenduse usutavuse tagamiseks tuleks öeldut palju üksikasjalikumalt selgitada. Esmapilgul pole nõukogu esitanud piisavalt tõendusi, mis võiksid parlamenti veenda nõustuma tagasilöökidega mitmeaastastele programmidele, mille osas alles hiljuti vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelisele kokkuleppele kaasotsustamismenetlusel kokku lepiti.

15.      Rubriigis 1b vähendati kulukohustuste ja maksete assigneeringuid 498 miljoni euro võrra. Maksete assigneeringute puhul on kärped jaotatud 2000.–2006. aasta programmide lõpetamise (298,8 miljonit eurot) ja 2007.–2013. aasta programmide (199,2 miljonit eurot) vahel ligikaudses proportsioonis 60:40.

16.      Raportöör juhib tähelepanu ühisavalduse tekstile, mille osas jõuti kokkuleppele 13. juuli lepituskoosolekul (vt lisa punkt 1). Pidades silmas mineviku kogemusi rakenduskavade ja projektide heakskiitmisel programmitöö perioodi 2000–2006 alguses, kontrollivad parlament ja nõukogu hoolikalt taoliste programmide vastuvõtmist, et tõhustada eelarve täitmist. Lisaks ootab raportöör, et eelarve parem täitmine aitab vähendada täitmata kulukohustuste väga kõrget taset kõnealuses alamrubriigis, ja märgib, et selle küsimusega soovib parlament 2008. aasta eelarve ettevalmistamise käigus põhjalikult tegelda.

17.      Rubriigis 2 kärbiti kulukohustuste ja maksete assigneeringuid 553,2 miljoni euro võrra. Suur osa sellest summast moodustasid turumeetmed ja otsetoetused, mis liigitatakse vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe III lisale kohustuslikeks kulutusteks, mille osas on nõukogul teisel lugemisel lõplik sõnaõigus. Eelarveprojektis vähendati kulukohustuste ja maksete assigneeringuid raamatupidamisarvestuse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks 200 miljoni euro võrra. Samuti vähendati üldiselt kõikide peatüki 05 02 (kohustuslike kulutuste) eelarveridade assigneeringuid, välja arvatud mõned üksikud read.

18.      Raportöör võtab teadmiseks nõukogu esitatud muudatused. Ta rõhutab, et kooskõlas 13. juulil 2007. aastal kokku lepitud ühisavaldusega struktuuri-, ühtekuuluvus- ja maaelu arengu programmide kohta kontrollib ta jätkuvalt programmide heakskiitmist. Raportöör on mures seni kinnitatud rakenduskavade väga madala osakaalu pärast. Samuti on ta mures suhkruvaldkonna ümberkorraldusfondiga seotud sihtotstarbelise tulu väga kõrge määra pärast ja juhib tähelepanu 13. juuli ühisavaldusele, kus märgiti, et parlament ja nõukogu pööravad jätkuvalt suurt tähelepanu sihtotstarbelise tulu haldamisele, lootes näha kiireid edusamme antud valdkonnas. Vastavalt volituste aruandele palub raportöör ka selgemat ülevaadet turuga seotud kulude ja otsemaksete summadest käesolevas ja tulevastes eelarvetes.

19.      Rubriigis 3a on nõukogu eelarveprojektis esitatud kärped suhteliselt tagasihoidlikud (4,3 miljonit kulukohustuste ja 18,3 miljonit maksete assigneeringute puhul). Suur osa kulukohustuste assigneeringute kärbetest on seotud nõukogu üldise lähenemisega detsentraliseeritud asutustele (vt allpool).

20.      Raportöör arutab eelarve kõnealuses alamrubriigis esitatud muudatusi asjaomaseima erialase komisjoniga ja asutustega tegeleva raportööriga enne esimest lugemist parlamendis.

21.      Rubriigis 3b kärpis nõukogu kulukohustuste assigneeringuid 14,55 miljoni euro võrra ja maksete assigneeringuid 44,55 miljoni euro võrra. Isegi pärast neid kärpeid ületab kulukohustuste assigneeringute varu 30 miljonit eurot. Kärped olid peamiselt seotud kommunikatsiooni ja meediaga, kohalikul tasandil tegutsemisega ning programmidega Kultuur 2007, Media 2007 ja Aktiivsed noored.

22.      Raportöör märgib, et väike varu kõnealuses alamrubriigis piirab parlamendi väljavaateid uute katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete esitamiseks ja võimalusi olemasolevate katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete eelarve suurendamiseks. Ta rõhutab, et mõned nõukogu kärped puudutavad poliitikavaldkondi, mis on alati olnud parlamendi jaoks prioriteetsed.

23.      Rubriigis 4 nõukogu esitatud assigneeringute suurendamise ettepanekud Palestiina (+80 miljonit eurot) ja Kosovo (+180 miljonit eurot) jaoks on kulukohustuste assigneeringute kõige märkimisväärsemad muudatused. Kui võtta arvesse mõnda väiksemat kärbet kulukohustuste assigneeringutes, jääb ülemmäära piires kasutatavaks varuks kõigest 112,2 miljonit eurot. Maksete assigneeringute kärpimine kõnealuses rubriigis kokku 364,2 miljoni euro võrra tuleneb peamiselt hädaabireservi maksete assigneeringute kustutamisest 239,2 miljoni euro ulatuses.

24.      Raportöör on mures, et assigneeringute kavandatud suurendamine Palestiina tarvis ei pruugi olla piisav, arvestades, et 2008. aasta eelarveprojekti asjaomasel real (19 08 01 02) on assigneeringuid 238 miljoni euro ulatuses, samas kui 2007. aastal küünib see number pärast ümberpaigutamisi juba 332 miljoni euroni. Kosovo puhul on raportöör mures eelarve liigendamise pärast, mille alusel vahendite suurendamise ettepanekud on tehtud, ning ette nähtud kulutuste jaotamise pärast EÜ ja ÜVJP vahel. Nõukogu lähenemine hädaabireservile ei tundu kuigi mõistlik. Üldiselt tundub kulukohustuste assigneeringute varu ebapiisav, võttes arvesse ELi praeguseid ja tulevasi poliitilisi väljakutseid maailmaareenil. Raportöör palub komisjonil selgitada oma kavatsusi seoses paranduseelarvete ja kirjalike muutmisettepanekute kasutamisega rubriigi 4 prioriteetsete valdkondade rahastamise muutmiseks.

25.      Eelarveprojekti rubriigis 5 tehti kulukohustuste ja maksete assigneeringute kärpeid 96,17 miljoni euro ulatuses. Kulukohustuste assigneeringute varu ületab seega 266 miljonit eurot. Nõukogu ja parlamendi kokku lepitud ühisavalduses töölevõtmiste kohta seoses 2004. ja 2007. aasta laienemisega rõhutatakse uusimatest liikmesriikidest pärit ametnike töölevõtmise jätkuvat tähtsust.

26.      Raportöör kavatseb uurida, mis ulatuses mõjutavad nõukogu kavandatavad kärped komisjoni 2008. aasta EEPs väljendatud kavatsust pidada kinni mitmeaastasest töölevõtmise kavast 2003–2008. Kooskõlas nägemusega tulemustele orienteeritud eelarvest rõhutab ta jätkuvalt selgete vastutus- ja aruandlusliinide tähtsust Euroopa Liidu haldussüsteemis. Raportöör on seisukohal, et komisjonis käesoleval aastal läbi viidud uuringu tõhus järeltegevus on oluline element parlamendi töös, mis käsitleb haldusküsimusi 2008. aasta eelarves.

27.      Katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete osas ei pane nõukogu eelarveprojektis ette ühtegi uut algatust.

28.      Raportöör tervitab seda lähenemist, märkides, et parlament viib varud kooskõlla oma kohustustega ja poliitiliste prioriteetidega katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete valdkonnas, seda hoolimata nii mõneski mitmeaastase finantsraamistiku rubriigis esinevast suhtelisest vähesest varust.

29.      Detsentraliseeritud asutuste puhul võttis nõukogu struktuurilises mõttes sarnase lähenemise, nagu tegi parlament 2007. aasta eelarve ettevalmistamisel. Vanade asutuste puhul nõustus nõukogu vahendite suurendamisega 2% ulatuses 2007. aasta eelarvest, samuti 25%-ga uutest taotletud ametikohtadest. Kasvavate asutuste puhul kiitis nõukogu heaks assigneeringute suurendamise 50% võrra 2007. aasta eelarvest ja 50% uutest taotletud ametikohtadest. Uute ametite puhul kiideti heaks assigneeringute suurendamine 75% võrra 2007. aasta eelarvest, nagu ka 75% uutest ametikohtadest.

30.      Raportöör konsulteerib antud küsimustes asutuste eest vastutava raportööriga. Ta on seisukohal, et iga asutus peaks suutma täita talle antud ülesandeid ja et sellest tulenevalt oleks sobilik rakendada diferentseeritumat lähenemist kui nõukogu oma. Samuti rõhutab raportöör, et mõned detsentraliseeritud asutused on loodud spetsiaalselt selleks, et viia ellu ELi õigusloome olulisi elemente, kuid see ei ole nii kõikide detsentraliseeritud asutuste puhul. Raportöör tervitab ühisavaldust detsentraliseeritud asutuste kohta, mille osas lepiti kokku 13. juulil.

31.      Rakendusametite puhul sätestati 13. juuli lepituskoosolekul vastu võetud parlamendi ja nõukogu ühisavalduses paremad menetlused, mida tuleks enne uue rakendusameti loomist või olemasoleva rakendusameti laiendamisel järgida.

32.      Raportöör tervitab ühisavaldust ja eriti selle rõhuasetust kõikehõlmavale kulutasuvuse analüüsile enne uue rakendusameti loomist ning kohustusele määratleda ettepanekus selgelt vastutus- ja aruandlusliinid.

33s.     Raportöör tervitab edusamme komisjoni poolt 2008. aasta EEPs ette valmistatud tegevusaruannete valdkonnas. Nagu sedastati parlamendi resolutsioonis 2008. aasta poliitilise strateegia kohta, aitavad lühikesed tegevusaruanded, mis keskenduvad protsessi kirjeldamise asemel eesmärkidele ja saavutustele, tagada ELi kulutuste tõhusa eelarvepädevate institutsioonide poolse järelevalve. Raportöör usub, et seda joont hoitakse ja arendatakse tulevastel eelarveaastatel veelgi, mis oleks kooskõlas tema nägemusega tulemustele orienteeritud eelarvest.

  • [1]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0224.
  • [2]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute seitsmendat raamprogrammi (2007–2013), ELT L 412, 30.12.2006.
  • [3]  See arvnäitaja tuleneb institutsioonidevahelise kokkuleppe raamistiku jooksevhindadesse ümberarvestamisest, mis 2004. aastal oli 48,081 miljardit eurot.
  • [4]  Nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) seitsmendat raamprogrammi, ELT L 391, 30.12.2006. EURATOMi teatud sätete tõttu hõlmab EURATOMi teadusuuringute programm ainult perioodi aastani 2011. Samas peaks programm jätkuma ning selle kogusumma aastatel 2007–2013 on 4,061 miljardit eurot.
  • [5]  Allikas: Euroopa Komisjoni teadusuuringute peadirektoraat.
  • [6]  EÜT, L 11, 16.1.2003.
  • [7]  Vastavalt finantsmääruse artiklile 77.
  • [8]  Vt pr Xenogiannakopoulou arvamusi.
  • [9]  ELT L 390, 30.12.2006, lk 19.
  • [10]             Antakse kooskõlas vastavate programmimenetlustega.
  • [11]  http://ec.europa.eu/commission_barroso/frattini/index_en.htm
  • [12]  http://europa.eu/pol/justice/overview_en.htm
  • [13]  Leida võib ka lühendit JLS: Tegevusaruanne „18 JLS: vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala”.
  • [14]  Raportid SEGELSTRÖM (KOM(2005)0122), KUDRYCKA (KOM(2005)0123), LA RUSSA (KOM(2005)0124). Eelarvekomisjoni arvamuse koostasid Neena Gill, Kathelijne Buitenweg, Louis Grech, Simon Busuttil, Gerard Deprez, Yannick Vaugrenard, Ville Itälä.
  • [15]  Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa Ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, mida muudeti nõukogu 13. detsembri 2006. aasta määrusega nr 1995/2006, ELT L 390/2006, 30.12.2006.
  • [16]  KOM(2007)0065.
  • [17]  Arvnäitajad vastavalt Euroopa Komisjoni rahastamiskava käsitlevale 2007. aasta jaanuari dokumendile.
  • [18]  2008. aasta poliitiline strateegia aruanne, KOM(2006)0065, punkt 3.2.3 lk 21.
  • [19]  Euroopa Parlamendi 23. märtsi 2003. aasta resolutsioon Euroopa lepinguõiguse ja õigustiku läbivaatamise kohta: tulevikuplaanid (2005/2022(INI)), Euroopa Parlamendi 2. septembri 2003. aasta resolutsioon komisjoni teatise kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Sidusam Euroopa lepinguõigus – Tegevusplaan (KOM(2003)68 – 2003/2093(INI)), raportöör Klaus-HeinerLehne; http://www.europarl.europa.eu/comparl/juri/hearings/20061121/programme_en.pdf.
  • [20]  Nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, ELT L 53, 22.2.2007.
  • [21]  20. detsembri 2006. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, KOM(2006)0817.
  • [22]  17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe, ELT LC 139, lk 1, 14.6.2006.
  • [23]  Nõukogu 8. märtsi 2007. aasta dokumendi 6894/07 punkt 12.
  • [24]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006 määrused (EÜ) nr 1986/2006 ja 1987/2006, mis käsitlevad liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II) ja teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist.
  • [25]  KOM(2004)835 raport LUDFORD.
  • [26]  2008. aasta poliitilise strateegia aruanne, KOM(2006)0065, punkt 2.4 lk 12.
  • [27]  Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mida muudeti nõukogu 13. detsembri 2006. aasta määrusega nr 1995/2006.
  • [28]  SEK(2005)0985, 20.07.2005
  • [29]  KOM(2005)0494, 13.10.2005
  • [30]  KOM(2006)0035, 01.02.2006
  • [31]  P6_TA(2005)0409, vastu võetud 27.10.2005
  • [32]  KOM(2006)35 lõplik, vastu võetud 01.02.2006.
  • [33]  Resolutsioon valge raamatu kohta, vastu võetud 16.11.2006; P6_TA(2006)0500.
  • [34]  Eelarvekomisjoni 23. jaanuari 2002. aasta arvamus A5-0051/2002 kultuuri-, noorsoo-, haridus-, meedia- ja spordikomisjonile Euroopa Liidu teabe- ja kommunikatsioonialase tegevuse uue koostööraamistiku kohta.
  • [35]  P6_TA(2006)0500, 16.11.2006.
  • [36]  Informatsiooni peadirektoraat, Euroopa Parlamendi missiooni kirjeldus, mille võttis juhatus vastu 24. oktoobril 2005. aastal.
  • [37]  Programm PPRINCE loodi 1995. aastal prioriteetsete teabega seotud teemade ümbergrupeerimiseks ELi eelarves.
  • [38]  P6_TA(2007)0099, Euroopa Parlamendi 29. märtsi 2007. aasta resolutsioon 2008. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta.
  • [39]  P6 TA-PROV(2007)0131
  • [40]  III lisa – eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe kulude liigendus: "ühise põllumajanduspoliitika kulud seoses turumeetmete ja otsetoetustega, sealhulgas kalandusele ja kolmandate pooltega sõlmitud kalanduselepetele suunatud turumeetmed."
  • [41]  17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe 3. deklaratsioon.
  • [42]  Detsentraliseeritud asutuste jaotiste 1 + 2 kogusumma 312 miljonit eurot pluss kõikide rakendusametite kogusumma 73 miljonit eurot 2008. aastal.
  • [43]  Töödokumendis tabelites esitatud andmete allikas on Euroopa Komisjon.
  • [44]  Komisjoni teatis KOM(2002)528.
  • [45]             Madalmaade suhtes rakendatav kohustustest vabastamine on peamiselt seotud ESFist rahastatavate programmide aeglase käivitumisega.
  • [46]  III osas toodud tabelis 2 on esitatud eelarveprojekti muudatused kulukohustuste ja maksete assigneeringutes ning mitmeaastase finantsraamistiku igas rubriigis ja alamrubriigis olev varu võrreldes 2008. aasta esialgse eelarveprojektiga.
  • [47]  Töödokument nr 7 2008. aasta EEP kohta – esimene analüüs, mis kõikides keeltes kättesaadav aadressil www.europarl.europa.eu/comparl/budg/budg2008procedure/procedure­­_en.htm, sisaldab sarnaseid tabeleid ja 2008. aasta EEP analüüsi.

väliskomisjonI ARVAMUS  (12.9.2007)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
(C6-0287/2007 – 2007/2019(BUD))III jagu – komisjon

Arvamuse koostaja: Michael Gahler

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on jätkuvalt seisukohal, et stabiilsusel ja heaolul rajaneva ala loomine ning sõbralikud naabrussuhted on liidu üks prioriteet ning rõhutab vajadust seda eesmärki piisavalt rahastada;

2.  arvab, et poliitiliste prioriteetide piisava rahastamise vajadust arvestades tuleb mõnes valdkonnas esialgne eelarveprojekt taastada ning rubriigis 4 kasutada olev 112,2 miljoni euro suurune varu, mille nõukogu eelarveprojektis jättis, kasutusele võtta;

3.  rõhutab, et põhjendatud reaktsioon ettenägematutele katastroofidele ja pikemaajalistele kriisidele ei tohiks vähendada ühenduse abi teistele samaväärselt strateegiliselt tähtsatele eesmärkidele;

4.  tunneb heameelt koostöö üle komisjoni talitustega ühinemiseelse abi, Euroopa naabrus- ja partnerlusvahendi ning stabiliseerimisvahendi üle teostatava demokraatliku järelevalve esimese etapil; rõhutab, et strateegiadokumendid on väga üldised ning kordab oma soovi olla täielikult informeeritud vahendite, sealhulgas iga-aastaste programmide kavandatavast rakendamisest; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi taotlus osaleda komiteemenetluses lükati väliskoostöö mitmeaastaste programmide osas tagasi; tuletab meelde, et läbirääkimistel eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkulepe üle lepiti kokku kahes deklaratsioonis, mis käsitlevad demokraatlikku järelevalvet ja poliitilist dialoogi; kutsub komisjoni üles kehtestama Euroopa Parlamendiga pidevat dialoogi, et võtta sobivalt arvesse Euroopa Parlamendi seisukohta strateegiate rahastamise ja konkreetse rakendamise kohta;

5.  märgib suurenenud töökoormust, mis on tingitud välisabi rahastamisvahendite üle teostava uue demokraatliku järelevalve funktsiooni täitmisest; rõhutab, et selline töökoormus peab kajastuma ka töötajatega seotud assigneeringutes, et Euroopa Parlament saaks täiel määral osaleda struktuurses dialoogis komisjoniga; rõhutab, et seoses sellega on väliskomisjonis tekkinud vajadus täiendava administraatori ametikoha järele;

6.  kordab oma seisukohta, et välja arvatud humanitaarabi puhul, tuleks abi valitsustele ja nendega tehtav koostöö peatada, kui on selgeid tõendeid selle kohta, et kõnealused valitsused on vastutavad olukorra halvenemise eest demokraatia, õigusriigi põhimõtete ning põhiõiguste ja -vabaduste austamise valdkonnas;

7.  kordab veelkord oma seisukohta, et demokraatia edendamine peab hõlmama toetust toimivatele demokraatlikele parteisüsteemidele ning toimivatele parlamentidele; kordab oma seisukohta, et humanitaarabi, valitsustele antav abi ja nendega tehtav koostöö peaks aitama kaasa demokraatia, õigusriigi põhimõtete ning põhiõiguste ja -vabaduste austamise parandamisele abisaajariikides;

8.  väljendab kahetsust selle üle, et vahendite tõhusal eraldamisel inimõiguste ja demokraatia edendamiseks Euroopa demokraatia ja inimõiguste algatuse raames on saavutatud vaid tagasihoidlikku edu; on teadlik raskustest, mis esinevad abi andmisel riikides, kus ametivõimud on kõike muud kui täielikult koostöövalmid, nagu näitas Valgevene juhtum; ootab olukorra kiiret parandamist otsese rahalise ja tehnilise abi toimetamisel sinna, kus seda kõige enam vajatakse;

9.  tunneb heameelt dialoogi üle eesistujariigi Saksamaa ja nõukoguga ÜVJP prioriteetide teemal, nagu on sätestatud eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes; nõuab, et nõukogu jätkaks vastastikku kasulikku dialoogi antud valdkonnas;

10. väljendab kahetsust selle üle, et vaatamata korduvatele nõudmistele ei ole Euroopa Parlamenti seni kaasatud Euroopa Liidu eriesindaja uute ametikohtade loomise, volituste kehtestamise ega eriesindajate ametissenimetamise protsessi;

11. kinnitab taas kord vajadust eraldada piisavad vahendid ELi Thessaloniki arengukava elluviimiseks ja Lääne-Balkani riikide järkjärgulise integreerumise soodustamiseks ning nõuab, et eelarvesse lisatakse parema ülevaate ja võrdluse huvides eraldiste näitlik jaotus riikide kaupa;

12. juhib tähelepanu Euroopa Ülesehitusameti tegevuse lõpetamisele 31. detsembril 2008. aastal; ootab, et tööülesannete üleandmise ajakavast peetakse täpselt kinni; ning kutsub komisjoni üles tagama ameti töö sujuvat lõpetamist ja valmistama ameti delegatsioone ja ametkondi ette ülesannete täitmiseks ühinemiseelse rahastamisvahendi (IPA) haldamisel;

13. kordab oma seisukohta, et tasakaal Euroopa naabrus- ja partnerlusvahendi raames Vahemere piirkonnale ning Euroopa naabruspoliitika põhja ja ida mõõtmele eraldatava rahalise abi vahel peaks kajastama ELi piirkonnaga seotud ambitsioone ja eesmärke, eelneva abi tõhusust ja asjaomase elanikkonna suurust ning et see peaks arvestama liidu hiljutist ida suunas toimunud laienemist;

14. märgib murega, et esialgses eelarveprojektis ei nähta ette rahalisi vahendeid ELi võimalikuks osalemiseks Darfuri kriisi ohjamises ning et selles ei ole jäetud piisavat varu täiendavate vahendite leidmiseks, ohustamata ELi pikaajalist abi teistele piirkondadele;

15. rõhutab vajadust sisemise ja välise teabevahetuse piisava rahastamise järele, kuna see on ELi välis- ja laienemispoliitika oluline osa.

16. kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu ELi välisabi saavate riikide etniliste, rahvus- ja keeleliste vähemuste konkreetsetele probleemidele ning pakkuda sobivaid vahendeid nende kaitse, kaasamise ja arendamise soodustamiseks.

MENETLUS  

Pealkiri

Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarve projekt

Menetluse number

(C6-0000/2007 – 2007/2019(BUD))

Vastutav komisjon

BUDG

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

AFET

Tõhustatud koostöö

 

Arvamuse koostaja
  nimetamise kuupäev

Michael Gahler
27.2.2007

Arutamine parlamendikomisjonis

16.7.2007

11.9.2007

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.9.2007

Lõpphääletuse tulemused

+: 45

–: 3

0: 2

 

 

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Christopher Beazley, Angelika Beer, Elmar Brok, Cristian Silviu Buşoi, Marco Cappato, Véronique De Keyser, Hanna Foltyn-Kubicka, Michael Gahler, Maciej Marian Giertych, Ana Maria Gomes, Alfred Gomolka, Klaus Hänsch, Anna Ibrisagic, Jelko Kacin, Ioannis Kasoulides, Helmut Kuhne, Vytautas Landsbergis, Eugen Mihăescu, Francisco José Millán Mon, Tobias Pflüger, João de Deus Pinheiro, Mirosław Mariusz Piotrowski, Hubert Pirker, Samuli Pohjamo, Michel Rocard, Raül Romeva i Rueda, Libor Rouček, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jacek Saryusz-Wolski, György Schöpflin, Gitte Seeberg, Charles Tannock, Geoffrey Van Orden, Ari Vatanen, Kristian Vigenin, Josef Zieleniec

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Laima Liucija Andrikienė, Mariela Velichkova Baeva, Giulietto Chiesa, Alexandra Dobolyi, James Elles, Kinga Gál, Lilli Gruber, Milan Horáček, Tunne Kelam, Evgeni Kirilov, Jaromír Kohlíček, Aloyzas Sakalas, Csaba Sándor Tabajdi, Marcello Vernola

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

 

arengukomisjonI ARVAMUS  (3.10.2007)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
(C6-0287/2007 - 2007/2019(BUD))III jagu — komisjon

Arvamuse koostaja: Ralf Walter

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

Euroopa Parlament

1.  tõstab uuesti esile asjaolu, et arengukoostöö valdkonnas peaks ELi tegevuse eesmärk olema vaesuse vastu võitlemine ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamine ning rõhutab seetõttu põhi- ja keskhariduse ning esmase tervishoiu jaoks ette nähtud 20% määra tähtsust, kuna mõlemad valdkonnad on olulised elemendid vaesuse vastu võitlemisel; nõuab tungivalt, et neid eesmärke võetakse piisaval määral arvesse ka Euroopa Arengufondi raames;

2.  rõhutab, et vaesuse kaotamine ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamine on arengukoostöö rahastamisvahendi peamised eesmärgid; juhib tähelepanu asjaolule, et komisjoni esitatud strateegiadokumentide ja iga-aastase tegevusprogrammi põhjaliku läbivaatamise tulemusel selgub, et mitte kõikides riikides ja piirkondades ei järgitud arengukoostöö rahastamisvahendi eesmärke, selle asemel on eraldatud vahendeid valdkondadele, milleks puudub antud kontekstis õiguslik alus; soovib, et niisugust kontrolli teostatakse edaspidi järjepidevalt;

3.  nõustub komisjoni ettepanekul delegatsioonidele personali ja hoonete jaoks eraldatud eelarvevahendite tasemega, eeldades aga, et komisjon järgib arengukoostöö rahastamisvahendi eesmärke ja annab rahuldava selgituse selle kohta, miks on vaja suurendada töötajate ja hoonete kulude assigneeringuid, pidades silmas rahaliste vahendite suuremat kulu eelarvetoetuse ja muude rahaandjate kaudu;

4.  ei nõustu arengukoostöö eesmärkide saavutamiseks ette nähtud vahendite vähendamisega, et tagada kõrghariduse ja vahetusprogrammidega seotud meetmete rahastamine;

5.  nõuab, et poliitilisi suhteid keskmise sissetulekuga riikidega ning nendes riikides ELi mainet ja vastastikust mõistmist parandavaid programme ei tohi rahastada arengukoostöö vahendite arvelt ja loob niisuguste meetmete rahastamiseks uue eelarverea;

6.  täheldab, et arengukoostöö rahastamisvahendi sisserände- ja varjupaigaprogramm ei vasta parlamendi soovidele, eriti mis puudutab võitlust sisserände põhjustega; paigutab vahendeid sisserändeprogrammist ümber programmi „Investeerimine inimestesse“, sest haridusse tehtud investeeringute abil luuakse inimestele nende päritoluriikides soodsamad lähtetingimused igapäevase elukorraldusega toimetulekuks;

7.  eraldab täiendavaid vahendeid haridus- ja tervishoiuvaldkonna jaoks ning võrdõiguslikkuse tagamiseks programmi „Investeerimine inimestesse“ raames ja viib ülemaailmse AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fondi jaoks sisse eraldi eelarverea, et tagada suurem läbipaistvus ja tõhusam kontroll;

8.  rõhutab, et tulevikku suunatud arengupoliitika peab demograafilist faktorit arvesse võtma, sest sellel on arengumaade sotsiaalsetele struktuuridele üha suurem mõju;

9.  nõuab arengumaadega tehtava koostöö jätkuvat tugevdamist, eriti kliimamuutuse valdkonnas;

10.  peab veemajanduse katseprojekti edasiarendamist hädavajalikuks, samuti tuleks vastava katseprojekti abil välja selgitada, kuidas saaks spordivaldkonda paremini arengukosstöösse kaasata;

11.  nõuab, et jätkatakse edukaks osutunud ettevalmistavat tegevust ABC-relvade (tuuma-, bioloogilised ja keemiarelvad) ja käsirelvade hävitamise valdkonnas ning stabiliseerimisvahendi raames konfliktide vältimiseks loodud võrgustiku toetamiseks;

12.  peab vajalikuks, et ELi eelarvevahendite abil aidatakse pehmendada majanduspartnerluslepingute oodatavaid negatiivseid tagajärgi ja eeldab, et liikmesriigid toetavad samamoodi AKV riike Euroopa Arengufondi ja muudest vahenditest.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.10.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

27

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken, Thijs Berman, Josep Borrell Fontelles, Marie-Arlette Carlotti, Thierry Cornillet, Nirj Deva, Alain Hutchinson, Romana Jordan Cizelj, Filip Kaczmarek, Glenys Kinnock, Maria Martens, Gay Mitchell, Luisa Morgantini, Miguel Portas, Horst Posdorf, Toomas Savi, Frithjof Schmidt, Jürgen Schröder, Luis Yañez-Barnuevo García, Anna Záborská, Jan Zahradil.

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Milan Gaľa, Miguel Angel Martínez Martínez, Manolis Mavrommatis, Anne Van Lancker, Ralf Walter, Gabriele Zimmer.

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

rahvusvahelise kaubanduse komisjonI ARVAMUS  (12.9.2007)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
(C6-0000/2007 - 2007/2019(BUD))III jagu – komisjon

Arvamuse koostaja: Peter Šťastný

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tuletab meelde, et 2005. aastal nõudis Euroopa Parlament uut eelarverida „Kaubandusabi”, mis vastab kaubandusega seotud abile, et: i) suurendada läbipaistvust ja seega demokraatlikku kontrolli mahuka eelarve üle (so 700 miljonit eurot aastas); ii) muuta kaubandusega seotud abi nähtavamaks ja iii) suurendada paindlikkust vahendite kiiremaks kasutamiseks sobivate mitmepoolsete algatuste abil;

2.  tuletab meelde, et 2007. aasta eelarvemenetluse käigus võeti vastu Euroopa Parlamendi muudatusettepanek, mille kohaselt eelarverida 20 02 01 jagati osadeks ja loodi uus eelarverida „Kaubandusabi” (20 02 03) assigneeringutega 4,5 miljoni eurot, mille õiguslik alus on arengukoostöö rahastamisvahend;

3. märgib, et arengukoostöö rahastamisvahendi geograafilistel programmidel ei ole „Kaubandusabi” meetmete puhul eeldatavat globaalset katvust, sest need ei ole avatud kõikidele arengumaadele ja need ei sisalda osamakseid mitmepoolsetele organisatsioonidele, näiteks Maailma Kaubandusorganisatsioonile;

4. taunib asjaolu, et nõuetekohase õigusliku aluse puudumise tõttu ei ole uuelt eelarverealt 20 02 03 veel ühtki meedet rahastatud;

5. juhib tähelepanu sellele, et komisjon kavatseb eelarverealt „Kaubandusabi” (20 02 03) ümber paigutada 4,5 miljonit eurot eelarvereale „Väliskaubandussuhted, sealhulgas juurdepääs kolmandate riikide turgudele” (20 02 01), millelt on neid meetmeid eelnevatel aastatel rakendatud institutsioonide tasandil komisjoni õiguste kohaselt; soovitab tungivalt komisjonil leida nii kiiresti kui võimalik toimiv lahendus, et lubada vahendite väljamakseid eelarverealt „Kaubandusabi” (20 02 03);

6. on seisukohal, et kuna kaubandusabi eelarverida keskendub peamiselt mitmepoolsete algatuste (nagu integreeritud raamistik) toetamisele, tuleks see täpsuse ja läbipaistvuse huvides ümber nimetada eelarvereaks „Kaubandusabi – mitmepoolsed algatused”;

7. rõhutab, et uus kaubandusabi raha peaks olema täienduseks olemasolevale arenguabile ja uue kaubandusabiga seotud lubadused ei peaks kaasa tooma nende vahendite ümbersuunamist, mis on juba ette nähtud muude arengualgatuste, näiteks tervishoiu- ja koolitusprojektide rahastamiseks, mis on erakordselt tähtsad tugeva majanduse loomise seisukohalt;

8. kordab komisjonile esitatud taotlust hinnata edusamme, mis on tehtud kaubandusabi meetmete rakendamise valdkonnas, ning esitada parlamendile ja nõukogule kaks korda aastas aruanne (alates 2008. aastast) rakendamise ja saavutatud tulemuste kohta ning võimaluse korral kaubandusabi toetuste peamiste tulemuste ja mõju kohta;

9. nõuab selgesõnaliselt, et kaks korda aastas esitatavad aruanded sisaldaksid eriteavet rahastatud meetmete kohta aruandeperioodil, näidates vajaduse korral järelevalve ja hindamiste tulemusi, asjaomaste partnerite kaasatust, lubaduste, eelarveliste kulukohustuste ja maksete täitmist, mis on esitatud riigi, piirkonna ja abiliigi kaupa; nõuab, et aruandes hinnataks ka edusamme, mis on tehtud kaubanduse integreerimisel abiprogrammide kavandamisse, ja abi kaudu saavutatud tulemusi, kasutades võimaluse korral eri- ja mõõdetavaid näitajaid, mille abil hinnatakse selle rolli kaubandusabi eesmärkide saavutamisel;

10. palub komisjonil esitada enne Euroopa Parlamendis toimuvat teist lugemist lühikene dokument, milles on ära toodud ELi eelarvest kogu kaubandusabi rahastamiseks eraldatav summa kokku ning see, kui suur on selles kogusummas kaubandusega seotud abile eraldatav kogusumma;

11. märgib, et nõukogu on teinud kärpeid halduskulude osas, mis muu hulgas on seotud komisjoni kaubanduse peadirektoraadi personali ja juhtimisega; nõuab, et komisjon esitaks enne Euroopa Parlamendis toimuvat teist lugemist: i) teabe selle kohta, kui suur on kaubanduse peadirektoraadis ja kolmandates riikides asuvates esindustes kaubandusküsimustega tegelevate töötajate tegelik arv ja milline on nende koosseis koos hinnanguga töötajate suutlikkuse kohta kaubanduspoliitika kasvavate väljakutsetega toime tulemiseks; ii) teabe pärast ülesannete üleandmist esindustele peakontoris vabanevate töötajate ümberpaigutamise kohta ja iii) selge põhjenduse kaubanduse peadirektoraadi ning kaubandusesinduste (koosseisuliste ja koosseisuväliste) töötajatega seotud kulude suurendamise kohta;

12. kordab, et makromajanduslik finantsabi peaks alluma rangele kontrollile ja tingimustele, kuna EL ei kontrolli, kuidas abisaajad kasutavad nende üldeelarvesse laekuvaid ELi üldiseid sihtotstarbeta eraldatud rahalisi vahendeid; avaldab kahetsust, et makromajanduslikul finantsabil puudub korrektne õiguslik alus ning et see tugineb jätkuvalt nõukogu ühekordsetele otsustele iga tegevuse kohta; kordab vajadust kaasotsustamismenetluse alusel vastu võetava makromajanduslikku finantsabi käsitleva raammääruse järele, mis edendab läbipaistvust, vastutust, järelevalvet ja aruandlussüsteeme;

13. palub, et komisjon teavitaks parlamenti õigeaegselt makromajandusliku finantsabi kavandamisest ja makromajanduslik finantsabiga seotud komisjoni ettepanekute eeldatavast ajakavast; nõuab, et nõukogu kutsuks parlamenti avaldama arvamust makromajandusliku finantsabiga seotud komisjoni ettepanekute kohta „kiirmenetluse korras“ vaid siis, kui see on äärmiselt vajalik ja nõuetekohaselt põhjendatud;

14. kordab, et on vaja anda konkreetset rahalist toetust ravimitega seotud tehnosiirdeks ja suutlikkuse suurendamiseks arengumaades ning ravimite kohapealseks tootmiseks kõigis arengumaades, eriti vähimarenenud maades, et täita TRIPS-lepingu artikli 66 lõikes 2 kehtestatud kohustusi;

15. juhib tähelepanu vajadusele suurendada vaesusega kaasnevate, troopiliste ja tähelepanuta jäänud haigustega seotud uurimis- ja arendustegevuse rahastamist avaliku ja erasektori partnerluse kaudu ning muude võimalike rahastamisviiside abil ning toetada uurimisinstituute, kes on valmis tegema koostööd nimetatud jõupingutustele pühendatud rahvatervisealaste algatustega ja kes tegelevad arengumaade jaoks eriti oluliste ravimite uurimis- ja arendustegevusega.

MENETLUS  

Pealkiri

Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarve projekt, III jagu – komisjon

Menetluse number

C6-0000/2007 - 2007/2019(BUD)

Vastutav komisjon

BUDG

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

INTA

Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev

 

Arvamuse koostaja
  nimetamise kuupäev

Peter Šťastný
28.2.2007

Endine arvamuse koostaja

 

Arutamine parlamendikomisjonis

17.7.2007

11.9.2007

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.9.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

22

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Graham Booth, Carlos Carnero González, Daniel Caspary, Ignasi Guardans Cambó, Glyn Ford, Béla Glattfelder, Jacky Henin, Sajjad Karim, Marusya Ivanova Lyubcheva, Erika Mann, Helmuth Markov, Vural Öger, Georgios Papastamkos, Tokia Saïfi, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Daniel Varela Suanzes-Carpegna, Corien Wortmann-Kool, Zbigniew Zaleski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Bastiaan Belder, Małgorzata Handzlik, Pia Elda Locatelli, Carl Schlyter

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

...

eelarvekontrollikomisjonI ARVAMUS (4.10.2007)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
(C6-0287/2007 - 2007/2019(BUD))III jagu - komisjon

Arvamuse koostaja: Salvador Garriga Polledo

LÜHISELGITUS

Käesolevas arvamuses on arvamuse koostaja seadnud eesmärgiks tagada eelarve kooskõla parlamendi vastuvõetud eeskirjadega usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, sealhulgas ELi eri poliitikavaldkondades kohaldatava kulude tasuvuse põhimõttega ja läbipaistvusega liidu vahendite haldamisel. Alltoodud punktid põhinevad parlamendi poolt eelarve täitmisele heakskiidu andmise käigus toimunud eelarve täitmise läbivaatamisel ning kontrollikoja järeldustel, mis on esitatud kontrollikoja aastaaruandes ja eriaruannetes komisjoni eelarve haldamise kohta.

Riiklikud juhtimisaruanded

1.  Arvamuse koostaja tuletab meelde, et vastavalt finantsmääruse artiklile 53c ja 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 44 on liikmesriikide auditiasutused kohustatud andma hinnangu, kas nende juhtimis- ja kontrollisüsteemid on kooskõlas ühenduse eeskirjadega, ning koostama igal aastal asjakohasel siseriiklikul tasandil aruande läbiviidud auditite kohta;

2.  märgib samas, et komisjonilt saadud teabe põhjal on tänaseks ainult väike arv liikmesriike finantsmääruse ja institutsioonidevahelise kokkuleppe ülalnimetatud sätted täitnud, ning rõhutab, et pädev komisjon peaks nende sätete mittetäitmist 2008. eelarvemenetluses arvesse võtma;

3.  on seisukohal, et nõukogu peaks Portugali eesistumise ajal algatama meetmeid nimetatud sätete mittetäitmise lõpetamiseks;

Eelarve juhtimine ja kulutasuvuse põhimõte kontrollimisel

4.  tuletab meelde, et resolutsioonis 2005. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta palus parlament komisjonil esitada parlamendile ja kontrollikojale mõiste „finantskorrektsioonid” alla paigutatud erinevate kontseptsioonide põhjaliku selgituse ja määratluse ning täpsustada 2005. aastal tegelikult tehtud korrektsioonide summad, samuti esitada tulevikus üksikasjaliku iga-aastase aruande, milles tuuakse ära tegelikult tehtud finantskorrektsioonide summad;

5.  on lisaks arvamusel, et komisjon peaks spetsiaalse eelarverubriigi loomise kaudu tagama olukorra, kus iga-aastases eelarves näidatakse ära ebaõigesti makstud summad, mis on liikmesriikidelt sisse nõutud;

6.  on seisukohal, et komisjon peaks kooskõlas kontrollisüsteemide proportsionaalsuse ja kulutasuvuse põhimõttega hindama igale poliitikavaldkonnale eraldatud vahendite ja nendest vahenditest kontrollisüsteemidele ette nähtud osa vahekorda kulutuste valdkondade kaupa, nii nagu nõutakse resolutsioonis 2005. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta;

7.  on arvamusel, et ülalnimetatud hindamise tulemused, s.t kontrollisüsteemide kulud poliitikavaldkondade kaupa, tuleks lisada Euroopa Liidu tegevuspõhisesse eelarvesse;

Rakendusametid ja muud detsentraliseeritud asutused

8.  on arvamusel, et parlamendi heakskiidu andmine peaks hõlmama kõiki asutusi ning sel eesmärgil ja läbipaistvuse nimel peaks igal rakendusametil ja muul detsentraliseeritud asutusel olema oma eelarverubriik, mis on liidu eelarves eraldi välja toodud;

9.  märgib, et komisjoni siseauditi talitus tegi 2005. aasta aruandes reservatsiooni seoses inimressursside ebapiisavusega finantsmäärusest tulenevate talituse kohustuste täitmiseks asutuste auditiprogrammi haldamisel; palub sellest tulenevalt komisjonil nimetatud reservatsiooni arvesse võtta ja eraldada 2008. aasta eelarves täiendavaid vahendeid, mis võimaldaksid siseauditi talitusel täita oma kohustusi asutuste auditeerimisel;

10.  on seisukohal, et nii nagu parlament on nõudnud, peaks komisjon esitama iga viie aasta järel uuringu iga ameti loodud lisaväärtusest, ning kordab üleskutset, et kui hinnang uue ameti lisaväärtuse kohta on negatiivne, võtaksid kõik asjaomased institutsioonid vajalikke meetmeid sellise ameti ülesannete ümbersõnastamiseks ja vajaduse korral ameti likvideerimiseks;

Läbipaistvus

11.  tervitab komisjoni algatust läbipaistvuse kohta ja loodab, et sellele järgnevad konkreetsed meetmed ja õigusloomealgatused, mis suurendavad läbipaistvust liidu vahendite kasutamisel ja haldamisel;

12.  palub komisjonil läbipaistvuse algatuse rakendusmeetmete kulude katmiseks luua uue eelarverubriigi koos vajalike vahenditega;

Välistegevus

13.  on arvamusel, et läbipaistvuse tagamiseks peavad ELilt vahendeid saavad valitsusvälised organisatsioonid (VVO) olema selgelt identifitseeritud ja täpsustatud; palub sellest tulenevalt komisjonil lisada liidu eelarvesse täielikud andmed asjaomaste VVOde kohta;

14.  palub komisjonil eraldada 2008. aasta eelarves vajalikud vahendid ka selleks, et EuropeAid saaks rakendada erinevate partner-VVOde järelkontrolli programmi.

ETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  palub paigutada teatavad eelarveread 2008. aasta eelarvemenetluse käigus reservi, kuni nõukogu ei ole palunud liikmesriikidel esitada finantsmääruse artiklis 53c ja 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 44 nõutavat teavet;

2.  palub komisjonil luua spetsiaalse eelarverea, et näidata igal aastal Euroopa Liidu üldeelarves ära summad, mis vastavad liikmesriikidelt sissenõutud ebaõigesti makstud summadele;

3.  palub komisjonil luua eelarverea, millel näidatakse ära kontrollisüsteemide kulud poliitikavaldkondade kaupa ELi tegevuspõhises eelarves;

4.  palub komisjonil luua uue spetsiaalse eelarverea iga rakendusameti ja muu detsentraliseeritud asutuse jaoks;

5.  palub komisjonil tagada vajalike täiendavate vahendite olemasolu 2008. aasta eelarves, mis võimaldaksid komisjoni siseauditi talitusel läbi viia nimetatud asutuste järelkontrolli iga-aastase programmi;

6.  kutsub komisjoni üles eraldama pettustevastase ameti (OLAF) ametikohtade loetelus 8 ametikohta selgelt OLAFi järelevalvekomitee sekretariaadi jaoks;

7.  palub komisjonil rakendada läbipaistvuse algatuse kõiki meetmeid ja luua nende meetmete rakendamiseks ja järelmeetmeteks vajalike vahendite jaoks spetsiaalse eelarverea;

8.  kutsub komisjoni üles võtma OLAFi määratletud tundlikes valdkondades kasutusele meetmeid korruptsiooni ärahoidmiseks;

9.  palub komisjonil näidata eelarves ära kõik ELi eelarvest rahastatavad valitsusvälised organisatsioonid (VVOd);

10.  palub komisjonil tagada, et ELi eelarve sisaldaks vahendeid, mis on vajalikud partner-VVOde järelkontrolli programmi rakendamiseks välistegevuse valdkonnas;

11.  nõuab, et komisjon peataks viivitamatult Euroopa Ülesehitusameti järk-järgulise likvideerimise niikauaks, kuni komisjoni delegatsioonid ühelt poolt ja kohalikud omavalitsused teiselt poolt ei ole võimelised neid ülesandeid täielikult üle võtma;

12.  tuletab meelde oma 2005. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsust ja nõuab, et komisjon muudaks Euroopa Ülesehitusameti teatava ELi välistegevuse teostamise ametiks eelkõige kriisijärgsetes piirkondades;

13.  soovitab paigutada 20% eelarverea 19 10 03 kulukohustustest ja maksetest reservi ning palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile enne 2008. aasta eelarve teist lugemist põhjaliku ülevaate rahaliste vahendite kasutamisest (2006. ja 2007. aastal ja kavandatud kasutus 2008. aastal) Iraagis, milles täpsustatakse, milliseid projekte on Iraagi ülesehitusprotsessi raames rahastatud või kaasrahastatud, ja milles on täpselt ära näidatud iga projekti geograafiline asukoht ja töövõtja (kui need on juba määratletud); peab Euroopa maksumaksja jaoks vastuvõetamatuks, et komisjon ei ole varem soovinud anda seda teavet ammendaval, usaldusväärsel ja läbipaistval viisil;

14.  soovitab paigutada 20% eelarverea 19 01 01 01 vahenditest reservi ning palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile enne 2008. aasta eelarve teist lugemist põhjaliku nimekirja kõigist 2006. ja 2007. aastal rahvusvaheliste sihtfondide poolt hallatud ELi vahenditest koos täpse teabega selle kohta, milliseid projekte on iga sihtfondi osas kaasrahastatud ja kuidas komisjon tagab kontrolli ELi rahaliste vahendite kasutamise üle eri sihtfondides; peab Euroopa maksumaksja jaoks vastuvõetamatuks, et komisjon ei ole varem soovinud anda seda teavet ammendaval, usaldusväärsel ja läbipaistval viisil.

MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Liidu 2008. aasta eelarve projekt

References

C6-0287/2007 - 2007/2019(BUD)

Vastutav komisjon

BUDG

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

CONT

24.9.2007

 

 

 

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Salvador Garriga Polledo

27.3.2007

Vastuvõtmise kuupäev

4.10.2007

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

13

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean-Pierre Audy, Paul van Buitenen, Mogens N.J. Camre, Paulo Casaca, James Elles, Szabolcs Fazakas, Ingeborg Gräßle, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Esther De Lange, Bogusław Liberadzki, Nils Lundgren, Jan Mulder, Bart Staes

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Véronique Mathieu

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

majandus- ja rahanduskomisjonI ARVAMUS (12.9.2007)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
(C6-0287/2007 - 2007/2019(BUD))III jagu – komisjon

Arvamuse koostaja: Cristobal Montoro Romero

SELGITUS

Käesoleva arvamuse projekti aluseks on 2. mail 2007. aastal komisjoni poolt avaldatud 2008. eelarveaasta esialgne eelarveprojekt. Nõukogu võtab alles 13. juulil 2007. aastal vastu 2008. aasta eelarveprojekti, mis seejärel edastatakse Euroopa Parlamendile.

Üldised märkused

2008. aasta esialgne eelarveprojekt on 2007.–2013. aasta finantsraamistikus järjekorras teine, seetõttu on selle eelarve puhul tegemist konsolideerimise ja rakendamise jätkumisega. Eelarve struktuur on 2007. aasta eelarvega võrreldes jäänud enamjaolt samaks.

2008. aasta maksete ülemmäär 129,481 miljardit eurot moodustab 1,04% RKTst. 2008. aasta esialgne eelarveprojekt jätab ülisuure varu maksete assigneeringutele: 8,214 miljardit eurot. Arvamuse koostaja nõuab 2008. aasta eelarves kõrgemat maksete määra. Euroopa majanduse ajakohastamise toetamiseks on tegutsemisruumi, ilma et tuleks vähendada kõige vajalikemate Euroopa poliitikavaldkondade eelarvet.

Arvamuse koostaja tervitab esitamise selguse paranemist, suuremat keskendumist eesmärkidele ja tulemustele. Tegevuspõhise eelarvestamise aruannete näol on tegemist kasuliku vahendiga hindamaks, mil määral püüab komisjoni iga peadirektoraat saavutada tulemusi eelarveliste vahendite ja inimressursside eraldamise kaudu.

Majandus- ja rahanduskomisjoniga seotud teemad esialgses eelarveprojektis

Arvamuse koostaja suhtub positiivselt arengutendentsi Lissaboni agendaga seotud assigneeringutes, sest:

- kulukohustused alamrubriigis 1a (konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks) suurenevad 9,6% ehk 10,2704 miljardi euro võrra, jättes 76,6 miljoni euro suuruse varu. Samuti suurenevad maksed 35,4% võrra 9,5387 miljardi euroni.

Siiski jääme eelarvega seoses kaugele maha kõigist ootustest, mida on väljendatud teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmendas raamprogrammis, mis käivitub 2008. aastal täies ulatuses, ning meil on endiselt vaja leida sobiv rahastamispakett, et võimaldada 2010. aastal asutada Euroopa Tehnoloogiainstituut konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi (CIP) raames, kui me soovime, et see teostuks.

- kulukohustused alamrubriigis 1b (ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks) on 46,8779 miljardit eurot, mis on 2007. aasta summast 3,1% suurem. Samuti suurenevad maksed 7,5 % võrra 40,6227 miljardi euroni.

Arvamuse koostaja toetab kõiki püüdlusi, mis aitaksid tagada kaheteistkümnele uuele liikmesriigile struktuurifondidest piisavate vahendite eraldamist, et tõsta nende kasvupotentsiaali, edendada töökohtade loomist ja parandada nende riikide infrastruktuuri kvaliteeti.

Arvamuse koostaja rõhutab maksete õigeaegse jagamise tähtsust.

Eelarve on struktureeritud poliitikavaldkondade kaupa, mis omakorda jagunevad jaotisteks ja tegevusteks. Seetõttu on nimetatud kulukohustused jagatud 32 jaotise vahel, mis enamjaolt ei kuulu majandus- ja rahanduskomisjoni ainupädevusse, kuid mitmed neist mõjutavad Lissaboni agenda rakendamist: majandus- ja rahandusvaldkond (jaotis 01), ettevõtlus (jaotis 02), konkurents (jaotis 03), maksukorraldus ja tolliliit (jaotis 14), pettusevastane võitlus (jaotis 24) ning statistika (jaotis 29). Need jaotised jagunevad ligikaudu 230 tegevuseks.

Kui assigneeringute kasv liigub õiges suunas, siis nende kasv tegevusvaldkondade lõikes on mõnel juhul ebapiisav, selleks et anda tõhus panus töökohtade loomisse ja majanduskasvu.

Jaotis 01: majandus- ja rahandusvaldkond

Arvamuse koostaja peab inimressursside suurendamist majanduse ja rahanduse poliitikavaldkonna halduskulude all (eelarverubriik 01 01) positiivseks.

Majandus- ja rahaliiduga (eelarverubriik 01 02) seoses on arvamuse koostaja seisukohal, et vaja on rohkem vahendeid ELi liikmesriikide majandusliku tulemuslikkuse võrdleva analüüsi jaoks; eelarverubriigi 01 02 02 (majandus- ja rahaliidu koordineerimine ja järelevalve) suurendamine 0,5% võrra on selgelt ebapiisav.

Samuti on arvamuse koostaja seisukohal, et vaja on rohkem toetada programmi Prince – majandus- ja rahaliitu ning eurot käsitlevat teabevahetust (eelarverubriik 01 02 04). Hiljutised uuringud on näidanud, et euroala kodanike toetus eurole on alates 2002. aastast järsult langenud; vaja on ennetavamat kommunikatsioonipoliitikat. On äärmiselt oluline, et me suudaksime kodanikke teavitada sellest, mis kasu toob euro neile ja Euroopa Liidu majandusele. 0,7 miljoni euro suurune lisanduv summa on ette nähtud majandus- ja rahaliidu 10. aastapäeva kampaaniaks, kuid ei muuda summasid, mis on eraldatud partnerluslepingute rakendamiseks (2,1 miljonit), suurte konverentside, seminaride, näituste ning väljapanekute organiseerimiseks (2,1 miljonit) ja reklaammaterjalide tootmiseks, turustamiseks ning nendega varustamiseks, samuti veebilehtede arendamiseks, üleviimiseks ja hoolduseks.

Kuid parandada ei tuleks mitte ainult euroala kodanike teavitamist – vaja on tõhustada ka väljaspool euroala või väljaspool Euroopa Liitu elavate inimeste teavitamist. Seetõttu tervitab arvamuse koostaja eelarverubriigi 01 03 (rahvusvahelised majandus- ja rahandusküsimused) suurendamist 58,1% võrra.

Samal ajal kui Euroopa Liit on otsustanud nõuda, et börsil noteeritud äriühingud rakendaksid oma konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamisel rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid, tunnistatakse tungivat vajadust parandada rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite komitee sihtasutuse (IASCF), sh rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB) juhtimist. Lisaks kasvab rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite tähtsus kogu maailmas. Antud konteksti arvestades on äärmiselt oluline, et komisjon eraldaks piisavalt rahalisi vahendeid, võimaldamaks Euroopa Liidul anda rahaline panus rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kehtestamiseks Euroopa Liidu huvides.

Finantstehingute ja rahastamisvahenditega (eelarverubriik 01 04) seoses rõhutab arvamuse koostaja vajadust jätkuvalt eraldada vahendeid ühenduse laenutegevuse haldamiseks, eelarveväliste vahendite varahalduseks ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate nõustamiseks kapitali, turgude ning finantsinstrumentide alal, samuti institutsionaalseteks ja poliitikaalasteks suheteks Euroopa Investeerimispangaga.

Jaotis 02: ettevõtlus

Mis puudutab ettevõtluse poliitikavaldkonna halduskulusid (eelarverubriik 02 01), eelkõige punkti 02 01 04 02 „Õigusaktide standardimine ja ühtlustamine” halduskorralduskulusid, siis on raske mõista eelarve vähendamist 2007.–2013. aasta finantsraamistikus vaid selleks aastaks 0,500 miljonilt eurolt 0,300 miljonile.

Arvamuse koostaja on seisukohal, et kulukohustuste suurendamine konkurentsivõime, tööstuspoliitika, innovatsiooni ja ettevõtluse jaoks (eelarverubriik 02 02) 2,55% võrra on seesugusele laiale ja tähtsale valdkonnale, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele, liiga vähe. Oluline on kindlustada, et kõigile väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega seotud heakskiidu saanud katseprojektidele järgneb õige ettevalmistav tegevus.

Jaotis 03: konkurents

Arvamuse koostaja väljendab heameelt töötajate arvu suurendamise üle konkurentsi poliitikavaldkonna halduskuludes (eelarverubriik 03 01) vastusena suurenenud inimressursi vajadusele, et tegeleda üha arvukamate ja keerulisemate konkurentsiküsimustega.

Jaotis 14: maksukorraldus ja tolliliit

Arvamuse koostaja rõhutab maksukorralduspoliitikaga (eelarverubriik 14 05) ja eelkõige seoses programmidega „Toll 2013” (eelarverubriik 14 04 02) ning „Fiscalis 2013” (eelarverubriik 14 05 03) seesuguste programmide tähtsust ja kasu ning peab oluliseks tagada nende programmide raames toimuva tegevuse piisav rahastamine.

Jaotis 24: pettusevastane võitlus

Arvamuse koostaja tervitab suurendatud eelarvetoetust Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks pettuse ja korruptsiooni vastu, eelkõige pettusevastase infosüsteemi (AFIS) arendamiseks ning hoolduseks (eelarverubriik 24 02 03). Siiski märgib ta, et mitte mingisugust rahastamise suurendamist pole ette nähtud programmile „Perikles” (eelarverubriik 24 02 02).

Jaotis 29: statistika

Arvamuse koostaja on seisukohal, et Euroopa statistika kvaliteedi parandamiseks on 4,42% kasv antud valdkonna eelarve kompromissina ebapiisav.

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   nõuab 2008. aasta eelarves kõrgemat maksete määra kui komisjon seda esialgses eelarveprojektis ette näeb, et see oleks kooskõlas Euroopa Parlamendi poliitiliste prioriteetidega ning rõhuasetusega „tulemustele suunatud eelarvele”;

2.   nõuab, et rohkem vahendeid eraldataks ELi liikmesriikide majandusliku tulemuslikkuse võrdleva analüüsi teostamiseks, mis oleks võtmeks Euroopa Liidu majanduse toimimise mõistmiseks ja nõrkade kohtade väljaselgitamiseks;

3.   rõhutab, et euro ning majandus- ja rahaliidu alase välise teabevahetuse rahalisi vahendeid peab suurendama, eriti euro kümnenda aastapäevaga seoses; 2008. aasta esialgses eelarveprojektis programmi Prince jaoks ette nähtud kulukohustuste suurendamine 10% võrra 7,7 miljoni euroni ei pruugi olla piisav;

4.   kordab, et tuleb ette näha piisavad vahendid rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kehtestamise rahaliseks toetamiseks, eelkõige rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite komitee sihtasutusele (IASCF), sh rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõukogule (IASB) eraldamiseks, et IASCF/IASB juhtimist ELi huvides parandada ning tagada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajaduste ja huvide nõuetekohane arvestamine;

5.   tervitab Euroopa Investeerimisfondi uute osakute märkimist 100 miljoni euro ulatuses aastatel 2007–2010 25 miljoni euro eest aastas, kuna Euroopa Investeerimisfondi kapitali suurendamine aitab kaasa Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisele;

6.   kiidab heaks suurendatud eelarvetoetuse pettusevastase infosüsteemi (AFIS) arendamiseks ja hoolduseks; märgib siiski, et rahastamise suurendamist pole ette nähtud Periklese programmile, mis on oluline euro võltsimise vastu võitlemisega seotud koolituse, teabevahetuse ja abi jaoks;

7.   nõuab rohkem eelarvevahendeid Euroopa statistika kvaliteedi parandamiseks, kuna ainult heatasemelise statistika abil saavad Euroopa institutsioonid ja liikmesriikide valitsused ühenduse poliitikat rakendada, jälgida ning hinnata;

8.   väljendab heameelt töötajate arvu suurendamise üle konkurentsi poliitikavaldkonna halduskuludes vastusena suurenenud inimressursi vajadusele, et tegeleda üha arvukamate ja keerulisemate konkurentsiküsimustega ning luua riiklike ametiasutuste võrgustikke.

MENETLUS  

Pealkiri

Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarve projekt, III jagu – komisjon

Menetluse number

2007/2019(BUD)

Vastutav komisjon

BUDG

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

ECON

Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev

 

Arvamuse koostaja
  nimetamise kuupäev

Cristobal Montoro Romero

13.2.2007

Endine arvamuse koostaja

 

Arutamine parlamendikomisjonis

26.6.2007

10.9.2007

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.9.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

37

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Mariela Velichkova Baeva, Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Ieke van den Burg, Christian Ehler, Jonathan Evans, Elisa Ferreira, Jean-Paul Gauzès, Donata Gottardi, Benoît Hamon, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Sophia in 't Veld, Piia-Noora Kauppi, Wolf Klinz, Christoph Konrad, Kurt Joachim Lauk, Gay Mitchell, Cristobal Montoro Romero, Joseph Muscat, Alexander Radwan, Bernhard Rapkay, Antolín Sánchez Presedo, Manuel António dos Santos, Olle Schmidt, Peter Skinner, Sahra Wagenknecht

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jorgo Chatzimarkakis, Harald Ettl, Ján Hudacký, Werner Langen, Thomas Mann, Maria Petre, Poul Nyrup Rasmussen, Charles Tannock

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Íñigo Méndez de Vigo

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

...

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonI ARVAMUS  (12.9.2007)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
(C6-0287/2007 – 2007/2019(BUD))III jagu – komisjon

Arvamuse koostaja: Gabriele Stauner

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tõstab esile asjaolu, et komisjon on taas esitanud eelarveprojekti, mida iseloomustab kõige rohkem tugev soov raha kokku hoida: kulukohustuste assigneeringuteks eraldatud 129,2 miljardi euro ja maksete assigneeringuteks kavandatud 121,6 miljardi euroga on eelarveprojekti üldsumma jälle oluliselt väiksem kui finantsperspektiivis ette nähtud kulude ülemmäär, kuigi ELiga on liitunud veel kaks uut liikmesriiki;

2.  tunneb erilist heameelt komisjoni pingutuste üle aidata kaasa Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisele, eraldades 44,2% (57,1 miljardit eurot) eelarvest majanduskasvule ja tööhõivele, mis tähendab vastavate eelarveridade suurenemist 2008. aastal 2,3 miljardi euro võrra;

3.  märgib, et 2008. aasta eelarve ettevalmistamine peaks toimuma finantsperspektiivi nii tulusid kui kulusid puudutava läbivaatamisega seotud edasise töö taustal ning arvestades, et 2008. aasta on mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) teine aasta ning Euroopa Parlamendi kuuenda koosseisu ja Barroso komisjoni tööaja eelviimane aasta;

4.  tuletab meelde, et enamik eelarveridu on kindlaks määratud siduva mitmeaastase rahastamispaketiga; tunneb heameelt võimaluse üle rahastada konkreetsetes tööhõive ja sotsiaalküsimuste võtmevaldkondades uusi katseprojekte, et töötada välja lahendusi problemaatiliste valdkondade jaoks;

5.  palub komisjonil teha kõik endast olenev selleks, et tagada alamrubriigi 1b (ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks) erinevate eelarveridade täitmine ja tõstab sellega seoses esile Euroopa Sotsiaalfondi rolli ning fondi panust majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisse, eelkõige vähemsoodsates piirkondades;

6.  usub, et mis puudutab halduskulude ning asutuste eelarveridasid, peaks igasugustes muudatusteks kokku leppima kõigi asjaomaste komisjonidega;

7.  peab samuti vajalikuks kindlustada uutes liikmesriikides sotsiaalpartnerlust ja parandada selle ülesehitust; on samuti seisukohal, et see võib aidata parandada töötajate kaasotsustusõiguste rakendamist (peatükk 04 03), nagu Euroopa Parlament on seda nõudnud;

8.  väljendab kahetsust seoses sellega, et komisjon ei ole esitanud ettepanekuid programmide kohta, mis oleks järelemeetmeteks, kui lõppevad ENEA ettevalmistav tegevus aktiivse vananemise ja eakate inimeste liikuvuse toetuseks ning katseprojekt puudega inimeste toetusmeetmete süvalaiendamiseks; kutsub seetõttu komisjoni üles töötama välja vastavat õiguslikku alust, et parandada jätkuvalt puudega kaaskodanike olukorda ja edendada aktiivset vananemist;

9.  eeldab, et vastavalt Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi suunistele esitatakse sarnaselt käesolevale aastale ka järgmisel aastal komisjonile taotlused rahalise toetuse saamiseks; toetab seetõttu 500 miljoni euro kirjendamist kulukohustuste assigneeringutena, et oleks võimalik makseid vastavalt kokkulepetele teostada;

10. tunneb heameelt komisjoni püüdluste üle vähendada järk-järgult sotsiaalfondi viimasest rahastamisperioodist tulenevaid kulukohustusi; kutsub liikmesriike üles kiirendama kehtestatud meetmete lõpuleviimist, et võimaldada järgmise kahe aasta jooksul maksekohustuste täielikku täitmist; juhib tähelepanu asjaolule, et kulukohustuste assigneeringute suurendamine on tingitud Rumeenia ja Bulgaaria ühinemisest Euroopa Liiduga;

11. esitab katseprojekti "Sillad sisserändajate sotsiaalseks integratsiooniks", mille eesmärk on soodustada ümberasujate integratsiooni tööturule ja võidelda mitteametliku töötamise vastu; katseprojekt peaks tuvastama parimad tavad ja partnerlused piirkondlike/kohalike ametiasutuste ja ettevõtete vahel ning edendama positiivseid meetmeid võitlemisel mitteametliku töö vastu;

12. esitab katseprojekti “Uus tööhõiveolukord tervishoiusektoris: tervishoiutöötajate erialase koolituse ja kvalifikatsiooni parandamise parimad tavad" ettepaneku, sest Euroopal tuleb leida lahendus enneolematute demograafiliste muutustega kaasnevatele probleemidele ja samuti kasvavavad jätkuvalt eluiga ning elanikkonna keskmine vanus, mis avaldavad survet kõikide liikmesriikide tervishoiusüsteemide kuludele; rõhutab, et tavapärane haiguste esinemise skeem on muutumas, näiteks kannatab üha rohkem inimesi dementsuse all; täheldab, et selle tulemusena ei kasva mitte ainult tervishoiu valdkonnas töötavate isikute arv, vaid kõikjal Euroopa Liidus luuakse ka uusi töökohtade kategooriaid, et uute ülesannetega toime tulla; rõhutab, et see puudutab eelkõige eakate inimeste hooldamist; rõhutab samuti, et töötajatel võivad olla standardsed või mittestandardsed töölepingud ja nad võivad olla võetud tööle kas lühemaks või pikemaks ajavahemikuks ning neilt võidakse nõuda uut liiki kvalifikatsioonide omandamist; on seetõttu veendunud, et katseprojekti läbiviimine on ülimalt oluline, et jagada teavet parimate tavade ja võrdlusuuringute kohta seoses uuest tööhõiveolukorrast tingitud mõju ja tagajärgedega tervishoiu valdkonnas ning eriti seoses tervishoiutöötajate, meditsiiniõdede ja sanitaride erialase kvalifikatsiooni ja tööülesannetega;

13. esitab katseprojekti "Töötajate toetamine tööstussektoris toimuvate muutuste ajal" ettepaneku, et täiendada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi poolt rahastatavaid tegevusi ning toetada meetmeid ja parimaid tavasid, mille eesmärk on aidata töötajatel ja ettevõtetel kohaneda tööstussektoris toimuvate muutustega;

14. juhib tähelepanu asjaolule, et tööhõive ja sotsiaalkomisjoni vastutusvaldkonda kuuluvad järgmised asutused: Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Thessaloniki) ning Euroopa Koolitusfond (Torino); toetab pärast asutuste tegevuskavade läbivaatamist komisjoni esitatud eelarveassigneeringuid, mis näevad asutustele ette inflatsioonimääraga ühtlustamise tõttu 2% suurenemise;

15. tunneks heameelt Dublini fondi eelarveridade suurendamise üle, mis peaks olema pühendatud sotsiaalpoliitiliste meetmete vaatluskeskuse loomisele sellistes valdkondades nagu peresõbralik poliitika töökohas (tasakaal töö ja eraelu vahel), elamumajandus ning laste toetamine; fond võib valida välja riigid, millel on pakkuda huvitavaid juhtumiuuringuid, viia juhtumite põhjal läbi teadusuuringuid ning pakkuda kokkuvõtvas aruandes uurimusi ja ülevaadet;

16. teeb pärast 2007. aasta eelarvesse kantud täiendavat 2 miljonit eurot Rumeenia ja Bulgaaria ühinemist arvesse võttes ettepaneku suurendada veelgi Euroopa tööturuasutuste süsteemile (EURES) eraldatavaid vahendeid; rõhutab, et suurenemine oleks kooskõlas 2006. aastal edukalt toimunud töötajate liikuvuse Euroopa aastaga, mille tulemusel on EURESe tööalase liikuvuse portaali hakatud oluliselt rohkem kasutama ja tekkinud on vajadus parandada EURESe teenuste kvaliteeti ja toetada täiendava teabe jagamist seoses "vanade" ja "uute" liikmesriikide vahel toimuva piiriülese töölkäimisega;

17. kiidab heaks ühinemiseelse abi rahastamisvahendi eelarverea vahendite suurendamise komisjoni poolt esitatud esialgses eelarveprojektis; rõhutab kõnealuse uue vahendi tähtsust, mis aitab kandidaatriikidel (Türgil, Horvaatial ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigil) valmistada end ette tulevaseks Euroopa Sotsiaalfondi vahendite haldamiseks;

18. peab vajalikuks, et seoses Euroopa aastaga "Võrdsed võimalused kõigile" (2007) ja Euroopa Komisjoni poolt puudega inimestele suunatud tegevuskava (2003–2010) raames antud lubadustega tuleb puuetega seonduv kui kõiki valdkondi puudutav punkt lisada ELi eelarvesse ja on arvamusel, et kõige parem viis selle eesmärgi saavutamiseks on tagada sidusus olemasoleva ELi regulatiivse raamistiku ja eelarvet puudutavate selgituste sõnastuse vahel.

KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

12.9.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

32

0

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Andersson, Alexandru Athanasiu, Edit Bauer, Jean-Luc Bennahmias, Emine Bozkurt, Iles Braghetto, Philip Bushill-Matthews, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Luigi Cocilovo, Jean Louis Cottigny, Harald Ettl, Richard Falbr, Carlo Fatuzzo, Ilda Figueiredo, Joel Hasse Ferreira, Stephen Hughes, Karin Jöns, Jan Jerzy Kułakowski, Jean Lambert, Bernard Lehideux, Mary Lou McDonald, Thomas Mann, Jan Tadeusz Masiel, Elisabeth Morin, Csaba Őry, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Jacek Protasiewicz, Bilyana Ilieva Raeva, José Albino Silva Peneda, Gabriele Stauner, Ewa Tomaszewska, Anne Van Lancker

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Françoise Castex, Rumiana Jeleva, Sepp Kusstatscher, Agnes Schierhuber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonI ARVAMUS (12.9.2007)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu üldeelarve projekti kohta 2008. eelarveaastaks
(C6-0287/2007 - 2007/2019(BUD))III jagu – komisjon

Arvamuse koostaja: Jutta Haug

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  juhib tähelepanu ELi keskkonnapoliitika rollile Lissaboni strateegia rakendamisel ja säästliku arengu üldeesmärgi saavutamisel; kutsub üles eraldama piisavaid ressursse ELi keskkonnapoliitika rakendamiseks, järelevalveks ja edaspidiseks arendamiseks;

2.  rõhutab ELi juhtivat rolli paljudes rahvusvahelistes keskkonnaalastes kokkulepetes, nagu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (UNFCCC) ja sellega seotud Kyoto protokoll, bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (CBD) ja sellega seotud Cartagena protokoll, milles käsitletakse muundatud elusorganisme, või kemikaale ja jäätmeid käsitlevad ülemaailmsed konventsioonid; kutsub üles eraldama rohkem ressursse rahvusvahelistele keskkonnaalastele tegevustele, nii et ELil oleks võimalik hoida oma juhtpositsiooni rahvusvahelises keskkonnapoliitikas ja koostada rahvusvahelise koostöö kavasid;

3.  rõhutab, et kliimamuutuste vastu võitlemine on tulevaste aastate peamine ülemaailmne väljakutse; kutsub üles tegema kõnealuses küsimuses konkreetseid poliitilisi algatusi, nii et ELil oleks võimalik täita oma liidusiseseid ja rahvusvahelisi kohustusi; tuletab komisjonile meelde tema 2008. aasta poliitilises strateegias väljendatud kohustust, mille kohaselt „kliimamuutuste ohjeldamine on tõusnud esiplaanile ning moodustab lahutamatu osa komisjoni 2008. aasta prioriteetidest, mille eesmärk on kindlustada kestev heaolu Euroopas”;

4.  tervitab programmi LIFE + vastuvõtmist, mis on keskkonnapoliitika rakendamise ja arendamise toetamisel sujuva ja lihtsustatud lähenemisviisi ühtseks ja ainulaadseks instrumendiks ja asendab mitmeid varasemaid eraldiseisvaid programme; kutsub komisjoni üles andma endast parima, et täita kõik kohustused ja teostada väljamaksed, arvestades eriti, et programm algab alles 2007. aasta lõpus;

5.  võtab rahuloluga teadmiseks parlamendi ja nõukogu vahelise kokkuleppe teise terviseprogrammi (2008–2013) rahastamise kohta, kus peetakse kinni finantsraamistiku rubriigis 3b kehtestatud piirmääradest, nii et programmiga saab alustada 1. jaanuaril 2008; juhib siiski tähelepanu, et saadaolevad assigneeringud on väiksemad kui programmi jaoks parlamendi ja komisjoni poolt esialgu ette nähti; tuletab meelde kõigi kolme institutsiooni poolt võetud kohustust uurida ja kasutada iga-aastase eelarvemenetluse käigus kõiki institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud võimalusi, et tagada terviseprogrammi täielik rakendamine; kutsub komisjoni üles tagama saadaolevate assigneeringute majanduslikult efektiivset rakendamist; palub komisjonil esitada õigeaegselt terviseprogrammi 2003–2008 vahehindamise aruanne;

6.  rõhutab vajadust tõsta üldsuse teadlikkust tubakatarbimise, sealhulgas passiivse suitsetamise tagajärgede suhtes; tervitab rohelise raamatu „Suund Euroopa vabastamisele tubakasuitsust” esitamist; väljendab siiski muret asjaolu üle, et ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fond, kust anti rahalist toetust projektidele, mis tõstavad teavitamise ja harimise teel üldsuse teadlikkust tubakatarbimise kahjulikest mõjudest, lõpetab oma tegevuse; kutsub komisjoni üles esitama algatusi jätkutegevusteks;

7.  hindab positiivselt horisontaalset lähenemist agentuuride suhtes 2007. aasta eelarvemenetluses (teatavatele tingimustele vastamise korral reservist teatava summa kõrvaldamine); võtab rahuldustundega teadmiseks kõnealuse komisjoni pädevusse kuuluvate agentuuride töösaavutused kõnealuses kontekstis, personalipoliitika kavade koostamisel ja üksikasjaliku tööprogrammi esitamisel, kus on loetletud seadusandja poolt antud lisaülesanded; nõuab tungivalt, et neli agentuuri (EMEA, EEA, EFSA ja ECDC) viiksid lõpule personalipoliitika kavade rakenduseeskirjad, nii et need jõustuksid võimalikult kiiresti;

8.  rõhutab veel kord agentuuride piisava rahastamise vajadust, et nad saaksid oma ülesandeid täita, kuid seejuures ei tohi vähendada ühenduse muude tegevuste jaoks saadaolevaid rahalisi vahendeid; kutsub üles agentuuride ülesandeid, komisjoni tegevusi ja mitmeaastaste programmide raames rahastatavaid tegevusi hoolikalt jälgima, et vältida tegevuste kattumist ja tagada vajalike ülesannete täitmine majanduslikult kõige efektiivsemal ja ratsionaalsemal viisil;

9.  juhib tähelepanu asjaolule, et hiljuti vastu võetud ja tulevased õigusaktid suurendavad asjaomaste agentuuride, näiteks Euroopa Ravimiameti töökoormust ja ülesandeid (pediaatrias kasutatavad ravimid ja kõrgtehnoloogilised ravimid); rõhutab, et agentuuridele tuleb tagada piisavad rahalised vahendid uute ülesannetega kaasneva administratiivse ja operatiivse poolega toimetulemiseks.

Lühiselgitus

Üldine taust

Kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt 2006. aasta aprillis uue seitsmeaastase finantsraamistiku raames kokku lepitud programmid on 2008. aastaks käivitatud. Mõned programmid toimivad juba teist aastat, teised on ikka veel käivitamisetapis.

2008. aasta esialgse eelarveprojekti kulukohustuste assigneeringud kokku on 129, 2 miljardit eurot. See moodustab 1,03% ühenduse kogurahvatulust ja on 2007. aasta eelarvega võrreldes 2,0% kõrgem. Finantsraamistiku üldise ülemmäära puhul jääb saadaolevaks marginaal 3,1 miljardit eurot. Maksete assigneeringud on esitatud summas 121,6 miljardit eurot ehk 0,97% kogurahvatulust. Võrreldes 2007. aastaga on kasv 5,3%.

2008. aasta esialgne eelarveprojekt kujutab endast ajaloolist nihet eelarve struktuuris. Esimest korda moodustavad kulutused säästlikule arengule konkurentsivõime suurendamise ja suurema ühtekuuluvuse saavutamise abil suurima osa eelarvest varasema ühise põllumajanduspoliitika kulutuste asemel. Kogu kulukohustustest kogusummas 129,2 miljardit eurot peaks 57,1 miljardit eurot (44,2%) minema otse Lissaboni strateegia jaoks esmatähtsatele tegevustele.

2008. aasta esialgne eelarveprojekt rubriikide kaupa

Kulukohustuste assigneeringud rubriikide kaupa

miljardit eurot

% kogueelarvest

% muutus võrreldes 2007. aastaga

1. Püsiv kasv:

57,2

44,2%

+4,2%

Konkurentsivõime

10,3

8,0%

+9,6%

Ühtekuuluvus

46,9

36,2%

+3,1%

2. Loodusvarade kaitse ja majandamine:

56,3

43,6%

+0,0%

Otsetoetused ja turuga seotud kulud

42,5

32,9%

–0,5%

Maaelu areng, keskkond

13,8

10,7%

+1,8%

3. Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus

1,3

1,0%

+11,1%

4. EL kui globaalne partner

6,9

5,4%

+4,5%

5. Halduskulud

7,3

5,7%

+5,7%

Komisjoni halduskulud

3,4

2,6%

+1,4%

6. Hüvitised Bulgaariale ja Rumeeniale

0,2

0,1%

–53,5%

Kulukohustuste assigneeringud kokku

129,2

100,0%

+2,0%

% EL-27 kogurahvatulust

1,03%

 

 

Põhiprogramme tugevdatakse finantsraamistiku teisel aastal suuremate assigneeringutega, näiteks teadusuuringud, + 11%; transpordi ja energia üleeuroopalised võrgustikud, + 14%, elukestev õpe, + 9%; ühtekuuluvusfond, + 14%; solidaarsus ja rändevoogude juhtimine, +24%.

Esialgne eelarveprojekt rõhutab ELi kui globaalse partneri rolli, kes edendab julgeolekut ja õitsengut kogu maailmas. Seetõttu tuleb nende eesmärkide rakendamiseks välja töötada konkreetsed instrumendid, nt ühise välis- ja julgeolekupoliitika kulukohustuste assigneeringud kasvavad 25,8% võrra.

Kõigi ELi institutsioonide halduseelarve peaks kasvama 5,7% võrra. 2008. aastal on vaja katta viimane osa 2004. aasta laienemisega seotud ametikohti ja eelviimane osa 2007. aasta Bulgaaria ja Rumeenia liitumisega seotud ametikohti. Lisavajadused kaetakse ümberpaigutamiste teel. Kõnealuses küsimuses teostas komisjon ELi prioriteetide paremaks teenimiseks inimressursside sõelumise, mida esitleti 2. mail 2007.

Käesoleva komisjoni pädevusse kuuluvad üksikeelarved (2008. aasta esialgne eelarveprojekt)

2008. aasta esialgses eelarveprojektis on ette nähtud keskkonnaalase jaotise 07 põhiinstrumentide hulka kuuluvate rahaliste ressursside kasv 10,3% (320 726 miljonit eurot) võrra võrreldes 2007 aastaga (290 720 miljonit eurot).

Kõige olulisem keskkonnapoliitikaalane finantsraamistik, LIFE +, koondab mitmed varasemad instrumendid ja algatused (LIFE, valitsusväliste organisatsioonide rahastamine, Forest Focus, poliitika rakendamise ja arengu toetuse eelarveread) ühte programmi. 2008. aasta esialgses eelarveprojektis on ette nähtud rahaliste ressursside kasv 11% võrra võrreldes 2007. aastaga (239 620 miljonist eurost 2007. aastal 265 944 miljoni euroni 2008. aastal). Kõigist assigneeringutest (kaasa arvatud tehniline abi) on üle 78% (st ligikaudu 208 miljonit eurot) ette nähtud komisjoni algatatud konkursikutsete kaudu Euroopa lisandväärtusega projektide rahastamiseks, millest vähemalt 104 miljonit eurot on ette nähtud looduse ja loodusliku mitmekesisuse alastele projektidele. Loodusele ja looduslikule mitmekesisusele ettenähtud vahendid on suurenenud 40% võrra võrreldes 2006. aastal LIFE III loodusteemaliste projektide raames saadaolevate vahenditega.

Ehkki toetatavate programmide lõpptulemused sõltuvad 2008.–2009. aastal algatatavate konkursikutsete tulemustest, loodab komisjon, et lisaks loodusele ja looduslikule mitmekesisusele saavad kõik kuuenda keskkonnaalase tegevuskava alla kuuluvad poliitikavaldkonnad kasu LIFE + projektidest: eelkõige on ette nähtud kliimamuutuste valdkonnas poliitikate väljatöötamise ja rakendamise strateegilist lähenemist käsitlevate (nt uuenduslikud poliitilised lähenemisviisid, tehnoloogiad ja meetodid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks), keskkonna ja tervise (nt õhu kvaliteet, vesi ja mürakaitse) ning säästliku tootmise ja tarbimise (nt terviklik tootepoliitika, jäätmekäitlus ja jäätmete tekke vältimine) alaste projektide arvu kasv. Toetuskulude kasv (jaotis 07 01 04 01) on osaliselt seotud seadusandja lõpliku otsusega LIFE + tsentraliseeritud haldamise kohta. Tsentraliseeritud haldamise tõttu suurenevad komisjoni tehnilise abi vajadused, eriti seoses projektide pakkumistega, järelevalvega, hindamistega ja väljavalitud projektide auditeerimisega.

Varasema õigusliku aluse kehtivuse lõppemise tõttu 2006. aasta lõpus ja uue õigusliku aluse hilinenud vastuvõtmise tõttu 2007. aasta kevadel tekkis kõnealusesse programmi kuuluvate tegevuste rahastamisel õiguslik lünk. 14. detsembril 2006. aastal vastu võetud 2007. aasta üldeelarvet käsitlevale resolutsioonile lisatud LIFE+ alase ühisdeklaratsiooni alusel on tehtud kättesaadavaks 15 miljonit eurot, mis peaks katma 2007. aasta esmavajadused kuni uue õigusliku aluse vastuvõtmiseni. Kuna kõnealune summa moodustab üksnes väikese osa kogu 2007. eelarveaastaks saadaolevast summast, valitseb oht, et suurt osa saadaolevatest assigneeringutest ei kasutata 2007. aasta detsembri lõpuks ära.

2008. aasta esialgses eelarveprojektis on ette nähtud vahendite kasv 20,5% võrra kodanikukaitse valdkonnas (20,400 miljonist eurost 2007. aastal kuni 24,590 miljoni euroni 2008. aastal). Kodanikukaitse rahastamisvahend võeti vastu 2007. aasta märtsis. Üks vahendi peamisi uusi omadusi on ühenduse võimalus käsitleda tõhusamalt liikmesriikide pakutud abi transportimise küsimust. Kodanikukaitse rahastamisvahendi alusel luuakse ja rakendatakse asjaomased teenused ja rajatised, mis tagavad hädaolukorras ühenduse mehhanismi kaudu palutud ja pakutud abi tõhusa ja kiire transportimise asjaomasesse riiki kas siis ELis (eelarverida 07 04 01) või väljaspool ELi piire (eelarverida 19 06 05).

Tervise- ja toiduohutus on paigutatud rubriiki 3 b, kodakondsus. Peamised eelarveread on terviseprogrammi omad, kaks agentuuri (Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ja Euroopa Toiduohutusamet) ja ühenduse tubakaalase uurimustöö ja teabelevi fond.

Alates 1. jaanuarist 2008 vahetab uus terviseprogramm (2008–2013) välja esimese rahvatervise programmi (2003–2008). Uuele programmile ettenähtud assigneeringud kokku on 321,5 miljonit eurot, mis on märkimisväärselt vähem kui esialgu kavandati, kui komisjon oma ettepaneku esitas ja parlament esimesel lugemisel oma seisukoha vastu võttis. 2007. aasta juulis toimunud teisel lugemisel kokkulepitud rahastamispakett vastab käesolevale rahastamistasemele, arvestades, et mõnda terviseohtudega seotud tegevust (nakkushaiguste järelevalve), mida varem rahastati programmi raames, rahastab nüüd Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus. Kuid nimetatud lõppsummas kajastub 2007. aastal juba tegevusteks eraldatud 44 miljonit eurot.

2003.– 2008. aasta rahvatervise programmi vahehindamine on käsil, tulemused ei ole veel kättesaadavad.

Otsemaksed ühenduse tubakaalase uurimustöö ja teabelevi fondist teabekampaaniate korraldamiseks ja üldsuse teadlikkuse tõstmiseks tubakatarbimise kahjulikest mõjudest peaksid 2008. aasta esialgse eelarveprojekti kohaselt kasvama 13,500 miljonilt eurolt (2007) 14,250 miljoni euroni. Olukord on siiski murettekitav, sest rahaline toetus ühenduse tubakaalase uurimustöö ja teabelevi fondist eespool nimetatud kampaaniate korraldamiseks peaks ettenähtu kohaselt 2009. aastal lõppema. Tuleb vältida poliitikat, mis on selges vastuolus ELi mitmesuguste suitsetamisvastaste kampaaniatega. Tubakas on ainuke suurim välditav surma põhjustaja Euroopa Liidus, mis põhjustab igal aastal üle poole miljoni surmajuhtumi ja üle miljoni surmajuhtumi kogu Euroopas. Hinnanguliselt on 25% kõigist vähiga seotud surmajuhtumitest ja 15% kõigist Euroopa Liidu surmajuhtumitest tingitud suitsetamisest.

Agentuurid: EMEA, EEA, EFSA ja ECDC

2008. aasta esialgses eelarveprojektis on ette nähtud assigneeringud 25 detsentraliseeritud agentuurile kogusummas 524,0 miljonit eurot, summa on kasvanud ligikaudu 19% võrra võrreldes agentuuride toetussummaga 441,8 miljonit eurot 2007. aastal. Suurim agentuuridega seotud kulutus langeb seitsmeaastase raamprogrammi rubriiki 1, kuhu on koondunud 51% 2008. aastal agentuuridele ettenähtud eelarvest. 38% kogusummast on kavandatud rubriiki 3 kuuluvatele agentuuridele, rubriigile 2 on ette nähtud 7% ja rubriigile 4 on kavandatud väikseim osa, 3%. Agentuuride kasv väljendub ka nende töötajate arvus. 1995. aastal töötas agentuurides alla viiesaja inimese, kuid 2008. aasta esialgses eelarveprojektis on agentuuride ametikohtade loetelus ette nähtud 3835,5 ametikohta.

Euroopa Ravimiametile (EMEA) on 2008. aasta esialgses eelarveprojektis ette nähtud Euroopa toetus 32 miljonit eurot, 2007. aasta eelarvega võrreldes on see vähenenud 3 miljoni euro võrra. 2008. aasta programmiprojektis toob amet välja oma põhiülesanded, st teaduslik nõustamine, meditsiinitoodetele lubade andmine ja järelevalve teostamine. Amet keskendub lisaks inim- ja veterinaarravimite ohutuse tagamisele, aitab kaasa ravimite kiiremale kättesaadavusele nii inimmeditsiini kui veterinaaria valdkonnas; aitab luua uuenduslikkust soosivat keskkonda; edendab avatust, suhtlust ja teabe esitamist; tugevdab Euroopa ravimivõrgustikku ja suurendab ameti panust ravimite reguleerimisega seotud tegevustesse rahvusvahelisel tasandil. 2008. aasta esialgses eelarveprojektis on eelarvereas „Eritoetus harva kasutatavate ravimite eest” ette nähtud samasugune summa kui 2007. aastal.

2008. aasta esialgses eelarveprojektis on Euroopa Keskkonnaagentuurile (EEA) ette nähtud oluline assigneeringute kasv 2 miljoni euro võrra lisaks inflatsiooni arvestavale 2protsendilisele kasvule. Keskkonnaagentuuri põhieelarveks on ette nähtud 36,4 miljonit eurot, mille abil agentuur peab toetama säästlikku arengut ja aitama saavutada Euroopa keskkonna märkimisväärset ja mõõdetavat paranemist poliitikate väljatöötajatele ja üldsusele õigeaegse, sihipärase, asjaomase ja usaldusväärse teabe esitamise abil ning tegelema lisaülesannetega, nagu kliimamuutused, energia, õhu kvaliteet, bioloogiline mitmekesisus, transport, tehnoloogia ja innovatsioon, säästlik tarbimine ja tootmine ja ühise ELi keskkonnateabe süsteemi väljaarendamine.

2008. aasta ei ole Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele (ECDC) täie töökoormusega aastaks. Kuid mõlemale agentuurile kokku on eraldatud siiski 25% kõigist rubriigi 3B/kodakondsus all saadaolevatest vahenditest. Kooskõlas finantsraamistiku piirmääradega peaks EFSA ametikohtade arv kasvama 300-lt ametikohalt 2007. aastal 335 ametikohale 2008. aastal ehk 12% võrra. Kõnealune ametikohtade kasv on tingitud ameti põhiülesannete täitmisest ja seadusandja antud lisaülesannete rakendamisest teadustegevuste, riskianalüüsi ja andmekogumise valdkonnas. Personali kasv on kooskõlas 2008. aasta esialgses eelarveprojektis ettenähtud rahaliste vahenditega (63,5 miljonit eurot) – võrreldes 2007. aastaga suureneb eelarve 6,5 miljoni euro võrra. 2008. eelarveaasta (39,1 miljonit eurot) on Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele kolmas täistööaasta, mil kavatsuste kohaselt keskendutakse mitmete tegevuste konsolideerimisele, eelkõige järelevalve ja valmisoleku valdkonnas. Keskuse 2008. aasta tööprogrammis määratakse kindlaks valdkonnad, kus tehakse uusi või intensiivistatakse olemasolevaid algatusi, eesmärgiga arendada välja keskuse suutlikkus, et hõlmata nõuetekohaselt kõik ECDC asutamismääruses esitatud valdkonnad.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

11.9.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:41

–:0

0:0

 

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Adamos Adamou, Georgs Andrejevs, Liam Aylward, John Bowis, Frieda Brepoels, Dorette Corbey, Chris Davies, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Edite Estrela, Satu Hassi, Jutta Haug, Jens Holm, Caroline Jackson, Dan Jørgensen, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Urszula Krupa, Aldis Kušķis, Marios Matsakis, Alexandru-Ioan Morţun, Roberto Musacchio, Péter Olajos, Miroslav Ouzký, Vladko Todorov Panayotov, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Guido Sacconi, Daciana Octavia Sârbu, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Kathy Sinnott, Bogusław Sonik, María Sornosa Martínez, Antonios Trakatellis, Thomas Ulmer, Marcello Vernola, Anja Weisgerber, Glenis Willmott

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Kathalijne Maria Buitenweg, Christofer Fjellner

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS (18.9.2007)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
(C6-0287/2007 - 2007/2019(BUD))III jagu – komisjon

Arvamuse koostaja: Angelika Niebler

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   juhib tähelepanu Euroopa Liidu ees seisvatele väljakutsetele ja Lissaboni eesmärkidele ning tervitab assigneeringute suurendamist 2008. aasta esialgse eelarveprojekti mitmetes rubriikides, eelkõige teadusuuringute, konkurentsivõime ja innovatsiooni, üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude ning hariduse ja koolituse rubriikides;

2.   tervitab eriti komisjoni võetud kohutusi teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamiseks; rõhutab Euroopa teadusnõukogu olulisust, mis alates 2008. aastast vastutab teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) raames programmi „Ideed” rakendamise eest ja mida toetab rakendusamet, et teadusnõukogu saaks toimida täiel määral eesliiniuuringute üleeuroopalise rahastamisametina;

3.   toetab Euroopa Tehnoloogiainstituudi loomist, mis ergutab innovatsiooni ja mille tegevussuund on tihedalt seotud teadusuuringute, ettevõtlus- ja hariduspoliitikaga; nõuab, et komisjon selgitaks, kuidas Euroopa Tehnoloogiainstituuti rahastama hakatakse, ja eeldab pigem täiendavate assigneeringute eraldamist kui seitsmendat raamprogrammi toetavate rahaliste vahendite mis tahes vähendamist;

4.   tuletab meelde hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni „teadmiste kolmnurga” suutlikkuse tugevdamise ning selle osade vaheliste sidemete tõhustamise tähtsust; toetab jõuliselt igakülgse Euroopa infoühiskonna saavutamist, mis võimaldaks tagada majanduskasvu ja töökohtade loomist, samuti paremaid teenuseid ja elukvaliteeti;

5.   usub, et uuenduslike ettevõtjate tööhõivepotentsiaal võiks aidata ELil ületada globaliseerumise põhjustatud teatavaid raskusi; toetab ettevõtjatele soodsa halduskeskkonna loomist ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate halduskoormuse kergendamist õigusaktide kvaliteedi parandamise ja nende lihtsustamise kaudu;

6.   tunnistab energiavarustuse jätkusuutlikkuse, konkurentsivõimelisuse ja kindluse ning energiatõhususe tähtsust ELis; juhib tähelepanu ELi väljatöötatud uue energiapoliitika olulisusele, mis on kliimamuutusega võitlemise ning ELi energiavarustuse kindluse ja konkurentsivõime tugevdamise eesmärk.

7.    on seisukohal, et kooskõlas kliimamuutusega võitlemise ja ELi uue energiapoliitika iga-aastase poliitilise strateegiaga on muuhulgas vaja suurendada komisjoni töötajate arvu energia valdkonnas, et tagada energeetika vaatluskeskuse piisav töötajate arv ning töö energiatõhususe parandamiseks.

LÜHISELGITUS

2008. aasta esialgne eelarveprojekt on teine eelarveprojekt ELi rahastamist kuni aastani 2013 suunavas mitmeaastases finantsraamistikus. Enamik uusi mitmeaastaseid programme käivitati 2007. aasta alguses ning nende jaoks on 2008. aasta konsolideerimise ja rakendamise jätkumise aasta.

Alamrubriik 1a on Lissaboni strateegia põhituum. Kulukohustuste assigneeringud nimetatud alamrubriigis on 2008. aasta esialgses eelarveprojektis 10 270,4 miljonit eurot ja maksete assigneeringud 9 538,7 miljonit eurot. Peamised siinkohal väljatoodavad programmid on teadusuuringute ja tehnoloogiarenduse seitsmes raamprogramm, elukestva õppe programm, konkurentsivõime ja uuendustegevuse programm, üleeuroopalised võrgud (TENs), Marco Polo II ja GALILEO ning programm PROGRESS.

JAOTIS 01: MAJANDUS JA RAHANDUSVALDKOND

Finantstehingud ja rahastamisvahendid (peatükk 04)

Peatüki kogueelarvet on vähendatud 367,16 miljonilt eurolt 169 miljonile eurole. 2008. aastal rakendab komisjon täiendavalt finantsvahendeid majanduskasvu algatuse ja uue finantsraamistiku raames (konkurentsivõime ja uuendustegevuse programm). Uus vahend kandidaatriikide VKEdele ja omavalitsustele hõlmab eelkõige uue energiatõhususe programmi käivitamist.

JAOTIS 02: ETTEVÕTLUS

Konkurentsivõime, tööstuspoliitika, innovatsioon ja ettevõtlus (peatükk 02)

Kõnealuse peatüki kogueelarvet on suurendatud 127,16 miljonilt eurolt 130,40 miljonile eurole (kasv 2,55%). Seda tegevust toetatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammist ja selle piires ettevõtluse ja uuendustegevuse programmist.

Koostöö – Turvalisus ja kosmos (peatükk 04)

Kõnealuse peatüki kogueelarvet on suurendatud 16,34%: 171,72 miljonilt eurolt 199,78 miljonile eurole. Teadusuuringute ja tehnoloogiarenduse seitsmes raamprogramm annab vahendeid eelkõige rakenduslikeks teadusuuringuteks koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga, eesmärgiga kasutada ära satelliidisüsteemide võimalusi.

JAOTIS 06: ENERGEETIKA JA TRANSPORT

Sise-, õhu- ja meretransport (peatükk 02)

Nimetatud tegevus on ITRE komisjoni jaoks väga oluline, eriti Galileo programmi osas. Peatüki kogueelarvet on suurendatud 270,40 miljonilt eurolt 328,18 miljonile eurole (kasv 21,37%).

Üleeuroopalised võrgud (peatükk 03)

Peatüki kogueelarvet on 2008. aasta esialgses eelarveprojektis suurendatud 14,4% võrreldes 2007. aasta eelarvega. Nimetatud tegevus keskendub peamiselt üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude väljaarendamisele.

Tavapärased ja taastuvad energiaallikad (peatükk 04)

Peatüki kogueelarvet on pisut vähendatud: 0,86% võrra ehk 64,92 miljonilt eurolt 64,37 miljonile eurole. II Euroopa aruka energiakasutuse programm, mida nüüd haldab konkurentsivõime ja innovatsiooni rakendusamet (varem aruka energeetika rakendusamet), on osa jõupingutustest energiasäästu ja taastuvate energiaallikate edendamisel.

Tuumaenergia (peatükk 05)

Peatüki eelarvet on suurendatud 264,30 miljonilt eurolt 270,70 miljonile eurole (kasv 2,42%). Selle peatüki prioriteedid keskenduvad säästvale arengule (tuumajaamade ohutus ning tuumajäätmete ohutu ja tõhus korraldamine) ja üldsuse kaitsele (tuumaohutus ja kaitse kiirituse eest).

Energia- ja transpordialane uurimistöö (peatükk 06)

Peatüki kogueelarvet on suurendatud 8,50%: 234,42 miljonilt eurolt 254,35 miljonile eurole. Nimetatud tegevus on osa teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi rakendamisest. Prioriteedid (lennunduse valdkonnas) on toetada Euroopa lennundustööstust (tehnoloogia Single Sky/Sesar rakendamiseks, mida rahastatakse 50% ulatuses teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammist) ja kosmoseuuringuid (Galileo: jätkuv uuringu- ja tutvustamistegevus koos käivitamisetapi otserahastamise Galileo programmiga).

JAOTIS 08: TEADUSUURINGUD

Euroopa Ühenduse teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi eelarve 2008. aastaks on komisjoni ettepanekus 5 579 miljonit eurot vastavalt neljale eesmärgile, millest igaühte toetab vastav programm.

Eriprogramm „Koostöö“

Programm hõlmab mitmesuguseid riikidevahelises koostöös tehtavaid teadusuuringuid.

Eriprogramm „Ideed“

Eriprogrammi eelarvet on märkimisväärselt suurendatud: 96,48% ehk 260,84 miljonilt eurolt 512,50 miljoni euroni. Seitsmenda raamprogrammi see osa on pühendatud teadusuuringute uuele elavdamisele, edendades pädevust konkurentsi kaudu. Euroopa teadusnõukogu jääb uurijate endi algatatud projektide rahastajaks kõikides teaduse ja tehnoloogia valdkondades.

Eriprogramm „Inimesed“

Eriprogrammi eelarve kasv on 9,70% – 430,18 miljonilt eurolt 471,89 miljonile eurole. Kõnealune eriprogramm on pühendatud teadlaste toetamisele, ülikoolide- ja valdkondadevahelise liikuvuse suurendamisele ning sidemete tugevdamisele riiklike süsteemidega.

Eriprogramm „Võimekus“

Eriprogrammi „Võimekus” eelarve 2008. aastaks on 399,345 miljonit eurot (lisa tabel 4). Seitsmenda raamprogrammi see osa on pühendatud teadusuuringute infrastruktuurile, VKEde huvides läbiviidavatele teadusuuringutele, programmile „Teadus ja ühiskond” ning rahvusvahelisele koostööle.

JAOTIS 09: INFOÜHISKOND JA MEEDIA

Infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi 2008. aasta eesmärgid tulenevad otseselt i2010 strateegilisest algatusest, mille keskmes on uuendatud Lissaboni strateegia peateljed. Eelarveridade 09 02 (i2010 – Elektronsidepoliitika ja võrguturvalisus) ja 09 06 (Audiovisuaalpoliitika ja programm „Media”) tegevus on seotud i2010 esimese sambaga. Eelarveridade 09 04 (i2010 – Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) ja 09 05 (i2010 – Võimekus – Teadusuuringute infrastruktuurid) tegevus toetab i2010 teist sammast ning eelarverea 09 03 tegevus (i2010 – Info- ja sidetehnoloogia kasutuselevõtmine) kuulub kolmanda samba alla.

JAOTIS 10: OTSENE TEADUSTEGEVUS

Jaotise 10 eelarvet on mõnevõrra suurendatud: 348,47 miljonilt eurolt 361,42 miljonile eurole (kasv 3,72%). 2008. aastal, mis on seitsmenda raamprogrammi teine aasta, jätkub Teadusuuringute Ühiskeskuse töö kooskõlas suunistega, mis on sätestatud tuumaenergiaalases eriprogrammis ja tuumaenergiaga mitteseotud eriprogrammis.

MENETLUS  

Pealkiri

Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarve projekt – III jagu – komisjon

Menetluse number

2007/2019 (BUD)

Vastutav komisjon

BUDG

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

ITRE

Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev

 

Arvamuse koostaja
  nimetamise kuupäev

Angelika Niebler

27.2.2007

Endine arvamuse koostaja

 

Arutamine parlamendikomisjonis

26.6.2007

13.9.2007

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

13.9.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

36

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Březina, Philippe Busquin, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Silvia Ciornei, Den Dover, Nicole Fontaine, Adam Gierek, Norbert Glante, András Gyürk, Erna Hennicot-Schoepges, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Romano Maria La Russa, Eluned Morgan, Angelika Niebler, Reino Paasilinna, Atanas Paparizov, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Paul Rübig, Andres Tarand, Radu Ţîrle, Claude Turmes, Alejo Vidal-Quadras, Dominique Vlasto,

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Alexander Alvaro, Ivo Belet, Danutė Budreikaitė, Joan Calabuig Rull, Manuel António dos Santos, Neena Gill, Edit Herczog, Vittorio Prodi, Esko Seppänen, Silvia-Adriana Ţicău,

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

 

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonI ARVAMUS (12.9.2007)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
(C6-0287/2007 – 2007/2019(BUD))III jagu – komisjon

Arvamuse koostaja: Luisa Fernanda Rudi Ubeda

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon on eelarvemenetluse raames vastutav jaotiste 12 (siseturg), 14 (maksukorraldus ja tolliliit) ja 17 (tervise- ja tarbijakaitse) valdkondade eest;

2.  on arvamusel, et komisjoni esitatud dokument on üldiselt piisav, et püstitatud eesmärgid täita ja kavandatud programmid ellu viia;

3.  märgib, et esialgses eelarveprojektis nähakse peatükkide 12 01 ja 12 02 vahendite osas ette vastavalt 8,28% ja 10,94% kasv ning juhib tähelepanu asjaolule, et 2007. aastal vastu võetud ja 2008. aastal vastuvõtmist vajavate õigusaktide suure hulga tõttu on nende ülevõtmise ja jõustamisega seotud tõhus järelevalve liikmesriikides hädavajalik; tervitab seetõttu ühtset turgu kajastava uue infosüsteemi loomise algatamist, mis lihtsustaks kõnealuse ülesande täitmist;

4.  on arvamusel, et SOLVIT on end ühe tõhusaima vaidluste kohtuvälise lahendamise vahendina tõestanud ja seega oleks otstarbekas suurendada selle koolitus- ja toetusmeetmete rahastamist ning taotleb täiendava 200 000 euro eraldamist;

5.  märgib, et kavandatud tollipoliitikameetmed tuleb ellu viia programmi „Toll 2013” raames ja on arvamusel, et antud valdkonnas oleks vahendite kasv 19,78% ulatuses õigustatud, sest muuhulgas tuleb luua üleeuroopaline elektrooniline tollikeskkond, võtta kasutusele ajakohastatud tolliseadustik ja samuti on seoses kahe uue liikmesriigi – Bulgaaria ja Rumeenia – tegevusse kaasamisega suurenenud töökoormus;

6.  rõhutab, et vastava peatüki (17 02) jaoks ette nähtud assigneeringute 17,9% kasvust hoolimata tuleb tarbijapoliitika valdkonda tugevdada, et luua vajalik tarbijate usaldus ühtse turu vastu; arvestades, et tarbijate õiguste kaitse on üks positiivsemaid ja nähtavamaid aspekte ELi ja tema kodanike vahelistes suhetes, tuleb viimaste kaitseks eriti just teenuste siseturul tagada tarbijakaitsenormide tõhus rakendamine, eelkõige erinevate riiklike ühingute vahelise koostöö ja ühingute üleeuroopalise reguleeriva töö kaudu;

7.  kutsub seoses oma 21. juuni 2007. aasta resolutsiooniga tarbijate usalduse kohta digitaalse keskkonna vastu¹ eelarvepädevaid institutsioone üles tagama piisav rahaline toetus Euroopa digitaalse turu erinevaid valdkondi hõlmavate tarbijate teavitamis- ja kaitsemeetmete üleeuroopalisele rakendamisele.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

12.9.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

32

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Charlotte Cederschiöld, Mia De Vits, Janelly Fourtou, Małgorzata Handzlik, Daniel Hannan, Malcolm Harbour, Anna Hedh, Edit Herczog, Iliana Malinova Iotova, Lasse Lehtinen, Arlene McCarthy, Toine Manders, Nickolay Mladenov, Catherine Neris, Bill Newton Dunn, Zita Pleštinská, Karin Riis-Jørgensen, Zuzana Roithová, Luisa Fernanda Rudi Ubeda, Heide Rühle, Leopold Józef Rutowicz, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Alexander Stubb, Eva-Britt Svensson, Marianne Thyssen, Horia-Victor Toma, Bernadette Vergnaud

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

André Brie, Wolfgang Bulfon, Ieke van den Burg, Olle Schmidt

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

transpordi- ja turismikomisjonI ARVAMUS (12.9.2007)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2008. majandusaasta üldeelarve projekti kohta
(C6-0287/2007 - 2007/2019(BUD))III jagu – komisjon

Arvamuse koostaja: Roberts Zīle

LÜHISELGITUS

Sissejuhatus

Kõnealune eelarveaasta on uue finantsraamistiku perioodi (2007–2013) teine aasta. Esialgse eelarveprojekti vorm, eelkõige seoses üleeuroopalise transpordivõrgustikuga (TEN-T), on määratud kindlaks 2006. aasta 17. mai institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[1]. 2008. aasta eelarvemenetluse käigus tuleb käsitleda mitut olulist küsimust, sealhulgas TEN-T, transpordiga seotud asutuste piisav rahastamine, autotranspordi turvalisusega seotud katseprojektide edendamine ning samuti Galileo rahastamise edasine kulg, kuna see võidakse siduda TEN-T vahenditega.

Nõukogu kavatseb eelarveprojekti kinnitada juulis ning sellest dokumendist lähtudes teeb arvamuse koostaja oma muudatusettepanekud. Kui ei esitata veenvat vastuväidet, teeb arvamuse koostaja tõsiselt põhjendatud juhul muudatusettepanekud esialgses eelarveprojektis kavandatud summade taastamiseks. Ühtlasi kaalub ta muude muudatusettepanekute tegemist, mis põhinevad allpool toodud esialgse eelarveprojekti analüüsil ja teiste osapoolte, sealhulgas transpordiasutustega peetud aruteludel.

Euroopa Lennundusohutusamet (06 02 01)

Esialgne eelarveprojekt näeb ette 1. jaotise (tööjõukulud ja muud seonduvad kulud) ning 2. jaotise (infrastruktuuri- ja halduskulud) makse- ja kulukohustuste assigneeringute suurenemise 46,1%, et need ulatuksid ühtekokku 20,75 miljoni euroni iga assigneeringuliigi kohta. Samas tehakse ettepanek 3. jaotise (sertifitseerimine ja muud tegevuskulud) vähendamiseks 10,5%. Kõigi jaotiste kohta kokku on kulukohustuste ja maksete assigneeringuid 30 miljonit eurot.

Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) jätkab oma tegevuste laiendamist lennutegevuse, lennumeeskondade lubade väljaandmise ning välisriikide õhusõidukite ohutushindamise valdkonnas. 2. ja 3. jaotise assigneeringute suurendamise toetamine tugineb asjaolule, et EASA töötajate arv kasvab jätkuvalt, et täita kõiki ametikohtade loetelus toodud ametikohti. Assigneeringute suurenemine 2008. aastal kajastab küll ka asjaolu, et osa uutest töötajatest võeti tööle 2007. aastal, kuid nende esimene täistööaasta on 2008. aastal. Meedias on kaheldud, kas EASA-l on oma ülesannete täitmiseks piisavalt ressursse. Võttes arvesse oma täiendavaid arutelusid EASAga ja nõukogu eelarveprojektis kavandatud summasid, kaalub arvamuse koostaja, kas muudatus on siin vajalik.

Euroopa Meresõiduohutuse Amet (06 02 02)

Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) halduskulude rahastamist suurendatakse esialgses eelarveprojektis 7%, kuid tegevuskulude rahastamist 41,3%. Assigneeringud saastevastaste meetmete rahastamiseks isegi vähenevad 28%. Kulukohustuste ja maksete assigneeringud moodustavad kokku vastavalt 44,3 miljonit eurot ja 46,9 miljonit eurot, millest 18 miljonit eurot ja 20,25 miljonit eurot moodustavad saastevastased meetmed. EMSAt rahastab täielikult EL. Saastevastaste kulude vähenemine tuleneb reostustõrjelaevade kulukohustuste ja maksete assigneeringute mudelist, kuid ei tähenda tegevuse vähenemist merel. Tegevuskulude suurendamise ettepanek kajastab EMSA suurenenud rolli ja vastutust ELi õiguse ja rahvusvaheliste normide rikkumiste avastamisel ja uurimisel. Arvamuse koostaja kaalub, kas muudatus määrata EMSA-le ELi kaugtuvastus- ja jälgimissüsteemi andmekeskuse jaoks täiendavaid vahendeid on vajalik pärast seda, kui kõnealuse andmekeskuse loomise suhtes on lõplik otsus tehtud.

Euroopa Raudteeohutuse ja Koostalitluse Amet (06 02 08)

Haldusassigneeringud 1. ja 2. jaotises suurenevad 7,2% 13,29 miljoni euroni ning tegevusassigneeringud 3. jaotises, nii kulukohustuste kui ka maksete osas, suurenevad 11% 4,71 miljoni euroni.

Kõnealused suurenemised kajastavad ameti tegevuse nõutavat laienemist sõidukite sertifitseerimise ja ohutusmeetmete valdkonnas. Amet on ka alles oma tegevuse algusfaasis.

Kõigi kolme eespool nimetatud ameti 1. ja 2. jaotise assigneeringute suurenemised on seotud ohutusalase tegevuse laienemisega kõnealuste ametite tegevusvaldkondades.

Üleeuroopalised võrgud – Täitevasutus (06 01 04 31)

Kõnealusel asutusel puudub praegu veel õiguslik alus. Asutus alustab tööd 2007. aastal. Komisjon teeb ettepaneku eraldada liigendamata assigneeringutena 2008. aastal 10,2 miljonit eurot ehk 15% rohkem kui eelmisel eelarveaastal. Tegemist on täitevasutusega, kes vastutab erinevate ühenduse vahendite haldamise eest transpordi ja eelkõige üleeuroopalise transpordivõrgustiku valdkonnas.

Transpordiohutus (06 02 03)

Transpordiohutuse puhul on tehtud ettepanek suurendada kulukohustuste assigneeringuid 5%, samas kui maksete assigneeringud jäävad stabiilseks (10,0 miljonilt eurolt 10,5 miljoni euroni kulukohustuste osas ja 14,5 miljonit eurot maksete osas). Selle eelarverea ajalugu näitab assigneeringute vähest ärakasutamist. Komisjon väidab, et mitmesugused ametid on paljud eelarvereaga ette nähtud ülesanded praeguseks üle võtnud ning kavandatud on vaid üksikuid Euroopa projekte, millele selle vahendeid võiks kulutada.

Marco Polo II programm (06 02 06)

See on uue programmi teine aasta 2007.–2013. aasta finantsraamistikus. Kulukohustuste assigneeringuteks pakutakse 2008. aastal 57,422 miljonit eurot ja maksete assigneeringuteks 15,7 miljonit eurot. Eesmärk on soodustada liikluse üleviimist maanteelt teistele transpordiliikidele ja arendada välja meremagistraalid. Kui Marco Polo II programmi maksete assigneeringud 2008. aastal liidetakse Marco Polo I programmi assigneeringutele, kasvavad 2008. aasta kulud 50%. Komisjoni väitel on kasv vajalik, et toetada edasisi projekte, mis julgustavad kaubaveoks raudtee-, lähimere- ja siseveetranspordi kasutamist. 2008. aastaks on kavandatud 35 projekti. Sellega seotud eelarverida on:

Siseturg ja transpordisüsteemide optimeerimine (06 02 04 01)

Kõnealune eelarverida on mõeldud andmete ja statistika kogumiseks arukate transpordisüsteemide arendamise ja koostalitlusvõime edendamise eesmärgil. Maksete assigneeringud on vähenenud 26,7% – 7,5 miljonilt eurolt 5 miljoni euroni.

Galileo järelevalveasutus (06 02 09 01)

Esialgne eelarveprojekt näeb ette 9,7% suuruse kasvu kulukohustuste ja maksete assigneeringutes halduskulude katteks 1. ja 2. jaotises. Mõlemad suurenevad 6,8 miljonilt eurolt 2007. aastal 7,46 miljoni euroni 2008. aastal. 3. jaotise assigneeringud kasvavad 18,1%, 2,625 miljonilt eurolt 3,1 miljoni euroni. Ametit rahastab täielikult ühendus. Assigneeringute kasv tuleneb peamiselt uue ameti ametikohtade arvu jätkuvast suurenemisest, vahel ka ametikoha üleviimisest komisjonist järelevalveasutusse.

Galileo programm (06 02 10)

Projekti Galileo võimaliku mõju tõttu arukatele transpordisüsteemidele ja logistikale on transpordi- ja turismikomisjonil jätkuvalt suur huvi projekti Galileo edendamiseks. 2008. majandusaasta on teine kõnealusel eelarvereal kulude näitamise aasta. Kulukohustuste assigneeringutena on ette nähtud 151 miljonit eurot, mis on 51% rohkem kui eelmisel aastal. Maksete assigneeringud jäävad samaks – 100 miljonit eurot. Komisjon kirjeldab seda kulu kui arenguetapi osa. 2008. aastal loodetakse esimesed neli satelliiti orbiidile viia. Jaotise nimetus on veidi eksitav, sest see hõlmab kaht programmi – Galileod ja EGNOSt. Programmi rahastatakse riiklikest ja eraallikatest. Erasektoriga peetud läbirääkimistel esilekerkinud probleemide tõttu on aga nendevaheline tasakaal käesoleval hetkel aktiivsel läbivaatamisel. Arvamuse koostaja hoiab end selle valdkonna arengutega kursis. Kavandada võib täiendavaid vahendeid, kuid seda ei tohiks teha transpordi infrastruktuuri investeeringute arvelt.

Üleeuroopalised transpordivõrgud (06 03 01 ja 06 03 03)

Esimene eelarverida, 06 03 01, seostub projektidega, mida rahastatakse kehtivate määruste alusel ning 1999.–2006. aasta finantsperspektiivi perioodi raames. Muid täiendavaid kulukohustuste assigneeringuid 2008. aastaks ei kavandata ning maksete assigneeringuid vähendatakse 13,8%, 300 miljoni euroni.

Uuele eelarvereale 06 03 03 kavandatakse 2008. aastaks kulukohustuste assigneeringuid 935,937 miljonit eurot. Maksete assigneeringud on sellel eelarvereal esimest korda ja nende jaoks on esialgses eelarveprojektis ette nähtud 370 miljonit eurot. Nende kahe eelarverea kokkuvõttes kasvavad kulukohustuste assigneeringud 14,5% ning maksete assigneeringud kahekordistuvad. Need summad jäävad 2007.–2013. aasta finantsraamistikus sätestatud üldise ülemmäära ulatusse, mida alandati oluliselt võrreldes komisjoni esialgse ettepaneku ja Euroopa Parlamendi eelistusega. 80–85% vahenditest kavandatakse suunata mitmeaastastele eelisprojektidele. Kuigi programmi üksikasjad määrab osaliselt rahastamise võimalus liikmesriikide investeeringutest ja muudest allikatest, keskendub 75% eelarvest eelisprojektide piiriülestele osadele ja kitsaskohtadele.

Võttes arvesse asjaolu, et põhiline osa investeeringutest peab tulema riigieelarvest, on üks oluline küsimus seoses TEN-T rahastamisega ELi eelarvest see, millised on liikmesriikide tegelikud prioriteedid TEN-T investeeringute valdkonnas. Teine tahk on vajadus kaine mõistuse ja praktilise lähenemisviisi järele projekti rahastamiseks nii üleeuroopaliste võrkude kui ka Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Kuigi topeltrahastamist tuleb vältida, peab alles jääma ühise rahastamise võimalus, kui asjakohased nõuded on täidetud.

Ja lõpuks, pidades silmas ELi eelarvetoetuse olulist vähenemist üleeuroopalisele transpordivõrgustikule finantsperspektiivi raames, ei saa rääkida ka nende kahe eelarverea vahendite kasutamisest, et korvata puudujääke programmi Galileo rahastamises erasektori vahenditest.

Transpordiohutus (06 02 03)

Kulukohustusi suurendatakse 10,0 miljonilt eurolt 10,5 miljoni euroni, maksete assigneeringuteks jääb endiselt 14,5 miljonit eurot. Kõnealune eelarverida hõlmab andmete kogumist ja analüüsi kõigi transpordiliikide kohta, et aidata kaasa ohutuseeskirjade väljatöötamisele ja rakendamisele.

Transpordi turvalisus (06 07 01)

Kõnealune eelarverida rahastab mere- ja õhutranspordi kontrollitegevusi rahvusvahelises ja kahepoolses raamistikus. Maksete assigneeringuteks jääb endiselt 3,5 miljonit eurot, kuid kulukohustuste assigneeringud vähenevad 4 miljonilt eurolt 3,5 miljoni euroni. Kontrollkäikude arv ei muutu.

Üleeuroopalise autotranspordivõrgu turvalisuse katseprojekt (06 07 02)

Kõnealune eelarverida moodustati Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuga. Kulukohustusi pole 2008. aastaks kavandatud ning maksete assigneeringuid vähendatakse 3,6 miljonilt eurolt 1,4 miljoni euroni. Komisjon põhjendab seda sellega, et katseprojekt jõuab 2007. aastal lõpule. Arvamuse koostaja ootab huviga katseprojekti tulemusi ning sellest tulenevat komisjoni järeldust ja ettepanekuid edasiseks tegevuseks. Ta märgib, et 2008. aastal on vajalik laiendada üleeuroopalise autotranspordivõrgu turvalisuse katseprojekti ulatust, luues Euroopa Liidu välispiiripunktidesse veoautodele turvalised parklad. Sunnitud seisakute tõttu piiripunktides peavad veoautud maanteedel kümneid kilomeetreid järjekordades seisma. Selline olukord ei ohusta üksnes maanteeohutust, vaid mõjub kahjustavalt ka välispiiripunktide keskkonnaalasele ja sotsiaalsele olukorrale. Seepärast teeb ta ettepaneku laiendada katseprojekti ulatust ka sellele probleemile.

Reisijate õigused (06 02 04 02)

Kuigi kulukohustuste assigneeringuid sellel eelarvereal suurendatakse 400 000 euroni, vähendatakse maksete assigneeringuid 65%, 350 000 euroni. Arvamuse koostaja kaalub, kas pärast reisijate õigusi käsitleva õigusakti vastuvõtmist kolmanda raudteepaketi raames on viimane summa piisav, et katta vajalikud uuringud ja raudteereisijate õigusi käsitlevad teabekampaaniad. Arvamuse koostaja pöördub täpsustuste saamiseks kõnealuses küsimuses komisjoni poole.

MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Liidu 2008. majandusaasta üldeelarve projekt: III jagu – komisjon

Menetluse number

2007/2019(BUD)

Vastutav komisjon

BUDG

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

TRAN

Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev

 

Arvamuse koostaja
  nimetamise kuupäev

Roberts Zīle
6.3.2007

Endine arvamuse koostaja

 

Arutamine parlamendikomisjonis

5.6.2007

26.6.2007

10.9.2007

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.9.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

33

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Michael Cramer, Arūnas Degutis, Christine De Veyrac, Saïd El Khadraoui, Robert Evans, Emanuel Jardim Fernandes, Stanisław Jałowiecki, Georg Jarzembowski, Timothy Kirkhope, Dieter-Lebrecht Koch, Jaromír Kohlíček, Sepp Kusstatscher, Bogusław Liberadzki, Marian-Jean Marinescu, Robert Navarro, Josu Ortuondo Larrea, Paweł Bartłomiej Piskorski, Reinhard Rack, Gilles Savary, Brian Simpson, Dirk Sterckx, Silvia-Adriana Ţicău, Yannick Vaugrenard, Lars Wohlin, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Zsolt László Becsey, Johannes Blokland, Jeanine Hennis-Plasschaert, Elisabeth Jeggle, Anne E. Jensen, Antonio López-Istúriz White, Helmuth Markov, Willem Schuth, Catherine Stihler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Ralf Walter

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

 

  • [1]  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

regionaalarengukomisjonI ARVAMUS (18.7.2007)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
(C6-0287/2007 - 2007/2019(BUD))III jagu – komisjon

Arvamuse koostaja: Wojciech Roszkowski

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   on seisukohal, et esialgsesse eelarveprojekti kirjendatud regionaalpoliitika summad vastavad liidu vajadustele tema püüdlustes vähendada järkjärgult piirkondade vahelisi arengu erinevusi ning järgida Lissaboni ja Göteborgi eesmärke; nõuab seetõttu kõikide esialgse eelarveprojekti ridade säilitamist või vajaduse korral taastamist;

2.   nõuab tungivalt, et komisjon tagaks maksekulude asjakohase taseme rubriigis 1 b ja looks tingimused, mida on vaja tõuke- ja ühtekuuluvusfondide täielikuks rakendamiseks ja kasutuselevõtuks;

3.   rõhutab Euroopa Parlamendi eesmärki lihtsustada ja selgitada regionaalpoliitika tavasid ning haldamist nii ELis kui ka liikmesriikides, nii et kõiki regionaalarengu jaoks eraldatud assigneeringuid saaks kasutada tõhusamalt ja rohkem tulemusele orienteeritult, et vähendada piirkondade vahelisi erinevusi ning saavutada Lissaboni ja Göteborgi eesmärgid;

4.   nõuab maksete assigneeringute suurendamist rubriigis 1 b – ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks;

5.   rõhutab vajadust, et 2008. aasta eelarveprojektis pöörataks erilist tähelepanu mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, tavalisele väikesemahulisele kaubandusele ning uurimis- ja arengutegevusele, arvestades nende rolli regionaalarengus;

6.   soovitab, et komisjon julgustaks liikmesriike saama kasu „Jeremie” ja „Jessica” algatustest, et tagada liikmesriikide ja piirkondade poolt tõukefondide täielik kasutuselevõtt;

7.  väljendab muret seoses võimalusega rahastada täiendavalt projekte nagu Euroopa Tehnoloogiainstituut ühtekuuluvuseelarve selleks mitteettenähtud osast ja valitsustevahelisel tasandil tehtud otsuste alusel; kutsub liikmesriike üles kaasama eelarvekomisjoni kõikide asjaomaste otsuste tegemisse;

LÜHISELGITUS

Hoolimata finantsperspektiivi ja institutsioonidevahelise kokkuleppe üle peetavate läbirääkimiste pikalevenimisest loodab komisjon 2007. aasta juuliks kiita heaks kõik riikide strateegilised programmid, vältides sellega ülemääraseid viivitusi, nagu esines eelmise programmiperioodi algul. Siinkohal tuleb märkida, et kuigi üldprioriteedid on sätestatud asjaomastes määrustes, sõltub rahade täpne jaotamine erinevatele projektidele erinevalt teatud muudest poliitikavaldkondadest liikmesriikide strateegilistest raamistikest, mida praegu koostatakse ja kinnitatakse koostöös komisjoniga, ning ühenduse vahendite kasutamisest kokkulepitud rakenduskavade puhul.

Komisjon tuletab oma 2008. aasta esialgse eelarvestuse aruandes[1] meile meelde, et „kõik tõukefondide ja ühtekuuluvusfondiga seotud arvnäitajad tulenevad õiguslikul alusel otsustatud rahastamispaketist ning on täielikult kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppe ülemmääradega”. Seepärast on komisjon oma eelarvesätete koostamisel hinnanud eelarvevajadusi, võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 2005. aasta otsuseid, finantsperspektiivi (2007–2013) ja institutsioonidevahelise kokkuleppe sätteid, programmitöö perioodil (2000–2006) alustatud ja hetkel käimasolevate projektide osas tasuda olevaid summasid ning jooksva perioodi arvatavaid nõutavaid ettemakseid. Niisiis suurenevad tõukefondide kulukohustused 2008. aastal 0,9%[2] ja maksed 3,2%[3], samas kui ühtekuuluvusfondi kulukohustused[4] ja maksed[5] suurenevad vastavalt 14,4% ja 36%. Tuleks märkida, et üks rubriigi 1b eelarverida jääb struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika valdkondadest välja. See on Euroopa naabruse ja partnerluse instrumendi (ENPI) eelarverida, kus rubriigi vahenditest toetatakse piiriülest koostööd. See kuulub välispoliitika valdkonda.

Jätkuv vajadus eelarvedistsipliini järele ja üleeuroopaline tagasiminek avaliku sektori investeeringutes on nihutanud rõhuasetuse vajadusele luua tingimused, mis osutuvad vajalikuks seoses:

Ø loodud töökohtade netomäära kavadega,

Ø sotsiaalse tõrjutusega tegelemisega,

Ø teadmistepõhise majanduse arendamisega.

Tegemist on selle lähenemisviisiga, mis on kohandatud 27liikmelise Euroopa uute tingimustega ning mis saab olema mõõdupuuks regionaalpoliitika edukuse mõõtmisel aastatel 2008–2009 toimuval väga olulise vahekokkuvõtte koostamisel. 2008. aastal hakkab komisjon tähelepanelikult jälgima programmitöö perioodi (2000–2006) ning programmide ja projektide lõpetamist, samuti hinnatakse sel perioodil poliitikavaldkonna poolt avaldatud mõju. Sellega samaaegselt tagatakse, et programmides võetakse täielikult arvesse majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava prioriteete.

Komisjon teatas[6], et nagu ka 2007. aastal, on kulukohustuste assigneeringute jaotamine esialgne ning põhineb programmitöö perioodi (2000–2006) varasematel andmetel. Siiski on Euroopa Komisjon ilmselgelt ainus institutsioon, kel on juurdepääs vajalikule teabele täielike eelarve vajaduste kohta ja seepärast teeb arvamuse koostaja ettepaneku, et kõik nõukogu poolt oma eelarveprojekti tehtud põhjendamatud muudatused peab Euroopa Parlament koheselt ära parandama.

Komisjon teatas samuti, et rahvastiku vananemine, eriti mõnedes piirkondades ja isegi liikmesriikides, on väheneva sündivuse tõttu muutunud üheks olulisemaks väljakutseks tuleviku Euroopale. Seetõttu on oluline edendada perekondlikke väärtusi ja aidata noori perekondi töö- ja perekohustuste ühendamisel.

EELARVERIDA JA PEALKIRI

2007. aasta eelarve

2008. aasta eelarve

Erinevus

1.2: Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

13 03 12

Ühenduse osamaksed Rahvusvahelisse Iirimaa Fondi

p.m

15.000.000

15.000.000

15.000.000

15.000.000

 

 

04 02 02

Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades rahu ja leppimise saavutamiseks mõeldud eriprogrammi lõpuleviimine (2000–2006)

p.m

32.000.000

0

8.973.140

 

-23.026.860

04 02 08

EQUALi meetmete lõpuleviimine (2000–2006)

p.m

606.350.733

0

300.000.000

 

-306.350.733

04 02 09

Enne 2000. aastat alustatud varasemate ühenduse algatuse programmide lõpuleviimine

p.m

6.000.000

0

2.000.000

 

-4.000.000

04 02 10

Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (2000–2006)

p.m

25.000.000

0

18.000.000

 

-7.000.000

1: Jätkusuutlik kasv

04 02 11

Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (2000. aastale eelnev aeg)

p.m

1.000.000

0

p.m.

 

-1.000.000

04 02 17

Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Lähenemine

7.403.471.207

1.089.889.685

7.614.779.048

3.823.198.181

211.307.841

2.733.308.496

04 49 04 01

Euroopa Sotsiaalfond (ESF) — Halduskorralduskulude järkjärguline kaotamine

p.m.

p.m.

 

 

13 01 04 01

Euroopa Regionaalarengu Fond — Halduskorralduskulud

13.100.000

13.100.000

13.100.000

13.100.000

 

 

13 01 04 03

Ühtekuuluvusfond — Halduskorralduskulud

4.950.000

4.950.000

4.950.000

4.950.000

 

 

13 03 01

Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 1 (2000–2006)

p.m.

12.726.229.309

p.m.

6.920.101.302

 

-5.806.128.007

13 03 02

Eriprogrammi lõpuleviimine rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (2000–2006)

p.m.

50.000.000

p.m.

32.900.225

 

-17.099.775

13 03 03

Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Enne 2000. aastat alustatud eesmärk 1

p.m.

35.000.000

p.m.

20.000.000

 

-15.000.000

13 03 04

Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 2 (2000–2006)

p.m.

3.620.643.555

p.m.

1.380.677.865

 

-2.239.965.690

13 03 05

Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Enne 2000. aastat alustatud eesmärk 2

p.m.

6.000.000

p.m.

5.000.000

 

-1.000.000

13 03 06

Programmi “URBAN” lõpetamine (2000–2006)

p.m.

131.241.283

p.m.

50.659.160

 

-80.582.123

13 03 07

Enne 2000. aastat alustatud ühenduse algatatud programmide lõpuleviimine

p.m.

5.000.000

p.m.

1.000.000

 

-4.000.000

EELARVERIDA JA PEALKIRI

2007. aasta eelarve

2008. aasta eelarve

Erinevus

1: Jätkusuutlik kasv

13 03 08

Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuendusmeetmed (2000–2006)

p.m.

70.000.000

p.m.

35.000.000

 

-35.000.000

13 03 09

Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetmete lõpuleviimine — Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (enne 2000. aastat)

p.m.

500.000

p.m.

p.m.

 

-500.000

13 03 10

Muude piirkondlike meetmete lõpuleviimine

0

0

 

 

13 03 11

Portugali tekstiili- ja rõivatööstuse moderniseerimise programmi lõpuleviimine

0

0

 

 

13 03 13

Ühenduse algatuse Interreg III meetmete lõpuleviimine (2000–2006)

p.m.

966.618.983

p.m.

750.000.000

 

-216.618.983

13 03 14

Kandidaatriikidega külgnevate piirkondade toetamine — Varasemate programmide lõpuleviimine (2000–2006)

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

13 03 15

Rahaline abi VKEde organisatsiooni loomiseks, mille eesmärk on parandada võrgustike loomise oskusi

p.m.

p.m.

0

0

 

 

13 03 16

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) — Lähenemine

20.676.478.574

3.043.946.283

21.267.270.155

10.677.786.977

590.791.581

7.633.840.694

13 03 17

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) — Programm “PEACE”

30.244.428

4.496.913

30.849.316

13.437.020

604.888

8.940.107

13 03 18

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) — Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive

5.381.768.585

633.338.124

5.108.692.167

2.540.832.078

-273.076.418

1.907.493.954

13 03 19

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) — Euroopa piirkondlik koostöö

1.055.259.758

158.130.591

1.004.703.240

559.011.239

-50.556.518

400.880.648

13 03 20

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) — Operatiivne tehniline abi

54.869.515

20.756.728

45.000.000

20.091.462

-9.869.515

-665.266

13 04 01

Ühtekuuluvusfond — Varasemate projektide lõpuleviimine (varasemad kui 2007. aasta)

p.m.

3.250.000.000

p.m.

1.936.747.200

 

-1.313.252.800

13 04 02

Ühtekuuluvusfond

7.121.426.147

1.693.079.985

8.150.101.978

4.786.634.804

1.028.675.831

3.093.554.819

13 05 03 01

Piiriülene koostöö — Panus alamrubriigist 1b

p.m.

p.m.

45.387.077

25.000.000

45.387.077

25.000.000

19 08 02 02

Piiriülene koostöö — Panus alamrubriigist 1b (Regionaalpoliitika)

47.579.371

12.753.208

81.289.362

45.000.000

33.709.991

32.246.792

Alamkategooria 1.2 kokku:

... % kogueelarvest

45.486.784.504

35,94%

37.790.265.808

32,72%

46.877.941.445

36,29%

40.622.714.507

33,41%

1.391.156.941

 

2.832.448.699

 

Kategooria 1 kokku:

... % kogueelarvest

54.854.332.015

43,34%

44.837.060.205

38,82%

57.148.370.445

44,24%

50.161.394.107

41,26%

2.294.038.430

5.324.333.902

2008. aasta esialgne eelarveprojekt: koostas eelarve tugiüksus komisjoni esitatud andmete põhjal

MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarve projekt

Menetluse number

C6-0000/2007- 2007/2019(BUD)

Vastutav komisjon

BUDG

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

REGI
0.0.0000

Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev

 

Arvamuse koostaja
  nimetamise kuupäev

Wojciech Roszkowski
26.2.2007

Endine arvamuse koostaja

 

Arutamine parlamendikomisjonis

25.6.2007

 

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

17.7.2007

Lõpphääletuse tulemused

+: 43

–: 0

0: 3

 

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alfonso Andria, Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Tiberiu Bărbuleţiu, Jean Marie Beaupuy, Rolf Berend, Jana Bobošíková, Pierre Pribetich, Wolfgang Bulfon, Bairbre de Brún, Vasile Dîncu, Gerardo Galeote, Iratxe García Pérez, Pedro Guerreiro, Zita Gurmai, Marian Harkin, Jim Higgins, Filiz Hyusmenova, Mieczysław Edmund Janowski, Rumiana Jeleva, Tunne Kelam, Evgeni Kirilov, Constanze Angela Krehl, Mario Mantovani, Sérgio Marques, James Nicholson, Lambert van Nistelrooij, Jan Olbrycht, Maria Petre, Markus Pieper, Pierre Pribetich, Wojciech Roszkowski, Elisabeth Schroedter, Grażyna Staniszewska, Kyriacos Triantaphyllides, Oldřich Vlasák

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jan Březina, Den Dover, Jill Evans, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Emanuel Jardim Fernandes, Samuli Pohjamo, Christa Prets, Károly Ferenc Szabó

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Daniel Caspary, Péter Olajos, Thomas Ulmer

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

...

  • [1]  SEK(2007)0500.
  • [2]  € 38.734.000.000.
  • [3]  € 33.894.000.000.
  • [4]  € 8.155.000.000.
  • [5]  € 6.728.000.000.
  • [6]  SEK(2007)0500.

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonI ARVAMUS (9.10.2007)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
(C6-0278/2007 - 2007/2019(BUD))III jagu – komisjon

Arvamuse koostaja: Jan Mulder

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   rõhutab, et 2008. aasta on ühise põllumajanduspoliitika tuleviku jaoks otsustava tähtsusega aasta, kuna siis langetatakse otsused nn tervisekontrolli kohta; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et tervisekontrollil ei ole vahetut mõju 2008. aasta eelarve täitmisele; rõhutab, et tervisekontroll peab ette nägema ühise põllumajanduspoliitika edasise moderniseerimise, eesmärgiga põhjendada ELi kulude võimalikku taset pärast 2013. aastat ning peab paigutama ühise põllumajanduspoliitika ELi eelarve 2009. aasta vahekokkuvõttesse;

2.   märgib, et põllumajandus moodustab ELi kuludest vähem kui ühe kolmandiku; märgib lisaks, et rubriik 2 (Loodusvarade kaitse ja majandamine) on 2008. aasta esialgses eelarveprojektis rahalises mõttes suurim eraldi rubriik, kui rubriike 1a ja 1b eraldi käsitleda; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et see hõlmab järgmiste poliitikavaldkondade osasid: 05 põllumajandus ja maaelu arendamine, 07 keskkond, 11 kalandus ja merendus ning 17 tervise- ja tarbijakaitse;

3.   märgib, et nõukogu arvates on ELi eelarvevajadus ühise põllumajanduspoliitika jaoks 2008. aasta esialgses eelarveprojektis 3 077,32 miljonit eurot, millest 3 005,01 miljonit eurot on seotud turutoetuste ja otsetoetustega – see on märkimisväärselt madalam ELi liidrite poolt finantsperspektiivis 2007–2013 kokkulepitud eelarve ülemmääradest;

4.   juhib tähelepanu sellele, et rubriigi 2 kogusumma on 55 722,7 miljonit eurot, mis on 527,5 miljoni euro võrra väiksem samast kogusummast 2007. aasta eelarves; märgib lisaks, et nõukogu vähendas 2008. aasta esialgset eelarveprojekti üksnes rubriigi 2 osas; on pettunud nõukogu negatiivses hoiakus rubriigi 2 suhtes ja eelkõige ühise põllumajanduspoliitika suhtes;

5.   mõistab seetõttu hukka nõukogu drastilise kulukohustuste ja maksete assigneeringute üldise kärpe 2008. aasta esialgses eelarveprojektis turuga seotud kulude osas ning nõukogu otsuse kasutada üksnes raamatupidamiskriteeriume, võtmata tõsiselt arvesse komisjoni ettepanekuid ega Euroopa Parlamendi prioriteete;

6.   peab üllatavaks asjaolu, et nõukogu on jätnud maaelu arendamise maksete assigneeringud muutmata; juhib tähelepanu sellele, et 2007. aastal on täitmise määrade saavutamises juba näha mahajäämust; rõhutab, et maaelu arendamisega seotud programmiperioodide käivitamise puhul on täitmise määrad varem olnud madalad; märgib, et siiani vajavad 94 maaelu arengu programmist kinnitamist veel 76; palub seetõttu komisjonil sedavõrd kõrget maksete assigneeringute määra põhjendada;

7.   märgib, et 2008. aasta eelarve jaoks on olemas olulise suurusega varu, vaatamata ühise põllumajanduspoliitika otsetoetuste kavandatud 5% kasvule kümnes uues liikmesriigis (40% EL–15 tasemest) ning esimestest otsetoetuse maksetest Rumeeniale ja Bulgaariale (25% EL–15 tasemest); rõhutab siiski, et komisjoni andmetel plaanitakse nimetatud varu pärast 2010. aastat likvideerida;

8.   väljendab heameelt selle üle, et 2008. aasta eelarves ei ole tarvis rakendada finantsdistsipliini; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et finantsdistsipliini mehhanism, mille alusel toimuks otsetoetuste vähendamine, rakendub siis, kui olemasolev varu rubriigis 2 on likvideeritud;

9.   märgib, et 2008. aastal rakendatakse jälle täielikku 5%-list kohustuslikku ümbersuunamist (pärast 3% 2005. aastal, 4% 2006. aastal ja 5% 2007. aastal), mille tulemusena suunatakse eeldatavasti ligikaudu 1 241 miljardit eurot maaelu arengusse;

10. palub komisjoni, arvestades eelarve ühtsuse, õigsuse, kõikehõlmavuse, sihtotstarbelisuse ja läbipaistvuse põhimõtteid, liita rubriigi 2 (või selle alamrubriikide) summadele kohustusliku ümbersuunamise skeemi tehtavad erandid, mis tulenevad valitsustevahelise konverentsi perioodi detsembrist 2005 – 2013 käsitleva kokkuleppe erisustest;

11. juhib tähelepanu sihtotstarbelistest kuludest tulenevatele muudatustele, st 2008. aasta tuludele, mis puudutavad selliseid elemente nagu tasaarveldused, tagasinõudmised ning piimamaksud seoses 2008. aasta esialgse eelarveprojektiga;

12. nõuab ettevalmistavate meetmete võtmist investeerimisfondi loomiseks (enam-vähem kooskõlas Euroopa Investeerimisfondiga (EIF)) taastuvenergia ja biorafineerimise jaoks, kuna lootustandvate tehnoloogiate (nagu süsiniku sidumine vetikate tootmise kaudu, teise põlvkonna biokütuste tootmine ning biokütuste rafineerimistehased) jaoks pole sobivad investeeringud nende laiaulatuslikuks kasutuselevõtuks sageli kättesaadavad;

13. usub, et tervise edendamise kampaaniate sidususe ja järjepidevuse tagamiseks ning eelkõige ülekaalulisuse vastu võitlemiseks tuleb erilist rõhku panna puu- ja juurviljade tarbimise tõelisele edendamisele eriti laste seas; teeb sellega seoses ettepaneku luua uus eelarverida puu- ja juurviljade pakkumiseks koolides; lisaks toetab ettepanekut suurendada 50 % võrra eelarverida, mis on seotud puu-ja juurviljade tasuta jagamisega, nagu on kokku lepitud põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoniga;

14. nõuab, samuti seoses eesmärgiga tagada tervishoiupoliitika järjepidevus, suuremate pingutuste tegemist tervislike piimatoodete tarbimise edendamisel eriti koolilaste seas; teeb seetõttu ettepaneku laiendada toodete nimistut, suurendada assigneeringuid koolipiima programmile ja luua uus piimasektori ümberkorraldusfond (kooskõlas Euroopa Parlamendi minipiimapaketi nõudega);

15. nõuab loomade heaolu katseprojekti käivitamist eesmärgiga töötada välja paremad loomade transportimise ja kasvatamise meetodid, keskendudes näiteks transportimise vältel tehtavatele puhkepeatustele ning sigade kastreerimise ja lehmade sarvede eemaldamise alternatiividele;

16. nõuab assigneeringute suurendamist markervaktsiinide ja testide väljatöötamiseks, et eristada haigeid loomi vaktsineeritud loomadest, ning teabekampaaniate ja -programmide rahastamiseks, et informeerida avalikkust vaktsineeritud loomade liha tarbimise ohutusest, samuti teabekampaaniate ja -programmide rahastamiseks, mis rõhutavad vaktsineerimisstrateegiate inimlikku aspekti võitluses nakkavate loomahaiguste vastu;

17. nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon teeks kulude jagamise mudelite (katseprojekt “Kariloomade epideemiate riskirahastamismudel Euroopa Liidus”) kohta läbiviidud eelteostatavusuuringu põhjal ettepanekuid, kuidas rahastada kariloomade haiguspuhangute ravi, ning esitaks rahastamisvariandid kariloomade epideemiliste haiguste puhuks;

18. kahtleb, kas rubriigi 2 all keskkonnale eraldatud summa (298 miljonit eurot) on piisav kirjeldatud ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks; palub komisjonil selgitada, miks komisjon arvab, et ta suudab saavutada kõik 2008. aasta esialgses eelarveprojektis kirjeldatud eesmärgid või teha ettepanekuid keskkonnameetmete täiendavaks finantseerimiseks, kasutades selleks näiteks olemasolevat varu rubriigis 2 rubriigisiseste ümberpaigutuste kaudu;

19. märgib, et mittekaubandusküsimuste lisamine imporditingimuste hulka võimalikus uues WTO lepingus võiks tulevikus tähendada märkimisväärset kokkuhoidu põllumajanduseelarves, kuna ühenduse teatud õigusaktidega seotud kompenseerivad maksed muutuksid üleliigseteks; avaldab seetõttu kahetsust, et komisjon pole siiani suutnud saavutada olulist edasiminekut mittekaubandusküsimuste lisamisel mitmepoolsete kaubandussuhete raamistikku, nagu nõutakse nõukogu poolt komisjonile antud volitustes;

20. nõuab, et tugevdataks ühenduse kontrolli kolmandatest riikidest imporditavate põllumajandustoodete üle, et jõustada tõhusamalt Euroopa nõudeid tervise, ohutuse ja loomade heaolu valdkonnas;

21. taunib edendamistöö jaoks mõeldud eelarverubriikide summade vähendamist ja nappe vahendeid, mis on ette nähtud avalikkuse teadlikkuse tõstmiseks ELi kvaliteedistandardite kohta; nõuab seetõttu nendele rubriikidele eraldatud summade suurendamist;

22. teeb ettepaneku, et üldise meetmena säilitataks 2008. aasta esialgse eelarveprojekti rubriigid 2008. aasta eelarveprojektis; on seisukohal, et 2008. aasta esialgses eelarveprojektis põllumajanduse jaoks ettenähtud summad (kuni kirjaliku muutmisettepanekuni oktoobris) on kooskõlas miinimumiga ja teeb seetõttu ettepaneku 2008. aasta esialgse eelarveprojekti säilitamiseks kõigi eelarveridade puhul;

kalanduskomisjonI ARVAMUS (3.10.2007)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
(C6-0287/2007 - 2007/2019(BUD))III jagu — komisjon

Arvamuse koostaja: Emanuel Jardim Fernandes

Arvamuse koostaja selgitavad märkused

2008. aasta esialgses eelarveprojektis kalandusele eraldatud assigneeringute kogusumma osutab eelneva aastaga võrreldes väga tagasihoidlikule suurendamisele. Olukord on väga murettekitav, kui meenutada, et eelnevad eelarved juba sisaldasid kõigest miinimummäära, mis on vajalik haldusasutuste meetmete elluviimiseks, et arendada ühenduse kalanduspoliitikat, mis on sidus ja varustatud tõhususe tagamiseks vajalike vahenditega.

Selline sidususe puudumine ambitsioonikate eesmärkide ning ebapiisavate inimressursside ja rahaliste vahendite vahel ilmneb selgelt, kui uurida üksikasjalikult eelarveridu, mida komisjon esialgses eelarveprojektis kõige rohkem kärpis.

Jätkusuutlikku kalapüüki ei ole võimalik saavutada tõhusa järelevalvesüsteemita, mis kontrolliks laevade tegevust ja ühenduse kalandustoodete turgu.

Kontroll kalanduse üle on eelkõige liikmesriikide pädevuses. Juba pikemat aega on teada, et sellele tegevusele Euroopa Liidus eraldatavad vahendid ja inimressurss on korraliku kontrolli teostamise jaoks täiesti ebapiisavad.

Komisjoni esialgses eelarveprojektis kärbitakse liikmesriikide poolt läbiviidavate kontrollimeetmete kaasrahastamiseks ettenähtud rida 11,7 % võrra, tuues põhjenduseks selle eelarverea alakasutamise eelneval eelarveaastal.

Ehkki selline vähendamine on kooskõlas hea raamatupidamistavaga (võttes arvesse, et liikmesriikidele eraldatud vahendeid ei kasutatud täiel määral ära), võib see edaspidi osutuda teatud moodi ettekäändeks, et varjata nende liikmesriikide halba juhtimist, kes ei eralda kontrolli tugevdamiseks piisavalt vahendeid, ehkki nad kaitsevad oma pädevust selles valdkonnas kiivalt, pöörates samal ajal vähe tähelepanu oma ülesannete rahuldavale täitmisele, mis on nende juriidiline kohustus.

Samu tähelepanekuid võiks korrata seoses liikmesriikidele andmete kogumiseks ettenähtud vahenditega. Neid vahendeid ei ole täiel määral ära kasutatud, mis osutab kas eelarve halvale haldamisele või valmisoleku puudumisele teha koostööd kalanduspoliitika tõhususe nimel.

Ilmne on, et usaldusväärsete andmete puudumine muu hulgas varude seisu, lossimise, laevastiku mahutavuse ja võimsuse kohta muudab võimatuks asjakohaste meetmete võtmise, et täita majandamis- ja taastamiskavasid teatud kalapüügiga tegelevate üksuste osas, mis on liiga tihti kokkuvarisemise äärel.

Parlamendis toimunud hiljutistes aruteludes, milles käsitleti komisjoni aastaaruannet liikmesriikide laevastike kohaldamise kohta kasutada olevate varudega, tõsteti esile, et liikmesriigid näitasid oma andmete esitamise kohustuse täitmisel üles hooletust ja koostöövalmiduse puudumist. Korduv ja tavapäraseks muutuv hilinemine, standardimise puudumine ja isegi aruannete täiesti esitamata jätmine, ehkki nende esitamine on liikmesriikide juriidiline kohustus, on vaid mõned näited.

Eeltoodut arvestades arvame, et ühenduse eelarves andmete kogumiseks ettenähtud eelarveread, mida ei ole veel täiel määral ära kasutatud, tuleb säilitada, et osutada liikmesriikide suutmatusele täita oma põhiülesandeid, mis on ühenduse ühise poliitika vastutustundliku ja sidusa toimimise jaoks äärmiselt olulised.

Ehkki rangelt võttes ei esine kalanduse valdkonnas tehtavad teadusuuringud kalandusega seotud eelarveridade hulgas, ei saa selleks otstarbeks ettenähtud vahendeid mainimata jätta.

Merekeskkonda, püügivõimalusi ning kalandusest sõltuvate piirkondade ja kogukondade sotsiaalset ja majanduslikku olukorda käsitlevad teadusuuringud on ühise kalanduspoliitika jaoks esmatähtsad ning kujutavad endast kogu struktuuri koos hoidvat sidusainet.

Neljas ja viies raamprogramm nägid merendusalaste rakendusuuringute sektorile ette kalandust ja vesiviljelust käsitlevad konkreetsed programmid (FAIR), mille rahastamispaketid olid vastavalt 130 ja 150 miljonit eurot. Kuuendas raamprogrammis vähendati seda summat drastiliselt 60 miljoni euroni.

Ajal, mil on tõenäoline, et kasutusele võetakse arvukate kaubanduslike liikide mitmeaastased majandamis- või taastamiskavad, on kalandusest oluliselt sõltuvate rannikupiirkondade üldise arengu takistamise vältimiseks hädavajalik olla teadlik püügi vähendamise ja biomassi taseme kindlaksmääramise võimalikest tagajärgedest kohalikule ja piirkondlikule majandusele, tööhõivele ja piirkondlikule planeerimisele. Kvaliteetsed teaduslikud andmed võivad aidata aru saada ühenduse institutsioonides vastu võetud otsustest, mis on mõnikord rannikualade kogukondade jaoks valulised.

Seitsmenda raamprogrammi raames teadusuuringutele eraldatavate vahendite ümberpaigutamine ja nende viimine kalanduse peadirektoraadi asemel teadusuuringute peadirektoraadi juhtimise alla annavad põhjust muretsemiseks, sest nagu me juba märkisime, on olemas tõsine oht, et meie sektorile eraldatud vahendeid vähendatakse, kuna see ei ole ühenduse teadusuuringute taustal tervikuna üks prioriteetidest.

Me tunneme heameelt ühenduse merenduspoliitikale ettenähtud uue eelarverea üle, mis võimaldab (tingimusel, et olukord õigusliku alusega selgineb) rahastada ühenduse merede ja ookeanide säästva majandamise üldmeetmete käivitamise projekte.

Merenduspoliitika on ajavahemikus 2005–2009 üks liidu strateegiline eesmärk. Eesmärk on koondada kokku erinevad algatused sellistes valdkondades nagu meretransport, turism, kalandus, keskkond, loodusvarade kaitse ning teadus- ja arendustegevus. Loodetavasti on nendel algatustel Euroopa Liidu merenduspoliitika arengule võimendav mõju.

Komisjoni rohelisest raamatust tõuke saanud arutelu on andnud arvukal hulgal kaastöid ettevõtjatelt ja kodanikuühiskonnalt ning järgnevate aastate jooksul valmivad nende põhjal komisjoni ettepanekud, mis aitavad asjaomaste väljakutsetega toime tulla.

Nende ettepanekute valmimise ootuses tuleks tegeleda pinna ettevalmistamisega ning selleks tuleb ettevalmistavate algatuste käivitamiseks vajalikud asjakohased rahalised vahendid teha kättesaadavaks juba praegu. Seetõttu oleks väga sobiv lisada vastav eelarverida 2008. aasta eelarvesse, et vältida selliste algatuste blokeerimist eelarveaasta jooksul.

Järeldused

1.  2008. aasta esialgses eelarveprojektis kalandusele eraldatud assigneeringute kogusumma jätkab eelneva eelarveaasta suunda. Olukord on väga murettekitav, kui meenutada, et eelnevad eelarved juba sisaldasid kõigest miinimummäära, mis on vajalik haldusasutuste meetmete elluviimiseks, et arendada ühenduse kalanduspoliitikat, mis on sidus ja varustatud tõhususe tagamiseks vajalike vahenditega.

2.  Komisjoni esialgses eelarveprojektis kärbitakse liikmesriikide poolt läbiviidavate kontrollimeetmete kaasrahastamiseks ettenähtud rida 11,7 % võrra, tuues põhjenduseks selle eelarverea alakasutamise eelneval eelarveaastal.

     Ehkki selline vähendamine on kooskõlas hea raamatupidamistavaga (võttes arvesse, et liikmesriikidele eraldatud vahendeid ei kasutatud täiel määral ära), võib see edaspidi osutuda teatud moodi ettekäändeks, et varjata nende liikmesriikide halba juhtimist, kes ei eralda kontrolli tugevdamiseks piisavalt vahendeid, ehkki nad kaitsevad oma pädevust selles valdkonnas kiivalt, pöörates samal ajal vähe tähelepanu oma ülesannete rahuldavale täitmisele, mis on nende juriidiline kohustus.

3.  Järgmisel aastal lõplikus asukohas tööd alustava uue Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri tegevuse rahastamiseks ettenähtud eelarverida pakub minimaalset summat, mis on vajalik selleks, et agentuur saaks oma tööd alustada täiel määral. Seetõttu taotleme me komisjoni esialgses eelarveprojektis esitatud summa taastamist.

4.  Merekeskkonda, püügivõimalusi ning kalandusest sõltuvate piirkondade ja kogukondade sotsiaalset ja majanduslikku olukorda käsitlevad teadusuuringud on ühise kalanduspoliitika jaoks esmatähtsad. Merekeskkonna uurimine ja selle kohta pideva ja korrapärase teabe saamine on hädavajalik alus liikide ja ökosüsteemide kaitsele ning varude ratsionaalsele kasutamisele, järgides tasakaalu majandushuvide ja looduse austamise vahel.

5.   Seitsmenda raamprogrammi raames teadusuuringutele eraldatavate vahendite ümberpaigutamine ja nende viimine kalanduse peadirektoraadi asemel teadusuuringute peadirektoraadi keskse juhtimise alla annavad põhjust muretsemiseks, sest on olemas tõsine oht, et kalandussektorile eraldatud vahendeid vähendatakse, kuna see ei ole ühenduse teadusuuringute taustal tervikuna üks prioriteetidest. Tulevikus tuleks eelarves kalandusalasele teadusuuringutele ettenähtud eraldist suurendada või jätta see vähemalt praegusele tasemele.

6.  Äärepoolseimad piirkonnad peaksid oma eriomadustelt olema erilise tähelepanu all, et kompenseerida nende eraldatusest ja looduslikest tingimustest tingitud puuduseid.

     Nõukogu võttis ajavahemikuks 2007–2013 vastu finantsmehhanismi, mille suurus ulatub 15 miljoni euroni aastas. Perioodi kestust arvestades tuleks seda summat (nagu ka muid vahendeid) igal aastal 2%-ga indekseerida, et selle tegelik tõhusus ei läheks kaduma.

7.  Pidades silmas kalandussektorit mõjutavat kriisi, tuleks äärepoolseimate piirkondade kalandusalast programmi piisavalt rahastada. Sel eesmärgil tehakse ettepanek suurendada kohustuste ja maksete assigneeringuid 2 miljoni euro võrra, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi 26. aprilli 2007. aastal võetud seisukohaga[1], mis käsitleb äärepoolseimate piirkondade teatavate kalandussaaduste turustamisel nende piirkondade kaugusest tulenevate lisakulude hüvituskava.

8.  Merenduspoliitika on ajavahemikus 2005–2009 üks liidu strateegiline eesmärk. Eesmärk on koondada kokku erinevad algatused sellistes valdkondades nagu meretransport, turism, kalandus, keskkond, loodusvarade kaitse ning teadus- ja arendustegevus. Loodetavasti on nendel algatustel Euroopa Liidu merenduspoliitika arengule võimendav mõju.

     Merekeskkonda käsitleva uue integreeritud poliitika kasutuselevõtmiseks tuleks pind ette valmistada ning selleks tuleb ettevalmistavate algatuste käivitamiseks vajalikud asjakohased rahalised vahendid teha kättesaadavaks juba praegu. Seetõttu oleks väga sobiv lisada vastav eelarverida 2008. aasta eelarvesse, et vältida selliste algatuste blokeerimist eelarveaasta jooksul.

MENETLUS

Pealkiri

2008. aasta eelarve: III jagu – komisjon

Menetluse number

2007/2019(BUD)

Vastutav komisjon

BUDG

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

PECH
24.9.2007

Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev

 

Arvamuse koostaja
  nimetamise kuupäev

Emanuel Jardim Fernandes
14.3.2007

Endine arvamuse koostaja

 

Arutamine parlamendikomisjonis

27.8.2007

 

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

3.10.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

−:

0:

18

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Elspeth Attwooll, Iles Braghetto, Luis Manuel Capoulas Santos, David Casa, Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Emanuel Jardim Fernandes, Carmen Fraga Estévez, Ioannis Gklavakis, Alfred Gomolka, Pedro Guerreiro, Heinz Kindermann, Willy Meyer Pleite, Philippe Morillon, Seán Ó Neachtain, Willi Piecyk, Struan Stevenson, Catherine Stihler, Margie Sudre

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Thomas Wise

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

 

kultuuri- ja hariduskomisjonI ARVAMUS (13.9.2007)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
(C6-0000/2007 - 2007/2019(BUD))III jagu – komisjon

Arvamuse koostaja: Helga Trüpel

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tervitab tegevusaruannete kvaliteedi paranemist, millesse on lisandunud sisulist võrdlust võimaldavad üksikasjalikud eesmärgid ja eelarved, ning võtab teadmiseks mitmesuguste programmide kavandatavad eelarvelised assigneeringud;

2.  toetab kõiki jõupingutusi taotlemis- ja toetamismenetluste lihtsustamiseks ja kiirendamiseks, nagu näiteks projektikonkursside väljakuulutamine aasta N-1 kolmandas kvartalis, kindlasummaliste toetuste ja ühekordsete summade ulatuslikum kasutamine, mitmeaastased partnerluslepingud, kaheastmelised menetlused, ühepoolsed toetusotsused, taotlusvormide endi ja nende elektroonilise esitamise ühtlustamine, ning julgustab komisjoni selliseid uuendusi võimaluse korral laiemalt kasutama; kutsub komisjoni peadirektoraate üles tegema koostööd, et uurida taotlejate andmebaasi (eelistatavalt keskse andmebaasi) loomist, kuhu on võimalik standardset teavet salvestada ja seda ajakohastada;

3.  kavatseb mitmeaastaste programmide vahekokkuvõtete koostamise ajal uurida, milliste kaasotsustusmenetlusega otsustatud programmide osade puhul on vaja jääda komiteemenetluse juurde, võttes arvesse asjaomaste projektide summasid ja seda, et tavaliselt programmikomitee ega parlament valikukomisjoni otsuseid ei vaidlusta; parlamendi kontrollimisõigust („droit de regard”) kasutades teeb ka edaspidi komisjoniga paindlikult koostööd; kahtleb programmikomiteega konsulteerimise ning kontrollimisõiguse kasutamise vajalikkuses selliste programmide puhul nagu programm "Aktiivsed noored", mille õiguslik alus ei näe ette konsultatsioone;

4.  avaldab kahetsust, et probleemid seoses kasumi taotlemist keelava eeskirjaga on seni lahendamata, kuid kavatseb programmide vahekokkuvõtte ajal nende küsimustega edasi tegelda, juhul kui finantsmäärust või selle rakenduseeskirju varem ei muudeta;

5.  palub hariduse ja kultuuri peadirektoraadil täiendavalt uurida, mil määral saab leida muid võimalusi, et vältida abisaajate kapitali vähenemist kasumi taotlemist keelava eeskirja tõttu;

6.  teeb ettepaneku jätkata eelmisel aastal käivitatud parlamendi katseprojekte; teeb samuti ettepaneku käivitada uus katseprojekt digitaalarhiivide loomiseks, mis aitavad kaasa nii piirkondlike muuseumide rikkuste säilitamisele kui ka Euroopa Liidu rahvaste kultuuri ja ajaloo laialdasemale tutvustamisele tänu selliste digitaalsete materjali vahetusele; teeb ettepaneku algatada uus, Erasmuse projektiga sarnanev katseprojekt, et suurendada kultuuri alal tegutsejate liikuvust; teeb ettepaneku Euroopa poliitilisi sihtasutusi käsitleva katseprojekti rahastamiseks 5. rubriigi „Halduskulud” alt;

7.  toetab eelarveartikli 15 06 66 (programm „Kodanike Euroopa” ) assigneeringute suurendamist, kui lisaraha kasutatakse selliste eriürituste toetamiseks, mis võimaldavad edendada kultuurilist mitmekesisust laiema üldsuse ja noorte hulgas;

8.  teeb ettepaneku tuua programmide „Aktiivsed noored” ja „Kodanike Euroopa” mõningate osade (vastavalt meetmete 1.1, 1.3 ja 4.1 ning meetmete 1 ja 2) assigneeringud eelarveperioodi algusesse, et intensiivistada arutelu reformilepingu ja selle liikmesriikide poolt ratifitseerimise üle;

9.  arvab, et Euroopa Liidul peaks olema tihedam kontakt oma kodanikega; on seisukohal, et üksnes asjakohane rahastamine võimaldab jõuda tulemusliku, avalikkust aktiivsemalt kaasava teabe- ja kommunikatsioonipoliitikani; arvab, et kommunikatsioonipoliitika jaoks eraldatud eelarveassigneeringute vähendamine saadaks Euroopa kodanikele väga negatiivse signaali;

10. rõhutab tungivat vajadust muuta Euroopa Liit oma kodanike jaoks demokraatlikumaks, kättesaadavamaks ja läbipaistvamaks; arvab, et ilma selliste kohalike struktuuride nagu teabepunktid ja Euroopa Majad piisava rahastamiseta ei ole võimalik kaasata avalikkust aktiivselt tegelema edaspidi Euroopa Liidu ette kerkivate suuremate probleemidega; lisaks juhib tähelepanu sellele, et uute struktuuride loomine ei tohi kahjustada juba olemasolevaid kohalikke struktuure, mis peavad jätkuvalt saama varasemate aastatega võrdväärseid assigneeringuid;

11. märgib, et artikli 16 02 02 all toodud viie miljoni euro suurust kulukohustust uue araabiakeelse teenistuse loomiseks, mis edastab neutraalset, usaldusväärset ja ammendavat teavet teleuudiste, analüüside ja saadete näol, kus esitatakse Euroopa vaatenurk rahvusvahelistele päevasündmustele ja mis on suunatud Euroopa, Lähis-Ida ja Magribi riikidele, saab realiseerida üksnes nii, et pakkumismenetluse teel (nagu märgitakse komisjoni 8. märtsi 2007. aasta otsuses C(2007) 750) leitakse telekanal, mille Euroopa uudiste kajastamise (s.t Euroopa Liitu käsitlevate mitmekeelsete uudisteprogrammide tootmise ja edastamise) õigust on ametlikult tunnustatud;

12. palub komisjonil viia läbi uuring Küprose põhjaosas asuva kultuuripärandi restaureerimise tingimuste ja eeldatava maksumuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi 5. septembri 2006. aasta kirjaliku deklaratsiooniga usulise pärandi kaitsmise ja säilitamise kohta Küprose põhjaosas (P6_TA(2006)0335) ning Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2006. aasta resolutsiooni (Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve kohta) (P6_TA(2006)0570) lõikes 34 esitatud nõuetega;

13. palub eriti pressi ja teabe peadirektoraadil nii oma Euroopa kui ka siseriikliku tasandi teavitustegevuses tugevdada koostööd valitsusväliste organisatsioonidega, kuna viimaste tegevus pakub tihti (vähese) raha eest suurt väärtust ja kestvamaid tulemusi ühekordsete suhtekorraldustegevustega võrreldes.

LÜHISELGITUS

Kultuuri-ja hariduskomisjon tegeleb eelarveridadega rubriikides 1a „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive teenistuses”, 3b „Kodakondsus” ja 5 „Haldus”. Komisjoni esitatud esialgses eelarveprojektis on nendeks jaotised 9, 15, 16, 25 ja 26.

Tuleks teha ka märkus tegevusaruannete asjakohasuse kohta. Need dokumendid on viimasel ajal komisjoni taotletud assigneeringute peamisteks põhjendusteks ja väärivad seepärast erilist tähelepanu.

Esialgse eelarveprojekti 15. jaotises on komisjon välja pakkunud kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringuid 1320,7 miljoni euro ulatuses võrreldes 1222,66 miljoni euroga 2007. aastal, mis tähendab juurdekasvu 8,02%. Inimressursside all kasvab ametikohtade arv 598lt 602le (lisandub 8 koosseisulist ja kaob 4 mittekoosseisulist ametikohta).

Peamised tegevusprogrammid nimetatud jaotise all on Elukestev õpe, tegevuskulud 873,3 miljonit eurot (2007. aastal 823,8 miljonit eurot), Erasmus Mundus, 90,9 miljonit eurot (2007. aastal 55,6 miljonit eurot), Kultuur, 44,6 miljonit eurot (2007. aastal 43.6 miljonit eurot), Aktiivsed noored, 119,5 miljonit eurot (2007. aastal 114,8 miljonit eurot) ja Kodanike Euroopa, 26,4 miljonit eurot (2007. aastal 21,3 miljonit eurot). Haridus-, audiovisuaal- ja kultuurivaldkonna täitevasutuse kavandatav osa on 29,8 miljonit eurot. Programmide tegevuskulude eelarved kahanevad järgmiste summade võrra: rubriik 1 a – 19,982 miljonit eurot; rubriik 3 b (kultuur, noored ja kodanikud) – 9,327 miljonit eurot ja rubriik 4 – 0,520 miljonit eurot. Lisaks rahastatakse täitevasutust Meedia programmist 8,250 miljoni euroga.

15. jaotise tegevusaruanded sisaldavad peatükki saavutuste kohta ja kavandatud assigneeringuid. Elukestva õppe (artikkel 15 02 22) all on kolm konkreetset eesmärki. Neist võtab suurema osa rahast ehk 838,536 miljonit eurot eesmärk nr 2 (üleeuroopalise mõõtme toetamine hariduses ja koolituses ning siseriiklike süsteemide ja tavade moderniseerimine programmi „Elukestev õpe” rakendamise kaudu), mis on jaotatud programmide Comenius (136,5 miljonit eurot), Erasmus (395,4 miljonit eurot), Leonardo da Vinci (233,9 miljonit eurot), Grundtvig (40 miljonit eurot) ja Jean Monnet (17,08 miljonit eurot) vahel ning väike osa (2,8 miljonit eurot) kulub ristmeetmetele. Finantsperspektiivi summade vähendamise tõttu esialgsete ettepanekutega võrreldes vähendati ka eelarvete mahtusid, mistõttu mõningad Comeniuse, Leonardo da Vinci ja Grundtvigi liikuvuse ja partnerluse projektide sihtarvud on 2006. aasta värskeimate teadaolevate tulemustega võrreldes väiksemad, ehkki Comeniuse ja Grundtvigi eelarve on 2006. aastaga võrreldes kasvanud. Erasmuse sihtarvud 2008. aastaks ületavad 2006. aasta tulemusi (200 000 üliõpilaste liikuvusstipendiumi ja 25 000 praktikutelt praktikutele liikuvusstipendiumi võrreldes vastavalt 155 000 ja 23 500 stipendiumiga 2006. aastal) ja kõige suurem on kasv programmi Erasmus Mundus raames (1890 stipendiumit kolmandate riikide üliõpilastele ja 420 kolmandate riikide õpetlastele võrreldes vastavalt 741 ja 191 stipendiumiga 2006. aastal).

Üle 80% programmi „Elukestev õpe” kavandatud eelarvest puudutab siseriiklike asutuste hallatavaid detsentraliseeritud vahendeid. Detsentraliseeritud vahendite summad juba sisaldavad siseriiklike asutuste tegevustoetusi. Hariduse ja kultuuri peadirektoraadi 2007. aasta töökavas on näiteks ette nähtud jaotada 695,557 miljonit eurot programmi „Elukestev õpe” detsentraliseeritud vahendite kaudu, millest 29,979 miljonit eurot (4 %) moodustab ELi panus halduskulude katmiseks.

Programmi „Elukestev õpe” 2008. aasta halduskulude kogusumma on 57,9 miljonit eurot, millest 8,670 miljonit eurot moodustavad halduskulud eelarvereal 15 01 04 22, 17,104 miljonit eurot täitevasutuse kulud eelarvereal 15 01 04 30 (ülejäänud osa täitevasutuse kuludest rubriigis 1A kaetakse programmi Erasmus Mundus eelarvest) ning 32,1 miljonit eurot jaotatakse siseriiklike asutuste vahel. See on märkimisväärne summa, mis moodustab 6,4% programmile „Elukestev õpe” ettenähtud kogusummast.

Artikli 15 02 11 all on kavandatavale Euroopa Tehnoloogiainstituudile ettenähtud vahendid. 2008. aastal on instituudi käivitamiseks ette nähtud 2,9 miljonit eurot.

Raportöör teeb ettepaneku suunata need vahendid vastavalt tavapärasele praktikale reservi kuni kõnealuse programmi õigusliku aluse vastuvõtmiseni.

Programmi „Kultuur” (artikkel 15 04 44) erinevate komponentide projektide ja eelarvete arv ei erine oluliselt 2007. aasta omast. Kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta (artikkel 15 04 47) eelarve kasvab 3 miljonilt eurolt 7 miljonile eurole. Ühenduse meetmete rahasumma korrutatakse 9ga (9 projekti 2,7 miljoni euro mahus 1 projekti ja 0,3 miljoni euro asemel) ja kokku on ette nähtud 20 riiklikku meedet 2,250 miljoni euro mahus võrreldes 2007. aasta 7 meetmega 0,75 miljoni euro väärtuses. Teavitamise ja uuringute eelarve jääb enam-vähem samaks (2,05 miljonit eurot).

Raportööril on parajasti pooleli Euroopa kultuurialal tegutsejate liikuvuse katseprojekti ettepaneku läbivaatamine. Projekti algatajad pakuvad selle kuludeks 3 miljonit eurot, kuid see ei sisalda halduskulusid.

Programmil „Aktiivsed noored” (artikkel 15 05 55) on nii arvulised (kaasatud noorte arv) kui ka kvalitatiivsed eesmärgid (tuntakse ennast rohkem eurooplasena, ollakse tolerantsemad, jne). Eelarve maht kasvab eelmise aastaga võrreldes 4%. Programmid „Euroopa noored” ja „Euroopa vabatahtlik teenistus” järgivad tulemuste ja eelarve kasvu osas enam-vähem sama suundumust, kuid programmi „Noored maailmas” projektide arv väheneb 230lt 180le (eelarve maht 5,537 miljonit eurot võrrelduna 6,823 miljoni euroga eelmisel aastal) ja tugistruktuuride osas kasvab oluliselt teavitusmeetmete arv (11-lt 80-ni), ehkki ettenähtud eelarve maht jääb tagasihoidlikuks (0,970 miljonit eurot võrreldes 0,134 miljoni euroga eelmisel aastal). Lisaks sellele pööratakse tegevusaruandes kontrollikoja märkusi silmas pidades tähelepanu siseriiklike asutuste haldustegevusele ja osutatakse sellele, et lisaks abistamisele suuniste ja koolituse kaudu nõuab komisjon nii ex ante kui ka iga-aastast kinnitust selle kohta, et juurutatud süsteemid ja menetlused on usaldusväärsed ning assigneeringuid kasutatakse asjakohaselt.

Raportöör on seisukohal, et reformilepingu ratifitseerimise protsessi käsitlevate arutelude intensiivistamiseks võiks kulutusi varasemale ajale nihutada ja et noorteorganisatsioonidel võib arutelude tugevdamisel olla tähtis roll. Ettepoole võiks tõsta allprogrammide 1.1, 1.3 ja 4.1 kulusid.

Peatükis 15 06, Euroopa kodakondsuse edendamine, vähenevad assigneeringud 2008. aastal 28,504 miljonini (2007. aastal 32,199 miljonit eurot). Vähenemine tuleneb sellest, et enam ei nähta ette praktika korraldamise rahastamist (rubriik 5, kulud 2007. aastal 6,3 miljonit eurot), ja asjaolust, et komisjon ei ole kandnud eelarvesse iga-aastaste eriürituste summasid (2007. aastal 1,5 miljonit eurot, nüüd programmi „Kodanike Euroopa” 3. meede), ega katseprojekti „Euroopa poliitilised sihtasutused” (1 miljon eurot, rubriik 3b) rahastamist. Programmi „Kodanike Euroopa” (artikkel 15 06 66) assigneeringuid on aga 23,8% võrra suurendatud. Kõnealuse programmi tegevusaruandes sisalduvad ka arvulised ja mõned kvalitatiivsed eesmärgid. Eriti sõpruslinnade kava (13.,010 miljonit eurot) puhul on assigneeringute jaotus võrreldes 2007. aastaga oluliselt muutunud, soodustades sõpruslinnade temaatilisi koostöövõrgustikke. Kuid üldiselt sarnanevad meetmete arv, nende rahastamise tase ja jaotus rohkem 2006. aasta olukorraga. Ka ekspertrühmade ja kodanikuühiskonna organisatsioonide struktuuritoetuste eelarve ületab pärast 2007. aastal toimunud langust uuesti mõnevõrra 2006. aasta taset. Eriti oluline on toetatavate kodanikuühiskonna projektide arvu suurenemine 93-lt 2006. aastal 115-le 2007. aastal ja 144-le 2008. aastal.

Raportöör on seisukohal, et reformilepingu ratifitseerimise protsessi käsitlevate arutelude intensiivistamiseks võiks programmi „Kodanike Euroopa” kulutusi eelarveperioodi algusesse nihutada, sest kodanikuühiskonna organisatsioonidel on arutelude tugevdamisel tähtis roll. Ettepoole võiks tuua allprogrammide 1 ja 2 kulutusi.

Raportöör arvab, et seni, kuni oodatakse õigusliku aluse loomist Euroopa poliitiliste parteide rahastamise määruse muudatusettepaneku kujul, tuleb Euroopa poliitiliste sihtasutuste katseprojekti jätkata. Komisjon teeb ettepaneku poliitiliste sihtasutuste rahastamiseks Euroopa Parlamendi eelarvest (halduskulud). Seepärast soovitab raportöör viia Euroopa poliitiliste sihtasutuste katseprojekti rahastamine samuti finantsraamistiku 5. rubriigi alla. Samuti teeb raportöör ettepaneku lisada Euroopa Parlamendi 2008. aasta eelarvesse p.m. („pro memoria”) rida.

Kultuuri, noorte ja kodanike programmide halduskulud kokku on 22,663 miljonit eurot: 9,327 miljonit eurot täitevasutusele (eelarverida 15 01 04 31), 0,670 miljonit eurot programmile „Kultuur” (eelarverida 15 01 04 44), 0,780 miljonit eurot noorsooprogrammile (eelarverida 15 01 04 55), 0,350 miljonit eurot programmile ”Kodanike Euroopa” (eelarverida 15 01 04 66); 1,236 miljonit eurot antakse siseriiklike asutuste kultuurikontaktpunktidele (hariduse ja kultuuri peadirektoraadi 2007. aasta töökava), 8,9 miljonit eurot noorsoo teabevõrgustikule Eurodesk (hariduse ja kultuuri peadirektoraadi 2007. aasta töökava), 1,4 miljonit eurot „ressursikeskustele” (hariduse ja kultuuri peadirektoraadi 2007. aasta töökava). Kolme asjaomase programmi tegevuskuludest (190,5 miljonit eurot) moodustab see umbes 12%. Tuleb aga tunnistada, et kontaktpunktide, Eurodeski ja „ressursikeskuste” kulude iseloom võib väljuda puhtalt halduskulude raamidest.

Jaotise 16, Teabevahetus, kogumaht on 201,2 miljonit eurot, praktiliselt sama suur kui 2007. aastal, ehkki selle sisemine jaotus on muutunud: peatüki 16 02, Teabevahetus ja meedia, maht suureneb 27,7 miljonilt eurolt 30,9 miljonile eurole, mida kompenseerib „kohaliku tasandi” teabevahetuse eelarve mahu vähenemine 39,5 miljonilt eurolt 38,5 miljonile eurole ja halduskulude vähenemine 107,5 miljoni euroni 2007. aasta 109,5 miljoni euroga võrreldes.

Peatüki 16 03, „Kohaliku tasandi” teabevahetus, mahu vähenemine tuleneb siiski kahe katseprojekti (EuroGlobe, 1,5 miljonit eurot ja „Katselised teabevõrgud”, 5 miljonit eurot) väljajätmisest, samuti artikli 16 03 01, Infopunktid, mahu vähenemisest (Euroopa infopunktide e võrgustiku Europe Direct keskuste arv suureneb 430-lt 460-le ja Euroopa dokumentatsioonikeskuste arv muutub 380-lt 375-le; eelnimetatu rahaline kate tuleb kolme „suure” teabekeskuse tegevuse lõpetamisest). Komisjon on näinud ette rohkem assigneeringuid kohalikele meetmetele (10,4 miljonit eurot 2007. aasta 8,393 miljoni euro asemel). Sellest kaetakse ka komisjoni ja Euroopa Parlamendi liikmesriikides asuvate esinduste vaheline koostöö. Prioriteetsete teemade konkreetsetele meetmetele, sh programmile Prince eraldatakse 12,830 miljonit eurot 2007. aasta 7,868 miljoni euro asemel (osaliselt kaetakse siit ka komisjoni esinduste ja liikmesriikide vahelise koostöö kulud). Vastavalt tegevusaruandele on kommunikatsiooni peadirektoraadis 1011 ametikohta, mis tähendab 10 koha lisandumist 2007. aastaga võrreldes (esindustes kaotatakse 15 ametikohtade loetelus olevat ja 3 tugipersonali töökohta, samas lisandub 28 uut tugipersonali töökohta).

Raportöör leiab, et 2007. aasta eelarvesse võetud katsemeetmeid tuleks jätkata, ja kavatseb läbi vaadata asjakohased summad 2008. aastaks. Arvestades Euroopa Ülemkogu järeldusi vajaduse kohta levitada paremini Euroopa Liitu käsitlevat teavet, eriti valitsustevahelise konverentsi ja ratifitseerimisprotsesside käigus, soovib raportöör alustada komisjoniga dialoogi assigneeringute suurendamiseks artikli 16 03 04 all.

Peaaegu kõik peatüki 16 02, Teabevahetus ja meedia, eesmärkide all loetletud väljundid jäävad 2007. aastaga võrreldes muutumatuks; eelarve kasv tuleneb peamiselt teise EBS-kanali loomisega seotud kuludest ja audiovisuaalse materjali kaastootmise kuludest, mis suurenevad, sest raadio asemel toodetakse rohkem materjali televisioonile (2008. aastal 5712 tundi materjali). Vastavalt tegevusaruandele saab Euronews nii 2007. kui ka 2008. aastal rahalist toetust 5,2 miljoni euro ulatuses, millega kaetakse 1000 tundi programme aastas. See ei hõlma lepingu sõlmimist Euronewsi tõlkimiseks uutesse keeltesse, sh araabia keelde, mis on ette nähtud pressi ja teabe peadirektoraadi 2007. aasta töökavas vastavalt parlamendi hääletusele, mis toimus 14. detsembril 2006. aastal 2007. aasta eelarve teisel lugemisel.

Assigneeringud peatükis 16 04, Analüüsi-ja teabevahetusvahendid, jäävad praktiliselt muutumatuks.

Jaotise 09, Infoühiskond ja meedia, osas vastutab kultuuri- ja hariduskomisjon järgmiste osade eest: artikkel 09 02 01, (elektrooniline side – assigneeringute vähenemine 2007. aasta 3,320 miljonilt eurolt 2,5 miljonile eurole 2008. aastal, kuna väheneb uuringute arv); artikkel 09 03 03, Ettevalmistav tegevus Interneti-põhise süsteemi loomiseks eesmärgiga parandada õigusloome kvaliteeti ja avalikkuse osalust, kus võrreldes 2007. aasta 5 miljoni euroga kulutatakse 1,5 miljonit eurot (see võimaldaks lisaks 2007. aastaks ettenähtud 12 lepingule ja 2006. aastal käivitatud 6 projektile rahastada ainult 5 uut lepingut); lisaks peatükk 09 06, i2010 – audiovisuaalpoliitika ja programm „Media”, (maht 2008. aastal 93,794 miljonit eurot võrreldes 74,862 miljoni euroga 2007. aastal ja 90,755 miljoni euroga 2006. aastal).

Edasiminek kultuuriprogrammide taotlemismenetluste lihtsustamisel

Pärast seda, kui täitevasutus oli oma töökava 8. mail 2007. aastal komisjonis tutvustanud, saatis raportöör asutusele kirja mitme küsimusega. Asutuse direktor vastas kirjale ja jagas 22. juunil 2007 toimunud kohtumisel suulisi selgitusi.

Täitevasutuse väitel kestab kogu valikuprotsess keskmiselt 6–7 kuud, sealjuures komiteemenetlus kestab keskmiselt 2 kuud (ehkki valimiskomitee nõuandeid on siiani alati järgitud). 2008. aastal on oluliseks uuenduseks iga-aastaste pakkumiskutsete avaldamine senisest varem, eelneva aasta kolmandas kvartalis, eesmärgiga lõpetada valikumenetlus enne N aasta esimese kvartali lõppu. Jätkuvalt tehakse jõupingutusi menetluse lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks, nagu näiteks programmide Socrates ja Leonardo da Vinci puhul, või antakse võimalus ühepoolsete toetusotsuste langetamiseks (komisjoni poolt) mõlema poole allkirja vajavate lepingute asemel. Teiseks lihtsustuseks on kindlasummaline rahastamine, mida juba kasutatakse kodakondsuse ja noorsoo projektides ja mille kasutamise võimalust muude programmide ja tegevustoetuste puhul uuritakse. Lisaks sellele juurutatakse mitmete programmide olulise suurusega osade puhul, kus tagasilükatud taotluste osakaal on kõrge, kaheastmeline valikumenetlus, mis võimaldab vähendada taotlejate halduskoormust, ja siingi uuritakse, kas seda süsteemi saab kasutada ka väikese ja keskmise suurusega toetuste puhul. Samuti tehakse ettepanek mitmeaastaste partnerluslepingute kasutamiseks. Hakatakse katsetama taotluste esitamist interneti kaudu, mis aitaks protsessi veelgi lihtsustada, ehkki vähem, kui seda võimaldaks keskne andmebaas, mille puhul taotlejad saaksid uuendada standardset teavet, mida nad nüüd peavad iga taotluse korral uuesti esitama. Problemaatilisem on kasumi taotlemist keelav eeskiri, mis ei võimalda organisatsioonidel reserve luua. Täitevasutus ei saa selle probleemi lahendamisel palju ära teha, sest see on seotud finantsmääruse ja selle rakenduseeskirjadega.

MENETLUS  

Pealkiri

Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarve projekt: III jagu – komisjon

Menetluse number

C6-0000/2007 - 2007/2019(BUD)

Vastutav komisjon

BUDG

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

CULT

Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev

 

Arvamuse koostaja
  nimetamise kuupäev

Helga Trüpel
29.1.2007

Endine arvamuse koostaja

 

Arutamine parlamendikomisjonis

17.7.2007

 

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

10.9.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

19

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Ivo Belet, Giovanni Berlinguer, Marie-Hélène Descamps, Milan Gaľa, Ovidiu Victor Ganţ, Vasco Graça Moura, Luis Herrero-Tejedor, Ruth Hieronymi, Manolis Mavrommatis, Ljudmila Novak, Doris Pack, Pál Schmitt, Hannu Takkula, Helga Trüpel, Henri Weber, Thomas Wise, Tomáš Zatloukal

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Erna Hennicot-Schoepges, Elisabeth Morin, Christel Schaldemose

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

 

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ARVAMUS (12.9.2007)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
(C6-0287/2007 - 2007/2019(BUD))III jagu – komisjon

Arvamuse koostaja: Bárbara Dührkop Dührkop

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  võtab rahuloluga teadmiseks jaotise 18 „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala” 2008. eelarveaasta assigneeringute olulise suurenemise kui märgi äratundmisest, et see valdkond on Euroopa kodanikele äärmiselt tähtis;

2.  taaskinnitab Euroopa Liidu vajadust leppida kokku ühistes nõuetes ja korras Euroopa Liidus ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel[1]; on seisukohal, et ilma nimetatud direktiivita ei tohiks tagasisaatmisfondi rakendada; paigutab seetõttu fondi jaoks ette nähtud summa reservi;

3.  nõuab kindlalt, et Europoli aruandekohustuslikumaks, läbipaistvamaks ja loodetavasti tõhusamaks muutmiseks tuleks see integreerida ühenduse raamistikku;

4.  on seisukohal, et Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuril (FRONTEX) on täita oluline roll välispiiride ühtsel haldamisel; nõuab tungivalt, et liikmesriigid annaksid panuse kättesaadava tehnilise varustuse keskregistrisse (Centralised Records of Available Technical Equipment – CRATE) ja täidaksid oma vastavad kohustused; nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon arutleksid koos parlamendiga agentuuri mandaadi üle; on seisukohal, et agentuur peaks olema eelarvepädevate institutsioonide ees aruandekohustuslikum eelarve täitmisel ja täpsemalt FRONTEXi korraldatud missioonide puhul; nõuab, et agentuur annaks vastutavale parlamendikomisjonile oma tegevusest korrapäraselt aru;

5.  on seisukohal, et samuti on vajalik võtta lähitulevikus alaealiste kaitseks erakorralisi meetmeid, näiteks luua lapseröövi korral toimiv kiirhoiatussüsteem, mis võimaldaks viivitamata alustada kadunud alaealiste otsimist koostöös kõikide liikmesriikidega.

MENETLUS  

Pealkiri

Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarve projekt

Menetluse number

C6-0000/2007 - 2007/2019(BUD)

Vastutav komisjon

BUDG

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

LIBE

 

Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev

 

Arvamuse koostaja
  nimetamise kuupäev

Bárbara Dührkop Dührkop

20.3.2006

Endine arvamuse koostaja

 

Arutamine parlamendikomisjonis

14.6.2007

5.7.2007

17/07/2007

30.8.2007

11.9.2007

Vastuvõtmise kuupäev

11.9.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

31

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Roberta Angelilli, Philip Bradbourn, Kathalijne Maria Buitenweg, Giuseppe Castiglione, Fausto Correia, Panayiotis Demetriou, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Bárbara Dührkop Dührkop, Claudio Fava, Kinga Gál, Elly de Groen-Kouwenhoven, Ewa Klamt, Magda Kósáné Kovács, Esther De Lange, Henrik Lax, Kartika Tamara Liotard, Sarah Ludford, Martine Roure, Luciana Sbarbati, Inger Segelström, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean, Manfred Weber, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Simon Busuttil, Gérard Deprez, Maria da Assunção Esteves, Genowefa Grabowska, Ignasi Guardans Cambó, Herbert Reul

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Vincenzo Aita, Miguel Angel Martínez Martínez, Raimon Obiols i Germà, Antolín Sánchez Presedo

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

 

  • [1]  Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (KOM(2005)0391 - 2005/0167(COD)).

põhiseaduskomisjonI ARVAMUS (11.9.2007)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
(C-6-0287/2007 – 2007/2019(BUD))III jagu – komisjon

Arvamuse koostaja: Rihards Pīks

ETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.     arvestades, et 21. ja 22. juunil 2007. aastal Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel otsustati kokku kutsuda valitsustevaheline konverents, mille ülesandeks on koostada muutmisleping vastavalt Euroopa Ülemkogu üksikasjalikes volitustes esitatud suunistele;

B.     arvestades, et Euroopa Parlament rõhutas oma 7. juuni 2007. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu põhiseadusliku protsessi tegevuskava kohta, et „kodanike osalemise suurendamine Euroopa Liidu poliitilises elus” ja „kodanikuühiskonna korraldus” on Euroopa Liidu edasise arengu juhtpõhimõtted[1];

C.     arvestades, et „Kodanike Euroopa” programmi eesmärkideks on edendada kodanikuaktiivsust, toetada tegevusi ja asutusi, mis annavad kodanikele võimaluse koos tegutseda ning osaleda üha tihedamalt kokku kasvava Euroopa ehitamisel, ja kujundada Euroopa identiteet[2],

1.      tuletab meelde, et teabevahetus ja haridusprogrammid on äärmiselt tähtsad Euroopa kodanike huvi kasvatamiseks Euroopa Liidu poliitilise süsteemi vastu ja selles osalemise suurendamiseks ning et eelseisval valitsustevahelisel konverentsil tõenäoliselt vastu võetav muutmisleping eeldab paljude tegevuste keskendumist Euroopa kodanikega suhtlemisele, et selgitada institutsioonilisi ning poliitilisi eeliseid, mida nimetatud lepinguga loodetakse saavutada;

2.      kordab, et kommunikatsioonimeetmed ja teabeprogrammid sõltuvad jätkusuutliku rahalise toetusega institutsioonilisest struktuurist, mis kataks valitud teadusasutuste, sihtasutuste (sh erakondade sihtasutuste), tööturu osapoolte ning teiste kodanikuühiskonna osade tegevuskulud;

3.      märgib, et kuigi 2008. aasta eelarveprojekti üldist summat (kulukohustusi) suurendatakse 2007. aasta eelarvega võrreldes 1,5% võrra, on rubriik 3b (Euroopa kodakondsus) 2008. aasta eelarveprojektis ainuke rubriik, mille rahastamist märkimisväärselt vähendatakse (kulukohustused vähenevad 2007. aasta eelarvega võrreldes ligikaudu 10%); on seisukohal, et olukorras, kus Euroopa Liidu institutsioonilises korralduses toimuvad tähtsad ümberkorraldused, pole need summad, sealhulgas Euroopa Liidu infopunktide jaoks ettenähtud summad, piisavad ja neid tuleb oluliselt suurendada;

4.    võtab endale kohustuse arendada välja läbipaistev ja õiglane süsteem Euroopa poliitiliste sihtasutuste rahastamiseks vastavalt komisjoni poolt 27. juunil 2007. aastal esitatud ettepanekule[3] Euroopa poliitiliste parteide rahastamise määruse läbivaatamise kohta ning eraldada selleks otstarbeks vajalikud vahendid, et saavutada kavandatud poliitilised eesmärgid;

5.    võtab endale kohustuse suurendada jõupingutusi tõelise Euroopa avaliku ruumi loomiseks, sealhulgas Euroopa Parlamendi uue külastajate keskuse ja internetipõhise televisiooniprogrammi loomiseks ning piisavaks rahastamiseks, ja kutsub nõukogu üles oma kommunikatsioonipoliitika valdkonnas sarnaselt tegutsema.

MENETLUS  

Pealkiri

Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarve projekt

Menetluse number

2007/2019(BUD)

Vastutav komisjon

BUDG

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

AFCO

Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev

 

Arvamuse koostaja
  nimetamise kuupäev

Rihards Pīks
1.3.2007

Endine arvamuse koostaja

 

Arutamine parlamendikomisjonis

26.6.2007

11.9.2007

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.9.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

9

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Enrique Barón Crespo, Andrew Duff, Ingo Friedrich, Jo Leinen, Íñigo Méndez de Vigo, Adrian Severin, Dushana Zdravkova

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Carlos Carnero González, György Schöpflin

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

 

  • [1]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0234 (lõiked 9 ja 13).
  • [2]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta otsus nr 1904/2006/EÜ, millega luuakse ajavahemikuks 2007-2013 programm "Kodanike Euroopa", et edendada Euroopa kodanikuaktiivsust (ELT L 378, 27.12.2006, lk 32).
  • [3]  KOM(2007)0364.

naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonI ARVAMUS (11.9.2007)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
(C6-0287/2007 – 2007/2019(BUD))III jagu – komisjon

Arvamuse koostaja: Lissy Gröner

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et soolise võrdõiguslikkuse edendamine on üks ühenduse põhieesmärke; seetõttu kordab nõudmist soolist võrdõiguslikkust arvestava lähenemisviisi kasutamiseks ELi eelarve koostamisel ning vajadust soolist võrdõiguslikkust silmas pidava eelarvestamise kaudu kohaldada soolise võrdõiguslikkuse perspektiivi kõigis poliitikavaldkondades eelarvemenetluse kõigil tasanditel;

2.  märgib, et ELi eelarve ei ole soolise võrdõiguslikkuse mõttes neutraalne ning selle mõju meestele ja naistele on erinev; seetõttu kordab taas üleskutset lisada kõigisse mõjude hindamistesse soopõhine mõjude hindamine;

3.  tervitab programmi „Vägivallavastane võitlus – Daphne III”[1] eelarve suurendamist;

4.  tuletab meelde, et ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programmi Progress[2] soolist võrdõiguslikkust käsitlevale 5. jaole eraldati 2007. aastal tublisti alla 12% programmi kogueelarvest; märgib, et ka programmi 2008. aasta eelarves ei eraldata nimetatud jaole täielikult 12% programmi kogueelarvest; seetõttu nõuab 5. jao eelarve suurendamist;

5.  rõhutab, kui tähtis on programmi Progress 5. jao raames toetada üleeuroopalisi võrgustikke, eelkõige Euroopa naiste surverühma, arvestades selle rühma viimaste aastate saavutusi;

6.  rõhutab nõuetekohase rahastamise tähtsust Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi eduka töölehakkamise ja toimimise jaoks;

7.  rõhutab, et tähtis on tagada kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastaga (2008) seotud kulutuste tasakaalustatus soolise võrdõiguslikkuse mõttes.

MENETLUS  

Pealkiri

Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarve projekt

Menetluse number

2007/2019(BUD)

Vastutav komisjon

BUDG

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

FEMM

Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev

 

Arvamuse koostaja
  nimetamise kuupäev

Lissy Gröner
23.3.2007

Endine arvamuse koostaja

 

Arutamine parlamendikomisjonis

16.7.2007

11.9.2007

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.9.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

29

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Edit Bauer, Emine Bozkurt, Hiltrud Breyer, Edite Estrela, Ilda Figueiredo, Věra Flasarová, Lissy Gröner, Zita Gurmai, Esther Herranz García, Lívia Járóka, Urszula Krupa, Esther De Lange, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Zita Pleštinská, Karin Resetarits, Teresa Riera Madurell, Raül Romeva i Rueda, Amalia Sartori, Eva-Britt Svensson, Konrad Szymański, Britta Thomsen, Anne Van Lancker, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Gabriela Creţu, Anna Hedh, Christa Klaß, Marusya Ivanova Lyubcheva, Maria Petre

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

José Javier Pomés Ruiz, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

...

  • [1]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta otsus nr 779/2007/EÜ, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad“ raames eriprogramm laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ning ohvrite ja riskirühmade kaitseks (Daphne III) (ELT L 173, 3.7.2007, lk 19).
  • [2]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1672/2006/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm Progress (ELT L 315, 15.11.2006, lk 1).

MENETLUS

 

Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarve projekt, III jagu – komisjon

Viited

C6-0287/2007 – 2007/2019(BUD)

Vastutav komisjon
  istungil teada andmise kuupäev

BUDG
24.9.2007

Arvamuse saamiseks edastamine – istungil teada andmise kuupäev

ALL

24.9.2007

Raportöör(id)
  nimetamise kuupäev

Kyösti Virrankoski
13.12.2006

Endine raportöör / Endised raportöörid

James Elles

Üldeelarve projekti nõukogu poolt koostamise kuupäev

13.07.2007

Üldeelarve projekti nõukogu poolt edastamise kuupäev

10.09.2007

Muutmiskiri / Muutmiskirjad

1/2008

 

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

11.10.2007

 

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.10.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

28

 

 

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Reimer Böge, Paulo Casaca, Gérard Deprez, Brigitte Douay, James Elles, Göran Färm, Szabolcs Fazakas, Salvador Garriga Polledo, Louis Grech, Catherine Guy-Quint, Jutta Haug, Monica Maria Iacob-Ridzi, Ville Itälä, Anne E. Jensen, Janusz Lewandowski, Nils Lundgren, Vladimír Maňka, Jan Mulder, Gérard Onesta, Esko Seppänen, László Surján, Helga Trüpel, Kyösti Virrankoski, Ralf Walter

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Thijs Berman, Bárbara Dührkop Dührkop, Marusya Ivanova Lyubcheva, Peter Šťastný

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

Esitamise kuupäev

17.10.2007

Märkused
(andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

...

KIRJALIK MUUTMISETTEPANEK

Number

Viited

edastamise kuupäev

istungil teada andmise kuupäev

1/2008

13659/2007 - C6-0341/2007

10.10.2007

0.0.0000