ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Nõukogu vahelist koostööd käsitleva Euroopa Ühenduse ja Euroopa Nõukogu vahelise kokkuleppe sõlmimise kohta

(KOM(2007)0478 – C6-0311/2007 – 2007/0173(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2007)0478);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 308 koos artikli 300 lõike 2 esimese lõiguga;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0311/2007);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0443/2007),

1.  kiidab kokkuleppe sõlmimise heaks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev seisukoht nõukogule ja komisjonile ning teadmiseks Euroopa Nõukogule ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile.

Inimõiguste austamine ja edendamine kuuluvad ELi aluspõhimõtete ja peamiste eesmärkide hulka ning EL on kujundanud paralleelselt Euroopa Nõukoguga oma õiguslikud vahendid põhiinimõiguste kaitsmiseks. ELi põhiõiguste kaitsmise põhimõtete süsteem on kujunenud põhiliselt Euroopa Kohtu pretsedendiõigusel ja seda on kinnitanud kiire tunnustamine ELi asutamislepingutes. Kuid äärmiselt oluline on tagada inimõiguste kaitsmise süsteemi täiendav tugevdamine, kaitstes samas selliseid aluspõhimõtteid nagu mittediskrimineerimine, isoleerimise vältimine, sõna- ja usuvabaduse austamine, südametunnistusevabadus ning sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi. Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet võib pakkuda eespool nimetatud kaitsemeetmeid ühenduse asjakohastele asutustele, organitele, ametkondadele ja ametitele ning ühenduse liikmesriikidele ühenduse õiguse rakendamisel.

On oluline tunnustada, et just Euroopa Nõukogu on oma asutamisest alates arendanud viimase 50 aasta jooksul eesrindliku töö kaudu selles valdkonnas põhjalike normide süsteemi ning õiguslikud ja kohtulikud vahendid inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete kaitsmiseks ja edendamiseks ning on kogunud laialdaselt kogemusi. Seetõttu tuleb saavutada nii Põhiõiguste Ameti kui ka Euroopa Nõukogu ühine eesmärk kaitsta põhiõigusi teineteist täiendaval ja positiivsel viisil. Tuleb vältida töö kattumist ning Euroopa Nõukogu kehtestatud ja hästi toimivat inimõiguste ja isiklike õiguste kaitsmise (kohtuliku ja muu) süsteemi võimalikku nõrgendamist ja murendamist.

Nõukogu, Põhiõiguste Amet ja Euroopa Nõukogu peaksid seoses ühistegevuse kaasrahastamisega leppima kokku lepingu artikli 15 ­– milles nähakse ette toetused, mida Euroopa Nõukogu saab ametilt – rakendamise üksikasjalikemates eeskirjades, et saavutada täielik läbipaistvus ja vältida igasuguseid viiteid kahe institutsiooni liigsele omavahelisele sõltuvusele. Eelkõige võiks olla võimalik eeltingimus, et vajalikke toetusi määratakse tegevustele, mida viiakse läbi ühiselt ja koostöös Euroopa Nõukoguga.

Samuti on oluline rakendada lepingu artiklit 7 sellisel moel, mis võimaldaks kahel institutsioonil vahetada vastastikusel nõusolekul nii palju andmeid kui võimalik, pidades samas kinni oma töökorrast, ja võimalikult laialdaselt vastavalt kehtivatele konfidentsiaalsusnõuetele. Vastavat infot tohiksid kasutada ainult need institutsioonid, kes on otseselt seotud kõne all olevate küsimuste läbivaatamisega. Seda ei tohiks teha kättesaadavaks kolmandate riikide institutsioonidele või ametitele, kui puuduvad tagatised ja kontrollimehhanismid selle kasutamiseks.

Põhiõiguste Amet peaks tagama, et EL on ka edaspidi kindlalt pühendunud põhiõiguste austamise toetamisele kolmandates riikides. See toetus peaks olema kooskõlas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks ÜRO töö ja poliitikaga, või siis põhiõigusi hõlmavate erinevate rahvusvaheliste kokkulepetega.

Selle kokkuleppe sõlmimise nimel peetud läbirääkimistel on osutunud kasulikuks koostöö komisjoni ja Euroopa Nõukogu vahel. Ja just sellist koostöö, läbipaistvuse ja vastastikuse täiendavuse vaimus tõhusat ühistegevust oodatakse kahelt institutsioonilt ka tulevikus. Kuid on äärmiselt oluline, et Euroopa Parlament osaleks selles protsessis korrapäraste aruannete kaudu ja et Euroopa Nõukoguga konsulteeritakse kõikide aruannete või hinnangute osas, mis on viidud läbi seoses nende kahe institutsiooni töö vastastikuse täiendavuse, dubleerimise vältimise ja läbipaistvusega.