Menetlus : 2007/2146(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0518/2007

Esitatud tekstid :

A6-0518/2007

Arutelud :

PV 15/01/2008 - 5
CRE 15/01/2008 - 5

Hääletused :

PV 15/01/2008 - 10.2
CRE 15/01/2008 - 10.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0009

RAPORT     
PDF 236kWORD 144k
20. detsember 2007
PE 393.990v02-00 A6-0518/2007

Ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia aastateks 2007–2012

(2007/2146(INI))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Raportöör: Glenis Willmott

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonI ARVAMUS
  tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS
 naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia kohta aastateks 2007–2012

(2007/2146(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist (KOM(2007)0062) „Töö kvaliteedi ja tootlikkuse parandamine: ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia aastateks 2007–2012” ning sellega kaasnevaid komisjoni talituste töödokumente (SEK(2007)0214), (SEK(2007)0215), (SEK(2007)0216);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingut ja eelkõige selle artikleid 2, 136, 137, 138, 139, 140, 143 ja 152;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat(1) ning eelkõige selle artikleid 27, 31 ja 32;

–   võttes arvesse ILO konventsioone ning soovitusi töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas;

–   võttes arvesse nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (raamdirektiiv)(2) ja selle üksikdirektiive;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl(3);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta direktiivi, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ, selle üksikdirektiive ning nõukogu direktiive 83/477/EMÜ, 91/383/EMÜ, 92/29/EMÜ ja 94/33/EÜ, et lihtsustada ja ratsionaliseerida praktilise rakendamise aruandeid(4);

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 8.–9. märtsi 2007. aasta kohtumise järeldusi;

–   võttes arvesse oma 23. oktoobri 2002. aasta resolutsiooni ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia kohta aastateks 2002–2006(5);

–   võttes arvesse oma 24. veebruari 2005. aasta resolutsiooni töötervishoiu ja tööohutuse edendamise kohta(6);

–   võttes arvesse oma 6. juuli 2006. aasta resolutsiooni Euroopa tervishoiutöötajate kaitsmise kohta vere kaudu levivate nakkuste eest süstlatorkevigastuste tagajärjel(7);

–   võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni inimväärse töö tagamise kohta kõigi jaoks(8);

–  võttes arvesse oma 13. novembri 2007. aasta resolutsiooni rahvatervist ning töötervishoidu   ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta(9);

–  võttes arvesse oma 29. märtsi 2007. aasta deklaratsiooni C-hepatiidi kohta(10);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0518/2007),

A. arvestades, et on olemas positiivne seos töötervishoiu- ja tööohutusnõuete kvaliteedi ning finantstulemuste vahel üldise tulemuslikkuse, töölt puudumiste, kaadrivoolavuse taseme, töötajate motivatsiooni, ettevõtte parema maine ja tootlikkuse osas;

B.  märkides, et kõige konkurentsivõimelisematel majandustel on kõige paremad töötervishoiu- ja tööohutusalased näitajad ning et tervise ja ohutuse tugeval kaitsel on positiivne mõju riigi rahandusele sotsiaalkindlustuse väljamaksete kokkuhoiu ja suurema tootlikkuse näol; arvestades, et tervise ja ohutuse kaitse mitte ainult ei aita kaasa töötajate tootlikkusele, tulemuslikkusele ja heaolule, vaid selle tulemuseks on ka kokkuhoid majanduse ja ühiskonna jaoks tervikuna;

C. olles seisukohal, et töötajate paremaks kaitsmiseks on vaja rohkem teadusuuringuid, mis käsitlevad mõnede tööalaste tegevuste pikaajalist mõju tervisele, kuna mõned haigused ilmnevad alles mitu aastat pärast seda põhjustava tegevuse läbiviimist;

D. tundes muret asjaolu pärast, et tööõnnetuste ja kutsehaigusjuhtumite arvu vähendamine ei ole ühtlaselt jaotunud, kuna teatavatel töötajate kategooriatel (nt võõrtöötajad, ebakindlate lepingutega töötajad, naised, noored ja vanemaealised töötajad), teatavatel äriühingutel (eriti VKEd ja mikroettevõtted), teatavates tegevusvaldkondades (eelkõige ehitus, kalandus, põllumajandus, transport) ning teatavates liikmesriikides on tööõnnetuste ja kutsehaiguste näitajad palju kõrgemad kui ELi keskmine;

E.  arvestades, et töötervishoiu ja tööohutuse kaitsemeetmed peaksid järjepidevalt moodustama ettevõtluskultuuri osa, ning arvestades, et see kultuur peaks käima käsikäes töötajate ja juhtide elukestva koolitusega;

F.  arvestades, et ettevõtetes järjepidevalt rakendatav töötervishoiu ja tööohutuse kaitse kultuur võiks aidata rakendada töötervishoiu ja tööohutuse korda mittebürokraatlikul viisil ja tagada nõnda tõhusa kaitse;

G. arvestades, et töötajate tervise ja ohutuse kaitse kõrge taseme jaoks on üliolulised puhkeperioodid;

H. arvestades, et ILO hinnangul suri ELis 2006. aastal umbes 167 000 inimest tööõnnetuse või tööga seotud haiguse tagajärjel, ja arvestades, et komisjoni teatises toodud hinnangu järgi kannatab igal aastal ligikaudu 300 000 töötajat erineva astmega alalise puude all;

I.   arvestades, et töötervishoiu ja tööohutuse tõeline strateegia peaks tuginema järgmiste vahendite õigele vahekorrale: kõikide piisav teadlikkus, kindla suunitlusega haridus ja koolitus, piisavad ennetusteenused ja -kampaaniad, töötajate sotsiaalne dialoog ja kaasatus, piisavad õigusaktid ja rakendamine, eritähelepanu konkreetsetele inimrühmadele, tegevusvaldkondadele ja ettevõtete tüüpidele, tulemuslik kontroll ning tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused;

J.   arvestades, et vananevad töötajad peaksid säilitama tervise, töövõime ja tööalase konkurentsivõime võimalikult kauaks ja et vastavalt tuleks võtta meetmeid;

K. arvestades, et kontroll mängib tähtsat rolli kehtivate õigusaktide jõustamises ja seega töökohal ekspluateerimise ärahoidmises, aidates nõnda edendada inimväärse töö kontseptsiooni; arvestades, et inspektoreid tuleb toetada tihedama koostöö ja teabevahetuse abil liikmesriikide inspektorite vahel;

L.  arvestades, et riski hindamist ettevõtete tasandil ei saa pidada ühekordseks tegevuseks, vaid seda tuleb läbi viia korrapäraselt ning kohandada vastavalt uutele oludele ja/või riskidele; arvestades, et riski hindamise puudumine või selle mitteasjakohane teostamine on seadusevastane ning üks tööõnnetuste ja kutsehaiguste peamisi põhjuseid;

M. arvestades, et puuduvad statistilised andmed tulekahjude negatiivse mõju kohta töötervishoiule ja tööohutusele;

N. arvestades, et tervishoiutöötajatel on oht nakatuda rohkem kui kahekümnesse eluohtlikku viirusesse, sealhulgas B-hepatiit, C-hepatiit ning HIV/AIDS;

O. arvestades, et Lissaboni strateegia kohaselt on eesmärk saavutada 2010. aastaks 70%line üldine tööhõive määr ja 60%line naiste tööhõive määr ning 50%line tööhõive määr vanemate töötajate hulgas, ja arvestades, et kroonilisi haigusi ja pikaajalisi haigusi põdevad töötajad tihti tööle ei naase, olgugi et neid peetakse võimeliseks seda tegema, ja et need, kes tööle naasevad, seisavad tihti silmitsi mitmete diskrimineerimise vormidega, nagu näiteks nende sissetuleku vähendamine, ja arvestades, et see kehtib eriti vähktõvega patsientide puhul, kuna kõige hiljutisemad uuringud näitavad, et 1/5 endistest rinnavähiga patsientidest tööle ei naase, kuigi nad oleksid võimelised seda tegema;

P.  arvestades, et naisi töötab nn mustal tööturul kindlustuseta rohkem kui mehi ning et see on asjaolu, millel on vältimatud tagajärjed tervishoiu- ja ohutustingimustele, mille alusel nad töötavad;

Q. arvestades, et naised ja mehed ei moodusta homogeenset rühma ja seetõttu peavad töötervishoiu ja tööohutuse parandamise strateegiad ja meetmed olema täpselt kohandatud konkreetsetele töökohtadele, võttes arvesse tõsiasja, et mõnedel teguritel võib olla erinev mõju naistele ja meestele,

1.  tervitab komisjoni ambitsioonikat eesmärki vähendada tööõnnetusi kogu ELis keskmiselt 25% võrra; tunnistab, et kõnealune arv võib riigiti erinevate lähtepunktide tõttu erineda, kuid on seisukohal, et siiski on oluline omada selgeid ja hästisuunatud meetmeid koos ajakava ja finantskohustustega, mida saab seejärel mõõta ja hinnata; nende puudumisel kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile strateegiaperioodi keskel oma edusammude kohta aruanne;

2.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma arvesse ebavõrdsust mitte ainult liikmesriikide vahel, vaid ka üksikute liikmesriikide sees, ning võtma kohustust seda vähendada;

3.   märgib komisjoni ettepanekuid kasutada mittesiduvaid vahendeid, kui siduvad seadused ei ole võimalikud või sobivad, võimaldades liikmesriikidele paindlikkust selliste lahenduste leidmiseks, mis annavad nende konkreetsetes oludes parimaid tervise ja ohutusega seotud tulemusi;

4.   tunneb heameelt komisjoni suurema rõhuasetuse üle õigusaktide lihtsustamisele ja halduskoormuse vähendamisele, ning märgib, et samas kui lihtsustamine toob kodanikele suuremat kasu, aitab see nii tööandjatel kui ka töövõtjatel keskenduda tervishoiu ning ohutuse paremale korraldamisele, et tagada paremad tulemused töötervishoiu ja -ohutuse alal; on arvamusel, et on ülimalt tähtis, et selline lihtsustamine ei vähendaks mingil viisil töötajatele pakutava kaitse taset;

5.   kutsub komisjoni üles andma oma strateegias prioriteet nendele tegevustele ja/või tootmisharudele, millega kaasnevad erilised ohud (nt metallitöötlus, ehitus, elekter, metsandus jne);

6.   kutsub komisjoni üles kaasama kõnealusesse protsessi tihedamalt Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri Bilbaos ning eelkõige paluma agentuuri esitada hinnang selle kohta, millistes tootmisharudes on kõige suurem tööõnnetuste ja kutsehaiguste oht ning kuidas sellele tõhusalt vastu seista;

7.  peab komisjoni jõulist keskendumist VKEde abistamisele nende tervishoiu- ja ohutusalaste kohustuste täitmisel suurepäraseks ja toetab täielikult komisjoni lähenemisviisi;

8.  avaldab kahetsust, et komisjon ei avalda arvamust kutsehaiguste vähendamisega seotud eesmärkide kohta, kuid mõistab kutsehaiguste mõõtmise raskust; kutsub seetõttu komisjoni üles vaatama üle olemasolevate statistiliste menetluste kasutust ja rakendust, et kutsehaiguseid, eriti tööst põhjustatud vähkkasvajaid, õigesti tuvastada ja mõõta, selleks et seada eesmärgid nende vähendamiseks; teeb ettepaneku, et komisjon kaaluks võimalust muuta kutsehaigusi käsitlev ELi soovitus (2003/670) miinimumnõuetega direktiiviks;

9.  kutsub komisjoni üles laiendama ühenduse strateegiat, nii et see hõlmaks ka sotsiaaltegureid, mitte ainult tööõnnetusi või kutsehaigusi, arvestades et inimese tervislik seisund sõltub paljudest tööga seotud teguritest, nagu lepinguliik, töötingimused ja töökohtade olemasolu; märgib, et muutused töösuhetes ja kindlustunde vähenemine töösuhte osas põhjustavad keskkondlikke, psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme, mis nõuavad tähelepanu;

10. rõhutab vajadust arvestada soolist võrdõiguslikkust töötervishoiu ja tööohutuse küsimuste käsitlemisel ning tervitab komisjoni algatust, mis nõuab ainuomaste, soolisi iseärasusi arvestavate mõju hindamise meetodite ettevalmistamist töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas; kritiseerib siiski komisjoni, et see ei ole soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist piisavalt arvesse võtnud oma teatistes, ei ühenduse strateegia eesmärkides aastateks 2007–2012 ega üheski mõju hindamises(11);

11. palub komisjonil hinnata sooliselt eristatud statistika kättesaadavust tööga seotud surmaga lõppenud ja mittelõppenud haiguste kohta ühenduse tasandil;

12. nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid olemasolevaid töötervishoiu ja tööohutuse alaseid direktiive praegusest sootundlikumalt ning rakendaksid nendes direktiivides sätestatud soolist mõjuhinnangut;

13. rõhutab, et töötajate taastusravi ja taasintegreerimine pärast halba tervislikku seisundit või tööõnnetust on ülioluline, ja tervitab erilise tähelepanu pööramist riiklikes strateegiates nõutud taastusravile ja taasintegreerimisele; on oluline, et valitsused tagaksid oma tervishoiu ja ohutuse alastes strateegiates kohustuse säilitada töökoht (koolituse, ülesannete ümberjaotamise jne kaudu) inimestele, kes on olnud tööea jooksul füüsiliselt või vaimselt haiged;

14. kutsub komisjoni üles koguma rohkem arvandmeid ja andmeid töötajate kohta, kes põevad kroonilisi haigusi, ja analüüsima nende töötingimusi ning koostama harta vähkkasvajat ja teisi kroonilisi haigusi põdevate patsientide õiguste kaitsmiseks töökohal, nõudmaks ettevõtetelt, et nad võimaldaksid patsientidel jätkata ravi ajal töötamist töökohal ja pärast ravi lõppu tööturule naasta;

15. väljendab sügavat muret seoses sellega, et ajutiste ja lühiajaliste lepingutega ning madala kvalifikatsiooniga töötajate hulgas on õnnetuste arv ülemäära kõrge – mõnedes liikmesriikides vähemalt kahekordne alaliste töötajatega võrreldes, tunnistades samal ajal seost kõnealuste töötajate kategooriate ja nende tööhõive vahel suurema ohuga tootmisharudes, nagu näiteks ehitus; juhib tähelepanu sellele, et nõukogu 25. juuni 1991. aasta direktiiviga 91/383/EMÜ, millega täiendatakse meetmeid tähtajalise või ajutise töösuhtega töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise soodustamiseks, kehtestatakse üldreegel, mis näeb ette, et ajutistel töötajatel on teiste töötajatega võrdväärsed töötervishoiuga seotud õigused, samas kui kõnealuses direktiivis ei sätestata konkreetseid mehhanisme, millega tagada nimetatud põhimõtte järgimine tegelikkuses; kutsub komisjoni üles nimetatud puudustega kiiresti tegelema;

16. samuti märgib ebatüüpiliste töölepingute järjest suurenevat arvu ning rõhutab, et nende tingimused ei tohi ohustada töötajate ja töövõtjate tervist ja ohutust;

17. palub võtta meetmeid naiste töötervishoiu ja tööohutusega seotud õiguste jälgimiseks ebatüüpilistel töökohtadel, näiteks haigete isikute koduste hooldajate puhul;

18. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma täiel määral arvesse demograafiliste muutuste mõju töötervishoiule ja tööohutusele; kutsub neid eelkõige tugevdama ennetusmeetmeid ja võtma vastu meetmeid, mille eesmärk on füüsiliste hädade kompenseerimine, nimelt ergonoomika ja töökoha disaini ning meetmete ja stiimulite kaudu, mis on kujundatud vananevate töötajate motivatsiooni, suutlikkuse ja tervise säilitamiseks;

19. võtab teadmiseks teaduslikult tõestatud seose kasvava tööstressi ja sellega kaasnevate haiguste, eelkõige krooniliste haiguste, südame-veresoonkonna haiguste ning luu- ja lihaskonna haiguste vahel;

20. on seisukohal, et ülimalt tähtis on tagada töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate olemasolevate õigusaktide parem kohaldamine, ja kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles kasutama selle saavutamiseks kõiki kättesaadavaid vahendeid; kaalutavad meetmed peaksid sisaldama:

a)      miinimumnõudeid ennetusteenuste ja töökoha kontrolli kvaliteedile,

b)     rangemaid karistusi,

c)      õigusaktide rakendamise paremat hindamist,

d)     heade tavade vahetust,

e)      ennetuskultuuri ja varase hoiatamise süsteemide tugevdamist, sealhulgas ühiskonna laiemat juurdepääsu töökoha töö- ja ohutustingimuste alasele teabele,

f)      töötajate suuremat kaasatust töökohas;

g)      tööandjate stimuleerimist, et nad täidaksid oma kohustusi tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas,

h)      sotsiaalse dialoogi lepingute kasutamise tugevdamist;

21. on seisukohal, et komisjonil on tõsine puudus vahenditest tööohutust käsitlevate vastuvõetud direktiivide tõhusa ülevõtmise ja rakendamise nõuetekohaseks kontrollimiseks; on seisukohal, et komisjon peaks kasutama ära kõik tema käsutuses olevad vahendid, kaasa arvatud rikkumismenetluste kasutamine;

22. märgib, et töötervishoiu ja tööohutuse kaitset tuleks kohaldada võrdselt kõikide töötajate suhtes Euroopa Liidus, et töötervishoiu ja tööohutuse kaitse rajaneb lõppkokkuvõttes põhiõigusel füüsilisele puutumatusele, ja et loobumine töötervishoiu ja tööohutuse kaitse alastest õigusaktidest seab ohtu töötajate tervise ja võrdsed võimalused ning võib vallandada järeleandmiste võidujooksu;

23. palub komisjonil pühenduda töötervishoiu ja tööohutuse mõjuhindamisele samasugusel määral, nagu seda on tehtud keskkonnamõju hindamise osas;

24. peab tööinspektsioone tervise- ja ohutusalaste õigusaktide rakendamise oluliseks osaks; kutsub seepärast komisjoni üles:

a)      andma kõrgemate tööinspektorite komiteele pärast uuringu tegemist, kuidas komitee saaks töötada kõige tõhusamalt ning väärtuslikumalt, vajalikud vahendid, mis tagaksid komitee tõhusa töö;

b)     arendama edaspidi välja teadmiste jagamise süsteemid, et tagada tõhus reageerimine teabenõuetele ja koostöötaotlustele,

c)      algatama hindamisuuringuid, mis käsitlevad kõrgemate tööinspektorite komitee ettepaneku kohaste inspekteerimistegevuste tõhusust ja mõju, eesmärgiga seada ühised kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed inspekteerimiseesmärgid, toetades sellega inspektsioonide kui kogu tööjõu hulgas tulemusliku ning tõhusa töötervishoiu ja tööohutuse kultuuri loomise organiseerijate kasutamist;

d)     kehtestama riigisiseste inspekteerimissüsteemide hindamise viisid ja vahendid, eriti tulemustabelite loomisega,

ja kutsub liikmesriike üles:

e)      tagama oma siseriiklikele inspektsioonidele asjakohased töötajad ja piisavad rahalised vahendid,

f)      suurendama tööinspektorite arvu, et tagada kooskõlas ILO soovitustega vähemalt suhe 1:10 000 töötaja kohta,

g)      suurendama tööinspektorite taset multidistsiplinaarse koolituse pakkumisega sellistes valdkondades nagu psühholoogia, ergonoomika, hügieen, keskkonnariskid ja toksikoloogia,

h)      keskendama inspekteerimised prioriteetsetele valdkondadele, sektoritele ja ettevõtetele, kus on suur õnnetuste oht ning haavatavate inimrühmade, nagu näiteks võõrtöötajad, ajutised töötajad, vähekvalifitseeritud, noored ja vananevad töötajad ning puudega töötajad, suur osakaal;

25. tunnistab, et ennetustöö on keskse tähtsusega, ja kutsub komisjoni üles rakendama strateegias järgmisi meetmeid:

a)      tagada, et tööandjad tunnistavad ja täidavad oma kohustusi nõuetekohaste ennetusmeetmete tagamisel kõikidel töökohtadel, tunnistades samas, et oluline on ka töötajate vastutustundlik suhtumine omaenda tervisesse ja ohutusse;

b)     toetada seda, et ennetusmeetmed oleksid täiesti multidistsiplinaarsed ja kajastaksid raamdirektiivis 89/391/EMÜ sätestatud meetmete hierarhiat,

c)      rõhutada, et riski hindamine peaks olema mitte ühekordne kohustus, vaid jätkuv pidev protsess, millesse töötaja on täielikult kaasatud,

d)     tagada, et ennetustegevust viidaks nii palju kui võimalik läbi asutusesiseselt,

e)      tagada, et tervisekontroll käiks käsikäes ennetustööga;

f)      võtta korrapäraselt vastavalt tehnoloogilistele edusammudele vastu töötervishoiu ja tööohutuse alaseid õigusakte;

26. rõhutab, kui tähtis on liikmesriikidel tagada, et juurdepääs töötervishoidu ja tööohutust käsitlevatele tehnilistele dokumentidele ning normidele riiklikul tasandil oleks tasuta;

27. avaldab heameelt komisjoni teatises sisalduvate haridust ja koolitust käsitlevate ettepanekute üle ja peab seda keskseks teguriks ennetuskultuuri väljaarendamisel, ning on seisukohal, et see peaks tulevikus olema jätkuv ja pidev protsess, mida kohandatakse vastavalt uuele tehnoloogilisele olukorrale töökohal ning mis kehtib ka nende töötajate suhtes, kes naasevad tööjõu hulka pärast haigust või perekonna eest hoolitsemisega seotud kohustustest tingitud tööalase karjääri katkestusi;

28. on seisukohal, et töötajatele ning töötervishoiu ja -ohutuse valdkonna esindajatele tuleks pakkuda kutsealast erikoolitust ja -ümberõpet töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu alltöövõtule, ajutisele tööle, naistele ja võõrtöötajatele; sellega seoses tuleb jätkuvalt kasutada riiklikke ja ELi vahendeid;

29. on seisukohal, et tööandjatele tuleks teha kohustuseks korraldada tervisekontroll täistööajaga ja osalise tööajaga töötajatele;

30. kutsub komisjoni üles kasutama täiel määral olemasolevaid ühenduse vahendeid (eriti Euroopa Sotsiaalfond) küsimuste puhul, mis on seotud tervise ja ohutusega (ennetus ning ennetuskultuuri arendamine, teadlikkuse tõstmine, elukestev õpe, tööõnnetuse tõttu kannatanud või kutsehaigust põdenud töötajate rehabilitatsioon ja taasintegreerimine) ja mis on eelkõige suunatud VKEdele; kutsehaiguste alastele teadusuuringutele tuleks eraldada teisi ühenduse vahendeid (nt seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi vahendid) ja riiklikke vahendeid;

31. arvestades suuremaid ohtusid, mis avalduvad töötajatele mäe-, metalli-, raua- ja terasetööstuses ning laevaehituses, peab vajalikuks, et liikmesriigid ja komisjon eraldaksid piisavad vahendid töötervishoiu ja tööohutuse kaitse tagamiseks vajalike investeeringute tegemiseks;

32. palub liikmesriike ja komisjoni tagada süsteemne sootundlik lähenemine töötervishoiu ja tööohutuse ennetustööks riiklikke ja ühenduse strateegiaid välja töötades ning kogudes statistilisi andmeid, viies läbi küsitlusi ja teadusuuringuid töötervishoiu ja tööohutuse kohta; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kasutama rahastamisvõimalusi, mida pakutakse sellega seoses programmi PROGRESS raames, eelkõige selle soolist võrdõiguslikkust käsitleva temaatilise osa raames;

33. kutsub liikmesriike üles hindama rahaliste stiimulite vastuvõtmist töötervishoiu ja tööohutuse edendamiseks, eriti maksude tagasimaksmisi või turvaliste ettevõtete ning tervishoiu- ja ohutussertifikaadiga ettevõtete eelistamist pakkumiskutsetes, bonus-malus süsteemi kehtestamist kindlustuspoliisides ja sotsiaalkindlustusmaksetes ja rahalisi stiimuleid vananenud või ohtlike seadmete väljavahetamiseks;

34. lisaks soovitab liikmesriikidel kaaluda võimalust lisada riigihankelepingutesse teatavad tervishoiu- ja ohutusstandardid;

35. arvestades pidevalt toimuvate sotsiaalsete ja majanduslike muutustega, mis mõjutavad ja muudavad ka tööturgu, kutsub komisjoni üles edendama head tööhõivepoliitikat ja korralikke töötingimusi ning ergutama tööandjaid edendama töökohas tervislikke eluviise, viies läbi töötervishoiu edenduskampaaniaid, keelustades töökohas suitsetamise ja toetades skeeme, millega aidatakse suitsetavatel töötajatel suitsetamist lõpetada, ning tagama vastutustundlikkuse ja poliitilise kooskõla ka teiste valdkondadega, eelkõige rahvatervisega;

36. kutsub komisjoni üles algatama nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ (rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta) läbivaatamine;

37. on seisukohal, et asbestiga kokkupuutest tingitud terviseprobleemid on hästi tuntud ja et asbesti käsitlev Euroopa määrus on vastuvõetav; rõhutab, et prognooside kohaselt on asbesti põhjustatud haiguste levik Euroopas paljudel eelseisvatel aastatel väga suur; kutsub seepärast komisjoni üles korraldama kuulamine teemal, kuidas lahendada tohutuid töötervishoiu ja tööohutuse alaseid probleeme, mis on seotud olemasoleva asbestiga hoonetes ja teistes struktuurides, nagu näiteks laevad, rongid ja masinad; kutsub samuti liikmesriike üles koostama riiklikke tegevuskavu asbesti järkjärguliseks kõrvaldamiseks, mis sisaldab ka kohustust kaardistada asbest hoonetes ja tagada asbesti ohutu kõrvaldamine;

38. avaldab kahetsust selle üle, et hoolimata Euroopa Parlamendi korduvatest ja konkreetsetest nõudmistest ei ole komisjon ikka veel esitanud direktiivi 2000/54/EÜ õigusloomega seotud muudatusettepanekuid, et käsitleda nõelte ning teravate ja torkivate meditsiinivahenditega töötamisest tervishoiutöötajatele tulenevaid tõsiseid ohtusid; kutsub komisjoni üles kiirendama mõjuhinnangu valmimist pakkumismenetluse 2007/S 139-171103 kaudu ning eeldab, et sobivad direktiivi muudatused võetakse vastavalt Euroopa Parlamendi resolutsioonile T6-305/2006 vastu veel enne, kui 2009. aasta keskel lõpeb komisjoni ametiaeg; kutsub komisjoni üles rakendama asjakohaseid ennetus- ja läbivaatusmeetmeid, et vähendada ohtu nakatuda vere kaudu levivatesse haigustesse, näiteks C-hepatiit;

39. kutsub komisjoni üles võtma endale juhtroll tervishoiuga seotud nakkuste vältimist käsitleva ELi tegevusjuhendi väljatöötamisel ja kooskõlastamisel;

40. kutsub komisjoni üles parandama töötervishoidu ja tööohutust tervishoiuasutustes, sealhulgas hooldekodudes, algatades meetmeid julgustamaks tervishoiutöötajate tavapäraste läbivaatuste läbiviimist, et võimaldada varajast avastamist ja ravi, et vähendada tööga seoses saadavaid või tööga seoses levivaid nakkusi, näiteks metitsilliiniresistentne Staphylococcus aureus (MRSA);

41. tervitab liikmesriikidele esitatud nõuet koostada riiklikud strateegiad; rõhutab, et kõnealused strateegiad peaksid hõlmama sama ajavahemikku ja algama samal aastal, et hõlbustada nii riiklike strateegiate kui ka nende tulemuste võrdlemist, ja et nad peaksid samuti püstitama selged ja mõõdetavad eesmärgid ning keskenduma eriliselt VKEdele ja haavatavatele inimrühmadele, nagu võõrtöötajad, noored ja vanad töötajad, naised, ajutised töötajad ja puuetega töötajad;

42. rõhutab asjaolu, et hädavajalik on teha töökoht puuetega töötajate jaoks ligipääsetavaks ja ohutuks mõistliku korralduse pakkumise, individuaalsetele vajadustele kohandatud erivarustuse tagamise ja selliste tervishoiuteenuste osutamise teel, mida vajavad puuetega inimesed, eriti nende puude tõttu, sealhulgas teenused, mis on kavandatud täiendavate puuete vähendamiseks ja ärahoidmiseks;

43. palub nii komisjonil kui ka liikmesriikidel kohaldada raamdirektiivi ja kehtivaid tervishoiu- ja ohutusalaseid sätteid täiel määral ja nende õiguslikust seisundist olenemata kõikide töötajate suhtes ning muuta kehtivaid õigusakte teatud ohtlike kutsealade osas, kui need õigusaktid on osutunud ebatõhusaks, sealhulgas tihti tähelepanuta jäetud töötajad, näiteks põllumajandusettevõtete töötajad, tervishoiutöötajad, elukutselised autojuhid, kodutöötajad ja kodustöötajad ja vajadusel sõjaväelased; ning samuti tagama direktiivi, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (direktiiv 2000/78/EÜ), täiel määral kohaldamine ja jõustamine; samuti palub neil kaaluda kõiki olemasolevaid võimalusi, et laiendada ELi tervishoiu- ja ohutusalaseid sätteid füüsilisest isikust ettevõtjatele ja puuetega inimestele pakutavatele kaitstud töökoha teenustele;

44. kutsub liikmesriike üles võtma tõsiselt arvesse nais- ja meestöötajate erinevaid töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske ning hoolitsema nende riskidega võitlemiseks erineva sotsiaalse ja füüsilise infrastruktuuri loomise eest;

45. rõhutab, et vajadus analüüsida naisi ja mehi varitsevaid riske ja võtta vajalikke meetmeid ei tähenda kaitsva väljajätmispoliitika taaskehtestamist ega ka erinevate töökohtade loomist naistele ja meestele;

46. on seisukohal, et tööandja ohutusalane kohustus ei peaks kehtima üksnes nende suhtes, kellega ta on töölepingu kaudu õiguslikult seotud, vaid ka nende suhtes, kellega ta on alltöövõtusuhetes, ja selleks peaksid liikmesriigid kaaluma alltöövõtu ahela lülide arvu vähendamist ning kehtestama ühisvastutuse peamisele alltöövõtjale alltöövõtjate kohustuste eest nende töötajate ees;

47. ootab luu- ja lihaskonna haigusi käsitleva sotsiaalpartnerite konsulteerimise teise etapi tulemust ja palub komisjonil kaaluda ettepanekute tegemist direktiivi jaoks, arvestades luu- ja lihaskonna haiguste üha suurenevat esinemissagedust ja seda, et kehtivad õigusaktid oleksid ebapiisavad, kuna need ei käsitle kõiki tööolukordi ega hõlma kõiki tööga seotud luu- ja lihaskonna haigustega seotud riske; märgib, et täiel määral tuleb arvesse võtta teaduspõhimõtteid;

48. ootab kantserogeene käsitleva 2004. aasta direktiivi läbivaatamist puudutava sotsiaalpartnerite konsulteerimise teise etapi tulemust ja on seisukohal, et eelistatud valik peaks olema kõnealuse direktiivi muutmine, et lisada reproduktiivtoksilised ained ning kavandada töökeskkonnas olevate ohtlike ainete siduvate piirnormide läbivaatamine direktiivis loetletud kantserogeenide ning mutageenide osas ja kehtestada uued siduvad ohtlike ainete piirnormid mõnede direktiivi veel lisamata kantserogeenide, mutageenide ja reprotoksiinide jaoks, kusjuures prioriteet oleks kristallilisel ränidioksiidil;

49. tuletab meelde, et töötervishoidu ja -ohutust puudutavad probleemid ei hõlma ainult füüsilist tööd; nõuab, et rohkem tähelepanu pöörataks vaimsete haiguste tekke põhjustele ja vaimsele tervisele, sõltuvushaigustele ja psühholoogilistele ohuteguritele töökohal, nagu stress, füüsiline ja vaimne ahistamine ning vägivald; nõuab lisaks, et tööandjad paneksid rohkem rõhku hea füüsilise ja vaimse tervise edendamise poliitikale;

50. peab oluliseks suuremat kooskõlastatust uue Euroopa Kemikaaliametiga (ECHA) Helsingis ja mitmete probleemide lahendamist, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, kasutuse lubamist ja piiramist (REACH)(12), ja teiste töötervishoidu käsitlevate direktiivide omavahelisest seosest;

51. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma asjakohaselt arvesse ühenduse strateegia ja REACHi määruse samaaegset rakendamist: strateegia eesmärgiks peaks olema täiendada REACHi määrust kaitse kohta keemiliste ohtude vastu ja selles tuleks kasutada võimalust tõhustada keemiliste ohtude ennetusmeetmeid töökohal seoses REACHi rakendamisega;

52. tervitab tööstressi ning ahistamist ja vägivalda töökohas käsitleva sotsiaalpartnerite vahelise raamlepingu sõlmimist; tunneb siiski kahetsust selle üle, et see leping ei käsitle selgesõnaliselt vägivalla kolmanda osapoole küsimust; kutsub seetõttu sotsiaalpartnereid üles sõlmima kõnealuses küsimuses mitmeid sektoreid hõlmav leping ja kutsub komisjoni üles esitama ettepanekud, kui selline leping ei ole saavutatav; märgib, et uuringud näitavad, et ajutistest ja lühiajalist tööd tegevatest töötajatest võivad kergemini saada töökohal ahistamise ja vägivalla ohvrid; nõuab seetõttu, et lepingutes võetaks eelkõige arvesse nimetatud inimrühmi;

53. rõhutab paljude veoautojuhtide raskeid töötingimusi kogu Euroopas, mis on tingitud kohastele puhkerajatistele ebapiisava juurdepääsu tõttu; määruse 561/2006 (sõidu- ja puhkeaja kohta) artiklis 12 tunnistatakse selgesõnaliselt elukutselistele autojuhtidele mõeldud ELi maanteedevõrgus paiknevate ohutute ja turvatud puhkerajatiste piisava arvu tähtsust; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon jätkaks Euroopa Parlamendi algatatud turvatud parkimisalade katseprojekti, võttes arvesse ohutuid ja turvalisi parkimiskohti käsitlevas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuses TEN/290-CESE sisalduvaid soovituslikke meetmeid;

54. kutsub komisjoni üles viima läbi uuringut selle kohta, kas on teostatav nõue, et kõikidesse töökohtadeks mõeldud uutesse ehitistesse paigaldatakse sprinklerid, kui nende paigaldamine on ohutu, ja millist kasu toob see nii töötervishoiule ja -ohutusele kui ka ühiskonnale tervikuna;

55. rõhutab kõikide huvitatud isikute – sealhulgas riigiasutused, tööandjad, töötajad, nende esindajad ja kodanikuühiskond – vahelise dialoogi kui kõrgete tervishoiu- ja ohutusstandardite tõhusa arendamise keskse tähtsusega vahendi olulisust; kõnealune dialoog peaks tooma kaasa paremad teadmised töötajate tervise ja ohutuse tegelikest riskidest ning samuti teatavate töötajate rühmade konkreetsetest vajadustest ja nõuetest ettevõtte ja sektori tasandil ning heade tavade vahetuse;

56. nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid kõikidel tasanditel naiste piisava esindatuse töötervishoiu ja tööohutuse alaste otsuste tegemisel;

57. peab ettevõtete sotsiaalset vastutust üheks kõige tõhusamaks vahendiks konkurentsivõime parandamisel, parema töötervishoiu ja tööohutuse ning parema töökeskkonna loomisel, ja sellega seoses julgustab heade tavade vahetust kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil liikmesriikide vahel ning ülemaailmselt rahvusvahelisel tasandil, ning ettevõtete sotsiaalse vastutuse edaspidist kohaldamist vabatahtlikul alusel, kuid ettevõtete arengustrateegia lahutamatu osana;

58. on seisukohal, et töötajate esindatus on iga töötervishoiu ja -ohutuse alase poliitika jaoks väga oluline; on seisukohal, et töötervishoiu ja -ohutuse valdkonna esindajate olemasolu ja parema tulemuslikkuse vahelist positiivset seost ei saa alahinnata, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama osalemist soosivat lähenemisviisi ning tagama, et võimalikult paljudel töötajatel oleks juurdepääs tervishoiu ja ohutuse valdkonna esindajatele;

59. rõhutab, et alaline töösuhe on oluline töötervishoidu ja tööohutust soodustav tegur;

60. on seisukohal, et ülemäärased töötunnid / ebapiisavad puhkeperioodid on tööõnnetuste ja tööga seotud haiguste suurenenud taseme keskne tegur, ning nõuab töö ja pereelu sobivat tasakaalu;

61. õnnitleb Bilbao agentuuri ja Dublini fondi seoses siiani tehtud tööga ja on seisukohal, et asutuste eriteadmised ja volitused tuleb täiel määral ära kasutada; neid tuleks jätkuvalt kasutada teadlikkuse tõstmise, teabe kogumise, analüüsimise ja vahetuse, heade tavade vahetuse ning uurimise vahenditena uute tekkivate riskide ettenägemiseks, olenemata sellest, kas nende põhjustajaks on sotsiaalsed muutused või on need seotud tehnilise innovatsiooniga;

62. on seisukohal, et ülioluline on kindlaks määrata ning jälgida aegsasti uusi ja esilekerkivaid riske – nt nanotehnoloogiad ja psühhosotsiaalsed riskid; julgustab seetõttu Bilbao agentuuri riskiseirekeskust laiendama oma riskihindamise ja riskiennetuse alast tööd (seoses teabevahetusega), ja loodab, et komisjon tegeleb selle uurimistulemustega ja esitab vajalikud ettepanekud, kui uued riskid kindlaks tehakse;

63. soovitab liikmesriikidel võtta vajalikud meetmed, et raske ja ohtlik töö oleks seotud vastavate sotsiaalkaitsealaste õigustega, mis kehtivad asjaomastele töötajatele nii töötamise ajal kui ka pensionil olles;

64. soovitab Bilbao agentuuril viia läbi eriuuring, mis käsitleb konkreetseid probleeme ja riske, mis ähvardavad ajutisi töötajaid ning töötajaid alltööettevõtetes, et teha komisjonile ja liikmesriikidele ähvardavate riskidega võitlemine lihtsamaks ja rakendada nõuetekohaselt kõnealuseid rühmi käsitlevaid kehtivaid õigusakte; tunnistades samal ajal, et tööliik, millega kõnealused rühmad tegelevad, nagu näiteks ehitus, on teatavates liikmesriikides oma olemuselt rohkem õnnetusi põhjustav;

65. on seisukohal, et ülemaailmses keskkonnas on vaja teha koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega (WTO, WHO, ILO) ja tagada, et kõik osapooled võtavad vastu töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad rahvusvahelised konventsioonid ja lepingud ning rakendavad neid; on seisukohal, et see on oluline tegur, et säilitada ELi konkurentsivõime ja vältida ettevõtete EList väljaviimist selleks, et leida suuremate mööndustega tervishoiu- ja ohutusalast õiguslikku keskkonda; on lisaks seisukohal, et see on inimõiguste kaitsmise küsimus ja seetõttu tuleks seda käsitleda läbirääkimistel kolmandate riikidega;

66. kutsub seetõttu liikmesriike üles järgima tervishoidu ja -ohutust käsitlevaid rahvusvahelisi sätteid ning eelkõige ratifitseerima ILO konventsiooni C-187 ja rakendama soovitust R-197;

67. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1.

(2)

EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.

(3)

EÜT L 262, 17.10.2000, lk 21.

(4)

ELT L 165, 27.6.2007, lk 21.

(5)

ELT C 300, 11.12.2003, lk 165.

(6)

ELT C 304, 1.12.2005, lk 278.

(7)

ELT C 303 E, 13.12.2006, lk 654.

(8)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0206.

(9)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA-PROV(2007)0501.

(10)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0102.

(11)

SEK(2007)0214, 0215, 0216.

(12)

ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.


SELETUSKIRI

Komisjoni teatis, mis käsitleb töötervishoidu ja tööohutust käsitlevat ühenduse strateegiat aastateks 2007–2012

Komisjoni teatist tuleb tervitada ja avaldada heakskiitu selle eest, et selles on erilist tähelepanu pööratud tööõnnetustele (püstitades eesmärgi vähendada tööõnnetusi 25% võrra kogu ELis), ja tema kohustuse eest toetada VKEsid olemasoleva õigusliku raamistiku rakendamisel. Samuti on väga positiivne näha, et selles pannakse rõhku haridusele ja kutseõppele, rahaliste stiimulite kasutamisele ja kavandatud riiklikele strateegiatele. Raportööril on siiski tunne, et teatises keskendutakse kahetsusväärselt vähe kutsehaigustele ja vähkkasvajatele, mis on kaugelt tõsisemad ja valdavamad kui õnnetused ning mis lähevad töötaja tervisele, ettevõtlusele, tootlikkusele ja ühiskonnale tervikuna kallimaks maksma. Raportöör on samuti pettunud reaalsete üksikasjade puudumise pärast, mis puudutavad seda, kuidas komisjon kavatseb oma sätestatud eesmärgid ja kavatsused täide viia. Vaja on üksikasjalikke tegevuskavasid rahaliste ja ajaliste kohustustega, mille alusel on võimalik edusamme mõõta ja jälgida. Samal ajal kui vähesed ei nõustuks teatises väljendatud heade kavatsustega, osutuvad need mõttetuteks, kui nende tulemus ei ole tegelike meetmete võtmine.

Rakendamine ja jõustamine

Tõhusa rakendamise ja jõustamise ebaõnnestumist ning vajadust rohkete paranduste järele on vaja piisavalt rõhutada, kuid raportöör on veendunud, et see ei peaks välistama uusi algatusi, seda eriti uute esilekerkivate riskide osas. Vaja on põhjalikumaid ja paremaid tööinspektsioone, tõhusat ennetustööd, asjakohaseid stiimuleid ja mõjutusvahendeid koos heade tavade jagamise ja töötajate osaluse suurendamisega.

Kõrge riskitasemega inimrühmad ja ettevõtted

Murettekitav statistika näitab, et tööõnnetused ja tööga seotud haigusjuhtumid ei ole kõikide töötajate seas ühtlaselt levinud. Selliste töötajate rühmade puhul nagu võõrtöötajad, ajutised töötajad, naised, noored ja vanad töötajad on tööõnnetuste ja tööga seotud haiguste näitajad palju kõrgemad kui ELi keskmine.

Sarnaselt sellele on ettevõtete, nagu näiteks VKEd, väikeettevõtted, ja sektorite, nagu näiteks ehitus, kalandus, põllumajandus ja transport, näitajad samuti palju kõrgemad, nagu ka teatavate liikmesriikide näitajad. Raportööri seisukoht on, et kõnealuste kergesti määratletavate probleemsete valdkondadega tuleks tegelda esmajärjekorras.

Probleem on eriti terav eelmises lõigus nimetatud teatavate haavatavate töötajate rühmade puhul. Kõnealuseid inimrühmi palgatakse tihti ebatüüpilises vormis tööle, nagu näiteks kodus töötamine lühiajaliste töölepingute alusel, või nad seisavad allhangetele ja alltöövõtule omaste ebaselgete kohustuste tõttu silmitsi suurema riskiga. Enamik nimetatud rühmadest asuvad tavaliselt sissetuleku skaala madalamas otsas ja nad on riskialtimad koolituse ja teadlikkuse puudumise tõttu oma õiguste osas ning oma tööga seotud riskide tõttu.

Liikmesriigid peaksid võtma oma riiklikes strateegiates täiel määral arvesse kõrge riskitasemega inimrühmi ja sektoreid ning pöörama põhitähelepanu ebatüüpilisi töölepinguid puudutavatele probleemidele.

Lisaks, kuna paljusid kõrge riskitasemega inimrühmi töötervishoidu ja tööohutust käsitlev raamdirektiiv ei hõlma, on raportöör seisukohal, et hõlmata tuleks nii palju töötajaid kui võimalik ning et nõuetekohaselt tuleks jõustada põhimõte, et kõikidel töötajatel peaksid olema samad töötervishoiu ja tööohutuse alased õigused.

Suur kohustus on ka kaitsta rasedaid naisi ja praegu kuulub läbivaatamisele rasedaid töötajaid käsitlev direktiiv.

Uued algatused

Kõnealuses valdkonnas on kaks käimasolevat komisjoni sotsiaalpartneritega konsulteerimist, mis käsitlevad luu- ja lihaskonna haigusi ning kantserogeene. Raportöör on seisukohal, et reguleerivas raamistikus on puudus mõlematest valdkondadest ja seepärast on raportöör arvamusel, et vajalik on meetmete võtmine, mis on kooskõlas komisjoni teise etapi konsulteerimise dokumentides sotsiaalpartneritele väljendatud komisjoni eelistatud meetmete suunaga.

Rahvusvaheline väljavaade

Rahvusvahelisest koostööst saadav kasu on kahtlemata väga oluline ning kasulik selles mõttes, et ELi liikmesriigid parandavad oma töötervishoiu ja tööohutuse taset tagamaks, et meie kaubanduspartnerid ja naabrid ei püüaks ise end panna lühiajalisse (kuid lõppude lõpuks pärssivasse) eelisolukorda, kasutades madalamaid standardeid, et vähendada kulusid ning lüüa alla nende hinnad, kellel on kõrgem töötervishoiu ja tööohutuse tase. Peamine küsimus peaks siiski olema kõikides riikides kõikide töötajate austamise ja väärikuse küsimus, ja ELil on tugev positsioon selle tagamiseks kaubandust, abi ja ELi liikmelisuse „isuäratavat pirukat” käsitlevate läbirääkimiste teel.

Muud küsimused

Kindlasti ei sisalda käesolev raporti projekt kõiki küsimusi ja punkte, mida raportöör oluliseks peab, kuid ruumiliste piirangute tõttu ei olnud võimalik kõiki lisada. Need väärivad siiski tähelepanu Euroopa Parlamendi lõplikus resolutsioonis.


keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonI ARVAMUS (22.11.2007)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia kohta aastateks 2007–2012

(2007/2146(INI))

Arvamuse koostaja: Georgs Andrejevs

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  kutsub komisjoni üles tähelepanelikult jälgima ühenduse töötervishoidu ja -ohutust käsitlevate õigusaktide rakendamist ja võtma täitmata jätmise puhul vajalikke meetmeid ning tuvastama probleemsed valdkonnad, mille puhul oleks vaja õiguslikke meetmeid uuendada või muuta, et vältida ebavõrdsust liikmesriikide vahel;

2.  kutsub üles kõiki liikmesriike, kes pole veel seda teinud, töötama välja riiklikud strateegiad ja määrama arengu hindamiseks tervishoiu ja ohutuse valdkonnas kvantitatiivsed eesmärgid; lisaks kutsub liikmesriike üles nimetatud strateegiaid korrapäraste ajavahemike järel hindama ning esitama komisjonile tulemuste kohta aruande;

3.  soovitab komisjonil tungivalt kasutada struktuurifonde, eelkõige sotsiaalfondi, ja muid kättesaadavaid vahendeid majanduslike stiimulitena ettevõtetele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, et need täidaksid töötervishoiu ja -ohutuse eeskirju;

4.  lisaks soovitab liikmesriikidel kaaluda võimalust lisada riigihankelepingutesse teatavad tervishoiu- ja ohutusstandardid;

5.  tuletab meelde, et töötervishoidu ja -ohutust puudutavad probleemid ei hõlma ainult füüsilist tööd, nõuab tööga seotud riskide paremat tuvastamist kõikides sektorites; nõuab, et rohkem tähelepanu pöörataks vaimuhaiguste tekke põhjustele ning vaimsele tervisele, sõltuvusele ja psühholoogilistele ohuteguritele töökohal, nt stress, füüsiline ja vaimne ahistamine ning vägivald; lisaks nõuab, et tööandjad paneksid rohkem rõhku hea füüsilise ja vaimse tervise edendamise poliitikale;

6.  kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu tehnoloogilisele, organisatsioonilisele ja majanduslikule arengule, nt uute tehnoloogiate ja töövormide kiirele rakendamisele, mille tulemusena võivad tekkida uued töötervishoiu ja -ohutusega seotud riskid;

7.  arvestades pidevalt toimuvate sotsiaalsete ja majanduslike muutustega, mis mõjutavad ja muudavad ka tööturgu, kutsub komisjoni üles edendama head tööhõivepoliitikat ja korralikke töötingimusi ning ergutama tööandjaid edendama töökohas tervislikke eluviise, viies läbi töötervishoiu edenduskampaaniaid, keelustades töökohas suitsetamise ja toetades skeeme, millega aidatakse suitsetavatel töötajatel suitsetamist lõpetada, ning tagama vastutustundlikkuse ja poliitilise kooskõla ka teiste valdkondadega, eelkõige rahvatervisega;

8.  kutsub nõukogu ja komisjoni üles määrama kindlaks tähtaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest muutmiseks(1), eesmärgiga lisada sellesse reproduktiivset funktsiooni kahjustavad ained ning määrata kindlaks kohustuslikud piirnormid kantserogeenidele, mutageenidele ja reproduktiivset funktsiooni kahjustavatele ainetele, mida on raske keelustada;

9.  peab oluliseks suuremat kooskõlastatust uue Euroopa Kemikaaliametiga (ECHA) Helsingis ja mitmete probleemide lahendamist, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, kasutuse lubamist ja piiramist (REACH)(2), ja teiste töötervishoidu käsitlevate direktiivide omavahelisest seosest;

10. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma asjakohaselt arvesse ühenduse strateegia ja REACHi määruse samaaegset rakendamist: strateegia eesmärgiks peaks olema täiendada REACHi määrust kaitse kohta keemiliste ohtude vastu ja selles tuleks kasutada võimalust tõhustada keemiliste ohtude ennetusmeetmeid töökohal seoses REACHi rakendamisega;

11. nõuab tungivalt, et komisjon tunnistaks töötajate esindatuse tähtsust tööõnnetuste ennetuspoliitikas ja võtaks asjakohaselt arvesse nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ töötajate tööohutust ja töötervishoidu parandavate meetmete kehtestamise kohta(3), mille abil on parima töötajate esindatusega ettevõtetes saavutatud tööohutuse ja tööõnnetuste ennetamise alal märkimisväärseid tulemusi;

12. nõuab pühendumist töötervishoiu ja tööohutuse mõjuhindamisele samasugusel määral, nagu seda on tehtud keskkonnamõju hindamise osas;

13. on seisukohal, et komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema täiendavaid jõupingutusi selleks, et kindlaks määrata mitte ainult kõrge riskitasemega tootmisharud, mida on juba tehtud, vaid ka sellised sotsiaalselt kaitsetud rühmad nagu sisserändajad, noored ja vanemaealised töötajad;

14. kutsub komisjoni üles laiendama ühenduse strateegiat, nii et see hõlmaks ka sotsiaaltegureid, mitte ainult tööõnnetusi või haigestumisi, arvestades et inimese tervislik seisund sõltub paljudest tööga seotud teguritest, nagu lepinguliik, töötingimused ja töökohtade olemasolu; märgib, et muutused töösuhetes ja kindlustunde vähenemine töökohtade osas põhjustavad samuti keskkondlikke, psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme, mis nõuavad tähelepanu;

15. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma arvesse ebavõrdsust mitte ainult liikmesriikide vahel, vaid ka üksikute liikmesriikide sees, ning võtma kohustust seda vähendada.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

21.11.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

27

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Georgs Andrejevs, Margrete Auken, Irena Belohorská, Johannes Blokland, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Edite Estrela, Jill Evans, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Jens Holm, Marie Anne Isler Béguin, Dan Jørgensen, Eija-Riitta Korhola, Linda McAvan, Roberto Musacchio, Riitta Myller, Miroslav Ouzký, Dimitrios Papadimoulis, Dagmar Roth-Behrendt, Karin Scheele, Carl Schlyter, Richard Seeber, Antonios Trakatellis, Thomas Ulmer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Kathalijne Maria Buitenweg, Philip Bushill-Matthews, Milan Gaľa, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Alojz Peterle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

(1)

ELT L 158, 30.4.2004, lk 50.

(2)

ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(3)

ELT L 183, 29.6.1989, lk 1.


tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS (27.11.2007)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia kohta aastateks 2007–2012

(2007/2146(INI))

Arvamuse koostaja: Romano Maria La Russa

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  väljendab muret selle üle, et kuigi kättesaadavad statistilised andmed näitavad, et surmaga lõppevate ja raskete õnnetuste arv Euroopa Liidus pidevalt väheneb, tunneb ELis siiski suur osa töölistest, et töö ohustab nende tervist ja ohutust;

2.  samuti märgib ebatüüpiliste töölepingute järjest suurenevat arvu ning rõhutab, et nende tingimused ei tohi ohustada töötajate ja töövõtjate tervist ja ohutust;

3.  on seisukohal, et tööandjatele tuleks teha kohustuseks esiteks korraldada tervisekontroll täistööajaga ja osalise tööajaga töötajatele ning teiseks töötajate kaitse ja tööõnnetuste vältimise alane koolitus kõikidele töötajate kategooriatele;

4.  arvestades suuremaid ohtusid, mis avalduvad töötajatele mäe-, metalli-, raua- ja terasetööstuses ning laevaehituses, peab vajalikuks, et liikmesriigid ja komisjon eraldaksid piisavad vahendid töötervishoiu ja tööohutuse kaitse tagamiseks vajalike investeeringute tegemiseks;

5.  tunneb heameelt komisjoni püstitatud eesmärgi üle vähendada ELis tööõnnetuste määra 25% võrra 2012. aastaks;

6.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üle töötama selles suunas, et kõikide töötajate, sealhulgas varimajanduses töötavate inimeste, osalise tööajaga töötajate ning lepinguliste töötajate ja alltöövõtjate tervis ja ohutus oleks täielikult kaitstud;

7.  tuletab meelde eesmärki suurendada töötavate naiste osakaalu ja rõhutab vajadust arutada töö kestuse, -aja ja prognoositavuse küsimusi, et tagada parem töö- ja pereelu tasakaal; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pidama esmatähtsaks investeeringuid lühi- või pikaajalisi lastehoiuvõimalusi pakkuvatesse lastesõimedesse ja -aedadesse, et võimaldada noortel vanematel ühitada töö- ja pereelu;

8.  rõhutab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kui tööandjate rolli, sest nad annavad tööd rohkem kui 65% ELi töötavast elanikkonnast; märgib murega, et sektoreid, kus töökohti pakuvad kõige sagedamini väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, peetakse ohtlikuks; nõuab seetõttu, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate abistamiseks töötervishoiu ja –ohutuse küsimustes tuleb rohkem pingutada; sellega seoses tunneb heameelt algatuste üle, mille eesmärk on jagada teavet ja anda tehnilist abi, kuid rõhutab taas vajadust anda väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele rahalist abi; kutsub kõiki liikmesriike üles allkirjastama ja ratifitseerima ÜRO võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste kaitse rahvusvahelist konventsiooni ning püüdlema ühiselt selle poole, et parandada ligipääsu ametialasele haridusele, eelkõige osalise tööajaga töötajate ja tähtajalise lepinguga töötajate osas, võimaldamaks leida neil kindlam töökoht;

9.  kutsub liikmesriike üles võtma vastu õigusakte, et kindlustusasutused, kes pakuvad kindlustuskaitset tööõnnetuste ja kutsehaiguste puhul, pakuksid rahalist abi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

10. kutsub liikmesriike üles võtma vastu õigusakte, et kohustada ettevõtjaid tagama oma töötajatele psühholoogilisi teenuseid; soovitab selles mõttes väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel kasutata erialaekspertide teenuseid, kusjuures ettevõtetes, kus töötab enam kui 500 töötajat, peaks iga 500 töötaja kohta olema ette nähtud üks erialaekspert (psühholoog, terapeut, hingehoidja);

11. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja strateegiad ja meetmed, et integreerida tööturule puudega inimesed, kes suudavad ja tahavad tööd teha; soovitab kaasata sellesse ka meetmed puudega inimeste kutsealaseks täiendkoolituseks;

12. soovitab liikmesriikidel võtta vajalikud meetmed, et raske ja ohtlik töö oleks seotud vastavate sotsiaalkaitsealaste õigustega, mis kehtivad asjaomastele töötajatele nii töötamise ajal kui ka pensionil olles;

13. pooldab Euroopa ametiühingutes osalemise sihipärast edendamist ning kutsub komisjoni üles looma õiguslikku raamistikku, et julgustada tööturu osapooli astuma piiriülestesse kollektiivläbirääkimistesse; julgustab komisjoni ja liikmesriike rahastama töötajate esindajate koolitamist, kes võitlevad töötervishoiu ja tööohutuse alaste õiguste kaitse ja edendamise eest.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

22.11.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

35

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Březina, Jerzy Buzek, Pilar del Castillo Vera, Giles Chichester, Den Dover, Nicole Fontaine, Adam Gierek, Norbert Glante, Umberto Guidoni, András Gyürk, David Hammerstein, Erna Hennicot-Schoepges, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Werner Langen, Anne Laperrouze, Eluned Morgan, Angelika Niebler, Reino Paasilinna, Miloslav Ransdorf, Vladimír Remek, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Paul Rübig, Andres Tarand, Radu Ţîrle, Catherine Trautmann, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis, Alejo Vidal-Quadras

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Joan Calabuig Rull, Neena Gill, Lambert van Nistelrooij, Vladimir Urutchev

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Umberto Pirilli


naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonI ARVAMUS (20.11.2007)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia kohta aastateks 2007–2012

(2007/2146(INI))

Arvamuse koostaja: Edit Bauer

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et tööga seotud riske naiste tervisele ja ohutusele on võrreldes riskidega meeste tervisele ja ohutusele alahinnatud ja tähelepanuta jäetud, nii ennetamise kui ka uuringute osas(1);

B.   arvestades, et naisi töötab nn mustal tööturul kindlustuseta rohkem kui mehi ning et see on asjaolu, millel on vältimatud tagajärjed tervishoiu- ja ohutustingimustele, mille alusel nad töötavad;

C.  arvestades, et uurimuste ja arvestuste kohaselt seisavad suurimate töötervishoiu ja tööohutuse riskidega silmitsi naised, kes töötavad valdkondades, millele on omane töö pingelisus ja kohaste ergonoomianõuete puudumine;

D.  arvestades, et peamisteks naistel avalduvateks ja nende töötingimustest põhjustatud terviseprobleemideks on luu- ja lihaskonna haigused ning psühholoogilised probleemid;

E.   arvestades, et ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse alaste direktiivide raamistik on oma soopõhiselt lähenemisviisilt neutraalne ja see ei võimalda pöörata piisavat tähelepanu naistöötajate eririskidele töötervishoiu ja tööohutuse osas;

F.   arvestades, et kogu ELis ohustavad paljusid töötajaid, nii mehi kui naisi, nende töökohtadel erinevad riskid: keemilised, bioloogilised ja füüsikalised mõjurid, ebasoodsad ergonoomilised tingimused, kombinatsioon õnnetusohtudest ja ohutusriskidest koos erinevate psühhosotsiaalsete riskifaktoritega;

G.  arvestades, et naised ja mehed ei moodusta homogeenset rühma ja seetõttu peavad töötervishoiu ja tööohutuse parandamise strateegiad ja meetmed olema täpselt kohandatud konkreetsetele töökohtadele, võttes arvesse tõsiasja, et mõnedel teguritel võib olla erinev mõju naistele ja meestele;

H.  arvestades, et riskid, millega seisavad töökohal silmitsi naistöötajad, erinevad oluliselt riskidest, millega seisavad silmitsi meestöötajad, ühelt poolt seetõttu, et tegelikkuses kalduvad naised töötama teatud nn naistele omastes valdkondades, ning teiselt poolt seetõttu, et kombinatsioon kõrgendatud vastutustest tööl ja kõrgendatud vastutusest mujal tekitab täiendavat koormust ja riske nende vaimsele ja füüsilisele tervisele;

I.    arvestades, et tuleks meeles pidada nõukogu 10. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta ning nõukogu 11. detsembri 1986. aasta direktiivi 86/613/EMÜ füüsilisest isikust ettevõtjatena, kaasa arvatud põllumajanduses füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, ja füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate naiste kaitse kohta seoses raseduse ning sünnitusega;

J.    arvestades, et registreeritud õnnetusi ja haigusi kajastav statistika suudaks anda kõige otsema näitaja riskide võrdlemiseks, millega naised ja mehed toime tulema peavad;

K.  arvestades, et poliitika mõju juhtimist on võimalik parandada üksnes naiste ja meeste tervise erinevusi arvesse võttes,

1.   rõhutab vajadust arvestada soolist võrdõiguslikkust töötervishoiu ja tööohutuse küsimuste käsitlemisel ning tervitab komisjoni algatust, mis nõuab töötervishoiu ja tööohutuse mõju hindamise ainuomaste, soolisi iseärasusi arvestavate meetodite ettevalmistamist; kritiseerib siiski komisjoni, et see ei ole soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist piisavalt arvesse võtnud oma teatises, ei ühenduse strateegia eesmärkides aastateks 2007–2012 ega mitte üheski mõju hindamises(2);

2.   märgib kahetsusega, et õnnetusi ja haigusi käsitlevast aruandmisest hoidumine on üldine tava ning ametlik aruandekohustus ei hõlma sageli kõiki töötajate rühmasid, näiteks neid, kes töötavad varimajanduses ning kellest suurema osa moodustavad naised;

3.   palub komisjonil hinnata sooliselt eristatud statistika kättesaadavust tööga seotud surmaga lõppenud ja mittelõppenud haiguste kohta ühenduse tasandil;

4.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid olemasolevaid töötervishoiu ja tööohutuse alaseid direktiive praegusest sootundlikumalt, rakendaksid nende direktiivide soolise mõjuhinnangu ning ratifitseeriksid 2006. aasta ILO konventsiooni, mis käsitleb tööohutust ja töötervishoidu arendavat raamistikku;

5.   kutsub liikmesriike üles võtma tõsiselt arvesse nais- ja meestöötajate erinevaid töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske ning hoolitsema nende riskidega võitlemiseks erineva sotsiaalse ja füüsilise infrastruktuuri loomise eest;

6.   kutsub liikmesriike üles võtma vanemate töötajate tööhõive edendamiseks töötervishoiu ja tööohutuse meetmeid, mis on kohandatud vanematele töötajatele ning eriomaselt naistele ja meestele;

7.   kutsub liikmesriike üles tagama tõhusa järelevalveasutuse toimimist, mille eesmärk on parandada töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate õigusaktide kohaldamist, pöörates erilist tähelepanu naistele ja emadusele;

8.   rõhutab, et alaline töösuhe on oluline töötervishoidu ja tööohutust soodustav tegur;

9.   rõhutab vajadust uurida töövahendite kasutamise ja töökeskkonna mõju rasedatele ja rinnaga toitvatele naistele;

10. nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid kõikidel tasanditel naiste piisava esindatuse töötervishoiu ja tööohutuse alaste otsuste tegemisel;

11. kutsub komisjoni üles tagama naiste esindatust Vanemtööinspektorite Komitees (SLIC), et arvestataks rohkem nende selgelt eristuvate ja spetsiifiliste õiguste ning vajadustega töötervishoiu ja tööohutuse osas;

12. nõuab tungivalt, et liikmesriigid parandaksid tööga seotud haiguste ja riskide ennetustööd osana terviklikust lähenemisest töötervishoiule ja tööohutusele, pöörates erilist tähelepanu töötajate teavitamisele ja koolitamisele, käsitleksid töö- ja eraelu tasakaalustamist osana töötervishoiust ja tööohutusest, et võtta arvesse naistele langevat kahekordset töökoormust, ning lisaks ka edendaksid seda tasakaalustamist; on seisukohal, et antud kontekstis peaks arvestama ka asjaoluga, et tööturul töötab ebakindla töösuhte alusel rohkem naisi kui mehi;

13. märgib, et tervishoiuteenustele täieliku ligipääsu tagamine on emaduse kaitse kõige tungivam ja vajalikum vorm; kutsub liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid, et tervishoiuteenustele täielik ligipääs oleks tagatud võrdsetel tingimustel ka emadele, kes töötavad kindlustuseta töökohtadel, mitteametlikus nn mustas majandussektoris, ning neile, kes on hõivatud tasustamata tööga kodus;

14. rõhutab, et vajadus analüüsida naisi ja mehi varitsevaid riske ja võtta vajalikke meetmeid ei tähenda kaitsva välistamispoliitika taaskehtestamist ega ka erinevate töökohtade loomist naistele ja meestele;

15. palub liikmesriike ja komisjoni tagada süsteemne sootundlik lähenemine töötervishoiu ja tööohutuse ennetustööks riiklikke ja ühenduse strateegiaid välja töötades ning kogudes statistilisi andmeid, viies läbi küsitlusi ja teadusuuringuid töötervishoiu ja tööohutuse kohta; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kasutama rahastamisvõimalusi, mida pakutakse sellega seoses programmi PROGRESS raames, eelkõige selle soolist võrdõiguslikkust käsitleva temaatilise osa raames;

16. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles pöörama enam tähelepanu uutele riskiteguritele, nagu klientidepoolne ahistamine, vägivald ja türanniseerimine töökohal, avalike teenuste sektoris, kus töötavad põhiliselt naised;

17. kutsub liikmesriike üles võtma erimeetmeid, et tagada selliste inimeste edukas ametikohale ennistamine, kes on ajutiselt lõpetanud töötamise tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel; märgib, et kuigi naised on üldistest riskidest vähem ohustatud kui mehed, mõjutavad naisi rohkem konkreetsed terviseprobleemid, näiteks luu- ja lihaskonna haigused;

18. palub võtta meetmeid naiste töötervishoiu ja tööohutusega seotud õiguste jälgimiseks ebatüüpilistel töökohtadel, näiteks haigete isikute koduste hooldajate puhul;

19. juhib tähelepanu asjaolule, et töötajate hügieenitingimused võivad väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes olla halvemad kui suurtes ettevõtetes, isegi samal või sarnasel tootmisalal; kutsub seetõttu liikmesriike üles võtma asjakohaseid meetmeid, et soodustada ja toetada töötervishoidu ja tööohutust VKEdes, ning tagama kõrgetasemeline kaitse allhankelepingu sõlminud töötajatele, kellest paljud on naised;

20. rõhutab vajadust kaaluda ohte, riski ja ennetust käsitlevate teemade sisseviimist koolide õppekavadesse ja haridussüsteemi üldiselt, mis on tõhus vahend tugeva ning püsiva ennetava ohutus- ja tervisekultuuri kujundamiseks.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

20.11.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

23

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Edit Bauer, Hiltrud Breyer, Ilda Figueiredo, Věra Flasarová, Lívia Járóka, Piia-Noora Kauppi, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Esther De Lange, Roselyne Lefrançois, Siiri Oviir, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Zita Pleštinská, Anni Podimata, Christa Prets, Teresa Riera Madurell, Eva-Britt Svensson, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jill Evans, Iratxe García Pérez, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Donata Gottardi, Anna Hedh, Filiz Hakaeva Hyusmenova

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

(1)

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (OSHA), teabeleht nr 42.

(2)

SEK(2007)0214, 0215, 0216.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

18.12.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

40

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Andersson, Edit Bauer, Emine Bozkurt, Iles Braghetto, Philip Bushill-Matthews, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Luigi Cocilovo, Jean Louis Cottigny, Proinsias De Rossa, Richard Falbr, Carlo Fatuzzo, Ilda Figueiredo, Joel Hasse Ferreira, Roger Helmer, Stephen Hughes, Karin Jöns, Jean Lambert, Raymond Langendries, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Jan Tadeusz Masiel, Jiří Maštálka, Ana Mato Adrover, Maria Matsouka, Elisabeth Morin, Csaba Őry, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Rovana Plumb, Bilyana Ilieva Raeva, José Albino Silva Peneda, Kathy Sinnott, Ewa Tomaszewska, Anne Van Lancker, Gabriele Zimmer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Françoise Castex, Sepp Kusstatscher, Claude Moraes, Ria Oomen-Ruijten, Thomas Ulmer, Glenis Willmott

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

Viimane päevakajastamine: 8. jaanuar 2008Õigusalane teave