Euroopa energia- ja keskkonnapoliitikat arvestava jätkusuutliku Euroopa transpordipoliitika kohta

(2007/2147(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 8. ja 9. märtsi 2007. aasta kohtumise eesistujariigi järeldusi seoses sellega, et Euroopa Ülemkogu võttis vastu „Euroopa Ülemkogu tegevuskava (2007–2009) – Euroopa energiapoliitika” (7224/1/07);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Teatis Euroopa sadamapoliitika kohta” (KOM(2007)0616;

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Põhiliselt kaubaveoks kasutatava raudteevõrgustiku suunas” (KOM(2007)0608);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Kaubaveologistika tegevuskava” (KOM (2007)0607);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „ELi kaubaveokava: kaubaveo tõhusamaks, integreeritumaks ja jätkusuutlikumaks muutmine Euroopas” (KOM(2007)0606);

–   võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut „Uued suunad linnalise liikumiskeskkonna arendamisel” (KOM(2007)0551);

–   võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut turupõhiste vahendite kohta keskkonnapoliitikas ja sellega seotud valdkondades (KOM(2007)0140);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „21. sajandi konkurentsivõimelise mootorsõidukitööstuse reguleeriv raamistik. Komisjoni seisukoht seoses CARS 21 kõrgetasemelise töörühma lõpparuandega. Panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse” (KOM(2007)0022);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite süsinikdioksiidiheidete vähendamist käsitleva ühenduse strateegia läbivaatamise tulemused” (KOM(2007)0019);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Ülemaailmse kliimamuutuse piiramine 2 Celsiuse kraadiga. Edasine tegevuskäik aastaks 2020 ja järgnevateks aastateks” (KOM(2007)0002);

–    võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa energiapoliitika” (KOM(2007)0001);

–    võttes arvesse komisjoni teatist „Taastuvenergia tegevuskava. Taastuvenergia 21. sajandil: jätkusuutlikuma tuleviku rajamine” (KOM(2006)0848);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Biokütuste arendamise aruanne. Aruanne biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamisel Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud edusammude kohta” (KOM(2006)0845);

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Energiatõhususe tegevuskava: potentsiaali realiseerimine”, KOM(2006)0545.

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Liikumisvõimeline Euroopa – jätkusuutlik liikuvus meie mandril. Euroopa Komisjoni 2001. aasta transpordipoliitika valge raamatu vahekokkuvõte” (KOM(2006)0314);

–   võttes arvesse oma 24. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite süsinikdioksiidiheidete vähendamist käsitleva ühenduse strateegia kohta(1);

–   võttes arvesse oma 5. septembri 2007. aasta resolutsiooni kaubaveologistika kohta Euroopas – jätkusuutliku liikuvuse võti(2);

–   võttes arvesse oma 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni liikumisvõimelise Euroopa kohta – jätkusuutlik liikuvus meie mandril(3);

–   võttes arvesse oma 5. septembril 2006 toimunud esimese lugemise seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv sõiduautodega seotud maksude kohta(4);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivi 2006/38/EÜ, millega muudetakse direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest(5);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest(6) (Eurovignette’i direktiiv);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamusi (A6-0014/2008),

A. arvestades, et jätkusuutlik areng (ELi eesmärk kõigis valdkondades) on mõeldud praeguste ja tulevaste põlvkondade elukvaliteedi ja heaolu pidevaks tõstmiseks meie planeedil;

B.  arvestades, et umbes kolmandik ELi 25 liikmesriigi energia kogutarbimisest on seotud transpordisektoriga, v.a laevandus ja torutransport, ja arvestades, et maanteetransport, mille osakaal on 83%, on kõige energiamahukam transpordiliik;

C. arvestades, et transpordisektori arvele langeb ELi 25 liikmesriigi nafta nõudlusest 70%; arvestades, et kõnealune sektor tugineb oma energiavajaduse rahuldamisel 97% ulatuses fossiilkütustele, mis teeb elektri (millest suur osa toodetakse tuumajaamades) osakaaluks vaid 2% ja biokütuste osakaaluks 1%;

D. arvestades, et eri transpordiliikide energiatõhusust on viimastel aastatel märkimisväärselt parandatud, ja arvestades, et see on võimaldanud vastavaid süsinikdioksiidi heitkoguseid km kohta oluliselt vähendada; arvestades, et samas takistab järjest kasvav nõudlus transpordisektoris edasiminekut;

E.  arvestades, et sellest tulenevalt kasvavad heitkogused transpordisektoris tervikuna jätkuvalt: ainuüksi 2005. aastal andis transpordisektor kokku 24,1% ELi 27 liikmesriigi kasvuhoonegaaside (CO2, CH4, N2O) heitkogustest ja komisjoni prognooside kohaselt kasvab sektori energiavajadus kuni 2030. aastani vähemalt 30% võrra;

F.  arvestades, et maanteetranspordi tekitatud mürgised heitkogused on tehnoloogiliste uuenduste ja sõidukitööstuse ulatuslike jõupingutuste tulemusena vähenenud; arvestades, et see on saavutatud konkreetselt katalüüsmuundurite, peenfiltrite ja muude tehnoloogiate juurutamise kaudu, mis on aidanud NOx ja saasteosakeste heitkoguseid viimase 15 aasta jooksul vähendada 30–40%; arvestades siiski, et edasiminekule vaatamata on sõidukitootjate vabatahtlikust kokkuleppest tulenevad CO2 heitkoguste vähendamise sihtmärgid saavutatud ainult osaliselt;

G. arvestades, et linnaliiklus tekitab 40% süsinikdioksiidi heitkogustest ja 70% muudest sõidukite põhjustatud saasteainete heitkogustest, ning arvestades, et peamiselt suurlinnades tekkivad liiklusummikud põhjustavad ELile kulu, mis võrdub umbes 1%ga SKTst;

H. arvestades, et 70% 2004. aastal heaks kiidetud üleeuroopalise transpordivõrgu prioriteetsetest projektidest on seotud raudtee- ja laevatranspordiga, mida loetakse kõige vähem saastavateks transpordiliikideks;

I.   arvestades, et ülalnimetatud Euroopa Ülemkogu kohtumise eesistujariigi järeldustes võttis EL kindla ja ühepoolse kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20% võrra 1990ndate aastate tasemega võrreldes,

1.  usub, et liikuvus on üks 20. sajandi suurimatest saavutustest ja väljakutsetest ning jätkusuutliku transpordi abil tuleks leida õige tasakaal erinevate ja tihti vastandlike huvide vahel, püüdes kokku sobitada kodanike põhiõiguste hulka kuuluva liikuvuse, transpordisektori tähtsuse majanduse ja tööhõive seisukohalt, vastutuse kohaliku ja ülemaailmse keskkonna eest ning kodanike õiguse turvalisusele, elukvaliteedile ja tervisele;

2.  juhib tähelepanu transpordisektori tähtsusele tööhõive, majanduskasvu ja innovatsiooni seisukohalt ning loeb ohutut ja taskukohast tagatud liikuvust meie elustiili lahutamatuks osaks; usub seetõttu – kaldumata kõrvale jätkusuutliku transpordi keskkonnanõuete tähtsustamisest – et tõenäoliselt ei toeta kodanikud äärmuslikke meetmeid(7);

3.  on seisukohal, et Euroopa transpordisektori säästvaks muutmiseks energiatarbimist ja keskkonnamõjusid silmas pidades tuleb ühendada mitu vastastikku toetavat ja korrigeerivat poliitikat, tagades seeläbi järjest enamate transpordisektorit, valitsemissektorit ja kodanikke esindavate sidusrühmade kaasamise; on veendunud, et ainult õiget meetme kombinatsiooni kohaldades on võimalik leevendada üksikute meetmete ebasoodsat mõju ja aidata veenda kodanikke nende meetmetega nõustuma;

4.  on arvamusel, et selline poliitiliste vahendite kombinatsioon peaks hõlmama eelkõige järgmist:

a)  tehnoloogia areng (energiatõhusust suurendavad meetmed; uued standardid/määrused mootorite ja kütuste kohta; uute tehnoloogiate ja alternatiivkütuste kasutamine);

b)  turupõhised vahendid (tasud/piletihinnad, milles arvestatakse keskkonnamõju või liiklustihedust, maksusoodustused, saastekvootidega kauplemise süsteem, mis arvestab erinevate transpordiliikide eriomadusi) ning

c)  kõrvalmeetmed, mis võimaldaksid kasutada transpordivahendeid ja infrastruktuuri võimalikult tõhusalt ning julgustaksid ettevõtjaid ja kodanikke oma harjumusi muutma;

5.   rõhutab, et EL ja liikmesriigid peavad koondama oma jõupingutused süsteemi kõige tähtsamatele osadele, nimelt:

a)  tiheda asustusega suurlinnadele ja linnastunud piirkondadele, kus toimub suurem osa liikumisest;

b)   Euroopa peamistele linnadevahelistele transpordikoridoridele, marsruutidele, kuhu on keskendunud kõige suurem osa Euroopa sisestest ja rahvusvahelistest kaubavedudest, ning

c)  tundliku keskkonnaga aladele (Alpide piirkond, Läänemeri jne);

6.   juhib tähelepanu oma ülalnimetatud resolutsioonile süsinikdioksiidiheidete vähendamist käsitleva ühenduse strateegia kohta, millega toetatakse õiguslikku raamistikku uute autode saasteainete heitkoguste vähendamiseks 125 grammini CO2/km (mis tuleb saavutada sõidukimootorite tehnilise täiustamisega) ja heitkoguste edasiseks vähendamiseks 10 g CO2/km võrra (mis tuleb saavutada muude tehnoloogiliste arenduste ja biokütuste ulatuslikuma kasutamisega);

7.   rõhutab, et turupõhiseid meetmeid tuleks samuti rakendada kütusesäästlike ja vähesaastavate sõidukite leviku edendamiseks, kasutades näiteks maksuvabastust, sõidukiaktsiisi reformimist, milles võetaks arvesse saasteainete heitkoguseid ja kütusetarbimist, samuti stiimuleid loobuda saastavatest sõidukitest ja osta uusi vähesaastavaid sõidukeid; on seisukohal, et need on tähtsad meetmed, mis aitaksid ka sõidukitootjatel teenida tagasi uue õigusliku raamistikuga neile seatud kohustustest tulenevad kulud;

8.   nõuab seepärast tungivalt, et nõukogu ja liikmesriigid näitaksid üles sama meelekindlust, mida demonstreeriti 8. ja 9. märtsi 2007. aasta Euroopa Ülemkogu kohtumisel, ja:

a) võtaksid vastu ülalnimetatud ettepaneku võtta vastu direktiiv sõiduautodega seotud maksude kohta, et siduda autodega seotud maksud saasteainete heitkoguste ja tõhusa kütusetarbimisega, ning

b) kujundaksid viivitamatult ümber oma maksusüsteemid, nähes ette suuremad stiimulid keskkonnasõbralikumate sõidukite eelistamiseks;

9.   toetab komisjoni poolt eespool nimetatud rohelises raamatus tõstatatud küsimust turupõhiste vahendite kohta keskkonnapoliitikas ja sellega seotud valdkondades, pidades silmas koordineerimismenetluse kasutamist ning kogemuste ja parimate tavade vahetust selleks, et edendada ja samas aktiivsemalt kontrollida transpordi hinnakujunduse süsteemide ja keskkonnamaksude riiklikke reforme; kutsub komisjoni üles võtma meetmeid selle eesmärgi saavutamiseks;

10. kutsub nõukogu ja liikmesriike üles suurendama investeeringuid infrastruktuuri ja arukatesse transpordisüsteemidesse, pidades eriti silmas:

a) üleeuroopalise võrgustikuga seotud prioriteetsete projektide lõpuleviimist võimalikult kiiresti, sest need on kaubaveologistika ja Euroopa jätkusuutliku transpordipoliitika seisukohalt eluliselt tähtsad;

b) liiklusummikute vähendamist linnapiirkondades ja tundlikke alasid läbivates transpordikoridorides ning

c) ühendvedude parandamist;

11. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks hiljemalt 2008. aasta juuniks kõikehõlmava, läbipaistva ja üldiselt kohaldatava mudeli kõigi transpordiliikide väliskulude hindamiseks, mis oleks aluseks tulevasele infrastruktuuri kasutustasude arvestusele; märgib, et direktiivi 2006/38/EÜ alusel peab selle mudeliga kaasnema väliskulude arvessevõtmise mõju analüüsimine kõigi transpordiliikide osas ning strateegia selle mudeli järk-järguliseks rakendamiseks kõigi transpordiliikide suhtes; ootab, et komisjon esitaks koos eespool nimetatud algatusega õigusakti ettepanekud, alustades Eurovignette'i direktiivi läbivaatamisega;

12. on veendunud, et liiklusummikute probleem linnades, mis põhjustab 40% süsinikdioksiidi heitkogustest ja 70% muudest sõidukite tekitatud saasteainete heitkogustest, vajab ambitsioonikamat lahendamist, rakendades selleks üleeuroopalist koostöö ja koordinatsiooni strateegiat subsidiaarsuse põhimõtet rikkumata;

13. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles analüüsima seda, kuidas transpordi infrastruktuur ja selle suhtes kohaldatavad tariifid mõjutavad linnaarengut ja tulevast nõudlust transporditeenuste järele;

14. on seisukohal, et tõhusas linnalise liikumiskeskkonna poliitikas tuleks arvestada nii inimeste kui kaubavedu ning see poliitika peaks seetõttu tuginema võimalikult igakülgselt integreeritud lähenemisele, mis võimaldaks leida igale konkreetsele probleemile kõige sobivama lahenduse; usub kindlalt, et linnapiirkondades on tugev majanduslik potentsiaal muuta poliitikat veelgi enam ühistranspordi, kõndimise, jalgrattasõidu ning linnalogistika uute lähenemisviiside kasuks; peab sellega seoses väga oluliseks keskenduda tehnoloogilisele innovatsioonile (arukate transpordisüsteemide ulatuslikum kasutamine), olemasoleva infrastruktuuri paremale kasutamisele, eriti nõudluse reguleerimise meetmete abil (ummikumaksud ja teemaksud), ja uuenduslikele lahendustele linna kaubavoogude optimaalseks integreerimiseks ning lõpetuseks eraautode kasutamise optimeerimise uutele võimalustele, näiteks autode jagamine, autode ühiskasutus ja kodus töötamine;

15. juhib tähelepanu kergete meetmete tähtsusele jätkusuutlikuma transpordi eesmärgi saavutamisel ja peab tähtsaks, et kodanikel oleks võimalik teha teadlikke valikuid transpordivahendite ja sõidustiili osas; nõuab tarbijate paremat teavitamist ja aktiivsemaid koolitus- ja tutvustuskampaaniaid säästvamate transpordivahendite või transpordiliikide toetamiseks;

16. usub, et raudteetransport – kõige madalama energiatarbimise ja süsinikdioksiidi heitkogustega transpordiliik (eriti seetõttu, et raudteetranspordis kasutatakse tuumajaamades toodetud elektrit) – omab märkimisväärset kasutamata potentsiaali mitte ainult kaubaveologistika, vaid ka lühi- ning keskmaa reisijateveo seisukohalt;

17. kutsub komisjoni, liikmesriike ja raudteesektorit üles:

a)   viima võimalikult kiiresti lõpule ühtse Euroopa raudteepiirkonna või raudteeturu loomine;

b)   kaotama seda eesmärki silmas pidades tehnilised takistused ja liikuma edasi ühtse Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) ja koostalitlusvõimeliste lahenduste suunas ning;

c)   parandama kauba- ja reisijateveo teenuseid ja teenuste kvaliteeti;

18. on seisukohal, et ehkki lennuettevõtjad on viimase kümne aasta jooksul vähendanud kütusekulu 1–2% võrra reisijakilomeetri kohta ja müra on tublisti vähenenud, on tsiviillennunduse üldine keskkonnamõju liiklusmahu märgatava kasvu tõttu suurenenud; nõuab seetõttu:

a)   õhutranspordi lisamist saastekvootidega kauplemise süsteemi ja Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR – ühtse Euroopa taeva lennujuhtimise uurimisprogramm) ulatuslikumat kasutamist;

b)    heitkoguseid arvestavaid erinevaid õhkutõusmise ja maandumistasusid lennujaamades;

c)   ühise tehnoloogiaalgatuse Clean Sky loomist eesmärgiga vähendada CO2 ja NOx heitkoguseid ning müra;

d)    Euroopa õhuruumi killustatuse kaotamist tõeliselt ühtse Euroopa taeva kiire loomisega;

e)     praktiliste meetmete võtmist ummikute vähendamiseks lennujaamades ning

f)     lennujaamade parema koosmodaalse ja logistilise integreerimise tagamist, mis lihtsustataks raudteeühendust lennujaamadega;

19. märgib, et laevanduse heitkogused suurenevad pidevalt ja soovitab eriti:

a)   vähendada laevade tekitatud CO2, SO2, lämmastikoksiidi ja muid heitkoguseid;

b)   võtta kasutusele taastuvad energiaallikad, näiteks päikese- ja tuuleenergia, ning nende kasutamist soodustada;

c)   varustada ankrus seisvaid laevu energiaga maismaalt;

d)   kaaluda põhjalikult võimalust piirata saastekoguseid saastekvootidega kauplemise abil, ilma et karistataks seda transpordiliiki, mis on kõige keskkonnasõbralikum (koos siseveetranspordiga), ega soositaks teisi, keskkonda enam koormavaid transpordiliike ning

e)   sõlmida kokkulepe integreeritud Euroopa jõgede poliitika osas ja toetab seetõttu selliseid algatusi nagu NAIADES (Euroopa siseveetranspordi integreeritud tegevusprogramm), mis parandab siseveetransporti ja siseveetranspordi keskkonnanäitajaid;

20. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima sadamarajatiste kaasajastamisse nii ELi meresadamates kui siseveekogude sadamates, et kaubad ja reisijad liiguksid kiiresti ühest transpordisüsteemist teise, mis omakorda võimaldab vähendada energiatarbimist transpordi valdkonnas;

21. peab väga oluliseks logistika, kaubaveo koormustegurite ja ühendvedude parandamist; toetab seetõttu transpordi siseturu täielikku lõpuleviimist ja nõuab tungivalt, et komisjon töötaks võimalikult kiiresti välja ülalnimetatud Euroopa kaubaveologistika tegevuskava, pöörates erilist tähelepanu nn roheliste koridoride kontseptsiooni väljatöötamisele;

22. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima rohkem transpordi valdkonna teadusuuringutesse, mis võimaldaks töötada välja energiasäästlikumad ja süsinikdioksiidi heitkoguseid vähendavad tehnoloogiad; kutsub komisjoni üles suurendama mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise käigus 2009. aastal oluliselt üldisi rahalisi vahendeid keskkonna, energeetika ja transpordi valdkonna teadus- ja arendustegevuseks;

23. toetab komisjoni algatusi jätkusuutliku transpordi ja turismi ühendamiseks, nagu keskkonnasõbralikumate transpordivahendite kasutamine, nt ühendades ühistranspordi kasutamise jalgrattasõiduga;

24. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele ning parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0469. (2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0375. (3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0345. (4) ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 85. (5) ELT L 157, 9.6.2006, lk 8. (6) EÜT L 187, 20.7.1999, lk 42. (7) Vt ELi transpordipoliitikaga seonduvad hoiakud, Eurobaromeetri kiiruuring nr 206b – ELi transpordipoliitika.

Transpordisektori ees seisavad seninägematud väljakutsed, mis tulenevad nõudluse pidevast kasvust, murest maailma fossiilkütuste varude pärast, linnaliiklust ja linnadevahelisi teid järjest enam mõjutavatest ummikutest ning lõpetuseks sektori kahjulikust mõjust keskkonnale, inimeste tervisele ja kliimamuutusele.

Arvestades praegu nii Euroopa kui muul tasandil toimuva aruteluga ja mitmesuguste komisjoni teatiste ja ettepanekutega, mis on suunatud Euroopa transpordi säästvamaks muutmisele seoses energeetika ja keskkonnaga, on raportöör veendunud, et sektor peab reageerima kaugeleminevate ja laiaulatuslike kohustustega.

Transpordisektorilt nõutakse järgmist: eri transpordiliikide saasteainete heitkoguste vähendamine; vabanemine peaaegu täielikust sõltuvusest fossiilkütustest; uusi taastuvenergia liike puudutavate uuringute intensiivistamine ja uute standardite väljatöötamine seoses sellega kaasnevate uute mootorite ja jõuallikatega; investeeringud uude või uuendatud infrastruktuuri (eelkõige üleeuroopalised võrgustikud) ja arukatesse transpordisüsteemidesse; meie linnade ümberkujundamine säästvat linnaliiklust soodustavate suundumuste alusel; transpordile maksude ja tasudena „õiglase” hinna määramine; uutele liikumisviisidele ülemineku julgustamine ja ühendvedude parandamine. Raportöör tõstatab nende nõuete põhjal küsimused: Kust alustada? Millised on kõige paljulubavamad meetmed? Kas meil kõige selle jaoks raha jätkub? Kas meetmed pälvivad avaliku toetuse?

Raportööri hinnanguil saab neid ülesandeid õigesti lahendada ainult eri poliitikaid väga läbimõeldult ühendades. Spetsialistide kirjutistes ja mitmes hiljutises uuringus on esitatud seisukoht, et transpordisektori saasteainete heitkoguste oluliseks vähendamiseks on vaja ühendada mitmed vastastikku toetavad ja korrigeerivad meetmed, millega tagataks üha enamate sektori sidusrühmade kaasatus.

Raportöör usub, et Euroopa transpordisektori põhjustatud kasvuhoonegaaside heitkoguste, energiatarbimise ja õhusaaste vähendamiseks on äärmiselt tähtis konkreetsete meetmete kombineerimine ja koordineerimine, et saavutada poliitiliste vahendite kombinatsioon, mis hõlmaks kõiki transpordiliike ja seaks väga ambitsioonikad eesmärgid kütuse kokkuhoiu, autode ja kütuste kõrgemate standardite, maantee- ja õhutranspordi teenuste järele nõudluse vähendamise (mis saavutataks hinnapoliitikaga) ja lõpetuseks logistika ning kodanike käitumisharjumuste muutmise osas.

See lähenemine tugineb põhimõtteliselt kolmele sambale: tehnoloogilised uuendused (uued tehnoloogiad ja alternatiivkütused), hinnakujundus (siin võib näiteks tuua transpordisektori hinnakujunduse süsteemi reformi, et võtta arvesse ka keskkonnamõju, Eurovignette’i ja fossiilkütuste maksu) ja kõrvalmeetmed autode ja infrastruktuuri kasutuse optimeerimiseks ning kodanike julgustamiseks muuta oma harjumusi.

Esimese samba osas on olemas küllaltki uued laialdaselt arutatud ettepanekud, mis on seotud nii mootorite kui kütuste tehnoloogilise täiustamisega. Ollakse üksmeelel, et investeerimine tehnoloogia arengusse võimaldab kõige suuremat kuluefektiivsust. Seega on õige esitada ettepanekuid uute mootorite ja kütuste standardite kohta. Kui me aga soovime säästa sõidukitööstust ja kodanikke sellest, et nad peaksid võtma suurema osa investeeringust oma õlule, siis tuleb püüda säilitada integreeritud lähenemine, st vastastikku toetavate ja korrektiivsete meetmete kombinatsioon koos järjest enamate sidusrühmade samaaegse kaasamisega. Selline integreeritud lähenemine peaks hõlmama süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise kõiki võimalusi, nt infrastruktuur, kasutajate käitumine, biokütused ja sõidukitehnoloogia.

Liikmesriike kutsutakse üles kaasa aitama eespool nimetatud ülesande lahendamisele (teine sammas). Hiljutised Euroopa õigusaktide ettepanekud, mille eesmärk on saasteainete heitkoguste vähendamine ja säästva liikuvuse edendamine, peaksid käima käsikäes riikide konkreetsete konstruktiivsete meetmetega maksureformi, keskkonnaalaste stiimulite ja infrastruktuuri investeeringute osas. Kahjuks on siiski ilmne, et liikmesriigid on teatud määral tegutsemise vastu või vähemalt puudub neil selleks soov.

Kolmanda punkti (infrastruktuur) osas keskendutakse endiselt maanteetranspordi projektidele raudteeprojektide arvel. Üleeuroopaliste võrgustike lõpuleviimine näib endiselt kauge perspektiivina ja ELi panus on liikmesriikide omaga võrreldes minimaalne. Seepärast tuleks kutsuda neid üles tegema kõik selleks, et kogu ettevõtmist ja ideed, millel põhinevad TEN-T transpordivõrgud, mitte ohtu seada.

Infrastruktuuri kasutamise osas on kõige kiireloomulisem vajadus kõigi transpordiliikide suhtes kohaldatava väliskulude hindamise mudeli kehtestamine, mis oleks edaspidi aluseks nende kulude tee- või kasutusmaksude kaudu arvesse võtmise ettepanekule.

Veel üks punkt, mida ei tohiks kahe silma vahele jätta, on arukate transpordisüsteemide roll, mida tuleks oluliselt suurendada, mitte ainult intelligentsete valgusfooride paigaldamisega, vaid transpordisüsteemi ulatuslikuma reformimisega, samuti turupõhiste meetmete võtmisega, mille eesmärk on suunata nõudlust jätkusuutlikumate transpordimudelite või –liikide suunas.

Raportöör usub kindlalt, et pole mõtet proovida korraga kõiki teemasid hõlmata; selle asemel tuleb jõupingutused keskendada süsteemi nendele osadele, millel on tervikule tõenäoliselt kõige suurem mõju, nimelt ülekoormatud linnapiirkonnad ja suurlinnad, Euroopa peamised linnadevahelised transpordikoridorid ja tundliku keskkonnaga alad.

Õhu kvaliteedi parandamise meetmed peavad olema suunatud eelkõige linnapiirkondadele ja suurlinnadele, samuti piirkondadele, mis on keskkonna seisukohalt eriti tundlikud, mille mõju võib olla väga suur. Arvestades, et süsinikdioksiidi ja kasvuhoonegaaside heitkogused on üldiselt tihedalt seotud kogunõudlusega transpordisektoris, peab sellega seotud poliitika keskenduma peamiselt linnapiirkondadele ja peamistele linnadevahelistele transpordikoridoridele.

Ka siin usub raportöör, et parem on keskenduda tõenäoliselt kiiresti tulemusi andvatele meetmetele, üritades selle kaudu maksimeerida ja parandada olemasolevate transpordivõrgustike kasutust:

a)   parandades kõigi transpordiliikide kütusesäästlikkust;

b)   kohandades hindu selliselt, et nii reisijate- kui kaubaveo puhul peaksid kodanikud arvestama reisi täielike kulude ja oma otsuste tagajärgedega;

c)   rakendades uuenduslikke meetmeid, mis põhinevad saastekvootidega kauplemine süsteemil;

d)   rakendades linnapiirkondades meetmeid liikumisviiside muutmiseks ühistranspordi, jalgrattasõidu ja jalgsi käimise suunas; tehes algatusi eriti seoses hinnakujundusega või kergete meetmete kujul, mille eesmärk on kaubavedude maanteelt raudteele suunamine;

e)   korraldades maanteetransporti tõhusamalt;

f)    õhutades liiklejaid vastutustundlikumalt käituma;

g)   kasutades maatransporti integreeritud lähenemisviisi kohaselt ja seda vastavalt planeerides.

Lõpetuseks väljendab raportöör veendumust, et linnaliiklus ja eriti linna liiklusummikute probleem, mille arvele langeb 40% süsinikdioksiidi ja 70% sõidukite tekitatud muude saasteainete heitkogustest, peaks olema erilise tähelepanu keskmes. Vaatamata seonduvate probleemide keerukusele (ummikud, õnnetused, saastamine, müra, asjaolu, et ühistransport pole tihti väga konkurentsivõimeline, sõiduajad jne) ja asjaolule, et enne kui tõhus ja jätkusuutlik linnatranspordi planeerimine saab reaalsuseks, tuleb veel läbida pikk tee, usub raportöör, et linnapiirkondadel on head majanduslikud võimalused liikumisviiside muutmiseks ja nõudluse reguleerimise meetmeteks (ummikumaksud ja teemaksud). Meetmed võiksid olla tagasipööratavad ja aja jooksul muudetavad, näiteks et rohkem saastavate transpordiliikide kasutamise takistamise meetmeid muudetakse järk-järgult karmimaks sedamööda, kuidas alternatiivsed transpordiliigid kättesaadavaks muutuvad. Väga tähtis on ka meetmete mõju jälgimine ja tulemuste avaldamine parimate tavade vahetuse soodustamiseks. Selleks saab palju ära teha Euroopa tasandil. Üks näide on Londoni teemaksud. Asjaolu, et seda meedet on laialdaselt arutatud, jälgitud ja hinnatud, on mitte ainult julgustanud teisi linnu seda eeskuju järgima, vaid eelkõige aidanud süsteemi pidevalt parandada. See kogemus on muudele linnadele õpetlik ja võib aidata neil mõista, mida tõhususe suurendamiseks teha tuleb, millised tegurid on edu saavutamiseks olulised, kuidas ületada probleeme avalikkuse nõusoleku saavutamisel ja eelkõige, mida on vaja selleks, et liikuda edasi enamiku uute poliitikate rakendamisega kaasnevast uuenduslikust algetapist.

Policy clusters and measures

Source:  TRT, 2007.

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   on tõsiselt mures transpordist tingitud kasvuhoonegaasi heitkoguste suurenemise pärast (1990–2005 kasvasid nimetatud heitkogused 32,1 %, samas kui teiste sektorite heitkogused kahanesid 9,5%); juhib tähelepanu eelkõige sellele, et rahvusvahelise meretranspordi ja lennunduse põhjustatud heitkogused (Kyoto protokoll ei hõlma neist kumbagi) on samas ajavahemikus suurenenud vastavalt 90% ja 50%, moodustades 2005. aastal 23% kõigist transpordist tingitud heitkogustest ja 6,3% heite üldkogusest(1);

2.  toetab jätkuvat õigusloomeprotsessi seoses lennunduse kaasamisega ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ja valmistumisega samasugusteks õigusaktideks merendussektoris; juhib samas tähelepanu tõigale, et heitkogustega kauplemise süsteemi võimalik kehtestamine meretranspordi valdkonnas ei tohiks mõjutada negatiivselt seda transpordiliiki, mis koos siseveetranspordiga on kõige keskkonnasõbralikum, ega soosida teisi, keskkonda enam koormavaid transpordiliike;

3.  kutsub komisjoni üles põhjalikult hindama õhu-, mere- ja siseveetranspordis alternatiivkütuste kasutamise tehnilist ja majanduslikku elujõulisust ning keskkonnamõju, sest alternatiivkütuste kasutamine võib parandada nimetatud transpordiliikide energiatõhusust;

4.  on arvamusel, et infrastruktuuri, kasvuhoonegaaside heitmete, liiklusõnnetuste ja müraga seotud kulusid tuleb kajastada transpordikuludes, et innustada kasutajaid valima säästlikumaid variante; tuletab komisjonile meelde, et lähtuvalt direktiivist 2006/38/EÜ, peab komisjon esitama hiljemalt 10. juuniks 2008 üldiselt rakendatava, läbipaistava ja arusaadava mudeli kõikide transpordiliikide puhul väliskulude hindamiseks, mis on tulevikus aluseks infrastruktuuri maksude arvutamisele;

5.  rõhutab vajadust ELi rahastamise järele esmatähtsate projektide elluviimisel üle-euroopaliste võrkude (sh Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi) raames ning vajadust määratleda asjakohased suunised riigiabi andmiseks raudteesektorile; märgib, et antud lubaduste täitmiseks ja ELi Kyoto protokolliga seotud eesmärkide järgimiseks on äärmiselt oluline suurendada ja laiendada rahalist ja muud toetust, mehhanisme ja poliitikat, mis innustavad seda transpordiliiki kõikides liikmesriikides nii reisijate kui ka kaubaveoks rohkem kasutama;

6.  soovitab luua raamistiku, et edendada raudteetranspordi säästlikkust jõulisema keskkonnapoliitika abil, mis ergutab näiteks kasutama taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit;

7.  rõhutab, kui oluline on rakendada riiklikke tegevuskavasid, mis suurendavad tarbijate nõudlust väiksemaid heitkoguseid tekitavate transpordiliikide järele, nagu on soovitatud Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2007. aasta resolutsioonis sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse strateegia kohta;(2) nõuab tungivalt, et komisjon lisaks selle soovituse tulevasse Euroopa säästlikku transpordipoliitikasse;

8.  rõhutab, et biokütuste kasutamise hõlbustamine on vaid täiendav meede, ja et ainult mitmete meetmete – nagu ümbersuunamine säästvamale transpordivahendile, sõidukite väiksem kütusekulu, liikluse vältimine, parem logistika, intelligentse liikluskorraldus- ja lennujuhtimissüsteemi rakendamine ja rahalised stiimulid – koostoime võib tagada tulevastele põlvkondadele jätkusuutliku transpordisüsteemi;

9.  märgib, et turvalise, keskkonnasõbraliku, tõhusa ja taskukohase ühistranspordisüsteemi ning raudteed ja veeteid mööda korraldatava kaubaveosüsteemi ülesehitamine, autode ühiskasutus ja kaasasõidu võimalus ning motoriseerimata liikuvuse jõuline edendamine koos motoriseeritud transpordi kogunõudlust vähendava poliitika rakendamisega on olulised sammud transpordi negatiivse keskkonnamõju vähendamisel; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kohustaksid ELi kõiki linnasid võtma kasutusele linnade liikluskavasid koos erimeetmetega, mis lihtsustavad ja soodustavad jalgrataste ning teiste keskkonnasõbralike transpordivahendite kasutamist;

10. kutsub liikmesriike üles soodustama eelkõige nooremale põlvkonnale suunatud teavitus- ja hariduskampaaniate korraldamist, mis aitaksid jõuda tõeliste harjumuste muutusteni ja oleksid säästliku transpordi pikaajalise ambitsioonika strateegia põhielement;

11. rõhutab vajadust juurutada edasipüüdlikke ja siduvaid süsinikdioksiidi heitkoguste piiranguid autodele, muutes autod kütusesäästlikumaks ja kõigile tarbijatele taskukohasemaks, ning ergutada ettevaatlikku ja säästvat mittefossiilsete kütuste tootmist biomassist (sest need tekitavad fossiilkütustega võrreldes oluliselt vähem kasvuhoonegaaside heitmeid), kasutades kõige tõhusamaid meetodeid ning võttes arvesse selle tagajärgi toiduainete tootmisele, bioloogilisele mitmekesisusele, asjakohastele ILO standarditele, veevarudele, maakasutuse muutusele ja metsade hävitamisele;

12. kordab, et süsinikdioksiidiheite minimeerimiseks on uus autopark väga oluline; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid kasutama turuinstrumente, et soodustada oma autoparkide uuendamist;

13. nõuab transporditurul osalejatelt vastutustundlikumat tegutsemist (nt avaliku ja erasektori partnerluses), mis võiks toimida tõukejõuna keskkonnaeesmärkide saavutamiseks;

14. toetab sel eesmärgil vajalike uuringute läbiviimist seitsmenda raamprogrammi kaudu ning ergutab komisjoni püüdlema avaliku ja erasektori partnerluste poole uurimis- ja arendustegevuses, et arendada säästliku keskkonnasõbraliku transpordi jaoks vajalikku tehnoloogiat; juhib tähelepanu asjaolule, et juba olemasolevate uute keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate parem ja laiem kasutamine annab Euroopa transpordipoliitikale kohe lisandväärtust;

15. on arvamusel, et selliste alternatiiv- ja taastuvate kütuste (nagu vesiniku- ja kütuseelemendid) väljaarendamine, millest peaksid tulevikus saama palju elujõulisemad alternatiivid praegustele mootorisüsteemidele, on oluline vahend Euroopa juhtrolli tugevdamiseks selles valdkonnas;

16. rõhutab asjaolu, et riigiasutustel võib olla säästliku transpordi edendamisel tähtis osa, kui muretsetakse sõidukeid ühistranspordisüsteemi jaoks.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

(1) http://reports.eea.europa.eu. (2) P6_TA-PROV(2007)0469.

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   on seisukohal, et komisjonil on reaalne võimalus ühitada keskkonna- ja energiapoliitika, selleks et saavutada säästva transpordi eesmärk ja aidata kaasa sellele, et ülemaailmne kliima soojenemine ei ületaks 2 Celsiuse kraadi;

2.   märgib, et transpordisektoris on hiljuti tehtud mitmeid algatusi, aga tegemist on endiselt killustatud erimeetmetega; on veendunud, et need meetmed tuleks liigendada selliselt, et oleks võimalik kujundada tõeliselt säästlikku transpordipoliitikat; rõhutab, et selle poliitika edu võti peitub heas valitsemistavas;

3.   tuletab meelde, et komisjon peab esitama meetmed (vastavalt oma 7. veebruari 2007. aasta teatisele Euroopa parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0022)), et saavutada integreeritud lähenemisviisi abil eesmärk, mis on võetud sõiduautode ja kergesõidukite poolt kilomeetri kohta õhku paisatavate CO2 heitkoguste vähendamise osas; soovib, et komisjon esitaks selge ja asjakohase metoodika nende eesmärkide püstitamiseks, unustamata NOx heitkoguste ja tahkete osakeste vähendamist (Euro VI, et piirata raskeveokite heitkoguseid);

4.   nõuab tungivalt, et liikmesriigid saavutaksid nõukogus kokkuleppe komisjoni ettepaneku osas võtta vastu direktiiv sõiduautodega seotud maksude kohta, mis käsitleb maksude kehtestamist vastavalt sõiduautode poolt õhku paisatavatele heitkogustele (sealhulgas CO2 heitkogustele), või rakendaksid soovitatud meetmeid riiklikul tasandil;

5.   on seisukohal, et kõikide infrastruktuuri-, heitkoguste, avarii- ja mürakulude kajastamine transpordihinnas aitab edendada säästvamate valikute tegemist kasutajate poolt;

6.   on seisukohal, et liikmesriikidel oleks mõistlik toetada töötajate koolitust, et õhutada autotootjaid tootma energiasäästlikumaid autosid;

7.   rõhutab, et raskeveokitele tuleb püstitada heitkoguste vähendamise eesmärgid; peab äärmiselt oluliseks parandada selliste sõidukite energiatõhusust, sealhulgas nende keskkonnasäästlikkust kasutuse käigus, ning edendada selliste sõidukitega seotud teadus- ja arendustegevust;

8.   on seisukohal, et tarbijate teadlikkuse kasv tänu sõidukite paremale märgistamisele kütusetõhususe ja heitkoguste osas aitab saavutada säästvamat transporti; seepärast ootab, et muudetaks direktiivi nr 1999/94/EÜ sõiduautode märgistamise kohta kütusetarbimise ja heitkoguste osas, võttes arvesse olemasolevaid parimaid tavasid;

9.   kutsub komisjoni üles moodustama töörühma tootjate, turustajate ja kasutajate esindajatest, et valmistada ette ja edendada säästvaid teise põlvkonna biokütuseid;

10. rõhutab autode järjest kasvavat osatähtsust linna- ja eeslinnaliikluses, mille arvele langeb üle 50% sõiduautode poolt õhku paisatud heitkogustest; tervitab linnatranspordi rohelist raamatut ja kutsub komisjoni üles esitama algatust, mis käsitleks spetsiaalselt linnatransporti ning küsimust, kuidas ühendada linnades kliimakaitset, energia säästmist ja tervishoidu säästva liikuvusega;

11. rõhutab, et on oluline rakendada riiklikke tegevuskavasid, et õhutada tarbijaid kasutama väiksemate heitkogustega transpordivahendeid, nõuab tungivalt, et komisjon kaasaks selle ettepaneku tulevasse Euroopa säästva transpordi strateegiasse;

12. rõhutab, et säästvas transpordipoliitikas tuleb võtta arvesse transpordi infrastruktuuri otsuste tegemise protsessi, planeerimist, ehitamist ja hooldamist, kuna need on õhu, pinnase ja vee saastamise ning keskkonnakahju allikad; rõhutab, et olemasoleva raudtee infrastruktuuri parandamist ning haldamist tuleb eelisjärjekorras arvesse võtta;

13. soovib, et suurendataks oluliselt teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi alusel 8,4 miljardi euroni ulatuva keskkonna-, energia- ja transpordialase teadus- ja arendustegevuse kogurahastamist riikide osamaksete, avaliku ja erasektori partnerluse ja rahvusvahelise koostöö abil;

14. rõhutab, et seitsmendas teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammis tuleks asetada suuremat rõhku transporditeemale (sealhulgas säästvale maismaatranspordile ja õhutranspordile) ning tuleks suurendada jõupingutusi maantee- ja õhutranspordi põhjustatud kahju keskkonna- ja sotsiaalsete kulude vähendamiseks kliimamuutuse ja tervishoiu valdkonnas;

15. kutsub komisjoni üles mitmeaastase eelarve läbivaatamisel 2009. aastal suurendama oluliselt rahalisi vahendeid teadus- ja arendustegevusele CO2 heitkoguseid vähendavate tehnoloogiate arendamiseks mootorsõidukisektoris enne 2010. aasta lõppu;

16. ergutab ühisettevõtte Clean Sky asutamist; see on ühine tehnoloogiaalgatus, mille eesmärgid on eelkõige vähendada CO2 heitkoguseid 50%, NOx heitkoguseid 80% ja mürasaastet 50% võrra (vt komisjoni 13. juuni 2007. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega moodustatakse ühisettevõte Clean Sky (KOM(2007)0315));

17. kutsub komisjoni üles ergutama senisest enam teadusuuringute- ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ning EUREKA raames jätkusuutliku transpordiga seotud VKEde ja mikroettevõtete teadus- ja arendustegevuse projekte ning spetsialiseeritud kogumite moodustamist;

18. avaldab kahetsust suuremate laevaehitusprojektide puudumise üle, mis oleksid eelkõige InterSHIPi (teadusuuringute- ja tehnoloogiaarenduse kuues raamprogramm) jätkuprojektiks; on seisukohal, et LeaderSHIP 2015 programm peaks sisaldama energiatõhususe eesmärke, mis tuleb määratleda koostöös laevaehitustööstuse esindajatega, et ehitada konkurentsivõimelisi ja vähem saastavaid laevu (vt komisjoni 21. novembri 2003. aasta LeaderSHIP 2015 programmi käsitlevat teatist (KOM(2003)0717));

19. õhutab komisjoni suurendama säästvate, energiasäästlike ja vähemreostavate sisevee- ja merelaevadega seotud teadusuuringuid, eriti nende väljatöötamise, mootorite, taastuvenergia (nagu päikese- ja tuuleenergia) kasutamise ning hilisema kohandamise võimaluste osas; rõhutab, et jõeliikluseks paremini kohandatud laevadega seotud teadus- ja arendustegevus võib suures osas aidata vältida infrastruktuurikulusid ja keskkonnakahju;

20. märgib, et nõudlus lõbusõidulaevade ja lühimaa laevareiside järele ELis kasvab; soovib, et lõbusõidulaevade ja lühimaa reisilaevade tootjad oleksid informeeritud jätkusuutliku transpordiga seotud teemadest ning arvestaksid neid uute laevade ehitamisel; juhib komisjoni, liikmesriikide, kohalike ametivõimude ja operaatorite tähelepanu nendele huvitavatele võimalustele.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS