Menetlus : 2007/2204(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0074/2008

Esitatud tekstid :

A6-0074/2008

Arutelud :

PV 09/04/2008 - 22
CRE 09/04/2008 - 22

Hääletused :

PV 10/04/2008 - 11.2
CRE 10/04/2008 - 11.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0122

RAPORT     
PDF 236kDOC 135k
13. märts 2008
PE 398.365v02-00 A6-0074/2008

Ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi vahekokkuvõte

(2007/2204(INI))

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon

Raportöör: Riitta Myller

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 rahvusvahelise kaubanduse komisjonI ARVAMUS
  regionaalarengukomisjonI ARVAMUS
 põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi vahekokkuvõtte kohta

(2007/2204(INI))

Euroopa Parlament,

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsust nr 1600/2002/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse kuues keskkonnaalane tegevusprogramm(1);

–    võttes arvesse oma 14. novembri 2006. aasta resolutsiooni merekeskkonna kaitse ja säilitamise temaatilise strateegia kohta(2);

–    võttes arvesse oma 14. novembri 2006. aasta esimese lugemise seisukohta ettepaneku suhtes võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (Merestrateegia direktiiv)(3);

–    võttes arvesse oma 25. aprilli 2007. aasta resolutsiooni loodusvarade säästva kasutamise temaatilise strateegia kohta(4);

–    võttes arvesse oma 26. septembri 2006. aasta resolutsiooni linnakeskkonda käsitleva temaatilise strateegia kohta(5);

–    võttes arvesse oma 13. novembri 2007. aasta resolutsiooni mullakaitse teemastrateegia kohta(6);

–    võttes arvesse oma 14. novembri 2007. aasta seisukohta ettepaneku suhtes võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega luuakse mullakaitse raamistik ja muudetakse direktiivi 2004/35/EÜ(7);

–    võttes arvesse oma 26. septembri 2006. aasta resolutsiooni õhusaastet käsitleva temaatilise strateegia kohta(8);

–    võttes arvesse oma 26. septembri 2006. aasta seisukohta ettepaneku suhtes võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta(9);

–    võttes arvesse oma 13. veebruari 2007. aasta resolutsiooni jäätmete ringlussevõtu temaatilise strateegia kohta(10);

–    võttes arvesse oma 13. veebruari 2007. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv jäätmete kohta(11);

–    võttes arvesse oma 23. oktoobri 2007. aasta seisukohta ettepaneku suhtes võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks(12);

–    võttes arvesse oma 24. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni pestitsiidide säästva kasutamise temaatilise strateegia kohta(13);

–    võttes arvesse oma 23. oktoobri 2007. aasta seisukohta ettepaneku suhtes võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus taimekaitsevahendite turuleviimise kohta(14);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, regionaalarengukomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A6-0074/2008),

A.  arvestades, et Euroopa ei ole veel teel tõeliselt säästva arengu suunas;

B.  arvestades, et komisjon tunnistab, et põhiküsimustes, nagu keskkonnaküsimuste integreerimine muudesse poliitikavaldkondadesse ja ühenduse õigusaktide jõustamise parandamine, on saavutatud üksnes osalist edu;

C. arvestades, et komisjon juhib tähelepanu asjaolule, et paljud keskkonnasurved isegi suurenevad: kasvuhoonegaaside heitkogused maailmas kasvavad, bioloogilise mitmekesisuse kadumine kiireneb, reostusel on ikka veel suur mõju inimeste tervisele, ELis tekkivate jäätmete hulga kasv jätkub ja meie ökoloogiline jalajälg suureneb pidevalt; arvestades, et see tõstatab tõsiseid küsimusi teiste peamiste ELi poliitikavaldkondade kahjuliku mõju kohta keskkonnale;

D. arvestades, et kuni keskkonnaküsimused ei ole täielikult integreeritud kõikidesse peamistesse poliitikavaldkondadesse, ei ole säästva arengu saavutamine kunagi tõenäoline;

E.   arvestades, et puhas ja tervislik keskkond on inimeste heaolu ja heade sotsiaaltingimuste seisukohalt ülitähtis;

F.  arvestades, et hästi kavandatud keskkonnapoliitika saab kaasa aidata ka teiste eesmärkide saavutamisele, nagu konkurentsivõime tõstmine, majanduskasvu ergutamine, uute töökohtade loomise ja innovatsiooni edendamine ning teaduse arengu kiirendamine uute ohutute tehnoloogiate väljatöötamise abil,

1.  peab kahetsusväärseks, et ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi vahekokkuvõtte tegemisega on peaaegu terve aasta hiljaks jäädud, ning taunib asjaolu, et kokkuvõttes ei pea Euroopa Liit kinni tegevusprogrammis kavandatud meetmete rakendamise ajakavast – vastupidiselt sellele, mida komisjon oma vahekokkuvõttes väidab; tuletab meelde, et erinevalt oma eelkäijast võeti kuues keskkonnaalane tegevusprogramm vastu EÜ asutamislepingu artiklis 251 ettenähtud kaasotsustamismenetluse korras; nõuab, et EL teeks kõik endast oleneva, et saavutada kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis kokkulepitud eesmärgid, kuna suutmatus neid saavutada kahjustaks ELi usaldusväärsust, seda muu hulgas liidu elanike silmis, kes tunnevad muret keskkonna seisundi pärast;

2.   märgib, et temaatiliste strateegiate kui uue menetlusvahendi kasutamine on suurendanud õigusaktide ettevalmistamisega seotud protsessi tähtsust ning loonud täiendavaid võimalusi sidusrühmade kaasamiseks ja strateegilisema lähenemisviisi õigusloomepoliitika kujundamiseks; avaldab siiski kahetsust, et temaatilised strateegiad on samas pikendanud keskkonnapoliitika kujundamise protsessi, aeglustades konkreetset poliitikavaldkonda käsitlevate ettepanekute koostamist ja sellest tulenevate meetmete vastuvõtmist;

3.   peab hädavajalikuks tugevdada kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi positsiooni ELi säästva arengu strateegia keskkonnaalase mõõtmena;

4.  juhib tähelepanu asjaolule, et temaatilistest strateegiatest ei ole kasu, kui need satuvad ajaliselt kokku mahukate õigusloomega seotud dokumentidega, neist on kasu enne asjaomase dokumendi ilmumist või eraldi;

5.   rõhutab otsest seost elukeskkonna seisundi ja inimeste tervise vahel; palub komisjonil viia kõigis poliitikavaldkondades tervisega arvestamise strateegia (”Health in all policies”) rakendamiseks läbi uuringud, milles tuuakse välja põhjuslikud seosed keskkonna kvaliteedi muutumise ja inimeste tervisliku seisundi muutumise vahel;

Temaatilised strateegiad

6.   on seisukohal, et EL on kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis sätestatud „kliimadiplomaatia” eesmärkide saavutamiseks järjepidevalt tegutsenud; tuletab siiski meelde, et kliimamuutuste peatamiste eesmärkide ja prioriteetsete tegevuste osas ei ole ELil õnnestunud täita kõiki kohustusi; on äärmiselt mures transpordis tekkivate saasteainete suurenemise ning energiatõhususe tõstmise eesmärgil võetud meetmete aeglase mõju pärast; tuletab komisjonile meelde vajadust esitada teatis mõõdetavate keskkonnaeesmärkide kohta säästvas transpordisüsteemis; ootab, et liikmesriigid saavutaksid Kyoto protokollis iga riigi kohta sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid 2012. aastaks;

7.  taunib asjaolu, et eesmärki peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine 2010. aastaks tõenäoliselt ei saavutata ning merekeskkonna ja mulla kaitseks esitatud strateegiad ei anna 2012. aastaks konkreetseid keskkonnaalaseid tulemusi; märgib vajadust teha suuremaid jõupingutusi, et aidata integreerida bioloogilise mitmekesisuse poliitika muudesse poliitikavaldkondadesse; juhib tähelepanu vajadusele rahastada piisavalt Natura 2000 võrgustikku ja teisi tihedalt seotud esmatähtsaid eesmärke;

8.  on seisukohal, et kemikaalide osas kujutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet)(15) edasiminekut ohtude vähendamisel inimestele ja keskkonnale, kuid vajab veel tõestamist, kas määrus toimib olulisel määral tõhusalt, ning avaldab kahetsust, et määrus ei ole kõigis küsimustes kooskõlas kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis kokkulepitud eesmärkidega; peab kahetsusväärseks, et pestitsiidide säästva kasutamise temaatilise strateegia vastuvõtmisega on oluliselt viivitatud ning et õhukvaliteedi ja linnakeskkonna parandamiseks ja müra vähendamiseks võetud meetmed ei vasta kaugeltki keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkidele; palub komisjonil esitada võimalikult kiiresti ettepaneku heitkoguste riiklikke ülemmäärasid käsitleva direktiivi muutmise kohta; on veendunud, et keskkonnamüra direktiivi täieliku jõustamise tagamine on vajalik;

9.  arvestades, et siseõhu kvaliteet mõjutab tervist, nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt tungivalt Maailma Terviseorganisatsiooni töö toetamist siseõhu kvaliteedi valdkonnas ning palub komisjonil esitada võimalikult kiiresti siseõhu kvaliteeti käsitlevate konkreetsete õiguslike meetmete ettepaneku;

10. märgib, et kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis sätestatud konkreetsete veekaitse eesmärkide osas puuduvad suuremad lüngad; palub komisjonil siiski tagada vee raamdirektiivi täielik rakendamine ja uuesti hinnata ELi veekaitsega seotud kohustuste integreerimist muudesse poliitikavaldkondadesse; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon esitaks võimalikult kiiresti ettepaneku võtta vastu direktiiv fosfori reostuskoormuse vähendamise kohta põllumajanduses ja detergentides vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 648/2004 (detergentide kohta)(16) artiklile 16;

11. rõhutab, et on vaja uut veepoliitikat, mille puhul keskendutakse vee kokkuhoiule ja veeressursside jätkusuutlikule majandamisele;

12. peab kahetsusväärseks, et loodusvarasid ja jäätmeid käsitlevad temaatilised strateegiad on ülemäära vähendanud kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärke; avaldab kahetsust, et ELi tasandil ei ole sõnastatud mingeid konkreetseid sihtmärke, et eraldada majanduskasv loodusvarade kasutamisest, pöördudes jätkusuutliku tootmis- ja tarbimismudeli poole; nõustub, et biojäätmete osas on vaja võtta täiendavaid meetmeid, et ergutada edasist prügilate koormuse vähendamist ning tagada selliste parimate töötlemisviiside kasutamine, mis põhinevad näiteks kliimamuutuste leevendamisel; julgustab lisaks toetama jäätmehoolduse keskkonnasõbralikke vorme ja rangemaid meetmeid keskkonda reostavate jäätmete prügilasse ladestamise vastu;

13. palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta kõiki meetmeid loodusvarade ratsionaalseks ja tõhusaks kasutamiseks viisil, mis ei ohusta bioloogilist mitmekesisust;

Olemasolevate õigusaktide rakendamine ja jõustamine

14. tuletab meelde, et olemasolevate õigusaktide täielik ja nõuetekohane rakendamine on esmatähtis, ning on seisukohal, et siduvad õigusaktid on jätkuvalt keskse tähtsusega keskkonnaalaste väljakutsetega tegelemisel; palub komisjonil tugevdada oma tegevust asutamislepingu täitmise järelevalvajana; palub seepärast samuti ELi eelarvepädevatel institutsioonidel anda komisjonile kõik vajalikud rahalised vahendid ja inimressursid, et tagada olemasolevate õigusaktide rakendamise ja jõustamise üle kõige tõhusam järelevalve kõigis liikmesriikides;

15. rõhutab vajadust ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide tõhusa ja täpse rakendamise järele ja soovitab spetsiaalsete tugimeetmete võtmist nende piirkondade puhul, millel on raskusi ühenduse õigustiku selle aspekti rakendamisel; ergutab liikmesriikide ametiasutusi töötama välja ülevõtmisstrateegiaid, et määrata selgelt kindlaks riigiasutuste ning piirkondlike ja kohalike asutuste roll ja vastutusalad ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide õigel ülevõtmisel ning rakendamisel;

16. tunneb sellegi poolest muret eri ringkondade soovituste pärast vähendada ja nõrgendada ühiseid eeskirju või isegi asendada need vabatahtlike kokkulepete või muude mittesiduvate meetmetega; kordab seepärast, et parem õigusloome peaks keskenduma ühemõttelistele ja läbipaistvatele eeskirjadele ja normidele, mis tuginevad kokkulepitud eesmärkidega seonduvatele õigusaktidele, ning nende paremale jõustamisele;

17. tunnustab komisjoni ettepanekuid tugevdada riigi tasandil keskkonnaalaste õigusaktide jõustamist õiguskaitse parema kättesaadavuse ja karistusõiguse ühtlustatud kasutamise kaudu; märgib, et karistusõiguse ennetavad aspektid aitavad kaasa paremale jõustamisele ja keskkonna kaitsele;

18. nõuab lisaks sellele ELi keskkonnapoliitika kujundamist ja läbivaatamist, pannes vahendite kirjeldamise asemel rohkem rõhku eesmärkide püstitamisele, mis jätab liikmesriikidele ja põllumajandustootjatele vabaduse leida kõige mõjusamad ja tõhusamad vahendid soovitud eesmärkide saavutamiseks;

Loodus, bioloogiline mitmekesisus ja kliimamuutused

19. on seisukohal, et kuuendas tegevusprogrammis tuleks piisavalt arvesse võtta olemasolevaid probleeme ja vastumeelsust, mida mitmed liikmesriigid on üles näidanud looduslike elupaikade ja Natura 2000 direktiivide rakendamise suhtes, mistõttu tuleks kaaluda stiimulite kasutuselevõtmist maaomanike ja kohalike asutuste jaoks, et need ilmutaksid konstruktiivset suhtumist asjaomaste alade taastamisse ja nende kaitse edendamisse; soovitab subsidiaarsuse põhimõtet nõuetekohaselt arvesse võttes kasutada maksustamismeetmeid, et edendada parimaid tavasid ja tõkestada keskkonda saastavat tegevust;

20. juhib komisjoni tähelepanu siiski asjaolule, et võimalikele kriminaalõiguslike tagajärgedele viitamine ei ole iga kord piisav ebaseadusliku ja samal ajal keskkonda saastava käitumise takistamiseks; rõhutab seetõttu, kui oluline on tõepoolest määrata rikkumiste, eriti ohtlike jäätmete teise riigi territooriumile ebaseadusliku mahapaneku eest kriminaalkaristus;

Keskkonnaalased stiimulid ja keskkonnale kahjulike toetuste reformimine

21. väljendab rahulolu komisjoni rohelise raamatu „Turupõhised vahendid keskkonnapoliitikas ja sellega seotud valdkondades” ilmumise üle; usub, et turupõhiste vahendite laiem kasutamine, mille puhul võetakse arvesse kõikide tootmis- ja turustamisprotsesside ning tarbimisharjumuste keskkonnamõju, on vajalik;

22. on arvamusel, et ELi saastekvootidega kauplemise süsteem ei ole seni toonud kaasa süsinikdioksiidi heitkoguste vähenemist ülemäära suurte saastekvootide eraldamise tõttu; juhib tähelepanu asjaolule, et EL on võtnud endale kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks 20% võrra võrreldes 1990. aastaga; nõuab, et ELi saastekvootidega kauplemise süsteem hõlmaks pärast 2012. aastat piisavalt ranget ülempiiri, enampakkumiste tegemist ning kvantitatiivset ja kvalitatiivset piirangut tõendatud heitkoguste vähendamise (THV) ja heitkoguste vähendamise ühikute (HVÜ) kasutamisele;

23. märgib siiski, et ökoloogiline maksustamine on jätkuvalt tagasihoidlik ega näita suurenevat arengutendentsi; kutsub komisjoni ja liikmesriike suunama rohkem jõupingutusi ökoloogilisele maksureformile, sealhulgas maksukoormuse järkjärguline nihutamine heaolu jaoks negatiivsetelt maksudelt (nt tööjõu maksud) heaolu jaoks positiivsetele maksudele (nt maksud keskkonda kahjustava tegevuse eest, nagu loodusvarade kasutamine või saastamine); juhib tähelepanu asjaolule, et vaatamata ühtsuse nõude puudumisele maksustamise valdkonnas pakuvad aluslepingud tõhustatud koostöö võimalust, ning juhib tähelepanu avatud kooskõlastusmeetodi olemasolule;

24. märgib, et tõuge keskkonnale kahjulike toetuste kaotamiseks on antud; peab siiski vastuvõetamatuks, et keskkonnale kahjulike toetuste reformi suunas ei ole lähitulevikus oodata mingeid konkreetseid samme, ning palub seetõttu komisjonil esitada 2008. aasta lõpuks konkreetsed ettepanekud keskkonnale kahjulike toetuste järkjärgulise kaotamise kohta järgmise viie aasta jooksul;

Keskkonnapoliitika integreerimine, rahvusvaheline koostöö ja innovatsiooni edendamine

25. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid keskkonnapoliitika tugevamat ja ühtsemat integreerimist ELi poliitika kujundamisse; nõuab keskkonna- ja tervisekaitse aspektide integreerimist kõikidesse poliitikavaldkondadesse ning piirkondade ja linnade kaasamist sellesse, eesmärgiga rakendada Euroopa Liidus välja kuulutatud tervisega arvestamise strateegia kõigis poliitikavaldkondades; avaldab kahetsust nii kõnealuste aspektide puuduliku integreerimise pärast erinevatesse keskkonnaalastesse õiguslikesse raamistikesse ja ettevalmistusjärgus õigusaktidesse kui ka nende puuduliku integreerimise pärast õigusaktidesse, mille põhieesmärk ei ole keskkonnakaitse;

26. on seisukohal, et konkreetsete tulemuste saavutamiseks keskkonnaküsimuste integreerimisel teistesse majandussektoritesse on vaja välja töötada siduvad sektoripõhised sihid ja ajakavad; rõhutab samal ajal üksikute tööstusharude ettevõtjate kohustust saavutada pikaajalisi tulemusi kliima- ja energiapoliitika seisukohast;

27. rõhutab olulise seose olemasolu tõhusa keskkonnapoliitika ja parema elukvaliteedi vahel ning toob sellega seoses esile piirkondliku mõõtme tähtsust kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi rakendamisel, eriti tegevuses, mis puudutab kliimamuutuste mõju leevendamist ja nendega kohanemist; rõhutab avalikkuse teadlikkuse tõstmise kampaaniate tähtsust kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkide ja selle rakendamisprotsessi kohta;

28. rõhutab, et regionaalarengu programmides tuleb Natura 2000 programmi selliselt arvesse võtta, et see võimaldaks ühitada Euroopa bioloogilise mitmekesisuse kaitse elanikkonna elukvaliteedi arendamise ja parandamisega; arvab, et sellega seoses tuleb alustada ulatuslikku teavitamis- ja heade tavade levitamise kampaaniat, et näidata, kuidas neid kahte näiliselt vastandlikku lähenemisviisi sobitada;

29. rõhutab vajadust piirkondlike ja kohalike osalejate paremini koordineeritud võrgustike järele parimate tavade levitamiseks ja rakendamiseks vähemarenenud piirkondades; toetab piiriülese keskkonnaalase koostöö edendamist liikmesriikide vahel ja ELi naaberriikide ja piirkondadega, näiteks Musta mere, Läänemere ja Vahemere piirkondadega, eelkõige piiriülese saastuse ära hoidmiseks;

30. tunneb muret erinevate sõltumatute uuringutetulemuste(17)(18)(19)(20) pärast, mille kohaselt komisjoni peadirektoraadid ei järgi täielikult komisjoni suuniseid mõju hindamise kohta, mille kohaselt majandusliku mõju hindamist ja kvantifitseerimist on rõhutatud keskkonna-, sotsiaalsete ja rahvusvaheliste mõjude arvelt ning õigusakti kulusid on hinnatud rohkem kui selle kasu ning mille kohaselt lühiajalised kaalutlused varjutavad pikaajalised kaalutlused; on seisukohal, et kõnealune tasakaalustamata mõju hindamine avaldab kahjulikku mõju keskkonnapoliitikale endale ja selle integreerimisele teistesse ELi poliitikavaldkondadesse; palub komisjonil võtta meetmeid kõnealuste püsivate puuduste parandamiseks;

31. avaldab komisjonile tunnustust kindla pühendumise eest keskkonnapoliitika rahvusvahelise mõõtme suurendamisele; peab vajalikuks tagada keskkonnapoliitika integreerimine kõikidesse ELi välismeetmetesse ning parandada rahvusvahelist keskkonnaalast juhtimist; ergutab komisjoni ja liikmesriike jätkama ambitsioonika keskkonnapoliitika ja keskkonnanõuete edendamist, aidates kaasa tehnosiirdele ja heade tavade vahetamisele arengumaadega;

32. rõhutab, et „kliimadiplomaatiat” peaks intensiivsemalt ja kooskõlastatumalt edendama ELi kaubandussuhetes selliste riikidega, mis ei ole ennast sidunud mitmepoolsete keskkonnakaitse kokkulepetega, nagu Ameerika Ühendriigid, Hiina ja India, mis erinevatel põhjustel Kyoto protokolli ei rakenda;

33. soovitab GATTi lisada jätkusuutlikkuse klausli, et sätestada keskkonnapoliitika põhimõtted, nagu ettevaatusprintsiip ja põhimõte „saastaja maksab”, mille alusel saaks hinnata kaubandusmeetmete mõju, tagamaks, et kaubanduseeskirjad ei kahanda keskkonnakaitset ning keskkonnaeeskirju ei kasutata protektsionismi eesmärgil;

34. palub nõukogul ja komisjonil kasutada kahepoolseid ja piirkondlikke kaubandusläbirääkimisi, et tegelda kaubandusalaste kohustustega, millel on otsene kasu keskkonnale, näiteks säästva arengu põhimõtetele vastavate kaupade ja teenustega kauplemise edendamine ning samuti mitmepoolsete keskkonnakokkulepete tulemuslikule rakendamisele pühendumine; on arvamusel, et nii nende läbirääkimiste raames kui ka väljaspool peab EL koos liikmesriikidega süvendama dialoogi areneva majandusega riikidega, et suunata seda ühiste programmide rakendamisele mõlema poole jaoks olulistes küsimustes, nagu kliimamuutus, jäätmehooldus ja ebaseaduslik metsaraie; toetab komisjoni ettepanekut algatada iga kaubanduslepingu raames säästva arengu foorum, mis oleks avatud kodanikuühiskonnale ja mis keskenduks eriti kliimaküsimustele, ning nõuab selle rakendamist käimasolevatel läbirääkimistel;

35. kutsub komisjoni üles abistama arengumaid säästvate ja tõhusate tehnoloogiate kasutuselevõtul seesuguste mehhanismide kaudu nagu suutlikkuse suurendamine, tehnosiire ning rahaline abi ja institutsioonide toetamine; lisaks rõhutab mõistliku keskkonnapoliitika põhimõtete järgimise tähtsust kõigis kaubanduse kaudu arengumaadele antava arenguabi projektides, näiteks majanduspartnerluslepingutes;

36. palub komisjonil jätkuvalt taotleda ambitsioonikat tulemust Doha deklaratsiooni lõike 31 punkti i alusel toimuvatel läbirääkimistel, rõhutades, kuidas need erinevad, kuid võrdväärsed rahvusvahelise õiguse organid peaksid koostööd tegema ja üksteist mõjutama, et tagada vastastikune toetus kaubandus- ja keskkonnapoliitika valdkonnas;

37. palub komisjonil jätkuvalt taotleda Doha vooru raames keskkonnakaupadele ja -teenustele nullprotsendilist tariifi ning jätkata tööd, et saavutada konsensus nende määratluse suhtes, milles peab sisalduma tootmisviiside säästvus, kuid soovitab lähtuda konkreetsest seosest kliimamuutusega;

38. kutsub komisjoni ja liikmesriike edendama kõikides ELi poliitikvaldkondades innovatsiooni ja uute tehnoloogiate pragmaatilisemat ja horisontaalsemat kasutamist, et need elemendid etendaksid keskset rolli keskkonnakaitse tugevdamisel; rõhutab vajadust võtta viivitamata kasutusele ELi Top Runneri programmi lähenemisviis – ambitsioonikam vahend tootmis- ja tarbimisharjumuste pidevaks parandamiseks –, et tagada tulevikus kõikide ELi turul olevate toodete kavandamine, tootmine ja kasutamine kooskõlas säästvuse kriteeriumidega;

39. tuletab meelde, et investeerimine uuenduslikku keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse ja ökodisaini, energia lõpptarbimise tõhususse ning ehitiste energiatõhususse on võimalikele lühiajalistele kõrgetele kuludele vaatamata pikemas perspektiivis väga kasutoov ja rõhutab, et piirkondlikult tuleks ergutada ettevõtteid niisuguseid investeeringuid täielikult ära kasutama;

40. ergutab komisjoni ja liikmesriike võtma vastu tõeliselt keskkonnasõbralikke riigihangete eeskirju, et edendada innovatsiooni ning säästvaid tootmis- ja tarbimisharjumusi;

41. kutsub komisjoni abistama riigiasutusi, piirkondlikke ja kohalikke asutusi säästvate ühishangete osas, tagades selge raamistiku, et lihtsustada mõõdetavate eesmärkide ja kvaliteedikriteeriumide määratlemist;

42. rõhutab, et energiakultuurid ei tohi ohustada toiduainetega varustatust ELis ja väljaspool seda;

43. palub komisjonil suurendada pingutusi, et saavutada taastuvate energiaallikate 20% osakaalu ja biokütuste tarbimise 10% osakaalu eesmärk; rõhutab, et väljatöötamisel olevas jätkusuutlikkuse mehhanismis peaks kolmandatest riikidest imporditud biokütustele kohaldama kõige rangemaid säästvuse kriteeriume;

44. rõhutab, et ELi põllumajandus on liidu kodanike tervise kaitsmiseks järjest rohkem suunatud ohutute ja kvaliteetsete toiduainete tootmisele;

45. ergutab liikmesriike ja piirkondlikke ning kohalikke asutusi kasutama optimaalselt struktuurifondide ja uue Euroopa naabruspoliitika programmidega loodud uusi investeerimisvõimalusi ning tagama, et nende tegevuskavad ja struktuurifondide toetatavad projektid aitaksid kaasa ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide paremale rakendamisele ja kogu ELi hõlmava säästva arengu pikaajalise eesmärgi saavutamisele kooskõlas muude teemakohaste prioriteetidega;

46. on seisukohal, et kõrvalkasutuse tagajärjel tekkinud probleemide tõttu on oluline parandada ja levitada teavet asenduspõhimõtte kohta, mis võtab arvesse asendustoodete kättesaadavust, ligipääsetavust ja kulusid; juhib tähelepanu asjaolule, et arvesse tuleb samuti võtta tootmis- ja kasutusprotsesse, mis võimaldavad tooteid kasutada nii, et need ei kujuta endast ohtu inimelule, kuna ei puutu inimestega vahetult kokku;

Parema õigusloome põhimõtted keskkonnapoliitikas

47. juhib tähelepanuasjaolule, et kui parem õigusloome on tõepoolest eesmärk, tuleb läbi vaadata õigusaktide kattuvad osad, mis tekitavad halduskoormust ja kahjustavad konkurentsivõimet; on seisukohal, et välja tuleb töötada uus õigusaktide lihtsustamise poliitika, säilitades olulised eesmärgid ja põhimõtted, kuid vaadates uuesti läbi selle, kuidas praeguse hetkeni on koostatud direktiivide ja määruste lisasid;

48. on seisukohal, et läbivaatamisel kohaldatav filosoofiline lähenemisviis ei sisalda kriitilist arutlust ning selle puhul ei analüüsita viivituste põhjuseid ja tagamaid; usub, et üksnes kõnealuste viivituste põhjuste analüüsimise ja mõtestamise abil saab edaspidi astuda õigeid samme;

49. juhib tähelepanu asjaolule, et kui tõepoolest soovitakse parandada õigusloome meetodeid ja koostada kasutatavaid eeskirju, mida on pädevatel asutustel, ettevõtetel ja kodanikel lihtne kohaldada, on hädavajalik laiendada ühenduse institutsioonide ja organite koostoimimist kodanikuühiskonnaga, et reageerida nende küsimustele ja võtta arvesse piirkondades, linnavalitsustes, asjaomastes majandusharudes ja ühendustes vastu võetud otsuseid ning arvamusi; rõhutab samuti, et arvesse tuleb võtta tegelikke kulusid ja vajadust ümber kujundada olemasolevaid vahendeid;

Käitumismuutuste esilekutsumise suunas

50. juhib tähelepanu asjaolule, et vaja on uusi heaolu mõõtmise viise, mis põhineksid ökoloogiliste teenuste tegelikul väärtusel; on seisukohal, et SKT ei ole enam piisav vahend heaolu ja arengu mõõtmiseks, kuna see ei suuda üksi peegeldada kaasaegse ühiskonna kõiki tahke ja vajadusi; ergutab ELi töötama välja ja võtma poliitikas kasutusele uue näitaja, mis hõlmab majandusarengu negatiivset mõju keskkonnale ja tervisele ning aitab kaasa jõupingutusele eraldada majandusareng keskkonnale avaldatavast survest; on seisukohal, et kõnealune uus näitaja peaks edendama integreeritud ühiskonna arengut ning andma tõuke keskkonnaküsimuste paremale integreerimisele teistesse poliitikavaldkondadesse;

51. kutsub komisjoni käsitlema inimeste tervise kaitset esmatähtsa küsimusena keskkonnakaitse prioriteetide seas;

52. on seisukohal, et EL peaks etendama juhtivat rolli selliste poliitiliste valikuvõimaluste väljatöötamisel, mis kutsuksid esile radikaalseid käitumismuutusi tarbimisharjumustes ja tootmismudelites;

53. rõhutab, kui oluline on aidata tarbijatel saada teadlikumaks oma käitumisest, mis võiks koos riiklike õigusaktidega mõjutada positiivselt seda, millises ulatuses ja kui tõsiselt turuosalised keskkonnaalaseid kohustusi arvesse võtavad;

54. on seisukohal, et kodanikele nõuetekohase teabe andmist tuleks pidada prioriteediks; toetab kindlalt selge ja üldise märgistamissüsteemi väljatöötamist, kuna see aitaks suuresti kodanikke õige valiku tegemisel;

55. nõuab kindlalt, et komisjon või tema nimel tegutsev volitatud asutus viiks läbi kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi tulemuste üldise hindamise enne seitsmenda tegevusprogrammi ettepanekute lõplikku sõnastamist;

56. on seisukohal, et kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi lõpliku läbivaatamise peaks läbi viima komisjonist sõltumatu kolmas asutus; nõuab kindlalt, et komisjon või tema nimel tegutsev volitatud asutus viiks läbi kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi iga peatüki osas saavutatud tulemuste põhjaliku hindamise enne seitsmenda tegevusprogrammi ettepanekute lõplikku sõnastamist;

o

oo

57. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.

(2)

ELT C 314 E, 21.12.2006, lk 131.

(3)

ELT C 314 E, 21.12.2006, lk 86.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0154.

(5)

ELT C 306 E, 15.12.2006, lk 182.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0504.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0509.

(8)

ELT C 306 E, 15.12.2006, lk 176.

(9)

ELT C 306 E, 15.12.2006, lk 103.

(10)

ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 168.

(11)

ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 136.

(12)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0444.

(13)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0467.

(14)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0445.

(15)

ELT L 396, 30.12.2006, lk 1. Määrust on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1354/2007 (ELT L 304, 22.11.2007, lk 1).

(16)

ELT L 104, 8.4.2004, lk 1.

(17)

Impact Assessment of European Commission Policies: Achievements and Prospects, European Environment and Sustainable Development Advisory Councils, aprill 2006.

(18)

Getting Proportions Right - How far should EU impact assessments go?, Institut for Miljøvurdering, aprill 2006.

(19)

For Better or for Worse? The EU’s ‘Better Regulation’ Agenda and the Environment, Euroopa Keskkonnapoliitika Instituut, november 2005.

(20)

Sustainable Development in the European Commission's integrated impact assessments for 2003, Euroopa Keskkonnapoliitika Instituut, aprill 2004.


SELETUSKIRI

Ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi vahekokkuvõte

Euroopa Parlamendi keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon on lasknud läbi viia hindamise selle kohta, kui hästi on Euroopa Liit siiani täitnud 2002. aastal vastu võetud ning 2012. aastani kehtiva ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi raames võetud kohustusi. Kõnealusest hindamisest selgus, et tegevusprogrammi rakendamisega ollakse mitmete prioriteetsete eesmärkide osas tähtajast kas väga maas või äärmiselt maas. Siiani teostatud meetmeid silmas pidades tundub, et tegevusprogrammi prioriteetseid keskkonnaalaseid eesmärke 2012. aastaks ei saavutata. Sellest tulenevalt ei leia hindamises kinnitust komisjoni vahekokkuvõttes esitatud väide, mille kohaselt on EL tegevusprogrammis kavandatud meetmete rakendamisega kokkuvõttes ajakavas.

Enne kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi heakskiitmist toimus hulganisti arutelusid teemal, kuidas tuleks ELi-ülesed eesmärgid igas prioriteetses valdkonnas sõnastada. Euroopa Parlamendi raportöör oleks soovinud teksti lisada selgemad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed eesmärgid ning ajakavad. Komisjon ei kiitnud heaks selgete eesmärkide ja ajakavade vastuvõtmist. Komisjoni arvamuse kohaselt oleks neid nõudeid võetud arvesse tegevusprogrammi põhjal vastu võetud temaatilistes strateegiates. Kahjuks aga on temaatilised strateegiad osutunud pettumuseks; nendes sisaldub väga vähe konkreetseid eesmärke, ja kui neid ka on, ei aita need kaasa kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkide saavutamisele. Üks selline näide on õhukvaliteedi direktiiv, mis siiani on lõpetamata.

Vastavalt Euroopa Parlamendi tellitud hindamisele võib peaaegu ühemõtteliselt järeldada, et komisjoni otsus teha konkreetseid ettepanekuid temaatiliste strateegiate kaudu ei ole tervikuna andnud loodetud tulemust. Kuigi võib leida, et nende kaudu on parandatud sidusrühmade osalemist ja edasi arendatud keskkonnapoliitika strateegilist mõõdet, on strateegiad samal ajal pikendanud konkreetsete õigusloomega seotud ettepanekute koostamist ja vastuvõtmist. Suurimaid edasiminekuid on tehtud keskkonnaalase tegevusprogrammi nendes alajaotistes, mille kohta eraldi temaatilisi strateegiaid ei koostatud. Näiteks rahvusvaheliste kliimaalaste kohustuste täitmise osas võib öelda, et EL on olnud seni oma tegevuses edukas.

Kuues keskkonnaalane tegevusprogramm julgustab muutma tugisüsteeme, millel on olulised negatiivsed mõjud keskkonnale, ning edendama rahaliste vahendite abil säästvaid tootmismeetodeid ja tarbimismudeleid. Kahjuks on kõnealustes valdkondades tehtud vähe edusamme, kuigi turupõhiste vahendite tõhusam kasutamine mõjutaks oluliselt kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkide saavutamist. Jätkuvalt tuleks teha jõupingutusi, et uute õigusloomega seotud ettepanekute abil täita lüngad keskkonnaalastes õigusaktides, ning eraldada piisavalt vahendeid, et tagada ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide nõuetekohane rakendamine igas liikmesriigis.

Lõpuks tuleks meelde tuletada, et erinevalt oma eelkäijast võeti kuues keskkonnaalane tegevusprogramm vastu EÜ asutamislepingu artiklis 251 ettenähtud kaasotsustamismenetluse korras. Veel tähtsam kui enne on see, et EL teeks kõik endast oleneva kuuendas tegevusprogrammis kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks. Eesmärkide saavutamata jätmine kahjustaks ELi usaldusväärsust, seda muu hulgas liidu elanike silmis, kes tunnevad muret keskkonna seisundi pärast.


rahvusvahelise kaubanduse komisjonI ARVAMUS  (19.12.2007)

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile

ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi vahekokkuvõtte kohta

(2007/2204(INI))

Arvamuse koostaja: Sajjad Karim

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   on arvamusel, et olukorras, kus keskkonnaga seotud sihte ja eesmärke ei järgita ega mõisteta kogu maailmas, võivad ELi pingutused tuua kaasa ebasoodsa konkurentsiolukorra ELi toodangu jaoks maailmas ning samuti väga ohtliku keskkonnanõuetele mittevastavate ja puuduliku järelevalvega tootmisallikate eelistamise kogu maailmas;

2.   soovitab GATTi lisada jätkusuutlikkuse klausli, et sätestada keskkonnapoliitika põhimõtted, nagu ettevaatusprintsiip ja põhimõte, et saastaja maksab, mille alusel saaks hinnata kaubandusmeetmete mõju, tagamaks, et kaubanduseeskirjad ei kahanda keskkonnakaitset ning keskkonnaeeskirju ei kasutata protektsionismi eesmärgil;

3.   palub komisjonil jätkuvalt taotleda ambitsioonikat tulemust Doha deklaratsiooni lõike 31 punkti i alusel toimuvatel läbirääkimistel, rõhutades, kuidas need erinevad kuid võrdväärsed rahvusvahelise õiguse organid peaksid koostööd tegema ja üksteist mõjutama, et tagada vastastikune toetus kaubandus- ja keskkonnapoliitika valdkonnas;

4.   palub komisjonil jätkuvalt taotleda keskkonnatoodetele ja -teenustele nullprotsendilist tariifi ning töötada Doha vooru raames vastava määratluse osas konsensuse saavutamise suunas, milles peab sisalduma nende tootmisviiside säästvus, kuid soovitab lähtuda konkreetsest seosest kliimamuutusega;

5.   märgib, et WTO vaidluste lahendamise organi (DSB) hiljutistes otsustes soovitatakse eelistada mitmepoolset keskkonnastandardite kehtestamist; palub komisjonil otsida poliitilist toetust DSB pretsedendiõigusele, et võimaldada poliitikutel keskkonda puudutavate eesmärkide saavutamiseks võtta paremini legitiimseid kaubandusmeetmeid; on seisukohal, et sellega seoses on varasemast veelgi hädavajalikum algatada avalik dialoog eesmärgiga asutada rahvusvaheline keskkonnaagentuur, mille pädevusse kuuluks kõigi maailma mastaabis oluliste keskkonnaküsimustega tegelemine;

6.   rõhutab, et kuigi Kyoto protokolli jõustamismehhanism – mille kohaselt nõutakse esimesel kohustusteperioodil saastekvoote ületavalt riigilt nende korvamist teisel kohustusteperioodil – on teoorias hea, vajab see siiski alles testimist; palub komisjonil ja liikmesriikidel kohaldada rangelt Kyoto protokolli jõustamismehhanismi ning anda oma panus 2012. aasta järgse ambitsioonika ja laiahaardelise raamistiku väljatöötamisse, sidudes end võrdsete, diferentseeritud ja õiglaste eesmärkidega; rõhutab tungivat vajadust selle järele, et riigid, kes ei osalenud protokolli esimesel perioodil, liituksid teisel kohustusteperioodil ja uuriksid, kuidas nad saaksid osaleda vastavalt oma riigi olukorrale; on arvamusel, et teisel kohustusteperioodil peaks saastekvoote eraldama sektoripõhiselt, kasutades rahvusvaheliselt tunnustatud võrdlusuuringuid, ja lõpuks need siduma teiste riiklike kvootidega, kajastades rahvastikuarvu alusel kvootide eraldamise põhimõtet;

7.   tunnistab, et arengumaad ei suuda heitmete vähendamise eesmärke täita, kui neid suutlikkuse suurendamises ja tehnoloogilises arengus märkimisväärselt ei aidata; märgib, et puhta arengu mehhanismiga pakutakse viise heitmeid vähendavate investeeringute suunamiseks arengumaadesse, kuid on seisukohal, et sellele lisaks peavad arenenud riigid olema valmis suurendama Ülemaailmse Keskkonnafondi kaudu eraldatavaid vahendeid, et olla abiks suutlikkuse suurendamisel ja tehnoloogilises arengus;

8.   palub komisjonil suurendada pingutusi, et saavutada taastuvate energiaallikate 20% osakaalu ja biokütuste tarbimise 10% osakaalu eesmärk; rõhutab, et väljatöötamisel olevas jätkusuutlikkuse mehhanismis peaks kolmandatest riikidest imporditud biokütustele kohaldama kõige rangemaid säästvuse kriteeriume;

9.   palub nõukogul ja komisjonil kasutada kahepoolseid ja piirkondlikke kaubandusläbirääkimisi, et tegeleda kaubandusalaste kohustustega, millel on otsene kasu keskkonnale, näiteks säästvate kaupade ja teenustega kauplemise edendamine ning samuti mitmepoolsete keskkonnakokkulepete tulemuslikule rakendamisele pühendumine; on arvamusel, et nii nende läbirääkimiste raames kui ka väljaspool peab EL koos liikmesriikidega süvendama dialoogi areneva majandusega riikidega, et suunata seda ühiste programmide rakendamisele mõlema poole jaoks olulistes küsimustes, nagu kliimamuutus, jäätmehooldus ja ebaseaduslik metsaraie; toetab komisjoni ettepanekut algatada iga kaubanduslepingu raames säästva arengu foorum, mis oleks avatud kodanikuühiskonnale ja mis keskenduks eriti kliimaküsimustele ning nõuab selle rakendamist käimasolevatel läbirääkimistel;

10. rõhutab, et „kliimadiplomaatiat” peaks intensiivsemalt edendama ja kooskõlastama ELi kaubandussuhetega selliste riikidega, mis ei ole ennast sidunud mitmepoolsete keskkonnakaitse kokkulepetega, nagu USA, Hiina ja India, mis erinevatel põhjustel Kyoto protokolli ei rakenda;

11. palub, et komisjon taotleks WTO lepingute raames säästvuse mõju hindamise meetodi arvestamist ja seeläbi pikas perspektiivis hinnangu andmist sellele, kuivõrd asjakohaselt arvestatakse kahepoolsetes ja mitmepoolsetes lepingutes keskkonnakaupade klassifikatsiooni taastuvate energiaallikate valdkonnas;

12. palub liikmesriikidel kohandada oma riiklik hankepoliitika nii, et see hõlmaks seaduslikkuse ja jätkusuutlikkuse kriteeriumi;

13. on arvamusel, et metsade raadamise ohjeldamine on väga kulusäästlik viis kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks ja see võib võimaldada heitmeid suhteliselt ruttu märkimisväärselt vähendada; palub komisjonil kiirendada ELi metsandusõiguse jõustamise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse partnerluslepingute heakskiitmise protsessi ning levitada süsteemi teistesse tarbijariikidesse; on seisukohal, et pikas perspektiivis peaks nimetatud plaanist saama ülemaailmne süsteem säästva puidukaubanduse edendamiseks; on arvamusel, et komisjon peaks julgustama ettevõtteid võtma meetmeid oma puidu ja puidutoodete tarneahelate üle järelevalve teostamiseks, muuhulgas võttes kasutusele nõude, et ettevõtte majandusaasta aruandes peab sisalduma teave tarbitud toodete seaduslikkuse ja säästvuse kohta;

14. kutsub komisjoni üles abistama arengumaid säästvate ja tõhusate tehnoloogiate kasutuselevõtul seesuguste mehhanismide kaudu nagu suutlikkuse suurendamine, tehnosiire ning rahaline abi ja institutsioonide toetamine; lisaks rõhutab mõistliku keskkonnapoliitika põhimõtete austamise ja järgimise tähtsust kõigis kaubanduse kaudu arengumaadele antava arenguabi projektides, näiteks majanduspartnerluslepingutes.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

18.12.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

27

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Francisco Assis, Graham Booth, Daniel Caspary, Christofer Fjellner, Ignasi Guardans Cambó, Jacky Hénin, Syed Kamall, Sajjad Karim, Alain Lipietz, Caroline Lucas, Marusya Ivanova Lyubcheva, Erika Mann, Helmuth Markov, David Martin, Vural Öger, Georgios Papastamkos, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Gianluca Susta, Daniel Varela Suanzes-Carpegna, Iuliu Winkler, Corien Wortmann-Kool

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Stavros Arnaoutakis, Jean-Pierre Audy, Jan Marinus Wiersma, Zbigniew Zaleski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Guy Bono, Ulrich Stockmann


regionaalarengukomisjonI ARVAMUS  (23.1.2008)

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile

ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi vahekokkuvõtte kohta

(2007/2204(INI))

Arvamuse koostaja: Rumiana Jeleva

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   kutsub komisjoni üles, viidates 15.–16. juunil 2006. aastal Euroopa Ülemkogus vastu võetud ELi säästva arengu muudetud strateegiale, lisama säästva arengu ELi põhiliste keskkonnaalaste prioriteetide nimekirja ning kohandama vastavalt kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärke, et parandada kõikide kodanike elukvaliteeti;

2.   rõhutab otsest seost keskkonnaseisundi ja inimeste tervise vahel; kutsub komisjoni üles viima kõigis poliitikates tervisega arvestamise strateegia (”Health in all policies”) rakendamiseks läbi uuringud, milles tuuakse välja põhjuslikud seosed keskkonna kvaliteedi arengu ja inimeste tervisliku seisundi arengu vahel;

3.   rõhutab vajadust ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide tõhusa ja täpse rakendamise järele ja soovitab spetsiaalsete tugimeetmete võtmist nende piirkondade puhul, millel on raskusi ühenduse õigustiku selle aspekti rakendamisel; julgustab liikmesriikide ametiasutusi töötama välja ülevõtmisstrateegiaid, et määratleda selgelt riigiasutuste ja piirkondlike ning kohalike omavalitsuste roll ja vastutusalad ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide õigel ülevõtmisel ning rakendamisel;

4.   nõuab suurendatud koostööd ühenduse tasandil katastroofide ennetamise valdkonnas, nagu on rõhutatud kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis; kutsub üles looma Euroopa üksust, mis suudaks eriolukorras koheselt reageerida, nagu komisjoni volinik Barnier oma aruandes soovitab, ja väljendab kahetsust selles osas ilmnenud loiduse ja järelmeetmete puudumise pärast; juhib sellega seoses tähelepanu vajadusele arendada kiirreageerimissuutlikkust liikmesriikide kodanikukaitse moodulite põhjal vastavalt Euroopa Ülemkogu 2006. aasta juunis antud volitusele; julgustab komisjoni kaasama katastroofide ennetamist ühe eesmärgina kliimamuutuse probleemi käsitlemisse;

5.   rõhutab, kui oluline on aidata tarbijatel saada teadlikumaks oma käitumisest, mis võiks koos riiklike õigusaktidega mõjutada positiivselt seda, millises ulatuses ja kui tugevalt turuosalised keskkonnakaitset aktsepteerivad;

6.   rõhutab põhiseost tõhusa keskkonnapoliitika ja parema elukvaliteedi vahel ning toob sellega seoses esile piirkondliku dimensiooni tähtsust kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi rakendamisel, eriti tegevuses, mis puudutab kliimamuutuste mõju leevendamist ja nendega kohanemist; rõhutab avalikkuse teadlikkuse tõstmise kampaaniate tähtsust kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkide ja selle rakendamisprotsessi kohta;

7.   rõhutab, et regionaalarengu programmides tuleb Natura 2000 programmi selliselt arvesse võtta, et see võimaldaks ühitada Euroopa bioloogilise mitmekesisuse kaitse elanikkonna elukvaliteedi arendamise ja parandamisega; arvab, et sellega seoses tuleb alustada ulatuslikku teavitamis- ja heade tavade edendamise kampaaniat, et näidata, kuidas neid kahte näiliselt vastandlikku lähenemisviisi sobitada;

8.   rõhutab vajadust piirkondlike ja kohalike osalejate paremini koordineeritud võrgustike järele parimate tavade levitamiseks ja rakendamiseks vähemarenenud piirkondades; toetab piiriülese keskkonnaalase koostöö edendamist liikmesriikide vahel ja ELi naaberriikide ja piirkondadega, näiteks Musta mere, Läänemere ja Vahemere piirkondadega, eelkõige piiriülese saastuse ära hoidmiseks;

9.   tuletab meelde, et investeerimine uuenduslikku keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse ja ökodisaini, energia lõpptarbimise tõhususse ning ehitiste energiatõhususse on võimalikele kõrgetele lühiajalistele kuludele vaatamata pikemas perspektiivis väga kasutoov ja rõhutab, et piirkonnad peaksid julgustama ettevõtteid niisuguseid investeeringuid täielikult ära kasutama;

10. julgustab liikmesriike ja piirkondlikke ning kohalikke omavalitsusi kasutama optimaalselt struktuurifondide ja uue Euroopa naabruspoliitika programmidega loodud uusi investeerimisvõimalusi ning tagama, et nende tegevuskavad aitaksid kaasa ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide paremale rakendamisele ja kogu ELi hõlmava säästva arengu pikaajalisele eesmärgile kooskõlas muude teemakohaste prioriteetidega;

11. kutsub liikmesriike eelkõige üles tagama, et struktuurifondidest toetatavad projektid oleksid kooskõlas keskkonna kaitsmise ja selle kvaliteedi parandamise eesmärgiga, nagu on sätestatud nõukogu 11. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1083/2006 (millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta)(1) artiklis 17;

12. kutsub komisjoni üles abistama riigiasutusi, piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi säästvate ühishangete osas, tagades selge raamistiku, et lihtsustada mõõdetavate eesmärkide ja kvaliteedikriteeriumide määratlemist;

13. palub komisjonil võtta kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi raames kasutusele tugisüsteem või laiendada kehtivaid majanduslikke tugimeetmeid tootmisele, mis võimaldab kasutada olemasolevaid fossiilse energia ülekandevõrke taastuvate energiaallikate abil toodetud energia jaoks; on seisukohal, et EL peaks püüdma kasutada biokütuste tootmisel toorainena põllumajandusjäätmeid.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

23.1.2008

Lõpphääletuse tulemused

+: 51

–: 2

0: 1

 

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alfonso Andria, Emmanouil Angelakas, Elspeth Attwooll, Jean Marie Beaupuy, Rolf Berend, Jana Bobošíková, Victor Boştinaru, Antonio De Blasio, Bairbre De Brún, Petru Filip, Gerardo Galeote, Iratxe García Pérez, Eugenijus Gentvilas, Ambroise Guellec, Pedro Guerreiro, Zita Gurmai, Marian Harkin, Jim Higgins, Filiz Hakaeva Hyusmenova, Mieczysław Edmund Janowski, Gisela Kallenbach, Tunne Kelam, Evgeni Kirilov, Constanze Angela Krehl, Jamila Madeira, Mario Mantovani, Sérgio Marques, Miroslav Mikolášik, James Nicholson, Lambert van Nistelrooij, Jan Olbrycht, Maria Petre, Markus Pieper, Pierre Pribetich, Wojciech Roszkowski, Grażyna Staniszewska, Catherine Stihler, Margie Sudre, Oldřich Vlasák, Vladimír Železný

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Peter Baco, Jan Březina, Brigitte Douay, Den Dover, Jill Evans, Emanuel Jardim Fernandes, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Dariusz Maciej Grabowski, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Christa Prets, Miloslav Ransdorf, Czesław Adam Siekierski, László Surján

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Vladimir Urutchev

(1)

ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.


põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonI ARVAMUS  (22.1.2008)

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile

ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi vahekokkuvõtte kohta

(2007/2204(INI))

Arvamuse koostaja: Vincenzo Lavarra

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. on seisukohal, et keskkonnanõuete täitmine on edukas põllumajandus- ja keskkonnapoliitika integratsioonimudel ning seda tuleks kasutada teiste poliitikate eeskujuna;

2. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ühise põllumajanduspoliitika praeguse olukorra hindamise käigus lihtsustama keskkonnanõuete täitmist praktikas ning võtma kasutusele premeerimiskriteeriumeid, mis ergutaks põllumajandustootjaid uuendama toodangut ja põllumajandusettevõtlust vastavalt keskkonnanõuetele;

3. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kõiki meetmeid loodusvarade ratsionaalseks ja tõhusaks kasutamiseks, mis ei ohustaks bioloogilist mitmekesisust;

4. täheldab, et on vaja uut veepoliitikat, mille puhul keskendutakse kokkuhoiule ja veevarude jätkusuutlikule haldamisele;

5. rõhutab, et energiakultuurid ei tohi ohustada toiduainetega varustatust ELis ja väljaspool seda;

6. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima senisest enam teise põlvkonna biokütustesse, vetikatootmisse ja juba olemasolevate tootmisstruktuuride, nagu veinitootmise jääkide kasutamisse energia tootmise eesmärgil;

7. rõhutab, et põllumajandus võib anda suure panuse võitlusse kliimamuutuste vastu, kannatades ühteaegu kliimamuutuste mõju all; seega tuleb rakendada kohanemismeetmeid, et vähendada põllumajanduse ohustatust, samas on tarvis suurendada põllumajanduse keskkonnaalast jätkusuutlikkust;

8. nõuab samuti ELi keskkonnapoliitika kujundamist ja läbivaatamist, pannes vahendite kirjeldamise asemel rohkem rõhku eesmärkide kirjeldamisele, mis võimaldaks liikmesriikidel ja põllumajandustootjatel leida kõige mõjusamad ja tõhusamad vahendid soovitud eesmärkide saavutamiseks;

9. täheldab, et põllumajandusettevõtlus annab oma mitmeotstarbelise olemusega panuse maapiirkondade maastiku säilimisse, kaitstes neid hooletusse jätmise, seega tulekahjuohu ja teiste loodusõnnetuste eest;

10. rõhutab, et ELi põllumajandus on ELi kodanike tervise kaitsmiseks järjest rohkem suunatud ohutute ja kvaliteetsete toiduainete tootmisele.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

22.1.2008

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

29

-

-

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Peter Baco, Niels Busk, Luis Manuel Capoulas Santos, Gintaras Didžiokas, Constantin Dumitriu, Giovanna Corda, Carmen Fraga Estévez, Ioannis Gklavakis, Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, Esther Herranz García, Lily Jacobs, Elisabeth Jeggle, Heinz Kindermann, Vincenzo Lavarra, Diamanto Manolakou, Véronique Mathieu, Mairead McGuinness, Rosa Miguélez Ramos, Neil Parish, María Isabel Salinas García, Agnes Schierhuber, Willem Schuth, Czesław Adam Siekierski, Alyn Smith

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Catherine Neris, Maria Petre, Markus Pieper, Struan Stevenson, Kyösti Virrankoski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

-


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

26.2.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

50

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Adamos Adamou, Margrete Auken, Pilar Ayuso, Irena Belohorská, Johannes Blokland, John Bowis, Dorette Corbey, Magor Imre Csibi, Chris Davies, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Edite Estrela, Jill Evans, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Gyula Hegyi, Marie Anne Isler Béguin, Dan Jørgensen, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Holger Krahmer, Urszula Krupa, Aldis Kušķis, Peter Liese, Jules Maaten, Linda McAvan, Roberto Musacchio, Riitta Myller, Miroslav Ouzký, Vladko Todorov Panayotov, Vittorio Prodi, Guido Sacconi, Karin Scheele, Carl Schlyter, Richard Seeber, María Sornosa Martínez, Antonios Trakatellis, Evangelia Tzampazi, Thomas Ulmer, Marcello Vernola, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, Anders Wijkman, Glenis Willmott

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Kathalijne Maria Buitenweg, Philip Bushill-Matthews, Hélène Goudin, Genowefa Grabowska, Jutta Haug, Johannes Lebech, Lambert van Nistelrooij

Viimane päevakajastamine: 1. aprill 2008Õigusalane teave