Menetlus : 2008/2021(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0082/2008

Esitatud tekstid :

A6-0082/2008

Arutelud :

PV 09/04/2008 - 29
CRE 09/04/2008 - 29

Hääletused :

PV 10/04/2008 - 9.7
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0115

RAPORT     
PDF 152kDOC 76k
31. märts 2008
PE 402.816v02-00 A6-0082/2008

2009. aasta eelarvemenetluse suunised

(2008/2021(BUD))

I jagu                            –  Euroopa Parlament

II jagu                           –  Nõukogu

IV jagu                          –  Euroopa Kohus

V jagu                           –  Kontrollikoda

VI jagu                          –  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

VII jagu                        –  Regioonide Komitee

VIII jagu                       –  Euroopa Ombudsman

IX jagu                          –  Euroopa Andmekaitseinspektor

Eelarvekomisjon

Raportöör: Janusz Lewandowski

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 MENETLUS  

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

2009. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta I jagu – Euroopa Parlament, II jagu – Nõukogu, IV jagu – Euroopa Kohus, V jagu – Kontrollikoda, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, VII jagu – Regioonide Komitee, VIII jagu – Euroopa Ombudsman, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

(2008/2021(BUD))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 272;

–   võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(1);

–    võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsust 2000/597/EÜ (Euratom) Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(2);

–    võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust;(3)

–    võttes arvesse institutsioonide peasekretäride 2006. aasta mais esitatud viiendat aruannet finantsperspektiivi rubriigi 5 arengu kohta;

–    võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2006. eelarveaasta eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(4);

–    võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A6-0082/2008),

A.   arvestades, et iga-aastase menetluse käesoleval etapil ootab Euroopa Parlament teiste institutsioonide esialgset eelarvestust ja oma juhatuse ettepanekuid 2009. aasta eelarve kohta;

B.    arvestades, et lepiti kokku katseprojekti läbiviimise suhtes, mille eesmärk on tugevdada juhatuse ja eelarvekomisjoni vahelist koostööd ja suhteid kogu 2009. aasta eelarvemenetluse vältel;

C.   arvestades, et 2009. aastal on rubriigi 5 ülemmäär 7 777 000 000 eurot,(5) mis tähendab 2008. aastaga võrreldes 4,3% kasvu;

D.   arvestades, et Euroopa Parlamendi 2008. aasta eelarve ulatub 1 452 517 167 euroni, mis tähendab rubriigi 5 vahendite mahu 19,68% kasvu sellel aastal;

Euroopa Parlament

Üldraamistik ja olulisemad väljakutsed

1.    rõhutab, et 2009. aasta on aasta, mis toob endaga Euroopa Parlamendi jaoks kaasa kaugeleulatuvaid muudatusi ja on arvamusel, et see asjaolu peaks kajastuma ka parlamendi eelarves; on arvamusel, et see annab uue võimaluse hoolitseda selle eest, et parlamendi poliitiliste prioriteetide jaoks on tagatud piisavate rahaliste vahendite olemasolu, samal ajal kõnealuseid prioriteete läbi vaadates, et teha kindlaks kõik kokkuhoiu võimalused ja tagada eelarve jätkusuutlikkus;

2.    on arvamusel, et võimalikult tõhusa vahendite kasutamise teel tuleb leida vastus järgmistele olulisematele väljakutsetele:

       – Lissaboni lepingu jõustumisega seotud väljakutsed,

       – 2009. aastal toimuvate Euroopa Parlamendi valimistega seotud väljakutsed,

       – parlamendiliikmete uue põhimääruse ning praeguse ametiaja lõppemise ja järgmise algamisega seotud väljakutsed;

3.    märgib, et juhatuse dokumendis tõstatati Euroopa Parlamendi osa 20% vabatahtliku piirangu küsimus; tuletab meelde, et järjestikuste eelarvete puhul on tekkinud aasta lõpus ülejääke ja soovib – vaatamata asjaolule, et 2009. aasta erivajadustest tingituna on ta valmis kaaluma täiendavaid ja kindlasti vajalikke vahendeid – et kontrollitakse kõiki kuluartikleid, ilma et ületatakse 20% piirmäära;

4.    on arvamusel, et eelarve koostamisel on suundumus mõõdukusele vooruseks, kuigi see muudel asjaoludel tingimata paika ei pea; tervitab seetõttu peasekretäri kavatsust vaadata enne üksikasjalike ettepanekute esitamist hoolikalt läbi kõik kulud; nõuab kindlalt, et järgmises eelarve projektis sisalduksid võimalikult täpselt administratsiooni ja juhatuse esitatud parlamendi kulude lõplikud ettepanekud, eriti nüüd, kui juhatus ja eelarvekomisjon on võtnud vastu uue katse-lepitusmenetluse; usub, et sellise lähenemise kaudu saadetakse positiivne signaal Euroopa Liidu maksumaksjale ja see tuleks ka parlamendile mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise eel kasuks; on arvamusel, et selle läbivaatamise tulemused peaksid olema esimese lugemise ettevalmistamiseks õigeaegselt kättesaadavad;

5.    viitab siiski asjaolule, et kogu finantsraamistiku ülejäänud kehtivusajal ajavahemikus 2009–2013 tuleb ülemmäära arengut jätkuvalt hoolikalt jälgida, eelkõige seetõttu, et iga-aastane korrigeerimine toimub muutumatu määra alusel (+2%) ja mis tahes tegeliku inflatsiooni kõikumised mõjutaks marginaali; palub kõikidel institutsioonidel kehtiva finantsraamistiku raames olemasolevaid vahendeid aluseks võttes oma eelarvelisi vajadusi põhjalikult hinnata;

6.    soovib sellega seoses ka välja selgitada, kuidas erinevatel institutsioonidel oleks võimalik eelarve raames kohaneda muutuvate personali vajadustega; märgib, et vastupidiselt teistele institutsioonidele rahastab komisjon kasvavat osa personalikuludest oma rakenduskavade vahenditest (seega mitte rubriigi 5 vahenditest), tehes seda reeglina allhanke protsessi raames ametite loomise kaudu; tõdeb, et Euroopa Parlamendil vahendeid sellisteks võimalusteks ei ole ja ta peab kõik oma vajadused katma rubriigi 5 vahenditest;

7.    tervitab 2008. aastal katseprojekti läbiviimist, mille eesmärk on tugevdada juhatuse ja eelarvekomisjoni vahelist koostööd ja mis peaks kujutama endast sujuvama eelarvemenetluse katsetamist ning võimaldama ühtlasi kiiremat ja läbipaistvamat konsulteerimist kõikides olulise finantsmõjuga parlamentaarsetes küsimustes; rõhutab, et katseprojekti tulemusi tuleks enne pikaajaliste otsuste tegemist hoolikalt hinnata;

Lissaboni lepingu jõustumisega seotud väljakutsed

8.    on arvamusel, et 2009. aasta eelarve koostamisel tuleks võtta eelkõige arvesse Euroopa Parlamendi suurenenud vastutust Lissaboni lepingu ratifitseerimise tulemusena, mis puudutab eriti parlamendi õiguslooja rolli nõukoguga võrdsetel alustel; rõhutab, et loomulikult täidab ta ka edaspidi oma ülesandeid ühe eelarvepädeva institutsioonina, kuigi muudetud sätete alusel, mis puudutab nii kulude liigendust kui ka eelarvemenetlust;

9.    on arvamusel, et tuleks teha mis tahes jõupingutusi parlamendiliikmete igakülgseks abistamiseks nende vastutuse kandmisel uues olukorras ning selleks tuleb luua asjakohased struktuurid ja vahendid, kaasa arvatud piisavad ja igale parlamendiliikmele kergesti kättesaadavad koosoleku töövahendid; rõhutab, et niisugused muudatused ei ole parlamendi jaoks uued ja kaasotsustamisvolituse suurenemine on pärast eelmisi lepingu muutmisi sujuvalt parlamendi struktuuridesse sulandunud; rõhutab, et üleminek nõuandemenetluselt kaasotsustamismenetlusele ei tähenda tingimata parlamendikomisjonide töökoormuse kahekordistumist; juhib sellele vaatamata tähelepanu, et praegune kaasotsustamisvolituse suurenemine on pretsedenditu ja peale selle võtab parlament endale ka kohustuse avaldada õigusaktid Euroopa Liidu Teatajas;

10.  on arvamusel, et siinkohal ei ole automaatselt tegemist rahaliste vahendite küsimusega, vaid on pigem seisukohal, et töö korraldamisel tuleb alati püüelda asjakohasemate ja kuluefektiivsemate viiside poole, sh tugevam kontsentratsioon põhilistele tegevusvaldkondadele, võimaluse korral personali ümberpaigutamine, teenistuste ümberkorraldamine uute olukordadega kohanemiseks, kaasaegsete tehnoloogiate parem kasutamine ja ka tõhusam institutsioonidevaheline koostöö;

11.  palub peasekretäril üksikasjalikumalt kontrollida, milliseid ülesandeid ja vastutusvaldkondi võib praeguste ülesannetega võrreldes käsitada pärast Lissaboni lepingu jõustumist tõepoolest uutena, seejuures võivad need uued ülesanded anda tõuke ka töökorralduse muutmiseks ja õigustada juhatuse eelarvejuhiseid käsitlevas dokumendis esitatud taotlusi uute vahendite saamiseks teatud mahus; rõhutab, et uute vahendite eraldamiseks esitatud taotlustega peaks kaasnema ka täpse raamatupidamisaruande koostamine, milles näidatakse selgelt ära, mida on saavutatud varasemate töötajate arvu ja kulude suurendamise teel, näiteks mis puudutab 2008. aastaks eraldatud nn uute komiteemenetluse ametikohtade kasutamist ja selle tulemusi;

12.  rõhutab samuti põhjaliku analüüsi tähendust võimaliku mõju kohta 2009. aasta eelarvele, mis tuleneb parlamendireformi töörühma ettepanekutest, millel on koos lepingu muutmisega kahtlemata mõju ka parlamendi töömeetoditele;

13.  soovib, et koostatakse hinnang parlamendikomisjonide sekretariaatide struktuuri ja suutlikkuse kohta, et tagada nende valmisolek õigusloomega seotud tegevuse kvaliteedi parandamiseks; on üllatunud hiljuti esitatud väidete üle, et komisjonides töötajatest moodustavad ametnikud vaid 6% ja kutsub peasekretäri üles esitama enne 1. juulit 2008 personali vajaduste vahehindamise, sealhulgas täpsema teabe eri komisjonide vajaduste kohta, samuti üksikasjaliku organisatsiooni struktuuri kõigi administratsiooni töötajate (ametnike ja teiste teenistujate) kohta ja esitama asjakohased lahendused, sealhulgas personali ümberpaigutamine, et õigusloome peamist tegevusvaldkonda tugevdada;

14.  jääb oma veendumuse juurde, et teadmiste haldamise süsteemi loomine, mille raames ühendatakse erinevad teabeallikad, tekstid ja viiteallikad üheks süsteemiks, mis võimaldab parlamendiliikmetele ja ametnikele juurdepääsu ühest kohast, kujutab endast väärtuslikku juhtimisvahendit ja tõelist kvalitatiivset parandust, mille tegemisega ei peaks enam viivitama; täheldab huviga, et seda teemat arutas hiljuti juhatus; nõuab varajast arvamuste vahetust ja teavet, sealhulgas eeldatavat kuluarvestust, mida paluti juba 2007. aastal; nõuab tungivalt, et juhatus otsustaks järgmised sammud eelarvemenetluse käigus;

15.  kiidab heaks parlamendiliikmetele individuaalse tõlketeenuse osutamise katseprojekti kinnitamise ja ootab selle viivitusteta käivitamist; täheldab, et esimeses etapis on katseprojekt nähtud ette raportööride ja/või variraportööride jaoks seoses tegevusega õigusloome- või eelarvemenetluse raames; palub peasekretäril projekti selle kuuekuuse kestuse jooksul jälgida ning esitada piisava aja jooksul enne esimest lugemist objektiivne kulude ja tulude analüüs;

16.  tuletab meelde, et 2008. aasta eelarvemenetluse käigus paigutati reservi 2 miljonit eurot, et julgustada administratsiooni pöörama esmajärjekorras tähelepanu parlamendiliikmete tõhusamale keelelisele toele ametlike kohtumiste ajal; kutsub administratsiooni üles teavitama, milliseid meetmeid on võetud ja edusamme tehtud keelega seotud teenuste parandamiseks ametlikel kohtumistel;

17.  ootab parlamendiliikmetele parlamendi raamatukogus pakutava analüütilise teenuse katseprojekti hindamise tulemusi ja selle mõjusid 2009. aastale;

2009. aastal toimuvate Euroopa Parlamendi valimistega seotud väljakutsed

18.  rõhutab, et 2009. aasta on Euroopa Parlamendi valimiste aasta ja on arvamusel, et see on heakskiitmist ootava eelarve oluline aspekt; jääb oma veendumuse juurde, et Euroopa kodanikke tuleb nii nende valitud esindajate tegevusest kui ka Euroopa Parlamendi poliitilisest ja õigusloomealasest rollist asjakohaselt teavitada;

19.  juhib erilist tähelepanu asjaolule, kui oluliseks peab parlament detsentraliseeritud kommunikatsioonimeetmete tähendust, mis hõlmavad ka piirkondlikku ja kohalikku meediat; peab seda vajaliku teabe eesmärgistatud edastamise kuluefektiivseks viisiks ja rõhutab peale selle, et parlamendiliikmetel tuleks sellistes algatustes aktiivselt osaleda;

20.  on arvamusel, et valimiste aastaga seoses tekkivaid muutusi tuleb siiski vaadelda konservatiivse finantsjuhtimise valguses ja mitte kui täiendavaid kulusid, mis lisanduvad automaatselt muudele tegevustele; on arvamusel, et valimiste aastal on teatud määral nõutav ka tegevuste ja kulude kontsentratsioon sellel erilisel aastal;

21.  jälgib sellega seoses kolme suure kodanikele suunatud projekti rahastamist teavitamise valdkonnas, st külastuskeskus ja audiovisuaalne keskus, mis peavad 2009. aastal täielikult toimima, ja internetitelevisioon, mis peab tööle hakkama enne 1. juulit 2008; täheldades, et see valdkond on viimastel aastatel juba märkimisväärselt kasvanud, usub, et internetitelevisiooni projekt saavutab kommunikatsioonipoliitika raames tehtud investeeringute lisandväärtuse, arvestades, et ta pakub kõigile ELi kodanikele lihtsat võimalust parlamendi töö jälgimiseks; palub korrapärast tulemuste võrdlemist tulemusnäitajatega;

22.  täheldab, et juhatuse dokumendis tehakse ettepanek eraldada sihtotstarbeliselt vahendeid projekti „Euroopa Ajaloo Maja” teostamiseks ja, pidades silmas piiratud finantsilise manööverdamise ruumi ja parlamendi põhiülesannetega seotud tungivaid vajadusi, ootab, et talle esitatakse üksikasjalik analüüs rahastamis- ja eelarveaspektide kohta ning ka ekspertkomisjoni töö tulemused; usub siiski, et parlamendi esmane ülesanne ei ole oma halduseelarvest muuseumi rahastada; soovib näha ka komisjoni toetust sellele olulisele projektile;

Parlamendiliikmete uue põhimääruse ning praeguse ametiaja lõppemise ja järgmise algamisega seotud väljakutsed

23.  omistab suurt tähtsust ühtlustatud parlamendiliikmete põhimäärusele, mis võetakse kasutusele 2009. aasta teisel poolel; märgib, et üleminekukorda, mida võib rakendada kümneaastase ajavahemiku jooksul, arvesse võttes on täiendavad kulutused seni hinnangulised; kiidab heaks peasekretäri seisukoha, mille kohaselt vaadatakse summad enne esialgse eelarvestuse etappi uuesti läbi;

24.  palub peasekretäril esitada nende summade kohta võimalikult kiiresti ajakohastatud eelarveprognoosi, sest tõenäoliselt teeb selle süsteemi kasuks valiku suurem hulk parlamendiliikmeid kui algselt arvati; soovib, et ajakohastatakse ka uute eeskirjade finantsmõju hüvitistele, millega seonduva reformimine toimub paralleelselt uue põhimäärusega;

25.  nõustub, et võib määrata kindlaks 2009. aasta lõpus Horvaatia vaatlejate võimaliku vastuvõtuga seotud esialgse summa ja ootab, et parlamendile esitatakse finantsmõju hinnang;

26.  kutsub juhatuses moodustatud töörühma üles koos pädevate komisjoni teenistustega esitama ettepanekuid parlamendiliikmete assistentide põhimääruse kohta, mis tuleb kiirkorras edastada nõukogule vastuvõtmiseks Prantsusmaa eesistumise ajal, et seda saaks kohaldada alates uue parlamendiliikmete põhimääruse kohaldamise päevast; usub, et see kavandatav põhimäärus tagaks parlamendiliikmete assistentide võrdse kohtlemise, oleks ka läbipaistev ning aitaks tagada, et maksu- ja sotsiaalsed kohustused (näiteks palgad ja sotsiaalkindlustusõigused) oleksid täidetud; väljendab heameelt juhatuse 10. märtsi 2008. aasta otsuse üle parlamendiliikmete assisteerimise kohta kui esimest sammu nõude täitmise suunas, mis on väljendatud 25. oktoobri 2007. aasta resolutsioonis 2008. aasta üldeelarve projekti kohta;(6) palub juhatusel ja peasekretäril õigeaegselt enne esimest lugemist ette kanda, millist edu on selles küsimuses saavutatud;

Hooned

27.  tervitab parlamendi hoonepoliitikat käsitleva pikaajalise strateegilise ettepaneku ettevalmistamist, sh käituskulude eeldatav areng, mida tuleks 2009. aasta menetluse jooksul analüüsida; peab eriti tähtsaks rendikokkulepete finantsmõju ühelt poolt ja hoonete ostmist teiselt poolt; soovib, et aasta jooksul esitatakse asjakohaseid argumente ja arutatakse neid; on rahul peasekretäri institutsioonidevahelise algatusega parandada riigihangete tingimusi, eelkõige vältida kartelli- ja monopoolseid seisundeid; ootab lisateavet, et saaks jätkata protsessi tähelepanelikku jälgimist;

28.  tunnustab märkimisväärseid sääste, mis on saavutatud tänu viimase kümne aasta jooksul hoonete eest tehtud ettemaksetele, mis võimaldavad tõrgeteta absorbeerida parlamendiliikmete põhimäärusega seotud kulusid; on seisukohal, et parlamendi kinnisvara soetamise poliitikat tuleb pikemas perspektiivis hinnata rahalise piirangu ülemmäära ja parlamendi kolme töökoha erivajaduste valguses; tervitaks pärast pikaajalise strateegia esitamist arutelu korraldamist kõnealuse küsimuse üle;

29.  rõhutab, et Euroopa Parlamendi poliitika keskmes peaksid olema keskkonnavajadused; on arvamusel, et energiatõhususe valdkonda tuleb ka edaspidi edendada, sh nn rohelisi energiaallikaid käsitlevad kaalutlused; ootab üksikasjalikumat teavet EMASi tegevuskava tulemuste, päiksepaneelide kasutamise, parlamendi autopargi keskkonnasõbralike autodega uuendamise võimaluse ja uue ühistranspordi teabe infopunkti kohta; rõhutab, et need parendused ei tohiks takistada institutsiooni võimet tõhusalt toimida;

30.  soovib näha aruannet regulatiivsete ja praktiliste piirangute kohta, mis võivad põhjustada ELi hoonetega, sh parlamendi hoonetega, seotud kulude ülemäärast suurenemist; soovib, et aruande koostamisel tehakse valdkondadevahelisi jõupingutusi, et selgitada välja põhjused ja teha kindlaks, kas need on mingil viisil seotud kitsendatud turulepääsuga, finantsmäärusest tulenevate või avaliku pakkumise korraldamise kohustusega või muude asjakohaste asjaoludega; usub, et parlamendil endal on vaja rohkem sellealaseid ekspertteadmisi, mis võiks tähendada kokkuhoidu ehituseelarves;

31.  võtab rahuloluga teadmiseks asjaolu, et komisjoniga ühiselt kasutatavate välisbüroode (Euroopa majade) kasutamise tingimused on hetkel muutmisel, et kasutamises kajastuks paremini iga institutsiooni osa; tunnustab peasekretäri tööd, mida on selles suunas tehtud vastavalt eelmisel aastal esitatud nõudmisele, ja nõuab, et parlamenti teavitatakse selle protsessi igas etapis;

Personal

32.  on arvamusel, et isikkoosseisu puhul on pärast selle laienemisest tingitud olulist suurenemist jõutud nüüd konsolideerimise etappi; palub kõikidel teenistustel ja fraktsioonidel esitada üksikasjalik analüüs ja põhjendus töötajate paigutuse kohta parlamendi eri osakondades enne isikkoosseisu suhtes taotluste esitamist ja uute ametikohtade loomist ja kasutada ümberpaigutamise võimalusi, kui see on teostatav; on arvamusel, et selle eelarvemenetluse jooksul tuleks jätkata 2008. aastal alustatud jõupingutuste tegemist ning tunnistab, et 2009. aastaga kaasnevad erilised väljakutsed ja ümberpaigutamise võimalused on aasta-aastalt erinevad;

33.  on seetõttu valmis vaatama läbi põhjendatud taotlused uute ametikohtade loomiseks pärast seda, kui administratsioon on esitanud selge analüüsi, mis sisaldab ka kõiki vajalikke koolitus- ja arengumeetmeid; kiidab heaks peasekretäri kavatsuse teha sellega seoses ulatuslikke jõupingutusi;

34.  on arvamusel, et eespool mainitud küsimuse analüüs, milliseid ülesandeid ja vastutusvaldkondi võib käsitada pärast Lissaboni lepingu jõustumist tõepoolest uutena, ja võimalik finantsmõju, sh ametikohtade loetelud, moodustab eelarve peamise osa;

Teised institutsioonid

35.  kutsub institutsioone üles esitama realistlikke ja kulupõhiseid eelarve taotlusi, milles võetakse täielikult arvesse üldist rangema rahastamise suundumust, tõhusamat vahendite haldamist ja Euroopa kodanike lisandväärtust;

36.  on väga huvitatud küsimusest, kuidas integreeritakse tulevane Euroopa Liidu välisteenistus ELi üldeelarvesse, ning palub nõukogu ja komisjoni juhul, kui kõnealune teenistus täielikult või osaliselt nõukogu eelarvejakku lisatakse, vastavaid mõjusid silmas pidades tegutseda täiesti läbipaistvalt ja ennetavalt, sh tegema selget vahet haldus- ja tegevuskulude vahel;

37.  võtab teatud kartusega hoonetega seotud kulude olulise suurenemise keskmise pikkusega ajavahemiku jooksul teadmiseks ja palub kõikidel institutsioonidel selliseid kavasid hoolikalt kontrollida ning esitama kõik rahastamiskavad ja/või -lahendused avatud ja kergesti arusaadavas vormis; tõdeb, et teatud juhtudel on niisugused kulud vältimatult vajalikud, näiteks seoses juriidiliste nõuetega ja töötajatele rahuldavate töötingimuste loomisega;

38.  palub raportööril 2009. aastal külastada eraldi nõukogu, Euroopa Kohust, kontrollikoda, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed, Regioonide Komiteed, Euroopa Ombudsmani ja Euroopa Andmekaitseinspektorit, et kuulata nad enne esialgse eelarvestuse etappi ära ja esitada parlamendi eelarvekomisjonile raport;

0

0 0

39. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile.

(1)

ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. Kokkulepet on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2008/29/EÜ (ELT L 6, 10.1.2008, lk 7).

(2)

EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42.

(3)

EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1525/2007 (ELT L 343, 27.12.2007, lk 9).

(4)

ELT C 273, 15.11.2007, lk 1.

(5)

Kaasa arvatud 78 000 000 eurot töötajate sissemakseteks pensioniskeemi.

(6)

             Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0474.


MENETLUS  

Pealkiri

2009. aasta eelarvemenetluse suunised, I jagu – Euroopa Parlament, II jagu – nõukogu, IV jagu – Euroopa Kohus, V jagu – kontrollikoda, VI jagu – Majandus- ja Sotsiaalkomitee, VII jagu – Regioonide Komitee, VIII(A) jagu – Euroopa Ombudsman, VIII(B) jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

Menetluse number

2008/2021(BUD)

Vastutav komisjon

BUDG

Arvamuse esitaja(d)

  istungil teada andmise kuupäev

all

 

 

 

 

Raportöör(id)

  nimetamise kuupäev

Janusz Lewandowski

24.1.2008

Endine raportöör / Endised raportöörid

Ville Itälä

Raporti koostamise otsuse kuupäev

24.1.2008

Arutamine parlamendikomisjonis

27.2.2008

10.3.2008

27.3.2008

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

27.3.2008

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

28

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laima Liucija Andrikienė, Richard James Ashworth, Reimer Böge, Herbert Bösch, Daniel Dăianu, Brigitte Douay, James Elles, Göran Färm, Szabolcs Fazakas, Salvador Garriga Polledo, Ingeborg Gräßle, Louis Grech, Catherine Guy-Quint, Jutta Haug, Ville Itälä, Wiesław Stefan Kuc, Janusz Lewandowski, Vladimír Maňka, Jan Mulder, Gianni Pittella, Theodor Dumitru Stolojan, László Surján, Gary Titley, Helga Trüpel, Kyösti Virrankoski, Ralf Walter

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Thijs Berman, Paul Rübig

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

Esitamise kuupäev

27.3.2008

Märkused(andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

 

Viimane päevakajastamine: 1. aprill 2008Õigusalane teave