RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu

Euroopa parlament

Choisissez la langue de votre document :

Menetlus : 2007/0022(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik : A6-0154/2008
Esitatud tekstid : A6-0154/2008		Arutelud : PV 19/05/2008 - 20 CRE 19/05/2008 - 20		Hääletused : PV 21/05/2008 - 5.3 CRE 21/05/2008 - 5.3 Selgitused hääletuse kohta Selgitused hääletuse kohta		Vastuvõetud tekstid : P6_TA(2008)0215

RAPORT ***I

352k

410k

15. aprill 2008

PE 400.698v02-00

A6-0154/2008

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu

(KOM(2007)0051 – C6-0063/2007 – 2007/0022(COD))

Õiguskomisjon

Raportöör: Hartmut Nassauer

Arvamuse koostaja (*):

Dan Jørgensen, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon

(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 47

		EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
		SELETUSKIRI
		keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamus (*)
		kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamus
		MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu

(KOM(2007)0051 – C6-0063/2007 – 2007/0022(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2007)0051);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 175 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0063/2007);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A6-0154/2008),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek		Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 4 a (uus)
		(4 a) On selge, et piiriüleste keskkonnakuritegude vastaste meetmete edu sõltub rahvusvahelisi kohtueelseid menetlusi koordineerivate organite (Europol, Eurojust, ühised uurimisrühmad) asjakohasest rollist ja suuremast tõhususest pädevuse ja organisatsiooni osas.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 5
(5) Usaldades sanktsioonide määramise ülesande haldusasutuste asemel õigusasutustele, langeb keskkonnaalaste õigusaktide täitmise järelevalve ja järgimise tagamine sõltumatute asutuste ülesandeks, kes ei ole seotud kasutuslitsentside ja heitelubade väljastamisega.		välja jäetud
Selgitus
Asendab „usaldusliku koostöö” põhimõtet ja „effet utile” väljakujunenud õiguslikku põhimõtet. Lisaks sellele on Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 10 sätestatud, et „liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele.”
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 6
(6) Tõhusa keskkonnakaitse saavutamiseks on eriline vajadus hoiatava iseloomuga sanktsioonide järele keskkonda kahjustavate tegevuste korral, mis tavaliselt tekitavad või võivad tõenäoliselt tekitada olulist kahju õhu (sh stratosfäär), pinnase ja vee kvaliteedile, loomadele ja taimedele, sh liikide säilitamisele.		(6) Tõhusa keskkonnakaitse saavutamiseks on eriline vajadus hoiatava iseloomuga sanktsioonide järele keskkonda kahjustavate tegevuste korral, mis tavaliselt tekitavad või võivad tõenäoliselt tekitada olulist kahju maastiku, õhu (sh stratosfäär), aluskivimite, pinnase ja vee kvaliteedile, loomadele ja taimedele, sh liikide säilitamisele.
Selgitus
Keskkonda kahjustavate tegevustega seoses ei ole mainitud aluskivimeid (litosfääri). Pinnas (kui see esineb) on üksnes kuni 1,5 meetri sügavune väliskiht, mis on moodustunud lähtekivimi peale.
Vanades kaevandustes või karjäärides (ning seega aluskivimites endas) võib leida prügimägesid ja jäätmehunnikuid (mis võivad sisaldada ohtlikke aineid või radioaktiivseid jäätmeid).
Eelkõige võib pealmaakaevandamine kahjustada maa ökosüsteemi, põhjustades tõsiseid kahjustusi.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 6 a (uus)
		(6 a) Käesoleva direktiivi lisas loetletud õigusaktid sisaldavad sätteid, mille suhtes tuleks kohaldada kriminaalõigusega seotud meetmeid, et tagada keskkonnakaitse alaste eeskirjade täielik tõhusus.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 6 b (uus)
		(6 b) Käesoleva direktiiviga kehtestatud kohustused on seotud üksnes direktiivi lisas loetletud õigusaktide sätetega, mis kohustavad liikmesriike nägema kõnealuste õigusaktide rakendamisel ette keelavad meetmed.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 9 a (uus)
		(9 a) Käesolev direktiiv kohustab liikmesriike lisama oma riiklikku õigusesse kriminaalsanktsioonid ühenduse keskkonnakaitseõiguse tõsise rikkumise eest. Direktiiv ei kehtesta kohustusi seoses selliste sanktsioonide ega muude üksikjuhtumite puhul kasutada olevate õiguslike vahendite rakendamisega.
Selgitus
Vastavalt Euroopa Kohtu 23. oktoobri 2007. aasta otsusele (C-440/05) ei kuulu kriminaalõigus ja kriminaalmenetluse eeskirjad põhimõtteliselt küll ühenduse pädevusse, kuid ühenduse õiguslooja võib nõuda, et liikmesriigid kehtestaksid sellised sanktsioonid tagamaks, et õigusaktid, mida ta konkreetses valdkonnas kehtestab, täielikult toimiksid.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 11
(11) Lisaks on olulised erinevused liikmesriikide sanktsioonide määrades tekitanud vajaduse teatavatel juhtudel kindlaks määrata karistusmäärade ühtlustamise lähtuvalt õigusrikkumise raskusastmest.		välja jäetud
Selgitus
Euroopa Kohtu 23. oktoobri 2007. aasta otsuse (C-440/05) tagajärg, mille kohaselt kohaldamisele kuuluvate kriminaalkaristuste liigi ja raskuse kindlaksmääramine ei kuulu ühenduse pädevusse (vt punkt 70).
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 12
(12) Selline ühtlustamine on eriti oluline tõsiste tagajärgedega õigusrikkumiste puhul või juhtudel, kus rikkumised pannakse toime kuritegeliku ühenduse raames, mis moodustavad suure osa keskkonnakuritegudest.		välja jäetud
Selgitus
Euroopa Kohtu 23. oktoobri 2007. aasta otsuse (C-440/05) tagajärg, mille kohaselt ei kuulu kohaldamisele kuuluvate kriminaalkaristuste liigi ja raskuse kindlaksmääramine ei kuulu ühenduse pädevusse (vt punkt 70).
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 12 a (uus)
		(12 a) Kui jätkuv tegevus osutub pärast teatava aja möödumist keskkonda kahjustavaks, mis võib omakorda kaasa tuua kriminaalvastutuse käesoleva direktiivi kohaselt, tuleks otsus küsimuses, kas toimepanija tegutses tahtlikult või hooletult, langetada lähtuvalt sellest, millal toimepanija sai teada või oleks pidanud saama teada rikkumisest, mitte lähtuvalt sellest, millal ta tegevust alustas. Seoses sellega tuleks meeles pidada, et varasem luba, litsents või kontsessioon ei ole selles olukorras õigustus.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 12 b (uus)
		(12 b) Liikmesriikide poolt käesoleva direktiivi alusel algatatavate kriminaaluurimiste puhul peaks õigusrikkumise tahtlikkuse aste olema kavatsus või vähemalt raske hooletus. Seetõttu peaks liikmesriikide prokuratuuridel ja kohtutel olema õigus mitte alustada menetlust kaitsealuste looduslike looma- või taimeliikidega või nende osade või neist saaduga seotud rikkumiste puhul, kui tegemist ei ole arvestatava kogusega ning tegu ei mõjuta oluliselt liigi kaitsestaatust ning kui asjaomane isik või isikud ei olnud teadlikud, et asjaomased looduslikud looma- või taimeliigid on kaitse all.
Muudatusettepanek 11 Põhjendus 13
(13) Kuna käesoleva direktiiviga sätestatakse miinimumeeskirjad, võib iga liikmesriik võtta vastu või säilitada rangemaid sätteid, et tagada tõhusam keskkonnakaitse kriminaalõiguse kaudu.		välja jäetud
Selgitus
Euroopa Kohtu 23. oktoobri 2007. aasta otsuse (C-440/05) tagajärg, mille kohaselt kohaldamisele kuuluvate kriminaalkaristuste liigi ja raskuse kindlaksmääramine ei kuulu ühenduse pädevusse (vt punkt 70).
Muudatusettepanek 12 Põhjendus 13 a (uus)
		(13 a) Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping ja selle alusel kehtestatud teisesed õigusaktid reguleerivad keskkonnakaitset tuumategevuse puhul. Seetõttu saab keskkonda mõjutavat tuumategevust õigusvastasena määratleda üksnes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule ja selle alusel kehtestatud teisestele õigusaktidele osutades.
Selgitus
EURATOMi asutamislepingu III peatükk on ühenduse keskkonnakaitsealase tegevuse õiguslik alus tuumategevuse puhul. On äärmiselt oluline viia tekst sellega kooskõlla, osutades, et EURATOMi asutamisleping on õiguslik alus tuumaküsimustes. Seepärast tuleb EURATOMi asutamislepingu alusel vastu võetud ühenduse õigusaktide rikkumist tuumavaldkonnas pidada õigusvastaseks.
Muudatusettepanek 13 Põhjendus 15
(15) Kuna rakendatavate meetmete eesmärk, täpsemalt tõhusama keskkonnakaitse tagamine, on paremini saavutatav ühenduse kui liikmesriigi tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.		(15) Kuna rakendatavate meetmete eesmärk, täpsemalt tõhusama keskkonnakaitse tagamine, näiteks võitlus keskkonda tõsiselt kahjustava ulatusliku organiseeritud kuritegevuse vastu, on paremini saavutatav ühenduse kui liikmesriigi tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
Muudatusettepanek 14 Artikkel 1
Käesoleva direktiiviga kehtestatakse kriminaalõigusega seotud meetmed, mille eesmärk on tõhusam keskkonnakaitse.		Käesoleva direktiiviga kehtestatakse kriminaalõigusega seotud meetmed, mille eesmärk on tõhusam keskkonnakaitse. See puudutab ainult kriminaalvastutust ja ei piira ühenduse või liikmesriikide õigust ega sellest tulenevaid eeskirju seoses tsiviilvastutusega keskkonnakahju puhul.
Selgitus
Oluline on tagada, et kriminaalvastutusele võtmine ei takistaks samal ajal keskkonnavastutust käsitlevate õigusaktide kohaldamist, mis on suunatud kahju heastamisele.
Muudatusettepanek 15 Artikli 2 punkt a
a) „õigusvastane” – ühenduse keskkonnakaitsealase õigusakti või seaduse, haldusakti või liikmesriigi pädeva ametiasutuse otsuse rikkumine;		a) „õigusvastane” – A lisas loetletud ühenduse õigusakti või seaduse, haldusakti või liikmesriigi pädeva ametiasutuse otsuse, mille eesmärk on ühenduse õiguse ülevõtmine, rikkumine;
		Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga hõlmatud tegevuste puhul B lisas loetletud ühenduse õigusakti rikkumine;
Selgitus
EURATOMi asutamislepingu III peatükk on ühenduse keskkonnakaitsealase tegevuse õiguslik alus tuumategevuse puhul. On äärmiselt oluline viia tekst sellega kooskõlla, osutades, et EURATOMi asutamisleping on õiguslik alus tuumaküsimustes. Seepärast tuleb EURATOMi asutamislepingu alusel vastu võetud ühenduse õigusaktide rikkumist tuumavaldkonnas pidada õigusvastaseks.
Muudatusettepanek 16 Artikli 2 punkt a a (uus)
		a a) „kaitsealused looduslikud looma- ja taimeliigid”:
		i) artikli 3 punktis g osutatud rikkumiste puhul liigid, mis on loetletud:
		– nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta)¹ IV lisas;
		– I lisas, millele osutatakse nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta)² artikli 4 lõikes 2; ning
		ii) artikli 3 punktis g a osutatud kauplemisega seotud rikkumiste puhul liigid, mis on loetletud:
		– nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määruse (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel)³ lisades A ja B.
		__________________________________
		1 EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/105/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 368).
		2 EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/105/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 368).
		3 EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1332/2005 (ELT L 215, 19.8.2005, lk 1).
Muudatusettepanek 17 Artikli 2 punkt a b (uus)
		a b) „kaitsealune elupaik” – liigi elupaik, mille jaoks on direktiivi 79/409/EMÜ artikli 4 lõike 1 või lõike 2 kohaselt eraldatud kaitseala, ning looduslik elupaik või liigi elupaik, mille jaoks on direktiivi 92/43/EMÜ artikli 4 lõike 4 kohaselt eraldatud erikaitseala.
Muudatusettepanek 18 Artikli 2 punkt b
b) „juriidiline isik” – iga üksus, kellel on juriidilise isiku staatus vastavalt kehtivatele riiklikele õigusaktidele, välja arvatud riigid või teised avalik-õiguslikud organid, kellel on õigus teostada avalikku võimu, ja avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid.		b) „juriidiline isik” – iga üksus, kellel on juriidilise isiku staatus vastavalt kehtivatele riiklikele õigusaktidele, välja arvatud riigid või avalik-õiguslikud organid, kellel on õigus teostada avalikku võimu, ja avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid.
Selgitus
Juriidilise isiku standardne määratlus EÜ õigusaktides; keeleline kohandamine.
Muudatusettepanek 19 Artikli 2 punkt b
b) „juriidiline isik” – iga üksus, kellel on juriidilise isiku staatus vastavalt kehtivatele riiklikele õigusaktidele, välja arvatud riigid või teised avalik-õiguslikud organid, kellel on õigus teostada avalikku võimu, ja avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid.		(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Selgitus
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 20 Artikli 3 sissejuhatav osa
Liikmesriigid tagavad, et järgmist käitumist käsitatakse kriminaalkuriteona, kui see pannakse toime tahtlikult või vähemalt raske hooletuse tagajärjel:		Liikmesriigid tagavad, et järgmist käitumist käsitatakse kriminaalkuriteona, kui see on õigusvastane ning pannakse toime tahtlikult või vähemalt raske hooletuse tagajärjel:
Muudatusettepanek 21 Artikli 3 punkt a
a) teatava koguse ainete või ioniseeriva kiirguse juhtimine või heitmine õhku, pinnasesse või vette, mis põhjustab inimese surma või tõsiseid kehavigastusi;		välja jäetud
Muudatusettepanek 22 Artikli 3 punkt b
b) teatava koguse ainete või ioniseeriva kiirguse õigusvastane juhtimine või heitmine õhku, pinnasesse või vette, mis põhjustab või võib põhjustada inimese surma või tõsiseid kehavigastusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile, loomadele või taimedele;		b) teatava koguse ainete või ioniseeriva kiirguse juhtimine või heitmine Maa välispinnale, õhku, aluskivimitesse, pinnasesse või vette, mis põhjustab või võib põhjustada inimese surma või tõsiseid kehavigastusi või olulist kahju õhu, pinnase, kivimite või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele;
Selgitus
Õigusvastasuse tunnus on lisatud artikli 3 sissejuhatavasse lausesse ja on seetõttu üksikute punktide juures tarbetu.
Sättes ei ole nimetatud litosfääri kõige välimist kihti, kus topograafia (reljeef, ekspositsioon) mõjutab otseselt ioniseeriva kiirguse ja muude materjalide levimist.
Muudatusettepanek 23 Artikli 3 punkt c
c) jäätmete, kaasa arvatud ohtlike jäätmete õigusvastane käitlemine, kaasa arvatud lõppladustamine ja ladustamine, vedamine, eksportimine või importimine, mis põhjustab või võib põhjustada inimese surma või tõsiseid kehavigastusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile, loomadele või taimedele;		c) jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine või lõppladustamine, kaasa arvatud nimetatud protsesside järelevalve ning käitlemisseadmete järelhooldus, ning kaasa arvatud toimingud, mida teostavad vahendajad või maaklerid (jäätmehooldus), mis põhjustab või võib põhjustada inimese surma või tõsiseid kehavigastusi või olulist kahju õhu, pinnase, kivimite või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele;
Selgitus
1. Õigusvastasuse tunnus on lisatud artikli 3 sissejuhatavasse lausesse ja on seetõttu üksikute punktide juures tarbetu.
2. Jäätmehoolduse mõiste õiguslik määratlus koos ettevõttesisese järelevalvega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu tulevasele jäätmedirektiivile [.../.../EÜ] (COD/2005/0281).
Muudatusettepanek 24 Artikli 3 punkt d
d) käitise õigusvastane käitamine, milles toimub ohtlik tegevus või kus hoitakse või kasutatakse ohtlikke aineid või preparaate ja mis põhjustab või võib põhjustada väljaspool käitist inimese surma või tõsiseid kehavigastusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele;		d) käitise käitamine, milles toimub ohtlik tegevus või kus hoitakse või kasutatakse ohtlikke aineid või preparaate ja mis põhjustab või võib põhjustada väljaspool käitist inimese surma või tõsiseid kehavigastusi või olulist kahju õhu, pinnase, kivimite või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele;
Selgitus
Õigusvastasuse tunnus on lisatud artikli 3 sissejuhatavasse lausesse ja on seetõttu üksikute punktide juures tarbetu.
Muudatusettepanek 25 Artikli 3 punkt e
e) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikli 2 lõikes 35 määratletud jäätmete õigusvastane vedu kasumi teenimise eesmärgil ja arvestatavas koguses, olenemata asjaolust kas tegu on ühekordse toiminguga või mitme omavahel seotud toiminguga;		e) jäätmete vedu, kui kõnealune tegevus on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikli 2 lõikega 35, kasumi teenimise eesmärgil ja arvestatavas koguses;
Selgitus
1. Õigusvastasuse tunnus on lisatud artikli 3 sissejuhatavasse lausesse ja on seetõttu üksikute punktide juures tarbetu.
2. Standardne sõnastus vastavalt Euroopa jäätmeõiguse terminoloogiale.
3. Välja jäetud osa ei sisalda uusi norme ja on seetõttu tarbetu.
Muudatusettepanek 26 Artikli 3 punkt f
f) tuumamaterjali või muude ohtlike radioaktiivsete ainete õigusvastane tootmine, töötlemine, ladustamine, kasutamine, vedamine, eksportimine või importimine, mis põhjustab või võib põhjustada inimese surma või tõsiseid kehavigastusi või olulist kahju õhu, pinnase, vee kvaliteedile või loomadele või taimedele;		f) tuumamaterjali või muude ohtlike radioaktiivsete ainete tootmine, töötlemine, ladustamine, kasutamine, vedamine, müük, levitamine ja eksportimine või importimine, mis põhjustab või võib põhjustada isiku surma või tõsiseid kehavigastusi või olulist kahju õhu, aluskivimite, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele;
Selgitus
Sättega ei ole hõlmatud ohtlike materjalidega kauplemine ja nende levitamine.
1. Õigusvastasuse tunnus on lisatud artikli 3 sissejuhatavasse lausesse ja on seetõttu üksikute punktide juures tarbetu.
2. Keeleline muudatus.
Muudatusettepanek 27 Artikli 3 punkt g
g) kaitsealuste looduslike looma- või taimeliikide või nende osade või neist saadu õigusvastane omamine, äravõtmine, kahjustamine, tapmine või nendega kauplemine;		g) kaitsealuste looduslike looma- või taimeliikide või nende osade või neist saadu omamine, äravõtmine, kahjustamine, töötlemine, tapmine või hävitamine, v.a juhul, kui tegemist ei ole arvestatava kogusega ning tegu ei mõjuta oluliselt liigi kaitsestaatust;
Muudatusettepanek 28 Artikli 3 punkt g a (uus)
		g a) kaitsealuste looduslike looma- või taimeliikidega või nende osade või neist saaduga kauplemine, v.a juhul, kui tegemist ei ole arvestatava kogusega ning tegu ei mõjuta oluliselt liigi kaitsestaatust;
Muudatusettepanek 29 Artikli 3 punkt h a (uus)
		h a) kaitsealuse elupaiga seisundi märkimisväärne kahjustamine ehitustöö, kividest puhastamise, raadamise, väljajuurimise ja istutamise, süütamise või muu sarnase tegevuse kaudu;
Muudatusettepanek 30 Artikli 3 punkt i
i) õigusvastane kauplemine osooni kahandavate ainetega või nende õigusvastane kasutamine.		i) kauplemine osooni kahandavate ainetega või nende valmistamine, turustamine, levitamine või kasutamine.
Muudatusettepanek 31 Artikkel 4
Õigusrikkumisele kaasaaitamine ja sellele õhutamine		Õigusrikkumisele õhutamine ja sellele kaasaaitamine
Liikmesriigid tagavad, et artiklis 3 kirjeldatud käitumisele kaasaaitamist või sellele õhutamist käsitataks kriminaalkuriteona.		Liikmesriigid tagavad, et artiklis 3 kirjeldatud käitumisele õhutamist või sellele kaasaaitamist karistatakse.
Selgitus
1. Õigusrikkumisele õhutamise ja sellele kaasaaitamise piiritlemine tahtliku käitumisega.
2. Keeleline muudatus.
Muudatusettepanek 32 Artikkel 5
1. Liikmesriigid tagavad, et artiklites 3 ja 4 kirjeldatud õigusrikkumistele järgneks tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalsanktsioonide kohaldamine.		Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et artiklites 3 ja 4 kirjeldatud õigusrikkumistele järgneks tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalsanktsioonide kohaldamine.
2. Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 punktides b–h kirjeldatud õigusrikkumistele järgneks maksimaalselt vähemalt ühe- kuni kolmeaastane vabadusekaotus, juhul kui õigusrikkumine on raske hooletuse tagajärg ja põhjustab olulist kahju õhu, pinnase ja vee kvaliteedile, loomadele või taimedele.
3. Liikmesriigid tagavad, et järgmistele õigusrikkumistele järgneks maksimaalselt vähemalt kahe- kuni viieaastane vabadusekaotus:
a) artikli 3 punktis a osutatud õigusrikkumised, juhul kui need on raske hooletuse tagajärg;
b) artikli 3 punktides b–f osutatud õigusrikkumised, juhul kui need on raske hooletuse tagajärg ja põhjustavad inimese surma või tõsiseid kehavigastusi;
c) artikli 3 punktides b–h osutatud õigusrikkumised, juhul kui need on toime pandud tahtlikult ja tekitavad olulist kahju õhu, pinnase ja vee kvaliteedile, loomadele või taimedele;
d) artiklis 3 osutatud õigusrikkumised, juhul kui need on toime pandud kuritegeliku ühenduse raames raamotsuse [….organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta] tähenduses.
4. Liikmesriigid tagavad, et järgmistele õigusrikkumistele järgneks maksimaalselt vähemalt viie- kuni kümneaastane vabadusekaotus:
a) artikli 3 punktis a osutatud õigusrikkumine, juhul kui rikkumine on toime pandud tahtlikult;
b) artikli 3 punktides b–f osutatud õigusrikkumised, juhul kui need on toime pandud tahtlikult ja põhjustavad inimese surma või tõsiseid kehavigastusi.
5. Käesolevas artiklis sätestatud kriminaalsanktsioonidega võivad kaasneda muud sanktsioonid või meetmed, eriti aga:
a) füüsilisele isikule pandud keeld tegutseda alal, mis nõuab ametlikku luba või heakskiitu, või asutada ja juhtida äriühingut või fondi, kui tema süüdimõistmise põhjustanud asjaoludest nähtub selgesti oht, et samasugune kuritegelik tegevus võib jätkuda;
b) süüdimõistmist või kohaldatavaid sanktsioone või meetmeid käsitleva kohtuotsuse avaldamine;
c) kohustus taastada keskkonna seisund.
Selgitus
Keelelised muudatused.
Euroopa Kohtu 23. oktoobri 2007. aasta otsuse (C-440/05) tagajärg, mille kohaselt kohaldamisele kuuluvate kriminaalkaristuste liigi ja raskuse kindlaksmääramine ei kuulu ühenduse pädevusse (vt punkt 70).
Muudatusettepanek 33 Artikkel 7
1. Liikmesriigid tagavad, et vastavalt artiklile 6 õigusrikkumise eest vastutusele võetud juriidiliste isikute suhtes kohaldataks tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid sanktsioone, mille hulka kuuluvad kriminaalõiguslikud ja muud trahvid.		Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et vastavalt artiklile 6 õigusrikkumise eest vastutusele võetud juriidiliste isikute suhtes kohaldataks tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid sanktsioone.
2. Lõikes 1 ettenähtud trahvid on järgmised:
a) maksimaalselt vähemalt 300 000 kuni 500 000 eurot, juhul kui artikli 3 puntides b–h loetletud õigusrikkumised on raske hooletuse tagajärg ja on põhjustanud olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile, loomadele või taimedele;
b) maksimaalselt vähemalt 500 000 kuni 750 000 eurot, kui:
i) artikli 3 punktis a osutatud õigusrikkumine on raske hooletuse tagajärg või
ii) artikli 3 punktides b–h osutatud õigusrikkumine on:
- raske hooletuse tagajärg ja põhjustab inimese surma või tõsiseid kehavigastusi või
- toime pandud tahtlikult ja tekitab olulist kahju õhu, pinnase ja vee kvaliteedile, loomadele või taimedele või
iii) artiklis 3 osutatud õigusrikkumine on toime pandud tahtlikult kuritegeliku ühenduse raames raamotsuse [….organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta] tähenduses;
c) maksimaalselt vähemalt 750 000 kuni 1 500 000 eurot, kui:
i) artikli 3 punktis a osutatud õigusrikkumine on toime pandud tahtlikult või
ii) artikli 3 punktides b–f osutatud õigusrikkumine on toime pandud tahtlikult ja põhjustab inimese surma või tõsiseid kehavigastusi.
Liikmesriigid võivad rahatrahvide määramisel kohaldada süsteemi, mille kohaselt on trahv proportsionaalne juriidilise isiku käibega, süüteo toimepanekuga saadud või kavandatud rahalise kasuga või mis tahes muu väärtusega, mis näitab juriidilise isiku finantsseisundit, eeldusel et selline süsteem võimaldab määrata maksimumtrahve, mis võrduvad vähemalt maksimumtrahvidele kehtestatud miinimumiga. Liikmesriigid, kes rakendavad direktiivi vastavalt kõnesolevale süsteemile, teavitavad komisjoni oma sellekohasest kavatsusest.
3. Liikmesriikides, kus euro ei ole veel kasutusele võetud, lähtutakse Euroopa Liidu Teatajas […] avaldatud euro ja liikmesriikide omavääringu vahelisest vahetuskursist.
4. Käesolevas artiklis sätestatud sanktsioonide määramisega võib kaasneda ka muud sanktsioonid või meetmed, eelkõige:
a) kohustus taastada keskkonna seisund;
b) riiklike hüvitiste või riigiabi saamise õigusest ilmajätmine;
c) tootmis- või äritegevuse ajutine või alaline keeld;
d) kohtuliku järelevalve alla võtmine;
e) sundlõpetamine;
f) kohustus võtta vastu erimeetmeid selleks, et kõrvaldada tagajärjed, mis põhjustasid kriminaalvastutusele võtmise;
g) süüdimõistmist või kohaldatavaid sanktsioone või meetmeid käsitleva kohtuotsuse avaldamine.
Selgitus
1. Keeleline muudatus.
2. Tuleneb Euroopa Kohtu 23. oktoobri 2007. aasta otsuse (C-440/05) punktist 66.
Euroopa Kohtu 23. oktoobri 2007. aasta otsuse (C-440/05) tagajärg, mille kohaselt kohaldamisele kuuluvate kriminaalkaristuste liigi ja raskuse kindlaksmääramine ei kuulu ühenduse pädevusse (vt punkt 70).
Muudatusettepanek 34 Artikkel 8
Artikkel 8		välja jäetud
Aruandlus
Hiljemalt … ja seejärel iga kolme aasta tagant peavad liikmesriigid esitama komisjonile aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta.
Nimetatud aruannete alusel koostab komisjon aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Selgitus
Erinevalt Euroopa aluslepingute kolmandast sambast on komisjonil võimalik kasutada ühenduse õiguse valdkonnas sobivaid vahendeid, et tagada ühenduse õiguse järgimine. Aruandekohustus on seetõttu üleliigne bürokraatlik meede.
Muudatusettepanek 35 Artikkel 8 a (uus)
		Artikkel 8 a
		Uute õigusaktide vastuvõtmine
		Keskkonnaküsimusi käsitlevate tulevaste õigusaktide vastuvõtmisel muudetakse nendega vajaduse korral käesoleva direktiivi lisasid.
Muudatusettepanek 36 Artikli 9 lõike 1 esimene lõik
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt […]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.		1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud sätted hiljemalt [...].
Selgitus
Väljajäetud säte tuleks lisada põhjendusena. Täpsustamiseks puudub vajadus.
Muudatusettepanek 37 A lisa (uus)
		A lisa
		ÜHENDUSE ÕIGUSAKTIDE LOETELU, MILLE RIKKUMIST KÄSITATAKSE ÕIGUSVASTASE TEGEVUSENA KÄESOLEVA DIREKTIIVI ARTIKLI 2 PUNKTI A TÄHENDUSES
		– nõukogu 20. märtsi 1970. aasta direktiiv 70/220/EMÜ mootorsõidukite ottomootorite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (tunnistatakse kehtetuks 2. jaanuarist 2013 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 715/2007);
		– nõukogu 2. augusti 1972. aasta direktiiv 72/306/EMÜ sõidukite diiselmootorite heitmete vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (tunnistatakse kehtetuks 2. jaanuarist 2013 määrusega 715/2007);
		– nõukogu 16. juuni 1975. aasta direktiiv 75/439/EMÜ vanaõli kõrvaldamise kohta;
		– nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiiv 76/769/EMÜ liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse 1. juunist 2009 REACHi määrusega (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006));
		– nõukogu 28. juuni 1977. aasta direktiiv 77/537/EMÜ metsa- või põllumajanduslike ratastraktorite diiselmootoritest eralduvate heitmete vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta;
		– nõukogu 20. veebruari 1978. aasta direktiiv 78/176/EMÜ titaandioksiiditööstuse jäätmete kohta;
		– nõukogu 21. detsembri 1978. aasta direktiiv 79/117/EMÜ, millega keelatakse teatavaid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite turuleviimine ja kasutamine;
		– nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta;
		– 20. jaanuari 1981. aasta määrus (EMÜ) nr 348/81 vaalatoodete impordi ühise eeskirja kohta;
		– nõukogu 22. märtsi 1982. aasta direktiiv 82/176/EMÜ kloorleeliste elektrolüüsitööstuse elavhõbedaheitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta (tehtud ettepanek tunnistada kehtetuks);
		– nõukogu 26. septembri 1983. aasta direktiiv 83/513/EMÜ kaadmiumiheite piirtaseme ja kvaliteedieesmärkide kohta (tehtud ettepanek tunnistada kehtetuks);
		– nõukogu 8. märtsi 1984. aasta direktiiv 84/156/EMÜ muude sektorite kui kloorleeliste elektrolüüsitööstuse elavhõbedaheitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta (tehtud ettepanek tunnistada kehtetuks);
		– nõukogu 9. oktoobri 1984. aasta direktiiv 84/491/EMÜ heksaklorotsükloheksaaniheitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta (tehtud ettepanek tunnistada kehtetuks);
		– nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiv 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses;
		– nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiv 86/280/EMÜ teatavate direktiivi 76/464/EMÜ lisa I nimistusse kuuluvate ohtlike ainete heitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta (tehtud ettepanek tunnistada kehtetuks);
		– nõukogu 23. aprilli 1990. aasta direktiiv 90/219/EMÜ geneetiliselt muundatud mikroorganismide isoleeritud kasutamise kohta;
		– nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta;
		– nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta;
		– nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta;
		– nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta;
		– nõukogu 15. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/112/EMÜ titaandioksiiditööstuse jäätmetest tuleneva saaste vähendamise ja lõpliku kõrvaldamise programmide ühtlustamise korra kohta;
		– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/63/EÜ bensiini säilitamisel ja selle terminalidest teenindusjaamadesse jaotamisel lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste kontrollimise kohta;
		– nõukogu 16. septembri 1996. aasta direktiiv 96/59/EÜ polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kõrvaldamise kohta;
		– nõukogu 9. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/82/EÜ ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta;
		– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/68/EÜ väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta;
		– nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel;
		– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/8/EÜ mis käsitleb biotsiidide turuleviimist;
		– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta;
		– nõukogu 11. märtsi 1999. aasta direktiiv 1999/13/EÜ teatavates toimingutes ja seadeldistes orgaaniliste lahustite kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta;
		– nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta;
		– nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/32/EÜ, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes ja millega muudetakse direktiivi 93/12/EMÜ;
		– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta;
		– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates;
		– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik;
		– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2000. aasta direktiiv 2000/76/EÜ jäätmete põletamise kohta;
		– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta;
		– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta;
		– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/80/EÜ teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta;
		– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta;
		– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ;
		– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/55/EÜ liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest eralduvate gaasiliste osakeste heitmete vastu;
		– komisjoni 14. novembri 2005. aasta direktiiv 2005/78/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/55/EÜ (liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heidete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest eralduvate gaasiliste osakeste heidete vastu) ja muudetakse selle lisasid I, II, III, IV ja VI;

		– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/11/EÜ teatavate ühenduse veekeskkonda lastavate ohtlike ainete põhjustatava saaste kohta;
		– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiv 2006/12/EÜ jäätmete kohta;
		– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta;
		– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiv 2006/32/EÜ, mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/76/EMÜ;
		– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiiv 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ;
		– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest;
		– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta;
		– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (tunnistab kehtetuks direktiivi 70/220/EMÜ alates 2. jaanuarist 2013);
		– komisjoni 29. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1418/2007, milles käsitletakse teatavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 III ja IIIA lisas loetletud jäätmete väljavedu taaskasutamise eesmärgil teatavatesse riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta.
Muudatusettepanek 38 B lisa (uus)
		B lisa
		ÜHENDUSE ÕIGUSAKTIDE LOETELU, MILLE RIKKUMIST KÄSITATAKSE ÕIGUSVASTASE TEGEVUSENA KÄESOLEVA DIREKTIIVI ARTIKLI 2 PUNKTI A TÄHENDUSES TUUMATEGEVUSE PUHUL
		– nõukogu 14. detsembri 1987. aasta otsus 87/600/Euratom ühenduse operatiivse teabevahetuse korra kohta kiirgushädaolukorra puhu; – nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiiv 96/29/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest; – nõukogu 22. detsembri 2003. aasta direktiiv 2003/122/Euratom kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate ja omanikuta kiirgusallikate kontrollimise kohta; – nõukogu 20. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/117/Euratom radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta.



Selgitus
EURATOMi asutamislepingu III peatükk on ühenduse keskkonnakaitsealase tegevuse õiguslik alus tuumategevuse puhul. On äärmiselt oluline viia tekst sellega kooskõlla, osutades, et EURATOMi asutamisleping on õiguslik alus tuumaküsimustes. Seepärast tuleb EURATOMi asutamislepingu alusel vastu võetud ühenduse õigusaktide rikkumist tuumavaldkonnas pidada õigusvastaseks.

SELETUSKIRI

I. Üldine taust

Direktiivi ettepaneku eellugu on põhjalikult selgitatud raportööri 12. juuni 2007. aasta töödokumendi punktis I, mis on õiguskomisjonile esitatud.

II. Euroopa Kohtu 23. oktoobri 2007. aasta otsus

Euroopa Kohus selgitas oma 23. oktoobri 2007. aasta otsuses (C-440/05) kohtuasjas (Euroopa Komisjon v nõukogu seoses nõukogu kriminaalkaristusi käsitleva raamotsusega laevade põhjustatud reostuse vastu võitlemisel) esmakordselt, et kohaldamisele kuuluvate kriminaalkaristuste liigi ja raskuse kindlaksmääramine ei kuulu ühenduse pädevusse. Euroopa Komisjoni 9. veebruari 2007. aasta direktiivi ettepanek keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (KOM(2007)51) on kõnealuse otsusega vastuolus ja seda on vaja vastavalt parandada.

III. Raporti projekt

Raportöör teeb õiguskomisjoni liikmetele kokkuvõttes ettepaneku viia Euroopa Komisjoni ettepanekusse sisse järgmised muudatused:

1. Artiklites 5 ja 7 tuleb rakendada Euroopa Kohtu 23. oktoobri 2007. aasta otsust. Kuna selle kohaselt ei kuulu kohaldamisele kuuluvate kriminaalkaristuste liigi ja raskuse kindlaksmääramine ühenduse pädevusse, tuleb lõige 2 ja järgmised lõiked välja jätta.

2. Artiklis 2 täpsustatakse või täiendatakse määratletuse põhimõtte alusel mõningaid määratlusi: sealhulgas täpsustatakse õigusvastasuse määratlust. Siinkohal luuakse lisapädevus. Täiendatakse mõistete „kaitsealused looduslikud looma- või taimeliigid” ja „kaitsealune elupaik” määratlusi.

3. Artiklis 3 osutatud õigusrikkumiste korral tuleb käsitleda eraldi tahtlikku ja raske hooletuse tagajärjel toimepandud tegu. See vastab nõukogu 12. juuli 2005. aasta raamotsuse 2005/667/EÜ struktuurile. Erinevate kuriteokoosseisude korral on õiguskindlusest ja määratletuse põhimõttest tulenevalt vaja teha mõningaid täpsustusi või kohandusi uue kehtiva õigusega.

4. Komisjoni poolt esitatud liikmesriikide aruandluskohustused on bürokraatlikud ja siinkohal üleliigsed, sest ühenduse õigust silmas pidades – erinevalt Euroopa aluslepingute kolmandast sambast – on võimalik kasutada sobivaid vahendeid ühenduse õiguse järgimise tagamiseks.

*****

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamus (*) (27.2.2008)

õiguskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu

(KOM(2007)0051 – C6-0063/2007 – 2007/0022(COD))

Arvamuse koostaja: (*) Dan Jørgensen

(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 47

LÜHISELGITUS

Üldine taustateave

1998. aastal nõustus nõukogu esimest korda võtma meetmeid, et kaitsta keskkonda kriminaalõiguse kaudu, ning pärast arutelu ja otsuseid võttis komisjon 2001. aastal vastu direktiivi ettepaneku ja 2002. aastal võttis parlament vastu esimese lugemise raporti.

Põhiline eesmärk oli tagada ühenduse õiguse tõhusam kohaldamine, määrates kindlaks õigusrikkumiste ühise miinimumloetelu. Nõukogu parlamendi ja komisjoni ettepanekuid siiski ei arutanud, vaid võttis selle asemel 2003. aasta jaanuaris vastu kolmandal sambal (ELi leping) põhineva raamotsuse.

Euroopa Kohus tühistas kõnealuse raamotsuse, kuna leidis, et kõik otsuses sisalduv oli suunatud keskkonna kaitsmisele ning kõike seda oleks saanud ja tuleks teha EÜ asutamislepingu artikli 175 (esimene sammas) kohaldamisega.

Selle tagajärjel ei ole selles valdkonnas õigusakte ega eeskirju, kuna nõukogu oli vastu võtnud kolmanda samba otsuse, mille Euroopa Kohus tühistas, ning esimese samba raames õigusaktid veel puuduvad.

Seetõttu on nii parlament kui ka komisjon väitnud, et on vajadus uue ettepaneku järele, mis esitati eelmisel aastal (KOM(2007)0051).

Ettepanek

Komisjoni praeguse ettepaneku kahe kõige tähtsama ja vastuolulisema osa eesmärgid on 1) koostada selliste rikkumiste ühtlustatud loetelu, mille eest tuleks kõikides liikmesriikides karistada kriminaalkaristusega, ning 2) ühtlustada eriti tõsiste keskkonnavastaste kuritegude eest kohaldatavad sanktsioonid, leppides kokku ühise raamistiku.

Neid samme peetakse vajalikuks, et tagada keskkonna tõhus kaitsmine ning ühtlane ja õiglane jõustamine ja rakendamine kogu ühenduses.

Euroopa Kohtu otsus laevade põhjustatud merereostust käsitlevas kohtuasjas (23. oktoobri 2007. aasta otsus kohtuasjas C-440/05) on siiski suurendanud survet eelkõige praeguse ettepaneku artiklitele 5 ja 7, milles käsitletakse vastavalt füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes kohaldatavate sanktsioonide ühtlustamist.

Keskkonnakomisjoni arvamus

Arvamuse koostaja arvates on komisjoni esitatud raamistik hea ja selle abil saab keskkonda tõhusalt kaitsta ning tagada ühtlase ja õiglase jõustamise ja rakendamise kogu ühenduses.

Sellel põhjusel teeb arvamuse koostaja ettepaneku mitte jätta välja ega muuta komisjoni ettepanekut nendes küsimustes.

Rikkumiste puhul soovib arvamuse koostaja parandada teatavate eriaspektide sõnastust ja tähendust.

Elupaiga kaitse peaks olema peamine prioriteet, kuid liikmesriigid on komisjoni ettepanekuid kritiseerinud põhjendusega, et need on ebaselged ja mitmeti mõistetavad. Sellepärast esitabki arvamuse koostaja muudatusettepaneku, et selgitada ja määratleda täpselt „kaitsealuse elupaiga” tähendus.

Peale selle soovitab arvamuse koostaja rõhutada tootjate, eksportijate, importijate, veoettevõtjate jne vastutust.

Nendel juhtudel, mil on põhjust uskuda, et muret tekitav toode või aine võib põhjustada surma või tekitada tõsiseid kehavigastusi või keskkonnale suurt kahju, tuleks vastavalt sellele direktiivile pidada töötlemist, müümist, ladustamist või sarnast tegevust õigusrikkumiseks.

Lõpuks teeb arvamuse koostaja ettepaneku selgitada liikmesriikide kohustust tagada piisavalt vahendeid, töötajaid ja koolitusi, et vähendada keskkonnavastaseid kuritegusid kõnealuses direktiivis kirjeldatud uudse lähenemisviisi abil.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek(1)		Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 5
(5) Usaldades sanktsioonide määramise ülesande haldusasutuste asemel õigusasutustele, langeb keskkonnaalaste õigusaktide täitmise järelevalve ja järgimise tagamine sõltumatute asutuste ülesandeks, kes ei ole seotud kasutuslitsentside ja heitelubade väljastamisega.		(5) Usaldades sanktsioonide määramise ülesande haldusasutuste asemel õigusasutustele, langeb keskkonnaalaste õigusaktide täitmise järelevalve ja järgimise tagamine selle liikmesriigi, kus vastavalt õigusaktidele kujutab toimuv ohtlik geoloogiline protsess kriminaalkuritegu, asutuste ülesandeks, kes ei ole seotud kasutuslitsentside ja heitelubade väljastamisega.
Selgitus
Oluline on koht, kus algatatakse menetlus keskkonnale tekitatud kahju või inimese surma ja tõsiseid vigastusi põhjustanud tahtlikult toime pandud õigusrikkumise asjus. Võttes arvesse, et saasteained levivad üldjuhul piiriüleselt, on kõige pädevamad asja uurima ja karistusi kehtestama selle liikmesriigi asutused, kelle keskkonnale ja rahvatervisele kahju tekitati, mitte selle liikmesriigi asutused, kust oht pärines.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 6
(6) Tõhusa keskkonnakaitse saavutamiseks on eriline vajadus hoiatava iseloomuga sanktsioonide järele keskkonda kahjustavate tegevuste korral, mis tavaliselt tekitavad või võivad tõenäoliselt tekitada olulist kahju õhu (sh stratosfäär), pinnase ja vee kvaliteedile, loomadele ja taimedele, sh liikide säilitamisele.		(6) Tõhusa keskkonnakaitse saavutamiseks on eriline vajadus hoiatava iseloomuga sanktsioonide järele keskkonda kahjustavate tegevuste korral, mis tavaliselt tekitavad või võivad tõenäoliselt tekitada olulist kahju maastiku, õhu (sh stratosfäär), aluskivimite, pinnase ja vee kvaliteedile, loomadele ja taimedele, sh liikide säilitamisele.
Selgitus
Keskkonda kahjustavate tegevustega seoses ei ole mainitud aluskivimeid (litosfääri). Pinnas (kui see esineb) on üksnes kuni 1,5 meetri sügavune väliskiht, mis on moodustunud lähtekivimi peale.
Vanades kaevandustes või karjäärides (ning seega aluskivimites endas) võib leida prügimägesid ja jäätmehunnikuid (mis võivad sisaldada ohtlikke aineid või radioaktiivseid jäätmeid).
Eelkõige võib pealmaakaevandamine kahjustada maa ökosüsteemi, põhjustades tõsiseid kahjustusi.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 7
(7) Õigusliku tegutsemiskohustuse täitmata jätmisel võivad olla samad tagajärjed kui aktiivsel tegevusel ja seetõttu tuleks sellisel juhul kohaldada vastavaid sanktsioone.		(7) Õigusliku tegutsemiskohustuse täitmata jätmisel võivad olla samad või tõsisemad tagajärjed kui aktiivsel tegevusel ja seetõttu tuleks sellisel juhul kohaldada vastavaid sanktsioone.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 9
(9) Tõhusa keskkonnakaitse saavutamiseks tuleks kriminaalkuriteona käsitleda nii sellisele tegevusele kaasaaitamist kui ka sellisele tegevusele õhutamist.		(9) Tõhusa keskkonnakaitse saavutamiseks tuleks kriminaalkuriteona käsitleda nii sellisele tegevusele kaasaaitamist kui ka sellisele tegevusele õhutamist või käitumist, mis tegevuse või tegevusetuse tõttu põhjustab kahju või tõsist ohtu keskkonnale, ning eesmärgiga keskkonda tõhusalt kaitsta ning kooskõlas ennetamise ja ettevaatuse põhimõttega tuleks tõelisi ettevaatusabinõusid kohaldada õigusrikkumise toimepanemise vahendite suhtes.
Muudatusettepanek 5 Artikkel 1
Käesoleva direktiiviga kehtestatakse kriminaalõigusega seotud meetmed, mille eesmärk on tõhusam keskkonnakaitse.		Käesoleva direktiiviga kehtestatakse kriminaalõigusega seotud meetmed, mille eesmärk on tõhusam keskkonnakaitse. See puudutab ainult kriminaalvastutust ja ei piira ühenduse või liikmesriikide õigust ega sellest tulenevaid eeskirju seoses tsiviilvastutusega keskkonnakahju puhul.
Selgitus
Oluline on tagada, et kriminaalvastutusele võtmine ei takistaks samal ajal keskkonnavastutust käsitlevate õigusaktide kohaldamist, mis on suunatud kahju heastamisele.
Muudatusettepanek 6 Artikli 2 punkt a
a) „õigusvastane” – ühenduse keskkonnakaitsealase õigusakti või seaduse, haldusakti või liikmesriigi pädeva ametiasutuse otsuse rikkumine;		a) „õigusvastane” – ühenduse keskkonnakaitse- ja rahvatervisealase õigusakti või seaduse, haldusakti või liikmesriigi pädeva ametiasutuse otsuse rikkumine;
Selgitus
Ettepaneku artiklites 3, 5 ja 7 käsitletavad õigusrikkumised ja sanktsioonid hõlmavad eri eluvaldkondade, rahvatervise ning keskkonnaga seotud küsimusi. Artiklis 7 on sätestatud spetsiaalsed trahvid ja rahalised hüvitised seoses inimese surma või tõsiseid kehavigastusi põhjustavate õigusrikkumistega.
Muudatusettepanek 7 Artikli 2 punkt b
b) „juriidiline isik” – iga üksus, kellel on juriidilise isiku staatus vastavalt kehtivatele riiklikele õigusaktidele, välja arvatud riigid või teised avalik-õiguslikud organid, kellel on õigus teostada avalikku võimu, ja avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid.		b) „juriidiline isik” – iga üksus, kellel on juriidilise isiku staatus vastavalt kehtivatele riiklikele õigusaktidele, kaasa arvatud riigid või teised avalik-õiguslikud organid, kellel on õigus teostada avalikku võimu, ja avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid.
Selgitus
Avalik-õiguslikele organitele ei tohiks teha erandit keskkonnaalaste õigusaktide või kriminaalvastutusele võtmise eeskirjade järgmisel, nagu on sätestatud käesolevas direktiivis.
Muudatusettepanek 8 Artikli 2 punkt b a (uus)
		b a) „kaitsealune elupaik” – kõik alad, mis on nimetatud erikaitsealaks vastavalt direktiivi 79/409/EMÜ artikli 4 lõigetele 1 või 2 või vastavalt direktiivi 92/43/EMÜ artikli 4 lõikele 4.
Muudatusettepanek 9 Artikli 3 punkt a
a) teatava koguse ainete või ioniseeriva kiirguse juhtimine või heitmine õhku, pinnasesse või vette, mis põhjustab inimese surma või tõsiseid kehavigastusi;		a) teatava koguse ainete või ioniseeriva kiirguse juhtimine või heitmine Maa välispinnale, õhku, aluskivimitesse, pinnasesse või vette, mis põhjustab inimese või looma surma või tõsiseid kehavigastusi;
Muudatusettepanek 10 Artikli 3 punkt b
b) teatava koguse ainete või ioniseeriva kiirguse õigusvastane juhtimine või heitmine õhku, pinnasesse või vette, mis põhjustab või võib põhjustada inimese surma või tõsiseid kehavigastusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile, loomadele või taimedele;		b) teatava koguse ainete või ioniseeriva kiirguse õigusvastane juhtimine või heitmine Maa välispinnale, õhku, aluskivimitesse, pinnasesse või vette, mis põhjustab või võib põhjustada inimese surma või tõsiseid kehavigastusi või olulist kahju õhu, pinnase, kivimite või vee kvaliteedile, loomadele või taimedele;
Selgitus
Sättes ei ole nimetatud litosfääri kõige välimist kihti, kus topograafia (reljeef, ekspositsioon) mõjutab otseselt ioniseeriva kiirguse ja muude materjalide levimist.
Muudatusettepanek 11 Artikli 3 punkt c
c) jäätmete, kaasa arvatud ohtlike jäätmete õigusvastane käitlemine, kaasa arvatud lõppladustamine ja ladustamine, vedamine, eksportimine või importimine, mis põhjustab või võib põhjustada inimese surma või tõsiseid kehavigastusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile, loomadele või taimedele;		c) jäätmete, kaasa arvatud ohtlike jäätmete õigusvastane käitlemine, kaasa arvatud lõppladustamine ja ladustamine, vedamine, eksportimine või importimine, mis põhjustab või võib põhjustada inimese surma või tõsiseid kehavigastusi või olulist kahju õhu, aluskivimite, pinnase või vee kvaliteedile, loomadele või taimedele;
Selgitus
Keskkonda kahjustavate tegevustega seoses ei ole mainitud aluskivimeid (litosfääri). Pinnas (kui see esineb) on üksnes kuni 1,5 meetri sügavune väliskiht, mis on moodustunud lähtekivimi peale.
Vanades kaevandustes või karjäärides (ning seega aluskivimites endas) võib leida prügimägesid ja jäätmehunnikuid (mis võivad sisaldada ohtlikke aineid või radioaktiivseid jäätmeid).
Muudatusettepanek 12 Artikli 3 punkt d
d) käitise õigusvastane käitamine, milles toimub ohtlik tegevus või kus hoitakse või kasutatakse ohtlikke aineid või preparaate ja mis põhjustab või võib põhjustada väljaspool käitist inimese surma või tõsiseid kehavigastusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele;		d) ebaseaduslik tegevus, ebaõigest tegevusest, hooletusest, hoolimatusest, teadmatusest või vähesest hooldusest tingitud talitlushäire või käitise õigusvastane käitamine, milles toimub ohtlik tegevus või kus hoitakse või kasutatakse ohtlikke aineid või preparaate ja mis põhjustab või võib põhjustada väljaspool käitist inimese surma või tõsiseid kehavigastusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele;
Muudatusettepanek 13 Artikli 3 punkt f
f) tuumamaterjali või muude ohtlike radioaktiivsete ainete õigusvastane tootmine, töötlemine, ladustamine, kasutamine, vedamine, eksportimine või importimine, mis põhjustab või võib põhjustada inimese surma või tõsiseid kehavigastusi või olulist kahju õhu, pinnase, vee kvaliteedile või loomadele või taimedele;		f) tuumamaterjali või muude ohtlike radioaktiivsete ainete õigusvastane tootmine, töötlemine, ladustamine, kasutamine, vedamine, müümine ja levitamine ning eksportimine või importimine, mis põhjustab või võib põhjustada inimese surma või tõsiseid kehavigastusi või olulist kahju õhu, aluskivimite, pinnase, vee kvaliteedile või loomadele või taimedele;
Selgitus
Sättega ei ole hõlmatud ohtlike materjalidega kauplemine ja nende levitamine.
Muudatusettepanek 14 Artikli 3 punkt h
h) kaitsealuse elupaiga seisundi märkimisväärne õigusvastane kahjustamine;		h) igasugune käitumine, mis toob kaasa kaitsealuse elupaiga seisundi märkimisväärse kahjustamise, sealhulgas ehitustöö, kividest puhastamine, raadamine, väljajuurimine ja istutamine ning süütamine;
Muudatusettepanek 15 Artikli 3 punkt i a (uus)
		i a) järgmiste vahendite tootmine, töötlemine, ladustamine, kasutamine, vedamine, eksportimine või importimine: – geneetiliselt muundatud organismid, nende viimine keskkonda, selliste organismide turustamine ning uute tõendite avalikustamata jätmine nendega seotud ohtude kohta; – tsiviilotstarbelised lõhkeained; – pürotehnilised lõhkeained; – keemilised ained; – biotsiidid ja taimekaitsevahendid, mis põhjustavad või võivad põhjustada inimese surma või tõsiseid kehavigastusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele;
Muudatusettepanek 16 Artikli 3 punkt i b (uus)
		i b) ebaseaduslikul teel saadud puidu või biomassi import ja eksport;
Muudatusettepanek 17 Artikli 3 punkt i c (uus)
		i c) selliste mereveovahendite omamine või ringlusse laskmine, millel on teaduslikult tõestatud tõsine kahjulik mõju keskkonnale (muu hulgas roostetanud ühekordse põhja ja parrastega laevad).
Muudatusettepanek 18 Artikkel 4
Liikmesriigid tagavad, et artiklis 3 kirjeldatud käitumisele kaasaaitamist või sellele õhutamist käsitataks kriminaalkuriteona.		Liikmesriigid tagavad, et artiklis 3 kirjeldatud käitumisele kaasaaitamist või sellele õhutamist peetakse kriminaalkuriteoks, ja tagavad, et üldjuhul käsitataks samuti kriminaalkuriteona käitumist, mis tegevuse või tegevusetuse tõttu põhjustab või võib põhjustada tõsist kahju keskkonnale.
Muudatusettepanek 19 Artikli 4 esimene a lõik (uus)
		Liikmesriigid tagavad, et keskkonna tõhusaks kaitsmiseks ning kooskõlas ennetamise ja ettevaatuse põhimõttega võetakse õigusrikkumise toimepanemise vahendite suhtes, mis võivad tekitada ohtu või põhjustada kahju, tõelisi ettevaatusabinõusid (arestimine).
Muudatusettepanek 20 Artikli 5 lõike 5 punkt a
a) füüsilisele isikule pandud keeld tegutseda alal, mis nõuab ametlikku luba või heakskiitu, või asutada ja juhtida äriühingut või fondi, kui tema süüdimõistmise põhjustanud asjaoludest nähtub selgesti oht, et samasugune kuritegelik tegevus võib jätkuda;		a) füüsilisele isikule või füüsilistele isikutele pandud keeld tegutseda alal, mis nõuab ametlikku luba või heakskiitu, või asutada ja juhtida äriühingut, ühistut, ühendust või fondi, kui tema või nende süüdimõistmise põhjustanud asjaoludest nähtub selgesti oht, et samasugune kuritegelik tegevus võib jätkuda;
Muudatusettepanek 21 Artikli 6 lõike 1 sissejuhatav osa
1. Liikmesriigid tagavad, et juriidilised isikud võetaks vastutusele artiklis 3 osutatud õigusrikkumiste eest, mille on nende kasuks toime pannud iseseisvalt või juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud isik, kes on juriidilise isiku juures juhtival kohal, mis põhineb:		1. Liikmesriigid tagavad, et juriidilised isikud võetaks vastutusele – lisaks tsiviilvastutusele – artiklis 3 osutatud õigusrikkumiste eest, mille on nende kasuks toime pannud iseseisvalt või juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud isik, kes on juriidilise isiku juures juhtival kohal või oli sellisel kohal õigusrikkumise toimepanemise või hooletuse ajal, mis põhineb:
Muudatusettepanek 22 Artikli 6 lõige 1 a (uus)
		1 a. Liikmesriigid tagavad, et juriidilise isiku kriminaalvastutus ei lõpe, kui juriidiline isik lakkab olemast, vaid et kui kahju on põhjustatud ja/või kuritegu on toime pandud või hooletus on avastatud, võetakse juriidilise isiku liikmed, kes on või kes olid juriidilise isiku liikmed kuriteo toimepanemise või hooletuse ajal, vastutusele kriminaal- ja tsiviilõiguse kohaselt.
Muudatusettepanek 23 Artikli 6 lõige 3 a (uus)
		3 a. Liikmesriigid tagavad, et eespool nimetatud tegude eest vastutavatel füüsilistel isikutel keelatakse ajutiselt või alaliselt avaliku teenistuse ametikohal töötada.
Muudatusettepanek 24 Artikli 7 lõike 4 sissejuhatav osa
4. Käesolevas artiklis sätestatud sanktsioonide määramisega võivad kaasneda ka muud sanktsioonid või meetmed, eelkõige:		4. Käesolevas artiklis sätestatud sanktsioonide määramisega kaasnevad vajaduse korral ka muud sanktsioonid või meetmed, eelkõige:
Muudatusettepanek 25 Artikkel 7 a (uus)
		Artikkel 7 a Ettevaatusabinõud Liikmesriigid kehtestavad või säilitavad asjakohased ettevaatusabinõud.
Muudatusettepanek 26 Artikli 9 lõike 1 esimene lõik
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt […]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.		1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt [...]. Nad tagavad, et asjakohastes teenistustes oleks piisavalt töötajaid ja koolitusi, et ametivõimud ja kohtud tuleksid toime väljakutsega vähendada oluliselt keskkonnavastaseid kuritegusid. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

MENETLUS

Pealkiri	Keskkonna kaitsmine kriminaalõiguse kaudu
Viited	KOM(2007)0051 – C6-0063/2007 – 2007/0022(COD)
Vastutav komisjon	JURI
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	ENVI 15.3.2007
Kaasatud komisjon(id) - istungil teada andmise kuupäev	12.7.2007
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Dan Jørgensen 24.5.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	19.12.2007		28.1.2008
Vastuvõtmise kuupäev	26.2.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	54 2 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Adamos Adamou, Margrete Auken, Liam Aylward, Pilar Ayuso, Irena Belohorská, Johannes Blokland, John Bowis, Frieda Brepoels, Magor Imre Csibi, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Edite Estrela, Jill Evans, Karl-Heinz Florenz, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Satu Hassi, Gyula Hegyi, Jens Holm, Marie Anne Isler Béguin, Dan Jørgensen, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Holger Krahmer, Urszula Krupa, Aldis Kušķis, Peter Liese, Jules Maaten, Linda McAvan, Roberto Musacchio, Riitta Myller, Miroslav Ouzký, Vladko Todorov Panayotov, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Dagmar Roth-Behrendt, Guido Sacconi, Karin Scheele, Carl Schlyter, Richard Seeber, María Sornosa Martínez, Antonios Trakatellis, Evangelia Tzampazi, Thomas Ulmer, Marcello Vernola, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, Anders Wijkman, Glenis Willmott
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Iles Braghetto, Kathalijne Maria Buitenweg, Philip Bushill-Matthews, Genowefa Grabowska, Jutta Haug, Erna Hennicot-Schoepges, Johannes Lebech, Jiří Maštálka, Alojz Peterle, Lambert van Nistelrooij

27.3.2008

(1)	ELTs seni avaldamata.

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamus

õiguskomisjonile

ttepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu

(KOM(2007)0051 – C6-0063/2007 – 2007/0022(COD))

Arvamuse koostaja: Luis Herrero-Tejedor

LÜHISELGITUS

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamuse koostaja soovib esitada õiguskomisjoni raportöörile seoses ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu(1) järgmised tähelepanekud.

Arvamuse koostaja arvab, et keskkonda kaitsvaid õigusakte tuleks suurel määral jõustada kriminaalsanktsioonide kaudu, sest ainult niisugustel sanktsioonidel on piisavalt hoiatav ja hirmutav mõju.

Käesoleva komisjoni ettepanekuga asendatakse ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (2001/0076(COD)), et rakendada Euroopa Kohtu otsust keskkonnaalases kohtuasjas(2), millega tühistati nõukogu raamotsus 2003/80/JSK. Euroopa Kohus otsustas selles kohtuasjas, et ühendus võib võtta liikmesriikide kriminaalõigusega seonduvaid meetmeid juhul, kui need on vajalikud, et tagada keskkonnakaitse valdkonda käsitlevate õigusaktide täielik tõhusus. Seega tuli 2001. aasta ettepanek tagasi võtta ja esitada uus ettepanek. Uues tekstis võetakse arvesse tühistatud raamotsuse artikleid 1–7, kuna need oleks tulnud vastu võtta vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 175 ja mitte Euroopa Liidu lepingu VI jaotisele.

Direktiivi ettepaneku eesmärk on tagada osaline õigusaktide ühtlustamine, et keskkonnaalaste õigusaktide tõsist rikkumist käsitletaks kogu ELis kuriteona. Nimetatud süütegude korral tuleks kohaldada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid kriminaalsanktsioone ning kõige tõsisemate juhtumite puhul tuleks ühtlustada ka sanktsioonide määrad.

Hiljuti, 23. oktoobril 2007 tegi Euroopa Kohus kohtuotsuse nn laevade põhjustatud merereostuse juhtumis(3). Selles kohtuasjas kinnitas Euroopa Kohus oma 13. septembri 2005. aasta kohtuotsust (keskkonnaalane kohtuasi). Küsimuses, kas ühendus on pädev otsustama kriminaalkaristuste liigi ja määra üle, mille kehtestamist liikmesriikidelt nõutakse, märkis Euroopa Kohus siiski selgelt, et see ei ole ühenduse pädevuses(4). Arvamuse koostaja märgib kahetsusega, et Euroopa Kohus ei põhjendanud seda viimast küsimust ja ei ole selge, kuidas sellise otsuseni jõuti. See punkt on pettumustvalmistav eelkõige pidades silmas ettepaneku aluseks olevat loogikat (keskkonnaalaste kuritegude piiriülene olemus). See tähendab, et õigusrikkujatel on võimalik kasutada enda kasuks ära liikmesriikide õigusaktide vahel esinevaid olemasolevaid erinevusi (kuna sarnaste süütegude korral kohaldatavad karistusmäärad on liikmesriigiti väga erinevad), sest praeguses olukorras ei ole karistusmäärade ühtlustamine ühenduse tasandil ilmselgelt lubatud. Arvamuse koostaja arvab, et keskkonna tõhusaks kaitsmiseks on karistuste määrade ühtlustamine äärmiselt oluline ning väljendab kahetsust, et Euroopa Kohus ei andnud ühendusele seda õigust.

Jääb üle oodata, mida toob selles küsimuses endaga kaasa Lissaboni leping (mis jõustub eeldatavasti 2009. aastal), kuna lepinguga nähakse ette võimalus kehtestada seoses kuritegude ja kriminaalsanktsioonide määratlemisega miinimummäärad, kasutades selleks kaasotsustamismenetlust(5).

Arvestades keskkonnakuritegude piiriülest olemust, oleks keskkonnakuritegusid ja sanktsioone käsitlevate miinimumnormide kehtestatud loetelu kasulik vahend ulatusliku ja tõhusa keskkonnakaitsestrateegia säilitamiseks.

Arvamuse koostaja soovitab seetõttu õiguskomisjoni raportööril võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek		Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 11
(11) Lisaks on olulised erinevused liikmesriikide sanktsioonide määrades tekitanud vajaduse teatavatel juhtudel kindlaks määrata karistusmäärade ühtlustamise lähtuvalt õigusrikkumise raskusastmest.		välja jäetud
Selgitus
Võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu 27. oktoobri 2007. aasta otsust, tuleks asjassepuutuv karistusmäärade ühtlustamist sätestav põhjendus välja jätta.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 12
(12) Selline ühtlustamine on eriti oluline tõsiste tagajärgedega õigusrikkumiste puhul või juhtudel, kus rikkumised pannakse toime kuritegeliku ühenduse raames, mis moodustavad suure osa keskkonnakuritegudest.		12. Kuritegeliku ühenduse raames toime pandud õigusrikkumisi tuleks lugeda raskendavaks asjaoluks.
Selgitus
Nimetatud muudatusettepanek on kooskõlas muudatusettepanekuga, milles nõutakse põhjenduse 11 välja jätmist. Sellegipoolest tuleks nõuda, et kuritegeliku ühenduse raames toime pandud keskkonda kahjustavaid õigusrikkumisi loetaks raskendavaks asjaoluks. Sellega ei piirata mingil moel liikmesriikide pädevust kriminaalkaristuste liigi ja raskuse kindlaksmääramise osas.
Muudatusettepanek 3 Artikli 3 punkt a
a) teatava koguse ainete või ioniseeriva kiirguse juhtimine või heitmine õhku, pinnasesse või vette, mis põhjustab inimese surma või tõsiseid kehavigastusi;		välja jäetud
Selgitus
Selleks, et otsusekindla käitumise eest saaks karistada kui kriminaalkuriteo eest, peab see olema kindlasti seadusevastane (st vastuolus ühenduse õiguse või õigusaktiga). Seega välistatakse võimalus karistada kriminaalkorras käitumise eest, mis ei ole seadusevastane.
Muudatusettepanek 4 Artikli 3 punkt h a (uus)
		h a) ELis heaks kiitmata geneetiliselt muundatud organismide viimine keskkonda;
Selgitus
Geneetiliselt muundatud organismide ohtlikkus inimesele ja keskkonnale on vaevu teada. Seetõttu ei tohiks keskkonda viia mitte ühtegi geneetiliselt muundatud organismi. Kui seda siiski tehakse, siis vaid pärast nende heakskiitmist Euroopa Liidus. Heakskiitmata geneetiliselt muundatud organismide tahtlikku viimist keskkonda tuleks käsitada kuriteona.
Muudatusettepanek 5 Artikkel 4
Liikmesriigid tagavad, et artiklis 3 kirjeldatud käitumisele kaasaaitamist või sellele õhutamist käsitataks kriminaalkuriteona.		Liikmesriigid tagavad, et artiklis 3 kirjeldatud tahtlikule käitumisele kaasaaitamist või sellele õhutamist käsitataks kriminaalkuriteona.
Selgitus
Õiguslikust seisukohast ei saa hooletus käitumises osalemist või sellele õhutamist käsitada kriminaalkuriteona. Sellisena tuleks käsitada ainult tahtlikku osalemist ja õhutamist.
Muudatusettepanek 6 Artikli 5 lõige 1
1. Liikmesriigid tagavad, et artiklites 3 ja 4 kirjeldatud õigusrikkumistele järgneks tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalsanktsioonide kohaldamine.		1. Liikmesriigid tagavad, et artiklites 3 ja 4 kirjeldatud õigusrikkumistele järgneks süsteemselt tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalõiguslike sanktsioonide kohaldamine.
Selgitus
Nimetatud sõnastus võimaldab selgemalt väljendada seda, et artiklites 3 ja 4 sätestatud õigusrikkumistele järgnevad igas olukorras kriminaalõiguslikud sanktsioonid, jätmata sellegipoolest välja võimalust, et liikmesriigid lisaksid nimetatud kriminaalõiguslikele sanktsioonidele teist tüüpi täiendavad sanktsioonid (vt artikli 5 lõike 5 kohta tehtud muudatusettepanekut).
Muudatusettepanek 7 Artikli 5 lõige 2
2. Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 punktides b–h kirjeldatud õigusrikkumistele järgneks maksimaalselt vähemalt ühe- kuni kolmeaastane vabadusekaotus, juhul kui õigusrikkumine on raske hooletuse tagajärg ja põhjustab olulist kahju õhu, pinnase ja vee kvaliteedile, loomadele või taimedele.		välja jäetud
Selgitus
Euroopa Kohus märkis oma 23. oktoobri 2007. aasta otsuses (C-440/05, komisjon versus nõukogu) selgelt, et "kohaldamisele kuuluvate kriminaalkaristuste liigi ja raskuse kindlaksmääramise osas tuleb nentida, et [see] ei kuulu [...] ühenduse pädevusse". Et viia komisjoni ettepanek vastavusse kohtuotsuse sisuga, tuleb käesolevad lõiked kustutada.
Muudatusettepanek 8 Artikli 5 lõige 3
3. Liikmesriigid tagavad, et järgmistele õigusrikkumistele järgneks maksimaalselt vähemalt kahe- kuni viieaastane vabadusekaotus:		välja jäetud
a) artikli 3 punktis a osutatud õigusrikkumised, juhul kui need on raske hooletuse tagajärg;
b) artikli 3 punktides b–f osutatud õigusrikkumised, juhul kui need on raske hooletuse tagajärg ja põhjustavad inimese surma või tõsiseid kehavigastusi;
c) artikli 3 punktides b–h osutatud õigusrikkumised, juhul kui need on toime pandud tahtlikult ja tekitavad olulist kahju õhu, pinnase ja vee kvaliteedile, loomadele või taimedele;
d) artiklis 3 osutatud õigusrikkumised, juhul kui need on toime pandud kuritegeliku ühenduse raames raamotsuse [….organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta] tähenduses.
Selgitus
Euroopa Kohus märkis oma 23. oktoobri 2007. aasta otsuses (C-440/05, komisjon versus. nõukogu) selgelt, et "kohaldamisele kuuluvate kriminaalkaristuste liigi ja raskuse kindlaksmääramise osas tuleb nentida, et [see] ei kuulu [...] ühenduse pädevusse". Et viia komisjoni ettepanek vastavusse kohtuotsuse sisuga, tuleb käesolevad lõiked kustutada.
Muudatusettepanek 9 Artikli 5 lõige 4
4. Liikmesriigid tagavad, et järgmistele õigusrikkumistele järgneks maksimaalselt vähemalt viie- kuni kümneaastane vabadusekaotus:		välja jäetud
a) artikli 3 punktis a osutatud õigusrikkumine, juhul kui rikkumine on toime pandud tahtlikult;
b) artikli 3 punktides b–f osutatud õigusrikkumised, juhul kui need on toime pandud tahtlikult ja põhjustavad inimese surma või tõsiseid kehavigastusi.
Selgitus
Euroopa Kohus märkis oma 23. oktoobri 2007. aasta otsuses (C-440/05, komisjon versus nõukogu) selgelt, et "kohaldamisele kuuluvate kriminaalkaristuste liigi ja raskuse kindlaksmääramise osas tuleb nentida, et [see] ei kuulu [...] ühenduse pädevusse". Et viia komisjoni ettepanek vastavusse kohtuotsuse sisuga, tuleb käesolevad lõiked kustutada.
Muudatusettepanek 10 Artikli 5 lõige 5
5. Käesolevas artiklis sätestatud kriminaalsanktsioonidega võivad kaasneda muud sanktsioonid või meetmed, eriti aga:		5. Asjassepuutuvate kriminaalsanktsioonidega võivad kaasneda täiendavad haldus- või tsiviilsanktsioonid või meetmed, nagu näiteks:
(a) füüsilisele isikule pandud keeld tegutseda alal, mis nõuab ametlikku luba või heakskiitu, või asutada ja juhtida äriühingut või fondi, kui tema süüdimõistmise põhjustanud asjaoludest nähtub selgesti oht, et samasugune kuritegelik tegevus võib jätkuda;		(a) füüsilisele isikule pandud keeld tegutseda alal, mis nõuab ametlikku luba või heakskiitu, või asutada ja juhtida äriühingut või fondi, kui tema süüdimõistmise põhjustanud asjaoludest nähtub selgesti oht, et samasugune kuritegelik tegevus võib jätkuda;
(b) süüdimõistmist või kohaldatavaid sanktsioone või meetmeid käsitleva kohtuotsuse avaldamine;		(b) süüdimõistmist või kohaldatavaid sanktsioone või meetmeid käsitleva kohtuotsuse avaldamine;
(c) kohustus taastada keskkonna seisund.		(c) kohustus taastada keskkonna seisund.
Muudatusettepanek 11 Artikli 5 lõige 5 a (uus)
		5 a. Liikmesriigid tagavad, et raskendava asjaoluna võetakse arvesse artiklites 3 ja 4 sätestatud kuritegude toimepanemine kuritegeliku ühenduse raames nõukogu raamotsuse […organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (KOM(2005)0006)] tähenduses.
Selgitus
Tuleks nõuda, et kuritegeliku ühenduse raames toime pandud keskkonda kahjustavaid õigusrikkumisi loetaks raskendavaks asjaoluks. Sellega ei piirata mingil moel liikmesriikide pädevust kriminaalkaristuste liigi ja raskuse kindlaksmääramise osas.
Muudatusettepanek 12 Artikli 7 lõige 2
2. Lõikes 1 ettenähtud trahvid on järgmised:		välja jäetud
a) maksimaalselt vähemalt 300 000 kuni 500 000 eurot, juhul kui artikli 3 puntides b–h loetletud õigusrikkumised on raske hooletuse tagajärg ja on põhjustanud olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile, loomadele või taimedele;
b) maksimaalselt vähemalt 500 000 kuni 750 000 eurot, kui:
i) artikli 3 punktis a osutatud õigusrikkumine on raske hooletuse tagajärg või
ii) artikli 3 punktides b–h osutatud õigusrikkumine on:
- raske hooletuse tagajärg ja põhjustab inimese surma või tõsiseid kehavigastusi või
- toime pandud tahtlikult ja tekitab olulist kahju õhu, pinnase ja vee kvaliteedile, loomadele või taimedele või
iii) artiklis 3 osutatud õigusrikkumine on toime pandud tahtlikult kuritegeliku ühenduse raames raamotsuse [….organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta] tähenduses;
c) maksimaalselt vähemalt 750 000 kuni 1 500 000 eurot, kui:
i) artikli 3 punktis a osutatud õigusrikkumine on toime pandud tahtlikult või
ii) artikli 3 punktides b–f osutatud õigusrikkumine on toime pandud tahtlikult ja põhjustab inimese surma või tõsiseid kehavigastusi.
Liikmesriigid võivad rahatrahvide määramisel kohaldada süsteemi, mille kohaselt on trahv proportsionaalne juriidilise isiku käibega, süüteo toimepanekuga saadud või kavandatud rahalise kasuga või mis tahes muu väärtusega, mis näitab juriidilise isiku finantsseisundit, eeldusel et selline süsteem võimaldab määrata maksimumtrahve, mis võrduvad vähemalt maksimumtrahvidele kehtestatud miinimumiga. Liikmesriigid, kes rakendavad direktiivi vastavalt kõnesolevale süsteemile, teavitavad komisjoni oma sellekohasest kavatsusest.
Selgitus
Euroopa Kohus märkis oma 23. oktoobri 2007. aasta otsuses (C-440/05, komisjon versus nõukogu) selgelt, et "kohaldamisele kuuluvate kriminaalkaristuste liigi ja raskuse kindlaksmääramise osas tuleb nentida, et [see] ei kuulu [...] ühenduse pädevusse". Et viia komisjoni ettepanek vastavusse kohtuotsuse sisuga, tuleb käesolevad lõiked kustutada.
Muudatusettepanek 13 Artikli 7 lõige 3
3. Liikmesriikides, kus euro ei ole veel kasutusele võetud, lähtutakse Euroopa Liidu Teatajas […] avaldatud euro ja liikmesriikide omavääringu vahelisest vahetuskursist.		välja jäetud
Selgitus
Euroopa Kohus märkis oma 23. oktoobri 2007. aasta otsuses (C-440/05, komisjon versus nõukogu) selgelt, et "kohaldamisele kuuluvate kriminaalkaristuste liigi ja raskuse kindlaksmääramise osas tuleb nentida, et [see] ei kuulu [...] ühenduse pädevusse". Et viia komisjoni ettepanek vastavusse kohtuotsuse sisuga, tuleb käesolevad lõiked kustutada.

MENETLUS

Pealkiri	Keskkonna kaitsmine kriminaalõiguse kaudu
Viited	KOM(2007)0051 – C6-0063/2007 – 2007/0022(COD)
Vastutav komisjon	JURI
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	LIBE 15.3.2007
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Luis Herrero-Tejedor 20.3.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	18.12.2007		26.3.2008
Vastuvõtmise kuupäev	26.3.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	38 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alexander Alvaro, Philip Bradbourn, Giusto Catania, Carlos Coelho, Elly de Groen-Kouwenhoven, Esther De Lange, Panayiotis Demetriou, Gérard Deprez, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Bárbara Dührkop Dührkop, Armando França, Urszula Gacek, Patrick Gaubert, Lilli Gruber, Jeanine Hennis-Plasschaert, Lívia Járóka, Ewa Klamt, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Stavros Lambrinidis, Henrik Lax, Roselyne Lefrançois, Sarah Ludford, Rareş-Lucian Niculescu, Martine Roure, Inger Segelström, Vladimir Urutchev, Ioannis Varvitsiotis, Manfred Weber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Edit Bauer, Anne Ferreira, Ignasi Guardans Cambó, Luis Herrero-Tejedor, Sophia in ‘t Veld, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Metin Kazak, Jean Lambert, Jörg Leichtfried, Siiri Oviir, Nicolae Vlad Popa

(1)	KOM (2007) 0051, 9. veebruar 2007.
(2)	Kohtuasi C-176/03, 13. september 2005.
(3)	Kohtuasi C-440/05, komisjon versus nõukogu.
(4)	Kõnealuse kohtuotsuse punkt 70.
(5)	Artikli 69f lõige 2, ehkki Ühendkuningriigile, Iirimaale ja Taanile (ning ka teistele liikmesriikidele) jääb võimalus blokeerida kriminaalõigusega seotud asjaomaste meetmete vastuvõtmine.

MENETLUS

Pealkiri	Keskkonna kaitsmine kriminaalõiguse kaudu
Viited	KOM(2007)0051 – C6-0063/2007 – 2007/0022(COD)
EP-le esitamise kuupäev	9.2.2007
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	JURI 15.3.2007
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	ENVI 15.3.2007		LIBE 15.3.2007
Kaasatud komisjon(id) istungil teada andmise kuupäev	ENVI 12.7.2007
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Hartmut Nassauer 10.4.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	25.6.2007		26.2.2008	27.3.2008
Vastuvõtmise kuupäev	8.4.2008
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	15 11 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Carlo Casini, Titus Corlăţean, Marek Aleksander Czarnecki, Bert Doorn, Monica Frassoni, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Piia-Noora Kauppi, Klaus-Heiner Lehne, Alain Lipietz, Antonio López-Istúriz White, Antonio Masip Hidalgo, Hans-Peter Mayer, Manuel Medina Ortega, Hartmut Nassauer, Aloyzas Sakalas, Francesco Enrico Speroni, Daniel Strož, Diana Wallis, Rainer Wieland, Jaroslav Zvěřina, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Sharon Bowles, Mogens Camre, Vicente Miguel Garcés Ramón, Jean-Paul Gauzès, Arlene McCarthy, Georgios Papastamkos, Michel Rocard, József Szájer, Jacques Toubon
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Reinhard Rack

Viimane päevakajastamine: 15. oktoober 2008

Õigusalane teave