Menetlus : 2008/2004(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0283/2008

Esitatud tekstid :

A6-0283/2008

Arutelud :

PV 03/09/2008 - 17
CRE 03/09/2008 - 17

Hääletused :

PV 04/09/2008 - 7.6
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0407

RAPORT     
PDF 203kDOC 110k
2. juuli 2008
PE 405.975v02-00 A6-0283/2008

Teenuskaubandus

(2008/2004(INI))

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon

Raportöör: Syed Kamall

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
  majandus- ja rahanduskomisjonI ARVAMUS
  siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

teenuskaubanduse kohta

(2008/2004(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse teenuskaubanduse üldlepingut (GATS), mis jõustus jaanuaris 1995;

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas. Panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse” (KOM(2006)0567);

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Globaalne Euroopa: tugevam partnerlus Euroopa eksportijate turulepääsu nimel” (KOM(2007)0183);

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt CARIFORUM’i riikide vahelise majanduspartnerluslepingu allakirjutamise ja esialgse kohaldamise kohta (KOM(2008)0155);

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus, millega sõlmitakse majanduspartnerlusleping ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt CARIFORUM’i riikide vahel (KOM(2008)0156);

–   võttes arvesse oma 22. mai 2007. aasta resolutsiooni globaalse Euroopa kohta – konkurentsivõime välisaspektid”(1);

–   võttes arvesse oma 19. veebruari 2008. aasta resolutsiooni ELi strateegia kohta turulepääsu tagamiseks Euroopa äriühingutele(2);

–   võttes arvesse oma 13. detsembri 2007. aasta resolutsiooni kaubandus- ja majandussuhete kohta Koreaga(3);

–   võttes arvesse oma 8. mai 2008. aasta resolutsiooni kaubandus- ja majandussuhete kohta Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooniga (ASEAN)(4);

–   võttes arvesse oma 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta pärast Hongkongis toimunud WTO ministrite konverentsi(5);

–   võttes arvesse oma 12. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Mercosuri vaheliste majandus- ja kaubandussuhete kohta piirkondadevahelise assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks(6);

–   võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni ELi ja USA Atlandi-üleste majandussuhete kohta(7);

–   võttes arvesse oma 13. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina vaheliste kaubandussuhete väljavaadete kohta(8);

–   võttes arvesse oma 28. septembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu majandus- ja kaubandussuhete kohta Indiaga(9);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja majandus- ja rahanduskomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A6-0283/2008),

A.  arvestades, et Euroopa Liit on kõige konkurentsivõimelisem osaleja teenuskaubanduses; arvestades, et rohkem kui 28 protsendiga maailma koguekspordist on Euroopa Liit maailma suurim eksportija ja suurim teenuste osutaja ning on seetõttu väga huvitatud, et kaupadele, teenustele ja investeeringutele avaneksid uued turud;

B.   arvestades, et 2007. aastal hõlmas teenusesektor üle 75% EL25 SKTst; arvestades, et 2007. aastal oli teenuste osakaal SKTst Põhja-Ameerikas umbes 78%, Aafrikas 52% ja Aasias 60%; arvestades, et teenuskaubandus hõlmab senini 25% maailmakaubandusest, kuigi nimetatud sektoril on tohutu potentsiaal turuosa suurendamiseks ja uute töökohtade loomisele kaasaaitamiseks;

D.  arvestades, et kvaliteetsete töökohtade loomisega kaasneb töökohtade arvu suurenemine; võtab teadmiseks, et just teenuste sektoris luuakse kõige rohkem osalise tööajaga töökohti ning et selle majandussektori arengus tuleb võtta arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) soovitusi;

E.   arvestades, et mitmepoolne kaubandussüsteem, mida kehastab Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), on jätkuvalt kõige tõhusam raamistik ausa ja õiglase kaubavahetuse saavutamiseks ülemaailmsel tasemel, sest selle raames töötatakse välja asjakohased eeskirjad ja tagatakse nende järgimine; arvestades, et WTO peab oma rollis teenuskaubanduse üldlepingu (GATS) suhtes arvesse võtma teenustesektori eri olemust, kuivõrd sektori liberaliseeritus või püsivad kaubandustõkked ei ole koguseliselt mõõdetavad;

F.   arvestades, et GATS on ja peab olema mitmepoolne raamistik teenuskaubanduse reguleerimiseks; arvestades, et see ei takista riike ja eriti ELi pidamast läbirääkimisi kahepoolsete kokkulepete üle, mis sisaldavad kaugemaleulatuvaid erikohustuste loendeid, võttes siiski arvesse, et kahepoolsed kokkulepped võivad mitmepoolse raamistiku edenemist või tähtsust kahjulikult mõjutada;

G.  arvestades, et tõhus teenuste infrastruktuur on majandusedu eeltingimus; arvestades, et maailmatasemel teenuste kättesaadavus aitab kaupade ja teenuste eksportijatel ja tootjatel arengumaades lõigata kasu oma konkurentsivõimest; arvestades, et rida arengumaid on välisinvesteeringutele ja -teadmistele tuginedes samuti suutnud saavutada edu rahvusvahelistel teenuseturgudel; arvestades, et teenuste liberaliseerimine on seega muutunud paljude arengustrateegiate oluliseks tahuks;

H.  arvestades, et kaubandustakistused ja piiritagused tõkked ei piira mitte ainult kaubavahetust, vaid mõjutavad tõsiselt ka teenuskaubandust ja riigihankeid;

I.    arvestades, et teenusteturu avamisel tuleb erineva arengutaseme arvessevõtmiseks selget vahet teha tööstusriikide ja arengumaade vahel ning konkreetsete arengumaade vahel;

J.    arvestades, et mõned arengumaad ja eriti vähim arenenud maad peaksid parandama oma valitsemistava ning looma tõhusad struktuurid ja infrastruktuuri kaubanduse suurendamiseks ja teenusteturgude laiendamiseks;

K.  arvestades, et on oluline, et Euroopa Parlamendil oleks õigeaegne juurdepääs komisjoni erinevate läbirääkimisvolituste tekstidele,

Üldised märkused

1.   märgib, et arengu edendamisele ja vaesuse vähendamisele suunatud rahvusvaheline kaubandus peab kaasa aitama ka sotsiaalsele arengule ja väärikale tööle; märgib, et kaubanduseeskirjades tuleb järgida ILO kehtestatud sotsiaalseid standardeid; rõhutab, et võitlus igasuguse ärakasutamise vastu töökohal (eelkõige sunnitöö ja laste töö keeld) ning ametiühinguvabaduse austamine on kõikide huvides tasakaalustatud kaubanduse jaoks olulised; kinnitab vajadust uurida kaubanduse ja sotsiaalküsimuste vastastikust toimet;

2.   juhib tähelepanu Euroopa teenusepakkujate välise konkurentsivõime kõrgele tasemele; kutsub komisjoni üles taotlema kaubandusläbirääkimistel järkjärgulist ja vastastikust teenuseturule juurdepääsu avamist, reeglite ja eeskirjade suurema läbipaistvuse ja prognoositavuse poliitikat ning karme reegleid ja sanktsioone, võitlemaks korruptsiooni ja monopolide vastu, et mõlema lepingupoole kodanikel ja ettevõtjatel oleks juurdepääs suuremale hulgale teenustele;

3.   tunnistab täielikult, et praegu tehakse vahet eri laadi teenuste vahel, millel on või ei ole majanduslik ja turuväärtus või mis teenivad avalikku ja üldist huvi;

4.   tuletab meelde, et komisjon peab kohustuste loendite üle läbirääkimisi pidades arvestama erinevaid liikmesriikide ja arengumaade huvisid;

5.   on seisukohal, et tõhusalt toimiv teenuste siseturg on tähtis ELi ettevõtjate ülemaailmse konkurentsivõime huvides; rõhutab, et sellega seoses on oluline ühenduse õigusaktide, sealhulgas direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul(10), õigeaegne ja korrektne rakendamine ning ülevõtmine;

6.   rõhutab, et teenustesektori kaudu võidakse leida lahendusi paljudele keskkonnaprobleemidele ning on veendunud, et need lahendused kuuluvad ELi oskusteabe ekspordi peamiste lisandväärtusega elementide hulka; toonitab, et teenustesektori tähtsust tuleb võtta arvesse säästva arengu poliitika kujundamisel;

7.   tervitab komisjoni rõhutatud seisukohta, et tuleb tagada üleilmastumise positiivse mõju jõudmine tarbijateni; rõhutab, et aus konkurents teenuste alal koos kõrgetasemelise tarbijakaitsega on otsustavalt tähtis, kui tahetakse tagada, et tarbijatele oleks kasu Euroopa avatud turust;

8.   on veendunud, et teenused etendavad igas majanduses olulist rolli, ning on seisukohal, et teenuseturule juurdepääsu ulatuslikum avamine, milles võetakse arvesse tegelike majandusolude erinevust, ei ole seetõttu oluline mitte ainult arenenud riikidele, vaid ka arengumaadele;

9.    rõhutab vajadust, et Euroopa Liit võtaks teenuste dereguleerimise ja liberaliseerimise nõudmisel arvesse erinevaid arengutasemeid, ning toonitab seetõttu, et EL ei saa ega tohiks kehtestada teiste maade suhtes mudelit „kõigile ühe mõõdupuuga”;

10. tunnustab riikide suveräänsust ja seega nende õigust reguleerida kõiki teenuste valdkondi, eriti avalike teenuste valdkonda, sõltumata sellest, kas GATSi raames on võetud kohustusi – eeldusel, et sellised eeskirjad on kehtestatud kooskõlas GATSi artikliga VI siseriikliku reguleerimise kohta; usub, et teenuseturud vajavad tõhusaks toimimiseks selgeid ja õiguslikult üheselt mõistetavaid eeskirju;

11. on seisukohal, et tõhususe kasv, mis tuleneks turgude avamisest teenuste konkurentsile, kui sellega kaasnevad siseriiklikud reguleerivad meetmed, lubaks vähemarenenud riikidel pakkuda oma kodanikele suuremat hulka teenuseid; rõhutab vajadust tagada taskukohaste hindadega ja kõrgete kvaliteedistandarditega universaalsed, kõigile kättesaadavad ja jätkusuutlikud teenused;

12. rõhutab vajadust liberaliseerimist reguleerivate eeskirjade ja standardite järele; toetab keskkonna- ja kvaliteedistandardite mõistlikku ja objektiivset järgimist, ilma et tekitataks ebavajalikke kaubandustõkkeid;

13. tunneb heameelt selle üle, et komisjon avaldas ühenduse pakkumispaketi praeguste GATSi läbirääkimiste käigus, on siiski seisukohal, et komisjon peaks põhjalikumalt arutama päevakohaseid arenguid Euroopa Parlamendi ja selle vastutavate komisjonidega;

14. juhib tähelepanu, et teenuskaubandus on suures osas ekspertteadmiste ülekandmine riikide vahel ja et vaba teenuskaubandus on seega iga arengustrateegia oluline osa, sest see võimaldab oskusteadmiste laialdast edasikandmist kiiresti ja tõhusalt;

15. tunnistab, et sageli tekivad mõnedes arengumaades teenuste osutamisel probleemid õigluse ja läbipaistvusega arenenud majandussüsteemidest pärit ettevõtete kaasosaluse tõttu;

16. nõuab komisjonilt üksikasjalikku ülevaadet konkreetsetest teenindussektoritest, näiteks tarkvara-, filmi-, logistika- ja finantsteenuste sektor, mis on teatavates arengumaades otsustava tähtsusega ning mida osutatakse ja turustatakse kogu maailmas; nõuab ühtlasi komisjonilt üksikasjalikke analüüse nende teenuste mõju kohta Euroopa teenuseturule;

17. nõuab komisjonilt üksikasjalikku ülevaadet olulistest andmetest kaevandusteenuste kohta, mida osutatakse ülemaailmselt; nõuab ühtlasi komisjonilt üksikasjalikku teavet teenuste osutamise asukoha, ettevõtjate, teenuste ulatuse ja kvaliteedi kohta;

Doha arenguvoor ja GATS

18. tuletab meelde GATSi artiklit XIX, mille kohaselt tuleb liikmetel asuda pidama järjestikuseid läbirääkimisvoore, alustades mitte hiljem kui viis aastat pärast WTO lepingu jõustumise kuupäeva ja seejärel perioodiliselt, et saavutada järkjärguline suurem teenuskaubanduse liberaliseerimine; tuletab meelde, et sellised läbirääkimised toimuvad üksikettevõtja põhimõttel ja need tuleb seega tasakaalustada teistes läbirääkimisvaldkondades esitatud huvidega;

19. tuletab meelde, et GATSi põhimõtted ei keela erastamist ega deregulatsiooni; rõhutab seetõttu, et iga riik on vaba liberaliseerima mistahes teenusesektorit; rõhutab, et GATSi loendid tegelevad iga WTO liikme seotud kohustustega teenuskaubanduse seisukohast ja et iga liige on vaba avama oma turgu väljaspool GATSi kohustusi eeldusel, et järgitakse enamsoodustusrežiimi põhimõtet või GATSi artiklit V majandusintegratsiooni kohta;

20.  tuletab meelde, et Doha arenguvoor peab keskenduma arengule ja et vastavalt sellele peavad läbirääkimised teenuskaubanduse üle teenima nii ELi huve kui ka vaeseimate riikide majanduskasvu huve;

21. rõhutab vajadust jätta arengumaadele kaubanduse avamisel vastastikkuse määra osas kaalutlusruumi, võimaldades neil liberaliseerimise kiiruse üle ise otsustada;

22. toetab kiiret otsust tingimuste paketi osas põllumajandustoodete ja mittepõllumajandustoodete turulepääsu (NAMA) läbirääkimistel, selleks et edasi liikuda GATSi läbirääkimistega; rõhutab, kui tähtis on, et WTO liikmed teeksid olulisi pakkumisi; avaldab kahetsust, et suurem osa liikmetest ei ole seda senini teinud;

23. tervitab seoses sellega märguandekonverentsi väljakuulutamist, et edendada Doha arenguvooru läbirääkimisi teenuste osas, mis on praegu surnud punktis; rõhutab, et sellised riigid nagu Brasiilia, India ja Hiina peaksid parandama oma praeguseid pakkumisi, et saavutada läbimurre;

24. märgib ära arengumaade taotluse eelkõige ELile ja USA-le parandada pakkumisi 4. režiimi osas; peab vajalikuks leida õige tasakaal, mis rahuldaks mõlemaid pooli; nõuab, et komisjon teavitaks teda kõikidest muudatustest esialgsetesse taotlustesse;

Kahepoolsed ja piirkondlikud kokkulepped

25. toetab selget ja ambitsioonikat kohustuste taset praegu läbiräägitavates ning tulevastes kahepoolsetes ja piirkondlikes kaubanduslepingutes;

26. võtab teadmiseks AKV-riikide Kariibi mere piirkonna foorumiga (CARIFORUM) sõlmitud majanduspartnerluslepingus saavutatud tulemusi; usub, et teenuskaubandus on arengumootor, tingimusel et nende teenuste reguleerimiseks on olemas kindlad ja läbipaistvad siseriiklikud eeskirjad;

27. toetab eriti ELi-CARIFORUMi lepingu kokkulepet 4. režiimi osas; on seisukohal, et see on vahend vältimaks ekspertteadmiste kasutamatajätmist;

28. usub seoses läbirääkimistega ELi-ASEANi vabakaubanduslepingu üle, et nendes lepingu aspektides, mis avaldavad mõju riigihangetele, investeeringutele ja teenustele, tuleks arvesse võtta ASEANi liikmete erinevat arengutaset ja austada kõigi osaliste õigust reguleerida avalikke teenuseid, eriti neid, mis on seotud põhivajadustega – mis ei tohiks siiski takistada eraettevõtjaid täitmast lünki seal, kus riik ei suuda kodanikele vajalikke teenuseid osutada;

29. tunneb seoses läbirääkimistega ELi-Korea vabakaubanduslepingu üle muret raskuste pärast, mida kogevad välisfirmad, taotledes juurdepääsu Korea teenuseturule, sh pangandusele, kindlustusele, telekommunikatsioonile, uudisteagentuuridele ja juriidilisele nõustamisele; nõuab tungivalt, et komisjon tegeleks selle küsimusega läbirääkimistel vabakaubanduslepingu üle;

30. rõhutab seoses läbirääkimistega ELi-India vabakaubanduslepingu üle meie partnerluse tähtsust Indiaga ja vajadust saavutada ambitsioonikas kokkulepe oluliste ja ulatuslike kohustustega, võimalikult väheste piirangutega India turule pääsu osas, mis oleks võimalik kõikide tarneviiside puhul; juhib tähelepanu asjaolule, et teenuskaubanduse liberaliseerimine peab hõlmama vähemalt 90% sektorist ja kaubandusmahust, nagu nõutakse GATSi artiklis V; rõhutab, et piirangud on eriti tuntavad sellistes valdkondades nagu finantsteenused, väärtpaberid, raamatupidamine, telekommunikatsioon, turustamine, posti- ja kulleriteenused ning õigusteenused;

31. on seoses ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu vabakaubanduslepingu läbirääkimistega mures läbipaistvuse ja aruandekohustuste taseme pärast finantsteenuste valdkonnas ning eelkõige riiklike investeerimisfondide investeeringute valdkonnas;

Valdkonnapõhised küsimused

32. märgib ära Maailmapanga viimase uuringu, mis näitab, et mõnedes riikides nagu Etioopias, Nigeerias, Kenyas ja Ugandas saab madalaimas sissetulekukvintiilis üle 40% inimestest arstiabi kasumit taotlevast erasektorist; rõhutab investeeringute vajalikkust sellesse valdkonda, et neid vajadusi rahuldada; rõhutab lisaks, et EL peaks toetama nendes riikides teenindussektori jaoks kindlate siseriiklike eeskirjade arendamist, et võimaldada neil oma teenuseturge hiljem avada;

33. märgib, et ükski WTO liige ei ole veel võtnud kohustusi veevarustuse sektoris; rõhutab, et kui selline kohustus võetakse, ei takista see riiki kehtestamast selliseid kvaliteedi-, ohutuse- või hinnatasemeid või muid poliitilisi eesmärke nagu ta vajalikuks peab, ning et samad eeskirjad kehtivad nii välismaiste kui ka kohalike tarnijate kohta;

34. rõhutab selliste kultuuriteenuste nagu audiovisuaal-, muusika- ja kirjastussektori tähtsust nii Euroopa tööstuste kui ka kaubanduspartnerite jaoks; palub komisjonil tagada, et kultuuriteenuste kaubandust tasakaalustatakse nõuetekohaselt, austades seejuures intellektuaalomandi õiguste kaitset;

35. märgib, et mõnedes riikides, nagu Pakistanis ja Indias, võib erasektor avalikku sektorit aidata hariduse pakkumisel ilma suuremate kuludeta;

36. rõhutab, et paljudes arengumaades on eriti turismisektori panus majandusse väga suur; peab seetõttu oluliseks Euroopa Liidu abi arengukoostöö ja tehnilise abi kaudu;

37. usub, et eelnevalt kehtestatud kindlate ja läbipaistvate siseriiklike eeskirjade alusel võib ettevaatlik ja etapiviisiline finantsteenuste turu avamine arengumaades pakkuda kodanikele ja ettevõtjatele juurdepääsu rahalistele vahenditele kohalike töökohtade loomiseks ja vaesuse vähendamiseks, sest nad ei ole enam sunnitud sõltuma riiklikest monopolidest või asutustest;

38. on seisukohal et oma välise konkurentsivõime tugevdamiseks peab Euroopa Liit võtma oma kaubanduspoliitikas meetmeid, et suurendada e-kaubanduse ja elektrooniliste tehingute turvalisust ning parandada andmekaitset;

39. märgib, et teenused, eriti finantsteenused, puudutavad paljusid pädevusvaldkondi, ja rõhutab, et käesoleva resolutsiooni keskmes on teenuskaubandus, st turulepääsu saavutamine turgude vabatahtliku avamise kaudu nõudmise ja pakkumise meetodil toimuvate läbirääkimiste tulemusena; teeb ettepaneku, et selliseid valdkondi nagu finantsjärelevalve, reguleerimine ja muud finantsteenuste eri aspektidega seonduvad küsimused, tuleks käsitleda asjakohases raamistikus;

40. toetab igati komisjoni arvamust, et turulepääs ja vabakaubandus teenuste valdkonnas on Lissaboni majanduskasvu ja tööhõivestrateegia oluline osa; rõhutab, et kõik osalevad riigid ja piirkonnad saavad kasu avatud turgudest koos tasakaalustatud ja reguleeritud vabakaubandusega teenuste valdkonnas;

41. märgib, et Euroopa äriühingud on rahvusvahelisel tasandil üha aktiivsemad, et ülemaailmset majanduskasvu edendavad suures osas kolmandad riigid ning et parem turulepääs aitaks seega kaasa Euroopa Liidu konkurentsivõime suurendamisele;

42. on arvamusel, et teenuskaubandus on vajalik täiendus kaubavahetusele ja neid ei peaks käsitama eraldiseisvatena;

43. on seisukohal, et teenustel põhinev majandus on muutunud OECD riikide majanduses kvantitatiivselt kõige olulisemaks majandussektoriks ja et kasvanud kaubandus ja teenuste kättesaadavus suurendavad majanduskasvu ning hõlbustavad ettevõtete kasvu ja arengut, parandades seeläbi muude tööstussektorite tulemuslikkust, sest teenused on üha rohkem omavahel seotud üleilmastunud maailmas olulised vahetooted;

44. tunnistab, et turulepääsu saavutamine teenuste valdkonnas on WTO Doha arengukava läbirääkimistel keeruline protsess; kutsub komisjoni üles töötama välja tasakaalustatud paketti koos ambitsioonika pakkumisega teenuste, eriti finantsteenuste valdkonnas, milles Euroopa ettevõtetel on konkurentsivõimelised ekspertteadmised ja suur kasvupotentsiaal; märgib, et eeskirjade ja standardite täitmine on vajalik selleks, et hoida ära mittetariifseid tõkkeid, mis võivad olla probleemiks teenuste valdkonnas;

45. kutsub komisjoni üles võtma kaubandusläbirääkimistel täielikult arvesse üldhuviteenuste olemasolu ja turgude avamise potentsiaalset mõju üldhuviteenuste korraldusele;

46. märgib, et finantsteenuste seisukohast on ELil üks maailma kõige avatumaid turge, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liit peab pidama aktiivsemaid ja tasakaalustatumaid läbirääkimisi teenuskaubanduse üle ning toetama avatuse, arengu ja vastastikkuse põhimõtet;

47. rõhutab, kui oluline on, et finantsteenuste eest vastutavad asutused peaksid sammu kõikide arengutega Euroopa ja ülemaailmsel finantsteenuste turul; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama Euroopa reguleerivaid raamistikke ning tõhustama reguleerimisalast dialoogi Euroopa Liidu ja tema kaubanduspartnerite vahel eesmärgiga vähendada kaubandustõkkeid;

48. kutsub komisjoni üles uurima kolmandate riikide offshore tavasid, mis ohustavad vastastikku kasulikku turgude avamist;

49. kutsub liikmesriike üles töötama komisjoniga integreerituma ja ühtsema kaubanduspoliitika nimel, eriti investeeringute valdkonnas; juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriigid ei tohiks välisinvesteeringute riske üle hinnata, vaid peaksid püüdlema majanduse tõhusa avatuse ja riigi omanduses olevate fondide osas ühise lähenemise poole; nendib vajadust hinnata küsimusi nagu varustuskindlus, eelkõige mis puudutab riigiettevõtete välisinvesteeringuid energiasektorisse, tuletab meelde, et sellist hindamist ei tohi kasutada kaitsemeetmena;

50. juhib komisjoni tähelepanu Euroopa Liidus konkurentsieeskirjadest kinnipidamisega seonduvatele võimalikele riskidele, sest WTO riigihangete lepingus puudub vastastikkuse põhimõte;

51. nõuab, et komisjon võtaks rangemaid meetmeid eelkõige Interneti teel leviva võltsimise vastu, soodustades muu hulgas paremat koostööd riikide haldusasutuste vahel;

52. toetab komisjoni tugevat poolehoidu mitmepoolsetele kaubandusläbirääkimistele, aga märgib, et teenuskaubanduse valdkonnas, eriti finantsteenuste osas võivad vabakaubanduslepingud turulepääsu saavutamiseks paremini sobida; toetab tugevalt täielike majanduspartnerluslepingute sõlmimist AKV riikidega, mis hõlmavad mitte ainult kaupasid, vaid ka teenuseid ja investeeringuid, võimaldades nendel riikidel integreeruda maailmamajandusse;

53. rõhutab, et tõhus turulepääs finantsteenuste valdkonnas loob paremad konkurentsivõimalused, läbipaistvuse ja mitmekesisuse; märgib, et eelkõige kasvava majandusega riikides võib tõhus turulepääs kaasa tuua tugevama kohaliku finantsturu arengu, mis tuleb kasuks asutatavatele ettevõtetele ning annab tarbijatele suurema valiku ja paremad tooted;

54. võttes arvesse AKV riikide nõrka finants-, haldus- ja institutsioonilist suutlikkust, kutsub komisjoni üles maksuparadiisina tuntud riikidega sõlmitavate kaubanduslepingute läbirääkimistel ja rakendamisel järgima rahvusvaheliselt kokkulepitud reguleerimis- ja järelevalvenorme finantsteenuste sektoris;

55. on arvamusel, et juurdepääs finantsteenustele (mikrokrediit, juurdepääs pangaarvetele ja põhilistele pangateenustele, hüpoteegid, liising ja faktooring, kindlustus, pensionid ja kohalikud ning rahvusvahelised ülekanded) on eriti vajalik arengumaades elavatele inimestele, et hakata tegelema lihtsa majandustegevusega, ning palub seetõttu komisjonil edendada finantsteenuste paremat turulepääsu arengumaades ja soodustada usaldusväärset reguleerimist, konkurentsivõimeliste turgude arengut ja finantsteenustealast haridust.

o

o o

56. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Maailma Kaubandusorganisatsioonile ja selle liikmesriikidele.

(1)

ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 128.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0053.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0629.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0195.

(5)

ELT C 293 E, 2.12.2006, lk 155.

(6)

ELT C 308 E, 16.12.2006, lk 182.

(7)

ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 235.

(8)

ELT C 233 E, 28.9.2006, lk 103.

(9)

ELT C 306 E, 15.12.2006, lk 400.

(10)

ELT L 376, 29.12.2006, lk 36.


SELETUSKIRI

SISSEJUHATUS

Käesoleva raporti eesmärk on rõhutada teenuskaubanduse tähtsust jõukuse ja töökohtade loojana kõikide maailma majanduste jaoks ning arengu katalüsaatorina. Teenused moodustavad igal pool maailmas majanduse ja äri selgroo, mitte ainult jõukuse tekitamise vahendina kui sellisena, vaid ka olulise toetuse pakkujana majandusele ja tööstusele tervikuna, näiteks rahanduse, logistika ja teabevahetuse kaudu.

Mõiste „teenuskaubandus” hõlmab suurt hulka tegevusalasid, mis muudab võimatuks püüde käsitleda neid kõiki ühes raportis. Seetõttu keskendub käesolev raport teenuseid puudutavatele laiematele teemadele, sh GATSile ning kahepoolsetele ja piirkondlikele kaubanduslepingutele, ning ka mõnele sektoripõhisele näitele.

TEENUSED KUI MAJANDUSE OSA

Tänapäeva üleilmastumise tase ja kiire tehnoloogiline areng nõuavad rohkem kui kunagi varem, et tähelepanu pöörataks mitte ainult füüsiliste esemete vaid ka teenuste kaubandusele. Uurimused on korduvalt näidanud, et teenused moodustavad pidevalt kasvava osa SKTst peaaegu igas majanduses, 75% ELis, 78% Põhja-Ameerikas, 52% Aafrikas ja 60% Aasias.

Kuigi kaubavahetus sõltub suures osas tõhusast teenusemajandusest, ei tähenda see, et teenuskaubandust tuleks kohelda samamoodi. Tõepoolest, kuna rahandus-, side- ja erialateenused on olulised vahetooted kõigi sektorite toodangus, võimaldavad tehnoloogilised parendused neis sektorites avaldada mõju kogutootlikkuse kasvule. Seega, kui kaubavahetuse liberaliseerimine viib majanduse spetsialiseerumisele, siis teenuskaubanduse avamine välisinvesteeringute lubamise teel võib kaasa tuua toodangu kasvu ja tasakaalustumise ning parema infrastruktuuri majanduse kõikide sektorite jaoks.

Käesolev raport rõhutab, et teenused ei ole rikkamate riikide pärusmaa, vaid iga majanduse oluline ja kasvav osa. Vaeste riikide tohutu kasvupotentsiaal teenuste kaudu on saanud suurepärase näite Aafrika ja Lõuna-Ameerika telekommunikatsioonifirmade plahvatusliku kasvu näol, demonstreerides edu, mida on võimalik saavutada liberaliseerimise ja vaba konkurentsi abil. Telekomide buum toob hästi esile ka kaasmõjud, mida teenuste liberaliseerimine võib kaasa tuua, ergutades kaubandust ja hõlbustades üleilmastumist, mis võimaldavad vaesemate riikide ettevõtjatele ja kodanikele juurdepääsu kommunikatsioonivahenditele ja teabele, mis muidu jääks kättesaamatuks.

On tähtis rõhutada, et teenuskaubanduse avamine ei tähenda erastamist. Konkreetsed valitsused võivad soovi korral endiselt pakkuda riikliku panga, riikliku side või riikliku veevärgi teenuseid, ja endiselt võivad nad takistada kohalikel ja välismaistel ettevõtjatel pakkuda nendega konkureerivaid teenuseid, kuigi mitteriiklik teenustepakkumine võib mitmete avalike teenuste puhul olla pigem täienduseks kui takistuseks.

Raportöör möönab selle olulisust, et kodanikele pakutaks juurdepääsu ja valikut, eriti vaesemates riikides, kus kohalikel või riikide valitsustel puuduvad rahalised vahendid ja mõnikord isegi tahe pakkuda korralikke teenuseid. Näiteks mõningatel juhtudel ei suuda valitsused varustada slummide elanikke puhta veega. Mõningad uuringud on näidanud, et paljud slummides elavad vaesed suudavad maksta ja ka maksavad eraviisilise veevarustuse eest, isegi kui hind võib esmapilgul kõrge tunduda. Kuid see on tihti ikkagi madalam, kui hind, mida nad maksaksid vahendajatele vee eest, mis ei ole ohutu ja mille peale ei saa kindel olla. Seejuures võiksid alternatiivsed teenusepakkujad olla lihtsalt kohalikud ettevõtjad, mitte tingimata välismaised teenusepakkujad. Lisaks sellele tähendaks teenuskaubanduse avamine näiteks finantsteenuste valdkonnas seda, et kodanikud ei peaks laenu taotlemisel lootma vaid üheleainsale pangale, mida võib-olla juhib korrumpeerunud valitsuse liikme partner või perekonnaliige. Niisamuti suhtuvad kodanikud tihti positiivselt meediateenuste avamisse, sest see toob kaasa tarbijavaliku ja suurema sõnavabaduse. Raportöör suhtub kriitiliselt juhtudesse, kus kultuurilise mitmekesisuse mõistet kasutatakse ettekäändena konkureerivate meediateenuste osutajate välistamiseks või sulgemiseks, eesmärgiga säilitada riigipropagandat käiav monopolistlik riiklik saatejaam.

GATS JA TEISED KAHEPOOLSED JA PIIRKONDLIKUD KOKKULEPPED

Praegune WTO Doha arenguvoor on jõudnud ummikusse lahkarvamuste tõttu põllumajanduse osas. Käesolev raport tuletab lugejatele meelde, et põllumajandus – mis on küll inimeksistentsi seisukohast tähtis sektor – moodustab vaid väikese osa SKTst ja ei tohiks takistada teiste tähtsate maailmamajanduse sektorite avamist. EL peaks olema moraalseks liidriks ja loobuma neist tollidest ja subsiidiumitest, mis takistavad füüsiliste kaupade vahetust ja põllumajandust, et püüda suuremat auhinda teenuskaubanduse näol, mis ei ole oluline mitte ainult ELi tootjatele ja tarbijatele, vaid ka vaesemate maade kodanikele.

Ummik mitmepoolsetel läbirääkimistel on tähendanud seda, et paljud riigid, sh EL, liiguvad edasi kahepoolsete ja piirkondlike kokkulepetega. CARIFORUMiga sõlmitud majanduspartnerluslepingus kokku lepitud kohustused on näidanud selget valmisolekut võtta teenused päevakorda. Kokkulepped 4. režiimi osas peaksid loodetavasti käsitlema ajude äravoolu probleemi, aga ka ajude raiskamist, mille puhul vaesemate riikide haritud inimesed ei saa võimaluste puudumise tõttu rakendada oma oskusi kohapeal.


majandus- ja rahanduskomisjonI ARVAMUS  (9.6.2008)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

teenuskaubanduse kohta

(2008/2004(INI))

Arvamuse koostaja: Olle Schmidt

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et teenused, eriti finantsteenused, puudutavad paljusid pädevusvaldkondi, ja rõhutab, et käesoleva resolutsiooni keskmes on teenuskaubandus, st turulepääsu saavutamine turgude vabatahtliku avamise kaudu nõudmise ja pakkumise meetodil toimuvate läbirääkimiste tulemusena; teeb ettepaneku, et selliseid valdkondi nagu finantsjärelevalve, reguleerimine ja muud finantsteenuste eri aspektidega seonduvad küsimused, tuleks käsitleda asjakohases raamistikus;

2.  toetab igati komisjoni arvamust, et turulepääs ja vabakaubandus teenuste valdkonnas on Lissaboni majanduskasvu ja tööhõivestrateegia oluline osa; rõhutab, et kõik osalevad riigid ja piirkonnad saavad kasu avatud turgudest koos tasakaalustatud ja reguleeritud vabakaubandusega teenuste valdkonnas;

3.  märgib, et Euroopa äriühingud on rahvusvahelisel tasandil üha aktiivsemad, et ülemaailmset majanduskasvu edendavad suures osas kolmandad riigid ning et parem turulepääs aitaks seega kaasa Euroopa Liidu konkurentsivõime suurendamisele;

4.  on arvamusel, et teenuskaubandus on vajalik täiendus kaubavahetusele ja neid ei peaks käsitama eraldiseisvatena;

5.  on seisukohal, et teenustel põhinev majandus on muutunud OECD riikide majanduses kvantitatiivselt kõige olulisemaks majandussektoriks ja et kasvanud kaubandus ja teenuste kättesaadavus suurendavad majanduskasvu ning hõlbustavad ettevõtete kasvu ja arengut, parandades seeläbi muude tööstussektorite tulemuslikkust, sest teenused on üha rohkem omavahel seotud üleilmastunud maailmas olulised vahetooted;

6.  tunnistab, et turulepääsu saavutamine teenuste valdkonnas on WTO Doha arengukava läbirääkimistel keeruline protsess; kutsub komisjoni üles töötama välja tasakaalustatud paketti koos ambitsioonika pakkumisega teenuste, eriti finantsteenuste valdkonnas, milles Euroopa ettevõtetel on konkurentsivõimelised ekspertteadmised ja suur kasvupotentsiaal; märgib, et eeskirjade ja standardite täitmine on vajalik selleks, et hoida ära mittetariifseid tõkkeid, mis võivad olla probleemiks teenuste valdkonnas;

7.  kutsub komisjoni üles võtma kaubandusläbirääkimistel täielikult arvesse üldhuviteenuste olemasolu ja turgude avamise potentsiaalset mõju üldhuviteenuste korraldusele;

8.  märgib, et finantsteenuste seisukohalt on ELil üks maailma kõige avatumaid turge, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liit peab pidama aktiivsemaid ja tasakaalustatumaid läbirääkimisi teenuskaubanduse üle ning toetama avatuse, arengu ja vastastikkuse põhimõtet;

9.  rõhutab, kui oluline on, et finantsteenuste eest vastutavad asutused peaksid sammu kõikide arengutega Euroopa ja ülemaailmsel finantsteenuste turul; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama Euroopa reguleerivaid raamistikke ja tõhustama reguleerimisalast dialoogi Euroopa Liidu ja tema kaubanduspartnerite vahel eesmärgiga vähendada kaubandustõkkeid;

10. kutsub komisjoni üles uurima kolmandate riikide offshore tavasid, mis ohustavad vastastikku kasulikku turgude avamist;

11. kutsub liikmesriike üles töötama komisjoniga integreerituma ja ühtsema kaubanduspoliitika nimel, eriti investeeringute valdkonnas; juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriigid ei tohiks välisinvesteeringute riske üle hinnata, vaid peaksid püüdlema majanduse tõhusa avatuse ja riigi omanduses olevate fondide osas ühise lähenemise poole; nendib vajadust hinnata küsimusi nagu varustuskindlus, eelkõige mis puudutab riigiettevõtete välisinvesteeringuid energiasektorisse, tuletab meelde, et sellist hindamist ei tohi kasutada kaitsemeetmena;

12. juhib komisjoni tähelepanu Euroopa Liidus konkurentsieeskirjadest kinnipidamisega seonduvatele võimalikele riskidele, sest WTO riigihangete lepingus puudub vastastikkuse põhimõte;

13. nõuab, et komisjon võtaks rangemaid meetmeid eelkõige Interneti teel leviva võltsimise vastu, soodustades muu hulgas paremat koostööd riikide haldusasutuste vahel;

14. toetab komisjoni tugevat poolehoidu mitmepoolsetele kaubandusläbirääkimistele, aga märgib, et teenuskaubanduse valdkonnas, eriti finantsteenuste osas võivad vabakaubanduslepingud turulepääsu saavutamiseks paremini sobida; toetab tugevalt täielike majanduspartnerluslepingute sõlmimist AKV riikidega, mis hõlmavad mitte ainult kaupasid, vaid ka teenuseid ja investeeringuid, võimaldades nendel riikidel integreeruda maailmamajandusse;

15. rõhutab, et tõhus turulepääs finantsteenuste valdkonnas loob paremad konkurentsivõimalused, läbipaistvuse ja mitmekesisuse; märgib, et eelkõige kasvava majandusega riikides võib tõhus turulepääs kaasa tuua tugevama kohaliku finantsturu arengu, mis tuleb kasuks asutatavatele ettevõtetele ning annab tarbijatele suurema valiku ja paremad tooted;

16. võttes arvesse AKV riikide nõrka finants-, haldus- ja institutsioonilist suutlikkust, kutsub komisjoni üles maksuparadiisina tuntud riikidega sõlmitavate kaubanduslepingute läbirääkimistel ja rakendamisel järgima rahvusvaheliselt kokkulepitud reguleerimis- ja järelevalvenorme finantsteenuste sektoris;

17. on arvamusel, et juurdepääs finantsteenustele (mikrokrediit, juurdepääs pangaarvetele ja põhilistele pangateenustele, hüpoteegid, liising ja faktooring, kindlustus, pensionid ja kohalikud ning rahvusvahelised ülekanded) on eriti vajalik arengumaades elavatele inimestele, et hakata tegelema lihtsa majandustegevusega, ning palub seetõttu komisjonil edendada finantsteenuste paremat turulepääsu arengumaades ja soodustada usaldusväärset reguleerimist, konkurentsivõimeliste turgude arengut ja finantsteenustealast haridust.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.6.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

34

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Mariela Velichkova Baeva, Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Manuel António dos Santos, Jonathan Evans, Elisa Ferreira, José Manuel García-Margallo y Marfil, Jean-Paul Gauzès, Donata Gottardi, Benoît Hamon, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Othmar Karas, Piia-Noora Kauppi, Wolf Klinz, Christoph Konrad, Guntars Krasts, Kurt Joachim Lauk, Andrea Losco, Florencio Luque Aguilar, John Purvis, Alexander Radwan, Bernhard Rapkay, Dariusz Rosati, Eoin Ryan, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Peter Skinner, Margarita Starkevičiūtė, Ivo Strejček, Ieke van den Burg

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Mia De Vits, Harald Ettl, Margaritis Schinas


siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonI ARVAMUS (28.5.2008)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

teenusekaubanduse kohta

(2008/2004(INI))

Arvamuse koostaja: Cristian Silviu Buşoi

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et teenused moodustavad rohkem kui kolm neljandikku Euroopa majandusest ning paljud teenused on hädavajalikud konkurentsivõime ja innovatsiooni tagamiseks muudes tootmistsükli sektorites, näiteks tööstuses ja põllumajanduses;

2.  on seisukohal, et õiglase kaubanduse kehtestamisel teenuste osutamises on vaja tagada kooskõla EÜ asutamislepingu artiklis 2 sätestatud põhimõtetega;

3.  on seisukohal, et tõhusalt toimiv teenuste siseturg on tähtis ELi ettevõtjate ülemaailmse konkurentsivõime huvides; rõhutab, et sellega seoses on oluline ühenduse õigusaktide, sealhulgas direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul(1), õigeaegne ja korrektne rakendamine ning ülevõtmine;

4.  on veendunud, et VKEde konkurentsivõimet võiks tugevdada tasakaalustatud ja auahne ettevõtluspoliitika, eelkõige Euroopa väikeettevõtete õigusakti abil; nõuab, et kavandatav algatus hõlmaks ka teenustesektori vajadusi, ning pooldab õigusakti vastuvõtmist;

5.  tuletab meelde teenuste tähtsust Euroopa majanduse jaoks ning väljendab muret selle üle, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni käimasolevas läbirääkimistevoorus ei ole teenuste asjus edusamme tehtud;

6.  märgib, et Euroopa teenustesektorit ähvardab aina suurem oskustöötajate puudus ning on vaja meetmeid sellega toimetulemiseks, muu hulgas töötajate elukestva õppe ja koolituse teel;

7.  rõhutab, et teenustesektori kaudu võidakse leida lahendusi paljudele keskkonnaprobleemidele ja on veendunud, et need lahendused kuuluvad ELi oskusteabe ekspordi peamiste lisandväärtusega elementide hulka; toonitab, et teenustesektori tähtsust tuleb säästva arengu poliitika kujundamisel arvesse võtta;

8.  tervitab komisjoni rõhutatud seisukohta, et tuleb tagada üleilmastumise positiivse mõju jõudmine tarbijateni; rõhutab, et aus konkurents teenuste alal koos kõrgetasemelise tarbijakaitsega on otsustavalt tähtis, kui tahetakse tagada, et tarbijatele oleks kasu Euroopa avatud turust.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

27.5.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

36

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Cristian Silviu Buşoi, Charlotte Cederschiöld, Gabriela Creţu, Janelly Fourtou, Evelyne Gebhardt, Martí Grau i Segú, Małgorzata Handzlik, Malcolm Harbour, Iliana Malinova Iotova, Pierre Jonckheer, Graf Alexander Lambsdorff, Kurt Lechner, Toine Manders, Nickolay Mladenov, Catherine Neris, Zita Pleštinská, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Leopold Józef Rutowicz, Salvador Domingo Sanz Palacio, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Marianne Thyssen, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Emmanouil Angelakas, Wolfgang Bulfon, Colm Burke, Giovanna Corda, Jan Cremers, Wolf Klinz, Manuel Medina Ortega, Gary Titley

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Elisabeth Morin, Sirpa Pietikäinen, Nicolae Vlad Popa

(1)

ELT L 376, 29.12.2006, lk 36.


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

24.6.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

19

11

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Francisco Assis, Graham Booth, Carlos Carnero González, Daniel Caspary, Françoise Castex, Christofer Fjellner, Béla Glattfelder, Ignasi Guardans Cambó, Jacky Hénin, Syed Kamall, Marusya Ivanova Lyubcheva, Erika Mann, David Martin, Vural Öger, Georgios Papastamkos, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Tokia Saïfi, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Gianluca Susta, Iuliu Winkler, Corien Wortmann-Kool

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Vittorio Agnoletto, Eugenijus Maldeikis, Jan Tadeusz Masiel, Salvador Domingo Sanz Palacio, Carl Schlyter

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Marie-Arlette Carlotti, Małgorzata Handzlik, Christopher Heaton-Harris

Viimane päevakajastamine: 20. august 2008Õigusalane teave