RAPORT Fossiilkütustest säästva elektritootmise varase tutvustamise toetamine

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

SELETUSKIRI

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonI ARVAMUS (*) (9.10.2008)

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

21.10.2008 - (2008/2140(INI))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Christian Ehler
Arvamuse koostaja (*):
Guyla Hegyi, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 47

Menetlus : 2008/2140(INI)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A6-0418/2008

Esitatud tekstid :

A6-0418/2008

Arutelud :

Hääletused :

PV 18/11/2008 - 7.18
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0545

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
SELETUSKIRI
keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonI ARVAMUS (*)
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

fossiilkütustest säästva elektritootmise varase tutvustamise toetamise kohta

(2008/2140(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni 23. jaanuari 2008. aasta teatist fossiilkütustest säästva elektritootmise varase tutvustamise toetamise kohta (KOM(2008)0013) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti mõjuhinnangu kohta (SEC(2008)0047);

- võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (KOM(2008)0016), ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti mõjuhinnangu kohta (SEC(2008)0052);

- võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ, direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ ja määrust (EÜ) nr 1013/2006 (KOM(2008)0018), ning sellele lisatud sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti mõjuhinnangu kohta (SEC(2008)0054);

- võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2007. aasta teatist „Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava (SET-kava). Eesmärk – süsihappegaasiheite vähendamine tulevikus” (KOM(2007)0723) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente – Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava tehnoloogiakaarti (SEC(2007)1510) ja võimekuse kaarti (SEC(2007)1511);

- võttes arvesse komisjoni 23. jaanuari 2008. aasta teatist „Kaks korda 20 aastaks 2020. Kliimamuutus – Euroopa võimalus” (KOM(2008)0030);

- võttes arvesse komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatist „Euroopa energiapoliitika” (KOM(2007)0001);

- võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsust nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)[1];

– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6-0418/2008),

A. arvestades, et uusimate teaduslike ja tehnoloogiliste hinnangute kohaselt, tegemata muude tehnoloogiate vallas suuri investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, tuleb fossiilkütuseid Euroopa Liidus varustuskindluse tagamiseks kasutada veel aastakümneid;

B. arvestades, et süsi on ainuke Euroopa Liidus kasutada olev fossiilne energiakandja, millega on võimalik piirata üha suurenevat sõltuvust ebastabiilsetest kolmandatest riikidest sisseveetavast naftast ja gaasist ning millel on seega strateegiline tähtsus;

C. arvestades, et paljudes liikmesriikides on söel energialiikide kombinatsioonis keskne roll, kuid samas vajavad sütt kasutavad elektrijaamad suures osas moderniseerimist ja investeeringuid, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguste teket;

D. arvestades, et paljudel liikmesriikidel on suured söemaardlad, millest hinnangute kohaselt jätkub kasutamiseks veel järgmiselgi sajandil;

E. arvestades, et süsinikdioksiidi kogumise ja ladustamise (CCS) tehnoloogiate laialdane kasutamine elektrijaamades ning pikemas perspektiivis ka teistes suurte süsinikdioksiidi heitkogustega tööstussektorites võib aidata saavutada Euroopa Liidu ambitsioonikaid, 2020. aastast kaugemale ulatuvaid kliimaalaseid eesmärke ja nende tehnoloogiate rakendamine täiendab jõupingutusi, mis on suunatud energiatõhususe suurendamisele nii pakkumise kui ka nõudmise osas ning taastuvenergia kasutamisele;

F. arvestades, et energiatootmine maailma paljudes kasvava majandusega piirkondades sõltub söe kasutamisest ja et kliimapoliitilised edusammud nendes piirkondades on vahetult seotud võimalusega vähendada söe kasutamisega kaasnevaid heitkoguseid;

G. arvestades, et CCSi tehnoloogiate rakendamine elektrijaamades alates 2020. aastast on võimalik vaid juhul, kui näidisprojektidega luuakse vajalikud tehnoloogilised uuendused ning suurendatakse tõhusust ja majanduslikkust ning samal ajal tagatakse keskkonnahoidlikkus;

H. arvestades, et näidisobjektide rajamisega viivitamine seab kahtluse alla CCSi tehnoloogiate rakendamise elektrijaamades ning sellega ka kliimapoliitiliste eesmärkide saavutamise;

I. arvestades, et senini puudub CCSi tehnoloogiate rakendamiseks asjakohane ja vajalik õiguslik raamistik;

J. arvestades, et olemasolevad sellealased ühenduse õigusnormid tuleb võimalikult kiiresti üle kanda siseriiklikesse või regionaalsetesse õigusaktidesse ning nende täienduseks tuleb esitada uusi õigusakti ettepanekuid, eriti transpordi infrastruktuuri rajamist puuduvas osas;

K. arvestades, et õigusaktide puudumine raskendab ettevõtetel investeerimisotsuste tegemist ja potentsiaalsetel investoritel finantsturgudel tegutsemist;

L. arvestades, et toetada tuleb vähemalt 12 näidisobjekti rajamist ja et Euroopa Liidu tasandil tuleks välja valida niisugused näidisprojektid, mille põhjal võib saada vajalikku teavet konkreetsete tehnoloogiate ning erinevate transpordi- ja ladustamisvõimaluste kohta,

1. rõhutab, et ELi kliimapoliitika eesmärk peaks olema kasvuhoonegaaside heitkoguste ülemaailmne vähendamine;

2. tuletab meelde valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 2005. aasta eriaruannet süsinikdioksiidi kogumise ja ladustamise kohta, milles süsinikdioksiidi kogumist ja ladustamist (CCS) tunnustati ülemaailmse kasvuhoonegaaside heitkoguste kiire vähendamise paljutõotava tehnoloogiana, mille abil võib 2100. aastaks heitkoguseid vähendada kuni 55%;

3. tunnistab, et CCSi tehnoloogiate rakendamine võib kaasa aidata ELi kavandatud kliimaalaste eesmärkide saavutamisele pärast 2020. aastat; rõhutab aga, et CCSi tehnoloogiate kasutamise toetamine täiendab energiatõhususe parandamiseks ja taastuvenergia ulatuslikumaks kasutuselevõtuks tehtavaid jõupingutusi;

4. tuletab meelde Euroopa Ülemkogul 8. ja 9. märtsil 2007. aastal võetud kohustust toetada 2015. aastaks kuni kaheteistkümne kaubanduslikuks elektritootmiseks säästlikku fossiilkütuse tehnoloogiat kasutava näidiselektrijaama ehitamist ja käitamist;

5. rõhutab vajadust tagada, et fossiilkütustest säästva elektritootmise varase tutvustamise tähtsuse rõhutamiseks peetaks riiklikke arutelusid ning kaastaks kõik vastava ala spetsialistid;

6. rõhutab hinnangut, mille kohaselt Euroopa Liidus on vaja rajada vähemalt 12 CCSi näidisobjekti, et pärast 2020. aastat jõuda CCSi tehnoloogiate soovitud laialdase rakendamiseni elektrijaamades ja CO₂ turvalise ladustamiseni; on seda arvestades seisukohal, et CCSi tehnoloogiate tutvustamist peaks enne 2020. aastat võimaluse korral toetama ka muudes tööstusettevõtetes; juhib tähelepanu sellele, et CCSi protsesside tutvustamisel tuleb süsinikdioksiidi kogumise, transportimise ja ladustamise etappidel kindlaks teha, kas CCSi tehnoloogiaid saab kasutada turvaliselt ja kas need on kliimamuutuste probleemi kulusäästlikuks lahenduseks;

7. on seisukohal, et CCSi tehnoloogiate edasine arendamine ja kasutamine võimaldab edendada ühteaegu varustuskindlust, kliimakaitset ja konkurentsivõimet;

8. on seisukohal, et pidades silmas fossiilkütuste osakaalu paljude maailma riikide energiakandjate kombinatsioonis, võib CCSi tehnoloogiate rakendamine ELis, lisaks energiatõhususe parandamiseks ja taastuvenergia kasutuselevõtuks tehtavatele jõupingutustele, aidata edendada varustuskindlust ja kliimakaitset;

9. rõhutab, et ladustamiskohtade pikaajalise turvalisuse ja püsivuse tagamiseks tuleb kehtestada siduvad ja ranged kriteeriumid;

10. rõhutab, et ladustamine merepõhjas võib õnnetuse korral ohustada mereökosüsteeme;

11. on seisukohal, et komisjoni kirjeldatud meetmed ei ole küllaldased, et tagada soovitud stiimuleid vähemalt 12 näidisobjekti rajamiseks 2015. aastaks;

12. kutsub komisjoni üles koostama üksikasjaliku hinnangu kõigi 12 näidisobjekti kulude ning kasutatavate era- ja avalike vahendite jagunemise kohta;

13. on seisukohal, et 12 näidisobjekti rajamise tagamiseks on vajalik otsene rahaline toetus;

14. juhib tähelepanu sellele, et näidisobjektide tarbeks investeerimisotsuste tegemist ja finantsturult kapitali hankimist raskendab olulisel määral õigusliku raamistiku puudumine, eriti riikide ja regioonide tasandil, ning ebakindlus heitkogustega kauplemisel kasutatavate sertifikaatide hinna muutumise suhtes;

15. on seisukohal, et ajalise tühiku, mis jääb heitkogustega kauplemisest saadavate eeldatavate toetusvõimaluste avanemise (2013. aasta) ning näidisobjektide vältimatu kavandamis- ja rajamisfaasi vahele, saab rahaeraldusega ületada;

16. teeb sellega seoses ettepaneku, et teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi vastuvõtmisega kuni vahekokkuvõtte tegemiseni kinni peetud riskijagamisrahastu vahendid nähtaks ette CCSi näidisobjektidele kiire rahalise toetuse eraldamiseks, ning võimaluse korral, nagu komisjon on kaalunud, eraldada koostöös Euroopa Investeerimispangaga täiendavalt raha;

17. peab lisaks vajalikuks, et suurendataks ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ergutavat mõju CCSi tehnoloogiatel põhinevale tootmisele – eraldataks EU heitkogustega kauplemise süsteemi raames tulevase CCSi tehnoloogiatel põhineva tootmise eest sertifikaate vähemalt 25 %-lise mahulisatasuga alates 2013. aastast; peab aga samuti vajalikuks, et sellised sertifikaadid eraldataks vähemalt kaks aastat enne näidisobjektide rajamist, nii et nendega saaks kaubelda; on seisukohal, et alternatiivina tuleks kaaluda 500 miljoni heitkogustega kauplemise sertifikaadi eraldamist ELis näidisprojektide toetuseks; soovitab liikmesriikidel kasutada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames oksjonitel sertifikaatide müügist saadavat tulu CCSi tehnoloogiate ja nõutava infrastruktuuri arendamiseks;

18. peab tingimata vajalikuks, et vähemalt 12 näidisobjekti, mille rajamist toetatakse, hõlmaksid kolme erineva CCSi tehnoloogia võimalikke kombinatsioone erinevate energiakandjate ja erinevate ladustamisvõimalustega ning et need objektid tuleb ehitada võimalikult erinevatesse piirkondadesse üle kogu Euroopa Liidu;

19. soovitab tungivalt, et valik tehtaks kavade hulgast, milles elektrijaama pakutav võimsus on vähemalt 180MW;

20. on seisukohal, et viivitamatult tuleb luua vajalikud eeldused riiklikul ja regionaalsel tasandil transpordi- ja ladustamise loamenetluste kehtestamiseks;

21. peab vajalikuks Euroopa Liidu täiendavat osalust nõutava transpordiinfrastruktuuri arendamisel ja juhib sellega seoses tähelepanu konkreetsete liikmesriikide muid transpordiinfrastruktuure puudutavatele loamenetlustele, mis võivad kesta aastaid; seda arvestades peab tähtsaks nende menetluste lühendamist, tagamaks ehituse teokssaamist 2020. aastaks;

22. peab struktuurifondide vahendite kasutamist CCSi näidisobjektide tarbeks arvestatavaks võimaluseks vaid juhul, kui konkreetsed regioonid ei ole neid vahendeid juba sidunud teiste pikaajaliste kavadega ega esitanud nende kavade kohta vastavaid ettepanekuid, ning toonitab, et valmidus kliimakaitsemeetmeid toetada väheneb, kui majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks rakendatavate vahendite pärast ollakse sunnitud konkureerima kliimakaitsemeetmetega;

23. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

[1] ELT C 412, 30.12.2006, lk 1.

Oma teatisega fossiilkütustest säästva elektritootmise varase tutvustamise toetamise kohta on komisjon esitanud alusmaterjali poliitiliste meetmete arutamiseks. Need meetmed hõlmavad nii püüdeid suurendada avalikkuse poolehoidu uuele tehnoloogiale, vajalike õiguslike nõuete väljatöötamist või õiguslike takistuste kõrvaldamist kui ka rahalist toetust, mida saadaks heitkogustega kauplemise süsteemi, Euroopa Investeerimispanga või struktuurifondide kaudu.

Ollakse ühel meelel selles, et Euroopa Liit saavutab oma ambitsioonikad kliimapoliitilised eesmärgid pärast 2020. aastat vaid tingimusel, et suudetakse tagada CCSi tehnoloogiate laialdane rakendamine elektrijaamades. Kui näidisprojektidega – CCSi tutvustavate elektrijaamade rajamisega viivitada, on tagajärjeks viivitused tehnoloogiate rakendamisel pärast 2020. aastat.

Arvestades söe tähtust vastuvõetava hinnaga energia tootmisel ja meie rahvastiku kindla energiavarustuse tagamisel, ei saa energialiikide kombinatsioonis söe kasutamisest loobuda, vaid tuleb edendada söe kliimasäästlikku kasutamist.

Komisjoni välja pakutud meetmete puhul näeb raportöör probleemi selles, et need ei ole õigeaegselt kasutatavad selleks, et CCSi näidisprojektid valmiksid 2015. aastaks. Lisaks raskendab õigusnormide puudumine CCSi näidisobjektide tarbeks investeerimisotsuste tegemist ja raha hankimist. Kui Euroopa Liidu tasandil valmistatakse praegu ette direktiivi, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist, puuduvad analoogilised algatused riikide või regioonide tasandil, seda eriti transpordiinfrastruktuuri puudutavas osas.

Esitatud raporti projektis väljendatakse seisukohta, et toetada tuleb vähemalt 12 CCSi näidisjaama rajamist, millest igaühe võimsus on vähemalt 200 MW. Ühelt poolt on selleks vaja kiiresti välja töötada ja vastu võtta õiguslikud nõuded nii süsinikdioksiidi geoloogilise säilitamise kui ka transpordiinfrastruktuuri kohta. Teisalt tuleb enne 2013. aastat anda finantssoodustusi. On võimalus, et riskijagamisrahastu vahendid, 500 miljonit eurot, mis parlament on reserveerinud kuni vahekokkuvõtte tegemiseni, kasutatakse edaspidi sihtotstarbeliselt ära CCSi näidisobjektide tarbeks. Koos Euroopa Investeerimispanga kaasrahastusega oleks kokku kasutada miljard eurot. Teisalt tuleb suuremal määral, kui seni kavandatud, rakendada heitkogustega kauplemise süsteemi, varem alustades sertifikaatide eraldamist CCSi näidisobjektide tarbeks.

Valides välja CCSi näidisprojekte, mida Euroopa Liit toetama hakkab, tuleb jälgida, et tegemist oleks niisuguste kavadega, millest eeldatavasti saab vajalikku teavet tehnoloogiate ning erinevate transpordi- ja ladustamisvõimaluste kohta Seetõttu peaksid välja valitud kavad hõlmama kolme erineva CCSi tehnoloogia võimalikke kombinatsioone erinevate energiakandjate ja erinevate ladustamisvõimalustega.

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

fossiilkütustest säästva elektritootmise varase tutvustamise toetamise kohta
(2008/2140(INI))

Arvamuse koostaja (*): Gyula Hegyi

(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 47

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. rõhutab, et ELi kliimapoliitika eesmärk peaks olema kasvuhoonegaaside heitkoguste ülemaailmne vähendamine;

3. tuletab meelde, et enamiku prognooside kohaselt jäävad primaarenergiavarustuse osas vähemalt selle sajandi keskpaigani domineerima fossiilkütused ning seetõttu on CCS lisaks energiatõhususe edusammudele ja taastuvenergia arendamisele täiendav tehnoloogia süsinikdioksiidiheite 2050. aastaks nõutud vähendamise saavutamiseks;

5. on seisukohal, et kuigi CCS on n-ö lõppfaasi tehnoloogia, võib see olla ELi kliimapoliitika osa – tingimusel, et kogu ahela ulatuses suudetakse tagada ohutus ja keskkonnaalane terviklikkus; rõhutab, et see ei tohi siiski viia energiatõhususe meetmete ja taastuvenergia investeeringute vähendamiseni;

6. rõhutab, et ladustamiskohtade pikaajalise turvalisuse ja püsivuse tagamiseks tuleb kehtestada siduvad ja ranged kriteeriumid;

7. rõhutab, et CCSi varasel tutvustamisel ELis tööstuslikul tasandil on otsustav tähtsus CCSi keskkonnaohutu tehnoloogia ulatuslikule kaubanduslikule kasutuselevõtule kogu maailmas alates 2020. aastast;

8. rõhutab, et ladustamine merepõhjas võib õnnetuse korral ohustada mereökosüsteeme;

9. on seisukohal, et tehnilise keerukuse ja kalliduse tõttu võib CCS soodustada paari ülisuure elektrijaamaga energiastruktuuri teket, ehkki energiatõhususe 20%liseks suurendamiseks Euroopa Liidus sobivad paremini väikesed detsentraliseeritud koostootmisel põhinevad elektrijaamad;

10. on seisukohal, et CCS vähendab elektrijaamade tõhusust;

11. on seisukohal, et kivisöeenergia sektoris on otstarbekas ja tingimata vajalik kasutada ulatuslikumalt uusimaid madala heitmetasemega söepõletustehnoloogiaid, millel on nii suur tõhususaste kui ka tunduvalt väiksem mõju keskkonnale;

12. toonitab, et kivisöe põletamise suurendamine toob kaasa veelgi suurema õhusaaste, sealhulgas vääveldioksiidi (SO₂), lämmastikoksiidide (NOx), süsinikmonooksiidi (CO), tolmu ja elavhõbeda heitmeid;

13. juhib tähelepanu sellele, et saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli (IPPC) direktiivi alusel pole loodud süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise kohta parima võimaliku tehnoloogia viitedokumenti (BREF); rõhutab seetõttu, et enne 2015. aastat tuleb esitada süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise kohta horisontaalne parima võimaliku tehnoloogia viitedokument;

14. on seisukohal, et CCSi kasutamine peaks sõltuma sellest, kuidas see suudab konkureerida muude süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise vahenditega kasvuhoonegaaside heitkoguste kokkulepitud ülemmäärade raames ning seda ei tuleks subsideerida; leiab, et CCSi rajatisi peaks rahastama energeetikasektor, juhul kui CCS on kõige kättesaadavam vahend CO₂ heitme vähendamiseks;

15. on seisukohal, et CCS on energiatehnoloogia, mis on ajendatud vajadusest võidelda kliimamuutuse vastu, ning et selle majanduslik elujõud sõltub täielikult süsinikdioksiidi hinnast; usub, et ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ETS) on seega sobiv vahend projekti tutvustamise esialgse mehhanismi loomiseks, millega tagatakse vajalikud stiimulid selleks, et võimaldada varajast investeerimist CCSi tutvustavasse programmi;

16. teeb ettepaneku, et heitkogustega kauplemise süsteemi käsitleva direktiivi raames loodaks kuni 500 miljonit sertifikaati sisaldav reserv, millest toetataks suuremahulisi tööstuslikke süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise näidisprojekte ELi territooriumil;

17. kutsub komisjoni üles esitama vajalikke õigusakti ettepanekuid näidisprojektide kindlaksmääramise ja heakskiitmise menetluste kehtestamiseks ning projektidele toetuste andmiseks, võttes arvesse järgmisi kriteeriume:

- tuleb tagada erinevate CCSi tehnoloogiate arendamine võimalikult kulutõhusalt ning geograafiliselt tasakaalustatud asukohtades kogu ELis;

- sertifikaate tuleks anda tasuks süsinikdioksiidi tõendatud geoloogilise säilitamise eest;

- suuremaid stiimuleid tuleks pakkuda varasematele tegutsejatele ning keerukama tehnoloogia ja/või transpordi ja ladustamise sidumise korral;

- tuleb tagada, et näidisprojektides tasakaalustataks kulude katmise vajadust ja välditaks juhukasumi ohtu, kasutades Euroopa Investeerimispanga võimalikku vahendajarolli kõnealuses valdkonnas;

- projekti näidismehhanismi toimimine peaks olema ajaliselt ja mahuliselt piiratud, et mitte anda tööstusele pikaajalist toetust.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Adamos Adamou, Margrete Auken, Liam Aylward, Pilar Ayuso, Irena Belohorská, Johannes Blokland, John Bowis, Frieda Brepoels, Hiltrud Breyer, Martin Callanan, Magor Imre Csibi, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Jill Evans, Anne Ferreira, Elisabetta Gardini, Matthias Groote, Satu Hassi, Gyula Hegyi, Jens Holm, Marie Anne Isler Béguin, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Urszula Krupa, Peter Liese, Jules Maaten, Marios Matsakis, Linda McAvan, Roberto Musacchio, Riitta Myller, Péter Olajos, Miroslav Ouzký, Vladko Todorov Panayotov, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Guido Sacconi, Daciana Octavia Sârbu, Amalia Sartori, Richard Seeber, Bogusław Sonik, María Sornosa Martínez, Salvatore Tatarella, Antonios Trakatellis, Evangelia Tzampazi, Thomas Ulmer, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, Glenis Willmott

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Iles Braghetto, Bairbre de Brún, Caroline Lucas, Miroslav Mikolášik

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Dieter-Lebrecht Koch

Õigusteave - Privaatsuspoliitika