Menetlus : 2008/2098(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0463/2008

Esitatud tekstid :

A6-0463/2008

Arutelud :

Hääletused :

PV 18/12/2008 - 6.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0624

RAPORT     
PDF 225kWORD 138k
24. november 2008
PE 409.373v02-00 A6-0463/2008

Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskava (2007–2010)

(2008/2098(INI))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Raportöör: Monica Maria Iacob-Ridzi

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 kultuuri- ja hariduskomisjonI ARVAMUS
 naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonI ARVAMUS
 petitsioonikomisjonI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskava (2007–2010) kohta

(2008/2098(INI))

Euroopa Parlament,

–    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 18, 136, 145, 149 ja 150;

–    võttes arvesse komisjoni 6. detsembri 2007. aasta teatist „Liikuvus aitab luua rohkem ja paremaid töökohti: Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskava (2007–2010)” (KOM(2007)0773);

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta(1);

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil(2);

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta otsust 2241/2004/EÜ kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse ühenduse raamistiku kohta (Europass)(3);

 võttes arvesse 14. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes(4);

 võttes arvesse nõukogu määrust (EMÜ) nr 574/72, millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes) rakendamise kord(5), mida on viimati muudetud 19. märtsi 2007 määrusega (EÜ) nr 311/2007;

 võttes arvesse komisjoni 27. juuni 2007. aasta teatist „Paindlikkuse ja turvalisuse ühiste põhimõtete poole: rohkem paremaid töökohti paindlikkuse ja turvalisuse kaudu” (KOM(2007)0359);

 võttes arvesse 25. jaanuari 2007. aasta lõpparuannet komisjoni oskuste ja liikuvuse tegevuskava rakendamise kohta (KOM(2007)0024);

 võttes arvesse komisjoni 13. veebruari 2002. aasta teatist oskuste ja liikuvuse tegevuskava kohta (KOM(2002)0072);

 võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni Euroopa Liitu 2007. aastal käsitlevat majandusuuringut, eriti selle 8. peatükki „Töötajate geograafilise liikuvuse piirangute kaotamine”;

 võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus noorte vabatahtlike liikuvuse kohta Euroopas (KOM(2008)0424);

 võttes arvesse EURESi suuniseid aastateks 2007–2010, mis kiideti heaks 2006. aasta juunis;

 võttes arvesse 16. märtsil 2007. aastal komisjonile esitatud EURESi tegevusaruannet 2004–2005 „Ühtse Euroopa tööturu poole: EURESi panus” (KOM(2007)0116);

 võttes arvesse oma 5. septembri 2007. aasta resolutsiooni EURESi 2004.–2005. aasta tegevusaruande ja ühtse Euroopa tööturu kohta(6), mis võeti vastu pärast suuliselt vastatava küsimuse B6-0136/2007 esitamist;

 võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 14. detsembri 2000. aasta resolutsiooni liikuvuse tegevuskava kohta(7);

–    võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni inimväärse töö tagamise kohta kõigi jaoks(8);

–    võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta teatist "Uus sotsiaalmeetmete kava: võimalused, juurdepääs ja solidaarsus 21. sajandi Euroopas" (KOM(2008)0412);

–    võttes arvesse Eurobaromeetri 2006. aasta uuringut, mille kohaselt peavad Euroopa kodanikud liikuvust üha tähtsamaks;

–    võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–    võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ning petitsioonikomisjoni arvamusi (A6-0463/2008),

A.  arvestades, et liikumisvabadus ja asutamisvabadus on ette nähtud EÜ asutamislepingu artiklitega 18 ja 43 ning artiklitega 149 ja 150, mis käsitlevad õigust haridusele ja kutseõppele;

B.   arvestades, et töötajate liikuvus on Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamise põhitegur, kuid see on jäänud ELis madalale tasemele isegi naiste seas;

C.  arvestades, et töötajate turvaline liikuvus kogu ELis on üks asutamislepinguga Euroopa Liidu kodanikele antud põhiõigusi ja Euroopa sotsiaalse mudeli tugisambaid ning Lissaboni strateegiaga püstitatud eesmärkide saavutamise üks peamisi vahendeid;

D.  arvestades, et vajaduse korral tuleb sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamist ja rakendamist käsitlevaid ühenduse õigusakte kohandada nii, et need kajastaksid uusi liikuvuse vorme ja tagaksid selle, et ELi võõrtöötajaid ei ähvardaks sotsiaalkindlustuskaitse kaotamine;

E.   arvestades, et praegu töötab ja elab umbes 2 % tööealistest kodanikest muus kui oma liikmesriigis ning ligikaudu 48 % kõikidest ümberasujatest ELis on naised;

F.   arvestades, et komisjon on moodustanud eurooplaste liikuvuse parandamiseks kõrgetasemelise ekspertkogu, mille peamine eesmärk on teha kindlaks meetmed, mida võtta noorte liikuvuse suurendamiseks, kutseõppealase liikuvuse toetamise parandamiseks ning kunstnike, ettevõtete juhtide ja vabatahtlike liikuvuse suurendamiseks;

G.  arvestades, et liikuvuse küsimus on uuendatud sotsiaalmeetmete kava oluline osa, kusjuures nimetatud kavaga nähakse ette vastavad võimalused ja kehtestatakse kättesaadavuse ja solidaarsuse põhimõtted;

H.  arvestades, et dünaamiline tööturg tekitab töötajatele ja eelkõige lastega naistele tõsiseid probleeme, sundides neid töö- ja pereelu vahel kompromissi otsima;

I.    arvestades, et sotsiaalkindlustusskeemide ebapiisav kohandamine liikmesriikides põhjustab naistele raskusi seoses näiteks raseduse, laste kasvatamise ja karjäärivõimalustega;

J.    arvestades, et töötajate vaba liikumine on ja jääb üheks neljast asutamislepinguga sätestatud põhivabaduseks; arvestades, et vaba liikumise tagamiseks on tehtud olulisi edusamme sotsiaalkindlustust käsitlevate ühenduse õigusaktide osas ning see on hõlbustanud töötajate liikumist Euroopa Liidus; arvestades, et kõik veel riikidevahelist liikuvust takistavad õiguslikud ja haldustõkked tuleb kõrvaldada; arvestades, et on vaja teha rohkem, tagamaks, et töötajad tunneksid oma õigusi ja suudaksid neid maksma panna;

K.  arvestades, et kuna liikuvuse tagamine eeldab töötajate ja nende pereliikmete kõigi vajaduste ja tegevustega seonduva hõlbustamist, on Euroopa Parlament paljudes resolutsioonides juhtinud tähelepanu liikuvuse ja Euroopa Liidu kodanike liidu territooriumil elukohavaliku õiguse kasutamise piirangutele ning pakkunud võimalusi nende kaotamiseks;

L.   arvestades, et kogemus on näidanud, et piirangute väljatoomisest ja ettepanekute tegemisest ei ole piisanud vaba liikumise ja liikuvuse piirangute põhjuste täielikuks kõrvaldamiseks; arvestades, et neid probleeme on juba varem käsitletud paljudes ELi institutsioonide dokumentides ning on soovitatud parandusmeetmeid, mida ei ole siiski alati ellu viidud;

M.  arvestades, et Euroopa Parlament on sel puhul märkinud, et vajalike meetmete rakendamisel on vajaka on jäänud tahtest kohaldada meetmeid, mida kodanikud peavad oluliseks liikuvust takistavate haldus- ja õiguslike piirangute kõrvaldamisel;

N.  arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt väljendanud oma arvamust kõnesoleval teemal, mis mõjutab otseselt Euroopa Liidu kodanike elu, ning jätkab kodanike poolt otse ja demokraatlikult valitud institutsioonina aktiivselt lahenduste otsimist kõikidele probleemidele, millega puutuvad kokku kodanikud, kes soovivad kasutada õigust liikuda vabalt ELi territooriumil;

O.  arvestades, et osaliselt sõltub Euroopa Liidu kodaniku identiteedi tugevus liikmesriikide kodanike võimalustest leida tööd mujal siseturul, ning arvestades, et seetõttu peaks majandushuvide kõrval olema liikuvuse tõukejõuks ka eesmärk võimaldada neil tunda end rohkem Euroopa Liidu kodanikuna,

1.   tervitab komisjoni algatust ja kinnitab, kui oluline tähtsus on nii töökohtade kui ka liikmesriikide ja piirkondade vahelisel liikuvusel Euroopa tööturu kindlustamise ja Lissaboni eesmärkide saavutamise seisukohast; toetab tegevuskava käivitamist ning soovib saada korrapärast teavet ettenähtud meetmete rakendamise järelevalve kohta;

2.   tervitab komisjoni kavatsust toetada õiglastel tingimustel toimuvat liikuvust, tegutsedes muu hulgas varjatud tööhõive ja sotsiaalse dumpingu vastu;

3.   tervitab komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus noorte vabatahtlike üleeuroopalise liikuvuse kohta, kuid avaldab kahetsust asjaolu pärast, et komisjon ei jätnud enne soovituse vastuvõtmist Euroopa Parlamendile piisavalt aega ettepaneku kohta arvamuse avaldamiseks;

4.   märgib, et Euroopa vabatahtlike aasta oleks tulemuslik vahend noorte vabatahtlike üleeuroopalist liikuvust käsitlevas nõukogu soovituses esitatud meetmete rakendamiseks;

5.   on seisukohal, et Euroopa Liit peab toetama töötajate liikuvuse põhimõttega arvestamist kõigis ühenduse poliitikavaldkondades, eelkõige siseturu väljakujundamisel, töötajate kaitsmisel, lähetatud töötajaid käsitlevates eeskirjades ja ebakindla töö eest kaitsmisel, mis kõik võivad mõjutada liikuvust ELis või diskrimineerimise vastu võitlemist; palub komisjonil käsitleda tööjõu liikuvust kõiki valdkondi puudutava prioriteetse poliitikana, mis hõlmab kõiki asjaomaseid ELi poliitikavaldkondi ja liikmesriikide kõiki võimutasandeid;

6.   rõhutab, et töötajate liikuvus põhineb EÜ asutamislepingus sätestatud isikute siseturul vaba liikumise põhimõttel;

7.   palub, et komisjon koostaks töötajate liikuvuse täiendavaks edendamiseks liikuvuse pikaajalise strateegia, milles arvestatakse tööturu nõuete, majanduse arengutendentside ja ELi laienemise väljavaadetega, kuna vaid pikaajaline strateegia võib tagada tööjõu vaba ja konfliktitu liikumise ning võimaldab nõuetekohaselt tegelda ajude äravoolu nähtusega;

8.   kutsub komisjoni võtma arvesse liikumisvabadust kasutada soovivate igas vanuses naistöötajate erivajadusi ja kavandama Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskava nelja teema raames konkreetseid meetmeid nende vajaduste rahuldamiseks;

9.   nõuab tungivalt, et komisjon muudaks sünergia tekitamise eesmärgil esmatähtsaks haldustavade ühtlustamise ja halduskoostöö siseriiklike institutsioonide ja asutuste vahel, kelle omavaheline koostöö on otsustava tähtsusega liikmesriikidevaheliste probleemide tõhusaks lahendamiseks; on lisaks sellele seisukohal, et komisjon ja liikmesriigid peaksid jõuliselt tegelema kõigi õiguslike ja haldusalaste tõkete ning geograafilise liikuvuse piirangutega Euroopa, riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil, nagu liikuvusega seonduvate kogemuste arvestamata jätmine ametialase karjääri perspektiivis või sotsiaalkindlustuse ja pensioni puhul, eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes;

10. on seisukohal, et komisjoni tegevuskava hõlmab liikuvuse kõiki peamisi aspekte, kuid rohkem meetmeid oleks vaja eelkõige haridussüsteemide ja tööturu seostatuse tugevdamisel, andes liikuvuse kohta asjakohast teavet, säilitades töötajate ja nende perekonnaliikmete juba omandatud keeleoskust ning õpetades liikuvuse ettevalmistamiseks võõrkeeli, seda kindlasti ka kutseõppe ja õppesüsteemide puhul;

11.  kutsub liikmesriike aktiivselt edendama võõrkeelte õpetamist (eriti täiskasvanutele), kuna keelebarjäär on endiselt üks töötajate ja nende perekondade liikuvuse peamisi takistusi;

12. on seisukohal, et liikmesriigid peaksid tagama teise liikmesriiki elama asuvate kodanike tööalaste õiguste ja kollektiivlepingute täieliku järgimise, tegemata vahet asjaomase liikmesriigi kodanike ja mittekodanike vahel; usub, et komisjoni sel eesmärgil võetavad meetmed peaksid keskenduma selle tagamisele, et ümberasunud kodanikke koheldakse teistega võrdselt ega muudeta odavaks tööjõuks;

13. koolituse ja tööturu vaheliste sidemete tugevdamiseks nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt tungivalt selle küsimuse tõstatamist valdkondlikes nõuandekomiteedes; on seisukohal, et tööstus- ja kaubandussektor võiksid anda korrapärast teavet selle kohta, millised erialad on liikuvusele kõige enam avatud;

14.     on seisukohal, et pikaajaline töötajate liikuvus võib etendada otsustavat osa Lissaboni strateegias ette nähtud majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide edendamisel, kui sellega kaasnevad töötajate sotsiaalse turvalisuse kaitse ja ametiühinguvabadused kooskõlas liikmesriikide tavade ja kommetega; usub, et arvukam, kogu ELi piires liikuv tööjõud koos nõuetekohaste töötingimuste, haridusprogrammide ja sotsiaalkaitsesüsteemidega võib olla majanduse globaliseerumisest, elanikkonna vananemisest ja tööturu kiirest muutumisest tulenevate mitmete praeguste probleemide lahendus ning võib oluliselt hõlbustada selleks tehtavaid jõupingutusi; rõhutab, et arvesse tuleb võtta liikuvuse sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaaspekte;

15. on veendunud, et tööjõu tagatud liikuvus on vahend Lissaboni strateegia majandusliku ja sotsiaalse mõõtme tugevdamiseks, mida tuleks igati toetada, uuendatud Euroopa sotsiaalagenda eesmärkide saavutamiseks ja mitmete selliste uute ülesannetega toimetulekuks nagu üleilmastumine, tööstuse muutuste ümberkorraldamine, tehnoloogia areng, demograafilised suundumused ja võõrtöötajate integratsioon; on lisaks veendunud, et karjääride ja tegevusalade vaheline liikuvus (ametialane liikuvus) aitab töötajatel oma oskusi ja teadmisi uuendada ja kohandada ning seeläbi uusi karjäärivõimalusi ära kasutada;

16. kinnitab taas, et tööjõu liikuvus on siseturu tõhusa toimimise oluline tegur, mida teostatakse Lissaboni strateegia eesmärkide ja komisjoni 27. juuni 2007. aasta teatises (KOM(2007)0359) kavandatud kaitstud paindlikkuse kaheksa põhimõtte toel; kutsub seepärast liikmesriike võtma kohaseid meetmeid, et ühelt poolt rõhutada turvalise paindlikkuse põhimõtet ja teisalt kaitsta töötajate turvalisust, pidades silmas uuendatud Euroopa sotsiaalagendas osutatud võimaluste, kättesaadavuse ja solidaarsuse aluspõhimõtteid;

17.     kutsub liikmesriike ja sidusrühmi võtma arvesse naiste tööalase liikuvuse ees seisvaid takistusi ja need kõrvaldama, pakkudes muu hulgas võrdset juurdepääsu kvalifitseeritud ja kõrgetasemelistele töökohtadele, võrdset töötasu, paindlikke töötingimusi, piisavaid tervishoiu- ja lapsehooldusteenuseid, kvaliteetset haridust lastele, pensioniõiguste ülekandevõimalusi ning sooliste stereotüüpide kõrvaldamise tagamist;

18. soovitab liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel asutustel edendada aktiivselt tööhõive, koolituse, hariduse, kaugõppe ja keeleõppe eriprogramme, et luua naistesõbralikum tööturg ning võimaldada töö- ja pereelu ühitamist;

19. kutsub liikmesriike lülitama nii tööalase kui ka geograafilise liikuvuse esmatähtsana oma riikide tööhõive- ja elukestva õppe programmidesse;

20.  väljendab muret asjaolu pärast, et teatavad liikmesriigid on säilitanud tööturul piirangud uutest liikmesriikidest pärit töötajatele vaatamata sellele, et majandusanalüüsid ja statistikaandmed ei õigusta piiranguid ega anna alust nende riikide kodanike ja valitsuste kartustele; palub nõukogudel tagada ELi institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi ulatuslikum kaasamine ja nende poolne tihedam kontroll seoses protsessiga, mille käigus liikmesriigid lubavad ja põhjendavad üleminekuperioodide kehtestamist uute liikmesriikide kodanikele juurdepääsu andmisel oma tööturule, sealhulgas esimesest ühinemisjärgsest aastast alates;

21. rõhutab, et töötajate liikuvust ei tohiks mõningad tööandjad käsitleda kui võimalust alandada palku, kärpida sotsiaalkindlustust või üldiselt töötingimusi halvendada; nõuab liikmesriikidelt tungivalt asjakohaste meetmete võtmist mitte üksnes igasuguse diskrimineerimise kaotamiseks, vaid ka võõrtöötajatele ja nende perekondadele võimalikult heade tegutsemistingimuste loomiseks;

22. väljendab muret seoses liikmesriikide teatavate algatustega, mille eesmärk on muuta immigratsiooni sisemist õiguslikku raamistikku ning tõlgendada ja kohaldada töötajate vaba liikumise põhimõtet viisil, mis on vastuolus kehtivate ühenduse normide mõtte ja sättega; nõuab sellise praktika viivitamatut lõpetamist ning ergutab liikmesriike, vajaduse korral koostöös päritoluliikmesriikidega, võtma kasutusele Euroopa Liidu kodanikele mõeldud igakülgseid integratsiooniprogramme, et nad saaksid kasutada vaba liikumise õigust liikmesriikide territooriumil;

23. kutsub liikmesriike ja komisjoni tegema koostööd, et töötada välja ja viia ellu sotsiaalse reintegratsiooni kavad kodanikele ja nende perekondadele, kes pärast teises liikmesriigis viibimist naasevad päritoluriiki, ning teostada nende kavade järelevalvet ja hindamist;

24. jagab seisukohta, et kuigi liikuvus võib lahendada tööjõupuuduse probleemi vastuvõtvas riigis, võib see põhjustada tööjõupuudust riikides, kust töötajad tulevad; juhib komisjoni ja liikmesriikide tähelepanu asjaolule, et igas riigis kujutab passiivne elanikkond märkimisväärset tööjõupotentsiaali, mille mobiliseerimine nõuab võrdselt nii ELi kui ka liikmesriikide vahendeid;

25. juhib komisjoni tähelepanu asjaolule, et ELis on veel hulgaliselt töötajate liikuvust ning samuti kõikide tasandite diplomite ja töökogemuse vastastikust tunnustamist takistavaid haldus- ja õiguslikke piiranguid; kinnitab veel kord valmisolekut leida lahendused nendele probleemidele ning palub komisjonil võtta hoolika järelevalve all piirangud, mis ei ole kooskõlas ühenduse õigusega, ning võtta nende vastu meetmeid;

26. julgustab liikmesriike enne uute siseriiklike seaduste rakendamist hooldamise, rahvatervise ning sotsiaal- ja fiskaalsüsteemide valdkonnas korraldama uuringut nende piiriülese mõju kohta, et juhtida ennetavalt tähelepanu probleemidele, mis avaldavad mõju tööjõu liikuvusele;

27. on seisukohal, et piiriülestel töötajatel on eriline koht Euroopa tööjõu liikuvuses;

28. nõuab tungivalt, et liikmesriigid kiirendaksid ühise kvalifikatsiooniraamistiku (Euroopa kvalifikatsiooniraamistik) rakendamist; on veendunud, et kuigi võrdlussüsteemi ühtlustamine on ette nähtud alles 2010. aastal, võib selle kiirendatud rakendamine kõikides liikmesriikides vähendada praegu töötajate ees seisvaid takistusi;

29. tervitab komisjoni algatust seoses Euroopa Liidu patsiendi ohutuse võrgustikuga (EUNetPaS), mis on esimene samm liikmesriikide ja ELi sidusrühmade toetamisel, et tõhustada koostööd patsiendi turvalisuse valkdonnas, kuid märgib, et ELis esineb ikka veel erinevusi tervishoiutöötajaid käsitlevas õiguslikus regulatsioonis ning kutsub komisjoni ergutama liikmesriike ja kõnesoleva valdkonna reguleerivaid asutusi jagama teavet ja kehtestama standarditud akrediteerimissüsteeme tervishoiutöötajatele, et tagada terves ELis patsiendi turvalisus;

30. märgib, et ühise raamistiku puudumine kutsekvalifikatsioonide võrdlemisel, ülekandmisel ja tunnustamisel Euroopa tasandil on tõsine takistus riikidevahelisele liikuvusele; tervitab komisjoni algatust kehtestada Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET);

31. kutsub komisjoni ja liikmesriike tagama, et tööandjad ja kutsealade esindajad hakkaksid võimalikult kiiresti tegelema Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku rakendamisega, et nimetatud kvalifikatsioonide tunnustamise süsteem saaks tööturul jõustuda;

32. kutsub komisjoni, liikmesriike ja tööturu osapooli alustama arutelu, mille eesmärk on ühtlustada palgaastmestikud Euroopa kvalifikatsiooniraamistikus sätestatud erinevate tasanditega, et tööjõu liikuvus saaks tagatud sellega, et palgatase vastab töötaja oskustele;

33. ergutab haridusasutusi tegema ennetavat koostööd liikmesriikide standarditele vastavate ametliku hariduse, vabahariduse ja huviõppega omandatud kvalifikatsioonide ning elukutsete vastastikuse tunnustamise nimel; peab äärmiselt oluliseks, et liikmesriigid kasutaksid täielikult ära Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku ning võtaksid asjakohaseid järelmeetmeid Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi puudutavate kavandatavate algatuste suhtes, et riikliku haridussüsteemi ja elukestva õppe programmi tasemete liigitus võimaldaks liikuvatel töötajatel koolitust jätkata; toetab komisjoni võetud kohustust Europassi väljatöötamiseks, et muuta kvalifikatsioonid tööandjate jaoks paremini arusaadavaks; rõhutab võrgustiku Euraxess Services väärtust;

34. avaldab kahetsust, et osades liikmesriikides pööratakse liiga vähe tähelepanu ja eraldatakse liiga vähe vahendeid elukestva õppe strateegiate arendamiseks ja rakendamiseks; julgustab liikmesriike kasutama aktiivsemalt ELi struktuurifondide vahendeid, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid, et nimetatud skeeme arendada ja rakendada;

35. palub komisjonil vähendada juriidilisi ja halduspiiranguid ning rõhutab vajadust parandada sotsiaalkindlustusõiguste tunnustamise ja kogumise ning pensionide ülekandmise süsteemi;

36. on seisukohal, et sotsiaalkindlustuse ülekandmist saab paremini kooskõlastada määruse (EMÜ) nr 1408/71 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta(9) ning kahepoolsete kokkulepete alusel;

37. nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid täielikult nii määrust (EMÜ) nr 1408/71 ja määrust (EÜ) nr 883/2004 (kohaldatav alates 2009. aastast) kui ka nendega seotud õigusakte, mis käsitlevad sotsiaalkindlustusküsimusi ja igasuguste toetuste maksmist ; palub, et liikmesriigid ja komisjon tegeleksid kiiresti sotsiaalkindlustust, pensioneid ja tervishoidu puudutavates petitsioonides ja kaebustes sageli tõstatatud probleemidega; toetab komisjoni kavatsust võtta kasutusele elektrooniline Euroopa ravikindlustuskaart; soovitab samuti muuta elektrooniliseks vormi E106;

38. palub komisjonil läbi vaadata oma viisapoliitika ELi vabatahtlike programmides osalejate suhtes, kes on pärit kolmandatest riikidest, et kehtestada liberaalsem viisarežiim eelkõige ELi naaberriikide vabatahtlike suhtes;

39. on veendunud, et liikuvuse uute vormide ilmnemise tõttu on vaja analüüsida kehtivat seadusandlust, et seda ajakohastada ja leida asjakohaseid vahendeid selle kohandamiseks Euroopa tööturu uute paindlike tingimistega, võttes arvesse mitte ainult vajadust kaitsta töötajate õigusi, vaid uurida ka lisanduvaid probleeme, millega võõrtöötajad ja nende perekonnad võivad kokku puutuda; rõhutab samuti, et on vaja analüüsida, kui ulatuslikult tööjõu vaba liikumist ning töötajate ja nende pereliikmete teises liikmesriigis elamise õigust käsitlevaid ühenduse õigusakte tegelikult kõigis liikmesriikides rakendatakse; on seisukohal, et vajadusel tuleb õigusliku ja tegevusraamistiku parandamiseks koostada soovitused;

40. toetab arutelu läbiviimist sotsiaalkindlustussüsteemide teemal, kus muu hulgas võetakse vaatluse alla tervishoiuteenuste kättesaadavuse küsimus ning tõsiasi, et töötajate liikuvus võib teatud juhtudel tuua kaasa sotsiaalkindlustushüvitiste kaotamise; palub komisjonil uurida, kas määrust (EÜ) nr 883/2004, rakendusmäärust (EMÜ) nr 542/72 ja nendega seotud haldustavasid tuleks kohandada nii, et need vastaksid töötajate liikuvuse, sealhulgas lühiajalise tööjõu liikuvuse muutuvatele mudelitele ja uutele vormidele;

41. on seisukohal, et komisjon peaks uurima liikuvust vähendavaid asjaolusid, mida põhjustab kooskõla puudumine maksukokkulepete ja uue sotsiaalkindlustuse määruse (määrus (EÜ) nr 883/2004) vahel;

42. toetab komisjoni kavandatud tegevust, et parandada direktiivi ettepanekut töötajate liikuvuse parandamiseks vastuvõetavate miinimumnõuete kohta täiendavate pensioniõiguste omandamise ja säilitamise parandamise teel, sest seoses kutsealaste pensioniskeemide jätkuva laienemisega tuleb jõuda töötajasõbralike ülekandvuseeskirjadeni; palub seepärast komisjonil esitada läbivaadatud direktiivi ettepaneku kutsealaste pensionide ülekandevõimaluste kohta;

43. on seisukohal, et perekonda (s.t lapsed ja ülalpeetavad sugulased) omavate mõlemast soost töötajate liikuvus sõltub suurel määral teenuste (nt lastehoid ja eakate hooldamine, haridusvõimalused, päevakeskused, eriteenused) kättesaadavusest ja taskukohasusest; on samas seisukohal, et tööalane liikuvus peaks edendama isiklikku eneseteostust ning parandama elu- ja töö kvaliteeti;

44. on siiski seisukohal, et ettepanekut parandada riikide ametiasutuste vahelist teabe- ja parimate tavade vahetust ning samuti elektroonilist Euroopa ravikindlustuskaarti käsitlevat ettepanekut tuleks rakendada, võttes nõuetekohasest arvesse andmekaitset; liikmesriigid peavad tagama, et isikuandmeid ei kasutataks muul otstarbel kui sotsiaalkindlustuse tarbeks, välja arvatud juhul, kui asjaomane osapool seda lubab; palub rohkem teavet kõnesoleva algatuse ja eeliste kohta, mida see võib anda tööjõu liikuvuse parandamisele; palub komisjonil analüüsida ja aidata kaasa võimalusele seada lähiajal sisse ühtne Euroopa kaart, millel on kogu teave selle omaniku tehtud maksete ja sotsiaalkindlustusõiguste kohta kõigis liikmesriikides, kus ta on töötanud;

45. avaldab toetust sõltumatute ekspertide võrgustiku TRESS tegevusele ning on veendunud, et võrgustik peaks jätkama erinevate liikuvuse mudelite uurimist, et viia need vastavusse ühenduse õigusaktidega; palub komisjonil kaasata sellesse võrgustikku tööandjaid ja ametiühinguid ning tuletab meelde, et sageli on tööandjad need, kes abistavad töötajaid sotsiaalkindlustusalastes küsimustes või töötamiseks vajalike dokumentide muretsemisel; rõhutab, et on vaja tagada võimalikult lihtne juurdepääs EURESi andmebaasidele ja ajakohastada neid korrapäraselt ning tuleb tagada andmebaaside võimalikult laialdane kättesaadavus; on seisukohal, et Euroopa Liidu sisene vaba liikumise võrgustik peaks tegema strukturaalselt ja institutsionaalset koostööd sõltumatute ekspertide võrgustikuga TRESS;

46. väljendab jätkuvat toetust EURESi võrgustiku panusele töötajate liikuvuse hõlbustamisse Euroopa Liidus; soovitab lisada EURESi teenuste hulka teabe andmise teatavate sektorite konkreetsete internetivõrkude ja -portaalide kohta ning soovitab samuti võrgustikul teha koostööd muude teabe pakkujatega, eriti liikmesriikide asjaomaste organisatsioonidega, kes annavad informatsiooni töötamisvõimaluste kohta Euroopa Liidus, keskendudes eelkõige riikide tööhõiveasutustele, kes võivad pakkuda otse tööotsijatele individuaalselt kohandatud nõustamist;

47. on seisukohal, et EURESi piiriülestes projektides tuleb esikohale seada piiriülese mõju hinnangute ja/või seminaride korraldamine, et kooskõlastamist käsitleva määruse nr 883/2004 rakendamine oleks tõhus ja tulemuslik;

48. toetab tööalase liikuvuse tegevuskava 3. jaos püstitatud eesmärke, mille kohaselt tugevdatakse EURESi institutsioonilist suutlikkust; rõhutab asjaolu, et tööturud on erinevad ja tuleb pakkuda teenuseid, mis on kohandatud kõigile töötajate kategooriatele, näiteks komisjoni kavas loetletutele lisaks ka eelkõige eakamatele ja puudega inimestele, kes on halvemas olukorras, kuid keda saaks tööjõuturul kasutada, ning teiste töötajatega võrreldes erinevas õiguslikus seisundis olevatele inimestele, füüsilisest isikust ettevõtjatele, töötajatele, kes naasevad tööle pärast pausi, jne; rõhutab, et kogu EURESi võrgustiku kaudu saadav info peaks olema kättesaadav puudega inimestele;

49. kutsub liikmesriike üles liikuvuse suurendamise nimel looma oma tööhõiveasutuste kaudu koondinfokeskust kõikidele töötajatele, sealhulgas ka neile, kes kavatsevad tööle minna välismaale, et nad saaksid ühest allikast kogu info, mis on seotud välismaal töötamise võimalustega, asjaajamisega, sotsiaalsete õiguste ja õiguslike tingimustega;

50. toetab ideed muuta EURES ühtseks liikuvuse teabeportaaliks, mis toimiks tsentraliseeritud kasutajatoena, andes potentsiaalsetele liikuvatele töötajatele informatsiooni tööalase liikuvuse kõikide aspektide kohta, mis ei piirduks ainult teabega vabade töökohtade, sotsiaalkindlustuse, tervishoiu, pensionite ja kvalifikatsioonide tunnustamise kohta, vaid mille alla kuuluks ka teave keeleküsimuste, eluaseme, abikaasale töö leidmise võimaluste, laste hariduse ja üldise integratsiooni kohta sihtriigis; juhib tähelepanu asjaolule, et vajaduse korral tuleks seda laiendada kolmandate riikide kodanikele, sealhulgas neile, kellel ei ole veel pikaajalise elaniku staatust;

51. toetab täielikult olemasolevaid teabemehhanisme, kuid soovitab samal ajal kontrollida kõikide asjaomaste veebisaitide, portaalide jne tõhusust ning neid kasutajasõbralikumaks muutmiseks vajaduse korral ümber kujundada, ühtlustada või ümber rühmitada;

52. juhib tähelepanu Euroopa Liidu maapiirkondades, saartel, mägedes ja äärealadel elavate kodanike EURESi võrgustikule juurdepääsu probleemile; palub komisjonil ja liikmesriikidel teha portaalis sisalduv teave kättesaadavaks ka kõnesolevatele elanikekategooriatele;

53. on arvamusel, et 2 miljoni euro suurune lisaeelarve, mis on ette nähtud liikuvust käsitlevate uuenduslike projektide rahastamiseks aastani 2013, on liiga väike, võttes arvesse vajadust teavitada võimalikult paljusid Euroopa Liidu kodanikke tööalasest liikuvusest ELis ja mitmetes programmidokumentides sätestatud eesmärkidest, millega toetatakse tööjõu liikuvust liidus;

54. rõhutab vajadust töötajate, üliõpilaste, õppejõudude ja teadlaste liikuvust kajastava võrreldava ja usaldusväärse statistika järele, et parandada komisjoni teadmisi liikuvuse kohta ning ülalnimetatud tegevuskava järelevalvet;

55. on veendud, et praegusel hetkel on elanikkond liiga vähe informeeritud võimalikest ameti- ja karjäärialastest eelistest, mida annab töötamine välismaal, ning välismaal töötamisega seotud töö- ja sotsiaalkindlustustingimustest, ja kuidas see aitab samuti kaasa Euroopa kultuurilisele lõimimisele; toetab komisjoni tegevust kodanike teavitamisel nendest küsimustest;

56. juhib tähelepanu Euroopa Parlamendi puuetega inimeste praktika programmile, mis algas 2007. aastal, ja komisjoni puuetega inimeste praktika programmile, mis algab 2008. aasta sügisel; on arvamusel, et sellised positiivsed meetmed edendavad puuetega inimeste liikuvust ning annavad olulise panuse nende kaasamisele tööellu; kutsub liikmesriike toetama ja edendama vastavaid parimaid tavasid riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

57. juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriigid peaksid edendama ja vahetama Ühtekuuluvusfondist ning eelkõige Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavate liikuvust edendavate meetmetega seonduvaid häid tavasid ja vastastikku õppimise kavasid;

58. on seisukohal, et lisaks internetiteenustele tuleks uurida täiendavaid teavitamisvahendeid ning neid juurutada liikmesriikides ja ELi piirkondades eesmärgiga levitada laialdaselt teavet tööalase liikuvuse kohta liikmesriikides; on seisukohal, et tuleks luua EURESiga seotud tööalase liikuvuse kõnekeskus, et anda töötajatele kiiresti teavet erinevate küsimuste kohta riigikeeles ja vähemalt veel ühes Euroopa keeles;

59. väljendab jätkuvat toetust meetmetele, nagu töömessid, Euroopa teabepäevad, mille käigus tutvustatakse töötamisvõimalusi kogu Euroopa Liidus, või Euroopa tööalase liikuvuse partnerlused; peab nendeks meetmeteks ette nähtud eelarvet siiski ebapiisavaks selleks, et saavutada ELi kõnesoleva valdkonna meetmete tutvustamiseks seatud eesmärke;

60. rõhutab vajadust teha selget vahet kunstnike eriomase liikuvuse ja liidu töötajate liikuvuse vahel üldiselt, võttes arvesse etenduskunstide olemust ning nende spetsiifilisest tööhõivesüsteemist tingitud ebakorrapärasust ja ettearvamatust;

61. on teadlik asjaolust, et eripärast tulenevalt on teatavatel elualadel, nagu kultuur või sport, nii geograafiline kui ka ametialane liikuvus iseloomulik joon; palub komisjonil ja liikmesriikidel põhjalikult analüüsida neid asjaolusid ning võtta vajalikke meetmeid, eriti kõnesolevate sektorite töötajate sotsiaalkindlustusõiguste osas, et nende liikuvust ei takistaks halduspiirangud;

62. tervitab asjaolu, et komisjon võtab kolmandate riikide kodanike olukorra parandamiseks meetmeid ka oma tegevuskavas; soovitab tööjõu liikuvuse integreeritud poliitikas võtta alati arvesse kolmandate riikide kodanike rännet;

63. rõhutab vajadust tiheda koostöö järele siseriiklike haldusasutuste vahel, et liikmesriikide pädevust piiramata teha kindlaks ja kõrvaldada justiitsküsimuste ja maksustamise valdkondades eksisteeriv ebavõrdsus;

64. on seisukohal, et oluline on tõsta teadlikkust tööalasele liikuvusele seatud takistusi ning asjaomaste ühenduse õigusaktide rikkumisi käsitlevate kaebuste ja petitsioonide esitamise võimaluste kohta;

65. toetab ja ergutab võrdsete tingimustega liikuvuse põhimõtte elluviimist ning palub komisjonil tagada selle kohaldamine, kaasates näiteks töötajate ja tööandjate organisatsioone selleks, et vältida deklareerimata tööd ja töötingimuste halvenemist;

66. kutsub ettevõtjaid soodustama töötajate liikuvust näiteks paindliku tööaja ja kaugtöö abil;

67. palub komisjonil otsida vahendeid, mille abil kõrvaldada töötajate liikuvust takistavad keerukad piiranguid, mille pärast võidakse loobuda välismaal töötamisest, näiteks raskused elukaaslasele või abikaasale töökoha leidmisel, suured ümberasumiskulud, keelebarjäär ja soost sõltuv palgaerinevus ning oht kaotada teatavad maksusoodustused või võimalus teha makseid riiklikku pensioni-, ravi- ja töötuskindlustussüsteemi; rõhutab elukestva õppe tähtsust, eelkõige keeleõppe tähtsust, mis on hädavajalik, et vastata tööjõuturu muutuvatele nõudmistele;

68. tervitab komisjoni kavatsust võtta järelmeetmeid seoses oma 2005. aastal esitatud ettepanekuga direktiivi kohta, mis käsitleb miinimumnõudeid töötajate liikuvuse suurendamiseks täiendavate pensioniõiguste omandamise ja säilitamise parandamise teel, ja selle 2007. aasta muudatusettepanekuga;

69. kutsub komisjoni ja liikmesriike hõlbustama elanikkonna vähemkindlustatud rühmade liikuvust ja aitama eemaldada nende ees seisvad takistused, luues rohkem kvaliteetseid töökohti, võideldes diskrimineerimise vastu ja uute sotsiaalse tõrjutuse vormidega, toetades soolist võrdsust, toetades perekonda ja tagades tõhusalt töökohtade, eluaseme ja transpordi kättesaadavuse;

70. rõhutab, et lastega naised on meestest vähem liikuvad, ning nõuab asjakohaste meetmete võtmist sellise tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks;

71. toetab SOLVITit siseturul tekkivate probleemide ja võrdselt ka töötajate liikuvusega seotud probleemide kiire lahendamise vahendina; soovitab anda SOLVITi käsutusse rohkem ressursse;

72. kutsub komisjoni ja liikmesriike edendama noorte spetsialistide liikuvust toetavaid kavasid; on veendunud, et need kavad peaksid rajanema tööandja ja töötaja vahelistel suhetel ning väljaspool oma riiki omandatud kogemuste, võimete ja oskuste, sealhulgas keeleoskuse, lisandväärtuse tunnustamisel;

73. usub, et kuna õpilaste ja õpetajate liikuvus on tööalase liikuvuse oluline osa, tuleks Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskava (2007–2010) rakendamisel pöörata rohkem tähelepanu sellistele algatustele nagu Bologna protsess ning Erasmuse, Leonardo da Vinci ja muud programmid;

74. väljendab heameelt komisjoni algatuse üle pidada konsultatsioone kõigi osapooltega, kes tegelevad tööjõu liikuvuse edendamisega liidus; on veendunud, et selline dialoog suurendab läbipaistvust, innustab sidemete loomist ning parimate tavade ja innovaatiliste meetodite vahetamist, et suurendada liikuvust ja kiirendada igakülgselt liikuvuse rakendamist, tugevdades sellega seonduvaid põhimõtteid ja väärtusi;

75. tunnustab Comeniuse, Erasmuse ja Leonardo programmide panust, mille kaudu on noortel võimalus õppida välismaal, ja rõhutab nende olulisust hilisema ametialase liikuvuse seisukohast; palub komisjonil uurida programmide kasutamise laiendamise ulatust, pidades silmas ebasoodsamas olukorras olevate rühmade erivajadusi;

76. nõuab, et Euroopa koolid, ülikoolid ja valitsused ilmutaksid kindlat tahet soodustada märkimisväärselt tööalast liikuvust, näiteks komisjoni teatises nimetatud sidusrühmade võrgustikus osalemise teel;

77. arvab, et era- või riigiettevõtete ja haridusasutuste vahelist koostööd tuleks tugevdada;

78. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

      ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.

(2)

      ELT L 158, 30.4.2004, lk 77.

(3)

      ELT L 390, 31.12.2004, lk 6.

(4)

    EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2.

(5)

      EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1.

(6)

      ELT C 187 E, 24.7.2008, lk 159.

(7)

      EÜT C 371, 23.12.2000, lk 4.

(8)

      ELT 102 E, 24.4.2008, lk 321.

(9)

ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.


SELETUSKIRI

Tööalane liikuvus on Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamise oluline tegur. Üksnes kahe viimase aasta jooksul on selle majanduskasvu ja tööhõivet edendava strateegia elluviimise tulemusena loodud peaaegu 6,5 miljonit töökohta ning aastaks 2009 võiks see veelgi kasvada 5 miljoni võrra.

2006. aasta Eurobaromeetri uuringud näitavad, et eurooplased on teadlikud tööalase liikuvuse olulisusest ja selle positiivsest mõjust Euroopa integratsioonile (57% kodanikest jagab seda seisukohta), kuid vähesed neist on valmis seda võimalust kasutama. Praegu töötab vaid 2% küsitletud ELi kodanikest mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis ning 5,5% küsitletutest kavatseb asuda teise liikmesriiki.

Samuti võib väita, et tänu juba rakendatavatele programmidele ning töötajate liikuvuse hõlbustamiseks tehtavatele õigusaktide muudatustele on viimastel aastatel oluliselt paranenud töö tõttu mõnes teises liikmesriigis viibimise tingimused. Kõigele vaatamata esineb endiselt arvukaid tööalast liikuvust piiravaid asjaolusid, nii halduslikke, õiguslikke, maksualaseid kui ka sotsiaalseid. Halduspiirangud on peamiselt seotud igale riigile omaste bürokraatlike iseärasustega ning tööturu korralduslike erinevustega riigiti, mistõttu kõnesolevate takistuste kõrvaldamine on suuresti liikmesriikide endi teha.

Euroopa Liit võib olukorda siiski parandada seadusandlikus plaanis, vaadates läbi kehtivad õigusaktid ning ajakohastades neid nii, et need vastaksid tööturu praegustele vajadustele.

Selleks, et vähendada liikuvust takistavaid piiranguid, millega tööotsijad, töötajad ja tööandjad kokku puutuvad, algatas komisjon 2007. aasta detsembris Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskava, mis kestab kuni aastani 2010.

Uue tegevuskava peamised eesmärgid on järgmised: parandada kehtivaid sotsiaalkindlustusalaseid õigusakte, kõrvaldada halduspiirangud, tugevdada EURESi võrgustikku (Euroopa tööalase liikuvuse portaal) ning suurendada ELi kodanike teadlikkust välismaal töötamise võimalustest.

Komisjoni tegevuskava ergutab ELi liikmesriike parandama õigusakte ja kehtivaid haldustavasid, eelkõige kooskõlastama sotsiaalkindlustuse ja täiendavate pensionikindlustusõiguste ülekantavusega seonduvat. Näiteks soovib komisjon, et aastaks 2009 oleks võimalik kooskõlastada sotsiaalkindlustusalaseid küsimusi elektrooniliselt, mis hõlbustab elektroonilise Euroopa ravikindlustuskaardi kasutusele võtmist.

Komisjon on veendunud, et Euroopa tööalase liikuvuse võrgustik EURES (”ühtne kontaktpunkt”) on oluline ja tõhusus ning selle rolli tuleb suurendada. EURESi võrgustikus jätkub pakutavate teenuste arendamine ning tehakse erilisi jõupingutusi, et jõuda teatavate sihtrühmadeni, nagu pikaajalised töötud, noored töötajad, vanemaealised töötajad, naised, teadlased, füüsilisest isikust ettevõtjad ja hooajatöötajad.

EURESi institutsioonilise suutlikkuse suurendamine on komisjoni tegevuskava üks eesmärke. Tulevaste meetmete eesmärk on parandada tööotsijate ja nende pereliikmete juurdepääsu rohkematele ja parematele töökohtadele. Tegevuskava kohaselt abistatakse samuti tööandjaid, kes soovivad võtta tööle välismaalasi, et leevendada tööjõupuudust ja tulla paremini toime esinevate takistustega. Samal ajal saavad kohalikud, piirkondlikud ja riigiasutused paremini kooskõlastada tegevust ning kasutada sotsiaal- ja pensionikindlustuse lihtsustatud korda, kusjuures neid kutsutakse võtma meetmeid liikuvuse hõlbustamiseks.

Lisaks sellele teeb Euroopa tööhõivepäevade korraldamine üldsusele kättesaadavaks Euroopa Liidu tööandjate tööpakkumised ning teabe tööalase liikuvuse võimaluste ja eeliste kohta.

Euroopa Parlamendi raportis toetatakse komisjoni algatusi ning tehakse soovitusi täiendavate meetmete, aga ka järelevalve tugevdamise kohta ELi asjakohaste õigusaktide rakendamise üle. Raportöör juhib samuti tähelepanu eelkõige sotsiaal- ja ravikindlustusega seotud probleemidele ning tööalase liikuvuse halduslikele ja õiguslikele piirangutele. Lisaks sellele antakse hinnang olemasolevatele tööalase liikuvuse suurendamise kavadele ja lähtealustele ning antakse soovitusi nende toimimise parandamiseks.


kultuuri- ja hariduskomisjonI ARVAMUS (18.9.2008)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskava (2007–2010) kohta

(2008/2098(INI))

Raportöör: Tadeusz Zwiefka

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   rõhutab elukestva õppe keskset rolli töötajate tööalase liikuvuse suurendamisel, kogu elanikkonna haridustaseme parandamisel, teadmiste ajakohastamisel ning töötajate tõrjutuse ohu vähendamisel töökohalt töökohale ülemineku kestel;

2.   rõhutab vajadust teha selget vahet kunstnike eriomase liikuvuse ja liidu töötajate liikuvuse vahel üldiselt, võttes arvesse näitekunstitegevuste olemust ning nende spetsiifilisest tööhõivesüsteemist tingitud ebakorrapärasust ja ettearvamatust;

3.   usub, et kuna õpilaste ja õpetajate liikuvus on tööalase liikuvuse oluline osa, tuleks Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskava (2007–2010) rakendamisel pöörata rohkem tähelepanu sellistele algatustele nagu Bologna protsess ning Erasmuse, Leonardo da Vinci ja muud programmid;

4.   nõuab, et töötajatele ja tööandjatele oleks tagatud tasakaal paindlikkuse, liikuvuse ja turvalisuse vahel, samuti asjaomaste kehtivate õigusaktide ja haldusmenetluste täiustamist;

5.   kutsub liikmesriike üles aktiivselt edendama võõrkeeleõpet (eriti täiskasvanutele), kuna keelebarjäärid on endiselt üks töötajate ja nende perekondade liikuvuse peamisi takistusi;

6.   tuletab meelde, et paindlikkus ja liikuvus on kaks lahutamatut tahku kunstiloomega seotud kutsealadel tegutsemisel;

7.   on seisukohal, et perekonda (nt lapsed ja ülalpeetavad sugulased) omavate mõlemast soost töötajate liikuvus sõltub suurel määral teenuste (nt lastehoid ja eakate hooldamine, haridusvõimalused, päevakeskused, eriteenused) kättesaadavusest ja taskukohasusest; on samas seisukohal, et tööalane liikuvus peaks edendama isiklikku eneseteostust ning parandama elu- ja töö kvaliteeti;

8.   rõhutab vajadust rakendada kutsehariduse valdkonnas ainepunktide ülekandmise algatust (ECVET), samuti vajadust tunnustada ja lugeda kehtivaks mitteametlikul teel ja eraviisiliselt omandatud oskusi, eesmärgiga lugeda erinevates liikmesriikides kehtivaks igasugune akrediteeritud väljaõpe, ning vajadust kõigis liikmesriikides aktiivselt edendada Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku (EQF);

9.   rõhutab, et lastega naised on meestest vähem liikuvad ning nõuab asjakohaste meetmete võtmist sellise tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks;

10.  rõhutab, et Euroopa tööturuasutuste süsteemi (EURES) raames – mille võrgustikku tuleks edendada ja tugevdada – tuleks arvesse võtta noorte õpilaste ja töötajate eristaatust ja vajadusi; lisaks rõhutab asjaolu, et paljud kultuuri- ja haridusvaldkonna töötajad on füüsilisest isikust ettevõtjad;

11.  rõhutab, et liidu ja liitu mittekuuluvate riikide kunstnike liikuvust takistab sageli lühiajaliste viisade saamise keerukus ning et see piirab nende tööhõivevõimalusi;

12  rõhutab vajadust töötajate, üliõpilaste, õppejõudude ja teadlaste liikuvust kajastava võrreldava ja usaldusväärse statistika järele, et parandada komisjoni teadmisi liikuvuse kohta ning ülalnimetatud tegevuskava järelevalvet;

13. nõuab Euroopa koolide, ülikoolide ja valitsuste aktiivset kaasatust ja pühendumist tööalase liikuvuse märkimisväärsele soodustamisele, näiteks komisjoni teatises ettenähtud sidusrühmade võrgustikus osalemise näol;

14.  arvab, et era- või riigiettevõtete ja haridusasutuste vahelist koostööd tuleks tugevdada;

15. nõuab ettevõtetelt töötajate liikuvuse soodustamist, eelkõige paindliku tööaja ja kaugtöö abil.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

10.9.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

16

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Maria Badia i Cutchet, Ivo Belet, Marie-Hélène Descamps, Milan Gaľa, Luis Herrero-Tejedor, Ruth Hieronymi, Ramona Nicole Mănescu, Manolis Mavrommatis, Ljudmila Novak, Dumitru Oprea, Pál Schmitt, Helga Trüpel, Thomas Wise, Tomáš Zatloukal

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Mary Honeyball, Cornelis Visser, Tadeusz Zwiefka


naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonI ARVAMUS (10.9.2008)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskava (2007–2010) kohta

(2008/2098(INI))

Arvamuse koostaja: Marusya Ivanova Lyubcheva

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

-     võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/73/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega(1);

A.  arvestades, et töötajate liikuvus on Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamise põhitegur, kuid see on jäänud madalale tasemele ka naiste seas;

B.   arvestades, et praegu töötavad ja elavad umbes 2 % tööealistest kodanikest muus kui oma liikmesriigis; arvestades lisaks, et umbes 48 % kõikidest ümberasujatest ELis on naised;

C.  arvestades, et dünaamiline tööturg tekitab töötajatele ja eelkõige lastega naistele tõsiseid probleeme, sundides neid töö- ja pereelu vahel kompromissi otsima;

D.  arvestades, et sotsiaalkindlustusskeemide ebapiisav kohandamine liikmesriikides põhjustab naistele raskusi seoses näiteks raseduse, laste kasvatamise ja paremate karjäärivõimalustega,

1.   kutsub komisjoni üles võtma arvesse liikuvate igas vanuses naistöötajate erivajadusi ja kavandama Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskava nelja teema raames konkreetseid meetmeid nende vajaduste rahuldamiseks;

2.   nõuab tungivalt, et komisjon uuriks tööalase liikuvuse soolist mõõdet ja soovitaks paindlikke vahendeid, mis aitaks naistel ületada säilinud tõkkeid liikuvuse valdkonnas;

3.   teeb komisjonile ettepaneku korraldada tüdrukutele ja naistele suunatud teabekampaaniaid tööalase liikuvuse võimaluste kohta, et lihtsustada nende kohanemist dünaamilise tööturuga;

4.   kutsub liikmesriike ja sidusrühmi üles võtma arvesse naiste tööalase liikuvuse ees seisvaid takistusi ja need kõrvaldama, pakkudes muu hulgas võrdset juurdepääsu kvalifitseeritud ja kõrgetasemelistele töökohtadele, võrdset töötasu, paindlikku tööaega, piisavaid tervishoiu- ja lapsehooldusteenuseid, kvaliteetset haridust lastele, pensioniõiguste ülekandevõimalusi ning sooliste stereotüüpide kõrvaldamist;

5.   soovitab liikmesriikidel ja piirkondlikel ja kohalikel ametivõimudel aktiivselt edendada tööhõive-, koolitus-, haridus-, kaugõppe- ja keeleõppealaseid eriprogramme eesmärgiga luua „naistesõbralikum” tööturg ning võimaldada töö- ja pereelu sobitamist;

6.   soovitab komisjonil, liikmesriikidel ning piirkondlikel ja kohalikel ametivõimudel hinnata võimalikult kiiresti töötajate liikuvuse ulatust ja mõju lastele, kes ei lähe teatavaks ajavahemikuks vanematega nende töökohta kaasa, ning pakkuda välja sellistes olukordades sobivaid lahendusi;

7.   tunnustab komisjoni ettepanekut suurendada võrgustiku TRESS suutlikkust ning laiendada EURESi teenuste ulatust ja tõsta nende kvaliteeti, kaasates töötajate omaette kategooriana naised.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

9.9.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

21

0

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Edit Bauer, Emine Bozkurt, Ilda Figueiredo, Věra Flasarová, Lissy Gröner, Zita Gurmai, Anneli Jäätteenmäki, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Urszula Krupa, Pia Elda Locatelli, Siiri Oviir, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Zita Pleštinská, Teresa Riera Madurell, Eva-Britt Svensson, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Gabriela Creţu, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Donata Gottardi, Mary Honeyball, Filiz Hakaeva Hyusmenova, Marusya Ivanova Lyubcheva, Maria Petre

(1)

           EÜT L 269, 5.10.2002, lk 15.


petitsioonikomisjonI ARVAMUS (16.9.2008)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskava (2007–2010) kohta

(2008/2098(INI))

Arvamuse koostaja: Maria Matsouka

ETTEPANEKUD

Petitsioonikomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  nõuab tungivalt, et komisjon muudaks sünergia tekitamise eesmärgil esmatähtsaks haldustavade ühtlustamise ja halduskoostöö siseriiklike institutsioonide ja asutuste vahel, kelle omavaheline koostöö on otsustava tähtsusega liikmesriikidevaheliste probleemide tõhusaks lahendamiseks; on lisaks sellele seisukohal, et komisjon ja liikmesriigid peaksid jõuliselt võitlema nii kõigi õiguslike ja haldusalaste tõkete kui ka geograafilise liikuvuse piirangute vastu Euroopa, riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil, nagu liikuvusega seonduvate kogemuste arvestamata jätmine kutsealase karjääri perspektiivis või sotsiaalkindlustuse ja pensioni puhul, eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes;

2.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid täielikult nii määrust (EMÜ) nr 1408/71 ja määrust (EÜ) nr 883/2004 (kohaldatav alates 2009. aastast) kui ka nendega seotud sotsiaalkindlustusküsimusi ning igasuguste toetuste maksmist koordineerivaid õigusakte; palub, et liikmesriigid ja komisjon tegeleksid kiiresti sotsiaalkindlustust, pensioneid ja tervishoiuteenuseid puudutavates petitsioonides ja kaebustes sageli tõstatatud probleemidega; toetab komisjoni kava elektroonilise Euroopa ravikindlustuskaardi juurutamiseks; soovitab, et seda tuleks teha ka vormi „E106” puhul;

3.  rõhutab vajadust tiheda koostöö järele siseriiklike haldusasutuste vahel, et liikmesriikide pädevust piiramata teha kindlaks ja kõrvaldada justiitsküsimuste ja maksustamise valdkondades eksisteeriv ebavõrdsus;

4.  kutsub piirkondlikke ja riiklikke ametivõime kõrvaldama liikuvuse praktilised takistused vastavalt nn võrdsete tingimustega liikuvuse põhimõttele, võideldes eelkõige deklareerimata töö ja sotsiaalse dumpingu vastu;

5.  ergutab haridusasutusi tegema ennetavat koostööd liikmesriikide standarditele vastavate ametliku hariduse, vabahariduse ja huviõppega omandatud kvalifikatsioonide ning elukutsete vastastikuse tunnustamise nimel; peab äärmiselt oluliseks, et liikmesriigid kasutaksid täielikult ära Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku ning võtaksid asjakohaseid järelmeetmeid Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi puudutavate kavandatavate algatuste suhtes, et riikliku haridussüsteemi ja elukestva õppe programmi tasemete liigitus võimaldaks liikuvatel töötajatel koolitust jätkata; toetab komisjoni võetud kohustust Europassi väljatöötamiseks, et muuta kvalifikatsioonid tööandjate jaoks paremini arusaadavaks; rõhutab võrgustiku Euraxess Services väärtust;

6.  märgib, et komisjoni Euroopa Liidu patsiendi ohutuse võrgustiku projekt on esimene paljudest meetmetest, mille eesmärk on julgustada liikmesriike ja ELi sidusrühmi koguma ja vahetama teavet patsiendi ohutuse kohta liikmesriigi tasandil; avaldab siiski kahetsust, et see ei soodusta teabevahetust liikmesriikide reguleerivate asutuste vahel, kelle vastutusvaldkonda tervishoiutöötajad kuuluvad; kutsub komisjoni üles soodustama kõnealuste reguleerivate asutuste vahelist teabevahetust, et lihtsustada tervishoiutöötajate liikuvust ja patsiendi ohutust kogu ELi ulatuses;

7.  toetab ideed muuta EURES ühtseks liikuvuse teabeportaaliks, mis peaks toimima tsentraliseeritud kasutajatoena, andes potentsiaalsetele liikuvatele töötajatele informatsiooni tööalase liikuvuse kõikide aspektide kohta, mis ei piirduks ainult teabega vabade töökohtade, sotsiaalkindlustuse, tervishoiu, pensionite ja kvalifikatsioonide tunnustamise kohta, vaid mille alla kuuluks ka teave keeleküsimuste, elamumajanduse, abikaasadele töö leidmise võimaluste, laste hariduse ja üldise integratsiooni kohta sihtriigis; juhib tähelepanu, et vajadusel tuleks seda laiendada kolmandate riikide kodanikele, sealhulgas neile, kellel ei ole veel pikaajalise elaniku staatust;

8.  toetab täielikult olemasolevaid teabemehhanisme, kuid soovitab samal ajal, et kõikide vastavate veebisaitide, portaalide jne tõhusust tuleks kontrollida ja neid kasutajasõbralikumaks muutmiseks vajaduse korral ümber kujundada, ühtlustada või ümber rühmitada;

9.  juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriigid peaksid edendama ja vahetama Ühtekuuluvusfondist ning eelkõige Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavaid liikuvust edendavate meetmetega seonduvaid häid tavasid ja vastastikku õppimise kavasid;

10. on seisukohal, et lisaks on-line teenustele tuleks analüüsida täiendavaid teabevahendeid ja need juurutada liikmesriikides ning ELi piirkondades eesmärgiga levitada liikmesriikide siseselt laialdaselt teavet tööalase liikuvuse kohta; on seisukohal, et tuleks asutada EURESega seotud tööalase liikuvuse kõnekeskus, andmaks töötajatele kiirelt teavet erinevate küsimuste kohta riigikeeles ja vähemalt veel ühes Euroopa keeles;

11. nõuab asjakohase koolituse väljatöötamist tööalase liikuvuse konsultantidele, kes aitavad samuti kaasa esilekerkivate ja lahendamist vajavate probleemide lahendamisele;

12. toetab SOLVITit siseturul tekkivate probleemide ja võrdselt ka töötajate liikuvusega seotud probleemide kiire lahendamise vahendina; palub, et SOLVITi jaoks tehtaks kättesaadavaks rohkem ressursse;

13. on seisukohal, et oluline on tõsta teadlikkust tööalasele liikuvusele seatud takistusi ja vastavate ELi õigusaktide rikkumisi käsitlevate kaebuste ja petitsioonide esitamise võimaluste kohta.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

11.9.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

13

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Sir Robert Atkins, Victor Boştinaru, Glyn Ford, Carlos José Iturgaiz Angulo, Marcin Libicki, Miguel Angel Martínez Martínez, Maria Matsouka, Manolis Mavrommatis, Mairead McGuinness, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Nicolae Vlad Popa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Marie-Hélène Descamps, Grażyna Staniszewska


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

17.11.2008

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

39

0

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Andersson, Iles Braghetto, Philip Bushill-Matthews, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Jean Louis Cottigny, Jan Cremers, Proinsias De Rossa, Harlem Désir, Harald Ettl, Richard Falbr, Ilda Figueiredo, Joel Hasse Ferreira, Stephen Hughes, Karin Jöns, Ona Juknevičienė, Bernard Lehideux, Mary Lou McDonald, Juan Andrés Naranjo Escobar, Csaba Őry, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Pier Antonio Panzeri, Bilyana Ilieva Raeva, Elisabeth Schroedter, José Albino Silva Peneda, Jean Spautz, Ewa Tomaszewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jean Marie Beaupuy, Françoise Castex, Petru Filip, Marian Harkin, Sepp Kusstatscher, Lasse Lehtinen, Roberto Musacchio, Ria Oomen-Ruijten, Csaba Sógor, Patrizia Toia, Glenis Willmott

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Giles Chichester, Jill Evans, Erik Meijer, Zbigniew Zaleski

Viimane päevakajastamine: 4. detsember 2008Õigusalane teave