Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu sõlmimise kohta

(KOM(2008)0347 – C6-0342/2008 – 2008/0121(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2008)0347);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 80 lõiget 2 ja artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimest lauset;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0342/2008);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51, artikli 83 lõiget 7 ja artikli 43 lõiget 1;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0000/2008),

1.  kiidab lepingu sõlmimise heaks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning India Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

Taust:

Vastavalt Euroopa Kohtu otsusele on ühendusel ainupädevus mitmetes välislennunduse küsimustes, mida tavapäraselt on reguleeritud liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste kahepoolsete lennunduslepingutega. Samuti on Euroopa Kohus otsustanud, et selliste kahepoolsete lepingute teatavad aspektid on vastuolus ühenduse õigusega, eelkõige seoses asutamisvabadusega, sest nendega on keelatud ühenduse lennuettevõtjatel asutada oma ettevõte teistes liikmesriikides ja osutada teenuseid selle liikmesriigiga sõlmitud kahepoolse lepingu alusel, millega diskrimineeritakse ühenduse lennuettevõtjaid kodakondsuse alusel.

Sellest tulenevalt volitas nõukogu 2003. aasta juunis komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi kehtivate kahepoolsete lepingute teatavate sätete muutmiseks, et viia need vastavusse ühenduse õigusega.

Nn horisontaalsete volituste lisas sätestatud menetluste ja suuniste kohaselt on komisjon pidanud India Vabariigi valitsusega läbirääkimisi, et sõlmida horisontaalleping, millega asendatakse liikmesriikide ja India Vabariigi vaheliste kehtivate kahepoolsete lennunduslepingute teatavad sätted.

Eelkõige lepingu artikliga 2 asendatakse tavapärased riiklikud määramissätted ühenduse määramissättega, võimaldades kõikidel ühenduse lennuettevõtjatel asutamisõigust kasutada. Artikliga 4 viiakse kahepoolsete lepingute konkurentsivastased sätted (nt lennuettevõtjate vahelised kohustuslikud ärilised kokkulepped) vastavusse ELi konkurentsiõigusega.

India Vabariigi valitsusega horisontaallepingu sõlmimise üle peetud läbirääkimiste käigus rõhutati, et leping ei mõjuta liiklusõiguste mahtu ega tasakaalu. Seetõttu määratleti tingimused Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide kirjas Indiale.

Horisontaallepingu 1. ja 2. lisas on loetletud kahepoolsed lepingud ja nende artiklid, millele viidatakse horisontaallepingu artiklites 1–6; need on India ja kõikide ELi liikmesriikide vahel, välja arvatud Eesti, sõlmitud lepingud.

3. lisas on loetletud artiklis 2 viidatud teised riigid: Island, Liechtenstein ja Norra (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel) ning Šveits (Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lennutranspordilepingu alusel).

Parlamendil on õigus avaldada kõnealuse lepingu kohta arvamust nõuandemenetluse raames vastavalt rahvusvahelisi lepinguid käsitleva artikli 83 lõikele 7, milles öeldakse järgmist:

„Parlament esitab oma arvamuse või annab oma nõusoleku Euroopa Ühenduse poolt rahvusvahelise lepingu või finantsprotokolli sõlmimise, pikendamise või muutmise kohta. Otsus võetakse vastu ühel hääletusel antud häälte enamusega; lepingu või protokolli teksti suhtes muudatusettepanekuid ei tehta.”

Raportööri seisukoht:

India lennuliikluse turg on praegu üks maailma kõige kiiremini kasvavatest turgudest. Esitatud andmetest nähtub, et India lennuliikluse maht kasvas 2006. aastal umbes 50%. Lennuliikluse sellise kiire arengu puhul tekivad lennuliikluse infrastruktuuris ohtlikud pudelikaelad nii lennujaamade läbilaskevõime, kasutada olevate lennukite, tehnoloogia ja koolitatud tööjõu osas.

Turgude avamist ja püüdlusi tuua India lennuturule era- ja väliskapitali peetakse osana meetmetest, mis on vajalikud India lennundussektori arenguks ja kaasajastamiseks, et rahuldada kasvavat nõudlust ja tarbijate ootusi. India lennundussektorit on pikka aega iseloomustanud piiratud lähenemisviis koos piiratud juurdepääsu ja tugeva riikliku kontrolliga, kuid viimastel aastatel on India võtnud otsustavaid meetmeid lennundusturu suurema avatuse ja konkurentsi soodustamise suunas.

Tänu oma erakordsetele kasvumääradele ja turu järkjärgulisele avamisele pakub India uusi ärivõimalusi ja tugevat kasvupotentsiaali Euroopa lennuettevõtjatele, lennukiehitajatele ja lennuteenuste osutajatele.

Riigi järjest liberaalsema lennunduspoliitika üheks oluliseks tulemuseks on India ja USA vahel 2005. aasta aprillis allkirjastatud nn avatud taeva leping. Lepinguga kaotatakse kõik mahupiirangud ja kontroll konkurentsivõimeliste hindade kujundamise üle. Samuti on ettevõtete määramist käsitlevatest sätetest kõrvaldatud kõik turulepääsu mahulised piirangud, kuid jäetud alles klassikalised omandust ja kontrolli puudutavad sätted ning piirangud. Lisaks mahuliste ja turulepääsu piirangute täielikult kaotamisele kolmanda, neljanda ning viienda vabaduse alasse kuuluvatel turgudel sätestatakse uues lepingus ka piiranguteta seitsmenda vabaduse puhtkaubaveod. Eeldatavalt soodustab uus leping uute teenindusstruktuuride kujunemist ja siiani puudunud üle polaaralade kulgevate vahemaandumiseta lendude avamist India ning USA vahel.

Tuginedes sellisele positiivsele näitele, teeb raportöör ettepaneku jätkata lähitulevikus Indiaga läbirääkimisi lepingu üle, mis oleks põhjalikum kui horisontaalleping, mis oli esimene tähtis etapp. Põhjalikum leping looks ambitsioonika raamistiku ning hõlmaks selliseid laiemaid lennundusalaseid küsimusi nagu õigusalane koostöö lennuohutuse, julgestuse, lennuliikluse korraldamise, keskkonnatehnoloogia ja teadusuuringute valdkonnas kui ka äritegevusega seotud küsimusi ja tööstuskoostööd. Keskkonnaküsimustes peab leping vastama ELi säästva arengu põhimõtetele.

Kuigi eesmärgid peavad olema kõrged, võib täielikult avatud lennupiirkonna arendamine Indiaga võtta aega ning seda on kõige paremini võimalik ellu viia etappide kaupa, et võimaldada sujuvat üleminekut ja turu integreerumist, mis põhineb uute eeskirjade järkjärgulisel rakendamisel võrdses konkurentsiolukorras.

Eespool esitatu põhjal teeb raportöör transpordi- ja turismikomisjonile ettepaneku esimese sammuna toetada horisontaallepingu sõlmimist ühenduse ja India vahel.