Menetlus : 2008/2169(INL)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0043/2009

Esitatud tekstid :

A6-0043/2009

Arutelud :

PV 06/05/2009 - 15
CRE 06/05/2009 - 15

Hääletused :

PV 07/05/2009 - 9.18
CRE 07/05/2009 - 9.18
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0389

RAPORT     
PDF 197kWORD 100k
3. veebruar 2009
PE 415.341v02-00 A6-0043/2009

Üleskutse komisjonile esitada ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kodanikualgatuse rakendamise kohta

(2008/2169(INI))

Põhiseaduskomisjon

Raportöör: Sylvia-Yvonne Kaufmann

(Algatus – kodukorra artikkel 39)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 petitsioonikomisjoNI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

millega kutsutakse komisjoni üles esitama ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kodanikualgatuse rakendamise kohta

(2008/2169(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 192 teist lõiku;

–   võttes arvesse 13. detsembril 2007. aastal allkirjastatud Lissaboni lepingut, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut;

–   võttes arvesse Euroopa põhiseaduse lepingut(1);

–   võttes arvesse oma 20. veebruari 2008. aasta resolutsiooni Lissaboni lepingu kohta(2);

–   võttes arvesse oma 19. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni järelemõtlemisaja kohta: Euroopa Liitu käsitleva arutelu hindamise struktuur, teemad ja kontekst(3);

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 39 ja 45;

–   võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ja petitsioonikomisjoni arvamust (A6-0043/2008);

A. arvestades, et Lissaboni lepinguga viiakse sisse kodanikualgatus, mille puhul „vähemalt miljon kodanikku märkimisväärsest arvust liikmesriikidest võivad kutsuda Euroopa Komisjoni üles esitama talle antud volituste piires asjakohase ettepaneku küsimustes, mille suhtes kodanike arvates on vaja aluslepingute rakendamiseks vastu võtta liidu õigusakt” (muudetud ELi lepingu artikli 11 lõige 4);

B. arvestades, et miljonile liidu kodanikule antakse niiviisi samasugune õigus kutsuda Euroopa Komisjoni üles esitama õigusakti ettepanekut, nagu on nõukogul alates Euroopa Ühenduste asutamisest 1957. aastal (algselt EMÜ asutamislepingu artikkel 152, praegu EÜ asutamislepingu artikkel 208, tulevase ELi toimimise lepingu artikkel 241) ja Euroopa Parlamendil alates Maastrichti lepingu jõustumisest 1993. aastal (praegu EÜ asutamislepingu artikkel 192, tulevikus ELi toimimise lepingu artikkel 225);

C. arvestades, et kodanikud võtavad sellega otseselt osa Euroopa Liidu õiguspädevuse teostamisest, olles esimest korda vahetult kaasatud ELi õigusloomega seotud ettepanekute algatamisse;

D. arvestades, et muudetud ELi lepingu artikli 11 lõige 4 mõjutab konkreetselt osalust liidu demokraatlikus protsessis (muudetud ELi lepingu artikli 10 lõige 3), mida põhjendatakse üksikisiku õigusega osaleda kodanikulagatuses;

E. arvestades, et algatusõigust aetakse sagedasti segi petitsioonide esitamise õigusega; arvestades, et on vaja tagada, et kodanikud on sellest erisusest täiel määral teadlikud, eelkõige põhjusel, et petitsiooniga pöördutakse parlamendi poole, kodanikualgatuse adressaadiks on aga komisjon;

F. arvestades, et liidu institutsioonid ja liikmesriigid peavad looma tingimused liidu kodanike osalemise õiguse sujuvaks, läbipaistvaks ja tõhusaks teostamiseks;

G. arvestades, et Euroopa Parlament ja nõukogu määravad seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil kindlaks kodanikualgatuse esitamise korra ja tingimused, kaasa arvatud minimaalse liikmesriikide arvu, millest need kodanikualgatused peavad pärinema (ELi toimimise lepingu artikli 24 esimene lõik);

H. arvestades, et kõnealuse määruse vastuvõtmisel ja rakendamisel tuleb tagada eelkõige põhiõigused võrdsele kohtlemisele, heale haldusele ja tõhusale õiguskaitsele;

Liikmesriikide minimaalne arv

I. arvestades, et minimaalse liikmesriikide arvu puhul, millest need kodanikualgatused peavad pärinema (ELi toimimise lepingu artikli 24 lõige 1), peab olema tegemist liikmesriikide märkimisväärse arvuga (muudetud ELi lepingu artikli 11 lõige 4);

J. arvestades, et liikmesriikide minimaalset arvu ei tohi meelevaldselt kindlaks määrata, vaid tuleb lähtuda ettekirjutuse eesmärgist ja järgida teisi lepingusätteid, et vältida vastuolude tekkimist;

K. arvestades, et selle ettekirjutuse eesmärk on tagada, et ELi õigusloome ei lähtuks mitte üksikute liikmesriikide erahuvidest, vaid Euroopa üldhuvist;

L. arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis76 osutatakse, et ühe neljandiku liikmesriikide algatusel esitatud õigusakti ettepanek võtab eeldatavasti piisavalt arvesse Euroopa üldisi huve; arvestades, et seetõttu ei tekita selline liikmesriikide minimaalne arv vastuolusid;

M. arvestades, et selle ettekirjutuse eesmärk täidetakse üksnes siis, kui see seotakse toetusavalduste minimaalse arvuga kõikidest nendest liikmesriikidest;

N. arvestades, et muudetud ELi lepingu artikli 11 lõike 4 põhjal, kus on sätestatud miljoni kodaniku nõue, saab järeldada, et liidu 500 miljonilise elanikearvu puhul saab pidada 1/500 elanikkonnast representatiivseks;

Osalejate minimaalne vanus

O. arvestades, et muudetud ELi lepingu artikli 11 lõikes 4 pöördutakse kõikide liidu kodanike poole;

P. arvestades, et kõik demokraatliku osaluse õiguse piirangud ja mistahes ebavõrdne kohtlemine vanuse tõttu peavad olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega;

Q. arvestades, et soovitav on vältida vastuolusid, mis võiksid tekkida näiteks siis, kui Euroopa Parlamendi valimistel osalemise minimaalne vanus on liikmesriigis madalam kui Euroopa kodanikualgatuses osalemist lubav minimaalne vanus;

Menetlus

R. arvestades, et eduka kodanikualgatusega kohustatakse komisjoni kodanike taotlust käsitlema ja otsustama, kas ja millisel määral ta asjakohase õigusakti ettepaneku esitab;

S. arvestades, et algatustes oleks soovitav viidata ühele või mitmele asjakohasele õiguslikule alusele, et komisjon saaks kavandatud õigusakti esitada;

T. arvestades, et kodanikualgatuse käsitlemist saab jätkata üksnes siis, kui see on vastuvõetav selles mõttes, et:

· algatuses sisaldub üleskutse komisjonile esitada liidu õigusakti ettepanek,

· liidul on õigusloome pädevus ja komisjonil on õigus esitada asjaomase küsimuse kohta ettepanek,

· nõutav õigusakt ei ole selgelt vastuolus ühegi Euroopa Liidus kohaldatava üldise õiguspõhimõttega;

U. arvestades, et kodanikualgatus on edukas, kui see on eespool mainitud mõttes vastuvõetav ja representatiivne selles mõttes, et seda toetab vähemalt miljon kodanikku, kelle puhul on tegemist kodanikega märkimisväärsest arvust liikmesriikidest;

V. arvestades, et komisjoni ülesanne on kontrollida, kas eduka kodanikualgatuse eeldused on täidetud;

W. arvestades, et kodanikualgatuse läbiviimiseks on väga soovitav enne toetusavalduste kogumise alustamist veenduda kodanikualgatuse vastuvõetavuse õiguskindluses;

X. arvestades, et komisjonil ei ole võimalik toetusavalduste ehtsust kontrollida ja seega peavad seda tegema liikmesriigid; arvestades, et liikmesriikide sellest tulenevad asjaomased kohustused laienevad siiski vaid muudetud ELi lepingu artikli 11 lõikes 4 nimetatud algatustele ja mitte mingil juhul kohustustele, mis ei ole eespool märgitud põhjustel vastuvõetavad; arvestades, et seetõttu peavad liikmesriigid juba enne toetusavalduste kogumist olema kindlad, et kodanikualgatus on õiguslikult vastuvõetav;

Y. arvestades, et kui komisjon kontrollib kodanikualgatuse vastuvõetavust, peab ta piirduma üksnes eespool nimetatud õigusküsimustega ja ei või mingil juhul võtta aluseks poliitilisi kaalutlusi; arvestades, et sellega tagatakse, et komisjon ei või vabalt otsustada oma poliitiliste kaalutluste alusel, kas kuulutada kodanikualgatus vastuvõetavaks või mitte;

Z. arvestades, et näib olevat otstarbekohane jaotada kodanikualgatuse menetlus järgmisse viide etappi:

· algatuse registreerimine,

· toetusavalduste kogumine,

· algatuse esitamine,

· komisjoni seisukoha avaldamine,

· kontrollimine, kas nõutud õigusakt vastab aluslepingutele.

Läbipaistvuse põhimõte

AA.  arvestades, et kodanikualgatus on avalike täieõiguslike volituste kasutamise vahend õigusloome valdkonnas ja seetõttu tuleb selle suhtes kohaldada läbipaistvuspõhimõtet; arvestades, et see tähendab, et kodanikualgatuse korraldajad peavad võtma avalikult vastutuse selle rahastamise, sealhulgas selle rahastamise allikate eest;

Protsessi poliitiline järelevalve

AB. arvestades, et parlamendi poliitiline ülesanne on teostada järelevalvet kodanikualgatuse protsessi üle;

AC. arvestades, et see kohustus puudutab eelkõige kodanikualgatust käsitleva määruse rakendamist ja komisjoni poliitilist seisukohta kodanikualgatuses esitatud nõude suhtes;

AD. arvestades, et on oluline tagada kodanikualgatuse raames komisjonile esitatud taotluste ning parlamendi demokraatlikult vastu võetud prioriteetide ja ettepanekute kokkusobivus;

Põhiseaduslik algatus

AE. arvestades, et on vaieldav, kas muudetud ELi lepingu artikli 11 lõige 4 hõlmab ka algatusi, mille eesmärk on muuta lepinguid (põhiseaduslik kodanikualgatus),

1. palub, et komisjon esitaks viivitamata pärast Lissaboni lepingu jõustumist vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 24 kodanikualgatuse määruse ettepaneku;

2. kutsub komisjoni üles arvestama seejuures korrakohaselt resolutsiooni lisas esitatud juhistega;

3. nõuab, et määrus oleks selge, lihtne ja kasutajasõbralik, sisaldades kodanikualgatuse määratlusega seotud praktilisi aspekte, selleks et seda mitte segi ajada petitsioonide esitamise õigusega;

4. otsustab analüüsida kohe pärast käesoleva määruse vastuvõtmist võimalust luua kodanikualgatuse protsessi üle järelevalve teostamiseks tõhus süsteem;

5. teha presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

RESOLUTSIOONI ETTEPANEKU LISA:

  SOOVITUSED KOMISJONI ETTEPANEKU SISU KOHTA VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, MIS KÄSITLEB KODANIKUALGATUSE KORDA JA TINGIMUSI

Liikmesriikide minimaalse arvu kindlaksmääramine

1.  Minimaalne liikmesriikide arv, millest kodanikualgatuses osalevad kodanikud peavad pärinema, on üks neljandik liikmesriikidest.

2.  See nõue täidetakse üksnes juhul, kui igast asjaomasest liikmesriigist toetab algatust vähemalt 1/500 elanikkonnast.

Osalejate minimaalse vanuse kindlaksmääramine

3.  Iga liidu kodanik, kellel on oma liikmesriigi õiguse kohaselt õigus hääletada, võib kodanikualgatuses osaleda.

Menetluse väljatöötamine

4.  Kodanikualgatus hõlmab viit järgmist etappi:

•    algatuse registreerimine,

•    toetusavalduste kogumine,

•    algatuse esitamine,

•    komisjoni seisukoha avaldamine,

•    kontrollimine, kas nõutud õigusakt vastab aluslepingutele.

5.   Kodanikualgatuse esimene etapp algab sellega, et korraldajad registreerivad kodanikualgatuse komisjonis, ning lõpeb komisjoni ametliku otsusega kodanikualgatuse eduka registreerimise kohta. Seda iseloomustavad järgmised toimingud:

a)   Korraldajad peavad kodanikualgatuse komisjonis nõuetekohaselt registreerima. Registreerimisel peab iga korraldaja esitama ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles oma nime, sünnikuupäeva, kodakondsuse, elukoha ja kodanikualgatuse täpse sõnastuse.

b)   Komisjon kontrollib registreeritava kodanikualgatuse vormilist vastuvõetavust. Kodanikualgatus on vormiliselt vastuvõetav, kui on täidetud järgmised neli tingimust:

· selles sisaldub üleskutse komisjonile esitada ettepanek Euroopa Liidu õigusakti vastuvõtmiseks,

· Euroopa Liidule on aluslepingutega, millel liit põhineb, antud pädevus niisugust õigusakti vastu võtta,

· komisjonil on vastavalt aluslepingutele, millel liit põhineb, pädevus esitada ettepanek niisuguse õigusakti vastuvõtmiseks,

· nõutav õigusakt ei ole selgelt vastuolus ühegi Euroopa Liidus kohaldatava üldise õiguspõhimõttega.

Komisjon toetab korraldajaid vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 41, et tagada registreeritud algatuste vastuvõetavus. Lisaks teavitab komisjon kodanikualgatuse korraldajaid ka juba menetletavatest või kavandatavatest õigusaktide eelnõudest, mis käsitlevad vastava kodanikualgatusega seotud küsimusi, ja edukalt registreeritud kodanikualgatustest, mille sisu kattub osaliselt või täielikult samade küsimustega.

c)   Kahe kuu jooksul pärast kodanikualgatuse registreerimist peab komisjon tegema otsuse algatuse vastuvõetavuse ja registreerimiseks sobivuse kohta. Registreerimistaotluse tagasilükkamine võib toimuda üksnes õiguslikel põhjustel, kuid mitte mingil juhul poliitilistel kaalutlustel.

d)   Otsus suunatakse nii korraldajatele isiklikult kui ka üldsusele. Korraldajaid teavitatakse otsusest ja see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Viivitamata teavitatakse otsusest Euroopa Parlamenti, nõukogu ja liikmesriike.

e)   Otsuse vaatavad läbi Euroopa Liidu Kohus ja Euroopa Ombudsman ühenduse asjakohaste õigusaktide alusel. See kehtib ka juhul, kui komisjon on vastava otsuse tegemata jätnud.

f)    Komisjoni kodulehel on üldsusele kättesaadav register, kuhu on kantud kõik edukalt registreeritud kodanikualgatused.

g)   Kodanikualgatuse korraldajatel on võimalik algatus igal ajal tühistada. Sellisel juhul on algatus registreerimata ja see kustutatakse eespool nimetatud registrist.

6.   Kodanikualgatuse teise etapi käigus kogutakse üksikisikute toetusavaldusi edukalt registreeritud kodanikualgatusele ning liikmesriigid kinnitatavad ametlikult kogumistulemused. Seda iseloomustavad järgmised toimingud:

a)   Liikmesriigid kehtestavad Euroopa kodanikualgatuse nõuetele vastavate toetusavalduste kogumise ja kogumistulemuste ametliku kinnitamise tõhusa korra.

b)   Toetusavaldus on nõuetekohane, kui see on tehtud toetusavalduste kogumiseks ettenähtud tähtaja jooksul, järgides liikmesriigi ja Euroopa Liidu asjakohaseid õigusakte. Toetusavalduste kogumise tähtaeg on üks aasta. Tähtaeg algab kolmanda kuu esimesel päeval pärast otsuse vastuvõtmist kodanikualgatuse registreerimise kohta.

c)   Iga toetusavaldust tuleb isiklikult kinnitada, reeglina isikliku allkirjaga (käsitsi või kui see on asjakohane, elektrooniliselt). Toetusavaldus peab sisaldama vähemalt isiku nime, sünnikuupäeva, elukoha ja kodakondsuse. Kui isik omab mitut kodakondsust, siis märgib ta neist omal valikul ära ainult ühe.

Isikuandmed kuuluvad andmekaitse alla, selle eest vastutavad kodanikualgatuse korraldajad.

d)   Toetusavalduse saab esitada ainult ühe korra. Iga toetusavaldus sisaldab isiku eraldi vandetõotust, et ta ei ole juba eelnevalt samale kodanikualgatusele toetust avaldanud.

e)   Iga toetusavalduse saab enne toetusavalduste kogumistähtaja lõppu tühistada. Algselt antud toetus muutub seeläbi kehtetuks. Korraldajad peavad iga toetust avaldavat isikut sellest teavitama. Iga toetusavaldus peab sisaldama isiku eraldi deklaratsiooni, et teda on sellest teavitatud.

f)    Iga toetust avaldav isik saab korraldajatelt oma toetusavalduse koopia, sealhulgas oma vandetõotuse ja tühistamisvõimalusest informeerituse deklaratsiooni koopia.

g)   Pärast toetusavalduste tõenduste kontrollimist väljastavad liikmesriigid kahe kuu jooksul kodanikualgatuse korraldajatele ametliku kinnituse nõuetekohaste toetusavalduste arvu kohta, kusjuures loend koostatakse toetust avaldanud isikute kodakondsuse järgi. Liikmesriigid tagavad asjaomaste meetmetega, et iga toetusavaldust kinnitab vaid üks liikmesriik ning tõhusalt välditakse mitmekordset kinnitamist eri liikmesriikide või sama liikmesriigi erinevate ametite poolt.

Isikuandmed kuuluvad andmekaitse alla, selle eest vastutavad liikmesriikide osalevad ametiasutused.

7.   Kodanikualgatuse kolmas etapp algab siis, kui korraldajad esitavad kodanikualgatuse komisjonile, ning lõpeb komisjoni ametliku otsusega kodanikualgatuse eduka esitamise kohta. Seda iseloomustavad järgmised toimingud:

a)   Korraldajad peavad kodanikualgatuse komisjonile nõuetekohaselt esitama. Esitamisel tuleb lisada liikmesriikide kinnitused toetusavalduste arvu kohta.

b)   Komisjon kontrollib esitatud kodanikualgatuse representatiivsust. Kodanikualgatus on representatiivne, kui

· seda toetab vähemalt miljon liidu kodanikku,

· kelle puhul on tegemist kodanikega vähemalt ühest neljandikust liikmesriigist,

· kusjuures ühe liikmesriigi kodanike arv peab olema vähemalt 1/500 selle liikmesriigi elanikkonnast.

c)   Kahe kuu jooksul pärast kodanikualgatuse esitamist langetab komisjon otsuse kodanikualgatuse esitamise edukuse kohta.

See otsus hõlmab avaldust kodanikualgatuse representatiivsuse kohta.

     Algatuse esitamise tagasilükkamine võib toimuda üksnes õiguslikel põhjustel, kuid mitte mingil juhul poliitilistel kaalutlustel.

d)   Otsus suunatakse nii korraldajatele isiklikult kui ka üldsusele. Korraldajaid teavitatakse otsusest ja see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Viivitamata teavitatakse otsusest Euroopa Parlamenti, nõukogu ja liikmesriike.

e)   Otsuse vaatavad läbi Euroopa Liidu Kohus ja Euroopa Ombudsman ühenduse asjakohaste õigusaktide alusel. See kehtib ka juhul, kui komisjon ei tee vastavat otsust.

f)    Komisjoni kodulehel on üldsusele kättesaadav register, kuhu on kantud kõik edukalt esitatud kodanikualgatused.

8.   Euroopa kodanikualgatuse neljandas etapis käsitleb komisjon asjakohaselt kodanikualgatuse taotlust ning etapp lõpeb komisjoni ametliku seisukoha avaldamisega kodanikualgatuses sisalduva üleskutse kohta esitada õigusakti ettepanek. Seda iseloomustavad järgmised toimingud:

a)   Edukalt esitatud kodanikualgatus kohustab komisjoni käsitlema sisuliselt kodanikualgatuse taotlust.

b)   Sel eesmärgil kutsub komisjon kodanikualgatuse korraldajad kuulamisele ja annab neile võimaluse kodanikualgatuse taotlust põhjalikult selgitada.

c)   Komisjon peab langetama otsuse kodanikualgatuse üleskutse kohta kolme kuu jooksul. Kui komisjon ei kavatse esitada ettepanekut, selgitab ta parlamendile ja algatuse korraldajatele selle põhjuseid.

d)   Otsus suunatakse nii korraldajatele isiklikult kui ka üldsusele. Korraldajaid teavitatakse otsusest ja see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Viivitamata teavitatakse otsusest Euroopa Parlamenti, nõukogu ja liikmesriike.

e)   Kui komisjon jätab otsuse kodanikualgatuses esitatud taotluse kohta tegemata, siis kohaldatakse kohtulikku läbivaatust, mille viivad läbi Euroopa Liidu Kohus ja Euroopa Ombudsman Euroopa Liidu asjakohaste õigusaktide alusel.

Läbipaistvuse põhimõte

9.   Edukalt registreeritud kodanikualgatuse korraldajad peavad sobiva ajavahemiku jooksul alates menetluse lõpetamisest esitama komisjonile aruande algatuse rahastamise kohta, sealhulgas rahastamise allikad (läbipaistvusaruanne). Komisjon vaatab aruande läbi ja avaldab selle koos arvamusega.

10. Üldiselt peaks komisjon hakkama kodanikualgatuse sisuga tegelema alles pärast seda, kui läbipaistvusaruanne on asjakohases vormis esitatud.

(1)

ELT C 310, 16.12.2004, lk 1.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0055.

(3)

ELT C 287 E, 24.11.2006, lk 306.


SELETUSKIRI

Lissaboni lepinguga nähakse ette Euroopa kodanikualgatuse kasutuselevõtmine. Kodanikualgatuse puhul on tegemist olulise uuendusega Euroopa põhiseadusõiguses, mille töötas algselt välja Euroopa konvent tihedas koostöös valitsusväliste organisatsioonidega ning mis lisati konvendi koostatud põhiseadusliku lepingu eelnõusse alles pärast pikki diskussioone. Euroopa kodanikualgatus on Euroopa Liidus täiesti uus demokraatia tugevdamise instrument. Sellega astutakse esimene samm vahetuma riikideülese demokraatia arendamise poole ja pikemas perspektiivis võib selle rakendamine kaasa aidata Euroopa avalikkuse kujunemisele.

Euroopa kodanikualgatuse õiguslikuks aluseks on muudetud ELi lepingu artikli 11 lõige 4 ja tulevikus ELi toimimise lepingu artikli 24 lõige 1. Kodanikualgatuse esitamise suhtes kohaldatavad tingimused ja menetlused sätestatakse määrusega, mis võetakse vastu õigusloome tavamenetluse kohaselt.

I          Mis on Euroopa kodanikualgatus?

Pärast Lissaboni lepingu jõustumist võetakse kõik Euroopa Liidu õigusaktid kas määruse, direktiivi või otsuse vormis vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt põhimõtteliselt ühiselt ning õigusloome ettepaneku esitab komisjon, vt ELi toimimise lepingu artiklit 289. Niisiis näevad kõik Euroopa õigusakti vastuvõtmise eeskirjad ette komisjoni ettepaneku esitamise, vt muudetud ELi lepingu artikli 17 lõiget 2.

35 aastat pärast seda, kui liikmesriigid olid andnud Euroopa Majandusühenduse loomise ajal 1957. aastal nõukogule õiguse „komisjonilt taotleda uuringute korraldamist, mida nõukogu peab soovitavaks ühiste eesmärkide saavutamiseks, ning teha talle asjakohaseid ettepanekuid” (vt EMÜ asutamislepingu esialgne artikkel 152, praegu kehtiva EÜ asutamislepingu artikkel 208, tulevikus ELi toimimise lepingu artikkel 241), andsid nad Maastrichti lepinguga ning kaasotsustamismenetluse kasutuselevõtmisega lõpuks ka Euroopa Parlamendile võimaluse taotleda komisjonilt õigusloome ettepaneku esitamist (vt praegu kehtiva EÜ asutamislepingu artiklit 192, tulevikus ELi toimimise lepingu artikkel 225).

Euroopa kodanikualgatuse elluviimisega antakse see taotlemisõigus, mis praegu kuulub mõlemale seadusandlikule institutsioonile, ka Euroopa Liidu kodanikele. „Vähemalt miljon kodanikku märkimisväärsest arvust liikmesriikidest võivad kutsuda Euroopa Komisjoni üles esitama talle antud volituste piires asjakohase ettepaneku küsimustes, mille suhtes kodanike arvates on vaja aluslepingute rakendamiseks vastu võtta liidu õigusakt.“ Sellega kaasatakse liidu kodanikud esimest korda vahetult Euroopa õigusloomeprotsessi. Nad asetatakse taotlemisõiguse mõttes mõlema seadusandliku institutsiooniga samale tasandile.

II         Euroopa kodanikualgatuses osalemise sisu

Muudetud ELi lepingu artikli 11 lõike 4 kohaselt võivad liidu kodanikud osaleda kodanikualgatuses. Muudetud ELi lepingu artikli 10 lõike 3 kohase demokraatliku osaluse kõnealuse laiendamise eesmärk on liidu kodanike jaoks Euroopa kodanikualgatuses osalemise individuaalse õiguse loomine.

Liidu kodanikud saavad kodanikualgatuses osaleda kahel viisil: kas korraldajate või toetajatena. Kodanikualgatuse korraldamise toimingud hõlmavad komisjonile kodanikualgatusest teatamist ja selle esitamist, kampaaniate korraldamist toetajate leidmiseks, liikmesriikides kehtiva korra tõttu vajadusel liidu kodanike toetusavalduste kogumist ja kodanikualgatuse esitamist komisjonile. Kodanikualgatuse toetamine tähendab isiku nõuetekohast avaldust, et ta jagab kodanikualgatuses väljendatud seisukohta teatud probleemi osas ja toetab sellest tuleneva taotluse esitamist komisjonile. Kodanikualgatuses osalemise õigus hõlmab seetõttu nii korraldamis- kui kodanikualgatuse toetamise õigust.

III       Euroopa kodanikualgatuse erinevus võrreldes petitsiooni esitamisega Euroopa Parlamendile

ELi toimimise lepingu artikli 24 lõike 2 kohaselt koostoimes artikliga 227 (praegu Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 21 lõige 1 koostoimes artikliga 194), samuti ELi põhiõiguste harta artikli 44 kohaselt on igal ELi kodanikul, samuti igal füüsilisel isikul, kelle elukoht on liidus, ja igal juriidilisel isikul, kelle asukoht on liidus, õigus esitada Euroopa Parlamendile petitsioon. Muudetud ELi lepingu artikli11 lõike 4 kohast kodanikualgatuses osalemise õigust kohaldatakse ka Euroopa petitsiooniõiguse suhtes ning esimene laiendab teist, kuid ei asenda seda ning ei ole ka sellega identne.

Sellele vaatamata võib nii kodanikualgatuse kui petitsioonide esitamise tagajärg nende mõlema õigusinstrumendi puhul olla teatavas suhtes sarnane, sest

mõlemad võivad olla Euroopa Liidu õigusakti vastuvõtmise eelduseks, tingimusel et nende algatajaks on mitu isikut. Siiski erinevad nende funktsioonid ning sellega seoses adressaadid ning tingimused põhimõtteliselt.

Ilmne on juba kõnealuste instrumentide adressaatide erinevus. Petitsioonid esitatakse Euroopa Parlamendile, kuid kodanikualgatus komisjonile. Euroopa petitsiooniõiguse raames on petitsioonide esitajad kaudselt või vahetult Euroopa Liidu jurisdiktsiooni all ja see annab neile võimaluse pöörduda otse Euroopa Parlamendi poole, et teavitada seda teatavast olukorrast ning nõuda selle olukorra muutmist. Seevastu kodanikualgatus lubab liidu kodanikel esmakordselt vahetult osaleda Euroopa Liidu jurisdiktsiooni teostamisel, andes neile samasuguse võimaluse taotleda komisjonilt õigusloome ettepaneku esitamist, mis on nõukogul ja Euroopa Parlamendil.

Selle tulemusel on ka mõlema õigusinstrumendiga seotud nõuded erinevad. Nii on petitsiooniõigus piiratud asjaoludega, mis petitsiooni esitajat otseselt mõjutavad, samal ajal kui kodanikualgatuses osalejate suhtes sellist piirangut ei kohaldata ja see ei oleks ka mõistlik. Pigem on need vastupidise mõjuga, nagu Euroopa jurisdiktsiooni ülesanded seista Euroopa üldise heaolu huvide eest ja kaitsta Euroopa õigust. Viimane ülesanne ei ole aga petitsioonide esitamise eelduseks.

Kodanikualgatuse suhtes kohaldatavate nõuete ja menetluste kujundamisel on arvesse võetud sarnasust Euroopa Parlamendile esitatavate petitsioonidega. Mitte mingil juhul aga ei tohi ähmastada iseloomulikku erinevust.

IV       Liikmesriikide minimaalne arv

Muudetud ELi lepingu artikli 11 lõike 4 kohaselt peavad liidu kodanikud, kes toetavad kodanikualgatust, olema märkimisväärse arvu liikmesriikide kodanikud. Paraku ei selgitata, milline on märkimisväärne arv liikmesriike, ning selle sätestab ELi toimimise lepingu artikli 24 lõike 1 kohaselt hoopis seadusandja, kellele jääb üpris lai mänguruum.

Siiski peab see määratlus lähtuma nõude eesmärgist. Kodanikualgatuse toetajate mitmest erinevast liikmesriigist pärinemise nõude õiguslik eesmärk on tagada, et Euroopa õigusloomeprotsessi lähtepunkt ei kajastaks üheainsa liikmesriigi erihuve, vaid asjakohasel määral Euroopa üldise heaolu huve. Seetõttu omab komisjon ka ainukesena õigusloomega seotud ettepanekute algatusõigust.

Igal juhul on ELi toimimise lepingu artikli 76 kohaselt vabaduse, julgeoleku ja õigluse valdkonna õigusakte võimalik vastu võtta ka ühe neljandiku liikmesriikide algatusel. Niisiis sisaldab leping viidet liikmesriikide arvule, mille puhul on Euroopa üldise heaolu huve eeldatavalt asjakohaselt arvesse võetud. Selle tingimusega ei peaks seadusandja kodanikualgatuse nõuete kujundamisel vastuollu minema.

Kahtlemata on nõude eesmärki, et kodanikualgatuse toetajad peavad olema märkimisväärse arvu liikmesriikide kodanikud, ainult sel juhul piisavalt arvesse võetud, kui see seotakse samal ajal nendest riikidest pärinevate toetajate arvu alammäära nõude kehtestamisega. Mõistliku viite annab siinkohal ELi lepingu artikli 11 lõige 4, mis annab ühe miljoni liidu kodaniku nõude kehtestamisega hinnangu, et 1/500 elanikkonnast on vaadeldav piisava esindatusena. Seetõttu tuleks seda hinnangut kasutada ka konkreetsete liikmesriikide piisava esindatuse mõõdupuuna.

V        Euroopa kodanikualgatuse menetlus

Määrus peab lisaks liikmesriikide miinimumarvule, millest kodanikualgatuse toetajad pärinevad, reguleerima ka kodanikualgatuse menetlust. Menetlusel on ainult abistav funktsioon. Menetlusega tuleb tagada üksikisiku õigus osaleda kodanikualgatuses võimalikult tõhusalt ja et kodanikualgatuse demokraatlik olemus oleks avaliku võimu teostamise vahendina täielikult tuntav. Menetluse iga element peab sellele nõudele vastama. Ainult niimoodi saab võtta arvesse selle kodanike Euroopa Liidu kujundamisse kaasamise uue vahendi erakordset olulisust.

Kodanikualgatuse menetlus tuleks jagada nelja etappi, mis tulenevad otseselt muudetud ELi lepingu artikli 11 lõikest 4. Nendeks etappideks on: registreerimine, kogumine, esitamine ja seisukoha võtmine. Esimeses etapis (registreerimine) teavitatakse komisjoni kodanikualgatuse sisust ja korraldajatest. Teises etapis (kogumine) kogutakse kodanikualgatusele osaks saanud individuaalseid toetusavaldusi. Et komisjonil ei ole selle jaoks piisavaid võimalusi, peavad selle ülesande täitma liikmesriigid. Pärast seda teavitatakse komisjoni menetluse kolmandas etapis (esitamine) liikmesriikide poolt kinnitatud tulemustest ja menetluse neljandas etapis (seisukoha võtmine) võtab komisjon seisukoha kodanikualgatuses sisalduva üleskutse kohta.

Enne kui komisjon võtab seisukoha kodanikualgatuse kohta, peab ta lisaks kontrollima, kas muudetud ELi lepingu artikli 11 lõikes 4 esitatud õiguslikud nõuded algatuse vastuvõetavuse ja esindatuse osas on täidetud. Seda tuleb läbipaistvuse eesmärgil teha enne komisjoni poliitilise seisukoha avaldamist kodanikualgatuses sisalduva üleskutse kohta, et vältida arvamust, et seisukoht põhineb poliitilistel kaalutlustel. Seetõttu saab kontrollimine, kas kodanikualgatuses osaleb piisav arv kodanikke (vähemalt miljon kodanikku märkimisväärsest arvust liikmesriikidest) toimuda loogiliselt alles menetluse kolmandas etapis kodanikualgatuse esitamise edukuse kohta otsuse langetamise osana.

Kodanikualgatuse vastuvõetavuse üle otsustamine nii algatuse sisu kui õiguslikele nõuetele vastamise seisukohalt peaks toimuma võimalikult varakult, et anda nii kodanikualgatuse korraldajatele kui toetusavalduste kogumise eest vastutavatele liikmesriikidele õiguskindlust. Seetõttu peaks see kontrollimine aset leidma juba menetluse esimeses etapis kodanikualgatuse registreerimise edukuse kohta otsuse langetamise osana.

Menetluse iga etapp tuleb lõpetada ametliku otsusega, et algatuse korraldajatel oleks õigus see vaidlustada. Lisaks sellele peab olema võimalik kohtulikult kontrollida nii komisjoni otsuseid algatuse registreerimise ja esitamise kohta kui ka liikmesriikide kinnitusi toetusavalduste arvu kohta.


petitsioonikomisjoNI ARVAMUS (20.1.2009)

põhiseaduskomisjonile

soovitusega komisjonile suuniste kohta seoses ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kodanikualgatuse rakendamise kohta

(2008/2169(INI))

Arvamuse koostaja: Carlos Carnero González

(Algatus – kodukorra artikkel 39)

ETTEPANEKUD

Petitsioonikomisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. võttes arvesse, et on tähtis arvestada Lissaboni lepingu kodanikualgatust käsitlevaid sätteid, mille eesmärk on võimaldada Euroopa kodanikel mängida suuremat vahetut rolli aluslepingute rakendamiseks vajalike Euroopa õigusaktide mõjutamisel;

B.  võttes arvesse, et petitsioonide esitamise õigus on kehtinud Maastrichti lepingust alates ning parlament on välja töötanud mitmed menetlused, mille eesmärk on reageerida sellele kõigi Euroopa kodanike ja elanike olulisele õigusele, eriti seoses küsimustega, mis puudutavad ELi õigusaktide kohaldamist kohalike ja riigiasutuste poolt ning kõnealuste õigusaktide mõju üksikisikutele ja nende kohalikele kogukondadele,

1.  nõuab, et kodanikualgatuse rakendamist käsitlev määrus, millega kehtestatakse kõnealuse õiguse kasutamise tingimused, oleks selge, lihtne ja kasutajasõbralik ning sisaldaks kodanikualgatuse määratlusega seotud praktilisi küsimusi, selleks et seda mitte segi ajada petitsioonide esitamise õigusega;

2.  väljendab muret selle üle, et kodanikualgatuse toetajate poolt praegu levitatavate ettepanekute kohaselt on paljud esitatud praktilised näited tegelikult praegused kampaanialikud petitsioonid, millest mõned on juba parlamendis petitsioonidena registreeritud, ilma et neil oleks mingit erilist seost kodanikualgatustega aluslepingus määratletud kujul;

3.  sellest tulenevalt juhib tähelepanu vajadusele tagada, et kodanikud oleksid sellest erisusest täiel määral teadlikud, arvestades, et petitsiooniõiguse kasutamisel on adressaadiks Euroopa Parlament ning kodanikualgatuste puhul komisjon;

4.  märgib lisaks, et parlament võib oma õigusloome algataja õigust kasutades otsustada käivitada kõnealuse menetluse ning toimida oma pädeva komisjoni poolt vastu võetud petitsioonidel põhinevate soovituste kohaselt;

5.  nõuab, et petitsioonikomisjonile tehtaks ülesandeks kontrollida kodanikualgatust käsitleva määruse rakendamist, tagades, et kodanike esitatud ettepanekud vaadatakse läbi petitsioonikomisjoni koosolekutel, kuhu kutsutakse ka teisi asjaomase poliitikavaldkonna eest vastutavaid parlamendikomisjone, ning kus tuleks taotleda komisjoni arvamust;

6.  usub, et kõnealused meetmed võivad tagada kodanike poolt esmajärjekorras komisjonile suunatud ettepanekute parema kooskõla Euroopa Parlamendi demokraatlikult vastu võetud prioriteetide ja ettepanekutega;

7.  on seisukohal, et seoses kõigi esitatud ettepanekute ja soovitustega peaks parlament saama kaasa rääkida kodanikualgatuse sobivuse küsimuses enne, kui komisjon alustab kodanikualgatuse põhjal õigusakti teksti üksikasjalikku väljatöötamist;

8.  tunnistab vajadust tegeleda algatuste nõuetelevastavuse küsimustega, ning sellega seoses arvab, et tuleks ilmutada paindlikkust küsimuses, mida täpselt tähendab „mitu liikmesriiki”, kust tuleb koguda üle ühe miljoni allkirja; samamoodi ning kooskõlas petitsioonide puhul kasutatavate tavadega on seisukohal, et kõigil ELi kodanikel peaks olema võimalik kodanikualgatusi toetada.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

19.1.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

21

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Sir Robert Atkins, Margrete Auken, Inés Ayala Sender, Victor Boştinaru, Simon Busuttil, Alexandra Dobolyi, Glyn Ford, Cristina Gutiérrez-Cortines, David Hammerstein, Marian Harkin, Carlos José Iturgaiz Angulo, Marcin Libicki, Miguel Angel Martínez Martínez, Manolis Mavrommatis, Mairead McGuinness, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Nicolae Vlad Popa, Kathy Sinnott

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Carlos Carnero González, Marie-Hélène Descamps, Henrik Lax


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

22.1.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

15

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Richard Corbett, Jean-Luc Dehaene, Andrew Duff, Anneli Jäätteenmäki, Aurelio Juri, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Timothy Kirkhope, Jo Leinen, Íñigo Méndez de Vigo, Ashley Mote, József Szájer, Riccardo Ventre, Johannes Voggenhuber, Bernard Wojciechowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Costas Botopoulos, Klaus-Heiner Lehne, Gérard Onesta, Sirpa Pietikäinen, Mauro Zani

Viimane päevakajastamine: 19. veebruar 2009Õigusalane teave