Euroopa majanduse taastamiskava kohta

(2008/2334(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2008. aasta teatist „Euroopa majanduse taastamise kava” (KOM(2008)0800);

–   võttes arvesse komisjoni 29. oktoobri 2008. aasta teatist „Finantskriisist taastumine: Euroopa tegevusraamistik” (KOM(2008)0706);

–   võttes arvesse komisjoni riigikohaseid soovitusi [...] (KOM(2009)[...]);

–   võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2008. aasta teatist „Riigiabi meetmete ajutine raamistik, et toetada praeguses finants- ja majanduskriisis juurdepääsu rahastamisele”;

–   võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2008. aasta teatist „Ühenduse Lissaboni programmi (2008–2010) rakendamisaruanne” (KOM(2008)0881);

–   võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2008. aasta teatist „Ühtekuuluvuspoliitika: investeerimine reaalmajandusse” (KOM(2008)0876);

–   võttes arvesse komisjoni talituste 16. detsembri 2008. aasta töödokumenti „Ühtse turu läbivaatamine: üks aasta hiljem” (SEK(2008)3064);

–   võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2008. aasta teatist „Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegia välise mõõtme kohta: aruanne turule ligipääsu kohta ja raamistiku loomine tõhusama rahvusvahelise regulatiivse koostöö jaoks” (KOM(2008)0874);

–   võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2008. aasta ettepanekut võtta vastu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (KOM(2008)0867);

–   võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2007. aasta teatist majanduskasvu ja töökohtade loomise komplekssete suuniste kohta (2008–2010), sealhulgas komisjoni soovitust liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldsuuniste kohta, mis põhinevad EÜ asutamislepingu artiklil 99, ning ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta, mis põhinevad EÜ asutamislepingu artiklil 128;

–   võttes arvesse komisjoni 7. mai 2008. aasta teatist „EMU@10 – majandus- ja rahaliidu edusammud ja ülesanded pärast kümmet tegutsemisaastat” (KOM(2008)0238) (teatis EMU@10 kohta);

–   võttes arvesse liikmesriikide tegevuskavasid ja ajakohastatud riiklikke reformiprogramme ajavahemikuks 2008–2010;

–   võttes arvesse kõrgetasemelise ELi finantsjärelevalve ekspertrühma moodustamist hr Jacques de Larosière’i juhtimisel, mis esitab komisjonile aruande, pidades silmas Euroopa Ülemkogu kohtumist 2009. aasta kevadel;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 11.–12. detsembri 2008. aasta kohtumise eesistujariigi järeldusi majandus- ja finantsküsimustes;

–   võttes arvesse eurorühma riikide riigipeade ja valitsusjuhtide 12. oktoobri 2008. aasta kohtumist, mille eesmärk oli vastu võtta majanduskriisiga võitlemise koordineeritud päästekava;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 13. ja 14. märtsi 2008. aasta kohtumise eesistujariigi järeldusi majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia uue tsükli (2008–2010) algatamise kohta;

–   võttes arvesse majandus- ja rahandusministrite nõukogu 7. oktoobri 2008. aasta istungi järeldusi vahetu reageerimise kohta finantsturgude ebastabiilsusele;

–   võttes arvesse majandus- ja rahandusministrite nõukogu 4. novembri 2008. aasta istungi järeldusi finantskriisi lahendamiseks tehtavate rahvusvaheliste algatuste ja kriisi käsitleva rahvusvahelise tippkohtumise ettevalmistamise kohta;

–   võttes arvesse majandus- ja rahandusministrite nõukogu 2. detsembril 2008. aasta istungi ettevalmistustööd Euroopa Ülemkogu 11. ja 12. detsembri kohtumiseks;

–   võttes arvesse 1. juuni 2008. aasta vastastikuse mõistmise memorandumit finantsjärelevalveasutuste, keskpankade ja Euroopa Liidu rahandusministrite vahelise koostöö kohta piiriülese finantsstabiilsuse valdkonnas;

–   võttes arvesse oma 22. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Ülemkogu 15.–16. oktoobri 2008. aasta kohtumise kohta(1);

–    võttes arvesse oma 20. veebruari 2008. aasta resolutsiooni majanduskasvu ja töökohtade loomise komplekssete suuniste kohta (liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldsuuniste osa): uue etapi käivitamine (2008–2010)(2);

–   võttes arvesse oma 18. novembri 2008. aasta resolutsiooni EMU@10 – majandus- ja rahaliidu esimese kümne aasta ja tuleviku kohta(3) (resolutsioon EMU@10 kohta);

–   võttes arvesse oma 23. septembri 2008. aasta resolutsiooni koos soovitustega riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide komisjonile(4);

–   võttes arvesse oma 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile Lamfalussy protsessi järelmeetmete kohta: edaspidine järelevalvestruktuur(5);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni, arengukomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A6-0063/2009),

A. arvestades, et rahvusvaheline majandus ja üleilmsed turud on suutnud viimase 25 aasta jooksul näidata pretsedenditut ja ajalooliselt ainulaadset kasvu koos tootmisvõimsusega, mis on teinud jõukaks rohkem inimesi kui kunagi varem, kusjuures seda võimsust tuleb kohandada majanduskasvu aeglustumise tõttu, mis tingib nõudluse vähenemise;

B.  arvestades, et rahvusvahelise ja Euroopa majanduse langusega võitlemisel on praegu peaprobleem usalduse puudumine finants- ja kapitaliturgudel ning tööpuuduse kasv;

C. arvestades, et praeguse finantskriisi pretsedenditu ulatus ja sellest tuleneva majanduslanguse sügavus nõuavad finantsturgude reguleeriva ja juhtimisraamistiku kaalutletud täiustamist nii Euroopa Liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil, et mitte lasta rahvusvahelise majanduse probleemidel tulevikus tekitada samalaadseid raskusi finantsturgudel, ning et muuta ELi majandus muutustele vastupidavamaks;

D. arvestades, et kesksete finantsasutuste võimetus nõrgestab laenuturge, takistab kapitali liikumist, investeeringuid ja kaubavahetust ning viib alla hinnad ja väärtused, mis kahandab stabiilsust ja muudab odavamaks põhivarad, mida finantsasutused vajavad tagatisena laenu andmiseks ja ettevõtted selle saamiseks;

E.  arvestades, et praeguse finantskriisi põhjusteks on olnud liiga leebe rahapoliitika ja poliitiliselt pealesunnitud kasvavad eluasemelaenud ning makromajanduslik tasakaalustamatus peamiselt USA ja kasvava majandusega riikide, näiteks Hiina vahel; rõhutab vajadust veelgi suurendada ELi konkurentsivõimet ning investeeringuid infrastruktuuri ja teadustegevusse, uutesse ettevõtetesse ja uutele turgudele;

F.  arvestades, et ELi poliitikakujundajate esmasihiks majanduse taastumise tagamisel peaksid olema finants- ja kapitaliturgude toimimise taastamine ning tööhõive kaitse, mis aitab ELi majanduse jälle kasvule pöörata ning investeeringuid ja uusi töökohti luua;

G. arvestades, et majanduse taastamise ning ELi majanduse stabiilsuse ja konkurentsivõime tagamiseks tuleb ELi õiguslikus raamistikus võtta kooskõlastatud meetmeid konkurentsivõime ja riigiabi ning finants- ja tööturgude stabiilsuse valdkonnas, nii et see ei moonutaks ettevõtete vahelist konkurentsi ega tekitaks tasakaalustamatust liikmesriikide vahel;

H. arvestades, et finantskriisi tagajärgedeks reaalmajandusele on erakordsed majandusolud, mis nõuavad õigeaegseid, sihipäraseid, ajutisi ja proportsionaalseid meetmeid ja otsuseid, et leida lahendusi maailmamajanduse ja tööhõive enneolematutes oludes, ning arvestades, et riiklik sekkumine, olgugi vältimatu, moonutab tavapärasematel aegadel era- ja avaliku sektori asjakohaseid rolle;

I.   arvestades, et praeguse finantsregulatsiooni raamistiku puudustele on Euroopa Parlament juba pööranud tähelepanu oma õigusloome ettepanekutega seotud seisukohtades ja resolutsioonides;

J.   arvestades, et ühenduse esitatud värskeimad andmed 2009. aasta väljavaadete kohta viitavad majandusolude kiirele halvenemisele kogu Euroopa Liidus ning arvestades, et lõppkokkuvõttes vastutavad Euroopa Liit ja selle liikmesriigid makromajandusliku stabiilsuse, jätkusuutliku kasvu ja tööhõive eest;

K. arvestades, et finantskriis on paljastanud vastuolu ühelt poolt ELi tasandil majanduspoliitika reguleerimise pädevuse küsimustega tegelemise vajaduse ning teiselt poolt asjaolu vahel, et majanduse ergutamise kavad kuuluvad liikmesriikide pädevusse;

L.  arvestades, et üksikute liikmesriikide algatatud lühiajalised meetmed nõuavad ulatuslikku ELi sisest kooskõlastamist, et ühest küljest tagada ühist võimendusefekti ja teisest küljest vältida negatiivset kaasmõju, turumoonutusi ja jõupingutuste tarbetut kattumist;

M. arvestades, et lühiajalised meetmed peavad kokku sobima pikaajaliste eesmärkidega, milleks on muuta Euroopa Liit kõige konkurentsivõimelisemaks teadmistepõhiseks majanduseks, mitte õõnestada tuleviku-usku ja usaldusväärsust ja tagada makromajanduslik stabiilsus, ning neid eesmärke toetama;

N. arvestades, et tuleks tunnistada liikmesriikide erinevaid võimalusi osaleda majanduse taastamise programmides; arvestades, et tuleks välja töötada ulatuslik täiendav ELi lähenemisviis, mis keskenduks jõuliselt vastastikku toetavatele poliitikameetmetele majandus-, keskkonna-, tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonnas;

O. arvestades, et euroalaga ühinemine on suurendanud vastavate liikmesriikide majanduslikku stabiilsust; arvestades, et lisaks valitsuste vastutustundlikule sekkumisele majanduslanguse pidurdamiseks ootavad kodanikud majandussurutise ajal jõulist reageerimist Euroopa Liidu õigusnormide ning sotsiaalse ja piirkondliku ühtekuuluvuse kaudu, kusjuures hoitakse puutumatuna tugevat ja stabiilset vääringut tagavad eeskirjad ja põhimõtted;

P.  arvestades, et äärmiselt tähtis on taastada usaldus, et finantsturud saaksid korrapäraselt toimida, ja sellega piirata finantskriisi negatiivset mõju reaalmajandusele,

Q. arvestades, et Euroopa Liiduga hiljuti ühinenud ja euroalasse mittekuuluvaid liikmesriike kahjustavad tugevalt nende valuutade vastu suunatud spekulatsioonid, kapitali väljavool ja rahvusvaheliste laenuturgude külmutamine,

Üldseisukohad

1.  tervitab komisjoni algatust käivitada vastuseks tõsisele kestvale majanduslangusele Euroopa majanduse taastamise kava (taastamiskava); märgib, et nimetatud ettepaneku ühenduse mõõde piirdub 15 protsendiga taastamiskava eelarvest, mis tuleb sellegipoolest kiiresti ellu rakendada;

2.  rõhutab, et taastamiskava ülim prioriteet peab olema Euroopa Liidu majanduse ja konkurentsivõime ergutamine, et kaitsta kodanike võimalusi ja turvalisust ning vältida tööpuuduse kasvu; arvab, et taastamiskava peab pöörama majanduslanguse tõusuks seeläbi, et aitab finantsturgudel jälle korralikult toimida, soodustab investeeringuid ning loob paremad võimalused majanduskasvuks ja tööhõiveks, tugevdades ühtaegu ELi majandust ja tööturgu ning parandades majanduskasvu ja töökohtade loomise raamtingimusi;

3.  nõuab, et igasugune finantsabi oleks õigeaegne, sihipärane ja ajutine; hoiatab võimalike väljatõrjumisefektide ja ELi konkurentsipoliitika kahjustamise eest; nõuab asutamislepingutes määratletud konkurentsile avatud turgude taastamist niipea, kui see on otstarbekas, lisaks nõuab võimalikult kiiret naasmist normaalse riikliku rahanduse juurde, nagu on ette nähtud läbivaadatud stabiilsuse ja kasvu paktis, et vältida liiga suure koorma panemist tulevaste põlvkondade õlule;

4.  rõhutab, et taastamiskava peab aitama 2012. aastal Kyoto protokolli kehtivuse lõppedes sõlmida võrdse ja õiglase rahvusvahelise kokkuleppe ning et selline kokkulepe peab muu hulgas võimaldama vaesematel riikidel vaesusest pääseda ilma üleilmset soojenemist võimendamata seeläbi, et aitab rahastada tohutuid investeeringuid kliimamuutusega kohanemisse ja taastuvatesse energiaallikatesse;

5.  võtab murega teadmiseks riigivõla ja eelarvepuudujääkide kiire suurenemise; on mures, et riigivõlad võivad muutuda tulevastele põlvkondadele liigseks koormaks;

6.  tunnistab, et vajadus kohaneda ülemaailmse konkurentsikeskkonnaga ja Euroopa majandus taas kasvule pöörata on väga tähtsad ühised eesmärgid, kuid nõuab seejuures, et Euroopa Liit püüaks rohkem investeerida oskustesse, koolitusse ja jätkusuutlike töökohtade loomisesse, töökohtade kaitsmisse ning massilise tööpuuduse vältimisse, tagades samas konstruktiivse maksupoliitika, mis peaks aitama kindlaks määrata taastamiskava koostisosad ja ulatuse;

7.  tulemuslikkuse olulise eeltingimusena soovitab, et riiklike taastamiskavade kooskõlastamisel peaks olema võimalik kohandada iga programmi iga riigi konkreetsete vajadustega, kuid võttes seejuures arvesse ühist huvi, ühiseid kliimamuutuse vastase võitluse strateegiaid ja võimalikult suurt võimendusefekti, eriti tööhõive osas;

8.  soovitab uusi horisontaalseid algatusi ELi tasandil, kuna riikide erinev suutlikkus ja eelarvete manööverdamisruum võivad anda Euroopa Liidu lõikes väga asümmeetrilisi tulemusi; tuletab aga seejuures meelde iga liikmesriigi kohustust hoida eelarvedistsipliini, teha investeeringuid ja viia läbi struktuurireforme;

9.  soovitab tungivalt vältida ohtu, et rakendatavad lahendused oleksid vaid siseriiklike poliitikate summa, koos kaasneda võivate kulude ja konfliktidega, mis kahjustaksid ühtset turgu ja majandus- ja rahaliitu ning nõrgestaksid Euroopa ülemaailmset rolli;

10.  toetab komisjoni pühendumist läbivaadatud stabiilsuse ja kasvu paktile ning võtab teadmiseks tema soovi ajada majanduslangusega toime tulemiseks paktis ette nähtud võimalikult paindlikku majanduse tsüklilisuse vastast poliitikat, võimaldamaks liikmesriikidel majanduskriisile adekvaatselt reageerida, nimelt hinnata, kas lühiajalised investeerimisotsused sobivad kokku keskmise tähtajaga eelarveliste sihtidega ning soodustavad jätkusuutlikku kasvu ja Lissaboni strateegia pikaajalisi eesmärke;

11. rõhutab, et on ülioluline, et liikmesriigid ka edaspidi järgiksid läbivaadatud stabiilsuse ja kasvu pakti, eesmärgiga ühelt poolt tõhusalt tegeleda praeguste erandlike oludega ja teiselt poolt tagada kindel kohustus kehtestada tavapärane eelarvedistsipliin nii pea kui majandus toibub, tugevdades samal ajal läbivaadatud pakti antitsüklilisust;

Finantsturud: kriisi ohjeldamiselt laitmatute turgudeni tulevikus

Usalduse taastamine finantssektoris

12. tervitab vastu võetud lühiajalisi meetmeid usalduse taastamiseks finantssektori vastu; tuletab meelde, et neist kiireloomulistest meetmetest ei piisa mõningate kriisi allikaks olevate põhiprobleemide lahendamiseks, milleks on ülemaailmne tasakaalustamatus, äärmuslike riskide võtmine, finantsvõimendus ja lühiajalise lähenemisviisi soodustamine; tuletab meelde vajadust läbi vaadata tasustamissüsteemid, mis võivad põhjustada rahandussüsteemi ebastabiilsust;

13. nõuab liikmesriikide vahelist kooskõlastatud tegutsemist, võimaldades kohustuste katteks omakapitali asemel üldisi ja konkreetseid riigipankade tagatisi, vähendamaks ebakindlust krediiditurgudel ja hõlbustamaks nimetatud turgude toimimist;

14. kinnitab veel kord, et üksikisikute ja ettevõtjate, sh VKEde säästude kaitse ja neile laenude andmine on riikide praeguse erakorralise finantssüsteemi sekkumise peamine õigustus; tuletab liikmesriikide valitsustele meelde nende vastutust ja aruandekohustust parlamentide ees riiklike vahendite kasutamisel päästeplaanides ning soovitab tungivalt ELi tasandil luua ja kooskõlastada piisavate järelevalve- ja vajaduse korral karistusmeetmete pakett, et tagada nende eesmärkide saavutamine;

15. rõhutab, kui oluline on, et keskpanga intressimäära alandamise mõju kanduks edasi laenuvõtjateni;

16. tuletab reguleerivatele ja liikmesriikide asjaomastele asutustele meelde vajadust põhjalikult kontrollida pankade ja pankurite tegevust viimastel kuudel, ning tuvastada, kas panganduse kokkuvarisemisele võisid kaasa aidata väär- või koguni kuriteod, ning tagada, et riikliku sekkumise ja intressimäärasid puudutavate rahapoliitiliste otsustega on suudetud krediidikriisile tagasikäik anda;

17. on seisukohal, et võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks tuleb sisse seada finantsasutuste päästepakettide range järelevalve mh järgmistes küsimustes: maksevõimelisuse tase, eeldatav kasu, pankadevahelise turu likviidsus, inimressursside areng ning klientide (eraklientide ja ettevõtjate) usaldus;

18. on seisukohal, et pangandussektori päästeplaanid tuleks siduda kindlate tingimustega, mis puudutavad rahalisi stiimuleid, krediidi andmist, laenude andmise tingimusi, sektori ümberkorraldamist ning sotsiaalpoliitiliste tingimuste kaitset;

19. usub, et ergutada tuleks mikrokrediidi arengut, mida peetakse tõhusaks, tugeva võimendusteguriga vahendiks, iseäranis muutes selle riiklikku toetust saanud kommertspankadele kohustuslikuks;

20. nõuab, et võimaliku uue reguleerimiskeskkonna kavandamisel tuleb esmajärjekorras mõelda pankade antavate laenude normaaltasemete taastamisele, eelkõige väärtpaberistamise elustamise huvides, mis on oluline hüpoteeklaenude, autoliisingu ja krediitkaardimaksete taastumiseks;

21. palub komisjonil koostada selge analüüs päästepaketi mõjust finantssektori konkurentsivõimele ja pankadevahelise rahaturu toimimisele; palub komisjonil moodustada valdkondadevahelised meeskonnad, mis hõlmaksid kolme 3. tasandi järelevalveorgani, komisjoni konkurentsi, majandus- ja rahandusküsimuste, siseturu ja teenuste peadirektoraatide ning Euroopa Keskpankade Süsteemi eriteadmisi, et koondada teadmisi ja oskusteavet ning tagada tasakaalustatud, erapooletute, kvaliteetsete ja õigeaegsete otsuste tegemine kõigis liikmesriikides;

Reguleerivate ja järelevalvestruktuuride tulemuslikkuse tõstmine

22. on seisukohal, et kuigi Euroopa Keskpangal (EKP) ei ole ametlikku volitust järelvalve teostamiseks, tuleb tugevdada tema rolli euroala finantsstabiilsuse kontrollimisel, eriti järelevalve teostamisel kogu ELi pangandussektori üle; soovitab seetõttu EKP kaasamist süsteemselt oluliste finantsasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvesse vastavalt asutamislepingu artikli 105 lõikele 6;

23. väljendab kahetsust selgete ELi vahendite ja poliitikate puudumise üle finantskriisi asümmeetriliste mõjude põhjalikuks ja õigeaegseks käsitlemiseks nii euroalasse kuuluvates kui ka sellest välja jäänud liikmesriikides;

24. kordab oma nõudmist komisjonile analüüsida nende pankade käitumise mõju, kes pärast teiste liikmesriikide poolt päästekavade vastuvõtmist kandsid oma varasid uutest liikmesriikidest välja, ja uurida hoolikalt spekuleerimist hiljaaegu liitunud liikmesriikide valuutadega (lühikeseks müümine); kutsub komisjoni edastama nimetatud analüüsi tulemused de Larosière’i rühmale ja vastutavale parlamendikomisjonile;

25. soovitab komisjonil ja liikmesriikidel koheselt tegeleda pangagarantiide probleemiga, tagamaks, et sarnaselt kavandatud skeemid hoiaksid ära pankade läbikukkumise kõikjal ELis, võimaldades sel moel taaselustada pankadevahelist laenuandmist, mis on vajalik tingimus panganduskriisi lõpetamiseks ja reaalmajandusele uute laenude võimaldamiseks, suurendab investeerimist ja tarbimist ning aitab sellega majanduskriisist väljuda;

26. nõuab tungivalt, et de Larosière’i rühm võtaks arvesse Euroopa Parlamendi eelnevates resolutsioonides esitatud soovitusi finantsturu järelevalve osas; nõuab tungivalt, et komisjon kinnitaks oma panust püsiva ja tõhusa regulatsiooni- ja järelevalvestruktuuri loomiseks, mis võib ära hoida või piirata tulevaste kriiside negatiivseid mõjusid; palub nõukogul võtta nõuetekohaselt arvesse seisukohta, mida parlament võib nimetatud järelduste suhtes enne nende toetamist väljendada;

27. kinnitab veel kord, et suurem läbipaistvus ja parem riskijuhtimine koos koordineeritud järelevalvega moodustavad põhiosa lahendustest kriisiennetuse parandamiseks ning et regulatiivne reform peab olema kõikehõlmav ja kohaldatav kõigi finantsturgudel tegutsejate ja tehingute suhtes; viitab asjaolule, et finantsturgude ülemaailmne iseloom muudab vajalikuks reformide rahvusvahelise koordineerimise; rõhutab, et reguleerimisalgatuste eesmärk peab olema läbipaistvuse, jätkusuutlikkuse ja stabiilsuse tekitamine ning turul tegutsejate vastutustunde suurendamine; tuletab komisjonile meelde kohustust vastata Euroopa Parlamendi taotlustele seoses riskifondide ja erakapitali investeerimisfondidega;

28. on seisukohal, et krediidireitingu agentuurid peaksid likvideerima teabetühikud ning paljastama ebakindlused ja huvide konfliktid;

29. rõhutab raamatupidamispõhimõtete läbivaatamise ja täiustamise vajadust;

30. teeb ettepaneku hoolikalt hinnata, kas edasised sammud finantssektori põhjalikuks reguleerimiseks, eelkõige usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kaasamine reguleerivasse raamistikku võib takistada või muuta võimatuks majanduse taastumise ja uuendustegevuse finantstoodete vallas ning kahandada ELi finantsturgude atraktiivsust, nii et rahavood ja ettevõtted siirduvad siit teistele turgudele; tuletab meelde, et ELi huvides on säilitada esikoht maailma finantsturgude seas;

Reaalmajandus: kriis kui võimalus jätkusuutliku kasvu saavutamiseks

Tööhõive tagamine ja nõudluse edendamine

31. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid, et toetada Euroopa ettevõtteid, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKE), edendada töökohtade loomist ning suurendada Euroopa investorite, tööandjate, töötajate ja tarbijate usaldust;

32. soovitab tungivalt VKEdele, kodanikele ja neile sektoritele, mille jätkusuutlik tulevik on laenuvõimaluste puudumise tõttu ohus, tagada koheselt kogu Euroopa Liidus piisav, taskukohane ja mõistlikkuse piires turvaline juurdepääs krediidile; palub komisjonil tagada sellealaste parimate lahenduste vahetus;

33. rõhutab, et praeguses majanduskliimas, kus VKEd seisavad silmitsi tõsiste rahavooprobleemide ja laenupiirangutega, peaksid ametivõimud ja erakliendid VKEdele tasuma hiljemalt 30 päeva jooksul; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks nimetatud küsimuse üle hilinenud maksmise direktiivi(6) läbi vaadates;

34. nõuab, et nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil täielikult ja kiirendatud korras rakendataks parlamendi soovitusi seoses komisjoni teatisega „Kõigepealt mõtle väikestele – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”” (KOM(2008)0394);

35. nõuab laialdase Euroopa tööhõivealgatuse tegelikku käivitamist, mille juures ühelt poolt tagataks, et kõikjal Euroopa Liidus saab ettevõtte asutada kolme päevaga ja tasuta ning et esimeste töötajate töölevõtmisega seotud formaalsusi saab täita ühtse kontaktpunkti kaudu, ning teiselt poolt tõhustataks eelkõige madala kvalifikatsiooniga töötajate abistamise kavasid, nähes ette individuaalse nõustamise, töötajate intensiivse välja- või ümberõppe ja nende kvalifikatsiooni tõstmise, praktikaprogrammid, subsideeritud töökohad ning toetuse füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamisel või ettevõtte asutamisel; lisaks toetab Euroopa Sotsiaalfondi maksete suunamist komisjoni poolt oskuste arendamise ja parandamise edendamiseks;

36.  soovitab tungivalt lülitada ELi tööhõivealgatusse varane sekkumine töö tegeliku kaotamise etapil, muuhulgas kindlasti inimeste tööturult väljatõrjumise ohu vähendamiseks; on seisukohal, et selline sekkumine eeldab olulisi investeeringuid koolitusse, sealhulgas koolitajate arvu suurendamist koos keskendumisega koolituse paremale kooskõlastamisele tööjõuturule taasintegreerimise programmidega, ning selle juures ei tohiks kasutada üksnes lühiajalisi meetmeid, vaid peaks püüdma võimaldada ka kõrgkvalifikatsiooni, et parandada üldist oskuste taset ELis ning reageerida antud hetke majandusolude muutuvatele vajadustele;

37. tervitab komisjoni ettepanekuid Euroopa Sotsiaalfondi, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi määruste muutmiseks ja kutsub liikmesriike neid üle võtma, sealhulgas lihtsustama menetlusi ja laiendama abikõlblikke kulusid, et täita veelgi tõhusamalt tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse eesmärke, jätkates tööhõive toetamist kõige olulisemates majandussektorites ning tagades sellise toetuse andmisel jätkuvalt sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamise esmatähtsuse, et vältida Euroopa Liidu siseselt asümmeetrilist arengut; loodab vahendite kiiremat eraldamist tööhõive toetuseks ja ELi toetusprogrammide, sealhulgas inimväärseid elutingimusi ja kvaliteetsete üldhuviteenuste kättesaadavust tagavate programmide suunamist sotsiaalselt kõige kaitsetumate elanikkonnarühmade abistamiseks;

38. kutsub liikmesriike üles investeerima sotsiaalmajandusse, mis võib soodustada majanduskasvu tänu oma märkimisväärsele võimele luua kvaliteetseid töökohti ning tugevdada sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;

39. rõhutab, kui oluline on rakendada turvalise paindlikkuse ühtseid põhimõtteid igaühele piisava sotsiaalkaitse ja eelkõige sellise sotsiaalkindlustussüsteemi tagamisel, mis pakub piisavat ja rahvuslikke traditsioone arvestavat kaitset;

40. palub komisjonil koostöös liikmesriikidega jätkuvalt jälgida regulaarselt arenguid Euroopa tööturul ja kriisi mõju tööturule ning võtta asjakohaseid meetmeid Euroopa Liidu majanduste suunamiseks jätkusuutliku arengu teele.

41. rõhutab vajadust tagada miinimumelatustase kõigile liidu kodanikele ja nõuab piisavate erakorraliste meetmete võtmist; nõuab sotsiaalpoliitika kohandamist majanduslanguse tingimustega, toetades aktiivset tööturu- ja sotsiaalse kaasamise poliitikat ning pöörates erilist tähelepanu sotsiaalselt kõige kaitsetumatele ühiskonnaliikmetele;

42. palub komisjonil koheselt hinnata majanduslangusega seotud riske, mis mõjutavad kogu Euroopa tööstussektorit, et vajadusel sekkuda ELi tasandil; rõhutab aga, et ELi tööstuse mõningate raskuste põhjused ei pruugi peituda üksnes finantskriisis; on seepärast seisukohal, et riigiabimeetmed peaksid olema hoolikalt suunatud, et need piirduksid vaid finantskriisi mõjude tasakaalustamisega, ning nendega peavad kaasnema kõige rangemad restruktureerimise ning innovatsiooni ja jätkusuutlikkusse investeerimise tingimused;

43. hoiatab ELi konkurentsieeskirjade lubamatu lõdvendamise eest, kuna see võib nõrgendada siseturgu; on mures, et riikide reageeringud majanduslangusele võivad viia protektsionismi ja konkurentsimoonutusteni, mis pikemas perspektiivis õõnestaks oluliselt liidu kodanike majanduslikku jõukust;

44. nõuab, et hinnataks riiklike taastamiskavade meetmete vahetut mõju ostujõule;

45. nõuab, et nõukogu kinnitaks ettepaneku anda kõigile liikmesriikidele võimalus kohaldada töömahukatele ja kohapeal pakutavatele teenustele alandatud käibemaksumäära, võttes arvesse nende võimalikku tööhõivet ja nõudlust suurendavat mõju;

46. palub liikmesriikidel kaaluda võimalust vähendada madalamate sissetulekute korral tööjõu maksustamist, et suurendada ostujõudu ja stimuleerida nõudlust jaekaupade järele;

Rohkem ühtekuuluvust ja vähem majanduslikku lahknevust

47. rõhutab territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkide tähtsust kavandatavate stimuleerivate meetmete raames, arvestades kriisi selgelt asümmeetrilist mõju kogu Euroopa territooriumil;

48. eeskätt praeguse kriisi valguses nõuab, et komisjon tegeleks nõuetekohaselt horisontaalsete poliitikate mõjuga euroala piirkondade tulemuslikkuse erinevustele, nii nagu ta on rõhutanud oma teatises EMU@10 kohta;

49. nõuab asjakohaste mehhanismide väljatöötamist, mis tagaksid vähemdünaamiliste piirkondade kiirendatud lähendamise selliste strateegiliste eesmärkide alusel nagu majanduse keskkonnasõbralikumaks muutmine ning asjakohane osalemine Lissaboni strateegias, toetades innovatsiooni, VKEsid ja mikrotasandi algatusi;

50. tervitab kõiki komisjoni ettepanekuid, mis lihtsustavad ja kiirendavad saadaolevate ühtekuuluvuse rahastamisvahendite kättesaadavust ning kiirendavad projektide rakendamist, konkreetsemalt ennetava rahastamise, kogukonna toetusmäärade ajutise suurendamise, tehnilise abi parandamise ning väljamaksemenetluste kiirendamise abil;

Arukad ja jätkusuutlikud struktuurireformid ja investeeringud

51. kutsub üles nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil täiustama majanduse taastamise vahendeid ja poliitikaid, mis võiksid ergutada nõudlust ja suurendada usaldust kogu Euroopa Liidus, vastavalt Lissaboni strateegia ühistele prioriteetidele, mille hulka kuuluvad investeeringud haridusse, infrastruktuuri, uurimis- ja arendustegevusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse, energiatõhususse ja rohelistesse tehnoloogiatesse, lairibavõrkudesse, linnatransporti, loometööstusse ja -teenustesse, terviseteenustesse ning lastele ja eakatele inimestele mõeldud teenustesse;

52. rõhutab, et praeguses väga raskes olukorras vajavad hiljuti Euroopa Liiduga liitunud liikmesriigid, kes ei ole euroala liikmed, ligipääsu ELi vahenditele; kõnealused vahendid annaksid vajaliku eelarvestiimuli riikidele, kellel ei ole euroala liikmesriikidega sarnast manööverdamisruumi või kellel on suur eelarve ja jooksevkonto puudujääk;

53. kutsub komisjoni üles kaaluma võimalikke meetmeid energiavarustuse kindluse tõstmiseks Euroopa Liidu siseste gaasivõrkude kiirendatud arendamisega, mis tagaks tarnekindluse;

54. usub, et tugev riiklik investeerimispoliitika, mille eesmärk on vähem süsinikuheiteid tekitava majanduse loomine, on majanduslanguse vastu tegutsemisel ülioluline;

55. sellega seoses kutsub liikmesriike üles reformima oma maksusüsteeme, tagamaks teatavate keskkonda tugevalt mõjutavate sektorite, näiteks põllumajanduse, transpordi ja energeetika jätkusuutliku toimimise;

56. toetab jõuliselt linnapoliitiliste meetmete kogumi käivitamist, mis ühendaks transpordi ja ehitiste energiatõhususe uute töökohtade loomisega;

57. rõhutab ennenägematute kooskõlastatud pingutuste vajalikkust oluliste investeeringute tegemiseks energeetika, keskkonna ja infrastruktuuri valdkonnas, et toetada säästvat arengut, aidata luua kvaliteetseid töökohti ja tagada sotsiaalne sidusus; seetõttu arvab, et inimesed on ilmselt rohkem valmis neilt nõutavateks jõupingutusteks, kui neid pingutusi peetakse ühelt poolt õiglaseks ning teiselt poolt tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse tagatiseks;

58. nõuab ELilt algatusi hariduse ja koolituse valdkonnas ning riskikapitali, krediidi- ja mikrokrediidivõimaluste kättesaadavust, et kiirendada majanduskasvu ja vastastikku lähenemist kogu Euroopa Liidus;

59. rõhutab vajadust vähendada eraettevõtete kaasfinantseerimisega investeeringuprojektide bürokraatlikku koormust; seetõttu palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta meetmeid investeeringute kiirendamiseks ja hõlbustamiseks;

60. rõhutab, et majanduskriisist tingitud teravate probleemidega tegeledes ei tohiks silmist lasta pikaajalist strateegiat ning võimalust täita mõningad juba ammugi hiljaks jäänud eesmärgid, eelkõige:

-    intensiivistada teenuste osutamise vabadust takistavate tõkete kõrvaldamist vastavalt teenuste direktiivis(7) sätestatule;

-    tõhustada postiteenuste direktiivi(8) rakendamist;

-    kujundada välja energia siseturg;

-    kiiremas korras suurendada investeeringuid uurimis- ja arendustegevusse;

-    viia kiiresti lõpule ELi patendikorralduse väljatöötamine;

-    kõrvaldada kõik veel töötajate vaba liikumist piiravad tõkked;

Euroopa majandushoovad: Euroopa Liidu ühtne tegutsemine

Majanduslik koordineerimine

61. nõuab paremat sidusust praeguse liikmesriigi tasandi taastamiskava, Lissaboni strateegia eesmärkide ja prioriteetide, komplekssete poliitikasuuniste, siseriiklike reformikavade ning läbivaadatud stabiilsuse ja kasvu pakti poolt pakutava paindlikkuse vahel;

62. nõuab komisjonilt tema kasvuprognooside valguses suuniseid riiklike reformikavade osas;

63. nõuab küllaldaste ja üksikasjalike kriteeriumide ja standardite väljatöötamist taastamiskavade tulemuslikkuse täpseks jälgimiseks ja pidevaks kordushindamiseks komisjoni poolt, eriti seoses väljakuulutatud investeeringute realiseerumisega, arvestades, et kriisi koguulatust ja vajalikke vastumeetmeid ei ole veel võimalik täiel määral hinnata;

64. kutsub kõiki asjaomaseid osapooli – Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja tööturu osapooli nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil – tegema 2009. aasta märtsis toimuval Euroopa Ülemkogu kevadisel kohtumisel koostööd järgmiste ettepanekute alusel:

- stabiilsuse ja kasvule suunatud makromajanduspoliitika vastastikune tugevdamine, muutes tasakaalustamispoliitika ja investeeringud ühishuvi ja vastastikuse toetuse küsimuseks;

- liikmesriikidele siduva raamistiku loomine, mille raames nad konsulteerivad üksteise ja komisjoniga enne suuremate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmist ning mis põhineks ühisel arusaamisel probleemidest, prioriteetidest ning vajalikest ja kohastest heastamismeetmetest;

- ambitsioonikate ja liikmesriikidele kohandatud riiklike taastamiskavade ning ajakohastatud stabiliseerimis- ja lähenemisprogrammide vastuvõtmine ja riigieelarvete läbivaatamine, et reageerida uusimatele majandusprognoosidele, ning kohustus need viivitamatult rakendada;

- ühistel prioriteetidel ja eesmärkidel põhineva Euroopa Liidu lühi- ja pikaajaliste meetmete sidusa strateegia sõnastamine;

- euroala majandusliku juhtimise tugevdamine kooskõlas soovitustega, mis esitati parlamendi 18. novembri 2008. aasta resolutsioonis EMU@10 kohta;

Euroopa Investeerimispank

65. on seisukohal, et Euroopa Investeerimispanga (EIP) kaasamine on äärmiselt oluline ning et suur osa taastamiskavas mainitud laenudest kuulub tema pädevusse; tervitab liikmesriikide kokkulepet EIP kapitali suurendamise kohta; tuletab meelde, et mõned EIP sekkumised vajavad toetust ka ELi eelarvest, kuid et seda pole praeguses taastamiskavas ette nähtud; arvab, et seda võib teha kas toetuste ja laenude ühendamise teel, aktsiakapitali kujul või ühiste riskijagamise instrumentide, nagu riskijagamisrahastu (RSFF) ja üleeuroopaliste transpordivõrgu projektide laenutagamisvahendi (LGTT) kaudu; viimasel juhul võiks taotleda EIP panust tema enda reservide arvel, mis suurendaks finantsvõimenduse mõju; rõhutab EIP rolli VKEde ja kommertspankade, sealhulgas praeguste avaliku ja erasektori partnerluste refinantseerimisel; sellega seoses tuletab meelde keskkonnasõbralike rahastamiskriteeriumide väljatöötamise vajadust;

ELi eelarve

66. tuletab meelde, et majanduse taastamiskavas ja 28. jaanuaril 2009 komisjoni poolt esitatud järgnevates meetmetes sisaldub hinnanguliselt 30 miljardi euro suurune ühenduse toetus, mis jaotatakse järgmiste valdkondade vahel: 5 miljardit eurot – energiavõrkude sidumine ja interneti-kiirühendus, mille jaoks tuleb läbi vaadata mitmeaastane finantsraamistik 2007–2013 ja ühise põllumajanduspoliitika „tervisekontrolliga” seotud meetmed; ettemaksed struktuuri- ja ühtekuuluvusfondidest; mitmed algatused uurimis- ja uuendustegevuse valdkonnas, näiteks Euroopa keskkonnasõbralike autode, tulevikutehaste ja energiatõhusate ehitiste algatused; eelrahastamise mahu suurendamine kõige enam edenenud üleeuroopaliste transpordiprojektide, VKEsid soodustavate algatuste või konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (CIP) osas ning EIP juba antud või uute laenude ja fondide osas, mille rahastamise otsus on tehtud;

67.  rõhutab, et mõningad majanduse taastamiskava ettepanekud on liiga ebamääraselt sõnastatud; palub komisjonil viivitamata esitada mõlemale eelarvepädevale institutsioonile kogu otsuste tegemiseks vajalik täpne teave; samas rõhutab, et mitmed taastamiskava osad eeldavad praeguste mitmeaastaste programmide muutmist; seejuures tuletab meelde, et muudatuste tegemine peab toimuma täielikus kooskõlas parlamendi volitustega;

68.  rõhutab, et seetõttu võib komisjoni esitatud taastamiskava rakendamine kaua aega võtta, ning Euroopa Liidu praegust väga rasket majandusolukorda arvestades nõuab tungivalt, et kõik asjaomased institutsioonid teeksid vajalikud otsused võimalikult kiiresti;

69.  rõhutab, et enamik komisjoni esitatud ühenduse meetmeid eeldab mitte uute eelarvevahendite kasutuselevõtmist, vaid juba eraldatud assigneeringute ümberpaigutamist; palub komisjonil teha oma 2009. aasta jaanuaris avaldatud väga halvast majandusprognoosist kõik vajalikud järeldused, ja oma eelarveettepanekud uue prognoosi valguses ümber hinnata;

70. tervitab taastamiskava ja sellega seotud algatusi ning tuletab meelde, et kõiki uusi kulutusi, mida ei ole 2009. aasta eelarves ette nähtud, tuleb finantseerida uutest vahenditest, et mitte seada ohtu eelarvepädevate institutsioonide vahel kokku lepitud mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2007–2013; sellega seoses tuletab meelde 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes, eriti selle kokkuleppe punktides 21–23 pakutud võimalusi;

71. rõhutab, et taastamiskavas tehakse ettepanek mitmekihilisteks kooskõlastatud meetmeteks Euroopa riikide majanduste tugevdamiseks; kinnitab veel kord, et parlament on valmis alustama nõukoguga läbirääkimisi komisjoni esildatud 5 miljardi euro suuruse muudatuse üle mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2007–2013 ja kõikide muude rahastamisvahendeid puudutavate muudatuste üle, mis võiksid eelarvet mõjutada; on seisukohal, et läbirääkimiste keskmes peaks olema eelarve läbivaatamise raames toetatavate projektide valdkondade laiendamine vastavalt liikmesriikide prioriteetidele;

72. tunnistab EIP ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) juhtivat osa investeeringute rahastamisel ning rahastamise kättesaadavuse parandamisel äriühingute, eriti VKEde jaoks; juhib tähelepanu sellele, et ELi eelarvest EIP tegevuseks vahendite eraldamine võib anda olulise finantsvõimenduse investeeringute tegemiseks, ning soovib uurida, kuidas võiks ELi eelarve veelgi rohkem sellist mõju tugevdada, ning et igal juhul peaks sellega kaasnema investeerimisprioriteete käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimine parlamendi, nõukogu, komisjoni ja EIP vahel, mis tagaks nimetatud eraldiste suunamise tõepoolest jätkusuutlikesse projektidesse; avaldab muret nõukogus ja komisjonis süveneva suundumuse pärast määrata EIPle ja EBRDle mitmeid lisaülesandeid, andmata enne kõiki vajalikke majanduslikke ja rahalisi tagatisi selleks, et EIP ja EBRD suudaksid neid ülesandeid edukalt täita; märgib, et komisjon teeb ettepaneku suurendada EIP poolt aastate 2007–2013 mitmeaastases finantsraamistikus määratud rahastamisvahendeid; palub komisjonil anda esmane hinnang sellega seoses juba tehtule ning pakkuda lahendusi selliste rahastamisvahendite nagu JASMINE, JASPERS ja JEREMIE rakendamisel ilmnenud eelarve- ja reguleerimisprobleemidele;

73. ootab, et komisjon selgitaks oma kavatsusi edasiste meetmete osas, eriti seoses võimalusega anda ELi eelarvest toetust nende rahastamisvahendite tugevdamiseks; palub komisjonil teatada eelarvepädevatele institutsioonidele, kui suures ulatuses vajavad EIPle tulevaste algatuste jaoks kättesaadavaks muudetud uued rahastamisvahendid toetust ELi eelarvest; märgib lisaks, et EIP ja EBRD ülesannete suurendamisel tekib olulisi küsimusi rahastatavate projektide demokraatliku kontrolli kohta, kui kaalul on ELi eelarve vahendid;

74. kahetseb asjaolu, et komisjoni ettepanek investeerida üleeuroopaliste energiavõrkude vastastikku sidumisse ja lairibaühenduse projektidesse jääb tagajärjetuks, kuna Euroopa Ülemkogu 2008. aasta detsembris väljendatud tahtele vaatamata ei jõutud nõukogus kokkuleppele; arvab, et ELi eelarvet tuleks institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud asjakohaste rahastamisvahendite kaudu kasutada võitluseks majanduskriisi vastu, ning kutsub nõukogu üles alustama parlamendiga võimalikult kiiresti mõttevahetust; on seisukohal, et kasutada võib vaid kinnitatud kulureserve, mitte aga tulevaste eelarveaastate vajaduste prognoose; tuletab meelde, et vahendite ümberpaigutamine võib takistada praeguse tegevuspoliitika teostamist; peab vahekokkuvõtet viimaseks ja hilinenud võimaluseks majanduskriisile reageerida; juhib tähelepanu sellele, et heakskiitmise korral avaldab taastamiskava olulist mõju 2009. aasta eelarvele; tuletab komisjonile meelde, et tema ettepanek on soovituslik ja sõltub õiguslooja heakskiidust; nõuab täiendavaid üksikasju iga projekti väljatöötamisetapi kohta, et tagada nende kiire rakendamine ja hinnata nende lähiaja mõju kogu ELi tööhõivele ja majanduskasvule, ning palub rakendamise kohta konkreetseid arvandmeid, eriti finantsplaneeringu osas; juhib tähelepanu sellele, et praeguse finantsraamistiku tõttu paratamatult piiratud ELi energiaprojektide kulutused tuleks suunata projektidele, mida saab kiiresti käivitada ning mis aitavad täita ELi kliimamuutusi käsitleva poliitika 2020. aastaks seatud eesmärke, eriti energiasäästu ja energiatõhususe projektidele ning investeeringuteks taastuvenergia võrkudesse;

75. tuletab meelde 21. novembril 2008 toimunud lepituskohtumisel vastu võetud ühisavaldust „Ühtekuuluvuspoliitika rakendamine“, milles rõhutatakse struktuuri- ja ühtekuuluvus-fondide kiiremast rakendamisest majandusele tõusvat kasu, ning ühisavaldust „Maksete assigneeringud“, milles toetatakse uute algatuste rahastamist eriti seoses majandus-kriisiga; märgib, et vastavalt komisjoni ettepanekule Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi finantsjuhtimise kohta on 2009. aastal nendele fondidele ette nähtud täiendavaid ettemakseid 6 300 000 000 euro ulatuses ning et muud kavandatud muudatused fondide finantsjuhtimises võivad vahemakseid kiirendada;

76. palub komisjonil eelarvepädevaid institutsioone pidevalt teavitada ja selgitada, kas fondide finantsjuhtimise raames oodatavad maksed on 2009. aastaks eelarvepädevate institutsioonide kehtestatud maksegraafikuga kooskõlas; täpsemalt, kas parlamendi ja nõukogu kokku lepitud maksetest piisab praeguste ja tulevaste algatuste rahastamiseks;

77. tuletab meelde, et kõik maksete taseme muudatused, mida komisjon esildab, tuleb võtta paranduseelarvesse, mille peavad heaks kiitma mõlemad eelarvepädevad institutsioonid.

78. rõhutab üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) programmi lisandväärtust Lissaboni strateegia eesmärkide, ELi kliimamuutusega seotud eesmärkide ja suurema sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamise seisukohalt, mille kõrval see toetab õigeaegselt ka kogunõudluse mahtu Euroopa Liidus; toetab seetõttu komisjoni ettepanekut tuua 500 miljoni euro ulatuses transpordi infrastruktuuri investeeringuid 2010. aastalt üle 2009. aastale;

79. palub, et komisjon ELi eelarvest vahendeid taotlevate konkreetsete projektide nimekirja esitades ja vastavalt 2008. aasta detsembris toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise nõudele arvestaks vajadusega tõsta pikemas perspektiivis ELi majanduse konkurentsivõimet, edendades juba vastu võetud ja kavandatud infrastruktuuri projekte;

Euroopa Liit ja globaalne juhtimine

80. soovitab tungivalt Euroopa Liidul etendada juhtrolli rahvusvahelistel foorumitel, eriti finantsstabiilsuse foorumil (FSF) ja Rahvusvahelises Valuutafondis, ning tulevastel G20 kohtumistel; peab eriti oluliseks tugevdada valuutapiirkondade mitmepoolset järelevalvet ja finantsturgusid; tuletab meelde, et kapitalivoogude ülemaailmse vaba liikumise ajastul on tõeliselt võrdsete konkurentsitingimuste ning kõikehõlmava reguleeriva ja järelevalveraamistiku keskne küsimus vastastikune lähenemine;

81. tuletab meelde järgmise, 2. aprillil 2009 Londonis toimuva G20 tippkohtumise olulisust, kus eeldatavalt saavad avaldustest otsused; rõhutab asjaolu, et kokkulepet ei ole vaja mitte üksnes finantsküsimustes, vaid et liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid peaksid käsitlema ka ülemaailmsete tasakaalustamatuste korrigeerimist ning kokku leppima mitmesuguste hiljaaegu vastu võetud taastamiskavade kooskõlastamises; palub nõukogul ja komisjonil enne tippkohtumiseks läbirääkimiste lähtepositsioonides kokku leppimist küsida ka parlamendi arvamust;

82. soovitab tungivalt asjakohaselt hinnata rahvusvaheliste tehingute mõju kogu Euroopa Liidu reaalmajandusele, eriti kaubavahetuse, kliimamuutuse ja rahanduse küsimustes; toetab tõhustatud rahvusvahelist dialoogi olulisemate valuutapiirkondadega, et vältida valuutamanipulatsioonide ja -kõikumiste tagajärgi reaalmajandusele;

83. kutsub nõukogu ja komisjoni üles intensiivistama nõustamistegevust ja tugevdama koostöösuhteid Euroopa Liidu äripartneritega ning eelkõige hiljuti ametisse määratud USA administratsiooniga;

84. on seisukohal, et praegune kriis ei tohi kahjustada Euroopa Liidu kohustusi rahvusvahelise arengu edendamisel ja ülemaailmse vaesuse vastu võitlemisel; hoiatab, et tuleb vältida protektsionistliku poliitika juurde tagasipöördumise ohtu; rõhutab, et kaubandusläbirääkimiste Doha vooru õigeaegne lõpuleviimine võiks maailmamajanduse taastamise pingutusi oluliselt toetada;

°

° °

85. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Keskpangale, Euroopa Investeerimispangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning eurorühma presidendile.

(1)      Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0506. (2)      Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0058. (3)      Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0543. (4)      Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0425. (5)      Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0476. (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (EÜT L 200, 8.8.2000, lk 35). (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36). (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta direktiiv 2008/6/EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega (ELT L 52, 27.2.2008, lk 3).

Euroopa majanduse taastamise kava

Käesoleva raporti kirjutamise ajal prognoositakse Euroopa majanduskasvu püsimist 2008. aastal ligikaudu 0% tasemel ning jäämist keskpikas perspektiivis negatiivseks, viimaste hinnangute kohaselt 2009. aastal -1% tasemele või alla seda. Me oleme silmitsi ühe kõige tõsisema kriisiga, mis on Euroopa Ühendust kunagi tabanud, ja esimese selletaolisega pärast euro kasutuselevõttu. Ka meie kaubanduspartnerid elavad majanduses läbi sarnaseid aegu.

Eelmiste ülemaailmsete majanduslanguste, eelkõige 1970. aastate nafta hinnašoki vallapäästjaks oli mingi üldine ja reaalne löök maailmamajandusele. Praegune langus on aga kontrastina esimene, kus üldine mõju finantseerimisele ja krediidile on levinud kõigepealt arenenud majandustele ja seejärel üha kasvaval määral ka arenevatele ja arengumaade majandustele; sellest on saanud süsteemi kriis.

Finantsteenuste valdkond on viimastel aastatel olnud majanduskasvu peamine allikas. Kuid ebapiisavalt ettevalmistatud turule toodud üha keerukamad lühiajaliselt suuri kasumeid andvad finantstooted ja turuspekulatsioonid ei lasknud turul nendes peituvate ohtudega toime tulla. Ohtude alahindamine tõi kaasa ulatuslikud kahjumid ja vallandas süsteemse mõju kogu ülemaailmses finantssüsteemis, peatas laenude väljastamise ettevõtetele ja kodanikele ning sundis valitsusi kogu Euroopas finantssektorit päästma.

Sellest johtuvad erakorraliselt negatiivsed mõjud majanduskasvule ja tööhõivele on piisavalt tõsised, et õigustada ulatuslikku majanduse taastamise kava Euroopas nagu ka teiste oluliste kaubanduspartnerite juures (eriti USAs ja Hiinas). Euroopa Parlament tunnustab komisjoni käesoleva taastamispaketi algatuse eest ja nõuab tungivalt selle kinnitamist, arvestades vajalikul määral Euroopa Parlamendi seisukohtadega.

1. Praeguse majandus- ja finantskriisi juured

Praegune majanduslangus tõendab, et finantsturu häiretel on märkimisväärsed negatiivsed kaasmõjud reaalmajandusele.

Ükski vaatleja, turul osaleja või seadusandlik organ ei saa väita, nagu ta oleks selle kriisi ulatust ette näinud. Laastavate mõjude sügavust ja ulatust kogu finantssüsteemile ja reaalmajandusele ei olnud võimalik ette kujutada. See ei tee siiski olematuks asjaolu, et praeguse finantsjärelevalve ja vastava õigusloome korralduse puudujäägid olid eelnevalt kindlaks tehtud ja neile tähelepanu pööratud.

Nagu teada, ammutab finantsjärelevalve praegune korraldus Euroopa Liidus inspiratsiooni Alexander Lamfalussy juhitud Euroopa väärtpaberiturgude reguleerimise tarkade komitee 2001. aasta järeldustest. Sel ajal rõhutati, et „... suurem [finantsturgude] tõhusus ei käi tingimata käsikäes suurema stabiilsusega.” Seda olulist arusaama illustreerivad viimaste kuude sündmused.

Kuigi Euroopa Liidu finantsintegratsioon on sujunud suhteliselt sujuvalt, pöörati Euroopa Parlamendi raportites tegelikult eraldi tähelepanu mitmetele finantsregulatsiooni lünkadele, konkreetselt järgmistes punktides: 1) järelevalveasutuste kolleegiumite loomiseks reguleeriva raamistiku kehtestamine koos täpsete eeskirjadega ülesannete delegeerimise, teabevahetuse ja kvalifitseeritud häälteenamusega vastuvõetavate otsuste osas; 2) kolme Lamfalussy 3. tasandi komitee tugevdamine, võttes kasutusele kindla staatuse, mis annaks neile rolli järelevalve ühtsuse edendajana ning EKP olulise partnerina finantsstabiilsuse järelevalve alal; 3) finantsstabiilsuse järelevalvekorra loomine ELi tasandil, mis hõlmab ELi järelevalveasutusi ja keskpanku; 4) uuring konkurentsiolukorrast ja võimalikest huvide konfliktidest krediidireitingute turul ja investeerimispanganduses; ning 5) riskifonde ja erakapitali investeerimisfonde reguleeriv raamistik.

Raportöör kutsub üles võimalikult kiiresti sõlmima ja üle võtma olemasolevat finantsturgude reguleerimise paketti, mis koosneb muudetud kapitalinõuete direktiivist, kindlustusseltside maksevõimerežiimist ja ettepanekust reitinguagentuuride kohta.

Lühemas perspektiivis peab selle ühise jõupingutuse kõige kiireloomulisemate eesmärkide hulka kuuluma perekondadele ja ettevõtetele (eriti VKEdele, kes on Euroopa majanduse nurgakiviks) laenuandmise taaskäivitamine (juurdepääs piisavatele, taskukohastele ja mõistlikele laenutingimustele). See eesmärk koos kodanike säästude tagamisega on õigustanud riiklike vahendite kasutamist päästekavades rekapitaliseerimise ja hoiuste tagamise skeemide kaudu. Euroopa Parlament kinnitab veelkord tungivalt, et tuleb viivitamatult taastada krediidikanali kiire ja tulemuslik toimimine.

2. Euroopa majanduse taastamise kava piirjooned

Kokkulepitud taastamiskava sisu osas on tekkinud mõned esialgsed tähelepanekud:

· Esimene tähelepanek on seotud selgete eesmärkide puudumisega jätkusuutliku töökohtade loomise/säilitamise osas. Praeguses hädaolukorras on samuti vajalik sotsiaalselt kõige kaitsetumate kodanike, majandussektorite ja piirkondade kaitsmine kriisi hävitava mõju eest. Sellised eesmärgid peaksid olema määrava tähtsusega mis tahes majanduse taastamise kava ulatuse määratlemisel, eeldades samuti selliste järelevalvevahendite kasutuselevõttu, mis võimaldaksid sisse viia parandusi ja sellega tugevdada heaks kiidetud poliitikat ja nüüd vastuvõetud vahendeid.

Raportöör on arvamusel, et praegu on enam kui kunagi varem oluline Euroopa kooskõlastatud seisukoht, vältimaks olukorda, kus vastus kriisile oleks vaid finantsstabiilsuse või majandusliku toibumise siseriiklike kavade summa, koos selle maksumuse ja kaasnevate potentsiaalsete konfliktidega, mis kahjustaksid ühtset turgu ja majandus- ja rahaliitu ning nõrgestaksid Euroopa ülemaailmset rolli;

Arvestades, et erinevate liikmesriikide kasutuses on äärmiselt erinevad vahendite kogumid ja sekkumise võimalused selle kriisiga võitlemiseks, peaks taastamiskavas olema näha tugevat täiendavat ühenduse mõõdet. Tegelikult ulatub Euroopa majanduse taastamiskava kavandatav ühenduse mõõde vaid 30 miljardi euroni, mis moodustab veidi üle 0,2% Euroopa Liidu SKPst. Ülejäänud 170 miljardit eurot jäetakse liikmesriikide hooleks, mis toob kaasa ebaühtlase suutlikkuse kriisiga võidelda.

Ei tohi unustada, et sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus on aluslepingutes sätestatud kui Euroopa Liidu nurgakiviks olev põhimõte. See solidaarsusprintsiip omandab uue poliitilise tähtsuse sügavate kriiside ajal, nõudes õigeaegseid vastuseid konkreetsel tasandil; me vajame uusi ja ulatuslikumaid ELi edendatavaid meetmed suurema ühtekuuluvuse kindlustamiseks.

Tõelise ühenduse taastamiskava huvides on äärmiselt oluline tugevdada kaht mõõdet – parandada koostööd riiklike kavade vahel ja tugevdada ühenduse tasandit.

· Jõupingutused majanduse taastamiseks iga liikmesriigi tasandil on piiratud stabiilsuse ja kasvu pakti sätetega. Läbivaadatud stabiilsuse ja kasvu pakt näeb ette võimaluse ajutiseks hälbeks kolmeprotsendilisest kõrvalekaldest „...kui selle põhjustab ebatavaline sündmus, mida asjaomane liikmesriik ei suuda kontrollida ja mis avaldab tõsist mõju valitsemissektori finantsseisundile, või selle põhjustab tõsine majanduslik surutis”(1). Paistab, et kahjuks on see tingimus üheselt täidetud.

On oluline, et komisjon selgitaks täpsemalt, kuidas tõlgendada nimetatud „paindlikkust”, et liikmesriigid saaksid ümber suunata riiklikke kulutusi ja maksustruktuure vastavalt Lissaboni prioriteetidele, eeldades et jätkusuutlikku majanduskasvu tugevdades aitavad need keskpikas perspektiivis riigi rahandust konsolideerida .

Lisaks on parandatud koordineerimine ja sidusus tervitatav selliste vahendite seisukohast, nagu Lissaboni tegevuskava, riikide tegevuskavad, riiklikud stabiilsus- ja lähenemisprogrammid, majanduspoliitika üldsuunised ning riikide vastavad programmid struktuurifondide kasutamiseks, võimaldades erinevate riiklike strateegiate lähenemist Euroopa globaalse majanduskasvu programmile.

· Praegusel hetkel saab pikka aega kestnud arutelu Euroopa Liidu eelarve suuruse üle uue tähenduse, kuna selgeks saavad ühenduse sekkumise piirid. Lähiperspektiivis tuleb siiski kõik rahalised vahendid rakendada majanduse taastamise ja eeskätt kõige ebakindlamates oludes olevate kodanike ja piirkondade teenistusse: tuleb tervitada iga algatust struktuurifondide käibesse toomiseks praeguse eelarve raames, ning nende rakendamise kiirendamiseks lihtsustada vastavat menetluskorda. Samuti on teretulnud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohaldamisala laiendamine, täpsemalt ennetavate meetmete kaasamise abil; ülimalt tähtis on nende võimaluste täielik ärakasutamine, mis on seotud Euroopa Investeerimispanga suurenenud rolliga.

· Äärmiselt asjakohane praeguses kontekstis on Euroopa Keskpanga roll eurotsooni majanduse taastumisel, nimelt intressimäärade poliitika osas.

.

· Raportöör on arvamusel, et praegusel hetkel võivad eriti asjakohaseks abivahendiks osutuda eurovõlakirjad. Raportöör palub Euroopa Ülemkogul hinnata sellise emissiooni teostatavust; üleeuroopalist huvi pakkuvatele projektidele lisavahendite saamine, valitsuste rahastamiskulude vähenemine ning säästude rakendamine on mõned põhjendused selle algatuse toetuseks.

· Taastamiskava keskmes peavad olema jätkusuutlik töökohtade loomine ja majanduskasv koos Lissaboni tegevuskava eesmärkidega, määratledes kriteeriumid investeerimisvalikute tähtsusjärjekorda seadmiseks ning maksusoodustusteks. Mis puudutab maksustamismeetmeid, siis kutsub raportöör Euroopa Ülemkogu heaks kiitma energiatõhusate toodete ja töömahukate teenuste käibemaksumäärade vähendamist nende valdkondade võimaliku tööhõivet ja nõudlust hoogustava mõju tõttu. ELi tasandi horisontaalsed algatused ning üleeuroopalised avaliku ja erasektori partnerlused, samuti koordineeritud meetmed hariduse ja koolituse ning uurimis- ja uuendustegevuse alal hoogustavad majanduskasvu ja lähendamist, kuna need võimendavad avaliku ja erasektori vahelisi võrgustikke kogu ELis, edendavad rohelist tegevuskava ja tööhõivekava ning aitavad Euroopa väikeettevõtluse algatuse kontekstis väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid.

· Kestva majanduslanguse sügavus muutub iga mööduva nädalaga üha tõsisemaks, nõudes selgeid ja koheseid üleeuroopalisi meetmeid koos riiklike meetmete struktuurse ja tugevdatud koordineerimisega; nii stiimulite ulatus kui ka kasutatavad vahendid peavad olema tiheda järelevalve all. Globaalse konkurentsi languse tõttu tuleb ELi taastamiskava tähtsust ja vahendeid vaadelda ka seoses ELi tähtsamate kaubanduspartnerite, nimelt USA ja Hiina poolt tehtavate jõupingutustega. Raportöör kutsub Euroopa juhtivaid poliitikuid väljendama selgelt oma ambitsioonikust ja poliitilist pühendumust tõelisele Euroopa taastamiskavale, mis viiks vajaduse korral käesoleva algatuse süvendamisele ja laiendamisele.

3. Mõned õppetunnid pikemas perspektiivis

· Praegune ülemaailmne kriis illustreerib tänaste finantsturustruktuuride ebakindlust, mis on reaalmajandusele väga kalliks maksma läinud. Õigel kohal tehtud koordineeritud jõupingutused globaalsel tasandil peavad tagama, et avalik võim saaks ilmutada vajalikku valvsust. Globaalsel turul vajatakse kooskõlastatud lähenemisviisi. Eelkõige kutsub raportöör Euroopat üles täitma juhtrolli uue ülemaailmse finantsvaldkonna reguleeriva raamistiku loomisel, täpsemalt tulevastel G20 kohtumistel, aga ka finantsstabiilsuse foorumil ja Rahvusvahelises Valuutafondis; tuleb võtta konkreetsed meetmed üha enamate reguleerimistühikute täitmiseks ja võitluseks koostöövaenulike maksujurisdiktsioonide, s.t maksuparadiisidega.

· ELi tasandil ergutab raportöör komisjoni käsitlema praeguste erakorraliste meetmete mõju konkurentsile ning ilmutada uut valvsat ja sihikindlat suhtumist püsiva ja tõhusa regulatsiooni- ja järelevalvestruktuur loomisesse, mis suudaks parandada Euroopa finantsturgudel osalemise ennetavat mõõdet.

· Praegune langus meenutab meile, et töökohtade loomine ja reaalmajandus peavad tagasi saama oma keskse rolli Euroopa poliitikates; uued, ELi poolt juba kindlaks määratud majanduskasvu allikad on olemas, ja neid tuleb võtta tegevusprioriteetidena. Energiatõhusus ja võitlus kliimamuutusega peaksid olema uue majanduspoliitikasuuna keskmes. Selles suhtes peavad komisjoni ja liikmesriikide hädaabisekkumised reaalmajandusse, täpsemalt tööstusse ja jätkusuutlikku töökohtade loomisse, sisaldama neid eesmärke. Selline pikaajaline jätkusuutlik strateegia peab seadma tegevuskava keskmesse VKEd

Tuleb rõhutada, et kuigi praegused ajutised riiklikud sekkumised teatud sektorites, täpsemalt autotööstussektoris, võivad olla vältimatud, tuleks pidevalt püüelda püsivama strateegilise lähenemisviisi suunas Euroopa tööstuse konkurentsivõime osas, mis oleks täielikult kooskõlas Euroopa Liidu kliimamuutuse eesmärkidega.

Lisaks tuleb neid eesmärke asjakohaselt arvestada rahvusvahelistel läbirääkimistel kaubavahetuse, keskkonna ja kliimamuutuse küsimustes.

· Euroopa Liidu laiendamise ja süvendamise protsess, nagu on rõhutatud komisjoni hiljutises raportis EMU@10 kohta, on esile toonud horisontaalsete ühiste poliitikate asümmeetrilised mõjud erinevates sotsiaalsetes ja piirkondlikes tingimustes. Globaalses ja äärmiselt konkurentsitihedas maailmas peavad need aspektid tagama konkreetse reaktsiooni poliitilisel ja asjakohasel horisontaalsel tasandil.

Eeskätt ühine vahetuskursi poliitika on üks peamisi tegureid, mis kujundab piirkondlikke kasumeid ja kahjumeid Euroopa Liidus. Euroala jätkuva laienemisega, mis hõlmab erineva majandusarengu tasemega liikmesriike, ei ole kaasnenud rahaliidu paremat juhtimist. Ilmselgelt puuduvad tegelikust vahetuskursist tulenevad strateegilised järelmid.

· Õigustatud on riiklike poliitikate möödapääsmatu kooskõlastamise tähenduse uus tõlgendus ülemaailmses majandusarengu strateegias. Raportöör palub tungivalt, et Euroopa Ülemkogu käsitleks asjakohaselt riiklike algatuste liigendamise ja võimendamise küsimust, mis on äärmiselt oluline, et tagada Euroopa majanduse taastamiskavale mingitki edu.

· Praegust tausta arvestades muutuvad eriti oluliseks ning väärivad suuremat tähelepanu struktuursemad küsimused nagu EKP volituste tõlgendamine ja ELi eelarve suurus.

· Rahvusvahelisel tasandil on ülimalt oluline, et praegune algatus ei piira Euroopa Liidu kohustusi aastatuhande eesmärkide ning keskkonna ja kliimamuutuse alaste tegevuskavade täitmisel. Eriti tuleb vältida ohtu langeda tagasi protektsionistliku poliitika juurde; kaubandusläbirääkimiste praegune voor tuleb õigeaegselt lõpule viia ja see teeniks ka arengumaade huve. Praegused majandusraskused ei tohi ka nõrgendada Euroopa Liidu vastutustunnet asjakohastes arengupoliitika küsimustes.

(1)       Määruse 1056/2005 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta) artikli 2 esimene taane.

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 47

ETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–    võttes arvesse gaasikriisi üha suuremat negatiivset mõju liikmesriikide finants- ja majandusprotsesside arengule,

1.   tuletab meelde, et komisjoni 28. jaanuaril 2009. aastal esildatud majanduse taastamise kava ja edasised meetmed sisaldavad ühendusepoolset osa summas hinnanguliselt 30 miljardit eurot, mis jagatakse järgmiste sektorite vahel: 5 miljardit eurot, mida kasutatakse üleeuroopaliste energiavõrkude sidumise ja lairiba-infrastruktuuri projektide toetamiseks, vaadates selleks läbi mitmeaastase finantsraamistiku aastateks 2007–2013, ning põllumajanduspoliitika läbivaatamisega seotud meetmeteks; ettemakseteks struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide kaudu, mitmeteks algatusteks sellises teadustegevuse ja innovatsiooni valdkonnas nagu Euroopa energiasäästlike autode algatus, tuleviku tehaste ja energiatõhusate ehitiste algatus; üle-euroopaliste transpordivaldkonna kõige arenenumate projektide ettemaksete suurendamiseks ning VKEsid pooldavate algatusteks või ühenduse innovatsiooniprogrammiks ning rahastamisvahenditeks, mida Euroopa Investeerimispank on juba taganud olemasolevate või uute laenude ja vahenditega;

2.   rõhutab, et teatavad majanduse taastamise kavas esitatud elemendid jäävad oma sõnastuselt liiga ebamääraseks; nõuab, et komisjon esitaks viivitamata mõlemale eelarvepädevale institutsioonile kõik otsuste vastuvõtmiseks hädavajalikud täpsustused; rõhutab ühtlasi, et paljud majanduse taastamise kavas sisalduvad elemendid nõuavad olemasolevate mitmeaastaste programmide muutmist; tuletab kõnealusega seoses meelde, et muudatusi tehes tuleb täies ulatuses järgida Euroopa Parlamendi volitusi;

3.   rõhutab, et seetõttu võib komisjoni esitatud majanduse taastamise kava konkreetne rakendamine ohtlikult kaua aega võtta, ning nõuab tungivalt Euroopa Liidu praegust väga rasket majanduslikku olukorda arvestades võtta kõigil asjaomastel institutsioonidel vajalikud otsused vastu võimalikult kiiresti;

4.   rõhutab, et enamik komisjoni esitatud ühenduse meetmeid toetub juba eraldatud assigneeringute eelarves ümberpaigutamisele, mitte uute eelarvevahendite kasutuselevõtmisele; palub komisjonil teha kõik järeldused väga halvast majandusprognoosist, mille komisjon 2009. aasta jaanuaris avaldas, ja oma eelarveettepanekud uue prognoosi raames ümber hinnata;

5.   tervitab Euroopa Komisjoni esitatud Euroopa majanduse taastamise kava ja sellega seotud algatusi ning tuletab meelde, et mis tahes uusi kulutusi, mida ei ole ette nähtud 2009. aasta eelarves, tuleb finantseerida uue rahaga, et mitte ohustada praegu kehtivat, kahe eelarvepädeva institutsiooni vahel kokku lepitud mitmeaastast finantsraamistikku; tuletab sellega seoses meelde 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes, sealhulgas selle kokkuleppe punktides 21–23 pakutud võimalusi;

6.   rõhutab, et Euroopa majanduse taastamise kava sisaldab ettepanekut mitmekihilise kooskõlastatud tegevuse kohta, millega tugevdada Euroopa riikide majandust; kinnitab veel kord, et Euroopa Parlament on valmis alustama nõukoguga läbirääkimisi komisjoni esildatud viie miljardi euro suuruse muudatuse üle mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2007–2013 ja kõikide muude vahendeid puudutavate muudatuste üle, mis võiksid mõjutada eelarvet; on seisukohal, et läbirääkimiste keskmes peaks olema eelarve läbivaatamise käigus toetatavate projektide valdkondade laiendamine vastavalt liikmesriikide prioriteetidele;

7.   tunnustab Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga juhtivat osalust investeeringute rahastamisel ning äriühingute rahastamisele juurdepääsu suurendamisel (VKEd ja keskmise suurusega ettevõtjad); juhib tähelepanu, et sissemaksed ELi eelarvest Euroopa Investeerimispanga tehingutesse võivad oluliselt suurendada investeeringuid, ning soovib uurida, kuidas ELi eelarve saab sellise mõju tekitamisele veelgi kaasa aidata ning igal juhul peaks sellega kaasnema vastastikuse mõistmise memorandum komisjoni, nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Investeerimispanga vahel, millega sätestatakse investeerimisprioriteedid ning tagatakse vahendite suunamine tõeliselt jätkusuutlikesse projektidesse; avaldab muret nõukogus ja komisjonis süveneva suundumuse pärast määrata Euroopa Investeerimispangale ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangale mitmeid täiendavaid ülesandeid, ilma et eelnevalt oleksid esitatud nii majanduslikus kui ka finantsplaanis kõik vajalikud tagatised selle kohta, et nii Euroopa Investeerimispangal kui ka Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangal on olemas suutlikkus kõnealuste ülesannete edukaks täitmiseks; märgib, et komisjon teeb ettepaneku neid rahastamisvahendeid suurendada, mis kinnitati Euroopa Investeerimispanga poolt mitmeaastase finantsraamistiku aastateks 2007­–2013 raames; palub komisjonil esitada esimene hinnang nende meetmete kohta, mida juba sellega seoses on võetud, ning esitada ettepanekuid lahenduste kohta seoses eelarvega ja õigusnormidega seotud probleemidega algatuste JASMINE, JASPERS ja JEREMIE rakendamisel;

8.   eeldab, et komisjon täpsustab oma kavatsusi tulevaste meetmete osas, eriti seoses võimalike sissemaksetega Euroopa Liidu eelarvest, et kõnealuseid rahastamisvahendeid suurendada; kutsub komisjoni üles andma mõlemale eelarvepädevale institutsioonile teada, millisel määral on uued rahastamisvahendid kättesaadavad Euroopa Investeerimispangale, kuna tulevaste algatuste jaoks on vaja sekkumist Euroopa Liidu eelarvest; märgib lisaks, et Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ülesannete suurendamine tekitab olulise küsimuse rahastatud projektide demokraatliku kontrolli kohta, kui kaalul on Euroopa Liidu eelarvevahendid;

9.   tuletab meelde, et mõned Euroopa Investeerimispanga sekkumismeetmed nõuavad ühtlasi toetust ELi eelarvest, kuid seda pole praegu majanduse taastamise kavas ette nähtud;

10. peab kahetsusväärseks, et komisjoni ettepanek, mille kohaselt tulnuks teha investeeringuid üleeuroopaliste energiavõrkude sidumisse ja lairiba-infrastruktuuri projektidesse, on asjatu, sest nõukogus ei jõutud kokkuleppele, vaatamata Euroopa Ülemkogu 2008. aasta detsembris väljendatud tahtele; on seisukohal, et ELi eelarvet tuleks kasutada majanduskriisiga hakkama saamiseks asjakohaste vahendite abil, mis on ette nähtud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes, ning kutsub nõukogu üles seda võimalikult kiiresti parlamendiga arutama; on arvamusel, et kasutada saab ainult kinnitatud tagatisi ning kasutamine ei tohi põhineda tulevase eelarveaasta kohta tehtud kalkulatsioonil; tuletab meelde, et ümberpaigutamine võib kahjustada praeguseid poliitikavaldkondi; on arvamusel, et vahekokkuvõte annab viimase võimaluse majanduskriisile reageerimiseks; juhib tähelepanu, et kui kõnealune kava heaks kiidetakse, avaldab see märkimisväärset mõju 2009. aasta eelarvele; tuletab komisjonile meelde, et selle ettepanek on esialgne ja sõltub seadusandja heakskiidust; nõuab täiendavaid üksikasju iga projekti arenguetapi kohta, et tagada kiire rakendamine, ning hinnangut nende lühiajaliste mõjude kohta tööhõivele ja kogu ELi majanduse kasvule, ning nõuab rakendamise kohta konkreetseid arvandmeid, eriti seoses finantsplaneeringuga; juhib tähelepanu, et ELi kulutused energiaprojektidele, mis ELi praeguse finantsraamistiku raames on tõenäoliselt piiratud, tuleks suunata projektidele, mida saab kiiresti alustada ning mis aitaksid saavutada ELi kliimamuutusi käsitleva poliitika 2020. aastaks seatud eesmärke, eriti energiasäästlikkuse ja energiatõhususe projektidele ning investeerimiseks taastuvate energiaallikate võrgustikesse;

11. tuletab meelde 21. novembril 2008 toimunud lepituskohtumisel vastu võetud ühisavaldust „Ühtekuuluvuspoliitika rakendamine“, milles rõhutatakse struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide hoogsamast rakendamisest majandusele tõusvat kasu ning ühisavaldust „Maksete assigneeringud“, milles toetatakse uute algatuste rahastamist eriti seoses majanduskriisiga; märgib, et vastavalt komisjoni ettepanekule Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengufondi ja Ühtekuuluvusfondi finantsjuhtimise kohta on 2009. aastal nendele fondidele ette nähtud täiendavaid ettemakseid 6,3 miljardi euro ulatuses ning et muud esildatud muudatused, mis puudutavad fondide finantsjuhtimist, võivad suurendada vahearvelduste kiirust;

12. palub komisjonil pidevalt teavitada eelarvepädevaid institutsioone ja selgitada, kas fondide finantsjuhtimise raamistikus oodatavad maksed on kooskõlas maksegraafikuga, mille on 2009. aastaks kehtestanud eelarvepädevad institutsioonid; palub komisjonil selgitada nimelt seda, kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu kokku lepitud maksete tase on praeguste ja edaspidiste algatuste rahastamiseks küllaldane;

13. tuletab meelde, et kõik maksete taseme muudatused, mida komisjon esildab, tuleb võtta paranduseelarvesse, mille peavad heaks kiitma mõlemad eelarvepädevad institutsioonid.

14. rõhutab TEN-T programmi lisandväärtust Lissaboni strateegia edendamise jaoks, ELi kliimamuutusega seotud eesmärkide ja suurema sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamise jaoks, samal ajal rahuldab programm õigeaegselt jätkuvat nõudlust Euroopas; tervitab seega komisjoni ettepanekut tuua 2010. aastalt 2009. aastale 500 miljonit eurot investeeringuid transpordi infrastruktuuridesse.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   on seisukohal, et majanduskriis seab ELis reaalmajanduse ette enneolematud väljakutsed; tunneb muret selle pärast, et kriis avaldab juba praegu Euroopa tööturgudele tuntavat negatiivset mõju ja seab ohtu sotsiaalse ühtekuuluvuse;

2.   tervitab Euroopa majanduse taastamiskava väljatöötamist ning rõhutab Euroopa Liidu koordineeritud ja Euroopa sotsiaalmudelit arvesse võtva reageerimise olulisust; märgib, et liikmesriigid on kohustunud koordineerima oma jõupingutusi, et anda Euroopa majandusele uut hoogu;

3.   märgib siiski, et Euroopa majanduse taastamiskava on ebapiisav ja palub sellest tulenevalt liikmesriikidel, eelkõige euroalasse kuuluvatel riikidel, uurida võimalusi liikmesriikide poolt solidaarselt tagatud suure Euroopa laenu võtmiseks;

4.   kutsub üles võtma Lissaboni strateegia raames, eelkõige sotsiaal- ja tööhõivevaldkonnas, vastu meetmete paketi, mis peab olema kooskõlastatud ja mida peab tõhustama selle seos rahandus- ja eelarvevaldkonnaga, võttes arvesse ELi kohustusi vaesuse vähendamisel ja kvaliteetsete töökohtade arendamisel; rõhutab, et tööhõivel ja sotsiaalpoliitikal peab olema kriisile lahenduse leidmisel aktiivne roll;

5.   tunneb suurt muret Euroopa Liidus kaotatud töökohtade arvu pärast eelseisvate kuude negatiivsete väljavaadete tõttu ning märgib, et need puudutavad kõiki oskuste tasemeid ja et teatud valdkondades võib avalduda märkimisväärne sooline mõju, ning rõhutab, kui oluline on jätkata jõupingutusi töötuse vähendamise nimel, toetada sotsiaalset kaasatust tööellu integreerimise kaudu ja kaitsta Euroopa töötajaid kriisi negatiivsete sotsiaalsete tagajärgede eest; on seisukohal, et nimetatud eesmärkide saavutamiseks on oluline seada selged sihid jätkusuutlike töökohtade loomise ja säilitamise küsimuses;

6.   rõhutab, kui vajalik on teha olulisi investeeringuid, mis tulenevad kooskõlastatud ja erakorralistest jõupingutustest energeetika, keskkonna ja infrastruktuuri valdkonnas, et toetada säästvat arengut, aidata kaasa kvaliteetsete töökohtade loomisele ja tagada sotsiaalne sidusus; on sellest tulenevalt seisukohal, et elanikkonnalt nõutavad jõupingutused on paremini vastuvõetavad, kui neid peetakse ühelt poolt õiglaseks ning teiselt poolt tööellu integreerimise ja sotsiaalse kaasatuse tagatiseks;

7.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid, et toetada Euroopa ettevõtteid, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, edendada töökohtade loomist ning suurendada Euroopa investorite, tööandjate, töötajate ja tarbijate usaldust;

8.   nõuab tööhõive toetamiseks tehtud laialdase Euroopa algatuse tegelikku käivitamist, mille juures tagataks ühelt poolt, et Euroopa Liidus saaks ükskõik kus luua ettevõtte kolme päevaga ja tasuta ning et esimeste töötajate töölevõtmisega seotud formaalsusi saaks täita ühtse kontaktpunkti kaudu, ning teiselt poolt tõhustataks eelkõige madala kvalifikatsiooniga töötajate tööturule tagasitoomise kavasid, nähes ette individuaalse nõustamise, töötajate intensiivse koolituse või ümberõppe ja nende kvalifikatsiooni tõstmise, töö käigus toimuva väljaõppe, subsideeritud töökohad ning toetuse töö alustamiseks füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte asutamiseks;

9.   soovitab tungivalt, et ajal, mil töökohti kaotatakse, sekkutaks tööhõive toetamiseks tehtud laialdase Euroopa algatuse kaudu varakult, eelkõige selleks, et vähendada inimeste tööturult väljatõrjumise ohtu; on seisukohal, et selliste sekkumiste puhul on vaja oluliselt investeerida koolitusse, sealhulgas suurendada koolitajate arvu, keskendudes koolitus- ja tööellu tagasitoomise kavade paremale kooskõlastamisele, ning ei tohiks kasutada üksnes lühiajalisi meetmeid, vaid peaks samuti püüdma võimaldada kõrget kvalifikatsiooni, et parandada üldist oskuste taset ELis ja reageerida praeguse majanduse muutuvatele vajadustele;

10. rõhutab, et tööturule on oluline kaasata rühmad, mis on juba haavatavad, ning nende kaasamiseks tuleb teha jätkuvalt jõupingutusi, eriti kriisi ajal;

11. tervitab asjaolu, et mõnes liikmesriigis on tarbijatel olnud ka huvi selliste finantsasutuste poole pöördumise vastu, mille tegevus põhineb vastastikustel ja eetilistel kriteeriumitel;

12. tunneb heameelt komisjoni ettepanekute üle ja kutsub liikmesriike üles kohandama uusi sätteid määrustes Euroopa Sotsiaalfondi, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta, sealhulgas lihtsustama menetlusi ja suurendama abikõlblikke kulusid, et täita tõhusamalt tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse eesmärke, jätkates tööhõive toetamist kõige olulisemates majandussektorites, ning tagada, et sellise abi osutamisel jääb prioriteediks sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, et vältida liidu piires asümmeetrilist arengut; loodab, et tööhõive toetuseks eraldatud vahendid antakse kiiresti käiku ning et Euroopa toetusprogrammid, sealhulgas kõigile inimväärseid elutingimusi ja kvaliteetsetele avalikele teenustele juurdepääsu tagavad programmid, suunataks ümber kõige haavatavamatele rühmadele;

13. toetab tööhõivet edendavate meetmete võtmist Euroopa majanduse olulisimates sektorites, eelkõige Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kaudu, sealhulgas selle menetluste täiustamise ja kiirendamise abil, et strateegilistes sektorites saaks töökohtade kaotuste korral võimalikult kiiresti sekkuda;

14. kutsub liikmesriike üles tagama, et lisaks kriisi mõju leevendamiseks võetavatele lühiajalistele meetmetele tehtaks ka suuremaid jõupingutusi struktuurireformide rakendamisel Lissaboni strateegia raames, pidades silmas eelkõige reforme, mille eesmärk on toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, tööhõive edendamist, innovatsiooni, teadusuuringuid, haridust ja koolitust;

15. kutsub liikmesriike üles investeerima sotsiaalmajandusse, mis võib toetada majanduskasvu, kuna see kannab endas märkimisväärset potentsiaali kvaliteetsete töökohtade loomiseks ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks;

16. rõhutab, kui oluline on rakendada turvalise paindlikkuse ühiseid põhimõtteid, tagades igaühele piisava sotsiaalkaitse, eelkõige sotsiaalkindlustussüsteemid, mis riigi tavasid järgides annavad piisava kaitse;

17. kutsub komisjoni koostöös liikmesriikidega üles jälgima ka edaspidi regulaarselt Euroopa tööturu olukorra arengut ja kriisi mõju tööturule ning võtma asjakohaseid meetmeid, mis võimaldaksid Euroopa Liidu majandusel asuda jätkusuutliku majanduskasvu teele.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS