RAPORT Ühtekuuluvuspoliitika: investeerimine reaalmajandusse

23.2.2009 - (2009/2009(INI))

Regionaalarengukomisjon
Raportöör: Evgeni Kirilov

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ühtekuuluvuspoliitika ja reaalmajandusse investeerimise kohta

(2009/2009(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2008. aasta teatist „Euroopa majanduse taastamise kava” (KOM(2008)0800);

–   võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2008. aasta teatist „Ühtekuuluvuspoliitika: investeerimine reaalmajandusse” (KOM(2008)0876);

–   võttes arvesse komisjoni talituste 14. novembri 2008. aasta töödokumenti „Piirkonnad 2020 – ELi piirkondade tuleviku väljakutsete analüüs“ (SEK(2008)2868);

–   võttes arvesse 11.–12. detsembril 2008. toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise eesistujariigi järeldusi;

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1083/2006 Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta teatavate finantsjuhtimist käsitlevate sätete osas (KOM(2008)0803);

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1081/2006, milles käsitletakse Euroopa Sotsiaalfondi, et lisada teatavad Euroopa Sotsiaalfondi toetuse saamiseks abikõlblikud kululiigid (KOM(2008)0813);

–    võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi, seoses eluasemete energiatõhususe ja taastuvenergia alaste investeeringute abikõlblikkusega (KOM(2008)0838);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A6-0075/2009),

A. arvestades, et Euroopa majandus kannatab ülemaailmse finantskriisi tagajärgede ja viimase 60 aasta kõige tõsisema ja laialdasema majanduslanguse käes;

B.  arvestades, et ELi ühtekuuluvuspoliitika annab olulise panuse Euroopa majanduse taastamiskavasse ning on ühenduse suurim reaalmajandusse tehtavate investeeringute allikas, millest antakse sihtotstarbelist toetust nii avaliku kui ka erasektori esmatähtsate vajaduste rahuldamiseks ja kasvupotentsiaaliga piirkondade toetamiseks;

C.  arvestades, et üle 65% ELi ühtekuuluvuspoliitika assigneeringute kogusummast aastatel 2007–2013 on oluline sihtotstarbeline vahend investeerimiseks liidu uuendatud Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegia nelja esmatähtsasse valdkonda, milleks on eeskätt inimesed, ettevõtlus, energia ja infrastruktuur ning uurimis- ja uuendustegevus, ning arvestades selliste investeeringute tähtsust tulemuslikul reageerimisel praegusele finantskriisile;

D.  arvestades, et majanduskasvu aeglustumise leevendamise edukus sõltub liikmesriikide ja piirkondade soovist oma programmide eesmärgid kiiresti täita,

1.   väljendab sügavat heameelt Euroopa majanduse taastamiskava vastuvõtmise üle, milles visandatakse liikmesriikide ja komisjoni kooskõlastatud meetmed võitluses majanduskriisi vastu; on seisukohal, et nimetatud kava aluseks on solidaarsuse ja sotsiaalse õigluse põhimõte, et see ei tohiks minna vastuollu Lissaboni strateegiaga ning et siin kavandatud meetmed aitavad läbi viia sügavamaid ja pikaajalisi struktuurireforme;

2.   arvab, et ELi ühtekuuluvuspoliitika, mille eesmärk on tagada majanduskasv ja sotsiaalne areng ning majanduse tegelik stimuleerimine lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, võib anda olulise panuse praeguse finantskriisi ületamiseks ning liikumiseks (ka püsivalt halvemas olukorras olevate) piirkondade ja liikmesriikide majanduse taastumise suunas;

3.   rõhutab, et struktuurifondid on võimsad abivahendid, mille eesmärk on aidata piirkondi majanduslikult ja sotsiaalselt ümber korraldada ning seega rakendada majanduse ergutamiseks meetmeid kava neljas prioriteetses valdkonnas, ning toetab nende kasutamist, selle asemel et kiiruga leiutada uusi majandushoobasid; märgib, et need meetmed täiendavad liikmesriikide tasandil võetavaid meetmeid; usub, et olulise surve tõttu riikide eelarvetele tuleks ELi ühtekuuluvuspoliitika vahendite liikumist ja sekkumist kiirendada, et toetada õigel ajal majandust ja abistada eelkõige kriisi läbi kannatanud inimesi;

4.   toetab Euroopa majanduse taastamiskavaga samaaegseid ja seda täiendavaid komisjoni õigusaktide ettepanekuid kolme praeguse, aastateks 2007–2013 kehtestatud struktuurifondide määruse (määrused (EÜ) nr 1083/2006, nr 1080/2006 ja nr 1081/2006) muutmiseks; toetab täielikult kavandatud muudatusi, mille eesmärk on parandada liikmesriikide rahavooge ja likviidsust, hõlbustada finantskorraldusvahendite kasutamist, laiendada eluasemete energiatõhususse ja taastuvenergia kasutamisse tehtavate investeeringute toetamise võimalusi ning muuta struktuurifonde paindlikumaks, et need suudaksid pikas perspektiivis rahuldada erakorralistest majandusoludest tingitud vajadusi;

5.   palub komisjonil hoolikalt jälgida liikmesriikides võetud majandusmeetmeid, tagamaks, et need ei riiva vaba turukonkurentsi ja sotsiaalseid norme, mis on ühenduse asutamisest saadik olnud Euroopa integratsiooni tugisambad, ega takista ühenduse keskkonna- ja kliimakaitsealastest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist;

6.   nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid, et struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide rakendamise kiirendamise, lihtsustamise ja paindlikumaks muutmise eesmärgil vastu võetud meetmed ei kahanda nende vastutust fondide rakendamise kontrollimisel;

7.   tervitab ekspertrühma („lihtsustamise töökonna”) moodustamist komisjoni poolt, mis uurib struktuurifondide rakendamise menetluste edasise lihtsustamise võimalusi; ootab pingsalt 2009. aasta alguseks kavandatud komisjoni järgnevaid lihtsustamisettepanekuid;

8.   palub liikmesriikidel ja piirkondadel tagada struktuurifondide üldsätete määruse (määrus (EÜ) nr 1083/2006) artiklis 11 kehtestatud partnerluspõhimõtte täielik kohaldamine ning partnerite täieliku kaasamise nõude järgimine;

9.   rõhutab kohaliku tasandi organisatsioonide, VVOde ja sotsiaalmajanduse olulist rolli sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kaasamise edendamisel eriti majanduskriisi ajal; palub komisjonil tagada, et igasugune struktuurifondide lihtsustamine kahandaks selliste organisatsioonide halduskoormust;

10. tunneb eriti muret kriisi asümmeetrilise mõju pärast Euroopa territooriumil ja selle rängemate tagajärgede pärast liikmesriikidele, kus elukvaliteet on niigi ELi keskmisest madalam, ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid konkreetseid majanduskriisi vastaseid meetmeid kavandades ja rakendades võtaksid asjakohaselt arvesse territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärki; eelkõige palub komisjonil Euroopa Ülemkogu nõutud infrastruktuuri ja energiatõhususe investeeringute tugevdamiseks mõeldud konkreetsete projektide nimekirja esitamisel tagada sobiv geograafiline tasakaal;

11. on seisukohal, et sellised meetmed nagu maksete kiirendamine ja paindlikkus, ühekordsete maksete ja ühtsete määrade kasutamine ergutavad ja kiirendavad eelkõige infrastruktuuri-, energeetika- ja keskkonnasektori poliitika ning Euroopa Sotsiaalfondi projektide rakendamist; arvab, et komisjon peaks edastama liikmesriikidele vastavad selged suunised; kahetseb siiski, et ei ole arvesse võetud muid olulisi meetmeid, näiteks ettepanekuid likviidsuse koheseks ja tegelikuks suurendamiseks kohtadel seeläbi, et järgnevatel aastatel sekkutakse rohkem vahemaksete tegemisse;

12. tervitab komisjoni ettepanekut suurendada ettemakseid, et hõlbustada projektide elluviimist rahaliste vahendite andmisega nende varases rakendusjärgus, mis vähendab pangalaenude vajadust; sellegipoolest nõuab tungivalt, et pangad ja finantsasutused kasutaksid täiel määral ära neile antud vahendeid, et säilitada ja toetada majandusele laenude andmist ning kanda oluliste intressimäärade vähendamine edasi laenuvõtjatele;

13.  rõhutab tungivalt ühtekuuluvuspoliitika võimalikku positiivset rolli solidaarsuse tugevdamisel ja usalduse taastamisel tänu sisenõudluse suurendamisele riiklikke investeeringuid toetavate meetmete kaudu;

14. palub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi tagada kaasfinantseerimise eeskirjadega nõutav omafinantseerimine, mis võimaldaks struktuurifondidest eraldatavaid vahendeid täielikult ära kasutada;

15. rõhutab inimesi ja ettevõtlust ning eelkõige tööhõivet toetavate meetmete tähtsust eduka majanduslangusest väljumise jaoks; nõuab otsustavat tegutsemist majanduse nõudluspoole toetamiseks ning ühtlasi meetmeid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, sotsiaalmajandusettevõtete ning kohalike ja piirkondlike asutuste abistamiseks, et säilitada ühtekuuluvus ning kindlustada tähtsamad investeeringud ja infrastruktuuri projektid; palub liikmesriikidel struktuurifonde laialdaselt kasutada ametikoolituse ja töökohtade loomise toetuseks ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) ja ettevõtluse edendamiseks;

16. tervitab ettepanekut võimaldada kogu ELis rahastada Euroopa Regionaalarengu Fondist investeeringuid eluasemete energiatõhususe tõstmisse ja taastuvenergia kasutamisse elamumajanduses; nõuab liikmesriikidelt ja piirkondadelt tungivalt selle uue võimaluse igakülgset kasutamist ning oma tegevuskavade vastavat kohandamist, et tugevdada säästevarengut ning investeerida kliimasõbralikesse infrastruktuuridesse ja uuendustesse; rõhutab energiainfrastruktuuridesse investeerimise üldist tähtsust, mis ilmnes näiteks hiljutise gaasikriisi ajal;

17. ergutab liikmesriike uurima sünergiat ühtekuuluvuspoliitika raames saadava ja muudest ühenduse allikatest (TEN-T, TEN-E, teadusuuringute ja tehnoloogia arengu seitsmes raamprogramm, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm) saadava rahastamise ning Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga rahastamise vahel; nõuab liikmesriikidelt tungivalt rahastamisvahendite JESSICA, JASMINE ja JEREMIE pakutavate võimaluste lihtsustamist ja kättesaadavamaks muutmist, et ergutada SMEsid ja asjast huvitatud toetuse saajaid neid sagedamini kasutama;

18. soovitab komisjonil välja töötada meetmeid vastutavatele asutustele suunatavate rahavoogude parandamiseks ning suurendada liikmesriikidele pakutavat tehnilist abi ja parimate kogemuste vahetust piirkondade vahel, et parandada projektide kvaliteeti ja tõhustada nende elluviimist; rõhutab JASPERSi tähtsust projektide ettevalmistamisel; palub komisjoni vajaduse korral abistada liikmesriike nende tegevuskavade läbivaatamisel; samas rõhutab vajadust jagada kohalikele ja piirkondlikele asutustele viivitamata teavet vastavate muudatuste kohta;

19. peab programmide kiirema elluviimise jaoks otsustavaks komisjoni heakskiidu andmist liikmesriikides kehtestatud juhtimis- ja kontrollisüsteemidele ning palub liikmesriikidel komisjoni teavitamine võimalikult kiiresti lõpule viia;

20. juhib tähelepanu hariduse ja koolituse rollile majanduse pikaajalise taastumise tagamisel ja nõuab Euroopa Sotsiaalfondi raames pakutavate meetmete ajakohastamist nii vahendite kättesaadavuse parandamise kui ka paindlikkuse suurendamise näol;

21. kutsub komisjoni välja töötama piisavalt põhjalikke norme ja kriteeriumeid riiklike ja piirkondlike taastamiskavade tulemuslikkuse hoolikaks jälgimiseks ja pidevaks ümberhindamiseks erilise rõhuga läbipaistvusnõuete täitmisele; nõuab läbivaadatud struktuurifondide määruste vastuvõtmisele järgnevate reformide tulemuslikkuse hindamist 2010. aastal, et veelgi tõsta võetavate meetmete tõhusust ning analüüsida nende rakendamisel ilmnenud viivituste ja raskuste põhjuseid; nõuab komisjonilt tungivalt nende tähelepanekutega arvestamist struktuurifondide programmide järgmise põlvkonna jaoks ettepanekute tegemisel;

22. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	12.2.2009
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	43 0 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Emmanouil Angelakas, Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Rolf Berend, Victor Boştinaru, Wolfgang Bulfon, Giorgio Carollo, Bairbre de Brún, Gerardo Galeote, Iratxe García Pérez, Monica Giuntini, Ambroise Guellec, Pedro Guerreiro, Gábor Harangozó, Filiz Hakaeva Hyusmenova, Mieczysław Edmund Janowski, Gisela Kallenbach, Evgeni Kirilov, Miloš Koterec, Constanze Angela Krehl, Florencio Luque Aguilar, Jamila Madeira, Iosif Matula, Miroslav Mikolášik, Jan Olbrycht, Maria Petre, Markus Pieper, Giovanni Robusti, Wojciech Roszkowski, Bernard Soulage, Catherine Stihler, Margie Sudre, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Emanuel Jardim Fernandes, Stanisław Jałowiecki, Zita Pleštinská, Samuli Pohjamo, Christa Prets, Flaviu Călin Rus, Richard Seeber, László Surján, Iuliu Winkler
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Wolf Klinz, Sepp Kusstatscher, Toine Manders