lepituskomitees heakskiidetud ühise teksti kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse aluspõhimõtted ning muudetakse direktiive 1999/35/EÜ ja 2002/59/EÜ

(PE-CONS 3723/2008 – C6-0046/2009 – 2005/0240(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: kolmas lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse lepituskomitees heakskiidetud ühist teksti (PE-CONS 3723/2008 – 3723/2008 – C6-0046/2009);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2005)0590) suhtes;

–   võttes arvesse oma teise lugemise seisukohta(2) nõukogu ühise seisukoha suhtes(3);

–   võttes arvesse komisjoni arvamust Euroopa Parlamendi poolt ühise seisukoha suhtes esitatud muudatusettepanekute kohta (KOM(2008)0827)(4);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 5;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 65;

–   võttes arvesse lepituskomitees osaleva Euroopa Parlamendi delegatsiooni raportit (A6-0101/2009);

1.  kiidab ühise teksti heaks;

2.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga õigusaktile alla vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikele 1;

3.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist õigusaktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev õigusloomega seotud resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 74 E, 20.3.2008, lk 546. (2) Vastuvõetud tekstid, 29.9.2008, P6_TA(2008)0444. (3) ELT C 184 E, 22.7.2008, lk 23. (4) ELTs seni avaldamata.

I Taustteave

I.1. Kolmas merenduspakett

Kolmanda merenduspaketi (tuntud ka kui Erika III pakett) esitas komisjon 2005. aasta lõpus. Kõnealune pakett oli järelmeede Erika I ja II pakettidele, mis esitati tankeriga Erika 1999. aastal Prantsusmaa Atlandi ookeani rannikul toimunud õnnetuse järel. Samuti järgis pakett Euroopa Parlamendi 21. aprilli 2004. aasta resolutsiooni, mille koostas meresõiduohutuse parandamise ajutine komisjon (MARE-komisjon), mis loodi pärast naftatankeriga Prestige 2002. aastal toimunud õnnetust.

Kolmanda merenduspaketi üldine eesmärk on täiendavalt tugevdada ELis kehtivaid ohutusalaseid õigusakte ja võtta peamised rahvusvahelised õigusaktid üle ühenduse õigusesse. Paketi seitsme ettepaneku eesmärk on ära hoida õnnetusi (parandades Euroopa lipu all sõitvate laevade kvaliteeti, vaadates läbi õigusaktid sadamariigi kontrolli kohta ja laevaliikluse seire kohta ning parandades eeskirju, mis on seotud klassifikatsiooniühingutega) ja tagada tõhus reageerimine õnnetuse korral (töötades välja õnnetuste uurimise ühtlustatud raamistiku, võttes kasutusele eeskirjad reisijatele hüvitise maksmise kohta õnnetusjuhtumi korral ning rakendades eeskirju laevaomanike vastutuse kohta, mis on seotud kohustusliku kindlustusskeemiga).

I.2. Käesolev ettepanek

Komisjon võttis ettepaneku võtta vastu direktiiv (millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse aluspõhimõtted ning muudetakse direktiive 1999/35/EÜ ja 2002/59/EÜ) vastu 23. novembril 2005. Nagu muud kolmanda merenduspaketi ettepanekud, sisaldab see MARE-komisjoni soovitusi, kellele valmistas eriti muret väga aeglane juurdluse edenemine naftatankeriga Prestige toimunud õnnetuse järel. Käesoleva ettepaneku põhieesmärk on näha ette selged ja siduvad ühenduse suunised tehniliste juurdluste teostamiseks laevaõnnetuste korral, et saada tagasisidet edaspidiste õnnetuste ärahoidmiseks. Sellel eesmärgil nähakse direktiivis ette näiteks kohustus viia pärast õnnetust läbi tehniline juurdlus, antakse juurdlusele teatav staatus ning kehtestatakse ühtne metoodika, nähakse ette teabe esitamine, Euroopa laevaõnnetuste andmebaas ja ohutuse tagamise soovitused, et hoida ära edaspidiseid õnnetusi.

II Õigusloomemenetlus enne lepitust

II.1. Kolmas merenduspakett esimesel ja teisel lugemisel

Euroopa Parlament on merenduspaketti alati vaadelnud paketina ning seetõttu on selle üksikuid ettepanekuid alati ühiselt käsitletud. Seitsme ettepaneku esimene lugemine toimus 2007. aasta märtsis/aprillis. Nõukogu jõudis poliitilisele kokkuleppele kuue ettepaneku osas kaheksast (üks ettepanek jagati kaheks: direktiiviks ja määruseks) 2007. aasta juunis ja novembris toimunud istungite ajal. Kaks ettepanekut (lipuriikide kohustuste ja tsiviilvastutuse kohta) jäid siiski blokeerituks, kuna liikmesriigid olid vastu sellise õigusakti vastuvõtmisele ELi tasandil. 2008. aasta aprillis tehtud katse võtta ettepanekud uuesti menetlusse ei õnnestunud.

Liikmesriigid püüdsid avaldada survet Euroopa Parlamendile, et see jätkaks õigusloomemenetlust kuue ettepaneku üle ühiste seisukohtade esitamise abil. Parlament nõustus lõpuks edasimineku huvides selle lähenemisviisiga.

Pärast ühiste seisukohtade esitamist 2008. aasta juunis jätkas parlament siiski nõukogule surve avaldamist, et liikuda edasi kahe ülejäänud ettepanekuga (mida nimetatakse ka puuduolevaks kaheks ettepanekuks). Selleks lisati kõnealuste ettepanekute sisu muudatusettepanekute kaudu paketi mõnda teise menetluses olevasse õigusakti ettepanekusse.

Samal ajal jätkusid teisel lugemisel läbirääkimised kuue ettepaneku üle edutult. Puuduoleva kahe ettepaneku saatus ja mõne ettepanekuga seotud probleemid tõid endaga kaasa otsuse, et teisel lugemisel ei saavutata kokkulepet ühegi ettepaneku osas. Täiskogu istungil taastas Euroopa Parlament oma esimese lugemise muudatusettepanekud kõigi ettepanekute osas, samuti muudatusettepanekud, mis hõlmasid puuduoleva kahe ettepaneku sisu. Seejärel alustati kuue ettepaneku osas lepitusmenetlust.

II.2. Käesolev ettepanek esimesel ja teisel lugemisel

Esimesel lugemisel võttis parlament vastu 24 muudatusettepanekut järgmistes küsimustes: õnnetusjärgse juurdluse eristamine kriminaaljuurdlusest, andmete varjamine, tunnistajate kaitse, juurdlusorgani sõltumatus ja volitused, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti kaasamine, juurdluse alustamise tähtaeg, paralleelsete uurimiste vältimine, komiteemenetlus, meremeeste õiglane kohtlemine ja tagasisidemehhanismid.

Ühine seisukoht sisaldas ainult mõnda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekut, näiteks komiteemenetluse kohta. Lisaks sisaldas ühine seisukoht uusi elemente, nagu näiteks reguleerimisala piiramine väga raskete õnnetustega ja paindlikum metoodika, mis kohustab liikmesriike järgima ainult ühise metoodika põhimõtteid. Läbirääkimised leidsid aset teisel lugemisel, nagu teiste ettepanekutegi puhul. Kõnealuse ettepaneku osas toimus üks kolmepoolne arutelu, kus saavutati edusamme vähem tähtsate punktide osas.

Läbirääkimiste läbikukkumise tulemusena esitas parlament teisel lugemisel 24. septembril 2008 uuesti enamiku oma esimese lugemise muudatusettepanekutest ning lükkas tagasi enamiku uutest osadest ühises seisukohas, sest nendega püüti muuta direktiivi kõigest mittesiduvaks soovituseks.

III Lepitusmenetlus

III.1. Kolmas merenduspakett lepitusmenetlusel

Järgides teisel lugemisel 24. septembril 2008. aastal toimunud hääletust ja arvestades poliitilist tahet sõlmida lepitus Prantsusmaa eesistumise ajal, moodustati lepitusel osalev parlamendi delegatsioon väga kiiresti 7. oktoobril 2008. aastal, selle juhiks sai Euroopa Parlamendi liige Rodi Kratsa-Tsagaropoulou.

Samal ajal hakkas surve, mida parlament avaldas nõukogule kokkuleppele jõudmiseks puuduoleva kahe ettepaneku osas, tulemusi andma. Pärast nõukogu mitteametlikku kohtumist, kus arutati küsimust transpordi- ja turismikomisjoni esimehe Paolo Costa osavõtul, jõuti 9. oktoobril 2008. aastal poliitilisele kokkuleppele mõlema ettepaneku suhtes.

Parlament ja nõukogu pidasid kaks kolmepoolset kõnelust (4. novembril ja 2. detsembril) ja ühe mitteametliku kohtumise kõige keerulisemate ettepanekute teemal, et valmistuda lepituskomiteeks, mis lõpetas läbirääkimised 8. detsembril. Parlamendi delegatsioon kohtus lisaks läbirääkimisrühmaga peetud kohtumistele veel kaks korda (5. novembril ja 3. detsembril), kuhu olid – paketi suuruse tõttu – erakorraliselt kaasatud transpordi- ja turismikomisjoni koordinaatorid.

Kõige keerulisema ettepaneku (hr Costa) viimaste lahendamata küsimuste osas jõuti kokkuleppele 8. detsembril. Kõnealusel õhtul edastas parlament eesistujale samuti kirjad, mis kinnitasid tema valmisolekut saavutada varajane teise lugemise kokkulepe puuduoleva kahe ettepaneku suhtes, võimaldades nõukogul seeläbi võtta vastu kaks ühist seisukohta nõukogu 9. detsembri istungil.

Lepituskomitees esindas nõukogu hr Busserau, nõukogu eesistuja ja Prantsusmaa transpordiminister. Asepresident Tajani esindas Euroopa Komisjoni. See tõestab veel kord, et väga keeruliste läbirääkimiste korral võib kõige kõrgema poliitilise tasandi kaasamine ja lepitusmenetluse dünaamika muuta kokkuleppe saavutamise tulemust.

Lepitusmenetluse üldine tulemus on parlamendi jaoks väga positiivne. Üheaegselt jõuti kokkuleppele puuduoleva kahe ettepaneku suhtes ja tehti palju parandusi lepitusmenetlusel kokku lepitud tekstis, seda eeskätt parlamendiliikmete vahelise solidaarsuse tõttu, kes ei lubanud mitte ühegi ettepaneku menetlust lõpetada enne, kui kõigi suhtes on jõutud üldisele kokkuleppele.

Merenduspaketi eritingimused näitasid siiski, et olukord, kus sama eesistuja vastutab teise ja kolmanda lugemise läbirääkimiste eest, ei ole ideaalne. Alaliste esindajate komitees näis eesistujale väga keeruline veenda liikmesriike jätkama jõupingutusi, kuna psühholoogiliselt olid läbirääkimised kestnud juba liiga kaua. Parlamendi jaoks algas lepitusmenetlusega täiesti uus etapp, ent nõukogus, sama eesistujaga, peeti seda sama etapi jätkumiseks.

III.2. Käesolev ettepanek lepitusmenetlusel

Käesoleva ettepaneku arutelud loeti esialgu lõppenuks pärast kahte kolmepoolset arutelu 4. novembril ja 2. detsembril ning mitteametlikku kohtumist 13. novembril. Suuri edusamme saavutati ka pärast COREPERi (alaliste esindajate komitee) uusi ettepanekuid ja kompromissettepanekute vahetamist komisjoni talituste ning raportööri vahel enne kõnealuseid kohtumisi. Andmete konfidentsiaalsuse küsimus lahendati raportööri pöördumisega Euroopa andmekaitseinspektori poole mitteametliku konsultatsiooni saamiseks. Andmekaitseinspektori soovitused kiitis heaks nii parlament kui ka nõukogu.

IV Saavutatud kokkuleppe põhipunktid

Lepitusmenetluse vältel saavutati enamiku lahendamata küsimuste puhul kompromiss, mis direktiivi märkimisväärselt tugevdab ja parandab. Saavutatud kokkuleppe põhipunktid on järgmised:

· Reguleerimisala: pärast hädakutsungite direktiivi reguleerimisalasse lisamise alaste muudatusettepanekute (muudatusettepanekud 3, 7, 8, 10, 14, 17, 20) tagasivõtmist õnnestus parlamendil veenda nõukogu kehtestama kohustust teostada esialgne hindamine iga raske õnnetuse korral (muudatusettepanekud 9, 13, 14, 18, 28). Juhul kui juurdlusorgan otsustab täieulatuslikku ohutust käsitlevat juurdlust mitte läbi viia, tuleb otsuse põhjused ja juhtumi lühikirjeldus säilitada Euroopa laevaõnnetuste andmebaasis. Välja jäeti pärast raske õnnetuse uurimist lihtsustatud kokkuvõtte esitamise võimalus.

· Õnnetuste uurimise metoodika (peamiselt muudatusettepanek 15): parlamendil õnnestus veenda komisjoni nõustuma, et juurdlejate töö peab põhinema ühisel metoodikal, mitte kõigest ühise metoodika põhimõtetel. See oli võimalik pärast seda, kui lepiti kokku, millal juurdleja võib ühisest metoodikast kõrvale kalduda. Sätestati, et see on võimalik ainult erijuhtudel ja teatavatel tingimustel. Parlament tugevdas ühist metoodikat veel seeläbi, et jättis välja sätte, millega nähti ette komisjoni ja liikmesriikide poolne ühise metoodika rakendamise suuniste väljatöötamine.

· Otsus juurdluse kohta (peamiselt muudatusettepanekud 16, 18, 19, 20): algselt oli parlament teinud ettepaneku vältida komisjoni otsusega ühe ja sama õnnetuse paralleelseid juurdlusi mitmes liikmesriigis. Läbirääkimistel nõustus parlament, et erandlikel ja asjakohaselt põhjendatud juhtudel (näiteks kannatanute kodakondsuse, õnnetuse asukoha või laeva lipuriigi tõttu) võib läbi viia paralleelseid juurdlusi. Kuid parlamendil õnnestus siiski tugevdada ühe juurdluse põhimõtet ning määratleda paralleelsete juurdluste võimalus väga kitsalt. Lisaks nõustus nõukogu parlamendi muudatusettepanekuga, mille kohaselt tuleb juurdlus algatada igal juhul hiljemalt kaks kuud pärast õnnetuse toimumist.

· Meremeeste õiglane kohtlemine (muudatusettepanekud 1, 33): lisati samad tekstid, mille suhtes lepiti kokku hr Sterckxi ettepanekus laevaliikluse seiresüsteemi kohta. Põhjenduses tuuakse esile meremeeste õiglase kohtlemise olulisus õnnetuse korral mereohutuse tagamiseks ning artiklis sätestatakse, et liikmesriigid peavad kõnealuses küsimuses arvesse võtma asjakohaseid IMO suuniseid.

· Tunnistajate kaitse / andmete konfidentsiaalsus (muudatusettepanekud 12, 22, 23, 25): Euroopa andmekaitseinspektori nõuandeid järgides koostati konfidentsiaalsust käsitlev artikkel uuesti. Täpsustati, et kohaldatakse andmekaitsedirektiivi (kõnealusel eesmärgil lisati ka standardpõhjendus) ja lisati uus sõnastus, et viia artikkel kooskõlla andmekaitset ja dokumentidele juurdepääsu käsitlevate sätetega. See võimaldas ühtlasi tagasi võtta muudatusettepaneku 25 suhete kohta kolmandate riikidega, sest mis tahes andmevahetus kolmandate riikidega toimub nüüdsest andmekaitsedirektiivi eeskirjade kohaselt. Lisati ka tunnistajate kaitset käsitlev põhjendus.

· Muud: vastastikku rahuldavad lahendused leiti ka mitmete muude muudatusettepanekute osas, näiteks teavitamine ja järelmeetmed, kohustus anda juurdlejatele teavet ning juurdluse sõltumatuse eest vastutav asutus.

V Järeldus

Kuna saavutatud kokkulepe läheb palju kaugemale sellest, mis oli võimalik menetluse varasematel etappidel, soovitab delegatsioon, et parlament kiidaks ühise teksti kolmandal lugemisel heaks.

TÄHTAEGADE PIKENDAMINE