ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega sõlmitakse vahepealne majanduspartnerlusleping ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Côte d'Ivoire’i vahel

(5535/2009 – KOM(2008)0439 – C6-0064/2009 – 2008/0136(AVC))

(Nõusolekumenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2008)0439);

–   võttes arvesse majanduspartnerluslepingut ühelt poolt Côte d'Ivoire’i ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel (5535/2009);

–   võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt EÜ asutamislepingu artiklitele 133 ja 181 koostoimes artikli 300 lõike 3 teise lõiguga (C6–0064/2009);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 75 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust ja arengukomisjoni arvamust (A6-0144/2009),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide ja Côte d'Ivoire’i valitsustele ja parlamentidele.

Côte d'Ivoire sõlmis vahepealse majanduspartnerluslepingu ELiga 2007. aasta detsembris. Lepingu eesmärk oli hoida ära Côte d'Ivoire’ist ELi tuleva ekspordi katkestusi pärast Cotonou lepingu sätete aegumist nimetatud kuu lõpul. Kehtiv vahepealne majanduspartnerlusleping on peamiselt kaupu käsitlev leping, mis hõlmab sellegipoolest ka teisi valdkondi, näiteks koostööd ja teatavaid kohustusi seoses a) tolli ja kaubanduse soodustamisega, 2) tehniliste kaubandustõketega ning c) sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega. Artiklis 36 kinnitatakse taas WTO ning ka rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni (IPPC), Codex Alimentariuse ja Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) raames võetud õigusi ja kohustusi. Vahepealse majanduspartnerluslepingu tulemusel on Côte d'Ivoire’i ekspordil ka praegu sooduspääs ELi turgudele.

Vahepealne majanduspartnerlusleping on ajutine lahendus seniks, kuni käivad läbirääkimised lõpliku majanduspartnerluslepingu üle, mis hõlmab tervet Lääne-Aafrika piirkonda. Lõplik majanduspartnerlusleping asendab need vahepealsed lepingud täielikult. Toimuvad läbirääkimised lõpliku majanduspartnerluslepingu üle, mis hõlmab Lääne-Aafrika piirkonda (Benin, Burkina Faso, Cabo Verde, Gambia, Ghana, Guinea, Guinea Bissau, Côte d'Ivoire, Mali, Mauritaania, Niger, Nigeeria, Senegal, Sierra Leone, Togo). ELi ja Lääne-Aafrika läbirääkimiste eesmärk on sõlmida leping piirkondlikul tasandil, mis toetab arengut ja soodustab piirkondlikku integratsiooni.

Kuna ülejäänud Lääne-Aafrika piirkond (välja arvatud Cabo Verde ja Nigeeria) koosneb vähim arenenud riikidest, on neil lõpliku majanduspartnerluslepingu alaste läbirääkimiste ajal algatuse „Kõik peale relvade” („Everything But Arms” – EBA) raames õigus tuua ELi turule tooteid tollimaksuvabalt.

Kogu eksport Côte d'Ivoire’ist on jõudnud ELi tollimaksu- ja kvoodivabalt alates 1. jaanuarist 2008 (välja arvatud 2010. aastani kehtestatud üleminekuperiood riisile ja 2015. aastani suhkrule), mis on oluline edasiminek võrreldes eelmise, Cotonou kaubanduskorraga.

Vastutasuks liberaliseerib Côte d'Ivoire järgmise 15 aasta jooksul 81 % ELi impordist (mis moodustab 89 % tollitavate kaupade nimistust) sellistes valdkondades nagu tööstusseadmed (pumbad, generaatorid, turbiinid jne), teatavad sõidukid (laevad, lennukid, autod) ja teatavad kemikaalid. Kõik need on Cote d'Ivoire’i tööstuses kasutatavad tootmissisendid, mida kohapeal ei toodeta ning mis seetõttu vähendavad sisendkaupade maksumust kohalike ettevõtete jaoks.

Cote d'Ivoire ei liberaliseeri mõningaid põllumajandustooteid ja mittepõllumajanduslikke töötleva tööstuse tooteid, et tagada teatavate tundlike põllumajandustoodangu turgude ja valdkondade kaitset ning säilitada eelarvetulud. Tegemist on järgmiste toodetega: kanaliha ja muu liha, tomatid, sibulad, suhkur, tubakas, õlu, kasutatud rõivad, tsement, linnased, bensiin ja autod.

Vahepealne majanduspartnerlusleping sisaldab üksikasjalikku vaidluste lahendamise mehhanismi, mille eesmärk on toetada lepingu tulemuslikku rakendamist, ja sellele lisatakse uued täiustatud päritolueeskirjad, niipea kui nende osas lepitakse kokku terve piirkonnaga, mis on hõlmatud läbirääkimistega lõpliku majanduspartnerluslepingu üle. Seni aga saab Côte d'Ivoire kasu üldise majanduspartnerluslepingu täiustatud päritolueeskirjadest (nõukogu määrus (EÜ) nr 1528/2007). Raportöör näeks meeleldi, et lõplikus lepingus hõlmataks seoses intellektuaalomandi õigustega teataval määral ka traditsioonilisi teadmisi.

Artikkel 20 (toiduainetega kindlustatus) võimaldab koostöös artikliga 25 (kahepoolsed kaitsemeetmed), artikliga 12 (Côte d’Ivoire’ist pärit toodete tollimaksustamine) ja artikliga 13 (EÜst pärit toodete tollimaksustamine) võtta asjakohaseid meetmeid, kui toiduainetega kindlustatuse nimel ei ole tagatud toiduainete kättesaadavus või nendele juurdepääs. Raportöör sooviks lõplikus lepingus näha täiendavaid kohustusi seoses bioloogilise mitmekesisuse kaitsega ja metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse skeemiga.

Vahepealse majanduspartnerluslepingu preambulis kinnitatakse taas Cotonou lepingust pärit peamist kohustust järgida inimõigusi, demokraatia põhimõtteid, head valitsemistava ja õigusriigi põhimõtteid; raportöör soovib, et lõplikus majanduspartnerluslepingus sätestatakse nendes valdkondades täiendav selge kohustus.

Mitmesugused arengukoostöö sätted määravad kindlaks esmatähtsaid arengukoostöö valdkondi, mis kaasnevad vahepealse majanduspartnerluslepingu rakendamisega. Preambul sisaldab viidet tähtsusele, mida omistatakse rahvusvaheliselt kokkulepitud arengueesmärkidele ning ÜRO aastatuhande arengueesmärkidele. Raportöör tuletab meelde vastuvõetud ELi kaubandusabistrateegiat, mis sisaldab kohustust suurendada 2010. aastaks ELi kollektiivset kaubandusabi 2 miljardi euroni aastas (1 miljard ühenduselt, 1 miljard liikmesriikidelt); parlament soovib lisaks kvantitatiivseid ja tähtajalisi rahastamiskohustusi, mis tagavad, et Côte d'Ivoire suudab muutustega kohaneda.

Lõpetuseks märgib, et kui parlament ai anna nõusolekut rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks, on nõukogu või komisjon kohustatud teavitama partnerriike sellest, et ühendus ei kavatse lepingut sõlmida. Selle tagajärjeks peaks olema lepingu ajutise kohaldamise lõpetamine. Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikli 25 lõikega 2 on ette nähtud: kui lepinguga ei ole sätestatud teisiti või kui läbirääkimisi pidavad riigid ei ole kokku leppinud teisiti, lõpetatakse riigiga seotud lepingu või lepingu osa ajutine kohaldamine juhul, kui kõnealune riik teatab teistele riikidele, kelle vahel lepingut ajutiselt kohaldatakse, oma kavatsusest mitte saada lepinguosaliseks.

Kui nõukogu võtab vastu otsuse ajutise kohaldamise kohta, võtab ta poliitilise vastutuse sellise lepingu ajutise kohaldamise eest, mida temale teadaolevalt on parlamendil võimalik hilisemas etapis tagasi lükata, ja seega tuleks selle ajutine kohaldamine lõpetada, ilma et leping jõustuks.

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 47

LÜHISELGITUS

Aastal 2000 leppisid AKV ja EL kokku ELi poolt AKV riikidest pärit impordile antud olemasoleva kaubandussoodustuste süsteemi asendamises uute, WTO eeskirjadega kooskõlas olevate kaubanduslepetega. 2002. aastal alustati läbirääkimisi uute nn majanduspartnerluslepingute (MPL) sõlmimiseks. Kuna kehtivaid kaubandusleppeid hõlmav WTO eeskirjade täitmisest vabastamise tingimus pidi kaotama kehtivuse 2008. aasta jaanuaris, seati uue korra kehtimahakkamise tähtajaks 31. detsember 2007. See on sätestatud ELi ja AKV riikide vahel sõlmitud Cotonou partnerluslepingu artiklis 37.

Kooskõlas MPLi eesmärgiga rajada ja tugevdada AKV siseseid piirkondlikke integratsiooni-protsesse ning järjest vähendada nende vahelisi kaubandustõkkeid (artikkel 36) moodustati MPLi läbirääkimisteks kuus AKV piirkonda. Algul peeti MPLi läbirääkimisi piirkondlikul tasandil. Kuid ELil ei õnnestunud 2007. aasta lõpuks sõlmida MPL-lepingut Lääne-Aafrika piirkondliku rühmituse 16 riigiga. Enne nimetatud tähtaja lõppemist alustas komisjon Côte d'Ivoire’iga kahepoolseid läbirääkimisi, et pärast Cotonou lepingu kaubandussätete aegumist ei katkeks nimetatud riigi eksport ELi.

Côte d'Ivoire’iga vahepealse lepingu sõlmimise eesmärk oli säilitada soodustingimustel pääs ELi turgudele tema eksportkaupadele, sealhulgas kakaole, banaanidele ja muudele põllumajandustoodetele. See pidi olema ajutine lahendus seni, kuni kestavad läbirääkimised põhjaliku MPLi sõlmimiseks Lääne-Aafrika piirkonnaga. Peaaegu samasuguse lepingu sõlmimist arutati ka naaberriigi Ghanaga.

2008. aasta novembri lõpus kirjutas Côte d'Ivoire alla vahepealsele MPLile, saades nii esimeseks Aafrika riigiks, kes on sõlminud Euroopa Liiduga majanduspartnerluslepingu. Järgnevatel kuudel vaatab lepingu üle WTO.

2008. aasta novembris sõlmitud vahepealses lepingus sätestatakse kogu Côte d'Ivoire’i impordile tolli- ja kvoodivaba pääs ELi. Riisile on kehtestatud üleminekuperiood kuni 2010. aastani ja suhkrule kuni 2015. aastani. Vastutasuks liberaliseerib Côte d'Ivoire järgmise 15 aasta jooksul 81% EList tulevast impordist (mis moodustab 89% tollitavate kaupade nimistust). Liberaliseeritavad ELi importkaubad on peamiselt tööstusseadmed (pumbad, generaatorid, turbiinid), teatavad sõidukid (laevad, lennukid) ja teatavad kemikaalid. Kõik need on tootmissisendid Côte d'Ivoire’i tööstusele ja kohapeal neid ei toodeta. Impordilõivude kaotamine neilt toodetelt vähendab sisendkaupade maksumust kohalike ettevõtete jaoks.

Côte d'Ivoire’i palvel ei toimu MPLis liberaliseerimist mõningate põllumajandustoodete ja mittepõllumajanduslike töötleva tööstuse toodete osas, et tagada teatavate tundlike põllumajandustoodangu turgude ja valdkondade kaitse ning säilitada eelarvetulud. Nendeks on kanaliha ja muu liha, tomatid, sibulad, suhkur, tubakas, õlu, kasutatud rõivad, tsement, linnased, bensiin ja autod.

Vahepealsete MPLide rakendamise hõlbustamiseks on MPLi raames määratletud mõningad esmatähtsad arengukoostöö valdkonnad. Peamised määratletud valdkonnad on tootmisvõimsuste suurendamine ja ajakohastamine, koostöö rahanduse kohandamisel, ärikeskkonna parandamine ning lepingute kaubanduseeskirjade rakendamine.

Leping sisaldab ka Euroopa-poolset abi tehnilistes küsimustes ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid, et aidata Lääne-Aafrika eksportijatel ELi impordinõudeid täita.

Raportööri arvates on kõnealune vahepealne leping üksnes ajutine lahendus ning seda tuleb ka sellisena käsitleda. Ta kordab taas, et vahepealse lepingu lõppeesmärk on saada lisaaega, et pidada Lääne-Aafrika piirkondliku rühmitusega läbirääkimisi täiemahulise piirkondliku MPLi sõlmimiseks. Raportöör loodab, et läbirääkimised nimetatud täiemahulise piirkondliku MPLi sõlmimiseks toimuvad edaspidi vastastikuse lugupidamise õhkkonnas ja et seejuures võetakse arvesse AKV partnerite tõstatatud mureküsimusi.

Et ülejäänud Lääne-Aafrika piirkond koosneb suures osas vähimarenenud riikidest, on neil praegu „kõik peale relvade” (EBA) korra kohaselt tollimaksuvaba pääs ELi. Erandiks on Cabo Verde ja Nigeeria. Cabo Verde saab EBA korra soodustusi kasutada veel kolm aastat, kuna Nigeeria suhtes kehtib ELi tavapärane üldiste tariifsete soodustuste süsteem.

Burkina Fasos toimunud Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse (ECOWAS) ministrite nõukogu 61. korralise istungi juhataja Mohamed Ibn Chambase sõnade kohaselt on Lääne-Aafrika piirkondliku integratsiooniprotsessi tugevdamine möödapääsmatu vajadus, seda eriti ülemaailmse finantskriisi tingimustes. Lääne-Aafrika piirkond kavatseb lõpliku pakkumise oma kaupade ühisturule pääsemiseks esitada 2009. aasta algul.

ELi panus Lääne-Aafrika piirkonna majanduskasvu ja majandusintegratsiooni sätestatakse MPLides. See on juba võtnud konkreetsema kuju kohustuses eraldada ECOWASi liikmesriikidele ligi 600 miljonit eurot. Vähemalt 70% sellest summast on ette nähtud piirkondliku integratsiooni süvendamiseks ja MPLi konkurentsivõime tõstmiseks ning 20% suunatakse hea valitsemistava ja piirkonna stabiilsuse tugevdamiseks.

Raportöör usub, et kui sõlmitakse täiemahuline MPL, millele lisandub kaubandusalase suutlikkuse loomiseks antav rahaline toetus, on sellel Lääne-Aafrika piirkonnale oluline positiivne mõju. Ülemaailmsete kaubandustõkete kõrvaldamine on üldtunnustatud abinõu arenguriikide jõukuse suurendamiseks ja piirkondliku integratsiooni tugevdamiseks.

Lõpetuseks rõhutab raportöör, et komisjoni ja Euroopa Liidu nõukogu korduvate deklaratsioonide kohaselt omavad rakendamise ja arengumõjude jälgimise ja läbivaatamise mehhanismid MPLide puhul keskset tähtsust.

******

Järeldus

Arengukomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil teha Euroopa Parlamendile ettepanek anda oma nõusolek pärast seda, kui Côte d'Ivoire on Euroopa Ühenduse ja Côte d'Ivoire’i vahelise vahepealse majanduspartnerluslepingu ratifitseerinud.

MENETLUS