RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv energiamõjuga toodete energiatarbimise ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses (uuesti sõnastatud)

19.3.2009 - (KOM(2008)0778 – C6‑0412/2008 – 2008/0222(COD)) - ***I

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Anni Podimata
(Uuesti sõnastamine – kodukorra artikkel 80 a)

Menetlus : 2008/0222(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A6-0146/2009

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv energiamõjuga toodete energiatarbimise ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses (uuesti sõnastatud)

(KOM(2008)0778 – C6‑0412/2008 – 2008/0222(COD))

(Kaasotsustamismenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0778);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6‑0412/2008);

–   võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta[1];

–   võttes arvesse õiguskomisjoni 11. märtsi 2009. aasta kirja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile vastavalt kodukorra artikli 80 a lõikele 3;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 80 a ja 51;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A6‑0146/2009),

A. arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ning nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi,

1.  kiidab heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele ning muudetud vastavalt alltoodud muudatusettepanekutele;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Direktiivi 92/75/EMÜ kohaldamisala piirdub kodumasinatega; säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika (STT/STP) tegevuskava on näidanud, et direktiivi kohaldamisala laiendamine energiamõjuga toodetele võiks tugevdada kehtivate õigusnormide võimalikku koosmõju, eelkõige koosmõju Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiiviga 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/42/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 96/57/EÜ ja 2000/55/EÜ, ning tagada täiendava energiasäästu ja keskkonnakasu.

(2) Direktiivi 92/75/EMÜ kohaldamisala piirdub kodumasinatega; säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika (STT/STP) tegevuskava on näidanud, et direktiivi kohaldamisala laiendamine märkimisväärse otsese või kaudse energiamõjuga toodetele, kaasa arvatud ehitustooted, võiks tugevdada kehtivate õigusnormide võimalikku koosmõju, eelkõige koosmõju Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiiviga 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/42/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 96/57/EÜ ja 2000/55/EÜ. Direktiiv peaks täiendama ja mitte mingil viisil piirama direktiivi 2005/32/EÜ kohaldamist. Oma tervikliku lähenemisviisiga eesmärgile ning tuues kaasa täiendava energiasäästu ja keskkonnakasu, tuleb seda direktiivi vaadelda kui osa laiemast õiguslikust raamistikust, mis hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1980/2000 ühenduse muudetud ökomärgise andmise süsteemi kohta1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/91/EÜ ehitiste energiatõhususe kohta2.

 

1EÜT L 237, 21.9.2000, lk 1.

2 EÜT L 1, 4.1.2003, lk 65.

Selgitus

On tähtis rõhutada, et käesolev direktiiv on osa palju laiemast ELi energiatõhususe poliitikast, mille eesmärgiks on saavutada käegakatsutavaid tulemusi, nagu 20 % 2020. aastaks.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) 8.–9. märtsil 2007. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldustes rõhutati vajadust suurendada ühenduse energiatõhusust, et saavutada ühenduse energiatarbimise 20 % kokkuhoiu eesmärk 2020. aastaks, ning kutsuti üles põhjalikult ja kiirelt rakendama komisjoni 19. oktoobri 2006. aasta teatises „Energiatõhususe tegevuskava: potentsiaali realiseerimine” määratletud põhivaldkondi. Tegevuskava tõi esile tohutuid võimalusi energia säästmiseks toodete valdkonnas.

Selgitus

Selle uue lõigu abi saab asetada käesolevale direktiivile järgnevad rakendusmeetmed õigesse konteksti. Samuti rõhutab see vajadust energiatõhusama ELi nimel kiirelt tegutseda.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 b) Energiatõhususe ja energiasäästu edendamise jaoks on lisaks oluline, et EL ja liikmesriigid muudaksid 20 %lise energiasäästu eesmärgi 2020. aastaks õiguslikult siduvaks ning esildaksid ja rakendaksid järjepidevaid meetmeid, et tagada selle saavutamine.

Selgitus

Käesolev direktiiv on osa laiemast ELi energiatõhususe poliitikast, mis peaks olema konkreetsem tänu ELi 2020. aastaks 20 %lise energiasäästu saavutamise siduva eesmärgi vastuvõtmisele.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Täpne, asjakohane ja võrreldav teave energiamõjuga toodete energiatarbimise kohta võib mõjutada lõpptarbijat valima tooteid, mis kasutamisel tarbivad vähem energiat ja muid olulisi ressursse või mis kaudselt tingivad väiksema energiatarbimise, ajendades sellega tootjaid võtma meetmeid nende toodete energiatarbimise ja muude oluliste ressursside tarbimise vähendamiseks; samuti peaks see kaudselt soodustama kõnealuste toodete tõhusat kasutamist. Sellise teabe puudumisel ei piisa kõnealuste toodete mõistliku energiakasutuse ja muude oluliste ressursside kasutuse soodustamiseks ainult turujõududest.

(3) Täpne, asjakohane ja võrreldav teave energiamõjuga toodete energiatarbimise kohta peaks mõjutama lõpptarbijat valima tooteid, mis kasutamisel tarbivad vähem energiat ja muid olulisi ressursse või mis kaudselt tingivad väiksema energiatarbimise, ajendades sellega tootjaid võtma meetmeid nende toodete energiatarbimise ja muude oluliste ressursside tarbimise vähendamiseks; samuti peaks see kaudselt soodustama kõnealuste toodete tõhusat kasutamist, et aidata kaasa ELi 20 % energiatõhususe eesmärgi saavutamisele. Sellise teabe puudumisel ei piisa kõnealuste toodete mõistliku energiakasutuse ja muude oluliste ressursside kasutuse soodustamiseks ainult turujõududest.

Selgitus

Käesoleva direktiivi eesmärk on mõjutada tootjat tooma turule tõhusaid tooteid ja pakkuma lõpptarbijatele vajalikku võrdlevat teavet nende energiatarbimise kohta.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a) Arvestades, et ehitistele kulub 40 % ELis tarbitavast energiast ning et direktiivi (2002/91/EÜ) läbivaatamise eesmärk on edendada ehitiste üldise energiatõhususe kulutõhusat suurendamist, peaks sellega seoses teatavate energiamõjuga ehitustoodete lisamine käesoleva direktiivi kohaldamisalasse aitama kodumajapidamistel ehitiste renoveerimisel valida energia- ja kulutõhusaimaid tooteid.

Selgitus

Heitkoguste vähendamiseks sõnastatakse praegu uuesti ehitiste energiatõhususe direktiivi (2002/91/EÜ). See, et teatavad ehitustooted (nt aknad) jäävad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, on teretulnud, kuna võimaldab hõlpsasti mõistetavat energiamärgistuse süsteemi selliste toodete jaoks ning kodumajapidamised saavad valida renoveerimisel kõige energia- ja kulutõhusamaid tooteid. Mõningate ehitustoodete hõlmamine käesoleva direktiiviga tuleb teha üheselt mõistetavalt selgeks ning viidata otseselt sellistele toodetele kui tooterühmale.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 b) Selleks et tagada tootjate jaoks prognoositavus ja lõpptarbijate jaoks selgus, peab komisjon ajakohastama nimekirja ehitustoodete kohta, mis kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse ning mida seetõttu hõlmavad liikmesriikide rakendusmeetmed.

Selgitus

Ei ole täiesti selge, millised ehitustooted (st energiamõjuga tooted, nt aknad) on käesoleva direktiivi kohaldamisalaga hõlmatud. Õiguskindluse säilitamiseks on seepärast komisjonil vaja hinnata, milliseid ehitustooteid võib pidada selle mõiste alla kuuluvaks.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Teabel on turujõudude toimimisel keskne koht ja seepärast tuleb kehtestada kõikide sama liiki toodete jaoks ühtne märgistus, mis annab potentsiaalsetele ostjatele standarditud lisateavet kõnealuste toodetega seotud kulude kohta energia- ja muude oluliste ressursside tarbimise seisukohast, ja võtta meetmeid, et tagada selline teave ka nendele potentsiaalsetele lõpptarbijatele, kellel ei ole võimalust toodet ja seega ka selle märgist vahetult näha selleks et märgistus oleks tõhus ja otstarbekas, peaks märgis olema lõpptarbijate jaoks kergesti äratuntav, lihtne ja kokkuvõtlik. Selleks tuleb toodete energiatarbimist ja muud asjakohast teavet mõõta vastavalt ühtlustatud standarditele ja meetoditele.

(4) Teabel on turujõudude toimimisel keskne koht ja seepärast tuleb kehtestada kõikide sama liiki toodete jaoks ühtne märgistus, mis annab potentsiaalsetele ostjatele standarditud lisateavet kõnealuste toodetega seotud kulude kohta energia- ja muude oluliste ressursside tarbimise seisukohast, ja võtta meetmeid, et tagada selline teave ka nendele potentsiaalsetele lõpptarbijatele, kellel ei ole võimalust toodet ja seega ka selle märgist vahetult näha; selleks et märgistus oleks tõhus ja otstarbekas, peaks märgis olema lõpptarbijate jaoks kergesti äratuntav, lihtne ja kokkuvõtlik. Selleks tuleb säilitada märgise olemasolev kujundus alusena lõpptarbijate teavitamiseks toodete energiatõhususest. Toodete energiatarbimist ja muud asjakohast teavet tuleks mõõta vastavalt ühtlustatud standarditele ja meetoditele.

Selgitus

Mööndes, et on oluline anda võimalus märgise ajakohastamiseks vastavalt viimastele tehnoloogilistele arengutele, on niisama oluline tagada direktiivi edukas laiendamine, pakkudes lõpptarbijatele tuttavat formaati, mis võimaldab neil teha parima valiku lihtsalt ja kiiresti. See võimalus toimib lisamotivaatorina, kuna valikuprotsess ei sisalda ulatuslikku ja keerulist turu-uuringut.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Liikmesriigid peaksid jälgima vastavust käesolevale direktiivile ning eelkõige tarnijate ja edasimüüjate kohustuste täitmist.

(5) Liikmesriigid peaksid regulaarselt jälgima vastavust käesolevale direktiivile ning lisama asjakohase teabe vastavalt käesolevale direktiivile iga kahe aasta tagant komisjonile esitatavasse aruandesse, pidades eelkõige silmas tarnijate ja edasimüüjate kohustuste täitmist.

Selgitus

Tehnoloogia kiire areng nõuab, et liikmesriigid peavad käesoleva direktiiviga hõlmatud tooteid jälgima regulaarselt, et tagada täpne teave lõpptarbijatele.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Täielikult vabatahtlik süsteem tooks kaasa olukorra, kus ainult mõned tooted märgistatakse ja varustatakse tootekirjeldusega, mis võib mõnede lõpptarbijate hulgas segadust tekitada. Seepärast peab praegune süsteem tagama, et kõikide asjaomaste toodete energiatarbimine ja muude oluliste ressursside tarbimine esitatakse märgistuses ja ühtses tootekirjelduses.

(6) Täielikult vabatahtlik süsteem tooks kaasa olukorra, kus ainult mõned tooted märgistatakse ja varustatakse tootekirjeldusega, mis võib mõnede lõpptarbijate hulgas segadust tekitada või neid isegi eksitada. Seepärast peab praegune süsteem tagama, et kõikide asjaomaste toodete energiatarbimine ja muude oluliste ressursside tarbimine esitatakse kohustuslikus märgistuses ja ühtses tootekirjelduses.

Selgitus

Kui EL soovib säilitada oma juhtivat rolli kliimamuutuse mõjude tõrjumisel tehtavate jõupingutuste osas, on selliste algatuste kohustuslikuks muutmine möödapääsmatu, kui soovitakse piiratud aja raames saavutada parimaid võimalikke tulemusi.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Energiamõjuga toodete kasutamine mõjutab mitmesuguste energialiikide tarbimist; olulisimad on elekter ja gaas. Seepärast peaks käesolev direktiiv hõlmama energiamõjuga tooteid, mis mõjutavad mis tahes energialiigi tarbimist.

(7) Energiamõjuga toodete kasutamine mõjutab otseselt või kaudselt mitmesuguste energialiikide tarbimist; olulisimad on elekter ja gaas. Seepärast peaks käesolev direktiiv hõlmama energiamõjuga tooteid, mis mõjutavad otseselt või kaudselt mis tahes energialiigi tarbimist, kooskõlas ELi energiatõhususe suurendamise, taastuvate energiaallikate edendamise ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärkidega.

Selgitus

Tuleb meeles pidada ELi eesmärki „Kolm korda 20 aastaks 2020”, mis näeb ette heitkoguste vähendamise 20 % võrreldes 1990. aasta tasemetega, kombineerituna energiatõhususe suurendamisega 20 % ja 20 % energia tarnimisega taastuvatest energiaallikatest aastaks 2020, sest see on uuestisõnastatud direktiivi nurgakivi.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Rakendusmeede peaks hõlmama ainult selliseid energiamõjuga tooteid, mille kasutamine mõjutab oluliselt energia või vajaduse korral muude oluliste ressursside tarbimist ja millel on piisavalt potentsiaali energiatõhususe parandamiseks, kui teabe esitamine märgistuses võib stimuleerida lõpptarbijaid ostma tõhusamaid tooteid.

(8) Rakendusmeede peaks hõlmama selliseid energiamõjuga tooteid, mille kasutamine mõjutab oluliselt ning otseselt või kaudselt energia või vajaduse korral muude oluliste ressursside tarbimist, kui teabe esitamine märgistuses võib stimuleerida lõpptarbijaid ostma tõhusamaid tooteid.

Selgitus

Termin “oluliselt” on liiga üldsõnaline ning selle täpsustamiseks tuleb viidata nii nendele toodetele, mis tarbivad elektrit (otsene mõju), kui ka nendele, mis ise energiat ei tarbi, kuid võivad sellegipoolest aidata kaasa energiasäästule (kaudne mõju). Samas kontekstis on riskantne viidata toodetele, millel on „piisavalt potentsiaali energiatõhususe parandamiseks”, sest puudub selgus, kes selle üle otsustab ja millisel moel.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a) Arvestades, et ehitistele kulub 40 % ELi energiatarbimisest ning et EL on seadnud seoses Kyoto protokolli raames võetud kohustustega endale eesmärgi suurendada energiatõhusust 20 % aastaks 2020, on oluline pidada esmatähtsaks ehitustoodetele (nt akendele) kohaldatavate rakendusmeetmete väljatöötamist.

Selgitus

ELi eesmärk suurendada energiatõhusust 2020. aastaks 20 % on saavutatav, kui renoveerida rohkem ehitisi, sest nendele kulub 40 % ELi energiatarbimisest. Eratarbijad võtavad sageli käsile oma majapidamise renoveerimist ja seepärast tuleks esmalt töötada välja lihtne ja mõistetav energiamärgistuse süsteem ehitustoodete jaoks.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Mitmes liikmesriigis kehtib riigihankepoliitika, mille kohaselt tellijad peavad hankima energiatõhusaid tooteid. Mõned liikmesriigid on kehtestanud ka soodustused seoses energiatõhusate toodetega. Kriteeriumid, mille alusel valitakse välja riigihanke korras soetatavad või soodustusi saavad tooted, võivad liikmesriigiti oluliselt erineda. Kui direktiivi rakendusmeetmetes sätestatakse konkreetsetele toodetele energiatõhususe klassi standardid, võib väheneda riigihangete ja soodustuste killustatus ning paraneda tõhusate toodete kasutuselevõtt.

(9) Liikmesriikide arvu, kus kehtib riigihankepoliitika, mille kohaselt tellijad peavad hankima energiatõhusaid tooteid, tuleks pidevalt suurendada, kuni on saavutatud eesmärk hõlmata kogu Euroopa Liidu territoorium. Sama peaks kehtima liikmesriikide arvu kohta, kes on kehtestanud soodustused seoses energiatõhusate toodetega Vältimaks turumoonutusi ja kuigi kriteeriumid, mille alusel valitakse välja riigihanke korras soetatavad või soodustusi saavad tooted, võivad liikmesriigiti oluliselt erineda, peavad need olema kooskõlas Euroopa Liidu eesmärkidega energiatõhususe alal. Kui direktiivi rakendusmeetmetes sätestatakse konkreetsetele toodetele energiatõhususe klassi standardid, võib väheneda riigihangete ja soodustuste killustatus ning paraneda tõhusate toodete kasutuselevõtt.

Selgitus

Kuna energiatõhusus moodustab ühe peamise osa Euroopa Liidu eesmärgist „Kolm korda 20”, muutub kõikide liikmesriikide osalemine selles jõupingutuses möödapääsmatuks.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Soodustused, mida liikmesriigid võivad energiatõhusate toodete edendamiseks teha, võivad osutuda riigiabiks. Käesolev direktiiv ei piira asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaselt rakendatavate tulevaste riigiabi menetluste tulemusi.

(11) Soodustused, mida liikmesriigid võivad energiatõhusate toodete edendamiseks teha, võivad osutuda riigiabiks. Käesolev direktiiv ei piira asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaselt rakendatavate tulevaste riigiabi menetluste tulemusi. Euroopa ühistes huvides keskkonnakaitseks ja eelkõige energiatõhususeks antava riigiabi suhtes kohaldatakse siiski vastavalt ühenduse erinevatele õigusaktidele ning nendes õigusaktides1 ettenähtud tingimuste alusel erandeid.

 

1 ELT C 82 E, 1.4.2008, lk 1.

Selgitus

Riigi toetus energiatõhususele ei too kaasa turumoonutusi, sest energiatõhusus on üleeuroopaline huvi.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a) Käesoleva direktiivi sätteid, mis käsitlevad reklaami sisu, tuleb pidada üksnes erakorraliseks meetmeks. Seega ei tohi kõnealused sätted piirata reklaami mis tahes viisil teiste ühenduse õigusaktide raames.

Selgitus

Seotud artikli 4 punktiga 2 a (uus). Oluline on mitte piirata reklaami rohkem kui hädapärast vajalik. Väga lihtne on anda tõuge nn lumepalliefektile, kehtestades sätteid sellises valdkonnas nagu reklaam. Seetõttu on väga tähtis juhtida tähelepanu asjaolule, et seoses käesoleva direktiiviga lõpptarbija seisukohast asjakohaseks peetavad sätted, mis käsitlevad reklaami, ei põhjenda teisi reklaamiga seotud eeskirju teistes õigusaktides.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu rakendusmeetmeid seoses energiamõjuga toodete energiatarbimist ja muude oluliste ressursside tarbimist käsitleva märgistuse ja ühtse tootekirjeldusega. Kuna tegemist on üldmeetmetega, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse kõnealused meetmed vastu otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

(14) Komisjonile tuleks anda volitused võtta vastu rakendusmeetmeid seoses energiamõjuga toodete kasutamisel energiatarbimist ja muude oluliste ressursside tarbimist käsitleva märgistuse ja ühtse tootekirjeldusega. Kuna tegemist on üldmeetmetega, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb kõnealused meetmed vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Komisjon peaks iga kahe aasta tagant esitama Euroopa Parlamendile aruande ELi ja iga üksiku liikmesriigi kohta, mis sisaldab üksikasjalikku teavet rakendusmeetmete vastuvõtmise kohta ja ühtset tootekirjeldust.

Selgitus

Selleks, et täita oma institutsioonilist rolli, peab Euroopa Parlament olema kursis strateegiliste valikute ning menetlusega, mida komisjon otsustab järgida. Mainitud aruanne pakub ka liikmesriikidele objektiivset teavet, mille alusel võrdlevalt hinnata oma näitajaid.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a) Liikmesriigid peaksid käesoleva direktiivi asjakohaste sätete rakendamisel püüdma vältida meetmeid, mis võivad kehtestada tarbetuid bürokraatlikke ja jäiku kohustusi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele) ning võimaluse korral arvestama VKEde erivajadusi ning rahalisi ja halduspiiranguid.

Selgitus

VKEdel ei ole suurte ettevõtjatega võrdseid rahalisi ja haldusressursse. Lisaks on VKEd eriti tundlikud bürokraatlike ja kohmakate süsteemide suhtes. Seetõttu on oluline toonitada, et liikmesriigid võtaksid käesoleva direktiiviga kehtestatud sätete rakendamisel VKEde haavatavat olukorda arvesse.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse raamistik selliste siseriiklike meetmete ühtlustamiseks, mis käsitlevad lõpptarbija teavitamist energia ja muude oluliste ressursside tarbimisest ja energiamõjuga toodetega seotud täiendava teabe andmist eelkõige märgistamise ja tootekirjelduse kaudu, võimaldades ühtlasi lõpptarbijatel valida tõhusamaid tooteid.

1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse raamistik selliste siseriiklike meetmete ühtlustamiseks, mis käsitlevad lõpptarbija teavitamist energia ja muude oluliste ressursside tarbimisest kasutamisel ja energiamõjuga toodetega seotud täiendava teabe andmist eelkõige märgistamise ja tootekirjelduse kaudu, võimaldades ühtlasi lõpptarbijatel valida tõhusamaid tooteid.

Selgitus

Tuleb teha selgeks, et käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste energiamõjuga toodete suhtes, mille kasutamine mõjutab märkimisväärselt energia ja vajaduse korral muude oluliste ressursside tarbimist.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste energiamõjuga toodete suhtes, mille kasutamine mõjutab märkimisväärselt energia ja vajaduse korral muude oluliste ressursside tarbimist.

2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste energiamõjuga toodete, sealhulgas ehitustoodete suhtes, mille kasutamine mõjutab märkimisväärselt ning otseselt või kaudselt energia ja vajaduse korral muude oluliste ressursside tarbimist.

Selgitus

Märgistamissüsteemi peamine aspekt peaks olema energia, kuid samas tuleks võtta arvesse ka muude oluliste ressursside tarbimist, võimaluse korral sarnaselt ökodisaini direktiivis esitatud metoodikale, mida kohaldatakse kasutamisetapile.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – esimene a taane (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „ehitustoode” – energiamõjuga toode, mida kasutatakse ehitiste ehitamisel või renoveerimisel;

Selgitus

Taande eesmärk on täpsustada ehitustoodete mõistet, viidates I a lisas leiduvale nimekirjale, mida komisjon ajakohastab kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 1 lõikega 3 (uus).

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – neljas taane

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– „lisateave” – muu toote toimimist ja omadusi käsitlev teave, mis on seotud seadme energiatarbimise või muude oluliste ressursside tarbimisega või aitab seda hinnata;

– „lisateave” – muu toote toimimist ja omadusi käsitlev teave, mis põhineb mõõdetavatel andmetel, kaasa arvatud andmed tootmise või muu tootega seotud olulise keskkonnaaspekti kohta, ja mis on seotud seadme energiatarbimisega ajaühikus või muude oluliste ressursside tarbimisega või aitab seda hinnata;

Selgitus

Lõpptarbijad vajavad kogu asjakohast teavet, mis aitab neil otsustada, millist toodet kasutada. Kuna kasutatavad kriteeriumid on erinevad (mitte kõik ei tee oma otsuseid lähtuvalt finantskriteeriumidest), on tähtis anda neile täielikku teavet. See teave toimib lõpptarbijatele ka hariva vahendina, mis aitab neil õppida tundma oma valikute mõju keskkonnale.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – viies a taane (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „otsene mõju” – energiat tegelikult tarbivate toodete mõju;

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – viies b taane (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „kaudne mõju” – energiat mitte tarbivate toodete mõju, mis aitavad kaasa energiasäästule, kusjuures nende toodete tõhususe hindamise aluseks on objektiivsed ja sõltumatud parameetrid, mis ei seostu ilmastikutingimustega;

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – seitsmes a taane (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– „lõpptarbija” – juriidiline või füüsiline isik, kes kasutab toodet ametialastel või isiklikel eesmärkidel. See isik on toote lõppkasutaja ja eelkõige isik, kellele see toode on mõeldud, ning ta võib erineda isikust, kes toote ostab. See määratlus hõlmab eratarbijaid ja tarbijate rühmi. Ka riigiasutusi peetakse energiamõjuga toodete ostmisel käesoleva direktiivi tähenduses lõpptarbijateks.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete puhul on keelatud kasutada muid märgiseid, tähiseid, sümboleid või silte, mis ei vasta käesoleva direktiivi ja asjakohaste rakendusmeetmete nõuetele, kui see võib tõenäoliselt lõpptarbijaid seoses energia või vajaduse korral muude oluliste ressursside tarbimisega eksitada või segadusse ajada;

b) käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete puhul on keelatud kasutada muid märgiseid, tähiseid, sümboleid või silte, mis ei vasta käesoleva direktiivi ja asjakohaste rakendusmeetmete nõuetele, kui see võib tõenäoliselt lõpptarbijaid seoses energia või vajaduse korral muude oluliste ressursside kasutamisel tarbimisega eksitada või segadusse ajada;

Selgitus

Tuleb teha selgeks, et käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste energiamõjuga toodete suhtes, mille kasutamine mõjutab märkimisväärselt energia ja vajaduse korral muude oluliste ressursside tarbimist.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) energiatarbimist või -kokkuhoidu käsitlevate märgiste ja tootekirjelduste süsteemi kehtestamisega kaasnevad õppe- ja reklaamiotstarbelised teavituskampaaniad, mille eesmärk on julgustada lõpptarbijaid energiat vastutusrikkamalt tarbima;

c) energiatarbimist või -kokkuhoidu käsitlevate märgiste ja tootekirjelduste süsteemi kehtestamisega kaasnevad õppe- ja reklaamiotstarbelised teavituskampaaniad, mille eesmärk on julgustada lõpptarbijaid energiat vastutusrikkamalt tarbima ja edendada energiatõhusust;

Selgitus

Märgiste süsteemi hariv funktsioon on äärmiselt tähtis ja aitab loodetavasti kaasa energiasäästlikumale käitumisele üldisemalt.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt d – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) võetakse asjakohaseid meetmeid, et õhutada käesoleva direktiivi rakendamise eest vastutavaid asutusi üksteisega koostööle ning edastada üksteisele teavet, mis on abiks käesoleva direktiivi täitmisel.

d) võetakse asjakohaseid meetmeid, et õhutada käesoleva direktiivi rakendamise eest vastutavaid ELi ja liikmesriikide tasandi asutusi üksteisega koostööle ning edastada üksteisele teavet, mis on abiks käesoleva direktiivi täitmisel.

Selgitus

ELi ja liikmesriikide tasandi asutuste vaheline kooskõlastamine on direktiivi edukuseks olulise tähtsusega.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui liikmesriik leiab, et toode ei vasta kõikidele käesolevas direktiivis ja selle rakendusmeetmetes märgistuse ja tootekirjelduse kohta sätestatud asjakohastele nõuetele, on tarnija kohustatud viima toote nõuetega vastavusse kõnesoleva liikmesriigi kehtestatud tingimustel.

2. Kui liikmesriik leiab, et toode ei vasta kõikidele käesolevas direktiivis ja selle rakendusmeetmetes märgistuse ja tootekirjelduse kohta sätestatud asjakohastele nõuetele, on tarnija kohustatud viima toote nõuetega vastavusse kõnesoleva liikmesriigi kehtestatud tõhusatel ja proportsionaalsetel tingimustel. Juba ostetud toodete suhtes on tarbijatel juba ühenduse ja liikmesriikide õigusaktides ette nähtud õigused, sealhulgas õigus toote hüvitamisele või vahetamisele.

Kui on piisavalt tõendeid selle kohta, et toode ei pruugi nõuetele vastata, võtab asjaomane liikmesriik vajalikud ennetusmeetmed.

Kui on piisavalt tõendeid selle kohta, et toode ei pruugi nõuetele vastata, võtab asjaomane liikmesriik kindlaksmääratud aja jooksul vajalikud ennetusmeetmed, et tagada käesoleva direktiivi nõuete järgmine, võttes arvesse igasugust nõuetele mittevastavusest tulenevat kahju.

Kui nõuetele mittevastavus jätkub, teeb liikmesriik otsuse, millega piiratakse või keelatakse kõnealuse toote turuleviimist ja/või kasutuselevõttu või millega tagatakse selle kõrvaldamine turult. Kui toode kõrvaldatakse turult või kui seda keelatakse turule viia, teatatakse sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Kui nõuetele mittevastavus jätkub, teeb liikmesriik otsuse, millega piiratakse või keelatakse kõnealuse toote turuleviimist ja/või kasutuselevõttu või millega tagatakse selle kõrvaldamine turult. Kui toote turustamist piiratakse, toode kõrvaldatakse turult või kui seda keelatakse turule viia, teatatakse sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Selgitus

Mõisted „tagasivõtmine” – iga meede, mille eesmärk on saavutada ohtliku toote tagastamine, mis on tarbijatele kättesaadavaks tehtud – ning "kõrvaldamine" – iga meede, mille eesmärk on tarbijale ohtliku toote levitamise, tutvustamise ja pakkumise vältimine – on määratletud üldise tooteohutuse direktiivis (2001/95/EÜ). Turujärelevalve sätteid tuleb tugevdada, et tagada käesoleva direktiivi nõuetekohane jõustamine. Liikmesriikidelt tuleb nõuda meetmete võtmist nõuetele mittevastavate tarnijate ja edasimüüjate vastu kohe, kui nimetatud mittevastavust täheldatakse.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid esitavad iga kahe aasta tagant komisjonile üksikasjaliku aruande direktiivi jõustamise ja nõuetele vastavuse kohta oma territooriumil.

3. Liikmesriigid esitavad iga kahe aasta tagant komisjonile üksikasjaliku aruande direktiivi jõustamise ja nõuetele vastavuse kohta oma territooriumil. Liikmesriigid tagavad nimetatud aruannete kättesaadavuse avalikkusele.

Komisjon võib täpsemalt kindlaks määrata kõnealuste aruannete ühtse sisu üksikasjad. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid seda täiendades, võetakse vastu artikli 10 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Komisjon võib täpsemalt kindlaks määrata kõnealuste aruannete ühtse sisu üksikasjad, sätestades ühtlustatud tüüpvormile miinimumnõuded. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid seda täiendades, võetakse vastu artikli 10 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Selgitus

Vastavusaruannete koostamine ja avaldamine on hea viis vahetada parimaid kogemusi liikmesriikide vahel ning samuti võrdlevalt hinnata oma näitajaid.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1) lõpptarbijatele antakse kooskõlas käesolevast direktiivist tulenevate rakendusmeetmetega tootekirjelduse ja märgistuse abil teavet elektrienergia ja muude energialiikide tarbimise ja muude oluliste ressursside tarbimise kohta ja lisateavet seoses lõpptarbijatele otseselt või mis tahes kaugmüügivahendite, sealhulgas Interneti kaudu kaudselt müügiks, rendile andmiseks või järelmaksuga müügiks pakutavate või esitletavate toodetega;

1) lõpptarbijatele antakse kooskõlas käesolevast direktiivist tulenevate rakendusmeetmetega tootekirjelduse ja märgistuse abil teavet elektrienergia ja muude energialiikide tarbimise ja muude oluliste ressursside tarbimise kohta kasutamisel ja lisateavet seoses lõpptarbijatele otseselt või mis tahes kaugmüügivahendite, sealhulgas Interneti kaudu kaudselt müügiks, rendile andmiseks või järelmaksuga müügiks pakutavate või esitletavate toodetega;

Selgitus

Tuleb teha selgeks, et käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste energiamõjuga toodetele, mille kasutamine mõjutab märkimisväärselt energia ja vajaduse korral muude oluliste ressursside tarbimist.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2) sisseehitatud või paigaldatud toodete puhul esitatakse lõikes 1 osutatud teave ainult juhul, kui seda nõuab kohaldatav rakendusmeede;

2) sisseehitatud või paigaldatud toodete puhul esitatakse lõikes 1 osutatud teave juhul, kui seda nõuab kohaldatav rakendusmeede;

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – punkt 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) käesoleva direktiivi kohase rakendusmeetmega hõlmatud mis tahes energiamõjuga toodete konkreetse mudeli reklaam annab lõpptarbijale vajalikku teavet toote energiatarbimise või energiasäästu kohta ning sisaldab viidet toote energiaklassi kohta;

Selgitus

Reklaam etendab keskset rolli lõpptarbijate otsuses konkreetse toote ostmise/kasutamise kohta. Seetõttu on oluline anda neile sama energiatarbimisega seotud teavet, mis on ka tootega kaasas. On tähelepanuväärne, et teistes tootegruppides on analoogilised meetmed heaks kiidetud (nt autoreklaamid esitavad konkreetse mudeli CO2 heitkoguseid).

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – punkt 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 b) kõik energiamõjuga tooteid käsitlevad reklaamväljaanded, kus kirjeldatakse toote tehnilisi eriparameetreid, st tehnilised juhendid ja tootebrošüürid kas trükisena või Internetis avaldatuna, annavad tarbijale vajalikku teavet energiatarbimise kohta või sisaldavad viidet toote energiamärgistusele;

Selgitus

Kõnesolev lisateave toetab tarbijat teadliku valiku tegemisel enne vastava kauba ostmist.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – punkt 3 – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Taotluse korral teevad tarnijad tehnilise dokumentatsiooni elektroonilise versiooni kättesaadavaks liikmesriikide turujärelevalveasutustele ja komisjonile.

Taotluse korral teevad tarnijad tehnilise dokumentatsiooni elektroonilise versiooni hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul kättesaadavaks liikmesriikide turujärelevalveasutustele ja/või komisjonile.

Selgitus

Konkreetse ajavahemiku kehtestamine võimaldab energiamärgistuse süsteemil tõhusamalt toimida.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5) lisaks märgistusele esitavad tarnijad iga toote kohta ka tootekirjelduse;

5) lisaks märgistusele esitavad tarnijad ka tootekirjelduse;

Selgitus

Iga tootega kaasas käiv tootekirjeldus võib tekitada liiga palju jäätmeid. Tuleks lubada esitada üks tootekirjeldus paljude sama tüüpi toodete tarnimisel. Samuti võib üks tootebrošüür sisaldada mitme toote kirjeldust erinevate tootetüüpide kohta.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1) edasimüüjad esitlevad märgistusi nõuetekohaselt ja teevad tootekirjelduse kättesaadavaks tootebrošüüris või muudes toodete müügi korral lõpptarbijale kaasa antavates dokumentides;

1) edasimüüjad esitlevad märgistusi nõuetekohaselt, nähtavalt ja loetavalt ja teevad tootekirjelduse kättesaadavaks tootebrošüüris või muudes toodete müügi korral lõpptarbijale kaasa antavates dokumentides;

Selgitus

On tähtis tagada, et märgistused oleksid esitatud nii, et lõpptarbijatel oleks neid kerge näha ja lugeda.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui tooteid pakutakse müügiks, rendile andmiseks või järelmaksuga müügiks posti teel, kataloogide või Interneti kaudu või muul viisil, mille puhul potentsiaalselt lõpptarbijalt ei saa eeldada esitletava toote nägemist, nähakse rakendusmeetmetega ette võimalus tagada, et potentsiaalsed lõpptarbijad saavad märgistuses või tootekirjelduses esitatud teabe kätte enne kõnealuse toote ostmist.

Kui tooteid pakutakse müügiks, rendile andmiseks või järelmaksuga müügiks posti teel, kataloogide, telemarketingi või Interneti kaudu või muul viisil, mille puhul potentsiaalselt lõpptarbijalt ei saa eeldada esitletava toote nägemist, nähakse rakendusmeetmetega ette võimalus tagada, et potentsiaalsed lõpptarbijad saavad märgistuses või tootekirjelduses esitatud teabe kätte enne kõnealuse toote ostmist. Kaugmüügi puhul tuuakse rakendusmeetmetes ära konkreetne viis, kuidas märgistus või tootekirjeldus peavad olema paigutatud.

Selgitus

Kuna pidevalt arendatakse kaugmüügi uusi vorme, tuleb rakendusmeetmetele võimaldada kõikide eri võimaluste hõlmamiseks teatavat paindlikkust. Olemus siiski ei muutu: mis tahes lõpptarbija peab saama kasu energiamärgistusest, sõltumata toote oma käsutusse saamise meetodist (ostmine, laenutamine, kasutamine jne).

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid ei keela, piira ega takista kohaldatava rakendusmeetmega hõlmatud ja selle nõuetele vastavate toodete turuleviimist või kasutuselevõtmist oma territooriumil.

1. Liikmesriigid ei keela, piira ega takista käesoleva direktiivi ja kohaldatavate rakendusmeetmetega hõlmatud ja nende nõuetele täiel määral vastavate toodete turuleviimist või kasutuselevõtmist oma territooriumil.

Selgitus

Selleks, et võiks rahulduda vastavuse presumptsiooniga, on vaja tagada, et liikmesriigid ka tegelikult oma järelevalvaja rolli täidavad.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid käsitavad märgiseid ja tootekirjeldusi käesoleva direktiivi ja rakendusmeetmete sätetele vastavana, kui neil ei ole vastupidiseid tõendeid. Liikmesriigid nõuavad, et tarnijad esitaksid artiklis 5 nimetatud tõendid märgistel ja tootekirjeldustes esitatud teabe täpsuse kohta, kui neil on alust selle õigsuses kahelda.

2. Eeldusel, et liikmesriigid jälgivad turgu korrapäraselt, ja juhul, kui neil ei ole vastupidiseid tõendeid, käsitavad liikmesriigid märgiseid ja tootekirjeldusi käesoleva direktiivi ja rakendusmeetmete sätetele vastavana. Liikmesriigid nõuavad, et tarnijad esitaksid artiklis 5 nimetatud tõendid märgistel ja tootekirjeldustes esitatud teabe täpsuse kohta, kui neil on alust selle õigsuses kahelda.

Selgitus

Selleks, et võiks rahulduda vastavuse presumptsiooniga, on vaja tagada, et liikmesriigid ka tegelikult oma järelevalvaja rolli täidavad.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Tellijad, kes sõlmivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/18/EÜ osutatud riiklikke tarne-, ehitustöö- ja teenuslepinguid, mida kõnealuse direktiivi artiklid 12–18 ei hõlma, ei tohi hankida tooteid, mis ei vasta kohaldatava rakendusmeetmega ette nähtud minimaalsetele tõhususnäitajatele.

1. Tellijad, kes sõlmivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/18/EÜ osutatud riiklikke tarne-, ehitustöö- ja teenuslepinguid, mida kõnealuse direktiivi artiklid 12–18 ei hõlma, ei tohi hankida tooteid, mis ei vasta kohaldatava rakendusmeetmega ette nähtud minimaalsetele tõhususnäitajatele, ning kõrgeimat tõhususklassi sihtivaid tooteid, mis ei vasta artikli 9 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele.

Selgitus

See artikkel võtab täiel määral arvesse iga liikmesriigi vajadust vastavalt vajadustele ja finantsolukorrale oma hangete üle ise otsustada. Samal ajal aga „tühistaks” käesoleva direktiivi tõhususe see, kui riigiasutustel, kes on suured ostjad/kasutajad ja kellel on võime teatavaid turge mõjutada, puuduks nende ostude osas vähim ühine kohustuslik piirmäär. Ühine piirmäär aitab ka tarnijatel märkimisväärselt oma toodangut planeerida.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a) energiasäästu potentsiaal,

Selgitus

Eelpool nimetatud kriteeriumide hulka tuleks lülitada ka energia säästmine, sest sellel on käesolevas direktiivis võtmeroll.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b b) innovatsiooni edendamine vastavalt Lissaboni strateegia tegevuskavale,

Selgitus

Eelpool nimetatud kriteeriumide hulka tuleks lülitada ka toodete innovatsiooni edendamine, sest sellel on käesolevas direktiivis võtmeroll.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Kui liikmesriigid korraldavad toodete riigihanke või teevad neile soodustusi, väljendavad nad tõhususnäitajaid kohaldatavas rakendusmeetmes määratletud klassidena.

5. Kui liikmesriigid korraldavad toodete riigihanke või teevad neile soodustusi, väljendavad nad tõhususnäitajaid kohaldatavas rakendusmeetmes määratletud klassidena.

 

Soodustused võivad muu hulgas hõlmata maksu ümberarvutusi nii suure energiatõhususega tooteid kasutavate lõpptarbijate puhul kui ka tööstuste puhul, kes niisuguseid tooteid toodavad ja edendavad, ning vähendatud käibemaksu energiatõhusust parandavate materjalide ja komponentide osas. Liikmesriikide poolt tehtavad soodustused on tõhusad ja tulemuslikud.

Selgitus

See uus lõige pakub ainult mõned näited soodustustest, mida võiks energiatõhusate valikute edendamisel kasutada.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) turul saadaolevate samaväärse funktsiooniga toodete asjakohased tõhususnäitajad on väga erinevad;

välja jäetud

Selgitus

Juhul, kui sama funktsiooniga toodetel on väga erinevad tõhususnäitajad, oleks tulemuslikum välja arendada ökodisaini meetmeid, mille abil vähimtõhusad tooted turult kõrvaldada.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) komisjon võtab arvesse asjakohaseid ühenduse õigusakte ja iseregulatsiooni, näiteks vabatahtlikke kokkuleppeid, millega eeldatavasti saavutatakse eesmärgid kiiremini ja väiksemate kuludega kui kohustuslike nõuetega;

c) komisjon võtab arvesse asjakohaseid ühenduse õigusakte ja iseregulatsiooni, näiteks vabatahtlikke kokkuleppeid, siis kui nende abil eeldatavasti saavutatakse eesmärgid kiiremini ja väiksemate kuludega kui kohustuslike nõuetega;

Selgitus

Ei saa alati garanteerida, et vabatahtlikud kokkulepped ja iseregulatsioon tagaksid poliitika eesmärkide tulemuslikkust.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) võtab arvesse direktiivi 2005/32/EÜ I lisa 1. osas esitatud keskkonnaparameetreid, mis direktiivi 2005/32/EÜ alusel vastu võetud asjakohases rakendusmeetmes määratletakse olulisena ja mis on lõpptarbija jaoks toote kasutamisel asjakohased;

a) võtab arvesse direktiivi 2005/32/EÜ I lisa 1. osas esitatud keskkonnaparameetreid, mis direktiivi 2005/32/EÜ alusel vastu võetud asjakohases rakendusmeetmes määratletakse olulisena;

Selgitus

Et tagada täielikku sidusust energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete direktiiviga (läbivaatamisel) – mis kasutab olelusringi lähenemisviisi –, tuleks lause lõpuosa välja jätta, kuna lõpptarbijad võivad olla huvitatud toote kogumõjust keskkonnale kogu tema olelusringi vältel.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) konsulteerib asjaomaste sidusrühmadega;

c) konsulteerib asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas tootjate ja nende tarnijatega;

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 4 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) artiklis 4 osutatud märgistuse kujundus ja sisu, kusjuures märgiste vorm peab tooterühmade lõikes olema võimalikult ühetaoline;

d) artiklis 4 osutatud märgistuse kujundus ja sisu, kusjuures märgiste vorm peab tooterühmade lõikes olema võimalikult ühetaoline ning kõikidel juhtudel selgelt nähtav ja loetav, samal ajal säilitades alusena kehtiva märgistuse peamised elemendid (energianõuete klassi kinnine astmestik A–G), mis on lihtsad ja äratuntavad; vajaduse korral hõlmab märgistus ka kehtivusaega;

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 4 – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j) vajaduse korral märgistusklassi(de) kestus;

j) märgistusklassi(de) kestus, mis ei või ületada kolmeaastast ajavahemikku, ning nende järgmise läbivaatamise tähtaeg, võttes arvesse toote innovatsiooni kiirust;

Selgitus

Kuna energiatõhusus on ELi jaoks üks põhilisi vahendeid kliimamuutusega võitlemisel, on väga oluline võtta õigeaegselt arvesse uusimaid tehnoloogia arenguid.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 11 a

 

Elluviimise prioriteetide loetelu

 

Komisjon edastab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist Euroopa Parlamendile ja liikmesriikidele loetelu esmatähtsatest toodetest, kaasa arvatud ehitustooted, mis on esitatud märgistamiseks, võttes aluseks nende potentsiaali energia säästmiseks.

Selgitus

Teostatavusuuring on vajalik tagamaks, et direktiivi rakendusmeetmed oleksid optimaalsete tulemuste saavutamiseks suunatud õigele tootegrupile. Komisjon vastutab prioriteetsete märgistatavate toodete nimekirja ettevalmistamise eest ja see nimekiri tuleb liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile teavitamiseks ja märkuste tegemiseks teatavaks teha.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 11 b

 

Kohaldamisala laiendamise teostatavus

 

Komisjon viib hiljemalt 2010. aastal läbi teostatavusuuringu, et teha kindlaks, kas rakendusmeetmete vastuvõtmisega peaks märgistus sisaldama ka teavet lõpptarbijatele toote märkimisväärse energiamõju kohta ja mõju kohta muudele olulistele ressurssidele kogu selle olelusringi jooksul.

Selgitus

Teostatavusuuring on vajalik tagamaks, et direktiivi rakendusmeetmed oleksid optimaalsete tulemuste saavutamiseks suunatud õigele tootegrupile. Komisjon vastutab prioriteetsete märgistatavate toodete nimekirja ettevalmistamise eest ja see nimekiri tuleb liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile teavitamiseks ja märkuste tegemiseks teatavaks teha.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid määravad kindlaks eeskirjad seoses karistustega, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi ja selle rakendusmeetmete kohaselt vastuvõetud siseriiklike normide rikkumise korral, ning võtavad vajalikud meetmed kõnealuste eeskirjade rakendamise tagamiseks. Kehtestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad kõnealustest sätetest komisjonile hiljemalt artikli 13 lõikega 1 ettenähtud kuupäevaks, samuti teatavad nad viivitamata kõigist neid sätteid mõjutavatest hilisematest muudatustest.

Liikmesriigid määravad kindlaks eeskirjad seoses karistustega, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi ja selle rakendusmeetmete kohaselt vastuvõetud siseriiklike normide rikkumise korral, ning võtavad vajalikud meetmed kõnealuste eeskirjade rakendamise tagamiseks. Kehtestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid vastutavad ka õiguskaitse tugevdamise eest märgise omavolilise kasutamise vastu. Liikmesriigid teatavad kõnealustest sätetest komisjonile hiljemalt artikli 13 lõikega 1 ettenähtud kuupäevaks, samuti teatavad nad viivitamata kõigist neid sätteid mõjutavatest hilisematest muudatustest.

Selgitus

Kuna üha enam lõpptarbijaid usaldab energiamärgistuse süsteemi ja kasutab seda otsustamisel ühe peamise kriteeriumina, on liikmesriikidel ülioluline tagada, et ei esineks märgistuse väärkasutust.

  • [1]  EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

SELETUSKIRI

PAREMATE TOODETE JA PAREMATE VALIKUTE NIMEL

1. ENERGIATÕHUSUSE EESMÄRK

Ülemaailmne finantskriis on näidanud meie majanduste ja riikliku planeerimise haprust ning samuti praegu kehtiva süsteemi ilmseid puudusi mis tahes märkimisväärse kriisiga edukalt toimetulemisel. Üksnes ülemaailmse solidaarsuse ja julgete otsuste tulemuseks saab olla meie maailma edasiliikumine uude säästvasse tulevikku ning võitlus ohu vastu, et majanduskriis takistab tegevuse vähem süsinikdioksiidiheidet tekitava majanduse kujundamiseks. Just see on põhjus, miks keskkonnaalased küsimused, eriti energiatõhusus, omandavad uue tähtsuse, kuivõrd energiatõhusus kujuneb väärtuslikuks vahendiks meie jõupingutustes tegeleda kliimamuutustega majanduslikult jätkusuutlikul viisil, sillutades samal ajal uut teed praegusele majandus- ja sotsiaalkriisile vastuastumiseks.

Nagu Stern hiljuti mainis, „võivad majandust aidata stimuleerida rohkem soodustusi investeerimisel energiatõhususse majanduslanguse ja kõrgete nafta hindade ajal ning rohkem kulutusi taastuvaid energiaallikaid kasutavatesse ja vähem süsinikdioksiidi heidet tekitavatesse tööstusharudesse”.

Energiatõhususe suurendamine on kiireimaks ja kõige kulutõhusamaks viisiks, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning aidata ELil mitte lihtsalt täita oma kohustusi Kyoto protokolli alusel, vaid ka säilitada juhtiv positsioon võitluses kliimamuutuste vastu. On olemas vajadus mobiliseerida elanikkond ja poliitikakujundajad koos turuosalistega ning muuta energia siseturgu viisil, mis annaks ELi kodanikele ülemaailmselt kõige energiatõhusama infrastruktuuri, ehitised, seadmed ja protsessid.

Tulemuslik energiatõhususe poliitika, nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil, aitaks oluliselt kaasa ELi konkurentsivõimelisusele ja tööhõivele, mis on Lissaboni tegevuskava keskseteks eesmärkideks. Energianõudlusega ja energiatarbimisega tegelemine on osa ELi energiapoliitikast ning sellisena osa prioriteetidest, mida on selgelt kirjeldatud energia- ja kliimapaketis.

ELis on praegu tegemist defitsiidiga. Teooria kohaselt peaksid aja jooksul kõige tõhusama tulemuse andma turujõud ilma sekkumiseta. Praegu, arvestades suurte sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemidega, millega me silmitsi seisame (nagu näiteks energiapuudus ja kliimamuutused), teame, et see ei ole tõsi. Peame sellest vaatepunktist lähtudes rõhutama, et samal ajal kui on ülioluline, et tarbimise tasemed väheneksid, et tegeleda kliimamuutuste küsimusega, tuleb samuti pidada hädavajalikuks elementaarset energia kogust, et tagada elementaarne elustandard – selleks et kütta või jahutada kodu ning elada mugavalt. Kuigi energia kuulub inimeste põhivajaduste hulka, on tegelikkus selline, et paljudes ELi riikides on vaesed inimesed silmitsi valikuga, kas maksta ülemäärast tasu energia eest ja suurendada võlga või mitte maksta arveid, mis viib omakorda vältimatult muude tagajärgedeni.

Praeguses olukorras otsib EL kiirelt viise, kuidas surutisest väljuda. Viise, mis looksid pikaajalise kasvu ning püsivad töökohad. Usun kindlalt, et energiatõhusus on lahenduse osa.

2. ENERGIAMÄRGISTUSE DIREKTIIV

Energiamärgistuse direktiivi (92/75/EMÜ), mis on kehtinud üle viieteistkümne aasta, peavad edukaks nii tööstussektor kui ka tarbijaorganisatsioonid, kuid samal ajal ei sisalda see mehhanisme, et pidada sammu tehnoloogia arenguga ning tootearendusega. Direktiivi uuesti sõnastamise eesmärk on peamiselt laiendada selle kohaldamisala kahel viisil: võimaldada märgistada kõik kodumajapidamistes ning kaubandus- ja tööstussektoris kasutatavad energiamõjuga tooted, laiendada direktiivi kohaldamist kõigile toodetele, mis tarbivad energiat otseselt või mõjutavad energia tarbimist (näiteks aknad).

Arvestades kiireloomulise vajadusega tegeleda kliimamuutustega, et saavutada ELi eesmärk (20 %-line energiasääst 2020. aastaks) ning tõhustada ELi kodanike ja ettevõtete energiavalikuid ja -tarbimist, näib praegu kehtiva direktiivi kohaldamisala piiratud. Olles teadlik väljakutsetest ja võimalustest, mis tekivad säästlike toodete edendamisel, peab meie ülimaks ülesandeks olema säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika tegevuskava käsitleva teatise üldise eesmärgi toetamine.

Komisjon on hinnanud (mõju hindamine SEK(2008)2861), et energiamärgistus on aidanud kaasa iga-aastasele energia säästmisele 3 miljoni tonni naftaekvivalendi ulatuses, mis vastab süsinikdioksiidi heite vähendamisele 14 miljoni tonni võrra aastas ajavahemikul 1996–2004. Energiamärgistuse direktiivi kohaldamisala laiendamine kõigile energiamõjuga toodetele võib viia täiendava säästmiseni ligikaudu 27 miljoni tonni naftaekvivalendi ulatuses 2020. aastaks, mis vastab süsinikdioksiidi heite vähendamisele ligikaudu 80 miljoni tonni võrra, võrreldes tavapärase stsenaariumiga.

Direktiivi peamine eesmärk on võimaldada lõpptarbijatel teha targemaid ja säästlikumaid valikuid, parandades teavet, mida neile toodete energia- ja keskkonnaalaste omaduste kohta antakse, ning tõstes nende teadlikkust nende valikute mõju osas. Kõik need tegurid saavad aidata kaasa sellele, et muuta turud keskkonnasõbralikumaks ning seeläbi kaitsta loodusressursse ja keskkonda. Selleks on vaja kohaldada elutsüklil põhinevat lähenemisviisi (hällist hauani), mis hõlmaks energiat, aga ka kõiki peamisi asjaomaseid keskkonnaaspekte.

Meie eesmärk on sillutada teed kasulikule lahendusele nii turu (edendada innovatsiooni ning säästlikke tehnoloogiaid, säilitada juhtiv turuseisund ELi tootjatele, luua soodustusi tootmisprotsessi ning jäätmete käitlemise parandamiseks) kui ka tarbijate (laiem säästlike ja energiatõhusate toodete valik, energiasääst, mis viib väiksemate energiaarveteni) jaoks ning samal ajal tegeleda kliimamuutuse väljakutsega.

· Kohaldamisala

Energiamärgistuse direktiivi tuleb näha osana laiemast õiguslikust raamistikust. Seetõttu on vaja hinnata hoolikalt teisi asjakohaseid õigusaktide ettepanekuid, nagu näiteks riigihankeid käsitlevat õigusaktide paketti, ökodisaini direktiivi ning ehitiste direktiivi. Peame kaaluma, millisel viisil saame suurendada koostoimet nende direktiivide vahel. Kuidas saaksime luua tervikliku lähenemisviisi, et tulemuseks oleksid paremad ehitised ning paremad tooted nii energia kui ka rahalise säästmise mõttes.

· Märgise kujundus

Seoses märgise kujundusega on palju erinevaid ettepanekuid, millest üks on arvuline lahtine skaala (näiteks 1st kuni 7ni või 3st kuni 9ni, mille ülemised hinded muutuvad vastavalt uusimatele tehnoloogilistele arengutele). Hiljutine tarbijauuring näitas, et praeguse kujunduse (A-st kuni G-ni märgistus) äratuntavus lõppkasutajate seas on kogu ELis väga kõrge. See näitas selgelt, et enamik vastajatest pidas skaalat A–G arvulisest skaalast kergemini arusaadavaks. Et kindlustada direktiivi edukus tulevikus ning raamistiku uutele tooterühmadele laiendamise kontekstis on ülioluline toetuda teadmistele, mida tarbijad juba märgise A–G kohta omavad ning niisiis peaks just see märgise formaat jääma aluseks, mis tarbijaid toodete energiatõhususest teavitab.

· Liikmesriikide kohustused

Turujärelevalvet käsitlevaid norme on vaja tugevdada, et tagada energiamärgistuse direktiivi ja selle rakendusmeetmete nõuetekohane ning üleeuroopaline ühtne jõustamine. Liikmesriikidelt on vaja nõuda tegutsemist nõudeid mittejärgivate tarnijate ning edasimüüjate vastu täpse ajavahemiku jooksul (arvestades toote olemusega ja selle energia tarbimisega), et kõrvaldada konkreetne toode nõuetele mittevastavuse korral kohustuslikus korras turult ning mitte üksnes pärast seda, kui nõuetele mittevastavus on jätkunud.

Veelgi enam, seoses aruandega, mille liikmesriigid peavad iga kahe aasta järel komisjonile esitama ja mis kirjeldab täpselt nende poolt ellu viidud jõustamismeetmeid, usume, et selle sisu on vaja selgemaks muuta – võimalik, et sätestades (võib-olla vabatahtlikus vormis) miinimumnõuded ühtse mallina.

· Kaugmüük

Tuleks tagada, et lõppkasutajatel oleks võimalik saada kogu teave märgise kohta, isegi kui toode ostetakse kaugmüügi teel, näiteks interneti või teleturunduse teel. Selleks on vaja tugevdada kaugmüügi sätteid, nõudes rakendusmeetmeid, mis määratleksid märgise formaadi kõigi kaugmüügi vormide jaoks.

· Teabele esitatavad nõuded

Seoses reklaamiga peame ülimalt tähtsaks – tarbijatele kogu vajaliku teabe andmise kontekstis – esitada kõigis energiamõjuga toodete reklaamides sama teave, mis on märgisel. Seda tüüpi teabe nõue on juba viidud praktikasse teistel juhtudel, näiteks auto reklaamides tuuakse ära mudeli süsinikdioksiidi heide.

· Rakendusmeetmed

Rakendusmeetmed on kavandatud andma lõppkasutajatele vajalikku teavet märgise ja tehnilise tootekirjelduse kaudu. Arvestades tõhusamatesse seadmetesse investeerimise tähtsust, millega samaaegselt vähenevad jooksvad kulud, kutsume komisjoni üles algatama teostatavusuuringu eesmärgiga selgitada, kas märgis – asjakohaste rakendusmeetmete vastuvõtmise kaudu – peaks samuti andma lõppkasutajatele teavet seoses kõigi märkimisväärsete keskkonnamõjudega toote kogu elutsükli jooksul.

Lõppkasutajatel peab olema võimalik eristada hiljuti väljaarendatud tooteid vanematest toodetest, mis on juba kõrgelt märgistatud klassides. Artikli 11 lõike 4 punktis j sätestatakse, et rakendusmeetmed täpsustavad „märgistusklassi(de) kestus[e]”, kuid selleks, et muuta kõnealune säte tõhusamaks, tuleks seda muuta nii, et rakendusmeetmed täpsustaksid märgistusklasside läbivaatamise viimase tähtpäeva. Sellisel viisil saaks turu arengut korrapäraselt kontrollida, tuginedes jaemüüjatelt saadavatele andmetele. Usume, et tehnoloogilise edasimineku ja/või klassi A turuosa kontekstis peab märgise korrapäraselt läbi vaatama vähemalt iga 2–3 aasta järel.

· Riigihanked

Kuivõrd avalik sektor on suures mahus energiat tarbivate ja energiat säästvate toodete ostja, on oluline, et näidataks eeskuju, andes tööstusele ja tarbijatele üliolulist kindlust märgise süsteemi eeliste suhtes. See koos võimalusega luua täpsed ja selged soodustused (näiteks maksusoodustus nii tarbijatele, kes ostavad kõige energiatõhusamaid seadmeid, kui ka ettevõtetele, kes toodavad ja edendavad selliseid seadmeid; nõusolek alandada või kaotada käibemaks materjalidele või koostisosadele, mis parandavad ehitiste energiatõhusust) nn rohelisemate toodete ostmiseks võib tuua kaasa väärtusliku energia säästmise, et saavutada ELi eesmärgid 2020. aastaks.

· Karistused

Toetame täielikult seda, et liikmesriigid peaksid kehtestama karistused ning võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada kõigi kohustuste täitmine. Tuleb selgelt sätestada, et karistusi kohaldatakse ka märgise mis tahes viisil loata kasutamise korral. Samuti väärib kaalumist võimalus luua mehhanism, mille kohaselt teavitatakse rikkumise avastamisest ühes liikmesriigis kõiki teisi liikmesriike, kus toodet turustatakse samade valede tingimuste alusel.

LISA: ÕIGUSKOMISJONI KIRI

Ref.: D(2009)14327

Pr Angelika NIEBLER

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni esimees

LOW T06021

STRASBOURG

Teema: Ettepanek sõnastada uuesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv energiamõjuga toodete energiatarbimise ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses

(KOM(2008)778 – C6‑0412/2008 – 2008/0222(COD))

Austatud proua

Õiguskomisjon, mille esimees ma olen, vaatas ülalmainitud ettepaneku läbi vastavalt kodukorra artiklile 80 a uuesti sõnastamise kohta, mille parlament lisas 10. mai 2007. aasta otsusega oma kodukorda.

Kodukorra artikli 80 a lõige 3 on sõnastatud järgmiselt:

„Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on vastavalt esile toodud, teavitab ta sellest vastutavat komisjoni.

Sellisel juhul, välja arvatud artiklites 150 ja 151 sätestatud tingimustel, on ettepanekule muudatusettepanekute esitamine vastutavas komisjonis lubatud üksnes juhul, kui need puudutavad ettepaneku neid osi, mis sisaldavad muudatusi.

Muudatusettepanekute esitamist nende osade kohta, mida ei muudeta, võib komisjoni esimees siiski erandjuhtudel ja iga üksikjuhtumi puhul eraldi lubada, kui ta on arvamusel, et see on vajalik teksti sisemist sidusust tagavatel mõjuvatel põhjustel või lahutamatu seose tõttu teiste lubatud muudatusettepanekutega. Need põhjused tuleb muudatusettepanekute kirjalikus selgituses välja tuua.”

Järgides õigusteenistuse arvamust, kelle esindajad osalesid uuesti sõnastatud ettepaneku läbi vaadanud konsultatiivse töörühma koosolekutel, ning võttes arvesse arvamuse koostaja soovitusi, leiab õiguskomisjon, et käesolev ettepanek ei sisalda peale ettepanekus või konsultatiivse töörühma arvamuses esinevate muudatuste muid sisulisi muudatusi, ja mis puutub varasemate õigusaktide muutmata sätete kodifitseerimisse koos nimetatud sisuliste muudatustega, siis on ettepaneku puhul tegemist ainult käsitletavate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

Lisaks avaldas õiguskomisjon kooskõlas kodukorra artikli 80 a lõikega 2 ja artikli 80 lõikega 3 seisukohta, et ülalnimetatud töörühma arvamuses esitatud tehnilised kohandused olid vajalikud selleks, et tagada ettepaneku vastavus uuesti sõnastamise kohta sätestatud eeskirjadele.

Kokkuvõttes soovitab õiguskomisjon, pärast küsimuse arutamist oma 9. märtsi 2009. aasta koosolekul (16 poolthäälega; erapooletuid ei olnud[1]), et vastutav komisjon jätkaks ettepaneku läbivaatamist vastavalt soovitustele ja kooskõlas kodukorra artikliga 80 a.

Lugupidamisega

Giuseppe GARGANI

Lisatud: konsultatiivse töörühma arvamus

  • [1]  Kohal viibisid järgmised liikmed: Giuseppe Gargani (esimees), Klaus-Heiner Lehne, Eva-Riitta Siitonen, Tadeusz Zwiefka, Neena Gill, Manuel Medina Ortega, Diana Wallis, Francesco Enrico Speroni, Monica Frassoni, Jean-Paul Gauzčs, Kurt Lechner, Georgios Papastamkos, Gabriele Stauner, Ieke van den Burg, Vicente Miguel Garcés Ramón, Bill Newton Dunn.

LISA: EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVSE TÖÖRÜHMA ARVAMUS

 

 

 

ÕIGUSTEENISTUSTE

KONSULTATIIVNE TÖÖRÜHM

 

                      Brüssel, 27. jaanuar 2009

ARVAMUS

                                                                             EUROOPA PARLAMENDILE                                                NÕUKOGULE

                                                                             KOMISJONILE

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv energiamõjuga toodete energiatarbimise ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses (uuesti sõnastamine)

KOM(2008) 778 lõplik, 13.11.2008 - 2008/0222 (COD)

Võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta ja eriti selle punkti 9, toimus 26. novembril ja 4. detsembril 2008. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma koosolek, et vaadata läbi komisjoni esitatud eespool nimetatud ettepanek.

Vaadates koosolekutel läbi[1] ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega sõnastatakse uuesti nõukogu 22. septembri 1992. aasta direktiiv 92/75/EMÜ kodumasinate energia ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses, märkis konsultatiivne töörühm ühisel kokkuleppel järgmist.

1. Uuestisõnastamise ettepaneku järgmised tekstiosad oleks tulnud märkida halli taustaga, millega tähistatakse sisulisi muudatusi:

– kogu tekst artikli 2 viiendas taandes;

– artikli 3 lõike 1 punktis b sõna „tarbijat”, mis on kahekordse joonega läbi kriipsutatud, ja väljend „lõpptarbijaid”, mis on esitatud kohandamisele osutavate noolte vahel;

– artikli 5 lõike 6 viimane lause „Kasutatud tootekirjeldused peavad igas suhtes vastama käesolevale direktiivile ja rakendusdirektiividele”, mis on kahekordse joonega läbi kriipsutatud;

– artiklis 7 sõnad „kliendilt” ja „kliendid”, mis on kahekordse joonega läbi kriipsutatud, ja väljendid „lõpptarbijalt” ja „lõpptarbijad”, mis on esitatud kohandamisele osutavate noolte vahel;

– artikli 11 lõike 4 sissejuhatavas osas sõna „eelkõige”, mis on esitatud kohandamisele osutavate noolte vahel.

2. Pärast uuestisõnastamise ettepaneku esitamise päeva muudeti direktiivi 92/75/EMÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1137/2008, millega kohandatakse teatavaid asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaseid õigusakte vastavalt nõukogu otsusele 1999/468/EÜ seoses kontrolliga regulatiivmenetlusega, mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas L 311, 21.11.2008, lk 1. Uue muutmisakti vastuvõtmise tagajärjel oleks uuestisõnastatud teksti olulised osad tulnud esitada järgmiselt:

– direktiivi 92/75/EMÜ artikli 1 lõike 2 sõnastus, mille kohta esitati ettepanek väljajätmise kohta ja mis asub artikli 1 lõigete 2 ja 3 vahel, oleks pidanud olema sõnastatud järgmiselt: „Käesoleva artikli loetelusse võib lisada muid kodumasinate liike. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu artikli 10 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt”;

– direktiivi 92/75/EMÜ artikli 2 lõike 2 sõnastus, mille kohta esitati ettepanek väljajätmise kohta ja mis asub artikli 4 lõigete 1 ja 2 vahel, oleks pidanud olema sõnastatud järgmiselt: „Märgistuse ja tootekirjelduse üksikasjad määratletakse kõiki seadmete liike käsitlevate direktiividega, mis on vastu võetud käesoleva direktiivi kohaselt. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid seda täiendades, võetakse vastu artikli 10 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt”;

– direktiivi 92/75/EMÜ artikkel 9, mille kohta esitati ettepanek jätta see tervikuna välja, oleks pidanud olema sõnastatud järgmiselt:

Komisjon võtab vastu ja kohandab tehnika arenguga meetmeid, mis on seotud süsteemi kehtestamise ja toimimisega, rakendusdirektiivide abil ja uute kodumasinate lisamise abil artikli 1 lõike 1 loetelusse, kui seeläbi saavutatakse tõenäoliselt märkimisväärne energiasääst.

Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid seda muu hulgas täiendades, võetakse vastu artikli 10 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.”.

3. I lisa B osas tuleb seoses õigusakti numbriga „92/75/EMÜ” viidata ülevõtmise tähtpäevale 1. juulile 1993 ja rakendamise tähtpäevale 1. jaanuarile 1994. Viide „2009/[*]/EÜ” tuleb välja jätta.

Ettepaneku läbivaatamine võimaldas konsultatiivsel töörühmal ühisel kokkuleppel järeldada, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus või käesolevas arvamuses esile toodud. Töörühm märkis ka, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ning nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi.

C. PENNERA                                           J.-C. PIRIS                            C.-F.DURAND

Jurist                                                Jurist                                Peadirektor

  • [1]  Konsultatiivse töörühma käsutuses olid ettepaneku inglis-, prantsus- ja saksakeelsed versioonid. Töörühm töötas ingliskeelse versiooni põhjal, mis on läbivaadatava teksti originaalkeelne versioon.

MENETLUS

Pealkiri

Energiamõjuga toodete energiatarbimise ja muude ressursside tarbimise näitamine märgistuses ja ühtses tootekirjelduses (uuesti sõnastatud)

Viited

KOM(2008)0778 – C6-0412/2008 – 2008/0222(COD)

EP-le esitamise kuupäev

13.11.2008

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

20.11.2008

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

20.11.2008

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

JURI

9.3.2009

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Anni Podimata

10.12.2008

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

19.1.2009

11.2.2009

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

9.3.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

45

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Březina, Giles Chichester, Dragoş Florin David, Pilar del Castillo Vera, Den Dover, Lena Ek, Norbert Glante, Umberto Guidoni, Fiona Hall, David Hammerstein, Rebecca Harms, Erna Hennicot-Schoepges, Mary Honeyball, Romana Jordan Cizelj, Werner Langen, Anne Laperrouze, Pia Elda Locatelli, Eluned Morgan, Reino Paasilinna, Atanas Paparizov, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Anni Podimata, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Paul Rübig, Andres Tarand, Catherine Trautmann, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis, Adina-Ioana Vălean, Dominique Vlasto

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Alexander Alvaro, Pilar Ayuso, Ivo Belet, Françoise Grossetête, Marie-Noëlle Lienemann, Erika Mann, Vittorio Prodi, Esko Seppänen, Vladimir Urutchev, Lambert van Nistelrooij

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Stavros Arnaoutakis, Elisabetta Gardini, Syed Kamall, Manolis Mavrommatis, Ulrike Rodust