Nõukogu ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta) rakendamise kord
EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta) rakendamise kord
– võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (14516/4/2008 – C6-0006/2009);
– võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2006)0016) suhtes;
– võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (KOM(2008)0647);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 62;
– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0204/2009),
1. kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Muudatusettepanek 1
Nõukogu ühine seisukoht
Põhjendus 6 a (uus)
Nõukogu ühine seisukoht
Muudatusettepanek
(6 a) Käesoleva määrusega hõlmatud isikud peaksid pädevalt asutuselt saama oma taotlustele õigeaegselt vastuse. Vastus tuleks anda hiljemalt kõnealuse liikmesriigi sotsiaalkindlustusalaste õigusaktidega ette nähtud tähtaegade jooksul, kui sellised tähtajad on olemas. Oleks soovitav, et liikmesriigid, kelle sotsiaalkindlustusalastes õigusaktides ei ole selliseid tähtaegu ette nähtud, kaaluksid vajaduse korral nende kehtestamist ja nende teatavaks tegemist asjaomastele isikutele.
Muudatusettepanek 2
Nõukogu ühine seisukoht
Põhjendus 21
Nõukogu ühine seisukoht
Muudatusettepanek
21. Kindlustatud isikute teavitamine nende õigustest ja kohustustest on oluline eeltingimus usaldusliku suhte kujundamiseks pädevate asutuste ja liikmesriikide asutustega.
21. Asjaomaste isikute teavitamine nende õigustest ja kohustustest on oluline eeltingimus usaldusliku suhte kujundamiseks pädevate ametiasutuste ja liikmesriikide asutustega. Teave peaks sisaldama juhiseid haldusmenetluse kohta. Olenevalt olukorrast võivad asjaomased isikud olla kindlustatud isikud, nende pereliikmed ja/või nende ülalpidamisel olevad või muud isikud.
Selgitus
Vastavalt põhimääruse artiklile 2.1 kohaldatakse käesolevat määrust kindlustatud isikute, nende perekonna ja/või nende ülalpidamisel olevate isikute suhtes. Asutuste ja võimuorganite ülesanne on esitada teavet, mis võimaldab asjaomasel isikul hinnata oma õigusi. See eesmärk tuleks põhjenduses ära märkida. Selleks, et tagada eelmainitud isikute õigus teabele, tuleb sõnastust kohandada.
Nõukogu määratles asjaomaste isikute mõiste. Õigust teabele kohaldatakse seetõttu kindlustatud isikute, nende perekonna ja/või nende ülalpidamisel olevate isikute suhtes sõltuvalt kõnealusest küsimusest. Selleks, et tagada kõikide võimalike hüvitisesaajate õigus teabele, tuleb muuta sõnastust.
Muudatusettepanek 3
Nõukogu ühine seisukoht
Artikkel 3 – lõige- 1 (uus)
Nõukogu ühine seisukoht
Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid jälgivad, et vajalik teave oleks asjaomastele isikutele kättesaadav, et anda neile teada põhimääruses ja rakendusmääruses tehtud muudatustest, nii et nad saaksid oma õigusi kasutada. Samuti näevad nad ette kasutajasõbralike teenuste osutamise.
Selgitus
Käesolev tekst, mis käsitleb kodaniku õigust teabele, on tõstetud tähtsamale kohale määruse algusesse. Vt muudatusettepanekut 8.
Muudatusettepanek 4
Nõukogu ühine seisukoht
Artikkel 3 – lõige 3
Nõukogu ühine seisukoht
Muudatusettepanek
3. Asutused edastavad asjaomastele isikutele viivitamata teavet ja väljastavad dokumente põhimääruse ja rakendusmääruse kohaldamiseks vajalikus ulatuses.
3. Asutused edastavad asjaomastele isikutele teavet ja väljastavad dokumente põhimääruse ja rakendusmääruse kohaldamiseks vajalikus ulatuses viivitamata ja igal juhul kõnealuse liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud tähtaegade jooksul.
Selgitus
Kõik asutused peaksid kinni pidama mõistlikest tähtaegadest, et vältida kodanike jaoks liiga pikki ooteaegasid.
Muudatusettepanek 5
Nõukogu ühine seisukoht
Artikkel 15 – lõige 1
Nõukogu ühine seisukoht
Muudatusettepanek
1. Kui isiku tegevus toimub muus liikmesriigis kui põhimääruse II jaotise kohaselt pädevas liikmesriigis, teavitab tööandja või asjaomane isik, juhul kui isiku tegevus ei toimu palgatööna, sellest võimaluse korral eelnevalt selle liikmesriigi, kelle õigusakte kohaldatakse, pädevat asutust, kui rakendusmääruse artiklis 16 ei sätestata teisiti. Nimetatud asutus muudab viivitamata asjaomase isiku suhtes põhimääruse artikli 11 lõike 3 punkti b ja artikli 12 alusel kohaldatavaid õigusakte käsitleva teabe kättesaadavaks selle liikmesriigi pädeva võimuorgani poolt nimetatud asutusele, kus tegevus toimub.
1. Kui isiku tegevus toimub muus liikmesriigis kui põhimääruse II jaotise kohaselt pädevas liikmesriigis, teavitab tööandja või asjaomane isik, juhul kui isiku tegevus ei toimu palgatööna, sellest võimaluse korral eelnevalt selle liikmesriigi, kelle õigusakte kohaldatakse, pädevat asutust, kui rakendusmääruse artiklis 16 ei sätestata teisiti. Nimetatud asutus muudab viivitamata asjaomase isiku suhtes põhimääruse artikli 11 lõike 3 punkti b ja artikli 12 alusel kohaldatavaid õigusakte käsitleva teabe kättesaadavaks asjaomasele isikule ja selle liikmesriigi pädeva võimuorgani poolt nimetatud asutusele, kus tegevus toimub.
Muudatusettepanek 6
Nõukogu ühine seisukoht
Artikkel 86 – lõige 1 – esimene lõik
Nõukogu ühine seisukoht
Muudatusettepanek
Halduskomisjon esitab hiljemalt rakendusmääruse rakendamise algusest nelja täispika kalendriaasta möödumisel raporti rakendusmääruse artikli 67 lõigetes 2, 5 ja 6 sätestatud tähtaegade kohta.
Halduskomisjon esitab hiljemalt rakendusmääruse rakendamise algusest nelja täispika kalendriaasta möödumisel võrdleva raporti rakendusmääruse artikli 67 lõigetes 2, 5 ja 6 sätestatud tähtaegade kohta.
Selgitus
Kuna nõukogu märkis õigustatult, et on mõistlik määrata tähtajad „pärast asjakohaste kogemuste saamist ja tehnika arengut, mis peaks asutustevahelist andmevahetust kiirendama”, on samuti enesestmõistetav läbivaatamisjärgus kasutada võrdleval raportil põhinevaid parimaid tavasid.
Muudatusettepanek 7
Nõukogu ühine seisukoht
Artikkel 86 – lõige 1 a (uus)
Nõukogu ühine seisukoht
Muudatusettepanek
1 a. Samal ajal hindab halduskomisjon ka artiklis 13 sätestatud perioodide ümberarvutamise eeskirju, eesmärgiga neid võimaluse korral lihtsustada.
Muudatusettepanek 8
Nõukogu ühine seisukoht
Artikkel 89 – lõige 3
Nõukogu ühine seisukoht
Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid jälgivad, et vajalik teave oleks põhimäärusega hõlmatud isikutele kättesaadav, et anda neile teada põhimääruses ja rakendusmääruses tehtud muudatustest, nii et nad saaksid oma õigusi kasutada. Samuti näevad nad ette kasutajasõbralike teenuste osutamise.
välja jäetud
Selgitus
Artikli 89 lõikega 3 kinnitatakse kodanike õigus teabele. See tuleks tõsta tähtsamale kohale määruse algusesse. Seetõttu on artikli 89 lõike 3 tekst viidud üle artikli 3 lõikesse- 1 (uus).
Raportöör tervitab väga asjaolu, et nõukogu on üle võtnud suurema osa muudatusettepanekutest, eriti Euroopa Parlamendi teksti põhimõtete kohta, mis moodustavad rakendamist käsitleva koostöö aluse. Samuti on mul hea meel, et tunnustatakse teabe kättesaadavuse võimaldamise ja vajalike andmete miinimumini piiramise vajalikkust. Sellele vaatamata sooviksime veelgi täpsustada isikute õigusi, mida mainitakse kogu tekstis, kuid mis ei ole konsolideeritud, millest tuleneb ka raportööri muudatusettepanek.
Igale taotlusele vastamiseks kuluva ajaga seoses on endiselt probleeme, mistõttu on esitatud uus põhjendus 6 ning artiklile 86 on lisatud veel üks lõige. On mõistetav, et elektroonilise andmevahetuse rakendamiseks on vaja üleminekuperioodi ning see võib mõjutada tähtaegu. Samuti tervitame põhimõtteliselt uut süsteemi ja saame aru, et see on liikmesriikide poolt suur ettevõtmine. Seetõttu soovitab raportöör kiita heaks artiklis 86 esitatud läbivaatamisettepaneku ja sellega kaasneva pühendumuse vastamiseks kuluva aja lühendamise eesmärgile. Me tegime ettepaneku ka selle kohta, et liikmesriigid peaksid säilitama vähemalt oma riigis kehtivad taotluste töötlemise tähtajad. On üllatav, et kõikides liikmesriikides nähtavasti ei ole selliseid tähtaegu, seetõttu ka raportööri ettepanek võtta vastu uus vastavaid meetmeid soovitav põhjendus.
See on loomulikult süsteemide kooskõlastamine, mitte ühtlustamine. Seega tõdeb raportöör vastumeelselt, et käesoleva määruse kohaselt on ravi eesmärgil reisivate isikute saatjatele kulude tasumine ja kehtiv eelnevate lubade taotlemise süsteem liikmesriikide otsustada.
Nõukogu avaldas toetust sellele, et töötajate teise riiki lähetamise direktiivi kohaselt ei ole vaja töötajatele makstava palga teatavakstegemist, kuna see ei ole kindlustajariigi kindlakstegemisel vajalik; tõepoolest ei ole lähetatud töötajate suhtes muudatusi ja seega tuleks palga teemaga tegeleda nn töötajate lähetamise direktiivi mis tahes läbivaatamise raames. Lisaks võib dokumentidele palga märkimine tekitada vastuolu seoses andmekaitsega, kus järgitakse ainult vajalike andemetega piirdumise põhimõtet.
Üldiselt raportöör siiski tervitab ühist seisukohta ja usub, et veel enne praeguse Euroopa Parlamendi ametiaja lõppu on võimalik jõuda kokkuleppele, kuhu oleks liidetud Euroopa Parlamendi põhiideed käesoleva teema kohta.
Ühise seisukoha kättesaamisest istungil teada andmise kuupäev
15.1.2009
Vastutav komisjon
istungil teada andmise kuupäev
EMPL
15.1.2009
Raportöör(id)
nimetamise kuupäev
Jean Lambert
2.12.2008
Arutamine parlamendikomisjonis
20.1.2009
11.2.2009
30.3.2009
Vastuvõtmise kuupäev
31.3.2009
Lõpphääletuse tulemused
+:
–:
0:
34
1
0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed
Jan Andersson, Jean-Pierre Audy, Edit Bauer, Iles Braghetto, Philip Bushill-Matthews, Alejandro Cercas, Derek Roland Clark, Jean Louis Cottigny, Jan Cremers, Proinsias De Rossa, Harald Ettl, Richard Falbr, Joel Hasse Ferreira, Roger Helmer, Stephen Hughes, Jean Lambert, Bernard Lehideux, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Juan Andrés Naranjo Escobar, Csaba Őry, Siiri Oviir, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Elisabeth Schroedter, José Albino Silva Peneda, Jean Spautz, Gabriele Stauner
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed