rohelise raamatu kohta, mis käsitleb üleeuroopalise transpordivõrgu tulevast poliitikat

(2008/2218(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 4. veebruari 2009. aasta teatist „Roheline raamat „Üleeuroopaline transpordivõrk: poliitika läbivaatamine””(KOM(2009)0044);

–   võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2008. aasta teatist „Euroopa majanduse taastamise kava” (KOM(2008)0800);

–   võttes arvesse nõukogu järeldusi transpordi keskkonnasäästlikumaks muutmise kohta, mille transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu võttis vastu 8.–9. detsembril 2008. aastal toimunud istungil;

–   võttes arvesse komisjoni 22. juuni 2006. aasta teatist „Liikumisvõimeline Euroopa – jätkusuutlik liikuvus meie mandril. Euroopa Komisjoni 2001. aasta transpordipoliitika valge raamatu vahekokkuvõte” (KOM(2006)0314);

–   võttes arvesse komisjoni 23. jaanuari 2008. aasta teatist „Kaks korda 20 aastaks 2020. Kliimamuutus – Euroopa võimalus” (KOM(2008)0030);

–   võttes arvesse komisjoni 18. oktoobri 2007. aasta teatist „Kaubaveologistika tegevuskava” (KOM(2007)0607);

–   võttes arvesse komisjoni 14. mai 2008. aasta teatist programmiperioodiks 2007–2013 kavandatud ühtekuuluvuspoliitika strateegiaid ja programme käsitlevate läbirääkimiste tulemuste kohta (KOM(2008)0301);

–   võttes arvesse komisjoni 20. jaanuari 2009. aasta aruannet üleeuroopalise transpordivõrgu suuniste rakendamise kohta ajavahemikus 2004–2005 (KOM(2009)0005);

–   võttes arvesse oma 11. märtsi 2009. aasta resolutsiooni Lissaboni strateegia kohta(1);

–   võttes arvesse oma 5. septembri 2007. aasta resolutsiooni jätkusuutliku liikuvuse võtmeks oleva kaubaveologistika kohta Euroopas(2);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni arvamust (A6-0224/2008),

A. arvestades, et üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika poliitiline määratlus, mis on toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuses nr 1692/96/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta(3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsuses nr 884/2004/EÜ, millega muudetakse otsust 1692/96/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta,(4) andis tulemuseks 30 esmatähtsat projekti sisaldava nn soovide nimekirja, mille puhul oli lähtutud peamiselt riiklikest huvidest;

B.  arvestades, et maanteeveoga võrreldes tuleb raudtee- ja mereveo välist konkurentsivõimet parandada, et tagada kiir- ja veeteede ning raudteeveo koridoride tasakaalustatud kasutamine;

C. arvestades, et 30 esmatähtsat projekti tõid kaasa komisjoni ettepaneku toetada üleeuroopalist transpordivõrku tervikuna ELi rahalistest vahenditest 2007.–2013. aasta finantsraamistiku raames ligikaudu 20 miljardi euroga, mida vähendati nõukogu nõudmisel lõpuks 8 miljardi euroni, millest vaid 5,3 miljardit eurot on ette nähtud 30 esmatähtsale projektile,

D. võttes arvesse Euroopa Liidu tuntud võimetust järgida üleeuroopalisele transpordivõrgule rahalise abi andmist käsitlevaid eeskirju, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 680/2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas(5), ning mis tekitab ebakindlust projektide rahastamise planeerimisel;

E.  arvestades, et tuleb tugevdada komisjoni suutlikkust teostada suuri piiriüleseid projekte, eriti raudteesektoris, mis nõuavad jätkuvalt tihedamat koostööd asjaosaliste liikmesriikide vahel ning rahastamist paljude aastate vältel, mis ulatub üle mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusaja;

F.  arvestades, et komisjoni 14. mai 2008. aasta teatise lisadest ilmneb, et ligikaudu 49 % transpordiprojektidele eraldatud assigneeringutest kulutatakse teedele, ligikaudu 31 % raudteedele ja ligikaudu 9 % linnatranspordile, aga ei ole täpselt selge, milliseid konkreetseid projekte kaasrahastatakse,

1.  tõdeb, et esimestele püüdlustele töötada välja ELi transpordiinfrastruktuuri poliitika, mis sai alguse Euroopa töösturite ümarlaua nn puuduvatest lülidest, aitas kaasa komisjoni 2. detsembri 1992. aasta teatis ühise transpordipoliitika arengu kohta, mille eesmärk oli saavutada majanduskasv, konkurentsivõime ja tööhõive, ning nimetatud poliitika väljatöötamist jätkas tolleaegne transpordivolinik Karel Van Miert; märgib, et nõukogu 18. septembri 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 2236/95, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas(6) ning otsusega nr 884/2004/EÜ püüti keskenduda eespool nimetatud eesmärkidele; juhib tähelepanu asjaolule, et selle poliitikavaldkonna elavdamisele andis tõuke tolleaegne transpordi ja energeetika volinik, komisjoni asepresident Loyola de Palacio;

2.  on arvamusel, et üleeuroopalise transpordivõrgu koordinaatorite aruanded on huvitavad näited oluliste projektide piiratud valiku edasisest koordineerimisest ja integreerimisest; palub seepärast komisjonil ja liikmesriikidel teha jätkuvaid jõupingutusi praeguste esmatähtsate projektide toetamiseks; keskpika ja pikaajalise perspektiiviga investeeringute tegemist jätkatakse kooskõlas eesmärgiga kogu võrgu ehitamine lõpule viia;

3.  tunneb heameelt, et komisjon esitas varakult oma 4. veebruari 2009. aasta teatise, mille eesmärk on vaadata põhjalikult läbi ELi transpordiinfrastruktuur ja üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika vastavalt olemasolevatele ja tulevastele ülesannetele transpordi-, piiriülese liikuvuse, finants-, majandus-, regionaalpoliitika (sealhulgas püsivalt ebasoodsad piirkonnad), sotsiaal-, ohutuse ja keskkonna valdkonnas;

4.  ei näe sellega seoses mõtet võtta kasutusele ebamäärane üleeuroopalise transpordivõrgu kontseptuaalse samba põhimõte, mis koormab esmatähtsate projektide nimekirja üle; vastupidi komisjoni kinnitatud eesmärgile ei suurenda sõnaselgelt põhimõttelisena esitatud sammas üleeuroopalise transpordivõrgu poliitikavaldkonna usaldusväärsust, mis põhineb konkreetsete projektide väljatöötamisel;

5.  nõustub seepärast töötama välja sidusama ja integreerituma võrgustikku toetava lähenemisviisi, mille puhul on arvesse võetud vajadust kombineeritud transpordiühenduste järele nii inimeste kui ka kaubaveo puhul; rõhutab seepärast, et esmajärjekorras tuleb infrastruktuuriühenduste puhul uute liikmesriikidega ja uutes liikmesriikides tegeleda raudtee, sadamate, jätkusuutlike mere- ja siseveeteede ning nende tagamaaühenduste või kombineeritud transpordi sõlmpunktidega ning erilist tähelepanu tuleb pöörata samuti piiriülestele transpordiühendustele ning lennuväljade ja meresadamate paremale ühendusele üleeuroopaliste võrkudega; rõhutab, et tähelepanu tuleks pöörata nii reisijate- kui ka kaubaveo erinevatele, kuid üksteist täiendavatele vajadustele; soovitab liikmesriikidel ja piirkondlikel asutustel ääremaal asumisega seonduvate kulude vähendamiseks parandada vahejaamade olukorda ja kohalikke ühendusi, mis pakuvad üleeuroopaliste võrkudega ühinemise võimalusi;

6.  kutsub komisjoni üles toetama eelkõige esmatähtsaid projekte, mis hõlmavad mitme liikmesriigi kombineeritud transpordiühendusi ning kooskõlastatud koostalitlusvõimet; juhib tähelepanu asjaolule, et majanduspiirkondade ühenduse tagamine esmatähtsate projektidega on riikide ülesanne;

7.  märgib heakskiitvalt, et keskkonnasõbralikumatele transpordiliikidele pööratakse esmatähtsate projektide nimekirjas väga suurt tähelepanu; kutsub komisjoni sellega seoses üles tagama, et selline tähelepanu säilitatakse edaspidi projektide rakendamisel;

8.  rõhutab vajadust integreerida Euroopa infrastruktuuripoliitikasse kliimakaitse ja kõikide transpordiliikide säästev areng, et järgida ELi eesmärke vähendada süsinikdioksiidi heitmeid;

9.  kutsub komisjoni üles nõudma tungivalt, et liikmesriigid võtaksid üleeuroopalise transpordivõrgu projekte käsitlevate otsuste tegemisel ja planeerimisel arvesse Euroopa keskkonnakaitsealased õigusakte, näiteks Natura 2000, keskkonnamõju strateegiline hindamine, keskkonnamõju hindamine, õhukvaliteedi direktiiv, vee raamdirektiiv, elupaikade direktiiv ja linnukaitse direktiiv ning Euroopa Keskkonnaagentuuri transporti ja keskkonda käsitleva aruandluse mehhanismi raames koostatud aruanded näitajate kohta transpordi ja keskkonna valdkonnas;

10. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma Euroopa transpordiinfrastruktuuripoliitika seisukohast oluliste teguritena arvesse uusi asjaolusid, nagu ülemaailmne finantskriis, demograafilised muutused, laienemine, uued naaberriigid ning tihedamad sidemed idapoolsete ja Vahemerepiirkonna riikidega;

11. palub komisjonil suurendada jõupingutusi, et parandada Euroopas territoriaalse arengu kooskõlastamist (Euroopa Liidu territoriaalne arengukava ning territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõte) ja transpordiplaneerimist, võttes arvesse piirkondadele ligipääsetavust paremaks muudetud piirkondadevaheliste võrkude abil; tuleb võtta arvesse suuri erinevusi mägi-, ranniku- /saarte, kesk-, ääre- ja muude piiriäärsete alade vahel ning vajadust integreerida need tõhusamalt linnaliiklussüsteemidesse;

12. palub komisjonil pöörata esmajärjekorras tähelepanu eelkõige põhiprojektidele, mis on seotud peamiste raudteede, maanteede ja siseveeteedega, et tagada piiriülesed ühendused uute liikmesriikide ja kolmandate riikidega;

13. soovitab sellega seoses, et planeerimine peaks põhinema Euroopa ruumi arenguplaanil ning olemasolevaid Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustiku (EPSON) uuringuandmeid kasutataks kui transpordi arengut käsitlevat planeerimisele suunatud teaduslikku taustteavet;

14. rõhutab vajadust võtta üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika väljatöötamisel arvesse nii Lissaboni strateegia kui ka taastamiskava eesmärke, arvestades liikuvuse, ligipääsetavuse ja logistika suurt tähtsust ELi konkurentsivõimele, ning suurendada territoriaalset ühtekuuluvust;

15. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lülitama rohelised transpordikoridorid, kaubaveo raudteevõrgud, Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) koridorid, nn meremaanteed, nagu lähisõit, piiratud suurusega siseveeteed või ebapiisava võimsusega lüüsid, nn kuivad sadamad, logistilised platvormid ja linna liiklussõlmed ning üleeuroopalise transpordivõrgu kavandatav laiendamine Euroopa naabruspoliitika partnerriikidesse, idapoolsetesse ja Vahemere piirkonna riikidesse üleeuroopalise kombineeritud transpordivõrgu kontseptsiooni, mille aluseks on kavandatud meetmed, mille puhul eelistatakse keskkonnasõbralikumaid, vähem kütust tarbivaid ja ohutumaid transpordiliike, et tagada kõigi transpordiliikide optimaalne kasutamine ning edendada eri transpordiliikide vahelisi ühendusi, eelkõige sadamate ühendatust raudteega; nõuab lisaks sellele, et praeguse ja tulevase üleeuroopalise transpordivõrgu raamistik ning raudteeveo kohta esildatud õigusaktid oleksid omavahel kooskõlas;

16. märgib, et viimaste uuringutulemuste kohaselt kasutati veel hiljuti siseveeteede puhul vaid 1 % Euroopa infrastruktuurivahenditest; on seisukohal, et on vaja Euroopa piisavat toetust, et arendada Euroopas välja siseveeteede infrastruktuur eesmärgiga kasutada maksimaalselt ära siseveeteede pakutava säästliku ja usaldusväärse transpordiviisi võimalused;

17. kutsub komisjoni üles püüdma tagada, et raudtee-kaubaveo kasutamise laienemist toetaks võrkude suurem tõhusus ja vedude toimumise kiirus;

18. tunneb sellega seoses heameelt ettepaneku üle võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta (KOM(2008)0852) ning eespool nimetatud komisjoni 18. oktoobri 2007. aasta teatise üle;

19. rõhutab, kui oluline on võimaldada teabevahetust kombineeritud transpordi puhul, et soodustada ja toetada nn pehme ja kõva infrastruktuuri (infosüsteemid, nagu ERTMS/RIS/ITS/SESAR/Galileo) koostoimimist, parandada koostoimimisvõimet, veeremi seisundit (Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi riist- ja tarkvara seadmed rongides ja kaubavagunite müra vähendamine), rohelist logistikat, kombineeritud transpordi ühendusi ja sõlmi, detsentraliseeritud tarneahela ukselt-uksele teenuseid ja liikuvuse juhtimist;

20. rõhutab, kui oluline on töötada üleeuroopalise transpordivõrgu jaoks välja ühtlustatud ja standarditud arukad transpordisüsteemid, et transpordi juhtimine oleks tõhusam, sujuvam, turvalisem ja keskkonnasõbralikum;

21. soovitab parandada üleeuroopalise transpordivõrgu rakendamist ning muuta teave paremini kättesaadavaks selliste süsteemide kaudu nagu TENtec infosüsteem, luues avatud koordineerimismeetodi, mis hõlmab võrdlusuuringuid ja parimate tavade vahetamist;

22. keskendub vajadusele suurendada lühikese aja jooksul olemasoleva infrastruktuuri tõhusust üleeuroopalise transpordivõrgu projektide raames, eelkõige juhul, kui selliste projektide rakendamisega on algust tehtud, et muuta transpordikoridorid elujõulisemaks ja tõhusamaks ning mitte lihtsalt oodata nende koridoridega seotud suurprojektide realiseerimist kaugemas tulevikus;

23. toetab rohelises raamatus üleeuroopalise transpordivõrgu kontseptsiooni jaoks esitatud struktuurilist valikut C, s.t kahekihilist struktuuri, mis koosneb olemasolevatel üleeuroopalise transpordivõrgu kavadel põhinevast ulatuslikust võrgustikust ning kombineeritud transpordi tuumvõrgust, mis tuleb veel määratleda ning mille prioriteedid on raudtee, jätkusuutlikud veeteed ja sadamad ning nende ühendus logistikakeskustega;

24. toetab tuumvõrgu kontseptsiooni, mis hõlmab nn geograafilist sammast ja kontseptuaalset sammast, mille järgi sisaldab kontseptuaalne sammas kriteeriumeid ja eesmärke, mille abil võimaldatakse projekte, koridore ja võrgu osasid määrata aja jooksul paindlikult kindlaks, selle asemel et teha seda rangelt kogu perioodi eelarveperioodi alguses; on seisukohal, et üleeuroopalist transpordivõrku peaks olema võimalik laiendada paindlikult eelarveperioodi ajal, et kohaneda muutuvate turutingimustega;

25. tõdeb, et liikmesriikidel on piirkondlike ja kohalike asutuste, kodanikuühiskonna sidusrühmade ja kohaliku elanikkonnaga konsulteerides tähtis osa transpordiinfrastruktuuri üle otsustamisel, selle planeerimisel ja finantseerimisel, sealhulgas Euroopa piiriülesel koordineerimisel ja koostööl; ootab nõukogult suuremat sidusust üleeuroopalise transpordivõrgu projektide taotluste ja üleeuroopalise transpordivõrgu eelarveid käsitlevate otsuste vahel; palub liikmesriike seoses ELi finantsraamistiku vahepealse läbivaatamisega ning samuti ELi taastamiskava üle toimuva aruteluga kaaluda põhjalikult vajaliku rahalise toetuse andmist üleeuroopalise transpordivõrku kuuluvatele transpordiinfrastruktuuridele kui esmatähtsat küsimust vastavalt senisele ELi poliitikale;

26. nõustub täielikult ühenduse eesmärgiga vähendada halduskoormust ning soovitab seepärast tungivalt, et komisjon vaataks läbi üleeuroopalise transpordivõrgu esmatähtsate projektide finantsraamistiku eesmärgiga vähendada veelgi bürokraatiat;

27. palub liikmesriike ja komisjoni tugevdada poliitikavaldkondade koordineerimist riiklikul tasandil, et saavutada kooskõla üleeuroopalise transpordivõrgu programmi kaasrahastamisel ja elluviimisel vastavalt EÜ asutamislepingu artiklitele 154 ja 155;

28. rõhutab sellega seoses, et finantskriisi tõttu lasub Euroopa Liidul, liikmesriikidel ja piirkondadel suurem surve teha transpordi infrastruktuuriprojekte käsitlevad otsused, lähtudes usaldusväärsest kulude-tulude analüüsist, projekti jätkusuutlikkusest ja Euroopa piiriülesest lisandväärtusest;

29. kutsub komisjoni üles kiirendama üleeuroopalise transpordivõrguga seotud ja struktuuri- ja/või ühtekuuluvusfondidest rahastatavaid infrastruktuuriprojekte, kuna transpordiinfrastruktuuri investeerimine on üks olulisi valdkondi majandus- ja finantskriisiga toimetuleku seisukohast; kutsub liikmesriike üles hindama uuesti oma investeerimisprioriteete, võttes arvesse kõnealust lähenemisviisi, et kiirendada nende vastutusalasse kuuluvaid üleeuroopalise transpordivõrgu projekte, eriti piiriülestes lõikudes;

30. tuletab komisjonile meelde, et transpordiinfrastruktuuriprojektide ELi kaasrahastamine üleeuroopalise transpordivõrgu, Ühtekuuluvusfondi, regionaalfondide ja Euroopa Investeerimispanga poolt peab vastama järgmistele kriteeriumitele: majanduslik elujõulisus, tõhustatud konkurentsivõime, ühtse turu edendamine, keskkonnasäästlikkus, läbipaistvus maksumaksjatele ja kodanike kaasatus (partnerluse põhimõte); rõhutab sellega seoses, kui oluline on arendada avaliku- ja erasektori partnerlust, et rahastada üleeuroopalise transpordivõrgu projekte, ning et on vaja leida paindlikud lahendused probleemidele, mis tekivad nii ulatuslike tööde puhul (geograafilised ja tehnilised raskused, avalikkuse vastuseis jne);

31. rõhutab, et Euroopa lennutranspordituru investeerimisvajadused kasvavad eriti Ühtse Euroopa Taeva II paketi ning kavandatud nn kogu lennusüsteemi käsitleva lähenemisviisi tõttu; kutsub seetõttu komisjoni üles kaaluma lennujaamadele ning lennuliikluse korraldamisele ja aeronavigatsiooniteenustele eraldatavate vahendite suurendamist üleeuroopalise transpordivõrgu eelarveraamistiku läbivaatamisel;

32. märgib, et vaja on rohkem uurimis- ja arendustegevust, mis käsitleb transpordiinfrastruktuuri rahastamise parimaid ja kõige tõhusamaid lahendusi ning nende positiivset mõju konkurentsivõimele ning kvantitatiivsele ja kvalitatiivsele tööhõivele, sealhulgas avaliku ja erasektori vaheline partnerlus, mida juba uuritakse komisjoni käivitatud uurimustes;

33. rõhutab vajadust luua üleeuroopalise transpordivõrgu rakendusametis töörühm, et suurendada avaliku ja erasektori partnerluse kasutamist mõnede esmatähtsate projektide või lõikude rahastamisel ning levitada lahendusi parima tavana;

34. rõhutab, et avaliku ja erasektori partnerluse ja Euroopa Investeerimispanga suurem osalus ei asendaks märkimisväärset osa selliste laiaulatuslike projektide eelarvelisest finantseerimisest, mille tagasimakseperiood ulatub üle mitme põlvkonna;

35. pooldab asjaolu, et liikmesriigid vaataksid läbi üleeuroopalise transpordivõrgu eelarve seoses 2009.–2010. aasta finantsperspektiivide vahekokkuvõttega, et teha suuri kärpeid muude projektide ja ambitsioonide osas, mille eesmärk on arendada nendega seotud raud- ja veeteid;

36. rõhutab vajadust eraldada maanteede infrastruktuuri kasutamise eest laekunud teemaksust teatav protsent üleeuroopalise transpordivõrgu rahastamiseks, et suurendada võimendavat mõju laenudele;

37. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arvestama võrgustikuga Eurovelo ja nn raudse eesriide rajaga kui võimalusega soodustada Euroopa piiriüleseid jalgrattainfrastruktuurivõrgustikke ning toetada kerget liikuvust ja säästvat turismi;

38. kutsub komisjoni üles kogu üleeuroopalise raudteevõrgu konkurentsivõime suurendamise eesmärgil tegema enne praeguste volituste lõppu õigusloomega seotud algatuse raudtee reisijateveo siseturu avamise kohta 1. jaanuarist 2012;

39. peab kahetsusväärseks esmatähtsate projektide rakendamise aeglust piiriäärsetes piirkondades, eriti Püreneedes, mis on Pürenee poolsaare ja Prantsusmaa jaoks eriti oluline;

40. ergutab komisjoni kaasama Euroopa Parlamenti ja nõukogu üleeuroopalise transpordivõrgu projektide kaasrahastamist käsitlevate mitme- ja igaaastaste ettepanekute koostamisse ja otsuste tegemisse;

41. palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt ja vähemalt kord aastas iga esmatähtsa projekti puhul aruande projekti hetkeolukorra, projekti kulude usaldusväärsuse, projekti teostatavuse ning projekti rakendamise ajakava kohta;

42. kutsub komisjoni ja Euroopa Investeerimispanka üles esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal nimekirja konkreetsete Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Investeerimispanga poolt kaasrahastatavate üleeuroopalise transpordivõrgu projektide kohta, nagu seda juba tehakse üleeuroopalise transpordivõrgu poolt kaasrahastatavate projektide puhul;

43. rõhutab, et paljudel juhtudel on ökoloogilisest ja majanduslikust seisukohast lähtuvalt jätkusuutlikud ja elujõulised üksnes mitmeliigilised transpordisüsteemid, mis võimaldavad ühel ja samal marsruudil kasutada erinevaid transpordivahendeid;

44. rõhutab, et hiljuti laienenud Schengeni alal on Lääne- ja Ida-Euroopa vaheline transpordi infrastruktuur väga suure tähtsusega, arvestades majanduskasvu potentsiaali eriti uutes liikmesriikides, mis on ühendatud selle infrastruktuuriga; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles välja ehitama ja edendama riikidevahelisi maantee- ja raudteeühendusi Ida- ja Lääne-Euroopa vahel ning toetama eelkõige piiriülest transpordi infrastruktuuri konkreetse tegevusprogrammiga, mida rakendatakse koostöös kohalike, piirkondlike ja riiklike asutustega; juhib tähelepanu ka sellele, et üleeuroopalise transpordivõrgu ja kolmandate riikide transpordivõrkude parem sidumine parandaks eriti piirialade olukorda ning annaks lisandväärtuse piirkondadevahelisele koostööle ja Euroopa Liidule tervikuna;

45. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0120. (2) ELT C 187E, 24.7.2008, lk 154. (3) EÜT L 15, 17.1.1997, lk 1. (4) ELT L 167, 30.4.2004, lk 1. (5) ELT L 162, 22.6.2007, lk 1. (6) EÜT L 228, 23.9.1995, lk 1.

Raportöör jagab komisjoni arvamust, et praegu on õige aeg vaadata läbi üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika eesmärgid ja vahendid, tuginedes viieteistkümneaasta pikkusele kogemusele. Me peame vaatama läbi projektid ja vahendid, panema rohkem rõhku ELi koordineerimisele ja kohustama liikmesriike siduvamalt rakendama kokkulepitud esmatähtsaid projekte.

Üleeuroopalise transpordivõrgu projekt käivitati esialgu investeerimispoliitikana riikliku infrastruktuuri valdkonnas, et saavutada majanduskasv, konkurentsivõime ja tööhõive uute transpordiühenduste loomise teel. Üleeuroopalise transpordivõrgu esmatähtsad projektid ja kavad kuulusid peamiselt suurte ja kallite riiklike transpordiinfrastruktuuriprojektide alla, osa 30 üleeuroopalise transpordivõrgu esmatähtsatest projektidest ei olnud realistlikud, kuid samal ajal ja eriti pärast ELi laienemist on muud projektid saanud väga oluliseks, kuid sellest nimekirjast nad puuduvad.

Praeguse majanduskriisi tõttu võime transpordiinfrastruktuuri investeerimisel olla jällegi sunnitud järgima nimetatud loogikat. Kuid me vajame arukaid projekte ja investeeringuid(1) ELi transpordiinfrastruktuuri jaoks ning selle edasiseks arenguks järgmise 10 kuni 20 aasta jooksul. Transpordiinfrastruktuuriprojekte käsitlevate otsuste tegemisel tuleks tugineda usaldusväärsele kulude-tulude analüüsile, jätkusuutlikkusele ja Euroopa piiriülesele lisandväärtusele.

Nende valikute puhul tuleks arvestada, et on vaja arvestatavat lähenemisviisi, mis põhineb transpordikoridoridel, ning uusi tehnoloogiaid nii transpordisektoris kui ka transpordiga seotud energiasektoris. Selle abil nähakse ette tulevasi vajadusi ning kasutatakse transpordiinfrastruktuuri parimal võimalikul viisil. Arukas lahendus oleks keskenduda vajadusele suurendada lühikese aja jooksul üleeuroopalise transpordivõrgu projektide raames olemasoleva infrastruktuuri tõhusust, et muuta transpordikoridorid elujõulisemaks ja tõhusamaks ning mitte lihtsalt oodata neid koridore käsitlevate megaprojektide realiseerimist kaugemas tulevikus.

Raportöör tõdeb, et liikmesriikidel on tähtis osa transpordiinfrastruktuuri üle otsustamisel, selle planeerimisel ja finantseerimisel, mis hõlmab Euroopa piiriülest koordineerimist ja koostööd, ning ootab, et nõukogu rakendaks suuremat sidusust üleeuroopalise transpordivõrgu projektide ja üleeuroopalise transpordivõrgu eelarveid käsitlevate otsuste vahel.

(1) KOM(2008) 0800.

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on veendunud, et üleeuroopalist transpordivõrku käsitlevas rohelises raamatus kasutusele võetud infrastruktuuriteenuste mõiste on strateegilise tähtsusega konkurentsivõime ja tööhõive suurendamiseks ELis kooskõlas Lissaboni tegevuskava ja Euroopa tööhõivestrateegiaga; kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu sellele, et edendada kvaliteetseid teenuseid ja olemasoleva infrastruktuuri tõhusamat kasutust;

2.  rõhutab, et struktuurifondid, eelkõige Ühtekuuluvusfond saaksid palju tõhusamalt kaasa aidata üleeuroopalise transpordivõrgu eesmärkidele, kui regionaalareng ja transpordipoliitika oleksid tõhusamalt teineteisega seotud ning kui prioriteedid ja rahastamine keskenduksid rohkem kitsaskohtadele ja projektide piiriülestele lõikudele, aga ka transporti mõjutavatele uutele probleemidele, nagu kliimamuutus ja energiavarustus;

3.   rõhutab, et üleeuroopalise transpordivõrgu projektid peavad olema suunatud ühtekuuluvuspoliitika tasakaalustatud arengu eesmärgile ning aitama tasandada piirkondlikke erinevusi; on seisukohal, et seda on võimalik saavutada vaid siis, kui arvestatakse polütsentrilise arengu euroopalikku põhimõtet;

4.   rõhutab, et üleeuroopalise transpordivõrgu tulevaste projektide valikul tuleb juhinduda põhjalikest transpordiprognoosidest, erinevat laadi turuvajadustest ja turumuutustest ning majanduslikus ja ökoloogilises mõttes jätkusuutlikest ärimudelitest;

5.   rõhutab, et paljudel juhtudel on ökoloogilisest ja majanduslikust seisukohast lähtuvalt jätkusuutlikud ja elujõulised üksnes multimodaalsed transpordisüsteemid, mis võimaldavad ühel ja samal marsruudil kasutada erinevaid transpordivahendeid;

6.   on arvamusel, et liikmesriigid peaksid võtma kohustuseks pikaajalise võrgu planeerimise ja infrastruktuuri arengu kavandamise, et tagada projektide kiirem ja kindlam esitamine, mis võimaldaks paremini kaasata erasektorit, et soodustada töökohtade loomist;

7.   juhib tähelepanu sellele, et menetluste lihtsustamine ja finantstagatiste kehtestamine ettevõtlusriski vähendamiseks eelkõige VKEde jaoks on olulised selleks, et meelitada ligi erakapitali ja luua usaldusväärne avaliku ja erasektori partnerlus, mis on väga tähtsad projekti rakendamiseks; rõhutab, et avaliku ja erasektori partnerluse toimimiseks on vaja selgeid ja läbipaistvaid tegutsemiseeskirju, mis reguleeriksid avalike institutsioonide ja ettevõtete tegevust;

8    tuletab liikmesriikidele meelde, et ELi territoriaalne ühtekuuluvus oleneb ka võimest tagada hea ühendus piirkondade vahel ning et tõhusalt toimivate transpordivõrkude loomine etendab tähtsat osa ebasoodsamas olukorras olevate ELi piirkondade sotsiaalses ja majanduslikus arengus; nõuab liikmesriikidelt kiiremat edasiminekut olemasolevate projektide piiriülestel lõikudel ning vajaliku riikliku rahastamise tagamist;

9.   rõhutab, et hiljuti laienenud Schengeni alal on Lääne- ja Ida-Euroopa vaheline transpordi infrastruktuur väga suure tähtsusega, arvestades majanduskasvu potentsiaali eriti uutes liikmesriikides, mis on ühendatud selle infrastruktuuriga; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles välja ehitama ja edendama riikidevahelisi maantee- ja raudteeühendusi Ida- ja Lääne-Euroopa vahel ning toetama eelkõige piiriülest transpordi infrastruktuuri konkreetse tegevusprogrammiga, mida rakendatakse koostöös kohalike, piirkondlike ja riiklike asutustega; juhib tähelepanu ka sellele, et üleeuroopalise transpordivõrgu ja kolmandate riikide transpordivõrkude parem sidumine parandaks eriti piirialade olukorda ning annaks lisandväärtuse piirkondadevahelisele koostööle ja Euroopa Liidule tervikuna;

10. peab eriti oluliseks, arvestades ELi energiavarustuse sõltuvust naabritest ja sellega seotud ohtusid, et Euroopa Komisjon hoogustaks oma jõupingutusi energiavajaduse rahuldamiseks, selleks tuleks koostada plaane ja teha investeeringuid uute ja olemasolevate torujuhtmevõrkude tarbeks – näiteks vedelgaasi transportimiseks sadamatest tagamaale – ning ehitada uusi hoidlaid ja rajada alternatiivseid tarneteid;

11. nõuab komisjonilt selle tagamist, et üleeuroopalise transpordivõrgu edaspidine planeerimine – arvestades õigustatud rõhuasetust kaubavedudele raudteel – oleks sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohast tõhusam, kusjuures välditaks infrastruktuuri ülepaisutamist ja kokkuvarisemist juba niigi tihedalt asustatud piirkondades, ning seda planeerimist suunataks teadlikumalt territooriumi kui terviku paremale struktureerimisele, kusjuures võetaks arvesse nende laialdaste alade potentsiaalseid võimalusi, mis on hõredalt asustatud või elanikest tühjenemas;

12. rõhutab, et äärealad ja geograafiliselt probleemsed piirkonnad (mägipiirkonnad, saared, hõredalt asustatud alad, äärepoolseimad piirkonnad ja kõrvalised piirilinnad) on oluliselt ebasoodsamas olukorras, kuna neil on piiratud juurdepääs üleeuroopalistele transpordikoridoridele; soovitab liikmesriikidel ääremaal asumisega seonduvate kulude vähendamiseks parandada kohalikke ühendusi ning tagada, et üleeuroopalised transpordivõrgud kataksid kogu ELi territooriumi; rõhutab sellega seoses riikidevaheliste maanteede suurt tähtsust kohalikule ja piirkondlikule arengule;

13. rõhutab üleeuroopalise transpordivõrgu suurt tähtsust äärepoolseimatele piirkondadele, arvestades asjaolu, et need piirkonnad on täielikult sõltuvad transpordivahenditest oma majandusliku arengu ja ligipääsetavus tagamiseks;

14. on arvamusel, et tõeline alt üles lähenemisviis, mille puhul täielikult kaasatakse otsustus- ja planeerimisprotsessi piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, äriringkonnad, kodanikuühiskonna sidusrühmad ja kohalik elanikkond, on eeltingimus selleks, et tagada üleeuroopalise transpordivõrgu projektide kiire rakendamine ja nende pikaajaline kestvus; nõuab, et see eeltingimus peab samaväärselt kehtima üleeuroopalise transpordivõrgu erinevate rahastamisviiside ja rahastamisallikate suhtes;

15. on seisukohal, et teave selle kohta, kuidas kasutatakse üleeuroopalise transpordivõrgu rahalisi vahendeid ja millist kasu sellest tulenevalt saadakse, ei ole kodanikele tihtipeale piisavalt nähtav; kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles välja töötama meetmeid, mis suurendaksid nende rahaliste vahendite eraldamise ja saavutatud tulemuste läbipaistvust.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS