Menetlus : 2008/2198(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0225/2009

Esitatud tekstid :

A6-0225/2009

Arutelud :

Hääletused :

PV 07/05/2009 - 9.1
CRE 07/05/2009 - 9.1
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0372

RAPORT     
PDF 163kWORD 86k
3. aprill 2009
PE 420.027v02-00 A6-0225/2009

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine ELi välissuhetes ning rahu tagamisel ja riigi ülesehitamisel

(2008/2198(INI))

Väliskomisjon

Raportöör: Libor Rouček

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta ELi välissuhetes ning rahu tagamisel ja riigi ülesehitamisel

(2008/2198(INI))

Euroopa Parlament,

–    võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklis 2, artikli 3 lõikes 2, artiklis 13, artikli 137 lõike 1 punktis i ja artiklis 141 sätestatud põhimõtteid;

–    võttes arvesse 7. detsembril 2000. aastal välja kuulutatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartat(1);

–    võttes arvesse 13. detsembril 2007. aastal Lissabonis allkirjastatud Lissaboni lepingut(2);

–    võttes arvesse 18. detsembril 1979. vastu võetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta;

–    võttes arvesse Pekingis 1995. aasta septembris toimunud neljandat naiste maailmakonverentsi, Pekingis vastu võetud deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning lõppdokumente, mis võeti vastu järgnevatel ÜRO erakorralistel istungjärkudel Peking +5 ja Peking +10, mis käsitlesid Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi rakendamise edasisi meetmeid ja algatusi, vastavalt 9. juunil 2000. aastal ja 11. märtsil 2005. aastal;

–    võttes arvesse nõukogus 18. juunil 2008. aastal vastu võetud aastatuhande arengueesmärke käsitlevat ELi tegevuskava;

–    võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 31. oktoobril 2000. aastal vastu võetud resolutsiooni 1325 (2000) ning 19. juunil 2008. aastal vastu võetud resolutsiooni 1820 (2008) naiste, rahu ja julgeoleku kohta;

–    võttes arvesse 23. ja 24. mail 2005. aastal toimunud üldasjade ja välissuhete nõukogu järeldusi Euroopa julgeoleku kohta;

–    võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta dokumenti „ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325, mida on tugevdatud resolutsiooniga 1820, rakendamine Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames”;

–    võttes arvesse nõukogu 13. novembri 2006. aasta järeldusi soolise võrdõiguslikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise edendamise kohta kriisiohjamisel(3);

–    võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta järeldusi, mis käsitlevad võitlust naistevastase vägivallaga, eelkõige EJKP raames, ja igasuguse naiste vastu suunatud diskrimineerimisega;

–    võttes arvesse 8. detsembri 2008. aasta dokumenti „Naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevate ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1325 ja 1820 rakendamine ELi poolt – laiaulatuslik lähenemisviis”;

–    võttes arvesse käimasolevat tööd seoses komisjoni talituste töödokumendiga „ELi tegevuskava väljatöötamine soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamiseks ELi välistegevuses”;

–    võttes arvesse Euroopa naabruspoliitika arengut alates 2004. aastast ja eriti komisjoni arenguaruandeid selle rakendamise kohta ning tegevuskavasid, mis on vastu võetud ühiselt Armeenia, Aserbaidžaani, Egiptuse, Gruusia, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Moldova, Maroko, Palestiina omavalitsuse, Tuneesia ja Ukrainaga;

–    võttes arvesse laienemist ja komisjoni arenguaruandeid;

–    võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone naiste mõjuvõimu suurendamise kohta rahvusvahelises ja arengupoliitikas ning nende rolli kohta julgeoleku ja rahu tagamisel, eriti 1. juuni 2006. aasta(4), 16. novembri 2006. aasta(5) ja 13. märtsi 2008. aasta(6) resolutsioone;

–    võttes arvesse oma resolutsioone Euroopa naabruspoliitika, ELi laienemisstrateegia ning ELi naaberriikide ja -piirkondade kohta;

–    võttes arvesse oma resolutsioone välisabivahendite kohta;

–    võttes arvesse oma 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni rahu saavutamise ja riigi ülesehitamise arenguperspektiivide kohta konfliktijärgses olukorras(7),

–    võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–    võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6-0225/2009),

A.  arvestades, et naiste inimõiguste järgimine ning naiste mõjuvõimu ja toimejõu suurendamine ei ole oluline ainult soolise ebavõrdsusega tegelemise ja tõelise soolise mõõtme lisamise seisukohast ELi välissuhetesse, vaid need teemad on olulised ELi välispoliitika eduka elluviimise seisukohast, sealhulgas abi, arengu, laienemise, naabruspoliitika, konfliktide lahendamise, julgeoleku ja rahu tagamise ning rahvusvahelise kaubanduse valdkondades;

B.   arvestades, et ehkki ELi liikmesriigid osalevad kõigis peamistes soolist võrdõiguslikkust ja naiste õigusi käsitlevates rahvusvahelistes raamistikes ning ELi tasandil on olemas mitmed poliitilised dokumendid, on tegelik pühendumine soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ja naiste mõjuvõimu suurendamise edendamisele välispoliitikas endiselt nõrk, olemasolevate poliitiliste dokumentide rakendamine tagasihoidlik ning soolise võrdõiguslikkuse küsimustele eraldatud eelarvevahendid ebapiisavad;

C.  arvestades, et vaatamata soolise võrdõiguslikkuse edendamise olulisele paranemisele viimastel aastatel, ei ole ELi institutsioonidel – s.t Euroopa Parlamendil, nõukogul ja komisjonil – piisavalt töötajaid konkreetselt soolise võrdõiguslikkusega seotud eesmärkide saavutamiseks välispoliitika ja laienemise valdkonnas ning enamik olemasolevatest soolise võrdõiguslikkusega tegelevatest töötajatest täidab lisaks sellele ühte või isegi kahte muud ülesannet;

D.  arvestades, et EL vajab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele terviklikku ja sidusat lähenemist,

Üldised tähelepanekud

1.  tunnistab, et ELi institutsioonid omistavad soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele ja naiste mõjuvõimu suurendamisele üha suuremat tähtsust, kuid rõhutab, et poliitiliste kohustuste reaalseks täitmiseks tuleb veel palju ära teha, ning toonitab vajadust eraldada selleks piisavad rahalised vahendid ja soolise võrdõiguslikkusega seotud eesmärkide täitmise eest vastutav personal;

2.   tuletab meelde, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks on vaja mitte üksnes kõrgetasemelisi poliitilisi avaldusi, vaid ka ELi ja liikmesriikide juhtide poliitilist tahet, eesmärkide tähtsuse järjekorda seadmist ning edusammude jälgimist;

3.   tunneb heameelt dokumendi „Naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevate ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1325 ja 1820 rakendamine ELi poolt – laiaulatuslik lähenemisviis” üle ning suuniste üle, mis käsitlevad naistevastast vägivalda ja võitlust kõikide naiste diskrimineerimise vormide vastu; kutsub liikmesriike, kes ei ole veel võtnud seoses Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1325 vastu riiklikke tegevuskavasid, seda kiiresti tegema, nagu nõudis Julgeolekunõukogu; kutsub komisjoni andma tehnilist abi ja toetust kolmandatele riikidele, kes soovivad töötada välja riiklikke strateegiaid eespool nimetatud Julgeolekunõukogu resolutsioonide rakendamiseks;

4.   tunneb heameelt selle üle, et Euroopa julgeolekustrateegia läbivaadatud tekst sisaldab viidet eespool nimetatud Julgeolekunõukogu resolutsioonidele 1325 ja 1820, samuti resolutsioonile 1612 (2005);

5.  kutsub komisjoni üles kiirendama oma tööd ja esitama 2009. aasta juuliks tihedas koostöös liikmesriikide ja nõukogu sekretariaadiga ELi tegevuskava soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta ELi välistegevuses, mida kohaldataks 27 liikmesriigis ja läbirääkimistel kolmandate riikidega ning mille juurde kuuluksid tõhusad järelevalvevahendid;

6.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles lülitama soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist süsteemselt ELi poliitilisse dialoogi ja poliitilistesse aruteludesse partnerriikidega;

7.   palub, et parlamendi delegatsioonid käsitleksid suhetes kolmandate riikide parlamentidega soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise küsimusi; rõhutab kolmandate riikide parlamentidele toetuse ja abi pakkumise tähtsust, et tugevdada nende suutlikkust arvestada õigusloomealases töös soolise võrdõiguslikkuse aspekti;

8.   rõhutab kodanikuühiskonna organisatsioonide tähtsust naiste mõjuvõimu suurendamisel; kutsub komisjoni üles suunama neile piisavat rahalist toetust ja edendama naiste VVOde osalemist poliitilises dialoogis partnerriikidega ning rahuläbirääkimistel kogu maailmas;

9.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama poliitika sidusust; palub, et erinevad olemasolevad poliitikaraamistikud koondataks üheks soolist võrdõiguslikkust käsitlevaks ELi konsensuseks, mis hõlmab nii sise- kui välispoliitikat;

10. ergutab naiste ja meeste võrdsete võimalustega seotud küsimuste arutamiseks pidama korrapäraselt konverentse, millest võtaksid osa nii naistest kui ka meestest koosnevad delegatsioonid riigi parlamendi tasandil ning kus kehtestataks ka ühised strateegiad kõnealuse teemaga seotud projektide rakendamiseks;

11. palub komisjonil järjekindlamalt ja süsteemsemalt käsitleda ja tähtsustada soolist ebavõrdsust välisabivahendite kavandamisel ja rakendamisel, eriti seoses julgeolekusektori reformiks ettenähtud abiga; nõuab tungivalt soolise võrdõiguslikkusega seotud eesmärkide, meetmete ja rahastamise lisamist riiklikesse strateegidokumentidesse ning soolise võrdõiguslikkuse suuremat süvalaiendamist nende dokumentide abil; rõhutab vajadust tervikliku lähenemisviisi järele selliste välisabivahendite kasutamisel nagu ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend, stabiliseerimisvahend ning temaatilised programmid, nagu „Investeerimine inimestesse”, et saavutada paremini soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamisega seotud eesmärgid;

12. on seisukohal, et tervishoiusektorile ja seega tüdrukute ja naiste tervise jaoks eraldatud vahendid on ELi arengupoliitikaga seoses võetud kohustusi silmas pidades ebapiisavad; rõhutab vajadust eraldada välisabivahendite raames naiste tervishoiuprogrammidele täiendavad rahalisi vahendeid; juhib tähelepanu, et vastavalt kontrollikoja eriaruandele, mis käsitleb EÜ arenguabi tervishoiuteenustele Sahara-taguses Aafrikas (jaanuar 2009), ei ole selle piirkonna tervishoiusektori jaoks eraldatud summade osa EÜ kogu tervishoiuteenusteks antavast abist alates 2000. aastast suurenenud, kuigi aastatuhande arengueesmärkide 2007. aasta tulemuste tabelis määratletakse jätkuvalt, et selles piirkonnas on emade suremuse tase väga kõrge;

13. juhib tähelepanu asjaolule, et tõhus soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine nõuab tugevdatud koostööd rahastajate ja osalejate vahel, aruandlusmehhanisme ja riikide valitsuste suuremat vastutust arenguprotsessi eest; rõhutab seoses sellega lisandväärtust, mida annavad EÜ/ÜRO partnerlus soolise võrdõiguslikkuse edendamise valdkonnas arengu ja rahu saavutamiseks ning sooküsimusi arvesse võtvad eelarvealgatused; väljendab heameelt naiste, rahu ja julgeoleku rakkerühma loomise üle, mis on ette nähtud Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1325 ja 1820 ELi-poolse rakendamise terviklikus lähenemisviisis;

14. rõhutab vajadust keskenduda mitte üksnes naistele, vaid ka meeste ja naiste vahelistele suhetele, mis tekitavad ja põlistavad soolist ebavõrdsust; on arvamusel, et seetõttu peaksid projektid võtma arvesse nii naisi kui ka mehi;

15. rõhutab, et EL peaks pöörama erilist tähelepanu kõige ebasoodsamas olukorras ja sotsiaalselt tõrjutud naistele, eriti puudega naistele, pagulastele ja vähemusrühmadesse kuuluvatele naistele;

16. kutsub komisjoni üles jätkama menetluste, võrdlusaluste ja näitajate väljatöötamist, et tagada oma kohustuste täitmine seoses soolise võrdõiguslikkusega välispoliitikas;

17. on seisukohal, et soolise võrdõiguslikkuse instituut peaks alustama tööd niipea kui võimalik ning selle volitusi tuleks suurendada nii, et need hõlmaksid välispoliitikat;

18. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles viima ellu Brüsseli üleskutset tegeleda konflikti ajal ja konfliktijärgselt ilmnenud seksuaalse vägivalla probleemidega;

19. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid, et ennetada ja tõkestada inimkaubandust;

20. rõhutab, et vägistamist ja seksuaalset vägivalda kasutatakse sõjarelvana; rõhutab, et nende eest tuleks karistada nagu sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude eest; nõuab, et toetataks rohkem ohvritele mõeldud programme;

21. rõhutab vajadust kasutada ELi partnerlust ÜROga, rakendades viimase ülemaailmseid ekspertteadmisi soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise edendamisel eesmärgiga suurendada ELi poliitika ja abi tulemuslikkust ja mõju, ning vajadust tagada partnerriikidele nende vastavate kohustuste täitmiseks antava välisabi sidusus;

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine ELi otsuste tegemisel

22. on seisukohal, et praegu komisjonis ja nõukogus soolise võrdõiguslikkuse küsimusega tegelevate töötajate arv ei ole piisav; kutsub nimetatud institutsioone üles määrama ELi välistegevuse eest vastutavatesse struktuuridesse rohkem töötajaid, kelle konkreetne ülesanne oleks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine ja naiste mõjuvõimu suurendamine;

23. märgib, et komisjonis ja nõukogus kõrgetel ametikohtadel töötavate naiste arv on endiselt väike, ning nõuab eelkõige suuremaid jõupingutusi naiste arvu suurendamiseks ELi delegatsioonide juhtide ja ELi eriesindajate hulgas; rõhutab, et tulevases välisteenistuses tuleks tagada meeste ja naiste vaheline parem tasakaal, eriti kõrgetel ametikohtadel, ning selle teenistusse tuleks võtta rohkem soolise võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevaid töötajaid;

24. kutsub liikmesriike üles saatma EJKP missioonidele ja operatsioonidele rohkem naisi ning soovib naiste suuremat kaasamist kavandamise ja rakendamise kõikidel tasanditel ja kõikides etappides; rõhutab vajadust kaasata soolise võrdõiguslikkuse alaseid ekspertteadmisi missiooni või operatsiooni kavandamise väga varajases järgus ning töötajate süstemaatilise koolitamise tähtust soolise võrdõiguslikkuse alastes olulistes küsimustes enne nende lähetamist missioonidele või operatsioonidele;

25. märgib, et praegu tehakse suuri jõupingutusi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks EJKP kultuuri, muu hulgas soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kvantitatiivse mõõtme arendamise teel EJKPs (näiteks küsimustike, kontrollnimekirjade koostamise, EJKP operatsioonides osalevate meeste ja naiste arvu loendamise abil jne); rõhutab siiski vajadust töötada välja kvalitatiivne mõisteline raamistik, et mõista sotsiaal-majanduslikku konteksti, kus toimuvad EJKP missioonid (näiteks konfliktipiirkonnad), ja sooküsimustega seotud probleeme operatsioonide ja programmide rakendamisel;

26. tervitab sooküsimuste nõuniku määramist peaaegu kõikide Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide jaoks kooskõlas eespool nimetatud nõukogu 2006. aasta novembri järeldustega; rõhutab siiski, et sooküsimuste nõunikke võib takistada ELi kindlakujulise soolise võrdõiguslikkuse poliitika, eriti sooküsimuste alase teadlikkuse puudumine ja/või tahtmatus võtta arvesse nende olulisust ning sooküsimustega tegelemiseks mõeldud eelarveridade puudumine EJKP missioonide rahastamises;

27. avaldab kiitust algatustele, mille eesmärk on pakkuda EJKP missioonide ja staabi töötajatele soolise võrdõiguslikkuse alast koolitust, ning komisjoni olulistele püüdlustele koolitada eriti delegatsioonidesse kuuluvaid töötajaid; kordab, et kõik ELi välispoliitika kavandamise, planeerimise ja rakendamisega tegelevad töötajad peaksid saama piisavalt koolitust; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et kohustusliku koolituse läbivad kõik missioonide ja delegatsioonide töötajad, sealhulgas juhtkond, ning neile antakse suunised soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise küsimustes;

28. on veendunud, et EJKP missioonide kavandamisel tuleks rahuprotsessi kaasata kohalikke naisorganisatsioone, et toetuda konkreetsele panusele, mida nad on võimelised andma, ja tunnistada konfliktide eriomast mõju naistele;

29. rõhutab, et kvootide kehtestamine on praegu hädavajalik vahend soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks rahu- ja julgeolekumissioonidel, riiklike ja rahvusvaheliste ülesehitusprotsessidega seotud otsuste tegemisel ning naiste poliitilise kohaloleku tagamiseks läbirääkimistel;

30. rõhutab soolise võrdõiguslikkuse arvestamise tähtsust eelarvestamisel; juhib tähelepanu sellele, et soolist võrdõiguslikkust tuleks peamistes välisabivahendites arendada temaatilise küsimusena, sooküsimustele tuleks eraldada eraldi eelarvevahendid ning tuleks kindlaks määrata näitajad, millega mõõdetakse, kui tõhusalt eraldatud vahendeid kasutatakse;

31. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

ELT C 364, 18.12.2000.

(2)

ELT C 306, 17.12.2007.

(3)

www.consilium.europa.eu/ueDocs/cms_Data/docs/pressData/en/gena/91617.pdf

(4)

ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 287.

(5)

ELT C 314 E, 21.12.2006, lk 347.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0103.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0639.


naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ARVAMUS  (24.2.2009)

väliskomisjonile

soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta ELi välissuhetes ning rahu tagamisel ja riigi ülesehitamisel

(2008/2198(INI))

Arvamuse koostaja: Rodi Kratsa-Tsagaropoulou

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   tuletab meelde, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks on vaja mitte üksnes kõrgetasemelisi poliitilisi avaldusi, vaid ka ELi ja liikmesriikide juhtide poliitilist tahet, prioritiseerida eesmärke ning jälgida tehtud edusamme;

2.   märgib, et tehakse suuri jõupingutusi soolise võrdõiguslikkuse lähenemisviisi süvalaiendamiseks välissuhete poliitikavaldkonda ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikasse (EJKP), sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kvantitatiivse mõõtme arendamise teel (näiteks küsimustike, kontroll-nimekirjade ning meeste ja naiste arvu loendamise abil); rõhutab siiski vajadust töötada välja ka võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kvalitatiivne mõõde, keskendudes sotsiaal-majanduslikule kontekstile, milles toimuvad EJKP missioonid, ning sellele, kuidas saab soolise võrdõiguslikkuse aspekt aidata aktiivselt kaasa ELi poliitika ja missioonide tõhususele ning edukusele;

3.   palub nõukogul nimetada ametisse naiste õigustega tegelev Euroopa saadik, kes tugevdaks ELi kohustust suurendada naiste mõjuvõimu välis- ja arengupoliitikas;

4.   avaldab heameelt selle üle, et Euroopa julgeolekustrateegia läbivaadatud tekst sisaldab viidet ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele 1325 (2000), 1820 (2008) ja 1612 (2005) ning et Euroopa Liidu Nõukogu kiitis heaks kõikehõlmava lähenemisviisi naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevate ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1325 (2000) ja 1820 (2008) rakendamiseks ELis ning suunised, mis käsitlevad naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivalda ning võitlust nende diskrimineerimise kõigi vormide vastu;

5.   tervitab sooküsimuste nõuniku määramist peaaegu kõikide EJKP missioonide jaoks kooskõlas nõukogu 2006. aasta novembri järeldustega(1); rõhutab sellele vaatamata, et nende tööd võib takistada ELi kindlakujulise soolise võrdõiguslikkuse poliitika, eriti sooküsimuste alase teadlikkuse puudumine ja/või tahtmatus võtta arvesse nende olulisust ning sooküsimustega tegelemiseks mõeldud eelarveridade puudumine EJKP missioonide rahastamises; nõuab, et nähakse ette piisavad rahalised vahendid ja määratakse täistööajaga töötajad, ning juhib tähelepanu, et sooküsimused peaksid olema esindatud kõikidel juhtimistasanditel, nii Brüsselis kui ka operatsioonide toimumiskohtades;

6.   rõhutab, et vägistamist ja seksuaalset vägivalda kasutatakse sõjarelvana; rõhutab, et nende eest tuleks karistada nagu sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude eest; nõuab, et toetataks rohkem ohvritele mõeldud programme;

7.    palub komisjonil kutsuda jätkuvalt partnerriike ja ELi liikmesriike üles töötama välja ning rakendama ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000) käsitlevaid riiklikke tegevuskavu; rõhutab, et nimetatud tegevuskavade jaoks tuleks ette näha piisavad vahendid, järelevalve- ja aruandlusmehhanismid, sihttasemed ning ajakavad edusammude hindamiseks;

8.   märgib, et praegu on nõukogu peasekretäri / ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Javier Solana määratud 16 ELi esindajast ja saadikust vaid kaks naised; tuletab meelde nõukogu kohustust parandada soolist tasakaalu EJKP operatsioonides, ka kõrgema taseme juhtkonna tasandil, ning palub liikmesriikidel esitada rohkem naissoost kandidaate ÜVJP/EJKP tulevaste ülesannetega seotud ametikohtadele, eriti ELi eriesindaja ja missiooni juhi ametikohtadele;

9.   rõhutab ELi missioonidelt saadud õppetundide tähtsust, eriti seda, et soolise võrdõiguslikkuse aspekt tuleb integreerida operatsioonidesse juba teabe kogumise etapis ja et see tuleb esitada selgelt, konkreetselt ja praktiliselt; on arvamusel, et enne töötajate töökohtadele suunamist tuleb läbi viia sooküsimuste alane koolitus ning et esimesel võimalusel tuleb erikriteeriumide alusel välja valida ja määrata sooküsimustega tegelevad teabekeskused; rõhutab lisaks sellele, kui oluline on perioodiliste aruannete koostamine sooküsimuste kohta, et kontrollida soolise võrdõiguslikkuse mõõtme integreerimise missioonide edu ja hinnata sooküsimustega seotud olukorda operatsioonide toimumiskohas;

10. avaldab rahulolu selle üle, et riiklikes ja piirkondlikes strateegiadokumentides ning riiklikes näidisprogrammides viidatakse järjepidevalt soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste õigustele, kuid avaldab samas kahetsust, et sooküsimusi mainitakse sageli kui valdkondadevahelist probleemi, märkimata ära konkreetseid meetmeid, määratletud eesmärke ja ajakava või eraldatud eelarvelisi vahendeid; juhib tähelepanu vajadusele kaasata programmitöösse konfliktipiirkondades olevaid ja rahutagamises osalevaid naisi käsitlev kõikehõlmav lähenemisviis ning kutsub komisjoni üles süvalaiendama soolist võrdõiguslikkust oma arengukoostööabi valdkondades, nagu õigus, valitsemine, tervis ja haridus; kutsub tungivalt üles lisama sooküsimustega seotud tegevused ja eesmärgid tulevastesse strateegiatesse;

11. tuletab meelde vajadust süvalaiendada soolisi kaalutlusi konfliktide ennetamise, rahutagamisoperatsioonide ja konfliktijärgsete ülesehitustööde ning ka naabrus- ja arengukoostöö poliitika valdkonnas, et saavutada sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine, mis on inimõiguste olukorra parandamise ning vaesuse vastu võitlemise peamised vahendid;

12. on veendunud, et EJKP missioonide kavandamisel tuleks võtta arvesse kohalike naisorganisatsioonide kaasamist rahuprotsessi, et toetuda konkreetsele panusele, mida nad on võimelised andma, ja tunnistada konfliktide konkreetseid mõjusid naistele;

13. märgib, et kõik ELi välissuhete, laienemise ja arengupoliitikaga seotud rahastamisvahendid sisaldavad valdkondadevahelist viidet soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste õigustele, kuid eraldatud rahalised vahendid ja inimressursid ei tundu olevat piisavad; kutsub komisjoni üles suurendama soolise võrdõiguslikkuse eelarvet nimetatud poliitikavaldkondades, eraldama vahendeid soolise võrdõiguslikkuse küsimustele ja töötama välja näitajaid ning sihttasemeid, mille abil tulemusi mõõta;

14. on seisukohal, et komisjoni tervishoiusektorile ja seetõttu tüdrukute ja naiste tervise jaoks eraldatud vahendid on komisjoni arengupoliitikaga seoses võetud kohustusi silmas pidades ebapiisavad; juhib tähelepanu, et vastavalt Euroopa Kontrollikoja eriaruandele, mis käsitleb EÜ arenguabi tervishoiuteenustele Sahara-taguses Aafrikas (jaanuar 2009), ei ole Sahara-taguse Aafrika tervishoiusektori jaoks eraldatud summade osa EÜ kogu tervishoiuteenusteks antavast arenguabist alates 2000. aastast suurenenud, kuigi aastatuhande arengueesmärkide 2007. aasta tulemuste tabelis määratletakse veel siiski, et Sahara-taguses Aafrikas on emade suremuse tase väga kõrge; palub komisjonil suurendada oluliselt investeeringuid tervishoiusektorisse ja eriti aastatuhande viienda arengueesmärgi saavutamisse ning seksuaal- ja reproduktiivtervishoidu;

15. juhib tähelepanu, et tõhus soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine nõuab tugevdatud koostööd rahastajate ja osalejate vahel, aruandlusmehhanisme ja riikide valitsuste suuremat vastutust arenguprotsessi eest; rõhutab seoses sellega lisandväärtust, mida annavad EÜ/ÜRO partnerlus soolise võrdõiguslikkuse edendamise valdkonnas arengu ja rahu saavutamiseks ning sooküsimusi arvesse võtvad eelarvealgatused; väljendab heameelt naiste, rahu ja julgeoleku rakkerühma loomise üle, mis on ette nähtud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1325 ning 1820 ELi-poolse rakendamise terviklikus lähenemisviisis;

16. väljendab muret seoses sellega, kuidas komisjon kavatseb täita oma kohustust eraldada 20 % EÜ abist esmatasandi tervishoiule ja põhiharidusele; rõhutab tütarlaste hariduse ja nii tütarlaste kui ka poiste soolise võrdõiguslikkuse alase hariduse olulisust ning kutsub seega üles toetama rohkem soolise võrdõiguslikkuse alast haridust EÜ abiprogrammides.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

10.2.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

24

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Edit Bauer, Hiltrud Breyer, Edite Estrela, Ilda Figueiredo, Věra Flasarová, Claire Gibault, Lissy Gröner, Anneli Jäätteenmäki, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Urszula Krupa, Roselyne Lefrançois, Pia Elda Locatelli, Astrid Lulling, Siiri Oviir, Doris Pack, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Zita Pleštinská, Anni Podimata, Christa Prets, Teresa Riera Madurell, Eva-Riitta Siitonen, Eva-Britt Svensson, Britta Thomsen, Corien Wortmann-Kool, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Gabriela Creţu, Ana Maria Gomes, Donata Gottardi, Elisabeth Jeggle, Maria Petre

(1)

Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu järeldused – sekretariaadi dokument (14884/1/06 Rev1) soolise võrdõiguslikkuse edendamise ja süvalaiendamise kohta kriisijuhtimises. www.consilium.europa.eu/ueDocs/cms_Data/docs/pressData/en/gena/91617.pdf


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

31.3.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

37

2

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Sir Robert Atkins, Angelika Beer, Călin Cătălin Chiriţă, Véronique De Keyser, Jas Gawronski, Maciej Marian Giertych, Ana Maria Gomes, Anna Ibrisagic, Jelko Kacin, Helmut Kuhne, Vytautas Landsbergis, Johannes Lebech, Willy Meyer Pleite, Francisco José Millán Mon, Baroness Nicholson of Winterbourne, Raimon Obiols i Germà, Justas Vincas Paleckis, Ioan Mircea Paşcu, Béatrice Patrie, Alojz Peterle, Tobias Pflüger, João de Deus Pinheiro, Pierre Pribetich, Libor Rouček, Flaviu Călin Rus, Katrin Saks, Jacek Saryusz-Wolski, Hannes Swoboda, Konrad Szymański, Inese Vaidere, Geoffrey Van Orden, Andrzej Wielowieyski, Jan Marinus Wiersma, Zbigniew Zaleski, Josef Zieleniec

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Laima Liucija Andrikienė, Milan Horáček, Gisela Kallenbach, Tunne Kelam, Jules Maaten, Nickolay Mladenov, Rihards Pīks

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Brigitte Fouré

Viimane päevakajastamine: 23. aprill 2009Õigusalane teave