RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 95/93 ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta

24.4.2009 - (KOM(2009)0121 – C6-0097/2009 – 2009/0042(COD)) - ***I

Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Paolo Costa
(Lihtsustatud menetlus – kodukorra artikli 43 lõige 2 ja lõige 3)

Menetlus : 2009/0042(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A6-0274/2009

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 95/93 ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta

(KOM(2009)0121 – C6-0097/2009 – 2009/0042(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2009)0121);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 80 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6‑0097/2009);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ning artikli 43 lõikeid 2 ja 3;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6‑0274/2009),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Tagamaks, et suviseks lennuhooajaks 2009 jaotatud teenindusaegade kasutamata jätmise tagajärjel ei kaotaks lennuettevõtjad oma õigust nendele teenindusaegadele, on vaja selgelt ja ühemõtteliselt sätestada, et kõnealust lennuhooaega mõjutab majanduskriis.

(2) Tagamaks, et suviseks lennuhooajaks 2009 jaotatud teenindusaegade kasutamata jätmise tagajärjel ei kaotaks lennuettevõtjad automaatselt oma õigust nendele teenindusaegadele, on vaja selgelt ja ühemõtteliselt sätestada, et kõnealust lennuhooaega mõjutab majanduskriis.

Komisjon jätkab majanduskriisi mõju analüüsi lennundussektorile. Kui talvisel lennuhooajal 2009–2010 peaks olukord veelgi halvenema, teeb komisjon otsuse kõnealuse korra uuendamise kohta talvisel lennuhooajal 2010–2011.

 

 

(2 a) Komisjon jätkab majanduskriisi mõju analüüsi lennundussektorile. Kui enne 2009.–2010. aasta talvist sõiduplaaniperioodi peaks olukord veelgi halvenema, võib komisjon teha ettepaneku kõnealuse korra osalise või täieliku uuendamise kohta talvisel lennuhooajal 2010–2011. Selline ettepanek tuleks teha vaid juhul, kui see on osa määruse (EMÜ) nr 95/93 üldisest läbivaatamisest.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt

Artikkel 1

Määrus (EMÜ) nr 95/93

Artikkel 10c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 10 lõike 4 kohaldamisel nõustuvad koordinaatorid, et lennuettevõtjatel on suvisel lennuhooajal 2010 õigus samasugusele teenindusaegade sarjale, mis neile oli määruse kohaselt eraldatud suviseks lennuhooajaks 2009.

Artikli 10 lõike 4 kohaldamisel nõustuvad koordinaatorid, et lennuettevõtjatel on suvisel lennuhooajal 2010 õigus samasugusele teenindusaegade sarjale, mis neile oli määruse kohaselt eraldatud suviseks lennuhooajaks 2009.

Komisjon jätkab majanduskriisi mõju analüüsi lennundussektorile. Kui talvisel lennuhooajal 2009–2010 peaks olukord veelgi halvenema, teeb komisjon vastavalt artiklis 13 osutatud korrale otsuse kõnealuse korra uuendamise kohta talvisel lennuhooajal 2010–2011.

Komisjon jätkab majanduskriisi mõju analüüsi lennundussektorile. Kui talvisel lennuhooajal 2009–2010 peaks olukord veelgi halvenema, võib komisjon teha ettepaneku kõnealuse korra osalise või täieliku uuendamise kohta talvisel lennuhooajal 2010–2011.

SELETUSKIRI

Komisjoni ettepanek

Komisjon otsustas 10. märtsil 2009. aastal esitada ettepaneku muuta kiiremas korras määrust 95/93 lennujaamades teenindusaegade jaotamise kohta. Täpsemalt teeb komisjon ettepaneku peatada majanduskriisi tõttu ajutiselt eeskirja „kasuta või kaota” kohaldamine, millega sätestatakse, et lennuettevõtjad kaotavad kõnealustele teenindusaegadele varem omandatud õiguse juhul, kui nad ei kasuta teenindusaegu vähemalt 80 % sõiduplaani perioodist.

Komisjon rõhutab, et majanduskriis on viinud järsu reisijate- ja kaubaveo nõudluse languseni, millel on olnud negatiivne mõju lennuettevõtjatele. Komisjon on arvamusel, et kõnealustes erakorralistes tingimustes ei tohiks sundida lennuettevõtjaid teenindusaegade säilitamiseks lendama pooltühjade lennukitega, seda nii majanduslikel kui ka keskkonnaga seotud kaalutlustel. Eeskirja 80/20 kohaldamine on juba kahel korral ajutiselt peatatud olnud, nimelt pärast 2001. aasta terrorirünnakuid ning SARSi puhangut 2003. aastal, mis põhjustas samaväärse lennutranspordi nõudluse languse.

Kõnealust ajutist peatamist kohaldatakse ainult suvise lennuhooaja 2010 teenindusaegade jaotamisel. Teisisõnu säilitaksid lennuettevõtjad oma suvise lennuhooaja 2010 teenindusaegadele varem omandatud õiguse isegi juhul, kui nad kasutavad teenindusaegu vähem kui 80 % 2009. aasta sõiduplaani perioodist. Komisjoni ettepanekus esitatakse ühtlasi säte, millega võimaldatakse kõnealust meedet komiteemenetluse abil (tavaline regulatiivmenetlus) laiendada järgnevale talvisele hooajale.

Menetlus

Võttes arvesse komisjoni ettepaneku hilinenud esitamist ja selle sätetest tulenevaid ajalisi piiranguid, peab otsustamisprotsess olema kiire. Seetõttu otsustasid parlamendikomisjoni koordinaatorid kohaldada lihtsustatud menetlust kooskõlas parlamendi kodukorra artikli 43 lõikega 2.

Parlamendikomisjoni esimees, kes on raportöör, esitab seega pärast 31. märtsil parlamendikomisjonis toimunud arutelu õigusloomega seotud resolutsiooni projekti koos muudatusettepaneku(te)ga, mis kajastab/kajastavad arutelu tulemust, ning saadab need parlamendiliikmetele 31. märtsil. Seejärel määratakse 21 päeva pikkune tähtaeg, mille jooksul parlamendiliikmed vastuväiteid võivad esitada. Tähtaeg on järelikult 21. aprillil.

Juhul kui vastuväiteid esitab vähem kui 1/10 parlamendikomisjoni liikmetest (6 liiget), loetakse raport komisjonis vastuvõetuks ning see läheb otse täiskogu ette, kus selle üle ilma aruteluta hääletatakse. Kui aga vähemalt 1/10 liikmetest vastuväiteid esitab, tuleb selle üle hääletada erakorralisel komisjoni koosolekul, mis toimuks 22. aprillil Strasbourgis.

Samal ajal eespool nimetatud sammudega peab esimees mitteametlikult sidet nõukoguga, et jõuda kokkuleppele esimesel lugemisel. Niisuguse kokkuleppe sisu kajastuks täiskogus tehtud muudatusettepanekutes. Raport on päevakorras mais toimuval täiskogu istungil.

Sidusrühmade seisukohad

Raportöör kohtus peamiste sidusrühmadega mitmeid kordi. Kõnealustel kohtumistel ilmnes, et esmapilgul ühene ja vastuoludeta näiv ettepanek on tegelikult äärmiselt keerukas ja vaidlusi tekitav. Seega olid erinevad sidusrühmad väljapakutud meetme osas vastakal arvamusel. Lühidalt öelduna olid võrgustikku kuuluvad lennuettevõtjad tugevalt poolt, samas kui lennujaamade esindajad ja odavlennuettevõtjad väljendasid sügavat muret. Nende peamised argumendid olid järgmised:

võrgustikku kuuluvate lennuettevõtjate esindajad rõhutasid, et eeskirja 80/20 kohaldamise peatamine oli nõudluse järsu vähenemise tõttu absoluutselt vajalik. Lennuettevõtjatel tuleks lubada kärpida sellest tulenevat ülearust võimsust ilma oma teenindusaegu kaotamata. Teiste sõnadega ei tohiks lennuettevõtjaid sundida säilitama lende majanduslikult mittetasuval tasemel teenindusaegade kaitsmise eesmärgil. Nad väidavad, et ka tarbijate seisukohast on oluline säilitada lendude sihtpunktid, mis peaksid olema kättesaadavad ka majanduse elavdumisel ning mida teised peale võrgustikku kuuluvate lennuettevõtjate pakkuda ei suuda. Seniks võimaldaks määrus jaotada kasutamata teenindusajad ajutiselt teistele lennuettevõtjatele. Esindajad rõhutasid, et ettepanekuga välditaks seda, et Euroopa lennuettevõtjad, kellele ei ole majanduslike raskuste ületamiseks abi osutatud, kaotavad lennuteenindusajad põhilistele konkurentidele Hiinast, Indiast ja Jaapanist, kes said olulist riigitoetust.

Euroopa lennujaamade esindajad olid hoopis teistsugusel seisukohal. Nad rõhutasid, et lennuettevõtjad, kes tahaksid kõigis peamistes Euroopa lennujaamades teenindusaegu saada, ootavad pikas järjekorras. Seega võimaldaks väljapakutud meede olemasolevatel lennuettevõtjatel säilitada kasutamata teenindusajad, mille järele on nõudlus teiste lennuettevõtjate näol, takistades sellega lennujaamadel piiratud läbilaskevõimet kõige tõhusamal moel kasutada. Sellest tulenevad lennujaamade kulud (saamata jäänud tulude näol) oleksid tegelikkuses põhiliste lennujaamade toetuseks üksikutele lennuettevõtjatele olukorras, kus lennujaamad majanduskriisi tõttu juba niigi kannatavad. Lisaks juhiti tähelepanu sellele, et pakutud meede viib eelkõige sõlmpunktide ja piirkondlike lennujaamade vaheliste lendude vähenemiseni, millel on negatiivne mõju piirkondadele ja sealsete elanike liikuvusele. Lõpuks usuvad Euroopa lennujaamad, et pakutud meede on tugevalt konkurentsivastane, kuna see takistab tõhusatel lennuettevõtjatel turule tulemast, pidurdades sellega sektori kiiret ümberstruktureerimist ja võttes tarbijatelt suurema valiku ja konkureerivamate teenuste võimaluse.

Odavlennuettevõtjate esindajad nõustusid enamjaolt Euroopa lennujaamade esitatud väidetega. Nad kinnitasid, et lennundussektor tervikuna on praegu tugeva surve all, rõhutades, et kriis on odavlennuettevõtjaid vähem mõjutanud kui võrgustikku kuuluvaid lennuettevõtjaid. Paljud odavlennuettevõtjad on endiselt kasumis, jätkavad kasvu ja sooviksid saada peamistes lennujaamades rohkem lennuteenindusaegu. Nad väidavad, et komisjoni ettepanek takistaks konkurentsi, võimaldades võrgustikku kuuluvatel lennuettevõtjatel hoida teenindusaegu ilma neid kasutamata. Odavlennuettevõtjate väitel viib see väiksema lendude arvu ja kõrgemate piletihindadeni kui muidu.

Raportööri hinnang

Majanduskriisil on kahtlemata olnud negatiivne mõju lennundusele. See on üks väheseid punkte, mille osas sidusrühmad näivad üksmeelel olevat. Esitatud arvud näitavad võrreldes 2008. aastaga ligikaudu 5 % reisijate arvu langust ja 15 % kaubavedude arvu langust 2009. aastal. Majanduskriisi mõju lennutranspordile on halvem kui 2001. aasta terrorirünnakute või 2003. aasta SARSi puhangu mõju, kui eeskirja 80/20 kohaldamine esimest korda ajutiselt peatati.

Samas erineb tänane olukord 2001. või 2003. aasta olukorrast. Esiteks ei ole kriis vastupidiselt terrorirünnakutele ja SARSile spetsiifiliselt lennunduse keskne, vaid mõjutab majanduse kõiki osi globaalselt. Teiseks ei ole kriis seotud üheainsa sündmusega ning kui pärast 2001. ja 2003. aasta sündmusi oli ette näha paranemist, ei ole käesoleva kriisi edasist arengut ja kestust võimalik ette ennustada.

Eespool mainitu põhjal ei ole raportöör valmis heaks kiitma sätet, mis võimaldaks komisjonil komiteemenetluse teel pikendada ajutisi meetmeid järgnevale talvisele hooajale. Selle asemel tuleks olukorda uurida, eesmärgiga mõista sügiseks paremini kriisi olemust ja selle mõju, mis võimaldaks komisjonil vajaduse korral esitada uus ettepanek, mis võib hõlmata täiesti teistsuguseid vahendeid kui need, mida praegu ette nähakse. Kõnealust uut ettepanekut uuriks ja muudaks vajaduse korral uus parlamendikoosseis.

Väljapakutud meetme endaga seoses tuleks tasakaalustatud lahenduse leidmiseks arutada mitmeid asjaolusid, mis võtavad lisaks kõigi peamiste sidusrühmade muredele arvesse ka reisijate huve. Esiteks ei tohi niisugune lahendus viia kulude ja tulude ümberjaotamisele erinevate lennundussektori harude vahel, vaid see peaks tegelema kogu lennundussektori kui terviku probleemidega. Seetõttu ei ole eeskirja „kasuta või kaota” täiel määral kohaldamine olukorras, kus peamistes lennujaamades on endiselt olemas nõudlus lennuteenindusaegade järele, kohane, kuna see asetab pikaajalised lennuettevõtjad eelisolukorda tulust ilma jäävate lennujaamade, muude lennuettevõtjate, keda takistatakse varem jaotatud teenindusaegade nimel konkureerimast, ja reisijate ees, kes peaksid hakkama saama väiksema hulga lendudega kõrgema hinna eest. Lennuettevõtjatel peaks olema lubatud säilitada kasutamata teenindusajad vaid juhul, kui mõni muu lennuettevõtja neid teenindusaegu ei soovi.

Teisest küljest tuleb tegeleda võrgustikku kuuluvate lennuettevõtjate muredega. Selleks et majandustõusu algusest alates kasumit teenida, peavad nad praegu investeerima, jätkates hetkel mittetulusate lennuteenindusaegade kasutamist nende säilitamise eesmärgil. Isegi kui see on majanduslikus mõttes teenindusaegu omava ettevõtja jaoks põhjendatud, on see keskkonna seisukohast küsitav, kuna pooltühjad lennukid tekitavad kasvuhoonegaase. Selle taustal ja ühtlasi ka nendele lennuettevõtjatele teatud lohutuse pakkumiseks, kes seisavad silmitsi raskete majandusoludega, tehakse ettepanek kohandada eeskirja 80/20, võttes arvesse nõudluse vähenemist. Seega tuleks 80 % piirmäära alandada vastavalt reisijate arvu vähenemisele (mis on praegu hinnanguliselt 5 %) 75 %le.

Reisijate seisukohast tuleks komisjoni ettepaneku kaalumisel arvesse võtta veel ühte asjaolu, nimelt vajadust kaitsta piirkondlikke lennujaamu teenindavaid võrgustikku kuuluvaid lennuettevõtjaid, kes ühendavad Euroopa piirkondi majanduskeskustega. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku lisada säte, mille kohaselt lennuettevõtjad, kes suudavad kasutada ära eeskirja „kasuta või kaota” (koos madalama piirmääraga) alusel loovutatud teenindusajad, peavad võtma kohustuse teenindada sama turgu vähemalt kahe hooaja vältel. Teiste sõnadega läheks juhul, kui lennujaama teenindusaega ei kasutata vähemalt 75 % juhtudest, see uuesti jaotamisele vaid siis, kui ükski lennuettevõtja, sealhulgas endine omanik, ei soovi seda omandada ja teenindada sama sihtpunkti vähemalt kahe vastava lennuhooaja jooksul.

Lõpetuseks usub raportöör, et määrus lennuteenindusaegade jaotamise kohta nõuab lähitulevikus üldist läbivaatamist, mille käigus lahendatakse muuhulgas konkurentsiküsimused ja teenindusaegade omandi, kauplemise ja muud küsimused. Kõnealuseid ajutisi meetmeid saaks kasutada teatud uuenduslike elementide katsetamiseks, mis võib hiljem üldise läbivaatamise osana püsivalt lisada. Selles kontekstis võib näiteks teha ettepaneku jaotada suvise hooaja 2010 kasutamata teenindusajad ümber enampakkumisel. Sellelaadsete turupõhiste meetmete lisamine peaks pikas perspektiivis viima lennujaamade piiratud läbilaskevõime palju tõhusama kasutamiseni.

MENETLUS

Pealkiri

Ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühised eeskirjad

Viited

KOM(2009)0121 – C6-0097/2009 – 2009/0042(COD)

EP-le esitamise kuupäev

10.3.2009

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

24.3.2009

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Paolo Costa

16.3.2009

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

31.3.2009

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

22.4.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

38

4

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gabriele Albertini, Etelka Barsi-Pataky, Erminio Enzo Boso, Paolo Costa, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Christine De Veyrac, Petr Duchoň, Saïd El Khadraoui, Emanuel Jardim Fernandes, Francesco Ferrari, Brigitte Fouré, Georg Jarzembowski, Stanisław Jałowiecki, Timothy Kirkhope, Dieter-Lebrecht Koch, Sepp Kusstatscher, Jörg Leichtfried, Eva Lichtenberger, Erik Meijer, Josu Ortuondo Larrea, Reinhard Rack, Ulrike Rodust, Gilles Savary, Brian Simpson, Dirk Sterckx, Ulrich Stockmann, Michel Teychenné, Silvia-Adriana Ţicău, Georgios Toussas, Yannick Vaugrenard, Armando Veneto, Lars Wohlin, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Zsolt László Becsey, Johannes Blokland, Nathalie Griesbeck, Lily Jacobs, Elisabeth Jeggle, Antonio López-Istúriz White, Rosa Miguélez Ramos, Dominique Vlasto

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Francesco Enrico Speroni