Menetlus : 2009/0027(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0279/2009

Esitatud tekstid :

A6-0279/2009

Arutelud :

PV 06/05/2009 - 12
CRE 06/05/2009 - 12

Hääletused :

PV 07/05/2009 - 9.8
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0379

RAPORT     ***I
PDF 270kWORD 331k
29. aprill 2009
PE 421.403v02-00 A6-0279/2009

Ettepanek võtta vastu Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomise kohta

(KOM(2009)0066 – C6-0071/2009 – 2009/0027(COD))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöör: Jean Lambert

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
  eelarvekomisjoni ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomise kohta

(KOM(2009)0066 – C6-0071/2009 – 2009/0027(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2009)0066);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artikli 63 lõikeid 1 ja 2 ning artiklit 66, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0071/2009);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A6-0279/2009),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  rõhutab, et 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 47 sätteid, mis käsitlevad eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist(1) kohaldatakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti asutamise suhtes; rõhutab, et kui seadusandja otsustab niisuguse ameti loomise kasuks, alustab Euroopa Parlament läbirääkimisi teiste eelarvepädevate institutsioonidega, et saavutada selle ameti rahastamise osas kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppe asjakohaste sätetega õigeaegne kokkulepe;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Varjupaigaküsimustes tehtava praktilise koostöö eesmärk on lähendada liikmesriikide varjupaigaalaseid otsustusmenetlusi ELi õigusraamistiku kohaselt. Praktiline koostöö on viimaste aastate jooksul oluliselt laienenud: näiteks on kujundatud ühine lähenemisviis päritoluriiki käsitlevale teabele ja koostatud Euroopa ühine varjupaigaalane koolituskava.

(5) Varjupaigaküsimustes tehtava praktilise koostöö eesmärk on lähendada liikmesriikide varjupaigaalaseid otsustusmenetlusi ELi õigusraamistiku kohaselt ja parandada nende kvaliteeti. Praktiline koostöö on viimaste aastate jooksul oluliselt laienenud: näiteks on kujundatud ühine lähenemisviis päritoluriiki käsitlevale teabele ja koostatud Euroopa ühine varjupaigaalane koolituskava.

Selgitus

Ameti eesmärk peaks olema ka otsuste tegemise kvaliteeti kõigis liikmesriikides parandada, mitte üksnes neid lähendada.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Liikmesriikidele, kelle riiklik varjupaigasüsteem on eelkõige riigi geograafilise asendi või demograafilise olukorra tõttu sattunud erilise ja ebaproportsionaalse surve alla, osutab amet abi, rakendades solidaarsusmehhanisme, mille eesmärk on vabatahtlikkuse ja kooskõlastatud tegevuse põhimõttel paremini suunata rahvusvahelise kaitse alla võetavate isikute jaotumist liikmesriikide vahel, jälgides samal ajal, et varjupaigasüsteemi ei kuritarvitataks.

(6) Liikmesriikidele, kelle riiklik varjupaigasüsteem on eelkõige riigi geograafilise asendi või demograafilise olukorra tõttu sattunud erilise ja ebaproportsionaalse surve alla, osutab amet abi, rakendades siduvaid solidaarsusmehhanisme, mille eesmärk on mittediskretsionaarseid, läbipaistvaid ja ühemõttelisi eeskirju järgides paremini suunata rahvusvahelise kaitse alla võetavate isikute jaotumist liikmesriikide vahel, jälgides samal ajal, et varjupaigasüsteemi ei kuritarvitataks.

Selgitus

Sõnad „vabatahtlikkuse põhimõttel” ei aita näidata solidaarsust liikmesriikide suhtes, kes seisavad vastamisi nende riiklikule varjupaigasüsteemile avalduva erilise ja ebaproportsionaalse survega.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Amet peaks tegutsema tihedas koostöös ÜRO pagulaste ülemvolinikuga, et ülemvolinik saaks ametiga jagada oma erialateadmisi ja pakkuda abi. Selleks tuleks ÜRO pagulaste ülemvolinikule anda ameti tegevuses ametlik roll ning ta tuleks täiel määral kaasata ameti töösse. Samuti peaks amet tegutsema tihedas koostöös liikmesriikide pädevate asutustega, kes täidavad varjupaigaküsimustega seotud ülesandeid, riiklike sisserände- ja varjupaigateenistuste ning muude teenistustega, kasutades nende võimalusi ning erialateadmisi; samuti peaks ta tegutsema tihedas koostöös komisjoniga. Liikmesriigid peaksid tegema ametiga koostööd, et tagada selle eesmärkide saavutamine.

(9) Amet peaks tegutsema tihedas koostöös ÜRO pagulaste ülemvoliniku ja valitsusväliste organisatsioonidega, et nad saaksid ametiga jagada oma erialateadmisi ja pakkuda abi. Selleks tuleks ÜRO pagulaste ülemvolinikule ja valitsusvälistele organisatsioonidele anda ameti tegevuses ametlik roll ning nad tuleks täiel määral kaasata ameti töösse. Samuti peaks amet tegutsema tihedas koostöös liikmesriikide pädevate asutustega, kes täidavad varjupaigaküsimustega seotud ülesandeid, riiklike sisserände- ja varjupaigateenistuste ning muude teenistustega, kasutades nende võimalusi ning erialateadmisi; samuti peaks ta tegutsema tihedas koostöös komisjoniga. Liikmesriigid peaksid tegema ametiga koostööd, et tagada selle eesmärkide saavutamine.

Selgitus

Sõltumatud varjupaigaeksperdid, näiteks valitsusvälised organisatsioonid, projektide elluviijad, kohtunikud ja akadeemiliste ringkondade esindajad võivad anda olulise panuse varjupaigaküsimuste tugiameti töösse ja tagada selle eesmärkide täitmine, milleks on hästi toimiva Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomine.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Ameti haldusnõukogus peaksid olema esindatud komisjon ja liikmesriigid, et tõhusalt kontrollida ameti toimimist. Võimaluse korral peaks haldusnõukogu koosnema varjupaigapoliitika eest vastutavate riiklike asutuste operatiivjuhtidest või nende esindajatest. Haldusnõukogule tuleks anda asjakohased volitused, et koostada eelarvet, kontrollida selle täitmist, võtta vastu asjakohaseid finantseeskirju, kehtestada läbipaistev töökord ameti otsuste tegemiseks ning nimetada ametisse tegevdirektor. Selleks et ÜRO pagulaste ülemvolinik saaks täiel määral osaleda ameti töös, ning arvestades tema erialateadmisi varjupaigavaldkonnas, peaks ülemvolinik olema haldusnõukogu hääleõiguseta liige.

(14) Ameti haldusnõukogus peaksid olema esindatud komisjon ja liikmesriigid, et tõhusalt kontrollida ameti toimimist. Võimaluse korral peaks haldusnõukogu koosnema varjupaigapoliitika eest vastutavate riiklike asutuste operatiivjuhtidest või nende esindajatest. Haldusnõukogule tuleks anda asjakohased volitused, et koostada eelarvet, kontrollida selle täitmist, võtta vastu asjakohaseid finantseeskirju, kehtestada läbipaistev töökord ameti otsuste tegemiseks ning nimetada ametisse tegevdirektor. Selleks et ÜRO pagulaste ülemvolinik saaks täiel määral osaleda ameti töös, ning arvestades tema erialateadmisi varjupaigavaldkonnas, peaks ülemvolinik olema haldusnõukogu hääleõiguseta liige. Arvestades ameti ülesannete iseloomu ja tegevdirektori rolli, tuleks Euroopa Parlament kaasata kõnealusele ametikohale esitatavate kandidaatide valimisse.

Selgitus

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevdirektoril lasuvad mitmed olulised kohustused, kaasa arvatud suutlikkus koostada päritoluriikide kohta aruandeid. Oluline on see, et nimetatud ametikohal töötav isik vastaks ametialase pädevuse ja sõltumatuse kõrgeimatele normidele. Parlamendi tugevam kaasamine ametisse nimetamise menetlusse tagaks suurema demokraatliku aruandekohustuse. Selline kaasamine ei oleks vastuolus Euroopa Parlamendi rolliga eelarve järelevalvel, sest selline menetlus on kasutusele võetud juba ühe teise ELi ameti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti puhul.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Ameti täieliku iseseisvuse ja sõltumatuse tagamiseks peaks sellel olema oma eelarve, mille peamise tulu moodustab ühenduse toetus. Ühenduse eelarvemenetlust tuleks kohaldada ühenduse toetuse ja võimalike muude toetuste suhtes, mida makstakse Euroopa Liidu üldeelarvest. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda.

(16) Ameti täieliku iseseisvuse ja sõltumatuse tagamiseks peaks sellel olema oma eelarve, mille peamise tulu moodustab ühenduse toetus. Ametit tuleks rahastada vastavalt eelarvepädevate institutsioonide kokkuleppele jõudmisele, mis on sätestatud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta1. Ühenduse eelarvemenetlust tuleks kohaldada ühenduse toetuse ja võimalike muude toetuste suhtes, mida makstakse Euroopa Liidu üldeelarvest. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda.

 

¹ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

Selgitus

Viide vajadusele seoses ameti rahastamisega kahe eelarvepädeva institutsiooni kokkuleppele jõudmise järele, mis on ette nähtud institutsioonidevahelise kokkuleppega, tuleks lisada eelarveküsimusi käsitlevasse põhjendusse.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Oma eesmärgi saavutamiseks ja niivõrd, kuivõrd see on vajalik ameti ülesannete täitmiseks, peaks amet tegema koostööd muude ühenduse asutuste, eelkõige määrusega (EÜ) nr 2007/2004 asutatud Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (FRONTEX) ja määrusega (EÜ) nr 168/2007 asutatud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga. Samuti peaks amet asutamislepingu asjakohaste sätete alusel sõlmitud töökorra alusel tegema koostööd kolmandate riikide pädevate ametiasutuste, käesoleva määruse kohaldamisalas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide ning kolmandate riikidega.

(17) Oma eesmärgi saavutamiseks ja niivõrd, kuivõrd see on vajalik ameti ülesannete täitmiseks, peaks amet tegema koostööd muude ühenduse asutuste, eelkõige määrusega (EÜ) nr 2007/2004 asutatud Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (FRONTEX) ja määrusega (EÜ) nr 168/2007 asutatud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga. Samuti peaks amet asutamislepingu asjakohaste sätete alusel, pidades silmas varjupaika käsitlevate rahvusvaheliste ja ühenduse õigusnormide järgimist, sõlmitud töökorra alusel tegema koostööd kolmandate riikide pädevate ametiasutuste, käesoleva määruse kohaldamisalas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide ning kolmandate riikidega.

Selgitus

Ameti koostöö eesmärk kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega peaks olema tagada varjupaika käsitlevate rahvusvaheliste ja ühenduse õigusnormide täitmine.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Ameti eesmärgi saavutamiseks peaksid saama tema töös osaleda riigid, kes on sõlminud Euroopa Ühendusega lepingu, mille alusel nad on vastu võtnud ning kohaldavad käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas kehtivaid ühenduse õigusakte (näiteks Taani, Norra, Island ja Šveits). Kokkuleppel komisjoniga võib amet asutamislepingu sätete alusel sõlmida töökorra ka muude riikidega kui need, kes on sõlminud Euroopa Ühendusega lepingu, mille alusel nad on vastu võtnud ja kohaldavad ühenduse õigust. Sellegipoolest ei tohiks amet ühelgi juhul välja töötada iseseisvat välispoliitikat.

(18) Ameti eesmärgi saavutamiseks peaksid saama tema töös osaleda riigid, kes on sõlminud Euroopa Ühendusega lepingu, mille alusel nad on vastu võtnud ning kohaldavad käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas kehtivaid ühenduse õigusakte (näiteks Taani, Norra, Island ja Šveits). Kokkuleppel komisjoniga võib amet varjupaika käsitlevate rahvusvaheliste ja ühenduse õigusnormide järgimise eesmärgil sõlmida töökorra ka muude riikidega kui need, kes on sõlminud Euroopa Ühendusega lepingu, mille alusel nad on vastu võtnud ja kohaldavad ühenduse õigust. Sellegipoolest ei tohiks amet ühelgi juhul välja töötada iseseisvat välispoliitikat.

Selgitus

Sellega täpsustatakse kolmandate riikidega tehtava koostöö iseloomu, mis peaks piirduma varjupaika käsitlevate rahvusvaheliste ja ühenduse õigusnormide tagamisega.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a) Ameti suhtes tuleks kohaldada nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust1 (finantsmäärus), eelkõige selle artiklit 185.

 

1EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

Selgitus

Amet on loodud Euroopa Liidu detsentraliseeritud ametina ning seda rahastatakse vastavalt institutsioonidevahelisele kokkuleppele. See peaks kajastuma otsuses viidatud õiguslikes alustes.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. Seoses liikmesriikide ametiasutuste tehtavate otsustega rahvusvahelise kaitse alla võtmiseks esitatud üksikute taotluste kohta ei ole ametil otseseid ega kaudseid volitusi.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) varjupaiga või rahvusvahelise kaitse taotlejate päritoluriiki käsitleva teabe kogumist, kasutades kõiki asjakohaseid teabeallikaid nii valitsuste kui ka valitsusvälisel tasandil;

(a) varjupaiga või rahvusvahelise kaitse taotlejate päritoluriiki käsitleva asjakohase, usaldusväärse, täpse ja ajakohastatud teabe kogumist läbipaistval ja erapooletul viisil, kasutades kõiki asjakohaseid teabeallikaid nii valitsuste kui ka valitsusvälisel, rahvusvaheliste organisatsioonide ja ELi institutsioonide tasandil;

Selgitus

Arvestades, et kuna teavet tuleb koguda kõigist asjakohastest allikatest, tuleks ka aruandeid koostades tugineda kõigile asjakohastele allikatele. See ei tähenda mitte üksnes valitsusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide aruandeid, vaid ka rahvusvaheliste organisatsioonide (nt ÜRO pagulaste ülemvolinik ja ELi institutsioonid) aruandeid, parlamendikomisjonide külastusi kolmandatesse riikidesse, kust võivad tulla varjupaigaotsijad. Teavet tuleb koguda läbipaistval ja erapooletul viisil, ilma igasuguse poliitilise mõjutuseta.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) päritoluriike käsitlevat teavet koondava Interneti-portaali haldamist, arendamist ja hooldamist;

(b) päritoluriike käsitlevat teavet koondava Interneti-portaali haldamist, arendamist ja hooldamist, samuti sellele juurdepääsu ja selle läbipaistvuse tagamist;

Selgitus

Tuleb tagada, et ühine portaal oleks kättesaadav lisaks liikmesriikidele ka varjupaigataotlejatele. Et tagada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi harude võrdsus ja arvestades päritolualase teabe tähtsust staatuse määramisel, peab varjupaigataotlejatel ja nende juristidel olema juurdepääs samale teabele, millele on juurdepääs varjupaigaküsimustega tegelevatel riiklikel ametiasutustel.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) päritoluriike käsitleva teabe analüüsimist ning nende kohta aruannete koostamist.

(d) päritoluriike käsitleva teabe erapooletut analüüsimist ning nende kohta aruannete koostamist vastavalt punktile a, liikudes ühiste hindamiskriteeriumide suunas.

Selgitus

Arvestades, et kuna teavet tuleb koguda kõigist asjaomastest allikatest, tuleb ka aruandeid koostades tugineda kõigile asjaomastele allikatele. See ei tähenda mitte üksnes valitsusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide aruandeid, vaid ka rahvusvaheliste organisatsioonide (nt ÜRO pagulaste ülemvolinik ja ELi institutsioonid) aruandeid, parlamendikomisjonide külastusi kolmandatesse riikidesse, kust võivad tulla varjupaigaotsijad. Teavet tuleb koguda läbipaistval ja erapooletul viisil, ilma igasuguse poliitilise mõjutuseta.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui liikmesriigi riiklik varjupaigasüsteem on eelkõige riigi geograafilise asendi või demograafilise olukorra tõttu sattunud erilise ja ebaproportsionaalne surve alla, kooskõlastab amet teabevahetust ja kõiki muid meetmeid seoses õigusaktide ja mehhanismide rakendamisega, mis käsitlevad Euroopa Liidus rahvusvahelise kaitse alla võetud isikute üleandmist ühest liikmesriigist teise vabatahtlikkuse alusel.

Kui liikmesriigi riiklik varjupaigasüsteem on eelkõige riigi geograafilise asendi või demograafilise olukorra tõttu sattunud erilise ja ebaproportsionaalne surve alla, kooskõlastab amet teabevahetust ja kõiki muid meetmeid seoses õigusaktide ja mehhanismide rakendamisega, mis käsitlevad Euroopa Liidus rahvusvahelise kaitse alla võetud isikute üleandmist ühest liikmesriigist teise.

Selgitus

Kui üleandmine toimub ainult vabatahtlikkuse alusel, ei aita see näidata solidaarsust liikmesriikide suhtes, kes seisavad vastamisi nende riiklikule varjupaigasüsteemile avalduva erilise ja ebaproportsionaalse survega.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Amet määrab kindlaks ja koostab koolitusprogramme riiklike haldus- ja kohtuasutuste töötajatele ning kõikidele liikmesriikide varjupaigavaldkonnas pädevatele riigiasutustele.

1. Amet määrab kindlaks ja koostab tihedas koostöös ÜRO pagulaste ülemvoliniku ja asjaomaste valitsusväliste organisatsioonidega koolitusprogramme riiklike haldus- ja kohtuasutuste töötajatele ning kõikidele liikmesriikide varjupaigavaldkonnas pädevatele riigiasutustele või valitsusvälistele organisatsioonidele.

Selgitus

Kõrgetasemelist koolitust ja ka sellest saadavat kasu suudavad pakkuda nii ÜRO pagulaste ülemvolinik kui ka mõned valitsusvälised organisatsioonid. Osades liikmesriikides on valitsusvälised organisatsioonid ametlikult varjupaigataotluse protsessi kaasatud.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Amet koostab ja haldab Euroopa õppekava varjupaigaküsimustes.

2. Amet koostab ja haldab Euroopa õppekava varjupaigaküsimustes, mis sisaldab vähemalt koolitust rahvusvahelise pagulasõiguse ja inimõiguste alaste õigusaktide ning standardite ning ELi varjupaigaküsimusi käsitleva õigustiku alal.

Selgitus

Euroopa õppekava varjupaigaküsimustes peab sisaldama põhjalikku koolitust rahvusvahelise pagulasõiguse ja inimõiguste alaste õigusaktide ning standardite alal, mis on ELi varjupaigaküsimusi käsitleva õigustiku aluseks.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4 - sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Erikoolitus käsitleb eelkõige:

 

4. Erikoolitus või temaatiline koolitus käsitleb eelkõige:

Selgitus

Üldine koolitus on Euroopa varjupaigaküsimuste õppekavva lisatud. Eespool esitatud loetelu hõlmab erikoolitust ja temaatilist koolitust.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Artikli 15 lõikes 3 nimetatud varjupaigaekspertide reservnimekirjas olevate isikute jaoks korraldab amet erikoolitusi nende ülesannete ja volituste kohta ning korrapäraseid õppuseid vastavalt ameti iga-aastases töökavas sisalduvale erikoolituste ja õppuste ajakavale.

6. Artiklis 15 nimetatud varjupaigaekspertide reservnimekirjas olevate isikute jaoks korraldab amet erikoolitusi nende ülesannete ja volituste kohta ning korrapäraseid õppuseid vastavalt ameti iga-aastases töökavas sisalduvale erikoolituste ja õppuste ajakavale.

Selgitus

Artikli 15 lõiget 3 ei ole olemas.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Koostöös liikmesriikidega võib amet korraldada koolitusüritusi liikmesriikide territooriumil.

7. Koostöös liikmesriikide ja valitsusväliste organisatsioonidega võib amet korraldada koolitusüritusi liikmesriikide territooriumil.

Selgitus

Vt muudatusettepaneku 16 selgitust.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet kooskõlastab teabevahetust ja kõiki muid meetmeid, mis on seotud pagulaste ümberasumisega Euroopa Liitu.

Amet kooskõlastab teabevahetust ja kõiki muid meetmeid, mis on seotud pagulaste ümberasumisega Euroopa Liitu, võttes arvese solidaarsuse ja koormuse jagamise põhimõtet.

Selgitus

Oluline on rõhutada solidaarsuse ja koormuse jagamise põhimõtet pagulaste ümberasumisega seotud teabevahetuse ja muude meetmete kontekstis.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 - lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

 

 

 

Oma pädevuse piires ja kooskõlas artikliga 47 võib amet teha tehnilistes küsimustes koostööd kolmandate riikidega, eelkõige nende riikide suutlikkuse suurendamiseks piirkondliku kaitse programmide raames.

Oma pädevuse piires ja kooskõlas artikliga 47 võib amet edendada kolmandate riikide suutlikkuse suurendamist piirkondliku kaitse programmide raames.

Selgitus

See selgitab kolmandate riikidega tehtava koostöö ulatust.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Erilise surve all olevate liikmesriikide vajaduste adekvaatseks hindamiseks kogub amet eelkõige liikmesriikide ja ÜRO pagulaste ülemvoliniku esitatud andmete põhjal vajalikku teavet, mille alusel määrata kindlaks, valmistada ette ja kehtestada erakorralised meetmed erilise survega toimetulemiseks eelkõige vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr (…/…) EÜ, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest.

1. Erilise surve all olevate liikmesriikide vajaduste adekvaatseks hindamiseks kogub amet eelkõige liikmesriikide, ÜRO pagulaste ülemvoliniku ja teiste asjaomaste organisatsioonide esitatud andmete põhjal vajalikku teavet, mille alusel määrata kindlaks, valmistada ette ja kehtestada erakorralised meetmed erilise survega toimetulemiseks eelkõige vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr (…/…) EÜ, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest.

Selgitus

Liikmesriikide vajaduste kohta võivad kasulikku ja täiendavat teavet anda ka teised asjaomased organisatsioonid, näiteks Rahvusvaheline Punase Risti Komitee.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Amet registreerib ja analüüsib liikmesriikide esitatud teabe alusel süstemaatiliselt andmeid selle kohta, millised struktuurid ja personal on liikmesriikide käsutuses eelkõige kirjaliku ja suulise tõlke korraldamiseks ning milline on liikmesriikide vastuvõtusuutlikkus, eesmärgiga anda kiiret ja usaldusväärset vastastikust teavet varjupaigaküsimuste eest vastutavatele riigiasutustele.

2. Amet registreerib ja analüüsib liikmesriikide esitatud teabe alusel süstemaatiliselt andmeid selle kohta, millised struktuurid ja personal on liikmesriikide käsutuses eelkõige kirjaliku ja suulise tõlke korraldamiseks ning abistamiseks esialgse teabe kogumisel, et toetada liikmesriike staatuse määramisel, ning milline on liikmesriikide vastuvõtusuutlikkus, eesmärgiga anda kiiret ja usaldusväärset vastastikust teavet varjupaigaküsimuste eest vastutavatele riigiasutustele.

Selgitus

Oluline ei ole mitte ainult kirjalikku ja suulist tõlget tegevate töötajate, vaid ka esialgseid küsitlusi teha aitavate töötajate arv, sest see mõjutab kindlasti otsuste tegemise kvaliteeti.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) võtab kasutusele varajase hoiatamise süsteemi, mille kaudu teatada liikmesriikidele suure hulga rahvusvahelise kaitse taotlejate võimalikust saabumisest;

 

(a) võtab kasutusele varajase hoiatamise süsteemi, mille kaudu teatada liikmesriikidele ja komisjonile suure hulga rahvusvahelise kaitse taotlejate võimalikust saabumisest;

 

 

Selgitus

Varajase hoiatamise süsteemi puhul tuleb viidata asjakohasele ühenduse õigusaktile, milles käsitletakse selliste pagulaste massilist saabumist, kelle hulgas võib olla rahvusvahelise kaitse taotlejaid, kuid süsteem ei peaks põhinema üksnes sellel õigusaktil.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a) rakendab komisjoni ettepaneku alusel siduva solidaarsusmehhanismi, et ümber jaotada sellistes liikmesriikides rahvusvahelise kaitse alla võetud isikuid, kelle varjupaigasüsteem on sattunud erilise või ebaproportsionaalse surve alla, konsulteerides selleks ÜRO pagulaste ülemvolinikuga ning järgides mittediskretsionaarseid, läbipaistvaid ja ühemõttelisi eeskirju;

Selgitus

Käesolevas artiklis tuleb samuti mainida rahvusvahelise kaitse alla võetavate isikute ümberjaotamise kava.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Amet koostab iga-aastase aruande varjupaigavaldkonna olukorra kohta Euroopa Liidus. Aruande koostamisel hindab amet, milliseid tulemusi on andnud käesoleva määruse alusel võetud meetmed ning esitab nimetatud tulemuste kohta üldise võrdlusanalüüsi, et anda liikmesriikidele parem ülevaade kasutusel olevatest headest tavadest ning parandada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kvaliteeti, ühtsust ja tõhusust.

1. Amet koostab iga-aastase aruande varjupaigavaldkonna olukorra kohta Euroopa Liidus. Aruande koostamisel hindab amet, milliseid tulemusi on andnud käesoleva määruse alusel võetud meetmed ning esitab nimetatud tulemuste kohta üldise võrdlusanalüüsi, et anda liikmesriikidele parem ülevaade kasutusel olevatest headest tavadest ning parandada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kvaliteeti, ühtsust ja tõhusust. Aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja komisjonile.

Selgitus

Aruande esitamine nendele institutsioonidele on oluline, et parandada selles esitatud teabe kasutamist ja aruandluskohustust teiste ELi institutsioonide ees.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Tihedas koostöös töörühmade ja komisjoniga võib amet koostada komisjoni taotlusel ning artiklis 30 sätestatud täitevkomitee arvamuse alusel tehnilisi dokumente, eelkõige suuniseid ja käsiraamatuid varjupaigaalaste ühenduse aktide rakendamise kohta.

2. Tihedas koostöös töörühmade ja komisjoniga võib amet koostada komisjoni taotlusel ning artiklis 30 sätestatud täitevkomitee arvamuse alusel tehnilisi dokumente, eelkõige suuniseid ja käsiraamatuid varjupaigaalaste ühenduse aktide rakendamise kohta. ÜRO pagulaste ülemvolinikul peaks ELi suuniste väljatöötamisel olema juhtiv roll, et tagada suuniste vastavus rahvusvahelistele standarditele. Valdkondades, mille kohta on juba olemas ÜRO pagulaste ülemvoliniku suunised, tuleks praktilises koostöös lähtuda nendest, et erinevusi praktikas vähendada.

Selgitus

ÜRO pagulaste ülemvolinik on juba koostanud arvukalt suuniseid pagulasi käsitlevate õigusaktide eri aspektide ja tavade kohta ning tal on selles valdkonnas ekspertteadmised, mida tuleks kasutada, et tagadat ELi õigusaktide kooskõla rahvusvaheliste standarditega, ning millest tuleks lähtuda, et erinevusi praktikas vähendada.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Euroopa Parlamendi taotlusel võib amet koostada aruandeid varjupaigaküsimusi käsitleva ELi õigustiku rahvusvahelise kaitsega seotud konkreetsete aspektide rakendamise kohta.

Selgitus

Euroopa Parlamendil on huvi õigusaktide rakendamise vastu, mille väljatöötamises ta on osalenud.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Kui liikmesriikidel ei ole võimalik pakkuda ameti tegevuse jaoks vajalikke erialateadmisi, võib amet nõuandva kogu erialateadmistele tuginedes astuda vajalikke samme selliste erialateadmiste hankimiseks asjaomase valdkonna ekspertidelt ja organisatsioonidelt.

Selgitus

Ameti tõhusaks toimimiseks peab ametil olema vajaduse korral võimalus hankida erialateadmisi väljastpoolt ELi, eriti siis, kui liikmesriigid ei suuda aidata.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Haldusnõukogu valib komisjoni esitatud nimekirjas olevate kandidaatide hulgast ameti tegevdirektori ning nimetab ta ametisse viieks aastaks. Enne ametisse nimetamist kutsutakse haldusnõukogu valitud kandidaat esinema Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ees ning vastama komisjoniliikmete küsimustele.

1. Haldusnõukogu valib käesolevas artiklis sätestatud koostöömenetluse kohaselt ameti tegevdirektori ning nimetab ta ametisse viieks aastaks. Direktor nimetatakse ametisse tema isiklike teenete, varjupaigaküsimustes omandatud kogemuste ning haldus- ja juhtimisoskuste põhjal. Koostöömenetlus on järgmine:

 

a) pärast avalikku kandideerimiskutset ja läbipaistva valikumenetluse järel komisjoni koostatud nimekirja alusel palutakse kandidaatidel enne ametisse nimetamist esineda nõukogu ja Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ees ning vastata küsimustele;

 

b) Euroopa Parlament ja nõukogu esitavad seejärel oma arvamused kandidaatide kohta ning teevad teatavaks oma eelistusjärjekorra;

 

c) neid seisukohti arvesse võttes määrab haldusnõukogu direktori ametisse.

Selgitus

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevdirektor vastutab päritoluriike käsitlevate aruannete koostamise eest. Oluline on see, et nimetatud ametikohal töötav isik vastaks ametialase pädevuse ja sõltumatuse kõrgeimatele standarditele. Parlamendi tugevam kaasamine ametisse nimetamise menetlusse tagaks suurema demokraatliku aruandekohustuse. Selline kaasamine ei oleks vastuolus Euroopa Parlamendi rolliga eelarve järelevalvel, sest selline menetlus on kasutusele võetud juba ühe teise ELi ameti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti puhul.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Haldusnõukogu teatab oma kavatsusest direktori ametiaega pikendada Euroopa Parlamendile. Ametiaja pikendamisele eelneva kuu jooksul võidakse tegevdirektor kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ees ning vastama komisjoniliikmete küsimustele.

3. Haldusnõukogu teatab oma kavatsusest direktori ametiaega pikendada Euroopa Parlamendile. Ametiaja pikendamisele eelneva kuu jooksul kutsutakse tegevdirektor esinema Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ees ning vastama komisjoniliikmete küsimustele.

Selgitus

Muudatusettepanekuga viiakse kooskõlla Euroopa Parlamendi roll direktori ametiaja pikendamisel ja direktori määramisel.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Kohalikel ametiasutustel on oluline roll ja teadmised varjupaigapoliitika valdkonnas ning nad tuleb kaasata nõuandvasse kogusse.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Amet on ühenduse asutus. Ta on juriidiline isik.

1. Amet on ühenduse asutus, mis on loodud vastavalt finantsmääruse artiklile 185. Ta on juriidiline isik.

Selgitus

Artiklisse ameti õigusliku määratluse ja staatuse kohta tuleks lisada viide finantsmääruse põhireeglile detsentraliseeritud ametite loomise kohta, mille kohaselt amet rajatakse.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele.

1. Oma tegevuse võimalikult suure läbipaistvuse tagamiseks töötab amet välja head haldustavad. Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele.

Selgitus

Komisjoni ettepaneku põhjenduses 13 ja artikli 2 lõikes 4 on ette nähtud, et amet peaks täitma oma ülesandeid tingimustes, mis võimaldavad tal toimida teabekeskusena, mida muu hulgas iseloomustab menetluste ja töömeetodite läbipaistvus. On oluline, et amet töötaks läbipaistval viisil, tagades asjakohaste dokumentide kättesaadavuse laiemale avalikkusele. Selles osas on kasulik mudel määruse, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, artiklis 17.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kokkuleppel komisjoniga ja niivõrd, kuivõrd see on vajalik ameti ülesannete täitmiseks, hõlbustab amet Euroopa Liidu välispoliitika raames oma tegevusega seotud küsimustes operatiivkoostööd liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel raames ning võib teha käesoleva määrusega reguleeritavates valdkondades tehnilistes küsimustes koostööd ka kolmandate riikide pädevate asutustega vastavalt töökorrale, mis on nimetatud asutustega sõlmitud kooskõlas asutamislepingu asjaomaste sätetega.

2. Kokkuleppel komisjoniga ning oma volituste raames ja niivõrd, kuivõrd see on vajalik ameti ülesannete täitmiseks, hõlbustab amet Euroopa Liidu välispoliitika raames oma tegevusega seotud küsimustes operatiivkoostööd liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel ning võib teha käesoleva määrusega reguleeritavates valdkondades tehnilistes küsimustes koostööd ka kolmandate riikide pädevate asutustega vastavalt töökorrale, mis on nimetatud asutustega sõlmitud kooskõlas asutamislepingu asjaomaste sätetega.

(1)

             ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.


SELETUSKIRI

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) loomise eesmärk on pakkuda vajalikku eksperttuge järjepideva ja kvaliteetse ühise Euroopa varjupaigapoliitika elluviimiseks. Teatavaid edusamme on tehtud liikmesriikidevahelise ajutise koostöö kaudu, kuid see ei ole järjepidev, ei paku jätkuvat tuge ega solidaarsusmehhanismide väljatöötamist ja elluviimist, mida peetakse erilise surve all olevate liikmesriikide toetamisel ülitähtsaks. Raportöör on veendunud, et kõnealuse uue tugiameti loomine annab liikmesriikidele lisandväärtust, eelkõige vastastikuse usalduse suurendamisel ja vastutuse jagamisel.

Vajadus sellise ameti järele määrati kindlaks 2004. aasta Haagi programmis, milles nähti ette, et amet tegeleb kõigi liikmesriikidevaheliste koostöövormidega, mis seostuvad Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga. Seda kohustust on mitmel korral üle korratud. 2008. aasta septembris võttis Euroopa Ülemkogu vastu Euroopa sisserände- ja varjupaigapakti, milles lepiti konkreetselt kokku kavatsuses „luua 2009. aastal Euroopa tugibüroo, mille eesmärk oleks hõlbustada teabe, analüüside ja kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel ning arendada praktilist koostööd varjupaigataotluste läbivaatamise eest vastutavate asutuste vahel”.

Euroopa Parlament on isegi märkinud, et varjupaigaküsimusi käsitleva ühenduse õigustiku(1) rakendamine peab olema järjepidevam, vähemalt elluviimise kvaliteedi puhul. Sama päritoluriigi nõuete vastuvõtmise määrad on liikmesriikides väga erinevad, mis tekitab küsimusi nõude esitajate päritoluriikide teabe kvaliteedi ja tõlgendamise kohta; raskustele võib viidata ka nõuete järjekord; mõnel liikmesriigil, eriti ELi lõunapiiril, on probleeme suure arvu inimeste saabumisega teatud aegadel ning kaitsevajadusega inimeste määramine võib olla keeruline; vastuvõtutingimuste kvaliteet on kahtlemata erinev, eelkõige suletud keskuste puhul. Need on vaid mõned parlamendi tõstatatud teemadest.

Seepärast on parlament toetanud Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomist(2). Komisjoni ettepaneku kohta muudatusettepanekute tegemisel on raportöör parlamendi nõudmisi arvesse võtnud. Nõudmised hõlmavad läbipaistvuse ja aruandekohustuse nõuet(3), ümberasumise toetuse pakkumist ja tuvastatud kaitsevajadustega inimeste vabatahtlikku riigisisest üleviimist, eksperdirühmade pakkumist erilise surve all olevatele liikmesriikidele, koolitusi ühtlaselt kõrge taseme saavutamiseks ning teabe kogumist päritoluriikide kohta.

Raportöör peab komisjoni ettepanekut üldiselt mõistlikuks. Selles on kindlaks määratud ameti eesmärk, selle konkreetsed praktilise koostööga seotud ülesanded, tugi erilise surve all olevatele liikmesriikidele, varjupaigatugirühmad ning teabe kogumine ja avaldamine. Selles on ka tehnilised osad varjupaigaküsimuste tugiameti struktuuri, rahastamise ja personali kohta ning üldsätete osa, mis hõlmab suhteid kolmandate riikidega ja teiste ühenduse ametitega (näiteks Frontex ja FRA) ning rahvusvaheliste asutustega.

Raportöör on seisukohal, et vajalikud eelarvemuudatused Euroopa Pagulasfondis võimaldavad piisavaid rahalisi vahendeid uue ameti jaoks selle loomise algetapis, kasutades pagulasfondi liikmesriikidevahelise koostöö jaoks eraldatud rahalisi vahendeid, asendades seni pigem juhusliku koostöö stabiilse institutsiooniga, mis on konkreetselt kavandatud pideva toe pakkumiseks. Rahaliste vahendite ümberjaotamine ei mõjuta riiklikku vahendite jaotust. Samuti tervitab raportöör ÜRO pagulaste ülemvolinikule esitatud ettepaneku erisätet rahalise toetuse andmise kohta, pidades silmas ÜRO pagulaste ülemvoliniku jaoks väljapakutud rolli varjupaigaküsimuste tugiametis.

Raportöör esitab vaid mõne valdkonna kohta muudatusettepanekud. Esiteks tuleb selgelt väljendada, et varjupaigaküsimuste tugiameti töö toimub rahvusvaheliste kaitse- ja inimõiguste alaste õigusaktide ning ELi õigustiku raamistikus. Teiseks tuleb kolmandate riikidega tehtava koostöö puhul väljendada selgemalt, mida see hõlmab, et tõsta nende riikide suutlikkust kohelda varjupaigataotlejaid ja pagulasi õiglaselt. Samuti on oluline tagada, et päritoluriigi teave saadaks asjaomaste ekspertteadmistega asutustelt ning et see oleks läbipaistev ja erapooletu. Suurendada võiks ka ekspertidest valitsusväliste organisatsioonide rolli, viitega haldusnõukogule ja võimalikule panusele eksperdirühmadesse. Kuna Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet on ELi amet, on ka Euroopa Parlamendi roll oluline. Raportöör on teadlik kõnealust teemat käsitlevast käimasolevast üldisest arutelust ja võimalikust vastuolust Euroopa Parlamendi kui eelarve järelevalvaja rolliga, siiski usub raportöör, et parlamendi rolli mõningane tugevdamine on võimalik.

Mis puutub käesoleva ettepaneku ajakavasse, on parlament teadlik kiire tegutsemise vajalikkusest, seda ka seepärast, et varjupaigaküsimuste tugiamet võiks aidata kaasa praegu läbivaadatava Euroopa ühise varjupaigapoliitika muude valdkondade edendamisele. Raportöör usub, et varajane kokkulepe tõhusa ettepaneku kohta on teostatav, mis võimaldaks varjupaigaküsimuste tugiametil tööd alustada 2010. aasta lõpuks.

(1)

Catania, Lambert, Roure, Pirker, Kudrycka.

(2)

Catania, Lambert, Pirker, Kudrycka.

(3)

Pirkeri raport.


eelarvekomisjoni ARVAMUS (23.4.2009)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomise kohta

(KOM(2009)0066 – C6-0071/2009 – 2009/0027(COD))

Arvamuse koostaja: Jutta Haug

LÜHISELGITUS

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomise vajadust märgiti juba 2004. aastal Haagi programmi raames. 2008. aasta septembris leppis Euroopa Ülemkogu kokku ameti loomise 2009. aastal Euroopa sisserände- ja varjupaigapakti raames. Euroopa Parlament on korduvalt avaldanud toetust ameti loomisele.

Kuigi arvamuse koostaja toetab ameti loomise poliitilisi eesmärke, peab ta siiski tõstatama mõningad küsimused seoses eelarvega.

1. Komisjoni hinnangul vajab amet ajavahemikus 2010–2013 umbes 40,25 miljonit eurot. Kuna on ette nähtud, et amet võtab üle mõned Euroopa Pagulasfondi ülesannetest, tehakse komisjoni hinnangul praegu Euroopa Pagulasfondi jaoks ettenähtud rahaliste vahendite ümberpaigutuse kaudu kättesaadavaks umbes 24 miljonit eurot. Ameti muid ülesandeid rahastatakse praegu 7,3 miljoni euro ulatuses Euroopa rändevõrgustiku kaudu. Nii on kogu ajavahemikuks tegelikkuses vajatava uue rahastamise kogusumma 8,86 miljonit eurot, mis ei tundu ülemäärane, kui arvestada, et komisjoni praegusel hinnangul kasvab kõnealuses ajavahemikus alamrubriigi 3a üldine varu umbes 176 miljoni euroni. Seega näib, et ettepanek ühildub kehtiva finantsraamistikuga, vaatamata sellele, et komisjon ei näinud Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit ette 2009. aasta jaanuaris Euroopa Parlamendile esitatud kehtivas finantsplaneerimise dokumendis.

Arvamuse koostaja tuletaks veel meelde, et detsentraliseeritud ametite loomine tähendab võimalust kasutada tegevuse rubriigi assigneeringuid halduskulude katmiseks. Lahendada tuleks küsimus seoses ametite teatud kulude rahastamisega rubriigi 5 kaudu. Alamrubriigi 3a kaudu kättesaadavad piiratud vahendid räägivad seesuguse toimimise kasuks, sest muidu ei ole võimalik rahastada muid Euroopa Parlamendi prioriteete. Arvamuse koostaja loodab, et reguleerivate ametite alane institutsioonidevaheline töögrupp võimaldab selles valdkonnas edasist arutelu.

2. Arvamuse koostaja on seisukohal, et komisjoni esitatud mõjuhinnang on sisuliselt ebakorrektne. Lisaks muudele nõrkustele näitab komisjoni hinnang, et otsustav kriteerium, mis viis järelduseni, et otsus luua detsentraliseeritud amet on parim, oli selle poliitiline teostatavus. Sellise kriteeriumi seadmine järelduse aluseks võrdub ütlemisega, et „parem on luua amet, sest õiguslooja tahab luua ameti”. Poliitilise otsuse tegeva õiguslooja poliitilist otsustusõigust kahjustamata ei ole vastuvõetav, et mõjuhinnang toetub sellisele oletusele. Kuna mõjuhinnangut käsitleva institutsioonidevahelise ühise lähenemisviisi artiklis 5 väidetakse, et mõjuhinnang peab andma tehnilist ja analüütilist teavet, mis on poliitilise otsuse aluseks, mitte ette nägema otsustajate poliitilist tahet, et nende otsust õigustada.

See ei ole esimene kord, kui komisjon esitab vasturääkiva mõjuhinnangu või tasuvusanalüüsi. Arvamuse koostaja on seisukohal, et Euroopa Parlament peaks kaaluma võimalust, et tulevikus saadaks komisjon oma mõjuhinnangud/tasuvusanalüüsid uue ameti loomise kohta kontrollikotta, et see saaks esitada arvamuse mõjuhinnangute kooskõlalisuse kohta sellise olukorra vältimiseks.

3. Arvamuse koostaja tahaks ka rõhutada, et Euroopa Parlamendi poliitilise surve tagajärjel sisaldab komisjoni ettepanek konkreetset artiklit, milles väidetakse, et kokkulepped ameti tegutsemistingimuste, antavate ruumide ning ameti halduse ja töötajate, aga ka nende perekondade suhtes kohaldatavate eeskirjade kohta nähakse ette asukohariigi ja ameti vahel sõlmitava asukohalepinguga. Tuleks rõhutada, et asukohaliikmesriik peab ameti ladusaks toimimiseks pakkuma parimaid võimalikke tingimusi, mille hulka kuuluvad ka transport ja väljaõpe.

Et vältida lisakulusid seoses peakorterite üleviimisega, nagu on juhtunud muude ametite, näiteks Euroopa Meresõiduohutuse Ameti puhul, tahaks arvamuse koostaja veenduda, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet alustab oma tööd – kasvõi ajutistes tingimustes – ainult niisuguses kohas, mis on liikmesriikidega kokku lepitud.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt

Lõige 2 a (uus)

Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

2 a. on seisukohal, et komisjoni oma ettepaneku põhjendamiseks esitatud mõjuhinnang on tõsiselt vastuoluline; palub komisjonil mõjuhinnangu läbi vaadata enne õigusloomemenetluse lõpetamist; kavatseb kontrollida võimalust, et tulevikus saadetaks mõjuhinnangud uute ametite loomise kohta kontrollikojale, kes peaks esitama arvamuse selle kooskõlalisuse kohta enne õigusakti ettepaneku esitamist;

Muudatusettepanek  2

Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt

Lõige 2 b (uus)

Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

2 b. rõhutab, et 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 47 sätteid kohaldatakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomise suhtes; rõhutab, et kui õiguslooja otsustab niisuguse ameti loomise kasuks, alustab Euroopa Parlament läbirääkimisi teise eelarvepädeva institutsiooniga, et jõuda selle ameti rahastamise küsimuses kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppe asjakohaste sätetega aegsasti kokkuleppele;

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Ameti täieliku iseseisvuse ja sõltumatuse tagamiseks peaks sellel olema oma eelarve, mille peamise tulu moodustab ühenduse toetus. Ühenduse eelarvemenetlust tuleks kohaldada ühenduse toetuse ja võimalike muude toetuste suhtes, mida makstakse Euroopa Liidu üldeelarvest. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda.

(16) Ameti täieliku iseseisvuse ja sõltumatuse tagamiseks peaks sellel olema oma eelarve, mille peamise tulu moodustab ühenduse toetus. Ametit rahastatakse vastavalt eelarvepädevate institutsioonide vahelisele kokkuleppele, mis on sätestatud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta1. Ühenduse eelarvemenetlust tuleks kohaldada ühenduse toetuse ja võimalike muude toetuste suhtes, mida makstakse Euroopa Liidu üldeelarvest. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda.

 

¹ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

Selgitus

Viide vajadusele seoses ameti rahastamisega kahe eelarvepädeva institutsiooni vahelise kokkuleppe sõlmimiseks, mis on ette nähtud institutsioonidevahelise kokkuleppega, tuleks lisada eelarveküsimusi käsitlevasse põhjendusse.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a) Ameti suhtes tuleks kohaldada nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust1 (finantsmäärus), ja eriti selle artiklit 185.

 

1EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

Selgitus

Amet on loodud Euroopa Liidu detsentraliseeritud ametina ning seda rahastatakse vastavalt institutsioonidevahelisele kokkuleppele. See peaks kajastuma otsuses viidatud õiguslikes alustes.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Amet on ühenduse asutus. Ta on juriidiline isik.

1. Amet on ühenduse asutus, mis on loodud kooskõlas finantsmääruse artikliga 185. Ta on juriidiline isik.

Selgitus

Artiklisse ameti õigusliku määratluse ja staatuse kohta tuleks lisada viide finantsmääruse põhireeglile detsentraliseeritud ametite loomise kohta, mille kohaselt amet rajatakse.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet alustab tegevust hiljemalt üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist.

Amet alustab tegevust hiljemalt üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist, eeldusel, et liikmesriigid on ameti asukoha kokku leppinud piisava ajavaruga, et peamine infrastruktuur oleks selles asukohas kasutusvalmis.

Selgitus

Kõnealuse täienduse eesmärk on ära hoida olukordi (nagu EMSA puhul), kus amet asutatakse esialgselt teises kohas kui selle lõplik asukoht ning hiljem tekivad seoses üleviimisega märkimisväärsed lisakulud.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Hiljemalt kolm aastat pärast artiklis 51 sätestatud kuupäeva tellib amet oma tegevuse tulemuste sõltumatu välishindamise vastavalt volitustele, mille talle on andnud haldusnõukogu kokkuleppel komisjoniga. Hinnatakse ameti tegevuse mõju varjupaigaküsimustes tehtavale praktilise koostööle ning Euroopa ühisele varjupaigasüsteemile. Eelkõige kaalutakse vajadust muuta või laiendada ameti ülesandeid, sealhulgas ka ülesannete sellise muutmise või laiendamise finantstagajärgi. Samuti antakse hinnang selle kohta, kas ameti haldusstruktuur on sobiv ameti ülesannete täitmiseks. Hindamisel võetakse arvesse nii ühenduse kui ka riikliku tasandi sidusrühmade seisukohti.

1. Hiljemalt kolm aastat pärast artiklis 51 sätestatud kuupäeva tellib amet oma tegevuse tulemuste sõltumatu välishindamise vastavalt volitustele, mille talle on andnud haldusnõukogu kokkuleppel komisjoniga. Hinnatakse ameti tegevuse mõju varjupaigaküsimustes tehtavale praktilise koostööle ning Euroopa ühisele varjupaigasüsteemile. Eelkõige kaalutakse vajadust muuta või laiendada ameti ülesandeid või lõpetada selle tegevus, kui ameti roll ühise varjupaigapoliitika teostamisel on muutunud üleliigseks, sealhulgas ka selliste tegevuste finantstagajärgi. Samuti antakse hinnang selle kohta, kas ameti haldusstruktuur on sobiv ameti ülesannete täitmiseks. Hindamisel võetakse arvesse nii ühenduse kui ka riikliku tasandi sidusrühmade seisukohti.

Selgitus

Kaaluda tuleks ka võimalust ameti sulgemiseks, nagu kõigi teiste ametite puhulgi.

MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomine

Viited

KOM(2009)0066 – C6-0071/2009 – 2009/0027(COD)

Vastutav komisjon

LIBE

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

9.3.2009

 

 

 

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Jutta Haug

20.9.2004

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

31.3.2009

22.4.2009

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

22.4.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

37

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Reimer Böge, Costas Botopoulos, Paulo Casaca, Vasilica Viorica Dăncilă, Brigitte Douay, Göran Färm, Szabolcs Fazakas, Vicente Miguel Garcés Ramón, Salvador Garriga Polledo, Ingeborg Gräßle, Nathalie Griesbeck, Catherine Guy-Quint, Jutta Haug, Ville Itälä, Anne E. Jensen, Alain Lamassoure, Janusz Lewandowski, Liene Liepiņa, Vladimír Maňka, Mario Mauro, Jan Mulder, Gianni Pittella, Margaritis Schinas, Esko Seppänen, Gary Titley, Helga Trüpel

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Bárbara Dührkop Dührkop, Michael Gahler, Marusya Ivanova Lyubcheva, José Javier Pomés Ruiz, Paul Rübig, Peter Šťastný

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Erna Hennicot-Schoepges, Astrid Lulling, Manolis Mavrommatis, Jean Spautz


MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomine

Viited

KOM(2009)0066 – C6-0071/2009 – 2009/0027(COD)

EP-le esitamise kuupäev

18.2.2009

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

LIBE

9.3.2009

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

AFET

9.3.2009

DEVE

9.3.2009

BUDG

9.3.2009

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

AFET

17.3.2009

DEVE

19.3.2009

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Jean Lambert

21.1.2009

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

16.3.2009

16.4.2009

27.4.2009

 

Vastuvõtmise kuupäev

27.4.2009

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

33

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Emine Bozkurt, Mihael Brejc, Michael Cashman, Carlos Coelho, Panayiotis Demetriou, Gérard Deprez, Bárbara Dührkop Dührkop, Claudio Fava, Armando França, Kinga Gál, Roland Gewalt, Jeanine Hennis-Plasschaert, Roselyne Lefrançois, Claude Moraes, Vladimir Urutchev

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Simon Busuttil, Elisabetta Gardini, Sophia in ‘t Veld, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jean Lambert, Antonio Masip Hidalgo, Nicolae Vlad Popa, Charles Tannock, Johannes Voggenhuber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Margrete Auken, Mariela Velichkova Baeva, Carmen Fraga Estévez, Anne E. Jensen, Helmuth Markov, Manolis Mavrommatis, Alexandru Nazare, Markus Pieper, Willem Schuth, Gabriele Zimmer

Viimane päevakajastamine: 30. aprill 2009Õigusalane teave