ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Regionaalarengu Fondi käsitlevat määrust (EÜ) nr 1080/2006 seoses marginaliseerunud kogukondadele ette nähtud elamumajandusmeetmete abikõlblikkusega

(KOM(2009)0382 – C7-0095/2009 – 2009/0105(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2009)0382);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 162, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0095/2009);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–   võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A7-0048/2009),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 1 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (1) Et tugevdada ühenduse majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, on vaja toetada teatavaid meetmeid, millega renoveerida olemasolevaid eluasemena kasutatavaid ehitisi liikmesriikides, mis liitusid Euroopa Liiduga 1. mail 2004 või pärast seda. Neid meetmeid saab võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1080/2006 (mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999) artikli 7 lõikes 2 sätestatud tingimustel. (1) Et tugevdada ühenduse majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, on vaja toetada teatavaid meetmeid, millega renoveerida olemasolevaid eluasemena kasutatavaid ehitisi liikmesriikides. Neid meetmeid saab võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1080/2006 (mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999) artikli 7 lõikes 2 sätestatud tingimustel. Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 3 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (3) Liikmesriikides, mille suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 7 lõiget 2, elavad paljud marginaliseerunud kogukonnad ka väljaspool linnapiirkonda. Seega on vaja elamumajandusmeetmete võtmiseks tehtavate kulutuste abikõlblikkuse kriteeriume laiendada nende kogukondade suhtes, kes elavad maapiirkondades. (3) Mitmes liikmesriigis elavad paljud marginaliseerunud kogukonnad ka väljaspool linnapiirkonda. Seega on vaja elamumajandusmeetmete võtmiseks tehtavate kulutuste abikõlblikkuse kriteeriume laiendada marginaliseerunud kogukondade suhtes, kes elavad maapiirkondades. Selgitus Uus säte marginaliseerunud kogukondadele suunatud elamumajandusmeetmete kohta peaks puudutama kõiki liikmesriike, mitte ainult neid, kes ühinesid ELiga pärast 1. maid 2004. Seepärast tuleks käesolevat põhjendust vastavalt muuta. Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 4 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (4) Olenemata sellest, kas need kogukonnad paiknevad linna- või maapiirkondades, peaks seal valitsevate erakordselt halva kvaliteediga elamistingimuste tõttu olema abikõlblikud ka need kulutused, mis tehakse olemasolevate majade asendamiseks uusehitistega. (4) Olenemata sellest, kas marginaliseerunud kogukonnad paiknevad linna- või maapiirkondades, peaks seal valitsevate erakordselt halva kvaliteediga elamistingimuste tõttu olema abikõlblikud ka need kulutused, mis tehakse olemasolevate majade renoveerimiseks ning asendamiseks, sealhulgas nende asendamiseks uusehitistega. Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 6 Komisjoni ettepanek Komisjoni ettepanek (6) Vastavalt ühiste põhimõtete 1. põhimõttele (selleks, et vältida eraldatuse ohtu) tuleks marginaliseerunud kogukondadele suunatud elamumajandusmeetmeid võtta integreeritud lähenemise raames, mis hõlmab meetmeid eelkõige haridus-, tervishoiu-, sotsiaal-, tööhõive- ja turvalisuse valdkonnas. (6) Vastavalt ühiste põhimõtete 1. põhimõttele (selleks, et vältida eraldatuse ohtu) tuleks marginaliseerunud kogukondadele suunatud elamumajandusmeetmeid võtta integreeritud lähenemise raames, mis hõlmab meetmeid eelkõige haridus-, tervishoiu-, sotsiaal-, tööhõive- ja turvalisuse valdkonnas. Selgitus Marginaliseerunud kogukondadele ette nähtud elamumajandusmeetmete eesmärk peaks olema edendada nende kogukondade jätkusuutlikku integreerimist. Olemasolevate hoonete renoveerimine ja asendamine peaks toimuma üksnes seda silmas pidades. Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 Määrus (EÜ) nr 1080/2006 Artikkel 7 – lõige 2 – esimene lõik   Komisjoni ettepanek Komisjoni ettepanek 2. Kulutused elamuehituseks, välja arvatud lõikes 1a sätestatud energiatõhususe ja taastuvenergiaga seotud kulutused, on abikõlblikud ainult nende liikmesriikide osas, kes ühinesid Euroopa Liiduga 1. mail 2004 või hiljem, ja seda järgmistel tingimustel: a) 2. Kulutused elamuehituseks, välja arvatud lõikes 1a sätestatud energiatõhususe ja taastuvenergiaga seotud kulutused, on abikõlblikud järgmistel tingimustel: (a) kulutused kavandatakse arvestades ühte järgnevatest raamistikest: (a) kulutused kavandatakse arvestades ühte järgnevatest raamistikest: (i) integreeritud lähenemine linnaplaneerimisele piirkondades, kus valitseb või mida ohustab olukorra füüsiline halvenemine ja sotsiaalne tõrjutus; (i) integreeritud lähenemine linnaplaneerimisele piirkondades, kus valitseb või mida ohustab olukorra füüsiline halvenemine ja sotsiaalne tõrjutus; (ii) integreeritud lähenemine marginaliseerunud kogukondadele. (ii) integreeritud ja jätkusuutlik lähenemine marginaliseerunud kogukondadele.   (aa) punkti a alapunktis i nimetatud kulutused on abikõlblikud ainult nende liikmesriikide puhul, kes ühinesid Euroopa Liiduga 1. mail 2004 või hiljem; punkti a alapunktis ii nimetatud kulutused on abikõlblikud kõikide liikmesriikide puhul. (b) Elamuehitusele tehtavateks kulutusteks eraldatakse kas maksimaalselt 3 % asjakohase rakenduskava jaoks ERFist eraldatavast kogusummast või 2 % ERFist eraldatavast kogusummast. (b) elamuehitusele tehtavateks kulutusteks eraldatakse kas maksimaalselt 3 % asjakohase rakenduskava jaoks ERFist eraldatavast kogusummast või 2 % ERFist eraldatavast kogusummast. Selgitus The problem that the current revision of the ERDF Regulation is trying to address -by introducing a new provision under article 7 point 2(a)(ii) - does not only concern those Member States that acceded to the EU on or after 1 May 2004. In reality, housing for marginalised communities -and notably for the Roma population- represents an issue of major concern in many of the EU-15 Member States. Moreover, and as a matter of principle, it is imperative that the obsolete distinction between "old" and "new" Member States does not cover this new measure under point 2(a)(ii), as it happens under the current regime for other housing interventions (point 2(a)(i)). Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu – muutmisakt Artikkel 1 Määrus (EÜ) nr 1080/2006 Artikkel 7 – lõige 2 – teine lõik – sissejuhatav lause   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Esimese lõigu punkti a alapunkti i kohaselt tehtavad kulutused piirduvad ühega järgmistest meetmetest: Esimese lõigu punkti a alapunktide i ja ii kohaselt tehtavad kulutused piirduvad järgmiste meetmetega: Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu – muutmisakt Artikkel 1 Määrus (EÜ) nr 1080/2006 Artikkel 7 – lõige 2 – kolmas lõik   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Esimese lõigu punkti a alapunkti ii kohaselt tehtavad kulutused võivad sisaldada olemasolevate hoonete asendamist uusehitistega. Esimese lõigu punkti a alapunkti ii kohaselt tehtavad kulutused võivad sisaldada olemasolevate hoonete renoveerimist või asendamist. Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 Määrus (EÜ) nr 1080/2006 Artikkel 7 – lõige 2 – neljas lõik   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Komisjon võib koostada loetelu kriteeriumitest, mida on vaja esimese lõigu punkti a alapunktis i osutatud valdkondade kindlaksmääramiseks ning loetelu abikõlblikest meetmetest vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 103 lõikes 3 osutatud korrale. Komisjon võtab vastu loetelu kriteeriumitest, mida on vaja esimese lõigu punkti a alapunktis i osutatud valdkondade kindlaksmääramiseks ning loetelu abikõlblikest meetmetest vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 103 lõikes 3 osutatud korrale. Selgitus Teeme ettepaneku taastada artikli 7 viimase osa eelmine versioon, et Euroopa Komisjon saaks jätkata talle määrusega antud esialgse kohustuse täitmist meetmete kriteeriumide hindamise ja määramise valdkonnas, eelkõige uute liikmesriikide elamumajanduskriteeriumide puhul, et tagada poliitika tõhusus ja lisandväärtus, võttes arvesse ka kulusid.

Praegune ülemaailmne majanduskriis on Euroopa Liidule suur proovikivi ning see eeldab ELi poliitikalt kiireid, paindlikke ja tulemuslikke meetmeid. Euroopa ühtekuuluvuspoliitika, mille rahalised vahendid programmiperioodil 2007–2013 on 347 miljardit eurot, on reaalmajanduses suurim investeeringute allikas, aidates Euroopal ja selle piirkondadel kriisi ületada ning taastada enesekindlus ja optimism.

Eelmise aasta novembris esitas Euroopa Komisjon kõikehõlmava Euroopa majanduse elavdamise kava, milles ühtekuuluvuspoliitikal on oluline roll. Esialgses etapis esitas komisjon ettepanekud vaadata läbi struktuurifonde käsitlevad kolm määrust programmiperioodil 2007–2013: üldmäärus, Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) määrus ja Euroopa Sotsiaalfondi määrus. Peamine eesmärk on stimuleerida projektide rakendamist ning kaitsta ja luua uusi töökohti arukalt tehtud investeeringute abil. Euroopa Parlament kiitis aprilli alguses heaks õigusaktide paketi ning sellega kehtestatud meetmed jõustusid juba mai lõpus. Majanduse elavdamise kava raames vastuvõetud meetmete rakendamise kohta esitatakse raport 2010. aasta teisel poolel.

ERFi määruse esimese muudatusettepanekuga laiendati abikõlblikkuse eeskirjade kohaldamisala, võimaldades kõikidel ELi liikmesriikidel ja piirkondadel investeerida eluasemete energiatõhususe ja taastuvenergia meetmetesse(1), ning kindlasummaliste kulude ja ühekordsete maksete kasutamist, et lihtsustada kulude deklareerimist ning võtta kasutusele rohkem tulemustel põhinev kulude hüvitamise süsteem.

22. juulil esitas Euroopa Komisjon uue meetmete kogumi, mille eesmärk on lihtsustada ühtekuuluvuspoliitika juhtimise eeskirju. Nendes muudatusettepanekutes käsitletakse üldmäärust ERFi, Euroopa Sotsiaalfondi ja ühtekuuluvusfondi kohta ning ERFi määrust.

ERFi määruse kohta tehtud uue ettepaneku (mis on käesoleva raporti teema) eesmärk on laiendada eluaseme meetmete abikõlblikkust uute liikmesriikide marginaliseerunud kogukondade kasuks.

Komisjoni ettepanek

Komisjon esitas muudatusettepaneku kõnealuse artikli 7 lõike 2 kohta, et võimaldada ERFi rahalist toetust elamumajandusmeetmeteks uutes liikmesriikides (EL12) elavate marginaliseerunud kogukondade kasuks. Kehtiva määruse kohaselt võib elamumajandusmeetmeid võtta vaid linnade arenduse ja olemasolevate hoonete renoveerimise raames. Kuna suurem osa uute liikmesriikide marginaliseerunud kogukondadest elab maapiirkondades ja turvakodudes, ei saa nad ERFi toetust erakordselt halva kvaliteediga eluasemete asendamiseks. Seetõttu saaks ERFi rahalise toetusega täiendada oluliselt olemasoleva Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) toetusi selles valdkonnas ning aidata samuti kaasa liikmesriikide pingutustele lahendada nende ebasoodsas olukorras olevate kogukondade toetustest ilmajäämise ja marginaliseerumise probleemi. Kulutused peaksid piirnema meetmetega olemasolevate mitmepereelamute ühiskasutatavate ruumide renoveerimiseks ning selliste olemasolevate hoonete renoveerimiseks või kasutusotstarbe muutmiseks, mis kuuluvad avalikule sektorile või mittetulundusühistutele ja mida kasutatakse madala sissetulekuga majapidamistele või erivajadustega isikutele ette nähtud eluasemetena.

Ettepaneku põhjendustes on ka eriviide romi elanikkonnale kui Euroopa suurimale marginaliseerunud kogukonnale Euroopas ning sealjuures märgitakse, et romidele kui sihtgrupile ettenähtud meetmetega ei tohiks jätta kõrvale teisi inimesi, kes on sarnases sotsiaalmajanduslikus olukorras.

Kõnealuse ettepanekuga rahalisi vahendeid ei suurendata ning see ei mõjuta ühenduse eelarvet. Ettepanekuga võimaldatakse uutel liikmesriikidel kasutada integreeritud lähenemisviisi raames ERFi lisaks muudele ressurssidele (EAFRD ja nende riiklikud vahendid), et lahendada eluaseme probleeme marginaliseerunud kogukondades.

Nõukogu seisukoht

Nõukogu tegi vaid väikesed muudatused, mille eesmärk oli lihtsalt komisjoni esitatud teksti sõnastust selgemaks muuta. Struktuurimeetmete töörühm tegi sellest tulenevalt täpse viite kulutuste abikõlblikkuse kohta ka olemasolevate eluasemete renoveerimise, mitte ainult nende asendamise puhul ning kustutas tekstist piirangu, mille kohaselt oli asendamine võimalik vaid uusehitistega.

ERFi määruse kohta esitatud muudatusettepaneku hindamine

Raportöör nõustub sellega, et ERFi määruse muutmise raames tuleb tegeleda marginaliseerunud kogukondade eluasemete probleemiga. Kuna kehtivaid sätteid ei saa kohaldada marginaliseerunud kogukondadele, kes elavad põhiliselt uute liikmesriikide maapiirkondades, täidetakse see lünk esildatud muudatusettepanekuga, et tegeleda asjakohasemalt kõnealuse elanikkonna halbade elutingimuste probleemiga.

Uue meetmega järgitakse subsidiaarsuse põhimõtet, laiendades uute liikmesriikide võimalusi elamumajandusmeetmete võtmisel marginaliseerunud kogukondades viisil, mida liikmesriigid peavad asjakohasemaks, ning säilitatakse sealjuures integreeritud lähenemisviis meetme rakendamise minimaalse tingimusena.

Pärast komisjoni ja nõukoguga toimunud mitteametlikku kolmepoolset kohtumist, mil mõlemad kinnitasid raportöörile uute sätete üldist kohaldamist, hoolimata põhjendustes esinevast selgesõnalisest viitest romidele, on raportöör arvamusel, et määruse kavandatud muudatus on väga positiivne. Raportöör tunneb heameelt, et nimetatud viitele lisatakse, et sellega ei tohiks jätta kõrvale teisi inimesi, kes on sarnases sotsiaalmajanduslikus olukorras, ning rõhutab, kui oluline on sellise lause lisamine. Raportöör tunnistab asjaolu, et romid moodustavad Euroopa suurima marginaliseerunud kogukonna, kuid rõhutab sellegipoolest, et on olemas ka muid kogukondi, eelkõige seaduslikud sisserändajad, kelle probleemidega tuleb asjakohaselt tegeleda, kuna sisserändest ja integratsioonist on saanud meie globaliseerunud maailmas igapäevane nähtus.

Euroopa Parlamendi raport

Määruse läbivaatamine toimub vastavalt kaasotsustamismenetlusele, mis annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule võrdsed õigused ja volitused komisjoni ettepanekut muuta.

Kuigi mõnede vanade liikmesriikide territooriumitel on samuti marginaliseerunud kogukondi, mida praegune säte võiks aidata, võtab raportöör arvesse asjaolu, et suurem osa liikmesriike toetab komisjoni ettepanekut esitatud kujul, ning otsustas seega põhjusel, et küsimus tuleb viivitamatult lahendada, kiita heaks kõik nõukogu esitatud muudatusettepanekud ning mitte esitada teksti kohta muudatusettepanekuid ega lisada midagi uut.

Raportöör palub samuti, et komisjon esitaks 2010. aasta lõpuks hinnangu kõnealuse sätte rakendamise kohta.

(1) Esialgses määruses sätestati rahaline toetus meetmeteks eluasemesektoris, sealhulgas energiatõhusus, kuid ainult uute liikmesriikide (EL12) puhul.