RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv vastastikuse abi kohta maksude, tollimaksude ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel

29.1.2010 - (KOM(2009)0028 – C6‑0061/2009 – 2009/0007(CNS)) - *

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Theodor Dumitru Stolojan


Menetlus : 2009/0007(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A7-0002/2010

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv vastastikuse abi kohta maksude, tollimaksude ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel

(KOM(2009)0028 – C6‑0061/2009 – 2009/0007(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2009)0028);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 93 ja 94, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0061/2009);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 113 ja 115;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7‑0002/2010),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a. Iga liikmesriik töötab oma teabevahetuse keskasutuse või teabevahetuse ülesannet täitma määratud teabevahetusasutuste jaoks välja asjakohase kontrollisüsteemi läbipaistvuse ja kulutõhususe nimel ning esitab iga-aastase järelevalve raames sellekohase avaliku aruande.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigi teabevahetuse keskasutuse, teabevahetuse asutuse või teabevahetuse üksuse (edaspidi taotluse esitanud asutus) taotlusel esitab taotluse saanud liikmesriigi teabevahetuse keskasutus, teabevahetuse asutus või teabevahetuse üksus (edaspidi taotluse saanud asutus) mis tahes teabe, mis võib olla asjakohane taotluse esitanud asutusele tema nõuete sissenõudmisel vastavalt artiklis 2 osutatule.

1. Teabevahetuse keskasutused vahetavad teiste liikmesriikide teabevahetuse keskasutustega mis tahes teavet, mis võib olla asjakohane nende nõuete sissenõudmisel vastavalt artiklis 2 osutatule.

Selgitus

Nõuete sissenõudmisel on väga tähtis ajategur. Nüüd, kui automaatne teabevahetus liikmesriikide vahel on muutumas normiks, ei näi olevat asjakohane kulutada väärtuslikku aega päringuga seotud teabevahetusele ning mõistlikum oleks kehtestada automaatse teabevahetuse kord.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teabevahetuse keskasutused vahetavad teavet, mis käsitleb muid riiklike maksuasutuste maksutagastusi peale käibemaksutagastuste, kui kõnealused tagastused on seotud teises liikmesriigis registreeritud isikutega ja käsitlevad summasid, mis on suuremad kui 10 000 eurot.

Teabevahetuse keskasutused vahetavad teavet, mis käsitleb muid riiklike maksuasutuste maksutagastusi peale käibemaksutagastuste, kui kõnealused tagastused on seotud teises liikmesriigis registreeritud isikutega.

Selgitus

Arvestades, et kogu asjaomane andmevahetus hakkab toimuma automatiseeritult, ei ole ilmselt asjakohane kehtestada teabevahetusel edastatavatele andmetele väärtuskünnist.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Taotluse esitanud asutuse ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ning taotluse saanud asutuse kehtestatud korras võivad taotluse esitanud asutuse volitatud ametnikud viibida artikli 4 lõikes 1 osutatud teabe vahetamiseks taotluse saanud liikmesriigi territooriumil toimuvate haldusuurimiste juures.

2. Taotluse esitanud asutuse ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ning taotluse saanud asutuse kehtestatud korras võivad taotluse esitanud asutuse volitatud ametnikud viibida käesolevas direktiivis osutatud teabe vahetamiseks taotluse saanud liikmesriigi territooriumil toimuvate haldusuurimiste juures.

Kui taotluse esitanud liikmesriigi ametnikud viibivad esimese lõigu kohaselt haldusuurimiste juures, võivad nad kasutada taotluse saanud liikmesriigi ametnikele antud inspekteerimisvolitusi, tingimusel et nad kasutavad nimetatud volitusi kooskõlas taotluse saanud liikmesriigi õigusnormidega.

Kui taotluse esitanud asutuse ametnikud viibivad esimese lõigu kohaselt haldusuurimiste juures, võivad nad vastava kokkuleppe korral kasutada taotluse saanud asutuse ametnikele antud inspekteerimisvolitusi, tingimusel et nad kasutavad nimetatud volitusi kooskõlas taotluse saanud asutuse liikmesriigi õigusnormidega.

Taotluse saanud liikmesriik käsitleb uurimise all oleva isiku mis tahes keeldumist järgimast taotluse esitanud liikmesriigi ametnike kontrollimeetmeid kui taotluse saanud liikmesriigi ametnike meetmetest keeldumist.

Kui taotluse esitanud asutuse ja taotluse saanud asutuse vahel on sõlmitud kokkulepe taotluse saanud asutuse ametiisikutele antavate inspekteerimisvolituste kohta, käsitleb taotluse saanud asutus uurimise all oleva isiku mis tahes keeldumist järgimast taotluse esitanud asutuse ametnike kontrollimeetmeid kui taotluse saanud asutuse ametnike meetmetest keeldumist.

Selgitus

Koostöö on tähtis, kuid veelgi tähtsam on liikmesriikide asutuste vaheline tõhus koostöö. Seetõttu on mõlemal liikmesriigil soovitav kokku leppida lähetatud ametiisiku inspekteerimisvolitustes ja selles, milliste toimingute juures ta võib viibida.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) saates tähitud kirjaga või elektrooniliselt tüüpvormi, millele on lisatud taotluse esitanud liikmesriigi juriidiline dokument või otsus; nimetatud tüüpvormina kasutatakse I lisas sätestatud vormi.

(b) saates tähitud kirjaga või elektrooniliselt tüüpvormi, millele on lisatud taotluse esitanud liikmesriigi juriidiline dokument või otsus või selle tõestatud koopia; nimetatud tüüpvormina kasutatakse I lisas sätestatud vormi.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on selgitada, et õigusasutuse või maksuasutuse väljastatud ja maksunõuetega seotud originaaldokumendi võib säilitada taotluse esitanud liikmesriik.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Taotluse saanud asutuse poolt sisse nõutud nõude kogusumma kantakse üle taotluse esitanud asutusele.

3. Taotluse saanud asutuse poolt sisse nõutud nõude kogusumma kantakse 14 päeva jooksul pärast taotluse saamist üle taotluse esitanud asutusele.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 23 a

Käesolevast direktiivist tulenevate meetmete järelevalve

 

Keskasutused esitavad igal aastal aruande eelmise maksustamisperioodi jooksul käesoleva direktiivi raames võetud koostöömeetmete kohta. Aruandes esitatakse vähemalt saadud ja esitatud taotluste arv, taotluste põhjal võetud meetmed, taotluste rahuldamisest keeldumise põhjused, taotluste käsitlemise kestused, nõudesummad ja tegelikult välja nõutud summad. Aruanne edastatakse arvamuse saamiseks Euroopa Parlamendile ja komisjonile.

Selgitus

Tuleks ette näha järelevalvevahend, mis võimaldab hinnata direktiivi tulemuslikkust ja prognoosida direktiivi tegelikul rakendamisel ilmnevaid probleeme.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 27 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon toetab liikmesriikidevahelist head koostööd ja tagab alalise järelevalve võimalike kaebuste üle seoses käesolevas direktiivis sätestatud teabevahetuse või liikmesriikide vahelise vastastikuse abiga nõuete sissenõudmisel.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 27 a

Komisjoni analüüs

 

Komisjon viib läbi liikmesriikide maksuseadustikes sätestatud ja praktikas kohaldatavate mitmesuguste maksude sissenõudmisvahendite (näiteks maksenõuded, kinnisvararegistritesse kantud tagasinõuded, kinnipidamisõigus, seadusest tulenevad jõustamistähtajad) võrdleva analüüsi, et edendada liikmesriikides maksude sissenõudmise parimate tavade rakendamist.

Selgitus

Praegu puudub endiselt võrdlev analüüs, mis võimaldaks uurida erinevaid maksude sissenõudmist reguleeriva õiguse jõustamise viise liikmesriikides. Selline võrdlev analüüs peaks stimuleerima liikmesriikide maksude sissenõudmise praktika (menetlused, vahendid, tähtajad) ühtlustamist.

SELETUSKIRI

1.  Ettepaneku taust

Ettepaneku eesmärk on parandada vastastikust abi maksude sissenõudmisel, eesmärgiga tõhustada ja parandada sissenõudmisabi liikmesriikide vahel. Teatud maksudega seotud nõuete sissenõudmisel liikmesriikide esitatud vastastikuse abi taotluste (mis põhinevad direktiivil 1976/308/EMÜ) arv on suurenenud 3000-lt taotluselt 2003. aastal rohkem kui 8000-le 2008. aastal. Summad, millega seoses abi taotleti, suurenesid kuus korda ning see suundumus näib jätkuvat senikaua, kuni kapitali ja isikute liikuvus suureneb.

2.  Vajadus nõukogu uue direktiivi järele

Uut nõukogu direktiivi vajatakse seetõttu, et sissenõudmise tõhusus on väga väike – tulemusliku sissenõudmise üldine määr on ainult umbes 5%. Olukorra parandamiseks tuleks liikmesriikide vahelist vastastikust abi parandada. Liikmesriigid mõistavad eelkõige hukka direktiivi 1976/308/EMÜ kohaselt nende kasutuses olevate õiguslike meetmete puudulikkust (aeglus, ebavõrdsus, kooskõlastamise puudumine, läbipaistmatus).

3.  Ettepaneku sisu

Oma ettepanekuga soovib komisjon parandada sissenõudmisabi süsteemi siseturul, tehes muudatusi neljas valdkonnas:

-     vastastikuse sissenõudmisabi kohaldamisala laiendamine muudele maksudele ja tollimaksudele, sealhulgas kohustuslikele sotsiaalkindlustusmaksetele;

-     nähakse ette: a) ühtsed juriidilised dokumendid, mis võimaldavad võtta täitemeetmeid või ettevaatusabinõusid, et vältida probleeme seoses teise liikmesriigi juriidiliste dokumentide tunnustamise ja tõlkimisega; b) teavitamise ühtne standardne vorm, millega teavitatakse nõuetega seotud dokumentidest teise liikmesriigi territooriumil;

-     lisaks soovitakse võimaldada liikmesriigi ametnikel viibida haldusasutuste ametiruumides ning osaleda aktiivselt haldusuurimistes teises liikmesriigis;

-     samuti nõue, et abitaotlused ja dokumendid edastatakse digitaalsel kujul ja elektroonilise võrgu kaudu.

4. Vaidlusalused küsimused

Raportöörile kättesaadava teabe kohaselt on ettepanekus esinevad teatud küsimused vastuolulised

§ Kohustuslike sotsiaalkindlustusmaksete lisamine vastastikuse abi kohaldamisalasse (artikli 2 lõike 2 punkt b).

Raportöör toetab ettepaneku seda aspekti, kuna selline kohaldamisala laiendamine on kooskõlas muude rahvusvaheliste sissenõudmisabi vahendite arenguga.

§ Ühe liikmesriigi ametiisikute viibimine teise liikmesriigi haldusasutuste ametiruumides ning osalemine haldusuurimistes (artikkel 6).

Mõned liikmesriigid võivad nõustuda mõttega, et välisriigi ametiisikud viibivad nende haldusasutuste ametiruumides, kuid nad ei ole nõus andma neile kontrollivolitusi ega õigust osaleda haldusuurimistes. Raportöör toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut seoses ühe liikmesriigi ametiisikute viibimisega teise liikmesriigi haldusasutuste ametiruumides. Need ametiisikud peaksid samuti saama kahe ametiasutuse vahelise kokkuleppe alusel osaleda haldusuurimistes ning haldusalastes kontrollides.

§ Taotluse esitanud liikmesriigis esmane täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument (artikli 11 lõige 2).

Ettepanek sisaldab ka nõudega seotud juriidilistest dokumentidest ja otsustest teavitamise alase ühtse tüüpvormi vastuvõtmise, mis peaks lahendama teisest liikmesriigist pärit juriidiliste dokumentide tunnustamise ja tõlkimisega kaasnevad probleemid. See ühtne juriidiline dokument lisatakse kõikidele sissenõudmistaotlustele. Vastavalt artikli 11 lõikele 2 a lisatakse taotluse saanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubavale ühtsele juriidilisele dokumendile esmane täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument, mis on koostatud eesmärgiga lubada täitemeetmete võtmist taotluse esitanud liikmesriigis ja mis on seotud nõudega, mille puhul sissenõudmisabi taotletakse.

Raportöör on seisukohal, et muudatusettepaneku eesmärk on selgitada, et õigusasutuse või maksuasutuse väljastatud ja maksunõuetega seotud originaaldokumendi võib säilitada taotlev liikmesriik. Taotluse esitanud liikmesriigis esmane täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument on üldjuhul originaaldokument, mille on väljastanud õigusasutus või maksuasutus, ning liikmesriikidele tuleks jätta võimalus säilitada originaal.

5.  Kokkuvõte

Raportöör toetab komisjoni ettepanekut, mille eesmärk on tõhustada ja parandada sissenõudmisabi liikmesriikide vahel. Muudatusettepanekuga soovib raportöör kinnitada täiendavalt õigusasutuse või maksuasutuse väljastatud ja maksunõuetega seotud originaaldokumendi staatust.

MENETLUS

Pealkiri

Vastastikune abi maksude, tollimaksude ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel

Viited

KOM(2009)0028 – C6-0061/2009 – 2009/0007(CNS)

EPga konsulteerimise kuupäev

16.2.2009

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

19.10.2009

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

CONT

19.10.2009

JURI

19.10.2009

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

CONT

1.10.2009

JURI

5.10.2009

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Theodor Dumitru Stolojan

21.7.2009

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

10.11.2009

1.12.2009

21.1.2010

 

Vastuvõtmise kuupäev

27.1.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

39

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Burkhard Balz, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Pascal Canfin, Nikolaos Chountis, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Markus Ferber, Elisa Ferreira, Vicky Ford, José Manuel García-Margallo y Marfil, Jean-Paul Gauzès, Sylvie Goulard, Enikő Győri, Liem Hoang Ngoc, Eva Joly, Othmar Karas, Wolf Klinz, Jürgen Klute, Werner Langen, Astrid Lulling, Arlene McCarthy, Ivari Padar, Alfredo Pallone, Anni Podimata, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Edward Scicluna, Peter Simon, Peter Skinner, Theodor Dumitru Stolojan, Ivo Strejček, Kay Swinburne, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Marta Andreasen, Sophie Briard Auconie, David Casa, Danuta Jazłowiecka, Arturs Krišjānis Kariņš, Philippe Lamberts, Andreas Schwab