Menetlus : 2009/0120(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0009/2010

Esitatud tekstid :

A7-0009/2010

Arutelud :

Hääletused :

PV 09/03/2010 - 6.5
CRE 09/03/2010 - 6.5
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0045

SOOVITUS     ***
PDF 141kDOC 68k
2. veebruar 2010
PE 430.418v02-00 A7-0009/2010

Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Atlandi kirdeosa rannikute ja vete kaitset saaste eest käsitleva koostöölepingu lisaprotokolli sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel

(KOM(2009)0436 – C7-0163/2009 – 2009/0120(NLE))

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Raportöör: Anna Rosbach

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Atlandi kirdeosa rannikute ja vete kaitset saaste eest käsitleva koostöölepingu lisaprotokolli sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel

(KOM(2009)0436 – C7-0163/2009 – 2009/0120(NLE))

(Nõusolekumenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2009)0436);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 175 lõiget 1 ja artikli 300 lõiget 2;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0163/2009);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule pealkirjaga „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–   võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 196 lõiget 2 ja artikli 218 lõike 6 punkti a;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 8;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni soovitust (A7-0009/2010),

1.  annab nõusoleku lisaprotokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.


SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Käesolev leping on üks piirkondlikest merd käsitlevatest lepingutest, mille EL on sõlminud mõningate liikmesriikide ja kolmandate naaberriikidega. Nimetatud lepingute võrgustiku moodustavad Helsingi konventsioon, Bonni leping, Barcelona konventsioon ning antud juhul ka Lissaboni leping, millest igaüks hõlmab ELi riikidega piirnevat erinevat mereala ning mille eesmärk on lepinguosaliste eraldi või ühine sekkumine mere- või rannikureostuse või reostusohu korral.

Lissaboni leping sõlmiti 1990. aasta oktoobris, kuid jäi jõustumata kahe lepinguosalise, Hispaania ja Maroko vahelise, lepingu artikli 3 punktis c nimetatud „lõunapiire“ (Lääne-Saharat) puudutava territoriaalvaidluse tõttu. Lepingu lisaprotokolli, millega lahendati erimeelsused ja leiti artikli 3 punktile c sobiv sõnastus, allkirjastasid Portugal, Hispaania, Prantsusmaa ja Maroko alles 2008. aasta mais, ning Euroopa Ühendus kirjutas sellele alla 25. märtsil.

Märkused

Tänu nimetatud lisaprotokolli sõlmimisele võib Lissaboni leping nüüd, 20 aastat pärast selle allkirjastamist, jõustuda.

Raportöör on teadlik, et ELi õiguse kolme merenduspaketiga, mis sõlmiti „Erika” ja „Prestige’iga” toimunud õnnetuste järel eeskätt reostusjuhtude ärahoidmiseks ja toimumise korral neile reageerimiseks, kehtestatakse normid ELi vete ja rannikute kaitseks. Piirkondlikud merekonventsioonid, mille lepinguosalised on ka paljud kolmandad naaberriigid, on vahend ELi normide ülevõtmiseks neis kolmandates riikides.

Raportöör tahaks rääkida ühest nähtusest, mis ei ole leidnud vajalikul määral poliitikute ja keskkonnakaitsjate tähelepanu, kuna see ei toimu avalikkuse silma all. Hiljuti küll pööras sellele mingil määral tähelepanu keskkonnaministrite nõukogu pärast seda, kui Madalmaade delegatsioon 21. oktoobril 2009 tõstatas arutamiseks nn plastiksupi küsimuse. Küsimus puudutab Vaikses ookeanis triivivat kummi- ja plastikulaama, mille pindala on ligikaudu 1 350 000 km2 ehk 34 korda Madalmaade pindalast suurem. Koos vanade, minema visatud ja kaduma läinud võrkudega muutub see üha tõsisemaks probleemiks ka Atlandi ookeanil.

Kas me teame, kuidas see triiviv plastikulaam mõjutab merekeskkonda (imetajaid, linde, kalu, mererohtu, vetikaid jne) ja nende süsihappegaasi sidumise võimet? Kas meie merede ulatuslik reostumine plast- või kummirämpsuga kuulub Lissaboni lepingu või teiste merealaste piirkondlike lepingute reguleerimisalasse, või tuleks sellega tegeleda Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooni (OSPARi konventsioon) raames?

Kui see sinna ei kuulu, siis kas nimetatud lepinguid saab selliselt muuta, et need võimaldaksid ka selle probleemiga tegeleda?


MENETLUS

Pealkiri

Atlandi kirdeosa rannikute ja vete kaitset saaste eest käsitleva koostöölepingu lisaprotokoll

Viited

KOM(2009)0436 – C7-0163/2009 – 2009/0120(CNS)

EPga konsulteerimise kuupäev

21.9.2009

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

7.10.2009

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Anna Rosbach

8.10.2009

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

2.12.2009

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

26.1.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Kriton Arsenis, Chris Davies, Esther de Lange, Edite Estrela, Gerben-Jan Gerbrandy, Julie Girling, Françoise Grossetête, Satu Hassi, Karin Kadenbach, Christa Klaß, Corinne Lepage, Linda McAvan, Andres Perello Rodriguez, Mario Pirillo, Pavel Poc, Vittorio Prodi, Anna Rosbach, Oreste Rossi, Glenis Willmott

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

José Manuel Fernandes, Jutta Haug, Michail Tremopoulos, Thomas Ulmer, Marita Ulvskog

Viimane päevakajastamine: 25. veebruar 2010Õigusalane teave