raporti kohta, mis käsitleb euroala ja riikide rahanduse 2009. aasta aruannet

(2009/2203(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 7. oktoobri 2009. aasta teatist euroala 2009. aasta aruande kohta (KOM(2009)0527) ja selle juurde kuuluvat komisjoni talituste 7. oktoobri 2009. aasta töödokumenti euroala aastaaruande kohta (SEK(2009)1313);

–   võttes arvesse komisjoni talituste 12. augusti 2009. aasta töödokumenti majandus- ja rahaliidu riikide rahanduse kohta 2009. aastal (SEK(2009)1120);

–   võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2009. aasta teatist riikide rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta majanduse elavnemise kontekstis (KOM(2009)0545);

–   võttes arvesse komisjoni 28. jaanuari 2009. aasta soovitust võtta vastu nõukogu soovitus liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldsuuniste ajakohastamise kohta 2009. aastal ja liikmesriikide tööhõivepoliitika rakendamise kohta (KOM(2009)0034);

–   võttes arvesse oma 18. novembri 2008. aasta resolutsiooni EMU@10 – majandus- ja rahaliidu esimese kümne aasta ja tuleviku kohta(1);

–   võttes arvesse oma 11. märtsi 2009. aasta resolutsiooni Euroopa majanduse taastamiskava kohta(2);

–   võttes arvesse oma 13. jaanuari 2009. aasta resolutsiooni riigi rahanduse kohta majandus- ja rahaliidus 2007–2008(3);

–    võttes arvesse oma 9. juuli 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Keskpanga 2007. aasta aruande kohta(4);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0031/2010),

A. arvestades, et see on sügavaim majandus- ja sotsiaalne kriis liikmesriikides pärast Euroopa integratsiooniprotsessi algust;

B.  arvestades, et kriisi mõju Euroopas leevendades on valuuta stabiilsus ja usaldusväärne fiskaalpoliitika oma väärtust tõestanud;

C. arvestades, et fiskaal- ja rahapoliitika, samuti finantssektori stabiliseerimismeetmed olid äärmiselt Euroopa majanduse stabiliseerimiseks olulised;

D. arvestades, et fiskaalpoliitika ja kriisivastaste meetmete ajaline kooskõlastamine G20s, ELis ja liikmesriikides aitas hoida ära olukorra edasise halvenemise;

E.  arvestades, et paljude liikmesriikide fiskaalpoliitika oli tsüklisoodumuslik;

F.  arvestades, et tõelisest ELi majanduspoliitikast võib rääkida ainult rahapoliitika puhul ning peamiselt liikmesriikide pädevusse jääva fiskaalpoliitika kooskõlastamine on piiratud;

G. arvestades, et nafta, gaasi, mineraalide ja teiste taastumatute loodusvarade hind on äärmiselt muutlik, mis aitab kaasa ülemaailmse tasakaalustamatuse süvenemisele ning on peamine põhjus, miks Euroopa Keskpanga (EKP) seatud inflatsioonieesmärki (veidi alla 2%) 2008. aastal ei õnnestunud saavutada; arvestades, et keskpika aja jooksul on oodata nende hindade tõusu, mis võib euroala makromajandusliku stabiilsuse ohtu seada;

H. arvestades, et automaatsete stabilisaatoritega seotud suuremate kulutuste, majanduse ja finantssektori toetuseks võetud mittekohustuslike meetmete ning vähenenud maksutulude koondmõju tagajärjel peaks liikmesriikide avaliku sektori eelarvepuudujääk 2010. aastal kiiresti suurenema ja moodustama ligikaudu 7% SKP-st; arvestades, et 2011. aastal oodatakse eelarvepuudujäägi teatud vähenemist; arvestades siiski, et mõned liikmesriigid ei suutnud korduvalt täita stabiilsuspakti kriteeriume juba enne kriisi algust; arvestades, et tagasipöördumine usaldusväärse riigi rahanduse juurde on hädavajalik ja see on meie ühise valuuta stabiilsuse eeltingimus;

I.   arvestades, et olukorra uus halvenemine avaliku sektori rahanduses oli tingitud peamiselt kriisist tulenevatest kuludest, kuna kriisi eel enamiku liikmesriikide eelarvetasakaal paranes; arvestades, et mitmel liikmesriigil oli suur avaliku sektori võlg juba enne kriisi;

J.   arvestades, et antitsüklilised avaliku sektori kulutused olid vajalikud veelgi rängema majanduslanguse ärahoidmiseks ja on siiani vajalikud majanduse stabiilsuse tagamiseks; arvestades, et eelarve ülemäärane struktuuriline puudujääk ja avaliku sektori ülemäärane võlg on siiski suurteks takistusteks majanduskasvule ja need seavad hariduse, hoolekande, innovatsiooni ja avalike teenuste valdkonnas tehtavatele kulutustele suured piirangud;

K. arvestades, et kuigi euroala loomine on positiivne, ei ole riikidel enam võimalik rakendada oma valuutaga seotud paindlikku vahetuskursipoliitikat;

L.  arvestades, et kuigi poliitikakavades on peaaegu võimatu sellist erakordse ulatusega kriisi ette näha, oli stabiilsuse ja kasvu pakt kavandatud kohaldamiseks nii headel kui ka halbadel aegadel, aga paljud liikmesriigid on eiranud kõnealuse pakti kohast kohustust valmistuda halbadeks aegadeks,

M. arvestades, et globaliseerumine sunnib euroala võtma endale mõjuka rolli ülemaailmse majandus- ja finantspoliitika kujundamisel;

N. arvestades, et ülemaailmsel tasandil ei ole euro potentsiaali piisavalt ära kasutatud, sest euroalal ei ole ei korralikult määratletud rahvusvahelist strateegiat ega tõhusat rahvusvahelist esindatust;

Rahapoliitika

1.  on äärmiselt mures, et erakordsetele raha- ja fiskaalpoliitilistele pingutustele vaatamata on Euroopa Liidus praegu ning on tulevikus oodata töökohtade vähenemist; rõhutab, et lisaks erakordsetele majanduse elavdamise meetmetele tuleks struktuurireforme kiirendada, mitte neid pidurdada, et muuta Euroopa majandus ja tööturg tugevamaks ning vastupidavamaks maailmamajanduse pingelistele olukordadele;

2.  väljendab heameelt EKP 2008. aasta oktoobris alustatud aktiivse ja paindliku rahapoliitika üle, millega suurendatakse likviidsustoetusi krediidiasutustele;

3.  on mures, et kõik pangad ei ole EKP ja teiste keskpankade tagatud täiendavat likviidsust kasutanud selleks, et leevendada laenuraha vähenemist, millega tööstus ning eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad silmitsi seisavad;

4.  tunneb heameelt tihedama koostöö üle nõukogu, EKP ja eurorühma vahel;

5.  on mures majanduslike tagajärgede pärast, millega euroala peab silmitsi seisma seoses USA dollari ja Hiina jüaani (renminbi) väärtuse kiire langusega; viimast devalveeris Hiina valitsus ebaausa sekkumisega; on mures uue varade hinnamulli võimaliku tekkimise pärast Aasias; nõuab rahvusvahelise makromajandusliku arutelu tõhustamist, et korrigeerida vahetuskursse nii, et oleks võimalik saavutada maailmamajanduse parem tasakaal;

6.  juhib tähelepanu asjaolule, et hindade stabiilsusega seotud eesmärki on võimalik saavutada üksnes juhul, kui inflatsiooni algpõhjustega põhjalikult tegeldakse; rõhutab sellega seoses, et enne finantskriisi puhkemist toimunud inflatsiooni tõus ei olnud põhjustatud liigsest sisenõudlusest, vaid tulenes energia-, toiduainete, tarbekaupade ning finantsvara ja kinnisvara hindade tõusust;

7.  rõhutab, et palgatõusu piiramine pidurdab ka leibkondade sissetuleku kasvu ja ühtlasi eraisikute tarbimist; hoiatab seetõttu ainult palgatõusu piiramisele keskendumise eest hindade stabiilsuse saavutamise ja säilitamise vahendina; tuletab meelde, et tugevnenud ülemaailmne konkurents on juba avaldanud survet palkade alanemise suunas, samas on tooraine hinnatõus ja suurenenud energiakulud vähendanud ELi tarbijate ostujõudu; rõhutab, et reaalpalk peaks suurenema vastavalt tootlikkuse kasvule, et tagada tulude jaotamise pikaajaline stabiilsus;

8.  kordab üleskutset kooskõlastada senisest paremini Maailma Kaubandusorganisatsiooni, Rahvusvahelise Valuutafondi, finantsstabiilsuse järelevalvenõukogu ja Maailmapanga grupi tegevust, et võidelda spekuleerimise vastu ja tegelda majanduskriisist tingitud tõsiste probleemidega;

9.  tuletab meelde, et vahetuskursi kõikumine takistab maailmamajanduse taastumist ja rahapoliitika koordineerimine on hädavajalik, et vältida rahalise tasakaalustamatuse teket, mis võib põhjustada makromajanduslikku ebastabiilsust; nõuab ülemaailmse rahanduskonverentsi kui ülemaailmse rahandusküsimuste foorumi korraldamist Rahvusvahelise Valuutafondi egiidi all;

Kooskõlastamise ja koostöö parandamine majanduspoliitikas

10. jagab komisjoni muret tõsise tasakaalustamatuse pärast seoses tööjõu erikulu muutumise, tootlikkuse kasvumäärade, tulude ja jõukuse järjest ebaühtlasema jaotumise, jooksevkontode ja intressimäärade vahega ELis ja euroalal ning on mures selle pärast, et puuduvad tõhusad mehhanismid, mis aitaksid sellise tasakaalustamatuse kasvu vältida;

11. vastavalt komisjoni 7. mai 2008. aasta teatisele „EMU@10 – majandus- ja rahaliidu edusammud ja ülesanded pärast kümmet tegutsemisaastat” (KOM(2008)0238) lisatud personali töödokumendis sisalduvale ettepanekule kutsub komisjoni üles töötama liikmesriikide asjakohase majandusarengu jälgimiseks ja hindamiseks välja diagnostikavahendid ja indikaatorid, mis võimaldavad muu hulgas ka tööjõu erikulu, reaalvahetuskursside, finantsturgude ja konkurentsivõimet mõjutava poliitika mitmepoolne järelevalvet;

12. võtab teadmiseks euroala 2009. aasta aruandes komisjoni väljendatud mure, mis puudutab euroalas järjest suuremaks muutunud tasakaalustamatust, ja kaks põhjust, mis komisjoni hinnangul on tasakaalustamatuse tekitanud: ühelt poolt on konkurentsivõimelisele ekspordisektorile toetuv majanduskasvu mudel, mida ei toeta sisenõudlus, haavatav ja teiselt poolt on tasakaalustamatus mõnes eelarvepuudujäägiga riigis avaldunud liigses sisenõudluses, kinnisvara hinnatõusus ja ülemäära kasvavas ehitussektoris; soovitab seetõttu, et komisjon uuriks võimalikke lahendusi, kuidas parandada tõhusalt euroala majandusjuhtimist ja luua selle raames muu hulgas uued mehhanismid, mille abil ennetada tulevikus sellise tasakaalustamatuse uut ülemäärast suurenemist ja tasakaalustamise tagajärjel tekkivaid asümmeetrilisi tagasilööke;

13. rõhutab, et komisjon ütleb euroala 2009. aasta aruandes selgelt, et olemasolev poliitika koordineerimise mehhanism ei toiminud selles kriisis hästi; jagab komisjoni seisukohta, mille kohaselt on kriiside koordineeritud lahendamiseks vaja makromajanduslikku järelevalvet tingimata süvendada ja laiendada;

14. tervitab Euroopa Investeerimispanga rahaliste vahendite, samuti liikmesriikide ühiste, kuid erinevate maksete kasutamist antitsükliliste avaliku sektori kulutuste tegemiseks kriisi ajal, kusjuures neid vahendeid on osaliselt kasutatud ELi eelarve piiratud mahu kompenseerimiseks; hoiatab siiski Euroopa Investeerimispanga poolsete ülemääraste tagasinõuete eest, mis võimaldaks eelarvemenetlusest mööda hiilida ning ei võimaldaks Euroopa Parlamendil esitada oma arvamust võetud kulukohustuste sihtotstarbe kohta; tuletab seetõttu meelde, et Euroopa Investeerimispank ei tohi hakata asendama Euroopa Liidu eelarvet;

15. nõustub komisjoniga, et finantsturgude ja eelarvedistsipliini üle peetav järelevalve ja reguleerimine, samuti jooksevkonto- ja eelarvepuudujäägi piiramine on majandus- ja rahaliidu eduka arengu seisukohalt väga vajalik;

16. rõhutab, et stabiilsuse ja kasvu pakti sätteid tuleb laiaulatuslikult kohaldada, kuid samal ajal märgib, et stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud reeglid puudutavad ainult eelarvepuudujääki ja valitsemissektori võlga; juhib tähelepanu sellele, et fiskaalpoliitika koordineerimine puudutab ainult osaliselt euroala majandusliku tasakaalustamatuse peamisi põhjuseid; on seetõttu seisukohal, et fiskaalpoliitika koordineerimine jääb stabiilsuse ja kasvu pakti kohaldusalast väljapoole;

17. rõhutab, et praegune majandus- ja finantskriis ning tihedam finantsalane koostöö liikmesriikide vahel, kes on juba euro kasutusele võtnud, ei tohiks viia euroala isoleerumisele;

18. kordab oma seisukohta, et majandustegevuse kooskõlastamine peaks toimuma ELi integreeritud majandus- ja tööhõivestrateegia kujul tulevase EL-2020 strateegia, koondsuuniste, säästva arengu strateegia ning lähenemis- ja stabiilsusprogrammide alusel;

Riigi rahandus

19. väljendab sügavat muret valitsemissektori võla jätkusuutmatu taseme ja võla prognoositud kiire suurenemise üle 2010. ja 2011. aastal;

20. rõhutab, et euroala majanduse koordineerimise ja juhtimise parandamiseks on oluline tulemuslikult kasutada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 136 uusi sätteid; ootab huviga sellega seotud konkreetseid ettepanekuid komisjonilt ja eurorühma presidendilt;

21. väljendab heameelt Euroopa statistika haldamise nõuandekogu esimese aastaaruande üle ja nõustub muu hulgas nõuandekogu järeldusega, et riikide statistikaasutuste tööalase sõltumatuse õigusliku aluse poole tuleks püüelda nendes liikmesriikides, kus seda veel tehtud ei ole; ootab seoses tegevusjuhise järgimise igaaastase kontrolliga komisjoni (Eurostati) hindamisaruannet, mis on sätestatud komisjoni soovituses siseriiklike ja ühenduse statistikaasutuste sõltumatuse, terviklikkuse ja vastutuse kohta (KOM/2005/0217 lõplik);

22. tunneb muret liikmesriikide vähenenud suutlikkuse pärast tulevastele majanduslangustele vastu seista ja teha hädavajalikke investeeringuid teadmistesse, tööstussektori ajakohastamisse ja jätkusuutlikkuse arengusse;

23. nõustub, et pärast raamistiku paindlikumaks muutmist tagab 2005. aasta stabiilsuse ja kasvu pakti läbivaadatud versioon sobivad vahendid väljumisstrateegiate koordineerimiseks ning piisava manööverdamisruumi majanduslanguse ajal, tänu millele on võimalik majanduse elavdamist hoogustada; on siiski seisukohal, et pärast praegusest majandussurutisest väljumist on stabiilsuse ja kasvu pakti järgides vaja tugevdada asjaomase pakti ennetavaid meetmeid, et liikmesriigid hoiduksid majanduskasvu ajal tõhusalt tsüklisoodumuslikust poliitikast;

24. rõhutab, et liikmesriikide stabiilsus- ja lähenemisprogrammide hindamisel peaks komisjon andma märkimisväärset kaalu oma teatise „Riikide rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus majanduse elavnemise kontekstis” (KOM(2009)0545) järeldustele;

25. toetab seda, et komisjon kasutab avaliku sektori eelarvepuudujäägi vähendamiseks ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust ja rõhutab õigesti ajastatud, ambitsioonikate, konkreetsete ja mõõdetavate programmide tähtsust, et tasakaalustada riigi rahandust liikmesriikides alates aastatest 2010 ja 2011;

26. tunneb suurt muret Kreeka eelarvepuudujäägi pärast; nõuab, et euroala edasisel laiendamisel võetaks sellest õppust, eelkõige statistiliste andmete kvaliteedi osas;

27. on seisukohal, et liikmesriigid, kellel on raskusi riigi rahanduse tasakaalus hoidmisega, peaksid eelkõige ise vastutama nende raskuste ületamise eest, ja seda eeskätt asjakohasema rahanduspoliitika kaudu; kutsub liikmesriike üles kiirendama oma reforme kindlameelsete poliitikameetmete abil, et täita jätkusuutlikkusega seotud lüngad, mis on põhjustatud kõrgest võlatasemest ja vananeva rahvastikuga seotud kuludest;

28. rõhutab asjaolu, et liikmesriikidel on majandus- ja rahaliidu ülesehituse mõne puudujäägi ja teatud määral mõnede euroala riikide ja kolmandate partnerriikide majanduspoliitika tõttu raske oma finantsasju korda saada; kordab oma veendumust, et euroala poliitika koordineerimise praegune mehhanism vajab laiendamist, et tulla toime eelkõige majanduse praeguse ja tulevase tasakaalustamatusega ning erinevustega euroala sees; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et puuduvad valitsustevahelised siduvad kohustused euroala koordineerimise tagamiseks;

29. kutsub komisjoni üles esitama ettepanekud, mis aitaksid liikmesriikidel riigieelarvet tasakaalustada ning rahastada riiklikke investeeringuid, rakendades selleks:

a)  eurovõlakirju või sarnaseid meetmeid, et vähendada valitsemissektori võla teenindamise intressikulu, arvestades asjaolu, et intressimäärade erinevused liikmesriikide vahel ei ole langenud alla kriisieelse taseme;

b)  liikmesriikide vahelise maksualase koostöö julgustamist, mis hõlmab ajakava ettevõtte tulumaksu ühise konsolideeritud maksubaasi kehtestamiseks;

c)  riikides aruandluse kehtestamist ettevõtete tulu ja selle pealt tasutud maksude kohta;

30. kordab seisukohta, et liikmesriikide valitsused peaksid riigi eelarve üle otsustamisel võtma arvesse koondsuuniseid ja asjaomasele liikmesriigile antud soovitusi, samuti euroala üldist eelarveseisundit; liikmesriikide erinevalt ajastatud eelarve ajakavad tuleks kooskõlastada ning prognoosides tuleks lähtuda sarnastest kriteeriumidest, et vältida eri makromajanduslikest prognoosidest (mis käsitlevad nt ülemaailmset majanduskasvu, ELi majanduskasvu, naftabarreli hinda ja intressimäärasid) ja teistest parameetritest tulenevaid erinevusi;

31. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema tööd vahendite määratlemiseks, et parandada riikide eelarvete võrreldavust eri kategooriasse kuuluvate kulutuste osas;

32. kutsub komisjoni üles tegema võimalikult kiiresti konkreetne ettepanek selle kohta, kuidas finantssektor peaks aitama kriisi kulusid hüvitada;

33. kutsub EKPd, komisjoni ja euroalasse kuuluvaid liikmesriike üles julgustama majandus- ja rahandusalase integratsiooni protsessi Euroopa Liidus ning toetama euroala laiendamist;

34. kutsub EKPd üles toetama euroalast väljaspool olevate liikmesriikide pingutusi euro kasutuselevõtuks, eriti kui need liikmesriigid on näidanud võimet hoida head ja stabiilset eelarvedistsipliini;

Ressurssidest sõltuvuse vähendamine ja suurema arvu uute töökohtade loomine tänapäevastes keskkonnasäästlikes sektorites

35. tuletab meelde, et kriis ei ole vabandus kliimamuutuse ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu võitlemise edasilükkamiseks; rõhutab, et meetmetega hiljaks jäämine võib põhjustada nii suurt majanduslikku kui ka keskkonnakahju ja et energia- ja energiaallikate tõhususe suurendamine ning üleminek säästlike taastuvate ressursside kasutamisele on parim viis sõltuvuse vähendamiseks nappidest ressurssidest ja ühtlasi uute töökohtade loomiseks tänapäevastes ja keskkonnasäästlikes sektorites;

36. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles suurendama otsustavalt sellesuunalisi jõupingutusi ja palub, et EKP ja komisjon lülitaksid selle küsimuse oma tavapärasesse majandusalasesse aruandlusse;

37. palub eurorühmal võtta vajalikke meetmeid, et võimaldada euroalaga ühinemist neile liikmesriikidele, kes soovivad sellega liituda ja täidavad ühinemistingimusi;

Euroala välisesindus

38. tuletab meelde oma seisukohta, et jõupingutused euroala ühise rahvusvahelise esindatuse suunas on kriisile vaatamata olnud vähe tulemuslikud;

39. on arvamusel, et majandus- ja rahaliidu poliitikakavale avaldavad muu hulgas mõju areneva majandusega Aasia riikide esitatavad väljakutsed; avaldab kahetsust, et euroala välise esindatuse parandamisel ei ole euro kui reservvaluuta suurenevale ülemaailmsele rollile vaatamata edu saavutatud; rõhutab, et euroalal tuleb koostada rahvusvaheline strateegia, mis vastaks ühisraha rahvusvahelisele staatusele;

40. juhib tähelepanu sellele, et vaja on tegeleda ülemaailmse tasakaalustamatusega, mis on seotud muu hulgas USA dollari ja Hiina jüaani (renminbi) ning euro vahetuskursi kõikumisega, et vältida finantskriise tulevikus; kutsub eurorühma, nõukogu ja EKPd üles kiirendama vastavalt oma meetmete koordineerimist vahetuskursipoliitika valdkonnas;

41. rõhutab, kui olulised on G-20 järeldused ülemaailmse tasakaalustamatuse ja selle kohta, mida iga majanduspiirkond peaks tegema oma majanduse tasakaalustamiseks; rõhutab vahetuskursside olulisust järgmisteks G20 tippkohtumisteks valmistumisel; on seisukohal, et need ettevalmistused peaksid olema ELi sees läbipaistvamad ja Euroopa Parlamenti tuleks asjaomaste ettevalmistustega kursis hoida;

°

° °

42. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele, eurorühmale, Euroopa Keskpangale ja Euroopa Investeerimispangale.

(1)      Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0543. (2)      Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0123. (3)      Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0013. (4)      Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0357.