Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(2) Selleks et vältida, vähendada ja võimaluste piires likvideerida tööstuslikest tegevusvaldkondadest põhjustatud saastet kooskõlas „saastaja maksab” põhimõtte ja saastuse vältimise põhimõttega, on vaja kehtestada põhiliste tööstuslike tegevusvaldkondade kontrolli raamistik, pidades esmatähtsaks saaste vähendamist tekkekohas ja loodusvarade säästlikku kasutamist.

(2) Selleks et vältida, vähendada ja võimaluste piires likvideerida tööstuslikest tegevusvaldkondadest põhjustatud saastet kooskõlas „saastaja maksab” põhimõtte ja saastuse vältimise põhimõttega, on vaja kehtestada põhiliste tööstuslike tegevusvaldkondade kontrolli raamistik, pidades esmatähtsaks saaste vähendamist tekkekohas ja loodusvarade säästlikku kasutamist ning võttes vajaduse korral arvesse tegevuskoha sotsiaalmajanduslikku olukorda ja kohalikku eripära.

Selgitus

Selle muudatusettepaneku eesmärk on tugevdada toetust põhjendatud eranditele, mis on nõukogu seisukohas juba kirjas.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(3) Eri meetodid õhku, vette või pinnasesse juhitava heite piiramiseks eraldi võetuna võivad keskkonna kui terviku kaitsmise asemel soodustada saastuse suunamist ühest keskkonnaelemendist teise. Seepärast on asjakohane ette näha kompleksne lähenemisviis õhku, vette ja pinnasesse juhitava heite vältimiseks ja kontrolliks, jäätmekäitluseks, energia tõhusaks kasutamiseks ja õnnetuste vältimiseks.

(3) Eri meetodid õhku, vette või pinnasesse juhitava heite piiramiseks eraldi võetuna võivad keskkonna kui terviku kaitsmise asemel soodustada saastuse suunamist ühest keskkonnaelemendist teise. Seepärast on asjakohane ette näha kompleksne lähenemisviis õhku, vette ja pinnasesse juhitava heite vältimiseks ja kontrolliks, jäätmekäitluseks, energia tõhusaks kasutamiseks ja õnnetuste vältimiseks ning luua Euroopa Liidus võrdsed konkurentsitingimused, ühtlustades tööstusettevõtetele esitatavad keskkonnaalased nõudmised.

Selgitus

Alles siis, kui kõik ELi tööstusettevõtted vastavad PVT-l põhinevatele keskkonnastandarditele, on võimalik saavutada kõrgemal tasemel keskkonnakaitse, ilma et ELis tekiksid konkurentsimoonutused.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(9) Reguleerimise dubleerimise vältimiseks ei tohiks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiviga 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem) hõlmatud käitise luba sisaldada kõnealuse direktiivi I lisas kehtestatud kasvuhoonegaaside otseheidete heite piirväärtust, välja arvatud juhul, kui on vaja tagada, et ei põhjustata olulist kohalikku saastust või kui käitised on kõnealuse süsteemi kohaldamisalast välja jäetud.

(9) Reguleerimise dubleerimise vältimiseks ei ole nõutav, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiviga 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem) hõlmatud käitise luba sisaldaks kõnealuse direktiivi I lisas kehtestatud kasvuhoonegaaside otseheidete heite piirväärtust, välja arvatud juhul, kui on vaja tagada, et ei põhjustata olulist kohalikku saastust või kui käitised on kõnealuse süsteemi kohaldamisalast välja jäetud.

Selgitus

Muudatusettepaneku aluseks on kodukorra artikli 66 lõike 2 punkt d, selleks et i) tagada õiguslik selgus, sest vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 193 ei takista liidu seadused liikmesriikidel kohaldamast rangemaid riiklikke nõudeid kasvuhoonegaasidele, ning ii) võimaldada nendel liikmesriikidel, kes otsustavad selliseid nõudeid kohaldada, seda teha käesoleva direktiivi alusel väljastatud kompleksse loa raames. Pärast esimest lugemist Euroopa Parlamendis on Ühendkuningriik, Madalmaad ja komisjon andnud artikli 9 lõike 1 sätetele erineva õigusliku tõlgenduse.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(9 a) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 193 ei takista käesolevas direktiivis miski liikmesriikidel säilitamast või kasutusele võtmast rangemaid kaitsemeetmeid, näiteks nõudeid kasvuhoonegaaside heitele käitiste osas, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2003/87/EÜ I lisa, kui nimetatud meetmed on kooskõlas aluslepingutega ning komisjonile on sellest teatatud.

Selgitus

Pärast esimest lugemist tekkis mitmes liikmesriigis avalik arutelu seoses eeskirjade kehtestamisega uute soojuselektrijaamade süsinikdioksiidiheite osas. Selliste meetmete kooskõla suhtes ELi seadustega ollakse eri meelt. Seetõttu on muudatusettepaneku tegemine vastavalt parlamendi kodukorra artikli 66 lõike 2 punktile d selle olukorra selgitamiseks õigustatud, et võtta arvesse pärast esimest lugemist ilmnenud uusi asjaolusid või uut õiguslikku olukorda.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(14) On tähtis võimaldada pädevatele asutustele piisavalt paindlikkust, et kehtestada heite piirväärtused, millega tagatakse, et heited ei ületa tavapäraste käitamistingimuste puhul heitetasemeid, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga. Selleks võib pädev asutus kehtestada heite piirväärtused, mis erinevad parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemetest väärtuste, ajavahemike ja kohaldatavate võrdlustingimuste osas, tingimusel et heiteseire tulemuste abil on võimalik tõendada, et heited ei ole ületanud parima võimaliku tehnikaga saavutatavaid heitetasemeid.

(14) On tähtis võimaldada pädevatele asutustele piisavalt paindlikkust, et kehtestada heite piirväärtused, millega tagatakse, et heited ei ületa tavapäraste käitamistingimuste puhul heitetasemeid, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga. Lubades sätestatud heite piirväärtuste järgimine tagab käitamise heite taseme, mis jääb kõnealuste heite piirväärtuste raamidesse. Selleks võib pädev asutus kehtestada heite piirväärtused, mis erinevad parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemetest väärtuste, ajavahemike ja kohaldatavate võrdlustingimuste osas, tingimusel et heiteseire tulemuste abil on võimalik tõendada, et heited ei ole ületanud parima võimaliku tehnikaga saavutatavaid heitetasemeid.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(37) Selleks et vältida, vähendada ja võimaluste piires likvideerida tööstuslikest tegevusvaldkondadest põhjustatud saastet kõige kulutõhusamal viisil, tagades samas keskkonnakaitse kui terviku kõrge taseme, eelkõige parimate võimalike tehnikate rakendamise abil, tuleks uurida võimalust kasutada turupõhiseid instrumente, näiteks lämmastikoksiidide ja vääveldioksiidide heitkogustega kauplemist.

välja jäetud

Selgitus

Turupõhiste instrumentide kasutuselevõtt muudaks õigusaktid veelgi keerulisemaks. Lisaks sellele on lämmastikoksiidi ja vääveldioksiidi heitel kohalik ja/või piirkondlik mõju ja seda ei ole seepärast võimalik kaasata kogu ELi hõlmavasse kauplemisse. Nõukogu uue teksti väljajätmine.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(38) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.

(38) Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 sätestatakse seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetavas määruses eelnevalt eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes liikmesriikide poolt läbiviidava kontrolli mehhanisme. Kuni kõnealuse uue määruse vastuvõtmiseni ja arvestades vajadust käesoleva direktiivi võimalikult kiire vastuvõtmise ja rakendamise järele, tuleks liikmesriikide poolset kontrolli teostada kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) sätetega, niivõrd kuivõrd kõnealused sätted on jätkuvalt kooskõlas muudetud aluslepingutega. Viited kõnealustele sätetele tuleks kohe pärast uue määruse jõustumist siiski asendada viidetega uues määruses sätestatud eeskirjadele ja põhimõtetele.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(39) Selleks, et võimaldada käesoleva direktiivi sätete kohandamist teaduse ja tehnika arenguga, arvestades parimat võimalikku tehnikat, tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte V, VI ja VII lisa teatud osade kohandamise kohta sellise teaduse ja tehnika arenguga. Jäätmepõletus- ja -koospõletustehaste puhul võib see hõlmata selliste kriteeriumide kehtestamist, millega lubatakse erandeid tolmuheite üldkoguste pidevast seirest. On eriti oluline, et komisjon konsulteeriks eelnõude ettevalmistamisel asjatundjatega, tehes seda vastavalt kohustusele, mille komisjon võttis 9. detsembri 2009. aasta teatisega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 rakendamise kohta.

(39) Selleks, et võimaldada käesoleva direktiivi sätete kohandamist teaduse ja tehnika arenguga, arvestades parimat võimalikku tehnikat, tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte PVT-järelduste vastuvõtmise ja käesoleva direktiiviga juba kehtestatud heite piirväärtuste ning seiret ja vastavust käsitlevate eeskirjade täiendamise või muutmise kohta. Jäätmepõletus- ja -koospõletustehaste puhul võib see hõlmata muu hulgas selliste kriteeriumide kehtestamist, millega lubatakse erandeid tolmuheite üldkoguste pidevast seirest. On eriti oluline, et komisjon viiks ettevalmistustööde ajal läbi vajalikud konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil.

Selgitus

Lisaks jäätmepõletustehaste tolmu seirenõuete suhtes tehtavatele eranditele tuleks kaaluda ka muid erandeid, kui need on keskkonnakaitseks piisavad. Selle abil saaks veelgi vähendada tarbetut halduskoormust eelkõige VKE-dele, keda IV peatüki sätted tugevalt mõjutavad, sest kõnealuse peatüki suhtes ei kohaldata miinimumtaset. Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise ettevalmistavas etapis on ülioluline, et komisjon tagaks liikmesriikidest pärit ekspertide, tööstuse ja valitusväliste organisatsioonide esindajate laiapõhjalise kaasamise, nagu on muu hulgas sätestatud komisjoni ettepaneku (KOM(2007)844 lõplik) peatükis 3.1.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(39 a) Selleks et võimaldada käesoleva direktiivi sätete täiendamist või muutmist eesmärgiga tagada kogu liidus PVT-viitedokumentides kirjeldatud parima võimaliku tehnika ühtlane rakendamine, tuleks komisjonile anda vajaduse korral lisavolitused võtta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsemalt selgitada kriteeriume, mida pädevad asutused peavad arvestama, kui nad kehtestavad piiratud arvul konkreetsetel juhtudel käitistele vähem ranged heite väärtused, võttes arvesse käitise geograafilise asukoha või kohalike keskkonnatingimuste või käitise tehniliste näitajate hinnangute tulemusi. Kõnealused heite väärtused ei tohiks siiski ületada kogu liitu hõlmavaid heite piirväärtuste miinimumnõudeid ning seiret ja vastavust käsitlevaid eeskirju.

Selgitus

Kompromisspaketi osa

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(39 b) Selleks et võimaldada käesoleva direktiivi sätete täiendamist või muutmist eesmärgiga tagada parima võimaliku tehnika ühtlane rakendamine kogu liidus ja asjaomaste käitiste keskkonnariskide süstemaatiline hindamine, tuleks komisjonile ka anda volitus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad käivitus- ja seiskamisperioodide kindlaksmääramist, kuupäeva kindlaksmääramist, millest alates tuleb raskmetallide, dioksiinide ja furaanide õhkuheidet pidevalt mõõta, liikmesriikide poolt komisjonile esitatava teabe tüüpi, vormi ja sagedust ning keskkonnariskide hindamise edasisi kriteeriume.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(39 c) Siseturu konkurentsi moonutamise või oluliste keskkonnaprobleemide lahendamiseks peaks komisjon, lähtudes hinnangust parima võimaliku tehnika rakendamise kohta teatavates tegevustes või nende tegevuste mõju kohta keskkonnale tervikuna, esitama ettepaneku kogu liitu hõlmavate heite piirväärtuste miinimumnõuete või seiret ja vastavust käsitlevate eeskirjade kohta.

Selgitus

Kompromisspaketi osa

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

14) „käitaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes täielikult või osaliselt käitab käitist, põletusseadet, jäätmepõletus- või -koospõletustehast, või kelle kontrolli alla need kuuluvad või kellele on siseriiklike õigusaktide kohaselt antud määrav otsustusõigus käitise, seadme või tehase tehnilise toimimise suhtes;

14) „käitaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab käitist, põletusseadet, jäätmepõletus- või -koospõletustehast, või kelle kontrolli alla need kuuluvad või kellele on siseriiklike õigusaktide kohaselt antud määrav otsustusõigus käitise, seadme või tehase tehnilise toimimise suhtes;

Selgitus

Jäetakse välja nõukogu lisatud uus väljend.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

18) „lähteolukorra aruanne” – andmed pinnase ja põhjavee saastatuse kohta asjakohaste ohtlike ainetega;

18) „lähteolukorra aruanne” – kvantifitseeritud andmed pinnase ja põhjavee saastatuse kohta asjakohaste ohtlike ainetega;

Selgitus

Esimese lugemise muudatusettepaneku 15 uuesti esitamine.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

22) „kodulinnud” – kodulinnud, nagu on määratletud nõukogu 15. oktoobri 1990. aasta direktiivi 90/539/EMÜ (kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta)1 artikli 2 punktis 1;

22) „kodulinnud” – kodulinnud, nagu on määratletud nõukogu 15. oktoobri 1990. aasta direktiivi 90/539/EMÜ (kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta)1 artikli 2 punktis 1, välja arvatud vutiliigid;

Selgitus

Direktiivis on vutid (0,25 kg) arvatud kodulindude kategooriasse, millega võrdsustatakse vuttide kasvatamine kanade (2kg) või kalkunite (10 kg) kasvatamisega, ehkki vutikasvatuse keskkonnamõju on palju väiksem. Seepärast on oluline, et võetaks arvesse vutikasvatuse eripära võrreldes teiste kodulindude kasvatusega. Direktiivi kohaldamine vutikasvatusele oleks ebaproportsionaalne ning seda ei saa keskkonna seisukohast õigustada. Kui neid erinevusi eiratakse, on oht, et vutikasvatus Euroopas kaob, ja koos sellega sajad töökohad.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

26) „töötunnid” – tundides väljendatud aeg, mille jooksul põletusseade töötab täielikult või osaliselt ja juhib heidet õhku, välja arvatud käivitus- ja seiskamisperioodid;

26) „töötunnid” – tundides väljendatud aeg, mille jooksul põletusseade töötab täielikult või osaliselt ja juhib heidet õhku, sealhulgas käivitus- ja seiskamisperioodid;

Selgitus

Muudetakse nõukogu lisatud uut määratlust.Käivitamisel ja seiskamisel tekib märkimisväärsel hulgal heidet.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

46 a) „siduvad üldnormid” – heite piirväärtused või muud tingimused, mis on määratletud keskkonnaalastes õigusaktides vähemalt tööstusharu tasandil ja mis on kehtestatud eesmärgiga, et neid kasutataks otseselt loatingimuste kehtestamisel.

Selgitus

„Siduvate üldeeskirjade” selge määratlus on vajalik. Esimese lugemise muudatusettepaneku 17 uuesti esitamine.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Kui loa tingimuste rikkumine ohustab otseselt inimeste tervist või kujutab endast otsest ohtu kahjustada keskkonda ning niikaua, kuni nõuete täitmine on taastatud vastavalt esimese lõigu punktidele b ja c, peatatakse käitise, põletusseadme, jäätmepõletustehase või jäätmekoospõletustehase või selle asjaomase osa tegevus.

Kui loa tingimuste rikkumine ohustab oluliselt inimeste tervist või keskkonda ning niikaua, kuni nõuete täitmine on taastatud vastavalt esimese lõigu punktidele b ja c, peatatakse käitise, põletusseadme, jäätmepõletustehase või jäätmekoospõletustehase või selle asjaomase osa tegevus.

Selgitus

Esimese lugemise muudatusettepaneku 21 osaline uuesti esitamine.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Kui käitisest pärinevad kasvuhoonegaaside heited on direktiivi 2003/87/EÜ I lisas määratud selles käitises toimuva tegevuse alusel, ei kehtestata loas kõnealuse gaasi otseheidetele heite piirväärtust, välja arvatud juhul, kui on vaja tagada, et ei põhjustata olulist kohalikku saastust.

1. Kui käitisest pärinevad kasvuhoonegaaside heited on direktiivi 2003/87/EÜ I lisas määratud selles käitises toimuva tegevuse alusel, võivad liikmesriigid otsustada mitte kehtestada kõnealuse gaasi otseheidetele heite piirväärtust, välja arvatud juhul, kui on vaja tagada, et ei põhjustata olulist kohalikku saastust.

Selgitus

Muudatusettepaneku aluseks on kodukorra artikli 66 lõike 2 punkt d, selleks et i) tagada õiguslik selgus, sest vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 193 ei takista liidu seadused liikmesriikidel kohaldamast rangemaid riiklikke nõudeid kasvuhoonegaasidele, ning ii) võimaldada nendel liikmesriikidel, kes otsustavad selliseid nõudeid kohaldada, seda teha käesoleva direktiivi alusel väljastatud kompleksse loa raames. Pärast esimest lugemist Euroopa Parlamendis on Ühendkuningriik, Madalmaad ja komisjon andnud artikli 9 lõike 1 sätetele erineva õigusliku tõlgenduse.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Võttes arvesse foorumi arvamust, võetakse teise lõigu punktides c ja d nimetatud suunised vastu vastavalt artikli 75 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

Võttes arvesse foorumi arvamust, võetakse teise lõigu punktides c ja d nimetatud suunised vastu alati vastavalt artikli 75 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele ning need järgivad foorumi arvamust.

Selgitus

Tuleb tagada, et regulatiivkomitee otsused on kooskõlas foorumi arvamusega.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

4. Komisjonile esitatakse foorumi arvamus PVT-viitedokumentide kavandatava sisu kohta ja komisjon võtab seda arvamust arvesse punktis 5 sätestatud menetlustes.

4. Komisjonile esitatakse foorumi arvamus PVT-viitedokumentide kavandatava sisu kohta ja komisjon teeb selle arvamuse avalikult kättesaadavaks ning võtab seda arvesse punktis 5 sätestatud menetlustes.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

5. Otsused PVT-järelduste kohta võetakse vastu vastavalt artikli 75 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

5. Komisjon võtab otsused PVT-järelduste kohta vastu delegeeritud õigusaktide kujul vastavalt artiklile 76.

Selgitus

Kompromisspaketi osa

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

5 a. Pärast otsuse vastuvõtmist PVT-järelduste kohta vastavalt lõikele 5 hindab komisjon, kas on olemas vajadus liidu meetmete järele, et kehtestada kogu liitu hõlmavad heite piirväärtuste miinimumnõuded ja asjaomaste PVT-järelduste kohaldamisalasse jäävate tegevuste seiret ja vastavust käsitlevad eeskirjad, tuginedes järgmistele kriteeriumidele:

a) asjaomase tegevuse mõju keskkonnale tervikuna ning

b) parima võimaliku tehnika rakendamise olukord asjaomase tegevuse puhul.

Suurte põletusseadmete puhul järgitakse käesoleva direktiivi III peatüki ja V lisa kohaselt kogu liitu hõlmavaid miinimumnõudeid.

Olles saanud lõikes 3 nimetatud foorumi arvamuse, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hindamise tulemuste kohta hiljemalt 18 kuu jooksul pärast otsuse vastuvõtmist PVT-järelduste kohta.

Selgitus

Kompromisspaketi osa

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

5 b. Kui lõikes 5 a osutatud aruandes märgitakse vajadust kogu liitu hõlmavate heite piirväärtuste miinimumnõuete või seiret ja vastavust käsitlevate eeskirjade järele, hindab komisjon võimalust sellised nõuded kehtestada. Komisjon esitab vajaduse korral 18 kuu jooksul alates lõikes 5 a osutatud aruande esitamisest õigusloomega seotud ettepaneku miinimumnõuete kehtestamiseks.

Selgitus

Kompromisspaketi osa

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

6. Pärast lõike 5 kohaselt vastu võetud otsust teeb komisjon PVT-viitedokumendi viivitamatult avalikkusele kättesaadavaks.

6. Pärast lõike 5 kohaselt vastu võetud otsust teeb komisjon PVT-viitedokumendi viivitamatult avalikkusele kättesaadavaks ja tagab, et PVT-viitedokumendi PVT-järeldused tehakse kättesaadavaks liikmesriikide ametlikes keeltes. Liikmesriigi taotluse põhjal teeb komisjon kogu PVT-viitedokumendi soovitud keeles kättesaadavaks. PVT-viitedokumentide ajakohastamine viiakse lõpule hiljemalt kaheksa aastat pärast eelmise versiooni avaldamist.

Selgitus

Kompromisspaketi osa

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

i) mõõtmismeetodid, -sagedus ja hindamismenetlus ja

i) mõõtmismeetodid, -sagedus ja hindamismenetlus või samaväärsed meetodid ja

Selgitus

Artikli 14 lõikes 1 on sätestatud, et loaga peavad kaasnema kõik vajalikud mõõtmised. Neid on täpsustatud lõike 1 punkti c alapunktis i. Täpsuse huvides tuleks lisada, et ka edaspidi tuleks lubada kasutada teisi usaldusväärseid meetodeid, mis vastavad nõutud kõrgetele keskkonnastandarditele. See muudatus võimaldaks kasutada ka alternatiivseid meetodeid, nii et Saksa süsteem (ei mõõdeta loomakasvatusettevõtete suurust, vaid loendatakse loomi) jääks endiselt alles.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

d) kohustus esitada pädevale asutusele korrapäraselt ja vähemalt üks kord aastas:

d) kohustus esitada pädevale asutusele korrapäraselt ja vähemalt üks kord aastas:

i) punktis c osutatud heiteseire tulemustele tuginev teave ja muud andmed, mis võimaldavad pädeval asutusel kontrollida loa tingimuste täitmist, ja

i) punktis c osutatud heiteseire tulemustele tuginev teave ja muud vajalikud andmed, mis võimaldavad pädeval asutusel kontrollida loa tingimuste täitmist, ja

ii) juhul, kui kohaldatakse artikli 15 lõike 3 punkti b, heiteseire tulemuste kokkuvõte, mis võimaldab võrdlust parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemega;

ii) juhul, kui kohaldatakse artikli 15 lõike 3 punkti b, heiteseire tulemuste kokkuvõte, mis võimaldab võrdlust parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemega;

pädev asutus võib alapunktis i viidatud teavet nõuda ainult iga 24 kuu järel, kui kontrolli tegemise ajal ei avastatud tõsiseid loa tingimuste rikkumisi.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepanekuga üritatakse saavutada kompromiss seoses käitajate kohustusega anda korduvalt aru pädevale asutusele. Selles võetakse arvesse parlamendi esimese lugemise seisukoha muudatusettepanekut 20 (aruandmine igal teisel aastal sõltuvalt kontrollimise tulemustest) ja täpsustatakse, et loa tingimustes tuleks ette näha üksnes sellise teabe esitamine, mida pädev asutus vastavuse kontrollimiseks tegelikult vajab.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

f) meetmed, mis on seotud muude kui tavapäraste käitamistingimustega, näiteks käivitamise, lekete, talitlushäirete, ajutiste seisakute ja tegevuse täieliku lõpetamisega;

f) meetmed, mis on seotud muude kui tavapäraste käitamistingimustega, näiteks käivitamise ja seiskamisega, lekete, talitlushäirete, ajutiste seisakute ja tegevuse täieliku lõpetamisega;

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

4. Ilma et see piiraks artikli 18 kohaldamist, võib pädev asutus kehtestada rangemad loa tingimused kui need, mida on võimalik saavutada PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnika kasutamisega.

4. Ilma et see piiraks artikli 18 kohaldamist, võib pädev asutus kehtestada rangemad loa tingimused kui need, mida on võimalik saavutada PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnika kasutamisega. Liikmesriigid võivad sätestada eeskirjad, mille alusel pädev asutus võib need rangemad tingimused kehtestada.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

6. Kui ükski PVT-järeldus ei hõlma käitises toimuvat tegevust või tootmisprotsessi liiki või kui kõnealustes järeldustes ei käsitleta kõiki tegevuse või protsessi võimalikke mõjusid keskkonnale, sätestab pädev asutus loa tingimused parima võimaliku tehnika alusel, mis on asjaomase tegevuse või protsessi jaoks kindlaks määratud, pöörates erilist tähelepanu III lisas loetletud kriteeriumitele.

6. Kui ükski PVT-järeldus ei hõlma käitises toimuvat tegevust või tootmisprotsessi liiki või kui kõnealustes järeldustes ei käsitleta kõiki tegevuse või protsessi võimalikke mõjusid keskkonnale, sätestab pädev asutus käitajaga konsulteerides loa tingimused parima võimaliku tehnika alusel, mis on asjaomase tegevuse või protsessi jaoks kindlaks määratud, pöörates erilist tähelepanu III lisas loetletud kriteeriumitele.

Selgitus

Käitaja tunneb oma tegevust kõige paremini ja ta tuleks kaasata, kui kehtestatakse loa tingimused, mida on võimalik täita parimat võimalikku tehnikat kasutades. Esimese lugemise muudatusettepaneku 30 osaline uuesti esitamine.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

4. Erandina lõikest 3 võib pädev asutus keskkonna ja majandusega seotud kulude ja tulude hinnangu alusel ning asjaomase käitise tehnilisi näitajaid, geograafilist asukohta ja kohalikke keskkonnatingimusi arvesse võttes erijuhtudel kehtestada heite piirväärtused, mis erinevad lõike 3 kohaldamisel sätestatud heite piirväärtustest.

4 . Erandina lõikest 3 ja piiramata artikli 18 kohaldamist võib pädev asutus piiratud arvul erijuhtudel kehtestada leebemad heite piirväärtused. Sellist erandit võib kohaldada ainult juhul, kui hinnang näitab järgmist:

a) asjaomase käitise geograafiline asukoht või kohalikud keskkonnatingimused takistavad kõnealuses käitises või selle osas PVT-viitedokumentides kirjeldatud parima võimaliku tehnika täielikku või osalist rakendamist;

b) PVT-järelduste vastuvõtmise ajal olemas olnud käitiste puhul takistavad tehnilised näitajad PVT-viitedokumentides kirjeldatud parima võimaliku tehnika rakendamist käitises või selle osas ning;

c) PVT-viitedokumentides kirjeldatud parima võimaliku tehnika rakendamine tooks kaasa ebaproportsionaalselt suured kulud sellest saadava keskkonnaalase kasuga võrreldes. Need ebaproportsionaalselt suured kulud peavad olema sellised kulud, mida ei võetud arvesse artiklis 13 osutatud parimat võimalikku tehnikat puudutaval teabevahetusel.

Pädev asutus esitab esimese lõigu kohaldamise põhjendused, millele lisatakse hindamise tulemused ja kehtestatud tingimuste põhjendused.

Pädev asutus esitab loa tingimuste lisas esimese lõigu kohaldamise põhjendused, millele lisatakse hindamise tulemused ja kehtestatud tingimuste põhjendused, ning edastab selle teabe komisjonile.

Heite piirväärtused ei tohi siiski ületada vastavalt V–VIII lisas sätestatud heite piirväärtusi.

Need heite piirväärtused ei tohi siiski ületada miinimumnõudeid artikli 13 lõikes 5 b või, kui see on asjakohane, käesoleva direktiivi lisades sätestatud heite piirväärtusi.

Pädevad asutused ei kohalda käesolevat lõiget juhul, kui on oht, et keskkonnakvaliteedi standardeid ei saavutata, ja tagavad igal juhul, et ükski kõrvalekalle ei mõjuta oluliselt kohalikku keskkonda.

Liikmesriigid tagavad, et asjaomastele üldsuse liikmetele antakse varakult tõhusad võimalused osaleda otsustamisprotsessis, mis hõlmab käesolevas lõikes osutatud erandi kohaldamist.

Komisjon võib kehtestada juhendi selliste kriteeriumite täpsustamiseks, mida tuleb käesoleva lõike kohaldamisel arvesse võtta.

Komisjon võib artikli 72 lõikes 1 osutatud andmete põhjal ja eelkõige käesoleva lõike kohaldamise kohta täpsustada vajaduse korral kriteeriumeid, mida tuleb käesoleva lõike kohaldamisel arvesse võtta, võttes selleks artikli 76 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte.

Pädevad asutused hindavad artikli 21 kohaselt tehtava loa tingimuste iga läbivaatamise osana uuesti esimese lõigu kohaldamist.

Pädevad asutused hindavad artikli 21 kohaselt tehtava loa tingimuste iga läbivaatamise osana uuesti esimese lõigu kohaldamist.

Selgitus

Kompromisspaketi osa

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

4 a. Lõikeid 2, 3 ja 4 kohaldatakse loomasõnniku ja läga laotamise suhtes väljaspool I lisa punktis 6.6 osutatud käitise tegevuskohta, välja arvatud alad, mis kuuluvad nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ (veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest)1 reguleerimisalasse.

1 EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1.

Selgitus

Esimese lugemise muudatusettepaneku 114 uuesti esitamine.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Artiklis 6 osutatud siduvate üldeeskirjade vastuvõtmisel tagavad liikmesriigid kompleksse lähenemisviisi ja keskkonnakaitse kõrge taseme, mis on võrdväärne konkreetse loa tingimustega saavutatava tasemega. Liikmesriigid tagavad, et kõnealuseid siduvaid üldeeskirju ajakohastatakse kooskõlas parima võimaliku tehnika arenguga.

1. Siduvate üldeeskirjade vastuvõtmisel tagavad liikmesriigid kompleksse lähenemisviisi ja keskkonnakaitse kõrge taseme, mis on võrdväärne konkreetse loa tingimustega saavutatava tasemega.

Selgitus

Jäetakse välja nõukogu lisatud tekst. Seotud muudatusettepanekuga artikli 17 lõike 3 a (uus) kohta.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1 a. Siduvad üldeeskirjad põhinevad parimal võimalikul tehnikal, ilma et kehtestataks kohustus kasutada mis tahes tehnikat või konkreetset tehnoloogiat, et tagada vastavus artiklitega 14 ja 15.

Selgitus

Esimese lugemise muudatusettepaneku 34 uuesti esitamine.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1 b. Liikmesriigid tagavad, et siduvaid üldeeskirju ajakohastatakse vastavalt parima võimaliku tehnika arengule, et tagada vastavus artikliga 21.

Selgitus

Esimese lugemise muudatusettepaneku 35 uuesti esitamine.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1 c. Lõigete 1–1b kohaselt vastu võetud siduvad üldeeskirjad sisaldavad viidet käesolevale direktiivile või see viide lisatakse kõnealuste eeskirjade juurde nende ametliku avaldamise korral.

Selgitus

Esitatakse uuesti komisjoni ettepaneku tekst.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus jälgib parima võimaliku tehnika arengut või laseb ennast teavitada sellest ja kõikide uute või ajakohastatud PVT-järelduste avaldamisest.

Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus jälgib parima võimaliku tehnika arengut või laseb ennast teavitada sellest ja kõikide uute või ajakohastatud PVT-järelduste avaldamisest, teavitades ka asjaomaseid üldsuse liikmeid.

Selgitus

On kasulik, kui liikmesriigid teavitavad asjaomast üldsust PVT-järelduste arengust. Esimese lugemise muudatusettepaneku 36 uuesti esitamine.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

3. Viie aasta jooksul alates käitise peamist tegevusvaldkonda käsitlevaid PVT-järeldusi käsitlevate artikli 13 lõike 5 kohaste otsuste avaldamisest tagab pädev asutus, et:

3. Nelja aasta jooksul alates PVT-järeldusi käsitlevate artikli 13 lõike 5 kohaste otsuste avaldamisest tagab pädev asutus, et:

(Esimese lugemise muudatusettepaneku 37 osaline uuesti esitamine.)

Selgitus

PVT-viitedokumendid on pika protsessi tulemus ja kui PVT-järeldusi käsitlev otsus on tehtud, tuleb see kiiremini ellu rakendada, et mitte pidurdada keskkonnaalase innovatsiooni hoogu. Kavandatud neli aastat pärast avaldamist on seetõttu hea kompromiss komisjoni ja nõukogu ettepaneku vahel. Nõukogu teksti puhul võib kaasneda oht, et liikmesriigid rakendavad seda erinevalt, kuna pädevad asutused võivad tõlgendada „peamist tegevusvaldkonda” erinevalt, millega kaasnevad tööstuse erinev kohtlemine ja ebavõrdsed tingimused.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Kui tegevus on seotud asjakohaste ohtlike ainete kasutamise, tootmise või keskkonda laskmisega ja pidades silmas pinnase ja põhjavee võimalikku saastumist käitise tegevuskohas, käitaja koostab ja esitab pädevale asutusele lähteolukorra aruande enne käitise tegevuse alustamist või enne käitise loa esmakordset ajakohastamist pärast …*.

2. Kui tegevus on seotud olulises koguses asjakohaste ohtlike ainete kasutamise, tootmise või keskkonda laskmisega ja pidades silmas pinnase ja põhjavee võimalikku saastumist käitise tegevuskohas, koostab ja esitab käitaja pädevale asutusele lähteolukorra aruande enne käitise tegevuse alustamist või enne käitise loa esmakordset ajakohastamist pärast …*.

Juhul kui vee- ja pinnasekaitset käsitlevaid sätteid juba rakendatakse riiklikul tasandil, liikmesriigid lähteolukorra aruannet ei koosta.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

3. Tegevuse täieliku lõpetamise korral hindab käitaja pinnase ja põhjavee saastumist käitises kasutatud, toodetud või keskkonda lastud asjakohaste ohtlike ainetega. Kui võrreldes lõikes 2 osutatud lähteolukorra aruandes esitatud seisundiga on käitis põhjustanud pinnase või põhjavee märkimisväärse saastumise, võtab käitaja vajalikud meetmed nimetatud saastumise vähendamiseks, et taastada tegevuskoha lähteolukorra aruandes esitatud seisund. Sellel eesmärgil võib arvesse võtta nimetatud meetmete tehnilist teostatavust.

3. Tegevuse täieliku lõpetamise korral hindab käitaja pinnase ja põhjavee saastumist käitises kasutatud, toodetud või keskkonda lastud asjakohaste ohtlike ainetega. Kui võrreldes lõikes 2 osutatud lähteolukorra aruandes esitatud seisundiga on käitis põhjustanud pinnase või põhjavee saastumise, võtab käitaja vajalikud meetmed nimetatud saastumise vähendamiseks, et taastada tegevuskoha lähteolukorra aruandes esitatud seisund. Sellel eesmärgil võib arvesse võtta nimetatud meetmete tehnilist teostatavust.

Selgitus

Muudetakse nõukogu teksti.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Juhul kui vee- ja pinnasekaitset käsitlevaid sätteid juba rakendatakse riiklikul tasandil, ei kohusta liikmesriigid käitajat hindama pinnase ja põhjavee saastumist käitises kasutatud, toodetud või keskkonda lastud asjakohaste ohtlike ainetega.

Selgitus

Pinnase seisundi kohta aruande kirjutamisega seotud täiendav bürokraatlik haldus- ja seirekohustus põhjustaks palju haldusalast tööd ja väga suuri kulusid nii põllumajandustootjatele kui ka riigi ametiasutustele. Sellel ei ole seost taotletava keskkonnakaitsele antava lisandväärtusega ega eesmärgiga vähendada kogu saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivist tulenevat bürokraatiat. Eeldatakse, et aruanne pinnase seisundi kohta peaks tagama vee ja pinnase kaitse. Veekaitsenõudeid reguleeritakse aga Euroopa tasandil ning pinnasekaitset subsidiaarsuse põhimõtte alusel riiklikul tasandil. Kõnealusel juhul tuleks topeltreguleerimist vältida.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

4 a. Käesolevat artiklit tõlgendatakse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõikes 2 kehtestatud põhimõtetele. Lisaks tagavad liikmesriigid üldsuse nõuetekohase teavitamise, võttes kõik vajalikud meetmed käesolevas artiklis sätestatu täitmiseks.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

4. Pädev asutus koostab järelevalve plaanide põhjal korrapäraselt rutiinse keskkonnajärelevalve programmid, määrates sealhulgas erinevate käitiseliikide puhul kindlaks tegevuskoha külastuse sageduse.

4. Pädev asutus koostab kontrollikavade põhjal korrapäraselt kontrolliprogrammid, määrates erinevate käitiseliikide puhul kindlaks tegevuskoha külastuse sageduse.

Liikmesriigid tagavad, et kontrolli teostamiseks on olemas piisaval arvul asjakohaselt kvalifitseeritud isikuid.

Kõnealused programmid hõlmavad iga käitise tegevuskoha vähemalt üht pistelist külastust 18 kuu jooksul. Kui kontrollimisel tuvastatakse loa tingimustele mittevastavus, siis suurendatakse kõnealust sagedust vähemalt ühe korrani kuue kuu jooksul.

Tegevuskoha kahe külastuse vaheline ajavahemik põhineb asjaomaste konkreetsete käitiste keskkonnariskide süstemaatilisel hindamisel ja see ei ületa kõrgeima riskiga käitiste puhul ühte aastat ja madalaima riskiga käitiste puhul kolme aastat.

Kui kõnealused programmid põhinevad asjaomaste konkreetsete käitiste keskkonnariskide süstemaatilisel hindamisel, võib tegevuskoha külastuste sagedust vähendada vähemalt ühe korrani 24 kuu jooksul.

Keskkonnariskide süstemaatiline hindamine põhineb vähemalt järgmistel kriteeriumidel:

Keskkonnariskide süstemaatiline hindamine põhineb järgmistel objektiivsetel kriteeriumidel:

a) asjaomaste käitiste potentsiaalne ja tegelik mõju inimeste tervisele ja keskkonnale, võttes arvesse heitetasemeid ja -liike, kohaliku keskkonna tundlikkust ja õnnetusohtu;

b) andmed loa tingimuste täitmise kohta;

a) andmed loa tingimuste käitajapoolse täitmise kohta;

b) käitise mõjud keskkonnale ja inimeste tervisele; või

c) osalemine liidu keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS).

c) käitaja osalemine liidu keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemis (EMAS) vastavalt määrusele (EÜ) nr 1221/20091 või ISO 14001-le või samaväärsete keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine.

Komisjon võib delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 76 võtta vastu täiendavaid kriteeriume keskkonnariskide hindamise kohta.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1).

Selgitus

Esitatakse uuesti esimese lugemise muudatusettepanek 44.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Aruande kavand saadetakse asjaomasele käitajale ja lõpparuanne tehakse avalikult kättesaadavaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivile 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta1 kolme kuu jooksul pärast tegevuskoha külastust.

Aruandest teatatakse asjaomasele käitajale kahe kuu jooksul. Pädev asutus teeb aruande internetis avalikult kättesaadavaks nelja kuu jooksul pärast tegevuskoha külastust.

Selgitus

Esimese lugemise muudatusettepaneku 46 osaline uuesti esitamine.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

c a) käitise loa või loatingimuste kaasajastamine, juhul kui tehakse erand vastavalt artikli 15 lõikele 4.

Selgitus

Kompromisspaketi osa

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Kui otsus loa andmise, läbivaatamise või ajakohastamise kohta on tehtud, teeb pädev asutus üldsusele kättesaadavaks, sealhulgas punktide a ja b osas internetis, järgmise teabe:

2. Kui otsus loa andmise, läbivaatamise või ajakohastamise kohta on tehtud, teeb pädev asutus üldsusele kättesaadavaks, sealhulgas punktide a–f ja lõike 3 osas internetis, järgmise teabe:

Selgitus

Esimese lugemise muudatusettepaneku 54 osaline uuesti esitamine.Kõnealuse teabe avalikustamiseks peaks see olema tervikuna internetis kättesaadav.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

e) teave selle kohta, kuidas loa tingimused, sealhulgas heite piirväärtused, on kindlaks määratud võrreldes parima võimaliku tehnika ja sellega saavutatavate heitetasemetega;

e) teave selle kohta, kuidas artiklis 14 viidatud loatingimused on kindlaks määratud PVT-viitedokumentides kirjeldatud parima võimaliku tehnika ja sellega saavutatavate heitetasemetega;

Selgitus

Esimese lugemise muudatusettepaneku 51 uuesti esitamine.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

f) artikli 15 lõike 4 kohaldamisel kõnealuse kohaldamise artikli 15 lõike 4 teises lõigus osutatud põhjused.

f) artikli 15 lõike 4 alusel erandi tegemise korral kõnealuse erandi konkreetsed põhjused, mis põhinevad nimetatud lõikes sätestatud kriteeriumidel, ja kehtestatud tingimused;

Selgitus

Kompromisspaketi osa

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

f a) artiklis 21 osutatud loa tingimuste läbivaatamise tulemus.

Selgitus

Esimese lugemise muudatusettepaneku 53 uuesti esitamine.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

i) gaasiturbiinid, mida kasutatakse avamereplatvormidel;

i) gaasiturbiinid ja gaasimootorid, mida kasutatakse avamereplatvormidel;

Selgitus

Gaasiturbiinid ja gaasimootorid on avamereplatvormide turusegmendis võistlevad tehnoloogiad. Selleks et saavutada kahe kõnealuse tehnoloogia vahel võrdsed konkurentsitingimused, tuleb ka avamereplatvormidel kasutatavad gaasimootorid käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Kõik selliste käitiste load, mis sisaldavad põletusseadmeid, millele on tehtud direktiivi 2001/80/EÜ artikli 4 lõikes 4 osutatud erand ja mida käitatakse pärast 1. jaanuari 2016, sisaldavad tingimusi, millega tagatakse, et nimetatud põletusseadmete õhkuheide ei ületa V lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtusi.

Kõik selliste käitiste load, mis sisaldavad põletusseadmeid, millele on tehtud direktiivi 2001/80/EÜ artikli 4 lõikes 4 osutatud erand ja mida käitatakse pärast 1. jaanuari 2016, sisaldavad tingimusi, millega tagatakse, et nimetatud põletusseadmete õhkuheide ei ületa V lisa 1. osas sätestatud heite piirväärtusi.

Selgitus

Arvestades, et tegemist on olemasolevate seadmetega, on kohaldatavateks heite piirväärtusteks olemasolevate seadmete heite piirväärtused (V lisa 1. osa), mitte uute seadmete heite piirväärtused (V lisa 2. osa).

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

9. Järgnevalt nimetatud põletusseadmete suhtes vaatab komisjon parima võimaliku tehnika alusel läbi vajaduse kehtestada kogu liitu hõlmavad heite piirväärtused ning muuta V lisas sätestatud heite piirväärtusi:

välja jäetud

a) lõikes 8 osutatud põletusseadmed;

b) selliste rafineerimistehaste põletusseadmed, kus omatarbeks põletatakse nafta rafineerimisel tekkivaid destilleerimis- või ümbertöötlemisjääke, kas üksinda või koos teiste kütustega, võttes arvesse rafineerimistehaste energiasüsteemide iseärasusi;

c) põletusseadmed, kus põletatakse muid gaase kui maagaas;

d) keemiatööstusettevõttes asuvad põletusseadmed, kus vedelaid tootmisjääke kasutatakse omatarbeks mittekaubandusliku kütusena.

Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2013 nimetatud läbivaatamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule, vajadusel koos õigusakti ettepanekuga.

Selgitus

Jäetakse välja nõukogu lisatud läbivaatamine. Ei ole asjakohane näha ette rafineerimistehaste või keemiatööstuse väljajätmine III peatüki kohaste piirväärtuste kohaldamisalast.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Kohalikku tahkekütust põletavatele põletusseadmetele, mis ei vasta artikli 30 lõigetes 2 ja 3 osutatud vääveldioksiidi heite piirväärtustele nimetatud kütuse omaduste tõttu, võivad liikmesriigid selle asemel kohaldada V lisa 5. osas sätestatud väävliärastuse miinimumastmeid vastavalt nimetatud lisa 6. osas sätestatud nõuetele vastavuse eeskirjadega.

Kohalikku tahkekütust põletavatele põletusseadmetele, mis ei vasta artikli 30 lõigetes 2 ja 3 osutatud vääveldioksiidi heite piirväärtustele nimetatud kütuse omaduste tõttu, võivad liikmesriigid selle asemel mitte kauem kui 31. detsembrini 2017 kohaldada V lisa 5. osas sätestatud väävliärastuse miinimumastmeid vastavalt nimetatud lisa 6. osas sätestatud nõuetele vastavuse eeskirjadele ning artikli 72 lõike 4 punktis a osutatud andmetele, mille on eelnevalt heaks kiitnud pädev asutus.

Komisjon annab 31. detsembriks 2013 hinnangu, kas lubada suurendada V lisa 5. osas toodud minimaalseid väävliärastuse astmeid, võttes eelkõige arvesse parimat võimalikku tehnikat ja SO2 heitkoguste vähendamisest saadavat kasu.

Selgitus

Muudatusettepanek seoses nõukogu esildatud uute eranditega.

Liikmesriigid, kellel on käitisi, mille puhul kasutatakse väävlitustamise eritaset, peavad esitama tehnilise põhjenduse, miks nad ei saa järgida tavalisi heite piirväärtusi.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2020 võivad liikmesriigid koostada ja rakendada siseriiklikku üleminekukava, mis hõlmab põletusseadmed, millele on esimene luba antud enne 27. novembrit 2002 või mille käitajad olid enne seda kuupäeva esitatud täieliku loataotluse, tingimusel et rajatis võeti kasutusele hiljemalt 27. novembril 2003. Iga nimetatud kavaga hõlmatud põletusseadme suhtes käsitletakse kavas järgnevate saasteainete heidet: lämmastikoksiidid, vääveldioksiid ja tolm. Gaasiturbiinide osas hõlmatakse kavaga vaid lämmastikoksiidide heiteid.

1. Ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 30. juunini 2019 võivad liikmesriigid koostada ja rakendada siseriiklikku üleminekukava, mis hõlmab põletusseadmed, millele on esimene luba antud enne 27. novembrit 2002 või mille käitajad olid enne seda kuupäeva esitatud täieliku loataotluse, tingimusel et rajatis võeti kasutusele hiljemalt 27. novembril 2003. Iga nimetatud kavaga hõlmatud põletusseadme suhtes käsitletakse kavas järgnevate saasteainete heidet: lämmastikoksiidid, vääveldioksiid ja tolm. Gaasiturbiinide osas hõlmatakse kavaga vaid lämmastikoksiidide heiteid.

Siseriiklik üleminekukava ei hõlma ühtegi järgmistest põletusseadmetest:

Siseriiklik üleminekukava ei hõlma ühtegi järgmistest põletusseadmetest:

a) need, mille suhtes kohaldatakse artikli 33 lõiget 1;

a) need, mille suhtes kohaldatakse artikli 33 lõiget 1;

b) need, mis asuvad rafineerimistehases, kus omatarbeks põletatakse rafineerimistehase jääkide või nafta rafineerimisel tekkivaid destilleerimis- või ümbertöötlemisjääkide gaasistamisel tekkivaid madala kütteväärtusega gaase, kas üksinda või koos teiste kütustega;

b) need, mis asuvad rafineerimistehases, kus omatarbeks põletatakse rafineerimistehase jääkide või nafta rafineerimisel tekkivaid destilleerimis- või ümbertöötlemisjääkide gaasistamisel tekkivaid madala kütteväärtusega gaase, kas üksinda või koos teiste kütustega;

c) need, mille suhtes kohaldatakse artiklit 35.

c) need, mille suhtes kohaldatakse artiklit 35;

d) need, mille suhtes on tehtud direktiivi 2001/80/EÜ artikli 4 lõikes 4 osutatud erand.

2. Kavaga hõlmatud põletusseadmed võib vabastada artikli 30 lõikes 2 nimetatud heite piirväärtustele vastavuse nõudest kavaga hõlmatud saasteainete osas või vajadusel artiklis 31 nimetatud väävliärastuse astmele vastavuse nõudest.

2. Kavaga hõlmatud põletusseadmed võib vabastada artikli 30 lõikes 2 nimetatud heite piirväärtustele vastavuse nõudest kavaga hõlmatud saasteainete osas või vajadusel artiklis 31 nimetatud väävliärastuse astmele vastavuse nõudest.

Põletusseadme loas tuleb vähemalt säilitada eelkõige direktiivide 2001/80/EÜ ja 2008/1/EÜ nõuete kohaselt kindlaks määratud vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tolmu heite piirväärtused, mida kohaldatakse alates 31. detsembrist 2015.

Põletusseadme loas tuleb vähemalt säilitada eelkõige direktiivide 2001/80/EÜ ja 2008/1/EÜ nõuete kohaselt kindlaks määratud vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tolmu heite piirväärtused, mida kohaldatakse alates 31. detsembrist 2015.

Tahkekütusel töötavate põletusseadmete suhtes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on suurem kui 500 MW ja millele on antud esimene luba pärast 1. juulit 1987, kohaldatakse V lisa 1. osas sätestatud lämmastikoksiidide heite piirväärtusi.

Tahkekütusel töötavate põletusseadmete suhtes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on suurem kui 500 MW ja millele on antud esimene luba pärast 1. juulit 1987, kohaldatakse V lisa 1. osas sätestatud lämmastikoksiidide heite piirväärtusi.

3. Iga kavas hõlmatud saasteaine suhtes sätestatakse siseriiklikus üleminekukavas ülemmäär, määrates kõikide kavaga hõlmatud põletusseadmete summaarse maksimaalse aastase heitkoguse, kusjuures võetakse aluseks iga seadme summaarne nimisoojusvõimsus 31. detsembril 2010, seadme viimase kümne tööaasta (aasta 2010 kaasa arvatud), keskmised tegelikud aasta töötunnid ja kasutatud kütus.

3. Iga kavas hõlmatud saasteaine suhtes sätestatakse siseriiklikus üleminekukavas ülemmäär, määrates kõikide kavaga hõlmatud põletusseadmete summaarse maksimaalse aastase heitkoguse, kusjuures võetakse aluseks iga seadme summaarne nimisoojusvõimsus 31. detsembril 2010, seadme viimase kümne tööaasta (aasta 2010 kaasa arvatud), keskmised tegelikud aasta töötunnid ja kasutatud kütus.

2016. aasta ülemmäär arvutatakse direktiivi 2001/80/EÜ III kuni VII lisas sätestatud asjakohaste heite piirväärtuste alusel või vajaduse korral direktiivi 2001/80/EÜ III lisas sätestatud väävliärastuse astmete alusel. Gaasiturbiinide suhtes kasutatakse direktiivi 2001/80/EÜ VI lisa B osas sellistele põletusseadmetele sätestatud lämmastikoksiidide heite piirväärtuseid. 2019. ja 2020. aasta ülemmäärad arvutatakse käesoleva direktiivi V lisa 1. osas sätestatud asjakohaste heite piirväärtuste alusel või vajadusel käesoleva direktiivi V lisa 5. osas sätestatud asjakohaste väävliärastuse astmete alusel. 2017. ja 2018. aasta ülemastmed määratakse 2016. ja 2019. aasta vahelise ülemastmete lineaarse vähenemisega.

2016. aasta ülemmäär arvutatakse direktiivi 2001/80/EÜ III kuni VII lisas sätestatud asjakohaste heite piirväärtuste alusel või vajaduse korral direktiivi 2001/80/EÜ III lisas sätestatud väävliärastuse astmete alusel. Gaasiturbiinide suhtes kasutatakse direktiivi 2001/80/EÜ VI lisa B osas sellistele põletusseadmetele sätestatud lämmastikoksiidide heite piirväärtuseid. 2019. aasta ülemmäär arvutatakse käesoleva direktiivi V lisa 1. osas sätestatud asjakohaste heite piirväärtuste alusel või vajadusel käesoleva direktiivi V lisa 5. osas sätestatud asjakohaste väävliärastuse astmete alusel. 2017. ja 2018. aasta ülemastmed määratakse 2016. ja 2019. aasta vahelise ülemastmete lineaarse vähenemisega.

Kui siseriikliku üleminekukavaga hõlmatud seade kas suletakse või see ei kuulu enam III peatüki reguleerimisalasse, ei tohi see kaasa tuua kavaga hõlmatud teiste seadmete aastase heitkoguse suurenemist.

Kui siseriikliku üleminekukavaga hõlmatud seade kas suletakse või see ei kuulu enam III peatüki reguleerimisalasse, ei tohi see kaasa tuua kavaga hõlmatud teiste seadmete aastase heitkoguse suurenemist.

4. Siseriiklik üleminekukava sisaldab ka seire ja aruandlusega seonduvaid sätteid, mis on kooskõlas artikli 41 punkti b kohaselt kehtestatud rakenduseeskirjadega, ning kõikidele põletusseadmetele ette nähtud meetmeid eesmärgiga tagada õigeaegselt vastavus alates 1. jaanuarist 2021 kohaldatavatele heite piirväärtustele.

4. Siseriiklik üleminekukava sisaldab ka seire ja aruandlusega seonduvaid sätteid, mis on kooskõlas artikli 41 punkti b kohaselt kehtestatud rakenduseeskirjadega, ning kõikidele põletusseadmetele ette nähtud meetmeid eesmärgiga tagada õigeaegselt vastavus alates 1. juulist 2019 kohaldatavatele heite piirväärtustele.

5. Liikmesriigid esitavad oma siseriiklikud üleminekukavad komisjonile hiljemalt 1. jaanuaril 2013.

5. Liikmesriigid esitavad oma siseriiklikud üleminekukavad komisjonile hiljemalt 1. jaanuaril 2013.

Komisjon hindab kavasid ja kui komisjon ei ole esitanud vastuväiteid 12 kuu jooksul alates kava saamisest, loeb asjaomane liikmesriik, et kava on heaks kiidetud.

Komisjon hindab kavasid ELi õhukvaliteedi eesmärkide ja võimaliku diskrimineerimise seisukohast elektri siseturul ja kui komisjon ei ole esitanud vastuväiteid 12 kuu jooksul alates kava saamisest, loeb asjaomane liikmesriik, et kava on heaks kiidetud.

Kui komisjon leiab, et kava ei vasta artikli 41 punkti b kohaselt kehtestatud rakenduseeskirjadele, teatab ta asjaomasele liikmesriigile, et kava ei saa heaks kiita. Liikmesriigi poolt komisjonile esitatud kava uue versiooni hindamise suhtes on teises lõigus osutatud ajavahemikuks kuus kuud.

Kui komisjon leiab, et kava ei vasta artikli 41 punkti b kohaselt kehtestatud rakenduseeskirjadele, teatab ta asjaomasele liikmesriigile, et kava ei saa heaks kiita. Liikmesriigi poolt komisjonile esitatud kava uue versiooni hindamise suhtes on teises lõigus osutatud ajavahemikuks kuus kuud.

6. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest hilisematest kavas tehtud muudatustest.

6. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest hilisematest kavas tehtud muudatustest.

Selgitus

Kompromisspaketi osa

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Ajavahemikus 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2023 võib põletusseadmed vabastada artikli 30 lõikes 2 osutatud heite piirväärtustele vastavuse nõudest ja vajadusel artiklis 31 osutatud väävliärastuse astmete nõudest, ning nende suhtes artiklis 32 osutatud siseriikliku üleminekukava kohaldamise nõudest, kui järgmised tingimused on täidetud:

1. Ajavahemikus 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2020 võib põletusseadmed vabastada artikli 30 lõikes 2 osutatud heite piirväärtustele vastavuse nõudest ja vajadusel artiklis 31 osutatud väävliärastuse astmete nõudest, ning nende suhtes artiklis 32 osutatud siseriikliku üleminekukava kohaldamise nõudest, kui järgmised tingimused on täidetud:

a) põletusseadme käitaja kohustub pädevale asutusele hiljemalt 1. jaanuariks 2014 esitatud kirjalikus avalduses mitte kasutama seadet üle 20 000 töötunni ajavahemiku jooksul, mis algab 1. jaanuaril 2016 ning lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2023;

a) põletusseadme käitaja kohustub pädevale asutusele hiljemalt 1. jaanuariks 2014 esitatud kirjalikus avalduses mitte kasutama seadet üle 12 500 töötunni ajavahemiku jooksul, mis algab 1. jaanuaril 2016 ning lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2020;

b) käitaja peab igal aastal esitama pädevale asutusele seadme töötundide andmed alates 1. jaanuarist 2016;

b) käitaja peab igal aastal esitama pädevale asutusele seadme töötundide andmed alates 1. jaanuarist 2016;

c) põletusseadme järelejäänud tööea jooksul tuleb vähemalt säilitada põletusseadme loas eelkõige direktiivide 2001/80/EÜ ja 2008/1/EÜ nõuete kohaselt kindlaks määratud vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tolmu heite piirväärtused, mida kohaldatakse 31. detsembril 2015. Tahkekütustel töötavate põletusseadmete suhtes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on suurem kui 500 MW ja millele on antud esimene luba pärast 1. juulit 1987, kohaldatakse V lisa 1. osas sätestatud lämmastikoksiidide heite piirväärtusi; ning

c) põletusseadme järelejäänud tööea jooksul tuleb vähemalt säilitada põletusseadme loas eelkõige direktiivide 2001/80/EÜ ja 2008/1/EÜ nõuete kohaselt kindlaks määratud vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tolmu heite piirväärtused, mida kohaldatakse 31. detsembril 2015. Tahkekütustel töötavate põletusseadmete suhtes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on suurem kui 500 MW ja millele on antud esimene luba pärast 1. juulit 1987, kohaldatakse V lisa 1. osas sätestatud lämmastikoksiidide heite piirväärtusi; ning

d) põletusseadmele ei ole antud direktiivi 2001/80/EÜ artikli 4 lõikes 4 osutatud erandit.

d) põletusseadmele ei ole antud direktiivi 2001/80/EÜ artikli 4 lõikes 4 osutatud erandit.

2. Hiljemalt 1. jaanuaril 2016 esitab iga liikmesriik komisjonile selliste põletussedmete loetelu, mille suhtes kohaldatakse lõiget 1, sealhulgas nende summaarse nimisoojusvõimsuse, kasutatavad kütuseliigid ja kohaldatavad vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tolmu heite piirväärtused. Liikmesriigid esitavad igal aastal komisjonile andmed seadmete, millele kohaldatakse lõiget 1, töötundide arvu kohta alates 1. jaanuarist 2016.

2. Hiljemalt 1. jaanuaril 2016 esitab iga liikmesriik komisjonile selliste põletusseadmete loetelu, mille suhtes kohaldatakse lõiget 1, sealhulgas nende summaarse nimisoojusvõimsuse, kasutatavad kütuseliigid ja kohaldatavad vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tolmu heite piirväärtused. Liikmesriigid esitavad igal aastal komisjonile andmed seadmete, millele kohaldatakse lõiget 1, töötundide arvu kohta alates 1. jaanuarist 2016.

3. Kui põletusseade on …* osa väikesest eraldatud võrgust ning annab sel päeval vähemalt 35 % elektritoitest nimetatud võrgus, mis ei saa oma tehniliste omaduste tõttu olla kooskõlas artikli 30 lõikes 2 osutatud heite piirväärtustega, on käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud töötundide arvuks 18 000 ajavahemiku jooksul, mis algab 1. jaanuarist 2020 ning lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2023, kusjuures käesoleva artikli lõike 1 punktis b ja lõikes 2 nimetatud kuupäevaks on 1. jaanuar 2020.

3. Kui põletusseade on ...* osa väikesest eraldatud võrgust ning annab sel päeval vähemalt 35 % elektritoitest nimetatud võrgus, mis ei saa oma tehniliste omaduste tõttu olla kooskõlas artikli 30 lõikes 2 osutatud heite piirväärtustega, on käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud töötundide arvuks 18 000 ajavahemiku jooksul, mis algab 1. jaanuarist 2020 ning lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2023, kusjuures käesoleva artikli lõike 1 punktis b ja lõikes 2 nimetatud kuupäevaks on 1. jaanuar 2020.

4. Põletusseadme puhul, mille summaarne nimisoojusvõimsus on suurem kui 1500 MW, mille käitlemine algas enne 31. detsembrit 1986 ning mis põletab kohalikku tahkekütust, mille väikseim kütteväärtus on väiksem kui 5800 kJ/kg, niiskusesisaldus on üle 45 massiprotsendi, kombineeritud niiskuse- ja tuhasisaldus on üle 60 massiprotsendi ning kaltsiumoksiidi sisaldus tuhas on üle 10 %, on lõike 1 punktis a nimetatud töötundide arvuks 32 000.

4. Põletusseadme puhul, mille summaarne nimisoojusvõimsus on suurem kui 1500 MW, mille käitlemine algas enne 31. detsembrit 1986 ning mis põletab kohalikku tahkekütust, mille väikseim kütteväärtus on väiksem kui 5800 kJ/kg, niiskusesisaldus on üle 45 massiprotsendi, kombineeritud niiskuse- ja tuhasisaldus on üle 60 massiprotsendi ning kaltsiumoksiidi sisaldus tuhas on üle 10 %, on lõike 1 punktis a nimetatud töötundide arvuks 32 000.

Selgitus

Kompromisspaketi osa

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Kuni 31. detsembrini 2023 võib põletusseadmed vabastada artikli 30 lõikes 2 nimetatud heite piirväärtustele vastavuse nõudest ja artiklis 31 nimetatud väävliärastuse astmetele vastavuse nõudest, kui järgmised tingimused on täidetud:

1. Kuni 31. detsembrini 2019 võib põletusseadmed vabastada artikli 30 lõikes 2 nimetatud heite piirväärtustele vastavuse nõudest ja artiklis 31 nimetatud väävliärastuse astmetele vastavuse nõudest, kui järgmised tingimused on täidetud:

Selgitus

Kompromisspaketi osa

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Kohalikku tahkekütust põletavatele jäätmekoospõletustehastele, mis ei vasta VI lisa 4. osas osutatud vääveldioksiidi heite piirväärtustele nimetatud kütuse omaduste tõttu, võivad liikmesriigid selle asemel kohaldada V lisa 5. osas sätestatud väävliärastuse miinimumastmeid vastavalt nimetatud lisa 6. osas sätestatud nõuetele vastavuse eeskirjadega.

Selgitus

Jäätmete koospõletamine on direktiivide 2000/76/EÜ ja 2001/80/EÜ kohaselt lubatud ka põletusseadmetes, mis kasutavad kohalikke kõrge väävlisisaldusega kütuseid. Nõukogu ühises seisukohas sisaldub ka võimalus kasutada kõrge väävlisisaldusega kohalikku kivisütt, kuid mitte koospõletusseadmetes. Ressursside kokkuhoiu ja võrdse kohtlemise huvides peaks olema võimalik kasutada kõrge väävlisisaldusega kohalikku kivisütt ka koospõletusseadmetes, järgides V lisas sätestatud väävlitustamistingimusi.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

5. Niipea kui liidus on sobivad mõõtmisvõtted kasutusel, määratakse kindlaks kuupäev, millest alates tuleb raskmetallide, dioksiinide ja furaanide õhkuheidet pidevalt mõõta, vastavalt artikli 75 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

5. Niipea kui liidus on sobivad mõõtmisvõtted kasutusel, määrab komisjon artikli 76 kohaste delegeeritud õigusaktidega kindlaks kuupäeva, millest alates tuleb raskmetallide, dioksiinide ja furaanide õhkuheidet pidevalt mõõta.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et komisjonile tehakse kättesaadavaks teave, milles käsitletakse käesoleva direktiivi rakendamist, heidete ja muude saastevormide representatiivseid andmeid, heite piirväärtusi ning parima võimaliku tehnika rakendamist vastavalt artiklitele 14 ja 15, ning kujunemisjärgus tehnoloogiate arendamisel ja rakendamisel saavutatud edu vastavalt artiklile 27. Liikmesriigid teevad teabe kättesaadavaks elektroonilises vormis.

1. Liikmesriigid tagavad, et komisjonile tehakse kättesaadavaks teave, milles käsitletakse käesoleva direktiivi rakendamist, heidete ja muude saastevormide representatiivseid andmeid, heite piirväärtusi ning parima võimaliku tehnika rakendamist vastavalt artiklitele 14 ja 15, eelkõige artikli 15 lõike 4 kohaselt tehtud erandeid, ning kujunemisjärgus tehnoloogiate arendamisel ja rakendamisel saavutatud edu vastavalt artiklile 27. Liikmesriigid teevad teabe kättesaadavaks elektroonilises vormis.

Selgitus

Kompromisspaketi osa

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Lõike 1 kohaselt esitatava teabe tüüp, vorm ja sagedus määratakse kindlaks vastavalt artikli 75 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele. See hõlmab ka selliste tegevusvaldkondade ja saasteainete kindlaksmääramist, mille suhtes tehakse kättesaadavaks lõikes 1 osutatud teave.

2. Komisjon võtab artikli 76 kohaste delegeeritud õigusaktidega vastu nõuded lõikes 1 osutatud esitatava teabe tüübi, vormi ja sageduse kohta. See hõlmab ka selliste tegevusvaldkondade ja saasteainete kindlaksmääramist, mille suhtes tehakse kättesaadavaks lõikes 1 osutatud teave.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

a) põletusseadmete kohta, mille suhtes kohaldatakse artiklit 31 – kasutatud kohalike tahkekütuste väävlisisaldus ja saavutatud väävliärastuse aste iga kuu keskmisena, ja

a) põletusseadmete kohta, mille suhtes kohaldatakse artiklit 31, tehniline põhjendus selle kohta, miks ei ole võimalik järgida artikli 30 lõigetes 2 ja 3 osutatud heite piirväärtusi, kasutatud kohalike tahkekütuste väävlisisaldus ja saavutatud väävliärastuse aste iga kuu keskmisena, ja

Selgitus

Muudatusettepanek seoses nõukogu esildatud uute eranditega. Liikmesriigid, kellel on käitisi, mille puhul kasutatakse väävlitustamise eritaset, peavad esitama tehnilise põhjenduse, miks nad ei saa järgida tavalisi heite piirväärtusi.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

ii) intensiivkarjakasvatusel ja

välja jäetud

Selgitus

Nõukogu uue teksti väljajätmine.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

iii) sõnniku laotamisel ning

välja jäetud

Selgitus

Nõukogu esitatud uus tekst on nüüd hõlmatud muudatusettepanekuga artikli 15 lõike 4 a (uus) kohta. Nõukogu uue teksti väljajätmine.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

iii a) I lisa punktides 2.1 ja 2.2 nimetatud tegevusvaldkondadega, eelkõige dioksiinide ja furaanidega tegelevates käitistes;

iii b) I lisa punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud tegevusvaldkondadega, eelkõige elavhõbedaga tegelevates käitistes;

iii c) I lisa punktides 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.4 nimetatud tegevusvaldkondadega, eelkõige raskmetallide ja nende ühendite, nagu arseeni, kaadmiumi, kroomi, tsüaniidide, plii, nikli ja vasega; dioksiini ja furaanide, perfluorosüsivesinike, fenoolide, polütsükliliste aromaatsete süsivesinike ja väävelheksafluoriidiga tegelevates käitistes; ning

iii d) kõikides muudes I lisas nimetatud käitistes, kui Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri aruandeaastal 2007 määrati kindlaks, et teatav I lisa tegevus annab vähemalt 20 % I lisa tegevuste heitkogustest.

Selgitus

Nõukogu uue teksti muudatusettepanek. Euroopa turvavõrk tagab olulise minimaalse kaitse parima võimaliku tehnika jätkuva puuduliku rakendamise vastu. On väga oluline, et komisjon hindaks I lisa tegevuste põhjustatud koguheidet ja teeks ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks, et reostuse vältimise põhimõtte kohaselt hoida kontrolli all heidet nendest sektoritest, mis koguheidet kõige rohkem suurendavad.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Selleks, et võimaldada käesoleva direktiivi sätete kohandamist teaduse ja tehnika arenguga, arvestades parimat võimalikku tehnikat, võtab komisjon vastavalt artiklile 76 vastu delegeeritud aktid V lisa 3. ja 4. osa, VI lisa 2., 6.,7. ja 8. osa ning VII lisa 5., 6., 7. ja 8. osa teaduse ja tehnika arenguga kohandamise kohta.

1. Selleks et võimaldada käesoleva direktiivi sätete kohandamist teaduse ja tehnika arenguga, arvestades asjaomastes PVT-viitedokumentides kirjeldatud parimat võimalikku tehnikat, täiendab või muudab komisjon hiljemalt 12 kuu jooksul pärast seda, kui artikli 13 kohaselt avaldatakse PVT-järeldused, artiklis 76 osutatud delegeeritud aktidega käesolevas direktiivis juba sätestatud minimaalseid heite piirväärtusi ning seiret ja vastavust käsitlevaid eeskirju.

Selgitus

Kompromisspaketi osa

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1 a. Enne lõikes 1 osutatud meetmete vastuvõtmist konsulteerib komisjon asjaomase tööstusharu ja keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonidega ning annab teada konsultatsioonide tulemusest ja sellest, kuidas neid arvesse on võetud.

Selgitus

Kompromisspaketi osa

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu artiklis 74 osutatud delegeeritud õigusakte viieks aastaks alates käesoleva direktiivi jõustumisest. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne viieaastase ajavahemiku möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 77 tagasi võtab.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu artikli 13 lõikes 5, artikli 15 lõikes 4, artikli 23 lõikes 4, artiklis 41, artikli 48 lõikes 5, artikli 72 lõikes 2 ja artiklis 74 osutatud delegeeritud õigusakte viieks aastaks alates käesoleva direktiivi jõustumisest. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne viieaastase ajavahemiku möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 77 tagasi võtab.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 74 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta.

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 13 lõikes 5, artikli 15 lõikes 4, artikli 23 lõikes 4, artiklis 41, artikli 48 lõikes 5, artikli 72 lõikes 2 ja artiklis 74 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, teatab sellest teisele institutsioonile ja komisjonile hiljemalt üks kuu enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mida ta soovib tagasi võtta, ja esitades tagasivõtmise põhjused.

2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab teatada sellest teisele institutsioonile ja komisjonile mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, näidates ära delegeeritud volitused, mida ta soovib tagasi võtta, ja esitades tagasivõtmise võimalikud põhjused.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või selles täpsustatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

3. Tagasivõtmise otsuses nimetatakse tagasivõtmise põhjused ning sellega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või selles täpsustatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Euroopa Parlament või nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kolme kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest.

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda ajavahemikku kahe kuu võrra.

2. Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud või kui nad on enne seda kuupäeva komisjonile teatanud, et nad on otsustanud vastuväiteid mitte esitada, jõustub delegeeritud õigusakt selles sätestatud kuupäeval.

2. Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse delegeeritud õigusakt Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub selles sätestatud kuupäeval.

3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Institutsioon, kes delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitab, peab neid ka põhjendama.

3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Institutsioon, kes delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitab, peab neid ka põhjendama.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Punktis 1.1 osutatud käitiste summaarse nimisoojusvõimsuse arvutamisel võetakse tervishoiuasutustes kasutatavate põletusseadmete puhul arvesse ainult tavatöövõimsust.

Selgitus

See muudatusettepanek võeti parlamendis vastu esimesel lugemisel. Sellega tunnistatakse vajadust suure varuvõimsuse järele haiglates, kus on hädavajalik tagada patsientide ravi jätkumine elektrikatkestuse korral. Sellega välditakse ka haiglate karistamist nende potentsiaalsete heitkoguste arvestamisega, selle asemel et arvestada tegelikke heitkoguseid.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Punktis 1.1 osutatud käitiste summaarse nimisoojusvõimsuse arvutamisel ei võeta arvesse põletusseadmeid, mille nimisoojusvõimsus on alla 50 MW ja mis töötavad kuni 500 tundi aastas.

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga taastatakse komisjoni esitatud algne tekst ja Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel tehtud muudatusettepanek 63, millega võetakse arvesse varuvõimsuse probleeme, mis on seotud nt haiglates kasutatavate varugeneraatoritega. Need seadmed ei tekita märkimisväärselt heiteid, sest üldiselt töötavad need ainult suuremate voolukatkestuste korral ja/või katsetamise eesmärgil mõni tund aastas. Muudatusettepanekuga ei võeta arvesse ka väga väikesi, alla 3 MW võimsusega seadmeid, kuna nende kaasaarvamise puhul oleksid kulud ja halduskoormus märgatavalt suuremad kui kasu.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

3.5. Keraamiliste toodete valmistamine põletamise teel, eelkõige katusekivide, telliste, tulekindlate telliste, kahhelkivide, keraamiliste materjalide või portselani põletamine tootmisvõimsusega üle 75 tonni ööpäevas ja/või rohkem kui 4 m3 mahtuvusega põletusahjudes laadimistihedusega üle 300 kg/m3 põletusahju kohta

3.5. Keraamiliste toodete valmistamine põletamise teel, eelkõige katusekivide, telliste, tulekindlate telliste, kahhelkivide, keraamiliste materjalide või portselani põletamine tootmisvõimsusega üle 75 tonni ööpäevas ja rohkem kui 4 m3 mahtuvusega põletusahjudes laadimistihedusega üle 300 kg/m3 põletusahju kohta

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga korratakse osaliselt esimesel lugemisel esitatud muudatusettepanekut 117; selguse huvides asendatakse „ja/või” sõnaga „ja”.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Kui ainsaks teostatavaks jäätmetöötlustegevuseks on anaeroobne kääritamine, on selle tegevuse võimsuse künnisväärtuseks 100 tonni päevas.

välja jäetud

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Pidevate mõõtmiste puhul loetakse, et 1. ja 2. osaga ettenähtud heite piirväärtustest on kinni peetud, kui mõõtmiste hindamise tulemused näitavad, et kalendriaasta töötundide jooksul on kõik järgmised tingimused olnud täidetud:

1. Pidevate mõõtmiste puhul loetakse, et 1. ja 2. osaga ettenähtud heite piirväärtustest on kinni peetud, kui mõõtmiste hindamise tulemused näitavad, et kalendriaasta töötundide jooksul on kõik järgmised tingimused olnud täidetud:

a) ükski valideeritud kuu keskmine väärtus ei ületa 1. ja 2. osaga ettenähtud asjakohaseid heite piirväärtusi;

a) ükski valideeritud päeva keskmine väärtus ei ületa 1. ja 2. osaga ettenähtud asjakohaseid heite piirväärtusi;

b) ükski valideeritud päeva keskmine väärtus ei ületa 110 % 1. ja 2. osaga ettenähtud asjakohastest heite piirväärtustest;

c) selliste põletusseadmete puhul, mis koosnevad üksnes kateldest, mida köetakse kivisöega ja mille summaarne nimisoojusvõimsus on alla 50 MW, ükski valideeritud päeva keskmine väärtus ei ületa 150 % 1. ja 2. osaga ettenähtud asjakohastest heite piirväärtustest;

d) 95 % kõigist valideeritud keskmistest tunniväärtustest aasta jooksul ei ületa 200 % 1. ja 2. osaga ettenähtud vastavatest arvulistest väärtustest.

b) 95 % kõigist valideeritud keskmistest tunniväärtustest aasta jooksul ei ületa 200 % 1. ja 2. osaga ettenähtud vastavatest arvulistest väärtustest.

Valideeritud keskmised väärtused määratakse 3. osa punkti 10 kohaselt.

Valideeritud keskmised väärtused määratakse 3. osa punkti 10 kohaselt.

Keskmiste heite väärtuste arvutamisel ei võeta arvesse väärtusi, mis on mõõdetud artikli 30 lõigetes 5 ja 6 ning artiklis 37 osutatud ajavahemikel või käivitamise ja seiskamise ajal.

Selgitus

Esimese lugemise muudatusettepaneku 77 uuesti esitamine. Kui PVT-viitedokumentide PVT tasemed kajastavad päeva keskmisi, siis V lisas nõutakse, et heite piirväärtused tuleb tagada kuu baasil. Lisaks ei tohi päeva keskmised väärtused ületada 110% heite piirväärtustest ning 95% keskmistest tunniväärtustest ei tohi aasta jooksul ületada heite piirväärtusi rohkem kui kaks korda. Komisjoni ettepanekus ei tehta vahet 2016. aasta eelsetel ja 2016. aasta järgsetel seadmetel. Säilitades samad järgimisnõuded uutele ja olemasolevatele seadmetele, on need siiski vaja viia kooskõlla PVT-viitedokumentide PVT-järeldustega, mis põhinevad päeva, aga mitte kuu keskmistel väärtustel.

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

2.6. Pädev asutus võib otsustada, et ta nõuab ühte raskmetallide mõõtmist iga kahe aasta järel ning ühte dioksiinide ja furaanide mõõtmist aastas järgmistel juhtudel:

2.6. Pädev asutus võib otsustada, et ta nõuab vaid ühte raskmetallide ning dioksiinide ja furaanide mõõtmist aastas järgmistel juhtudel:

Selgitus

Esimese lugemise muudatusettepaneku 78 uuesti esitamine. On vastuvõetamatu, et muudatusettepanekuga antakse pädevatele asutustele õigus käitajalt saadud jäätmete kvaliteeti puudutavate andmete põhjal mitte nõuda raskmetallide, dioksiinide ja furaani heidete mõõtmist. Kui seire lõpetatakse, muutuvad kaks tingimust tähtsusetuks, sest puuduvad seireandmed heite hindamiseks. Raskmetallide jaoks on vaja pidevat seiresüsteemi, sest raskmetallide pidev seire on ainus viis tagada, et nende suure toksilisusega, püsivate ja bioakumuleeruvate ainete heited jäävad alla kohustuslikke heite piirväärtusi.