ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega

(05551/2010 – C7-0014/2010 – 2009/0141(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2009)0500);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus (05551/2010);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõiget 6, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0014/2010);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0167/2010),

1.  kiidab ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja riikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus) Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek   (1 a) Euroopa Parlament nõudis korduvalt juba pikka aega enne finantskriisi tõeliselt võrdsete võimaluste tagamist kõigile liidu tasandi osalejatele, juhtides ühtlasi tähelepanu olulistele puudustele liidu järelevalves üha tugevamalt integreeritud finantsturgude üle (13. aprilli 2000. aasta resolutsioonis komisjoni teatise „Finantsturgude raamistiku rakendamine: tegevuskava” kohta,1 25. novembri 2002. aasta resolutsioonis usaldatavusnormatiivide järelevalve eeskirjade kohta Euroopa Liidus,2 11. juuli 2007. aasta resolutsioonis valge raamatu: finantsteenuste poliitika (2005–2010) kohta,3 23. septembri 2008. aasta resolutsioonis koos soovitustega komisjonile riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide kohta,4 9. oktoobri 2008. aasta resolutsioonis soovitustega komisjonile Lamfalussy protsessi järelmeetmete kohta: edaspidine järelevalvestruktuur,5 22. aprilli 2009. aasta resolutsioonis muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta6 ning 23. aprilli 2009. aasta resolutsioonis ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus reitinguagentuuride kohta7).   ___________ ¹ EÜT C 40, 7.2.2001 lk 453. 2 ELT C 25 E, 29.1.2004, lk 394. 3 ELT C 175 E, 10.7.2008, lk xx. 4 ELT C 8 E, 14.1.2010, lk 26. 5 ELT C 9 E, 15.1.2010, lk 48. 6 Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0251. 7 Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0279. Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 a Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek (8a) Käesolevas määruses sätestatud teabe kogumise meetmed on vajalikud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannete täitmiseks ning ei tohiks mõjutata Euroopa statistikasüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi õiguslikku raamistikku statistika valdkonnas. Käesoleva määrusega ei tohiks seetõttu piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruse (EÜ) nr 223/2009 (Euroopa statistika kohta) ning nõukogu 23. novembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2533/98 (statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt) kohaldamist. (8a) Euroopa Keskpangale tuleks teha ülesandeks pakkuda Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule tuge statistika valdkonnas. Käesolevas määruses sätestatud teabe kogumine ja töötlemine, mis on vajalik Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannete täitmiseks, peaks seetõttu toimuma Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 5 ning nõukogu 23. novembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2533/98 (statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt1) alusel. Sellele vastavalt tuleks Euroopa Keskpanga või Euroopa Keskpankade Süsteemi kogutud salajast statistilist teavet Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga jagada.   ______ 1 EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8. Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 a (uus) Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek   1 a. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja on Euroopa Keskpanga president. Tema ametiaja pikkus on võrdne tema ametiaja pikkusega Euroopa Keskpanga presidendina. Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 b (uus) Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek   1 b. Eesistuja esimese asetäitja valivad Euroopa Keskpanga haldusnõukogu liikmed sama pikaks ametiajaks kui tema liikmesus haldusnõukogus, võttes arvesse euroalasse kuuluvate ja sellesse mittekuuluvate liikmesriikide tasakaalustatud esindatust. Eesistuja esimese asetäitja võib tagasi valida. Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 c (uus) Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek   1 c. Eesistuja teine asetäitja on määruse (EL) nr .../2010 [Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus] artikliga 40, määrusega (EL) nr …/2010 [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus] ja määrusega (EL) nr …/2010 [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus] asutatud Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee (ühiskomitee) eesistuja. Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 d (uus) Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek   1 d. Enne ametisse astumist tutvustavad eesistuja ja eesistuja esimene asetäitja Euroopa Parlamendile avalikul kuulamisel seda, kuidas nad kavatsevad täita oma ülesandeid käesoleva määruse alusel. Eesistuja teise asetäitja kuulab Euroopa Parlament ära ühiskomitee eesistuja rollis. Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 e (uus) Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek   1 e. Eesistuja juhatab haldusnõukogu ja juhtkomitee koosolekuid. Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 f (uus) Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek   1 f. Eesistuja asetäitjad juhatavad vastavalt eesistuja asetäitjate järjestusele haldusnõukogu ja juhtkomitee koosolekuid, kui eesistuja ei saa koosolekul osaleda. Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 g (uus) Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek   1 g. Kui eesistuja asetäitjad ei saa oma ülesandeid täita, valitakse lõigete 1 b ja 1 c kohaselt uued eesistuja asetäitjad. Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 h (uus) Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek   1 h. Eesistuja esindab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutuseväliselt. Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 i (uus) Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek   1 i. Eesistuja kutsutakse kord aastas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu aastaaruande avaldamisega seoses Euroopa Parlamendis toimuvale kuulamisele, mille kontekst erineb Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpanga presidendi rahandusalase dialoogi kontekstist. Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – sissejuhatav osa Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek Euroopa Keskpank tagab sekretariaadi, mis pakub Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule tuge analüüsi, statistika, halduse ja logistika valdkonnas. Sekretariaadi ülesanded, mis on kindlaks määratud määruse XXXX artikli 4 lõikes 4, hõlmavad eelkõige järgmist: Euroopa Keskpank tagab sekretariaadi, mis pakub Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule tuge analüüsi, statistika, halduse ja logistika valdkonnas. Ta küsib ka tehnilist nõu Euroopa järelevalveasutustelt, liikmesriikide keskpankadelt ja liikmesriikide järelevalveasutustelt. Samuti vastutab ta kõigi personaliküsimuste eest. Sekretariaadi ülesanded, millele on osutatud määratud määruse (EL) nr …/2010 [Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu] artikli 4 lõikes 4, hõlmavad eelkõige järgmist: Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt e Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek e) haldusnõukogu, juhtkomitee ja tehnilise nõuandekomitee töö toetamine. e) haldusnõukogu, juhtkomitee ja teadusliku nõuandekomitee töö toetamine. Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt e a (uus) Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek   e a) taotluse korral teabe esitamine Euroopa järelevalveasutustele. Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek 1. Euroopa Keskpank tagab sekretariaadi ülesannete täitmiseks vajalikud inim- ja rahalised ressursid. 1. Euroopa Keskpank tagab sekretariaadi ülesannete täitmiseks vajalikud inim- ja rahalised ressursid, kindlustades kõrgelt kvalifitseeritud töötajad, kes kajastavad laialdaselt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu laia pädevusala ja haldusnõukogu koosseisu. Euroopa Keskpank tagab sekretariaadi õiglase rahastamise oma vahenditest. Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek 2. Euroopa Keskpank määrab ametisse sekretariaadi juhataja, konsulteerides selleks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukoguga. 2. Euroopa Keskpank määrab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu ettepaneku alusel ametisse sekretariaadi juhataja. Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 a (uus) Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek   2 a. Kõigilt sekretariaadi liikmetelt nõutakse vastavalt määruse (EL) nr .../2010 [Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu] artiklile 8, et nad ei avaldaks ametisaladuse hoidmise kohustusega hõlmatud teavet isegi pärast ametist lahkumist, et tagada käesoleva määruse artikli 6 eesmärk. Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek 2. Sekretariaadi juhataja või tema esindaja osaleb Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu, juhtkomitee ja tehnilise nõuandekomitee koosolekutel. 2. Sekretariaadi juhataja või tema esindaja osaleb Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu, juhtkomitee ja teadusliku nõuandekomitee koosolekutel. Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 a (uus) Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek   2 a. Sekretariaat võib taotleda Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannete täitmiseks vajalikku teavet finantseerimisasutuste või finantsturgude kohta eraldi, kokkuvõtlikul või koondatud kujul Euroopa järelevalveasutustelt ning määruse (EL) nr …/2010 [Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu] artiklis 15 kindlaksmääratud juhtudel liikmesriikide järelevalveasutustelt, keskpankadelt või muudelt ametiasutustelt või põhjendatud taotluse alusel otse finantseerimisasutustelt. Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 b (uus) Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek   2 b. Lõike 2 kohane teave võib hõlmata Euroopa Majanduspiirkonda, Euroopa Liitu või euroala käsitlevaid andmeid ning liikmesriike käsitlevaid üldistatud ja individuaalseid andmeid. Liikmesriike käsitlevaid andmeid kogutakse ainult põhjendatud taotluse alusel. Enne teabenõude esitamist võtab sekretariaat kõigepealt arvesse Euroopa statistikasüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi koostatud, levitatud ja töödeldud olemasolevaid statistilisi andmeid ning seejärel konsulteerib Euroopa asjakohase järelevalveasutusega, et tagada nõude proportsionaalsus. Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 Nõukogu ettepanek Muudatusettepanek Nõukogu vaatab käesoleva määruse läbi pärast seda, kui artiklis 8 sätestatud kuupäevast on möödunud kolm aastat, ning otsustab komisjoni aruande alusel, kas käesolev määrus tuleb pärast Euroopa Keskpanga ja Euroopa järelevalveasutuste arvamuse saamist läbi vaadata. Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad …* käesoleva määruse läbi komisjoni aruande alusel ning otsustavad pärast Euroopa Keskpanga arvamuse saamist, kas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesanded ja struktuur on vaja läbi vaadata.   Aruandes hinnatakse eelkõige järgmist:   a) kas tuleks lihtsustada ja tugevdada Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi struktuuri, et suurendada sidusust makro- ja mikrotasandi ning Euroopa järelevalveasutuste vahel;   b) kas tuleks suurendada Euroopa järelevalveasutuste reguleerimisvolitusi;   c) kas Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi areng on kooskõlas valdkonna üldise arenguga;   d) kas Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem on piisavalt mitmekülgne ja asjatundlik;   e) kas avalikustamisnõuetega seotud aruandekohustus ja läbipaistvus on piisavad.   ______ * Kolme aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Selgitus

Euroopa Liit (EL) loob praegu finantsstabiilsuse kaitse raamistikku. Ühtne ELi finantsturg, millel enamikus ELi liikmesriikides domineerivad suured üleeuroopalised kontsernid, ei saa korralikult toimida, kui järelevalve jääb killustatuks riiklikul tasandil. EL vajab uut finantsarhitektuuri koos usaldusnormatiivide täitmise integreeritud järelevalvega mikrotasandil, sealhulgas pädevuse üleandmine ELile. Lisaks oleks Euroopa makrotasandi järelevalve raames võib-olla märgatud, et laenude mittejätkusuutlik kasv, kinnisvaramullid ja riikide jooksevkontode suured puudujäägid seavad ohtu makromajandusliku ja finantsstabiilsuse. Euroopal on viivitamatult vaja koguda eriteadmisi seoses usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvega makrotasandil, et teha kindlaks süsteemsed riskid ehk teisisõnu teha kindlaks finantsstabiilsusega seotud ohud Euroopa tasandil ning vajaduse korral anda hoiatusi ja tagada järelmeetmed.

Isegi kui tulevased finantskriisid ei ole välditavad, peaks nende sotsiaalne ja majanduslik mõju olema edaspidi vähem kahjulik, nagu oli praeguse kriisi puhul võrreldes 1930ndate suure majanduskriisi tegeliku mõjuga. Euroopa vajab süsteemse tähtsusega finantseerimisasutuste maksejõuetuse probleemi lahendamiseks õiguslikku ja institutsioonilist raamistikku. Luuakse uus makrotasandi usaldatavusjärelevalve organ – Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu – ja uus mikrotasandi usaldatavusjärelevalve organ – Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tõhusus on seotud Euroopa Keskpanga mõjukusega, kuna uus Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ei saa liikmesriikide ega finantseerimisasutuste suhtes kohaldada meetmeid ega sanktsioone ja tema tehtavad hoiatused ei ole siduvad. Nende organite töö tulemuslikkus sõltub Euroopa Keskpanga (EKP) heast mainest ja tema töötajate tunnustatud ekspertteadmistest. EKP-l on Euroopa makrotasandi järelevalves oluline roll.

Viimastel aastatel on väga madalate intressimääradega rahapoliitika soodustanud füüsiliste ja finantsvaradega seotud mulle, mis on lõhkedes põhjustanud kriisi, mille all me praegu kannatame. Asjaomase järelevalvearhitektuuri lõppeesmärk on vältida tulevikus sarnaseid dramaatilisi olukordi, tagada finantsstabiilsus ja kaitsta tarbijaid. Süsteemsete riskide, finantssektori märkimisväärse osa raskustesse sattumise või kokkuvarisemise vältimine või leevendamine vähendab tulevaste kriiside mõju reaalmajandusele ja Euroopa kodanikele.

Viimasel kahel aastakümnel on Euroopa rahapoliitika olnud inflatsiooni ohjeldamisel tulemuslik. „Hindade stabiilsuse” eesmärgi (nt 2% iga-aastase inflatsiooni selge eesmärk) selge visualiseerimine oli samuti seotud rahapoliitika selge ja tugeva vahendi – intressimääraga. Selles mõttes on vabakaubanduse laienemine ja ülemaailmsete tootmisvõrgustike levik kogu maailmas viimase kahekümne aasta jooksul koos deflatsioonisurvega aidanud kaasa ka hindade mõõdukamaks muutmisele arenenud riikides.

Tegelikult võiks väita, et intressimäärasid on hoitud aastaid kunstlikult madalatena võrreldes turu intressimääradega, mis oleksid takistamatult ise reguleerinud laenupakkumise ja nõudluse investeeringute järele. See asjaolu võis olla üks praeguse kriisi peamisi põhjuseid: intressimäärad võisid moonutada majandussubjektide ootusi, kutsudes neid liigselt laenama tarbimise finantseerimiseks ja investeerimiseks, mis on samuti olnud liigne. Kuid nagu mainitud, valitseb igal juhul üsna lai konsensus rahapoliitika tõhususe osas.

Siiski on majanduse üleilmastumine, mis on olnud eriti intensiivne kapitali liikumise osas, finantsturge põhjalikult muutnud. Keskpangad säilitasid oma traditsioonilise eesmärgi inflatsiooni ohjeldada ja kasutasid selleks intressimäärasid. Kuid kapitali vaba liikumine on eriliselt tugevdanud sidet rahandus- ja finantssektori vahel. See uus olukord sundis keskpankasid oma tegevuskavadesse üha enam lisama uut eesmärki – finantsturgude stabiliseerimist.

Mõlema eesmärgi (hindade stabiilsus ja finantsturgude stabiilsus) samaaegne saavutamine on ainult ühe vahendiga – intressimääraga – võimatu, olenemata sellest, kui võimas see vahend on. Intressimäär on olnud tõhus inflatsiooni ohjeldamisel, kuid see ei ole aidanud ära hoida laenumahtude kasvu ja kinnisvaramulle mitmetes riikides.

Vaja on uut vahendit ja viimase kahe aasta jooksul on kujunenud laiapõhjaline konsensus, et selleks vahendiks peaks olema kogu ELi hõlmav panganduse ja finantssüsteemide õiguslik reguleerimine ja järelevalve. Kuigi finantsvaldkonda käsitlevad õigusaktid on olemas olnud palju aastaid, on need uues globaliseerunud maailmas sobimatud ja ebapiisavad. Tegelikult olid järelevalve ja õiguslik reguleerimine ainsad olulised pädevused, mille keskpangad riikide lõikes pärast euro loomist säilitasid. Nüüdseks on tuvastatud vajadus ja sobilikkus reguleerimist Euroopa tasandil parandada.

Euroopa Keskpanga presidendilt küsiti 2005. aastal Singapuris peetud loengul(1) füüsiliste ja finantsvarade hinnamullide tekkimise kohta. Ta vastas, et mulli tekkimise võib avastada, kui näiteks mõni laenuliik või mõnede varade hind hakkab ajaloolisest suundumusest märkimisväärselt erinema, ning väljendas poolehoidu praktikale kasutada mullide tekkimise peatamiseks intressimäära tõstmist. Sellest tulenevad kulud motiveerivad kindlustama ja aitavad vältida halvimaid stsenaariume. Kõnealune meede näib olevat mõistlik, kuid hiljutise finantskriisi kogemuste põhjal tundub see vähem asjakohane: finantssüsteem saab kohanduda intressimäärade muutumisele, muutes näiteks laenulepingute tingimusi (hüpoteeklaenude puhul võib pikendada tagasimakseperioodi).

Sellises olukorras ei aita intressimäära muutmine eriti mullidest õhku välja lasta: kui intressimäärasid ei tõsteta märkimisväärselt (mis kahjustaks majandust tervikuna), aitaksid kunstlikult madalal hoitavad intressimäärad ikka kaasa mullide tekkimisele, mis jääksid seega alles. Seetõttu on vaja paremat järelevalvet. Näiteks Hispaania keskpanga dünaamiliste reservide süsteem ei aidanud vältida tohutu kinnisvaramulli tekkimist Hispaanias: kinnisvaraarendajate põhjustatud akumuleeritud võla suurus Hispaania pangandussüsteemis vastab 30%-le Hispaania SKPst (325 miljardit eurot).

Finantsvaldkonda käsitlevate õigusaktide ja järelevalve vajalikud parandused on kogu Euroopa Liidu institutsioonide koostatava uue finantsarhitektuuri üle peetavate arutelude alus ja käesolev raport moodustab sellest väikese osa. Finantsvõimenduse määra kontrollimine näib olevat asjakohane meede asutuste puhul, mis on pankrotti minemiseks liiga suured: väiksem finantsvõimenduse määr motiveerib neid kaaluma, kas nad soovivad säilitada oma suuruse või jaguneda väiksemateks üksusteks, mis on kohandatud kommertspanganduse traditsioonilistele tegevustele.

Finantsvõimenduse määr sunnib seetõttu vähendama krediidiasutuste finantsvõimendust, sest krediidiasutustel on valida, kas vähendada eluasemesektorisse antavaid laene või suurendada nende kapitalibaasi, et tulla toime ülemääraste kahjudega mulli lõhkemisel. Riiklikud järelevalveasutused ei tulnud toime riskide kuhjumise peatamisega mitmete riiklike süsteemide puhul.

Finantsturgude reguleerimist käsitlevates erinevates ettepanekutes on kaks ühist elementi: ühest küljest oleks vaja vähendada finantsvõimenduse kõrget määra, s.t vähendada koguvarade/kapitali suhtarvu; ja teisest küljest oleks vaja suurendada finantseerimisasutuste kapitalinõudeid. See on sobiva kapitalibaasi jaoks ülimalt oluline, et tulla toime tulevaste finantskriiside tekitatavate võimalike kahjudega. Peaksime meeles pidama, et finantssüsteemi peamine ülesanne on suunata säästud investeeringutesse. Selle protsessi käigus on finantseerimisasutustel võimatu vältida riskide võtmist: ja isegi kui nüüd teostatakse riskide üle paremat järelevalvet, jääb võimalus uute spekulatiivsete mullide tekkeks alles.

Konkreetselt panganduse puhul, nii kaua kui kommerts- ja investeerimislaenudega seotud ettevõtlus on segunenud, meelitatakse suuri panku oma kapitaliga riskima, et osta ja müüa finantsvarasid, selle asemel et toetada reaalmajandust, muutes kogutud hoiused perekondadele ja ettevõtetele antavateks laenudeks. Tegelikult ei ole pankadel mingisugust kohustust teisiti käituda.

Seetõttu peab uus reguleerimine olema paindlik, et vähendada ohumärkide ilmnemise korral finantsvõimendust. Näiteks oleks pidanud kollane või punane tuli süttima perioodi 1996–2006 esimestel aastatel, kui Hispaanias laenumahud väga järsult kasvasid: kümne aasta jooksul kasvasid laenumahud igal aastal 20%. Sellisel juhul oleks olnud tarvis tegutseda finantseerimisasutuste (nii suurte kui ka väikeste) vastu, kes sidusid end rohkem hüpoteeklaenudega, piirates oma finantsvõimenduse limiiti.

Teisest küljest on finantssektori järelevalve Euroopa tasandil võtmeküsimus hea õiguspoliitika tulemuslikkuse jaoks, võttes arvesse asjaolu, et riikide tasandil tehtud analüüsides ei suudetud märgata mitmeid kriisimärke. Nagu EKP president 2008. aasta novembris toimunud EKP 5. keskpanganduse konverentsil märkis, ilmnesid juba 2006. aastal ohumärgid selle kohta, et ülemaailmsed turud olid liiga optimistlikud ja et isegi väikesed muutused tingimustes võisid finantsturge rängalt mõjutada. Ta tõdes, et me olime teadlikud, et torm on tekkimas, aga me ei teadnud täpselt kus. Samuti ei teadnud me, mis tormi vallandaks ja millal.(2)

Selles mõttes võimaldavad Larosière’i aruandes esitatud ideed, millest paljud on lisatud praegu arutluse all olevasse järelevalvepaketti, luua asjakohase poliitika finantsturgude reguleerimise ja järelevalve jaoks. Selle edukuse aitab tagada mikro- ja makrotasandi järelevalve vastastikune sidumine ning sujuv teabevahetus nende kahe tasandi vahel. Selles suhtes saab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaat keskse rolli tõhusa ja kiire teabevahetuse kindlustamisel eri poolte vahel, tagades alati kindlalt vajaliku konfidentsiaalsuse. Nagu algusest peale kavandatud, on mikrotasandi järelevalveasutused ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu üks tervik ning teevad omavahel tihedat koostööd. Uue arhitektuuriga peaks EL olema suuteline kuulma kõuemürinat enne tormi ja reageerima õigeaegselt.

(1) „Varade hinnamull ja rahapoliitika”. EKP presidendi Jean-Claude Trichet’ kõne, MAS loeng, 8. juuni 2005, Singapur. http://www.ecb.int/press/key/date/2005/html/sp050608.en.html (2) „Alahinnatud risk ja ebakindlus: mõned mõtted turul valitseva ebastabiilsusega seoses“. EKP presidendi Jean-Claude Trichet’ kõne EKP 5. keskpanganduse konverentsil, Frankfurt am Main, 13. november 2008. http://www.ecb.int/press/key/date/2008/html/sp081113_1.en.html