RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus

3.6.2010 - (KOM(2009)0503 – C7‑0167/2009 – 2009/0144(COD)) - ***I

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Sven Giegold

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus

(KOM(2009)0503 – C7‑0167/2009 – 2009/0144(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2009)0503);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0167/2009);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artiklit 114;

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. jaanuari 2010. aasta arvamust;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni, õiguskomisjoni ning põhiseaduskomisjoni arvamusi (A7-0169/2010),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  on seisukohal, et õigusakti ettepanekus toodud võrdlussumma on kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) alamrubriigi 1a ülemmääraga, kuid rubriigi 1a varu aastateks 2011–2013 on väga piiratud ja uute tegevuste rahastamine ei tohi ohustada alamrubriigi 1a muude prioriteetide rahastamist; kordab seetõttu oma üleskutset mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamiseks koos konkreetsete ettepanekutega selle kohandamiseks ja korrigeerimiseks 2010. aasta esimesel poolel, kasutades selleks kõiki mehhanisme, mida võimaldab 17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[1] ja eelkõige selle punktid 21 kuni 23, et tagada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (EVJA) rahastamine muude prioriteetide rahastamist ohustamata ning tagades piisava varu säilimise alamrubriigis 1a;

3.  rõhutab, et EVJA loomisel kohaldatakse institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 47 sätteid; rõhutab, et kui seadusandja otsustab sellise asutuse loomise kasuks, alustab parlament läbirääkimisi teise eelarvepädeva institutsiooniga, et saavutada aegsasti kokkulepe asutuse rahastamiseks kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppe asjakohaste sätetega;

4.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse Euroopa järelevalveasutus (väärtpaberiturud)
	(Seda muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti suhtes)
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) 2007/2008. aasta finantskriisi tulemusel on ilmsiks tulnud finantsjärelevalve olulised puudused üksikjuhtudel ja finantssüsteemis üldiselt. Riigi tasandil toimivad järelevalvemudelid jäävad maha Euroopa integreeritud ja omavahel ühendatud finantsturgudest, kus paljud finantsettevõtjad tegutsevad piiriüleselt. Kriis tõi esile puudused liikmesriikide järelevalveasutuste vahelises koostöös, koordineerimises, ühenduse õiguse ühtses kohaldamises ja usalduses.	(1) 2007/2008. aasta finantskriisi tulemusel on ilmsiks tulnud finantsjärelevalve olulised puudused üksikjuhtudel ja finantssüsteemis üldiselt. Riigi tasandil toimivad järelevalvemudelid jäävad maha finantsturgude suurema ühenduvuse, keerukuse ja üleilmastumise osas ning Euroopa integreeritud ja omavahel ühendatud finantsturgudel valitsevast tegelikkusest, kus paljud finantsettevõtjad tegutsevad piiriüleselt. Kriis tõi esile puudused liikmesriikide järelevalveasutuste vahelises koostöös, koordineerimises, liidu õiguse ühtses kohaldamises ja usalduses.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) Euroopa Parlament nõudis korduvalt juba pikka aega enne finantskriisi tõeliselt võrdsete võimaluste tagamist kõigile liidu tasandi osalejatele, juhtides ühtlasi tähelepanu järelevalvestruktuuri olulistele puudustele liidu järjest tugevamini integreeritud finantsturgudel (parlamendi 13. aprilli 2000. aasta resolutsioon komisjoni teatise „Finantsturgude raamistiku rakendamine: tegevuskava” kohta,1 25. novembri 2002 resolutsioonis usaldatavusnormatiivide järelevalve eeskirjade kohta Euroopa Liidus2, 11. juuli 2007 resolutsioonis finantsteenuste poliitika (2005-2010) – valge raamat kohta,3 23. septembri 2008 resolutsioonis koos soovitustega komisjonile riskifondide ja börsiväliste investeeringute kohta,4 9. oktoobri 2008 resolutsioonis koos soovitustega komisjonile Lamfalussy protsessi järelmeetmete kohta: edaspidine järelevalvestruktuur,5 22. aprilli 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II )6 ning 23. aprilli 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus reitinguagentuuride kohta7).
	________________ 1 ELT C 40, 7.2.2001, lk 453. 2 ELT C 25E, 29.1.2004, lk 394. 3 ELT C 175 E, 10.7.2008, lk xx. 4 ELT C 8 E, 14.1.2010, lk 26. 5 ELT C 9 E, 15.1.10, lk 48. 6 Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0251. 7 Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0279.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Jacques de Larosière'i juhitud kõrgetasemelise töörühma 25. veebruari 2009. aasta aruandes, mis koostati komisjoni taotlusel, jõuti seisukohale, et tulevaste finantskriiside ohu ja nende võimaliku mõju vähendamiseks tuleb tõhustada järelevalveraamistikku, ning selles soovitati oluliselt reformida finantsjärelevalve struktuuri ühenduses. Kõnealuse eksperdirühma arvates tuleb luua Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem, kuhu kuuluvad kolm Euroopa järelevalveasutust (üks väärtpaberisektoris, üks kindlustus- ja tööandjapensionide sektoris ning üks pangandussektoris), ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.	(2) Jacques de Larosière'i juhitud kõrgetasemelise töörühma 25. veebruari 2009. aasta aruandes (de Larosière’i aruanne), mis koostati komisjoni taotlusel, jõuti seisukohale, et tulevaste finantskriiside ohu ja nende võimaliku mõju vähendamiseks tuleb tõhustada järelevalveraamistikku, ning selles soovitati reformida finantsjärelevalve struktuuri liidus. Kõnealuse eksperdirühma arvates tuleb luua Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem, kuhu kuuluvad kolm Euroopa järelevalveasutust (üks väärtpaberisektoris, üks kindlustus- ja tööandjapensionide sektoris ning üks pangandussektoris), ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Aruandes esitatud soovitused hõlmasid ekspertide arvates vähimaid vajalikke muudatusi, et vältida sarnase kriisi tekkimist tulevikus.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Komisjon tegi 4. märtsi 2009. aasta teatises „Euroopa majanduse elavdamine” ettepaneku koostada sellise õigusakti eelnõu, millega luuakse Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, ning esitas 27. mai 2009. aasta teatises „Euroopa finantsjärelevalve” üksikasjalikumalt sellise uue järelevalveraamistiku võimaliku struktuuri.	(3) Komisjon tegi 4. märtsi 2009. aasta teatises „Euroopa majanduse elavdamine” ettepaneku koostada sellise õigusakti eelnõu, millega luuakse Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, ning esitas 27. mai 2009. aasta teatises „Euroopa finantsjärelevalve” üksikasjalikumalt sellise uue järelevalveraamistiku võimaliku struktuuri, aga ei hõlmanud sellesse kõiki de Larosière'i aruandes esitatud soovitusi.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem oleks liikmesriikide ja ühenduse järelevalveasutuste võrgustik, mille ülesehituse kohaselt teostatakse finantsturu osaliste igapäevast järelevalvet riigi tasandil ja jäetakse piiriüleste kontsernide järelevalve teostamise põhiroll järelevalvekolleegiumide kanda. Finantsturu osalisi ja finantsturgusid käsitlevaid eeskirju tuleks ka ühtlustada ja ühtsemalt kohaldada kogu ühenduses. Tuleks luua Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus ning Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus (Euroopa järelevalveasutused).	(7) Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem oleks liikmesriikide ja liidu järelevalveasutuste võrgustik, mille ülesehituse kohaselt teostatakse ilma ELi mõõtmeta finantseerimisasutuste igapäevast järelevalvet riigi tasandil. Järelevalvekolleegiumid peaksid teostama järelevalvet piiriüleselt tegutsevate asutuste üle, millel ei ole ELi mõõdet. Euroopa järelevalveasutus (väärtpaberiturud) („EVJA”) võtab järk-järgult liidu mõõtmega asutuste järelevalve üle. Finantseerimisasutusi ja finantsturgusid käsitlevaid eeskirju tuleks ka ühtlustada ja ühtsemalt kohaldada kogu liidus. Lisaks EVJA-le tuleks luua Euroopa järelevalveasutus (kindlustus ja tööandjapensionid), Euroopa järelevalveasutus (pangandus) ning Euroopa järelevalveasutus (ühiskomitee). Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks olema Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi osa.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (edaspidi „EVJA”) peaks aitama parandada siseturu toimimist, tagades sealhulgas eelkõige reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja ühtse taseme, võttes arvesse kõigi liikmesriikide erinevaid huve, et kaitsta investoreid, tagada finantsturgude terviklikkus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine ning finantssüsteemi stabiilsus ja tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd, et sellest saaks kasu kogu majandus, sealhulgas finantsturu osalised ja muud sidusrühmad ning tarbijad ja töötajad. Tema ülesanded hõlmavad ka järelevalvealase lähenemise edendamist ja ELi institutsioonidele nõu andmist väärtpaberituru reguleerimise ja järelevalve valdkonnas ning ettevõtte üldjuhtimise ja finantsaruandlusega seotud küsimusi. Kõnealuste ülesannete täitmiseks peaks EVJA olema juriidilise isiku staatusega ühenduse asutus ning mis on õiguslikult, halduslikult ja rahanduslikult iseseisev.	(9) EVJA peaks aitama parandada siseturu toimimist, tagades sealhulgas eelkõige reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja ühtse taseme, võttes arvesse kõigi liikmesriikide erinevaid huve, et vältida regulatiivset arbitraaži ja tagada kõigile võrdsed võimalused, et kaitsta investoreid, tagada finantsturgude terviklikkus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine ning finantssüsteemi stabiilsus ja tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd, et sellest saaks kasu kogu majandus, sealhulgas finantseerimisasutused ja muud sidusrühmad ning tarbijad ja töötajad. Tema ülesanded hõlmavad ka järelevalvealase lähenemise edendamist ja ELi institutsioonidele nõu andmist väärtpaberituru reguleerimise ja järelevalve valdkonnas ning ettevõtte üldjuhtimise ja finantsaruandlusega seotud küsimusi. Kõnealuste ülesannete täitmiseks peaks EVJA olema juriidilise isiku staatusega ELi asutus, mis on õiguslikult, halduslikult ja rahanduslikult iseseisev.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 a) Kõnealuste ülesannete täitmiseks peaks EVJA olema Euroopa Liidu asutus, millel on juriidilise isiku staatus ning mis on õiguslikult, halduslikult ja rahanduslikult iseseisev. EVJA-le tuleks anda volitus tegeleda seadusele vastavuse ning turvalisuse ja vigadega, eelkõige nendega, mis on seotud süsteemsete ja piiriüleste riskidega.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 b) Finantsstabiilsuse nõukogu, Rahvusvaheliste Arvelduste Panga ja Rahvusvahelise Valuutafondi 28. oktoobril 2009 esitatud määratluse kohaselt on süsteemne risk "finantsteenuseid ohustav häire, (i) mille põhjustab kogu finantssüsteemi või selle osade oluline kahjustumine ning (ii) millel võib olla reaalmajandusele tõsiseid negatiivseid tagajärgi. Kõik finantsvahendajate, turgude ja infrastruktuuride tüübid võivad olla teatud määral süsteemi jaoks olulised”.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 c) „Piiriülene risk” on nende isntitutsioonide mõistes kogu liidu või selle osade majandusliku tasakaalu häiretest või finantseerimisalastest ebaõnnestumistest tulenev risk, millel võivad olla olulised negatiivsed tagajärjed kahe või enama liikmesriigi majanduse osapoolte vahelistele ülekannetele, siseturu toimimisele või liidu või mõne selle liikmesriigi rahalistele vahenditele.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Euroopa Kohus on oma 2. mai 2006. aasta otsuses (kohtuasi C-217/04 Ühendkuningriik v. Euroopa Parlament ja nõukogu) kinnitanud, et asutamislepingu artikkel 95, mis käsitleb selliste meetmete võtmist, mille eesmärk on õigusaktide ühtlustamise kaudu luua siseturg ja aidata kaasa selle toimimisele, on asjakohane alus selleks, et luua „ühenduse asutus, mille ülesanne on aidata ühtlustamisprotsessile kaasa”, kui sellisele asutusele seatud ülesanded on tihedalt seotud siseriiklikke õigusakte ühtlustavate õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate küsimustega. EVJA eesmärk ja ülesanded, milleks on aidata liikmesriikide ametiasutusi ühenduse eeskirjade ühtsel tõlgendamisel ja kohaldamisel ning edendada finantsintegratsiooniks vajalikku finantsstabiilsust, on tihedalt seotud finantsteenuste siseturgu käsitlevate ühenduse õigusaktide eesmärkidega. Seepärast tuleb EVJA luua asutamislepingu artikli 95 alusel.	(10) Euroopa Liidu Kohus kinnitas oma 2. mai 2006. aasta otsuses (kohtuasi C-217/04 Ühendkuningriik v. Euroopa Parlament ja nõukogu), et „mitte miski EÜ asutamislepingu artikli 95 [nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114] sõnastuses ei luba järeldada, et meetmed, mis ühenduse seadusandja on vastu võtnud sellele artiklile tuginedes, peavad oma adressaatide osas piirduma üksnes liikmesriikidega. Mainitud seadusandja hinnangul võib osutuda vajalikuks ühenduse asutuse loomine, mille ülesanne on aidata ühtlustamisprotsessile kaasa olukordades, kus antud sättel põhinevate õigusaktide ühetaolise rakendamise ja kohaldamise hõlbustamiseks tundub kohane võtta vastu soovituslikke täiendavaid ja raammeetmeid.” 1 ja sellisele asutusele seatud ülesanded on tihedalt seotud siseriiklikke õigusakte ühtlustavate õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate küsimustega. EVJA eesmärk ja ülesanded, milleks on aidata liikmesriikide järelevalveasutusi ELi eeskirjade ühtsel tõlgendamisel ja kohaldamisel ning edendada finantsintegratsiooniks vajalikku finantsstabiilsust, on tihedalt seotud finantsteenuste siseturgu käsitlevate ELi õigusaktide eesmärkidega. Seepärast tuleb EVJA luua Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 alusel.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Termin finantsturu osaline peaks hõlmama mitmeid erinevaid osalisi, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse kõnealuse valdkonna õigusakte. See võib hõlmata nii juriidilisi isikuid kui ka eraisikuid. See võib näiteks hõlmata investeerimisühinguid, eurofonde ja nende fondivalitsejaid, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid, turu korraldajaid, arvelduskodasid, arveldussüsteeme, reitinguagentuure, emitente, pakkujaid, investoreid, isikuid, kes kontrollivad osalisi või kellel on nendega seotud huvid, osaliste juhtimisse kaasatud isikud ning ka isikud, kelle suhtes kohaldatakse asjaomaste õigusaktide nõudeid. Samuti peaks see hõlmama selliseid finantseerimisasutusi nagu krediidiasutused ja kindlustusettevõtjaid, kui nad on kaasatud ühenduse kõnealuse valdkonna õigusaktidega hõlmatud tegevusse. ELi ja kolmandate riikide pädevad asutused ning ka komisjon ei ole kõnealuse määratlusega hõlmatud.	(12) Käesoleva määrusega hõlmatud valdkonda reguleerivate ELi õigusaktide hulka kuuluvad ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1781/2006 raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta,1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv nr 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet,2 ning asjakohased osad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivist 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiiv 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Selleks et kehtestada finantsteenuste ühtlustatud tehnilised standardid ja tagada ka ühtsete eeskirjade abil võrdsed võimalused ning investorite ja tarbijate piisav kaitse kogu Euroopas, on vaja kehtestada tõhus vahend. Kuna EVJA-l on põhjalikud eriteadmised, oleks tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks töötada ühenduse õiguses kindlaksmääratud valdkondades välja tehniliste standardite kavandid, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid. Komisjon peaks kinnitama kõnealused standardite kavandid vastavalt ühenduse õigusele, et anda neile siduv õigusjõud. Tehniliste standardite kavandid peab vastu võtma komisjon. Tehniliste standardite kavandeid muudetakse, kui need näiteks ei ole kooskõlas ühenduse õigusega ega järgi proportsionaalsuse põhimõtet või kui need on vastuolus finantsteenuste siseturu aluspõhimõtetega, nagu on kajastatud finantsteenuseid käsitlevas ühenduse õigustikus. Kõnealuste standardite sujuvama ja kiirema vastuvõtmise tagamiseks tuleks kehtestada tähtaeg, mille jooksul komisjon peab tegema vastuvõtmist käsitleva otsuse.	(14) Selleks et kehtestada finantsteenuste ühtlustatud regulatiivsed standardid ja tagada ka ühtsete eeskirjade abil võrdsed võimalused ning hoiustajate, investorite ja tarbijate piisav kaitse kogu Euroopas, on vaja kehtestada tõhus vahend. Kuna EVJA-l on põhjalikud eriteadmised, oleks tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks töötada liidu õiguses kindlaksmääratud valdkondades välja regulatiivsete standardite kavandid, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud korras regulatiivseid standardeid.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Käesoleva määruse kohast tehniliste standardite väljatöötamise korda kohaldatakse ilma, et see piiraks komisjoni õigust võtta omal algatusel rakendusmeetmeid Lamfalussy struktuuri 2. tasandi komiteemenetluse raames asjakohastes ühenduse õigusaktides sätestatud korras. Tehniliste standarditega seotud küsimused ei hõlma poliitilisi otsuseid ja nende sisu on kindlaks määratud 1. tasandil vastu võetud ühenduse õigusaktidega. Kuna standardeid töötab välja EVJA, võetakse täiel määral arvesse liikmesriikide järelevalveasutuste eriteadmisi.	(15) Komisjon peaks kõnealused regulatiivste standardite kavandid kinnitama, et anda neile siduv õigusjõud. Regulatiivsete standardite kavandeid tuleks muuta, kui need näiteks ei ole kooskõlas liidu õigusega, ei arvesta proportsionaalsuse põhimõtet või on vastuolus finantsteenuste siseturu aluspõhimõtetega, mida on kajastatud finantsteenuseid käsitlevas liidu õiguses. Kõnealuste standardite sujuva ja kiire vastuvõtmise tagamiseks tuleks kehtestada tähtaeg, mille jooksul komisjon peab tegema vastuvõtmist käsitleva otsuse.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15 a) Komisjonil peaks olema vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 291 ka volitus rakendada õigusakte.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Valdkondades, kus tehnilisi standardeid ei kohaldata, peaks EVJA-l olema õigus esitada mittesiduvaid suuniseid ja soovitusi ühenduse õigusaktide kohaldamise kohta. Selleks et suurendada läbipaistvust ja tagada, et liikmesriikide järelevalveasutused järgiksid kõnealuseid suuniseid ja soovitusi, peaksid kõnealused asutused olema kohustatud põhjendama kõnesolevate suuniste ja soovituste täitmatajätmist.	(16) Valdkondades, kus regulatiivseid standardeid ei kohaldata, peaks EVJA-l olema õigus esitada suuniseid ja soovitusi liidu õigusaktide kohaldamise kohta. Selleks et suurendada läbipaistvust ja tagada, et liikmesriikide järelevalveasutused järgiksid kõnealuseid suuniseid ja soovitusi, peaksid kõnealused asutused olema kohustatud avalikustama kõnesolevate suuniste ja soovituste täitmata jätmise põhjused, et tagada turuosaliste suhtes täielik läbipaistvus. Regulatiivsete standarditega hõlmamata valdkondades peaks EVJA kehtestama ja levitama parimaid tavasid.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Ühenduse õiguse nõuetekohane ja täielik kohaldamine on tähtsaim eeldus selleks, et tagada finantsturgude terviklikkus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine, finantssüsteemi stabiilsus ning võrdsed konkurentsitingimused finantsturu osalistele kogu ühenduses. Seepärast tuleks kehtestada mehhanism, mille kohaselt EVJA käsitleb ühenduse õiguse ebaõige või ebapiisava kohaldamise juhtusid. Kõnealust mehhanismi tuleks kohaldada valdkondades, kus ühenduse õigusaktidega on kindlaks määratud selged ja tingimusteta kohustused.	(17) Liidu õiguse nõuetekohane ja täielik kohaldamine on tähtsaim eeldus selleks, et tagada finantsturgude terviklikkus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine, finantssüsteemi stabiilsus ning võrdsed konkurentsitingimused finantsturu osalistele kogu liidus. Seepärast tuleks kehtestada mehhanism, mille kohaselt EVJA käsitleb liidu õiguse kohaldamata jätmise juhtusid. Kõnealust mehhanismi tuleks kohaldada valdkondades, kus liidu õigusaktidega on kindlaks määratud selged ja tingimusteta kohustused.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Kui liikmesriigi ametiasutus ei järgi kõnealust soovitust, peaks komisjonil olema volitus esitada asjaomasele liikmesriigi järelevalveasutusele otsus, et tagada ühenduse õiguse järgimine, pidades silmas, et kõnealuse otsuse õigusjõule saab tugineda liikmesriikide kohtutes ja ametiasutustes ning sel puhul kohaldada asutamislepingu artiklit 226.	(19) Kui liikmesriigi ametiasutus ei järgi kõnealust soovitust EVJA poolt seatud tähtajaks, peaks EVJA esitama asjaomasele liikmesriigi järelevalveasutusele viivitamatult otsuse, et tagada liidu õiguse järgimine, pidades silmas, et kõnealuse otsuse õigusjõule saab tugineda liikmesriikide kohtutes ja ametiasutustes ning sel puhul kohaldada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 258.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või ühenduse finantssüsteemi stabiilsust ähvardavate ohtude korral tuleb viivitamata ja kooskõlastatult võtta meetmeid ühenduse tasandil. Seepärast peaks EVJA-l olema õigus nõuda, et liikmesriikide järelevalveasutused võtaksid eriolukordades teatavaid erimeetmeid. Kuna eriolukorra kindlaks tegemisega kaasneb märkimisväärne otsustusvabadus, peaks selline õigus jääma komisjonile. Selleks et tagada tõhusate meetmete võtmine eriolukorras, kui liikmesriikide pädevad järelevalveasutused ei võta asjakohaseid meetmeid, võib EVJA viimase abinõuna võtta vastu vahetult finantsturu osalistele adresseeritavaid otsuseid valdkondades, kus nende suhtes vahetult kohaldatakse ühenduse õigust, et sedasi vähendada kriisi mõju ja taastada usaldus turgudel.	(21) Finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi stabiilsust ähvardavate ohtude korral tuleb viivitamata ja kooskõlastatult võtta meetmeid liidu tasandil. Seepärast peaks EVJA-l olema õigus nõuda, et liikmesriikide järelevalveasutused võtaksid eriolukordades teatavaid erimeetmeid. Selle, millal on eriolukord, peaks kindlaks määrama Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Kuna eriolukorra kindlaks tegemisega kaasneb märkimisväärne otsustusvabadus, peaks selline õigus jääma komisjonile. Selleks et tagada tõhusate meetmete võtmine eriolukorras, kui liikmesriikide pädevad järelevalveasutused ei võta asjakohaseid meetmeid, võib EVJA viimase abinõuna võtta vastu vahetult finantsturu osalistele adresseeritavaid otsuseid valdkondades, kus nende suhtes vahetult kohaldatakse liidu õigust, et sedasi vähendada kriisi mõju ja taastada usaldus turgudel.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 a) Deklaratsioonis finantssüsteemi tugevdamise kohta, mille G20 juhid võtsid vastu 2. aprillil 2009 Londonis toimunud tippkohtumisel, nõutakse „suuniste paikapanemist järelevalvekolleegiumidele ning nende asutamise ja toimimise toetamist ning nende tegevuses osalemist, sealhulgas süsteemselt kõige olulisemate piiriüleste ettevõtete kindlakstegemise kaudu”.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Selleks et tagada tõhus ja tulemuslik järelevalve ning eri liikmesriikide järelevalveasutuste seisukohtade arvessevõtmine, peaks EVJA-l olema õigus lahendada pädevate asutuste vahelisi erimeelsusi, sealhulgas järelevalvekolleegiumides, kusjuures EVJA sellekohased otsused oleksid siduvad. Tuleks ette näha lepitusetapp, mille jooksul pädevatel asutustel on võimalus jõuda kokkuleppele. EVJA pädevusse peaksid kuuluma erimeelsused, mis on seotud koostöö raames ette nähtud protseduuriliste kohustustega ning ühenduse õiguse tõlgendamise ja kohaldamisega järelevalvealastes otsustes. Samuti tuleb järgida valdkondlike õigusaktidega ette nähtud lepitusmehhanisme. Kui liikmesriikide pädevad järelevalveasutused ei võta asjakohaseid meetmeid, võib EVJA viimase abinõuna võtta vastu vahetult finantsturu osalistele adresseeritavaid otsuseid valdkondades, kus nende suhtes vahetult kohaldatakse ühenduse õigust.	(22) Selleks et tagada tõhus ja tulemuslik järelevalve ning eri liikmesriikide järelevalveasutuste seisukohtade arvessevõtmine, peaks EVJA-l olema õigus lahendada pädevate asutuste vahelisi erimeelsusi, sealhulgas järelevalvekolleegiumides, kusjuures EVJA sellekohased otsused oleksid siduvad. Tuleks ette näha lepitusetapp, mille jooksul pädevatel asutustel on võimalus jõuda kokkuleppele. EVJA pädevusse peaksid kuuluma erimeelsused, mis on seotud koostöö raames ette nähtud protseduuriliste kohustustega ning liidu õiguse tõlgendamise ja kohaldamisega järelevalvealastes otsustes. Samuti tuleb järgida valdkondlike õigusaktidega ette nähtud lepitusmehhanisme. Kui liikmesriikide pädevad järelevalveasutused ei võta asjakohaseid meetmeid, võib EVJA viimase abinõuna võtta vastu vahetult finantsturu osalistele adresseeritavaid otsuseid valdkondades, kus nende suhtes vahetult kohaldatakse liidu õigust. See kehtib ka järelevalvekolleegiumis esinevate erimeelsuste kohta.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 a) Kriis on toonud esile suuri puudusi olemasolevates lähenemisviisides piiriüleste finantseerimisasutuste järelevalvele, eelkõige suurimate ja/või keerukaimate asutuste puhul, mille pankrot võiks tekitada süsteemset kahju. Need puudused tulenevad ühelt poolt finantseerimisasutuste ja teiselt poolt järelevalveasutuste eri tegevusulatusest. Finantseerimisasutused tegutsevad piirideta turul, järelevalveasutused aga kontrollivad iga päev, kas nende jurisdiktsioon lõpeb riigipiiril.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 b) Kõnealuse ebakõla lahendamiseks kasutatud koostöömehhanism on ilmselgelt osutunud ebapiisavaks. Selle ebakõla lahendamiseks on kaks võimalust: kas anda rohkem volitusi asukohariigi järelevalveasutustele (liikmesriigi tasandi lahendus) või luua tõeline alternatiivne Euroopa Liidu asutus (ELi tasandi lahendus). Nii selgub ka 2009. aasta märtsis avaldatud Turneri aruandest, milles öeldakse, et "parema korralduse jaoks on vaja kas rohkem volitusi riigi tasandil, mis tähendab vähem avatud ühtset turgu, või ulatuslikumat Euroopa integratsiooni”.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 c) Liikmesriigi tasandi lahenduse puhul võib asukohariik keelata kohalikel filiaalidel tegutseda, kohustada välisriigi asutusi toimima ainult tütarettevõtjate, mitte aga filiaalide kaudu, ning jälgida oma riigis tegutsevate asutuste kapitali ja likviidsust, mis kokkuvõttes suurendaks protektsionismi.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 d) Liidu tasandi lahenduse kohaselt tuleks tugevdada piiriüleste asutuste järelevalvet teostavaid järelevalvekolleegiume ja süsteemse riski kriteeriumidele vastavate asutuste üle järelevalve teostamise volitused tuleks järk-järgult anda üle liidu tasandi asutusele. Süsteemsete asutuste hulka peaksid kuuluma nii piiriüleselt kui ka oma riigi territooriumil tegutsevad asutused, mille pankrot võiks ohustada liidu ühtse finantsturu stabiilsust.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 e (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 e) Järelevalvekolleegiumidel peaksid olema volitused määratleda järelevalve-eeskirjad, et soodustada liidu õiguse sidusat kohaldamist. EVJA-l peaks olema õigus täielikult osaleda järelevalvekolleegiumide töös, et lihtsustada teabevahetust, edendada järelevalvekolleegiumide lähendamist ja nende omavahelist järjepidevust liidu õiguse kohaldamisel. EVJA peaks liidus tegutsevate piiriüleste finantseerimisasutuste järelevalves omama juhtrolli. EVJA-l peaks ka olema siduv vahendajaroll liikmesriikide järelevalveasutuste vaheliste erimeelsuste lahendamisel.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 f (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 f) Järelevalvekolleegiumidel peaks olema tähtis roll selliste piiriüleste finantseerimisasutuste tõhusas, tulemuslikus ja järjepidevas järelevalves, mis ei ole süsteemsed asutused, kuid kus esinevad erinevused liikmesriikide standardites ja tavades. Ei piisa põhiliste finantseeskirjade lähendamisest, kui järelevalvetavad jäävad killustatuks. Ka de Larosière’i aruandes on öeldud, et tuleb vältida eri järelevalvetavadest tingitud konkurentsimoonutusi ja regulatiivset arbitraaži, kuna see võib kahjustada finantsstabiilsust – muu hulgas ergutades finantstegevuse üleviimist nõrga järelevalvega riikidesse. Järelevalvesüsteem peab paistma õiglase ja tasakaalustatuna.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Järelevalvekolleegiumidel on oluline roll tõhusa, tulemusliku ja järjepideva järelevalve teostamisel piiriüleselt tegutsevate finantsturu osaliste üle. EVJA-l peaks olema õigus osaleda järelevalvekolleegiumide töös, et tõhustada nende toimimist, lihtsustada teabevahetust ning edendada järelevalvekolleegiumide lähenemist ja nende tegutsemise järjepidevust ühenduse õiguse kohaldamisel.	välja jäetud
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(23 a) Süsteemsete asutuste usaldatavusjärelevalve tuleks usaldada EVJA-le. Liikmesriikide järelevalveasutused peaksid tegutsema kui EVJA esindajad ning peaksid süsteemsete asutuste järelevalve teostamisel kinni pidama EVJA juhistest.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(23 b) Seega tuleks luua uus finantskriisi juhtimise raamistik, sest olemasolev finantssüsteemi stabiilsuse tagamise mehhanism ei toimi. Kriisijuhtimise põhielemendid on ühised eeskirjad ja
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(23 c) Süsteemsed asutused tuleks kindlaks määrata, võttes arvesse rahvusvahelisi standardeid, eelkõige neid, astu võtnud Finantsstabiilsuse nõukogu, Rahvusvaheline Valuutafond, Rahvusvaheline Kindlustusjärelevalve Assotsiatsioon (IAIS) ja G20. Kõige tavalisemad süsteemse asutuse kindlaksmääramise kriteeriumid on omavaheline seotus, asendatavus ja ajastatus.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(23 d) Tuleks luua Euroopa Liidu Stabiliseerimisfond, et rahastada raskustes olevate süsteemsete asutuste likvideerimist või väljaaitamist, kuna sellised ettevõtted võivad mõjutada Euroopa ühtse finantsturu finantsstabiilsust. Fondi tuleks rahastada nende finantssektori asjakohastest osamaksudest. Fondi osamaksud peaksid asendama samalaadsetesse siseriiklikesse fondidesse tehtavaid osamakseid.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Ülesannete ja kohustuse delegeerimine võib olla järelevalveasutuste võrgustiku tõhusa toimimise tagamiseks kasulik vahend, et vähendada järelevalvealaste ülesannete kattuvust ja edendada koostööd ning sellega lihtsustada järelevalvemenetlust ja vähendada finantseerimisasutuste halduskoormust. Seepärast tuleks käesoleva määrusega kehtestada sellise delegeerimise õiguslik alus. Ülesannete delegeerimise puhul täidab vastutava asutuse asemel ülesandeid teine järelevalveasutus, samas kui järelevalvealaste otsustega seotud vastutus jääb delegeeriva asutuse kanda. Kohustuste delegeerimise korral on volitatud asutusel kohustus võtta teise riikliku järelevalveasutuse nimel vastu otsuseid teatavates järelevalvealastes küsimustes. Delegeerimisel tuleb juhinduda põhimõttest, mille kohaselt antakse järelvalvepädevus järelevalveasutusele, kellel on parimad tingimused kõnealuses küsimuses meetmete võtmiseks. Kohustuste ümberjaotamine on asjakohane näiteks mastaabi- või mitmekülgsussäästu saavutamiseks, kontsernide ühtse järelevalve tagamiseks ja tehniliste eriteadmiste optimaalseks kasutamiseks liikmesriikide järelevalveasutuste vahel. Asjakohaste ühenduse õigusaktidega võib veelgi täpsustada kokkulepetel põhineva kohustuste ümberjaotamise põhimõtteid. EVJA lihtsustab mis tahes sobival viisil delegeerimiskokkulepete sõlmimist liikmesriikide järelevalveasutuste vahel. EVJA-t tuleks eelnevalt teavitada kavandatavatest delegeerimiskokkulepetest, et EVJA saaks vajaduse korral esitada selle kohta oma arvamuse. Selliste kokkulepete avaldamine tuleks tsentraliseerida, et tagada õigeaegne, läbipaistev ja kergesti juurdepääsetav teave kõigile asjaomastele isikutele.	(24) Ülesannete ja kohustuse delegeerimine võib olla järelevalveasutuste võrgustiku tõhusa toimimise tagamiseks kasulik vahend, et vähendada järelevalvealaste ülesannete kattuvust ja edendada koostööd ning sellega lihtsustada järelevalvemenetlust ja vähendada finantseerimisasutuste halduskoormust. Seepärast tuleks käesoleva määrusega kehtestada sellise delegeerimise õiguslik alus. Ülesannete delegeerimise puhul täidab vastutava asutuse asemel ülesandeid teine järelevalveasutus, samas kui järelevalvealaste otsustega seotud vastutus jääb delegeeriva asutuse kanda. Kohustuste delegeerimise korral on volitatud asutusel kohustus võtta teise riikliku järelevalveasutuse nimel vastu otsuseid teatavates järelevalvealastes küsimustes. Delegeerimisel tuleb juhinduda põhimõttest, mille kohaselt antakse järelvalvepädevus järelevalveasutusele, kellel on parimad tingimused kõnealuses küsimuses meetmete võtmiseks. Kohustuste ümberjaotamine on asjakohane näiteks mastaabi- või mitmekülgsussäästu saavutamiseks, kontsernide ühtse järelevalve tagamiseks ja tehniliste eriteadmiste optimaalseks kasutamiseks liikmesriikide järelevalveasutuste vahel. Asjakohaste liidu õigusaktidega võib veelgi täpsustada kokkulepetel põhineva kohustuste ümberjaotamise põhimõtteid. EVJA peaks lihtsustama ja jälgima mis tahes sobival viisil delegeerimiskokkulepete sõlmimist liikmesriikide järelevalveasutuste vahel. EVJA-t tuleks eelnevalt teavitada kavandatavatest delegeerimiskokkulepetest, et EVJA saaks vajaduse korral esitada selle kohta oma arvamuse. Selliste kokkulepete avaldamine tuleks tsentraliseerida, et tagada õigeaegne, läbipaistev ja kergesti juurdepääsetav teave kõigile asjaomastele isikutele. Delegeerimise ja delegeerimiskokkulepete valdkonnas tuleks teha kindlaks head tavad ja neid levitada.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 26
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26) Vastastikused eksperdihinnangud on tõhus ja tulemuslik vahend järelevalveasutuste võrgustiku sidususe edendamisel. Seepärast peaks EVJA selliste vastastikuste eksperdihinnangute tarbeks välja töötama metoodikaraamistiku ja viima kõnealuseid hindamisi läbi korrapäraselt. Vastastikustes eksperdihinnangutes ei tuleks keskenduda ainult järelevalvetavade lähendamisele, vaid samuti järelevalveasutuste suutlikkusele tagada kõrgekvaliteedilised järelevalvetulemused ning pädevate asutuste sõltumatuse hindamisele.	(26) Vastastikused eksperdihinnangud on tõhus ja tulemuslik vahend järelevalveasutuste võrgustiku sidususe edendamisel. Seepärast peaks EVJA selliste vastastikuste eksperdihinnangute tarbeks välja töötama metoodikaraamistiku ja viima kõnealuseid hindamisi läbi korrapäraselt. Vastastikustes eksperdihinnangutes ei tuleks keskenduda ainult järelevalvetavade lähendamisele, vaid samuti järelevalveasutuste suutlikkusele tagada kõrgekvaliteedilised järelevalvetulemused ning pädevate asutuste sõltumatuse hindamisele. Vastastikuste eksperdihinnangute tulemused tuleks avalikustada, samuti tuleks teha kindlaks ja avalikustada parimad tavad.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 27
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) EVJA koordineerib aktiivselt ühenduse järelevalvetegevust, eelkõige juhul, kui ebasoodsad arengutendentsid võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või ühenduse finantssüsteemi stabiilsust. Lisaks volitustele võtta meetmeid eriolukordades, tuleks EVJA-le seada üldise koordineerimise ülesanne Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi raames. EVJA peaks eelkõige keskenduma sujuva teabevahetuse tagamisele pädevate asutuste vahel.	(27) EVJA koordineerib aktiivselt ELi järelevalvetegevust, eelkõige selleks, et tagada finantsturgude nõuetekohane toimimine ja terviklikkus või ELi finantssüsteemi stabiilsus. Lisaks volitustele võtta meetmeid eriolukordades tuleks EVJA-le anda üldise koordineerimise ülesanne. EVJA peaks eelkõige keskenduma kogu asjakohase teabe sujuvale edastamisele pädevate asutuste vahel.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Finantsstabiilsuse tagamiseks tuleb varakult kindlaks teha suundumused, võimalikud riskid ja nõrgad kohad mikrotasandil ning piiriülesel ja valdkonnaülesel tasandil. EVJA peaks korrapäraselt ja vajaduse korral konkreetsetel juhtudel jälgima ja hindama selliseid arengutendentse oma pädevusvaldkonnas ja vajaduse korral teavitama Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni, teisi Euroopa järelevalveasutusi ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Samuti peaks EVJA koordineerima kogu ühendust hõlmavaid stressiteste, mida viiakse läbi selleks, et hinnata finantsturu osaliste kohanemisvõimet ebasoodsate turusuundumuste korral, ja tagama, et selliste testide läbiviimisel kohaldatakse liikmesriikide tasandil võimalikult ühtset metoodikat.	(28) Finantsstabiilsuse tagamiseks tuleb varakult kindlaks teha suundumused, võimalikud riskid ja nõrgad kohad mikrotasandil ning piiriülesel ja valdkonnaülesel tasandil. EVJA peaks korrapäraselt ja vajaduse korral konkreetsetel juhtudel jälgima ja hindama selliseid arengutendentse oma pädevusvaldkonnas ja vajaduse korral teavitama Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni, teisi Euroopa järelevalveasutusi ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Samuti peaks EVJA algatama ja koordineerima kogu liitu hõlmavaid stressiteste, mida viiakse läbi selleks, et hinnata finantsturu osaliste kohanemisvõimet ebasoodsate turusuundumuste korral, ja tagama, et selliste testide läbiviimisel kohaldatakse liikmesriikide tasandil võimalikult ühtset metoodikat. Et oma ülesannete täitmisest teavet anda, peaks EVJA tegema majandusanalüüsi turgude ning võimalike turusuundumuste mõju kohta.
Selgitus
Majandusanalüüsi kasutamine võimaldab Euroopa järelevalveametil teha rohkem teadlikke otsuseid oma meetmete mõju kohta laiemale turule ja laiemate turusündmuste mõju kohta tema meetmetele. Sellega järgitakse parimat tava liikmesriigi tasandil.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 29
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Võttes arvesse finantsteenuste üleilmastumist ja rahvusvaheliste standardite üha suuremat tähtsust, peaks EVJA edendama dialoogi ja koostööd kolmandate riikide järelevalveasutustega. EVJA võtab suhetes kolmandate riikide asutustega ja rahvusvahelistel foorumitel täielikult arvesse Euroopa institutsioonide praeguseid ülesandeid ja pädevust.	(29) Võttes arvesse finantsteenuste üleilmastumist ja rahvusvaheliste standardite üha suuremat tähtsust, peaks EVJA esindama liitu dialoogis ja koostöös kolmandate riikide järelevalveasutustega.
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 31
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) Ülesannete tõhusaks täitmiseks peaks EVJA-l olema õigus nõuda kogu vajalikku teavet. Selleks et vältida finantsturu osaliste aruandekohustuste dubleerimist, peaks kõnealuse teabe tavaliselt esitama liikmesriigi järelevalveasutused, kes on finantsturgudele ja finantsturu osalistele kõige lähemal. Kui liikmesriigi pädev asutus ei esita või ei saa esitada sellist teavet õigel ajal, võib EVJA nõuda teavet vahetult asjakohastelt finantsturu osalistelt ja muudelt isikutelt. Liikmesriikide ametiasutused peaksid EVJA-t selliste vahetute taotluste esitamisel aitama.	(31) Ülesannete tõhusaks täitmiseks peaks EVJA-l olema õigus nõuda kogu vajalikku teavet. Selleks et vältida finantsturu osaliste aruandekohustuste dubleerimist, peaks kõnealuse teabe tavaliselt esitama liikmesriigi järelevalveasutused, kes on finantsturgudele ja finantsturu osalistele kõige lähemal, järgides nõuet, et konfidentsiaalset teavet ei avaldata ametitele ja asutustele, kellel ei ole sellele õigust. Kui liikmesriigi pädev asutus ei esita või ei saa esitada sellist teavet õigel ajal, võib EVJA nõuda teavet vahetult asjakohastelt finantsturu osalistelt ja muudelt isikutelt. Liikmesriikide ametiasutused peaksid EVJA-t selliste vahetute taotluste esitamisel aitama.
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 32
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Tihe koostöö EVJA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vahel on esmatähtis, et tagada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tõhus toimimine ning kõnealuse nõukogu antud hoiatuste ja soovituste järgimine. EVJA jagab mis tahes asjakohast teavet Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga. Konkreetsete ettevõtjatega seotud andmeid esitatakse ainult põhjendatud taotluse korral. Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitab EVJA-le või liikmesriikide järelevalveasutustele adresseeritud hoiatusi või soovitusi, võtab EVJA kohe meetmeid ja tagab järelmeetmete võtmise.	(32) Tihe koostöö EVJA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vahel on esmatähtis, et tagada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tõhus toimimine ning kõnealuse nõukogu antud hoiatuste ja soovituste järgimine. EVJA jagab mis tahes asjakohast teavet Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga. Konkreetsete ettevõtjatega seotud andmeid esitatakse ainult põhjendatud taotluse korral. Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitab EVJA-le või liikmesriikide järelevalveasutustele adresseeritud hoiatusi või soovitusi, tagab EVJA vajaduse korral järelmeetmete võtmise.
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Vajaduse korral peaks EVJA konsulteerima huvitatud isikutega tehniliste standardite, suuniste ja soovituste küsimustes ja võimaldama neil esitada märkusi kavandatud meetmete kohta. Tõhususe tagamiseks tuleks luua väärtpaberituru sidusrühmade kogu, kuhu kuuluksid võrdsel määral ühenduse finantsturu osalised (sealhulgas asjakohased institutsionaalsed investorid ja muud finantseerimisasutused, kes ise kasutavad finantsteenuseid), nende töötajad ning tarbijad ja muud finantsteenuseid kasutavad jaekliendid, sealhulgas VKEd. Väärtpaberituru sidusrühmade kogu peaks aktiivselt suhtlema finantsteenuste valdkonnas komisjoni või ühenduse õigusaktidega ettenähtud muude kasutajarühmadega.	(33) EVJA peaks konsulteerima huvitatud isikutega tehniliste standardite, suuniste ja soovituste küsimustes ja võimaldama neil esitada märkusi kavandatud meetmete kohta. Järelevalveasutus peaks enne regulatiivsete standardite kavandite, suuniste ja soovituste vastuvõtmist tegema mõju-uuringu. Tõhususe tagamiseks tuleks luua väärtpaberituru sidusrühmade kogu, kuhu kuuluksid võrdsel määral liidu finantsturu osalised (sealhulgas asjakohased institutsionaalsed investorid ja muud finantseerimisasutused, kes ise kasutavad finantsteenuseid), nende töötajad, tarbijad ning teadlased ja muud finantsteenuseid kasutavad jaekliendid, sealhulgas VKEd. Väärtpaberituru sidusrühmade kogu peaks aktiivselt suhtlema finantsteenuste valdkonnas komisjoni või ELi õigusaktidega ettenähtud muude kasutajarühmadega.
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 33 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(33 a) Mittetulundusühingud on võrreldes hästi rahastatud ja tihedalt seotud tööstuse esindajatega finantsteenuste tulevikku käsitlevas arutelus ja vastavas otsustusprotsessis marginaalsed. See puudus tuleks hüvitada väärtpaberituru sidusrühmade kogus olevate mittetulundusühingute esindajate piisava rahastamisega.
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 34
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) Liikmesriigid vastutavad finantsstabiilsuse säilitamise eest kriisi ohjamise raames, eelkõige seoses üksikute raskustes olevate finantsturu osaliste stabiliseerimise ja toetamisega. Meetmed, mida EVJA võtab eriolukorras või teatavate probleemide lahendamiseks ja mis mõjutavad finantsturu osaliste stabiilsust, ei tohiks mõjutada liikmesriikide eelarvepädevust. Tuleks kehtestada mehhanism, mille kohaselt võivad liikmesriigid kohaldada kaitseklauslit ja suunata küsimuse otsuse tegemiseks nõukogule. Asjakohane on usaldada kõnealuses küsimuses otsuse tegemise õigus nõukogule, pidades silmas liikmesriikide teatavaid kohustusi selles valdkonnas.	(34) Liikmesriigid vastutavad kooskõlastatud kriisiohjamise tagamise ja finantsstabiilsuse säilitamise eest kriisiolukordades, eelkõige seoses üksikute raskustes olevate finantsturu osaliste stabiliseerimise ja toetamisega. Meetmed, mida EVJA võtab eriolukorras või teatavate probleemide lahendamiseks ja mis mõjutavad finantsturu osaliste stabiilsust, ei tohiks mõjutada liikmesriikide eelarvepädevust. Tuleks kehtestada mehhanism, mille kohaselt võivad liikmesriigid kohaldada kaitseklauslit ja suunata küsimuse otsuse tegemiseks nõukogule. Asjakohane on usaldada kõnealuses küsimuses otsuse tegemise õigus nõukogule, pidades silmas liikmesriikide teatavaid kohustusi selles valdkonnas.
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 34 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(34 a) Piiramata liikmesriikide konkreetseid kohustusi kriisi olukorras, on selge, et kui liikmesriik otsustab kohaldada kaitseklauslit, tuleks Euroopa Parlamenti sellest teavitada üheaegselt EVJA, nõukogu ja komisjoniga. Ka peaks liikmesriik põhjendama, miks ta kaitseklauslit kohaldab. EVJA peaks koos komisjoniga otsustama, millised peaksid olema edasised sammud.
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 34 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(34 a) Kolme aasta jooksul pärast selle mehhanismi loomist käsitleva määruse jõustumist peaks komisjon sätestama oma kogemuse alusel Euroopa Liidu tasandil selged ja usaldusväärsed suunised selle kohta, millal liikmesriigid tohivad kaitseklauslit kohaldada. Kaitseklausli kasutamist liikmesriikide poolt tuleks hinnata lähtuvalt kõnealustest suunistest.
Selgitus
The Commission’ proposal lacks guidance as to when a decision would impinge on national fiscal responsibilities. Legal certainty underlying the concept of “fiscal responsibility” must be provided to ensure a level playing field for the national authorities and financial market participants across the EU. Clear guidance on when an impingement on the fiscal responsibility may be claimed must be commonly defined and agreed upon. In the future, in their justification and impact assessment, Member States shall demonstrate that their respective case falls within the scope of the guidance.
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 36
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) EVJA peamine otsuseid tegev organ oleks järelevalvenõukogu, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide asjakohaste pädevate asutuste juhid ja mida juhib EVJA eesistuja. Komisjoni, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa kahe ülejäänud järelevalveasutuse esindajad osaleksid vaatlejana. Järelevalvenõukogu liikmed peaksid tegutsema sõltumatult ja ainult ühenduse huvides. Üldiste õigusaktide puhul, sealhulgas tehniliste standardite, suuniste ja soovituste vastuvõtmise ja eelarveliste küsimustega seotud õigusaktide puhul on asjakohane kohaldada asutamislepingu kohaseid kvalifitseeritud häälteenamust käsitlevaid eeskirju, samas kui kõik muud otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega. Liikmesriikide järelevalveasutuste erimeelsuste lahendamisega seotud juhtusid peaks käsitlema konkreetne töörühm.	(36) EVJA peamine otsuseid tegev organ oleks järelevalvenõukogu, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide asjakohaste pädevate asutuste juhid ja mida juhib EVJA eesistuja. Komisjoni, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa järelevalveasutuse (kindlustus- ja tööandjapensionid) ning Euroopa järelevalveasutuse (pangandus) esindajad osaleksid vaatlejana. Järelevalvenõukogu liikmed peaksid tegutsema sõltumatult ja ainult liidu huvides. Üldiste õigusaktide puhul, sealhulgas tehniliste standardite, suuniste ja soovituste vastuvõtmise ja eelarveliste küsimustega seotud õigusaktide puhul on asjakohane kohaldada Euroopa Liidu lepingu artikli 16 kohaseid kvalifitseeritud häälteenamust käsitlevaid eeskirju, samas kui kõik muud otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega. Liikmesriikide järelevalveasutuste erimeelsuste lahendamisega seotud juhtusid peaks käsitlema konkreetne töörühm.
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 38
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) EVJA-t esindab täiskohaga eesistuja, kelle valib järelevalvenõukogu avaliku konkursi raames. EVJA igapäevast tegevust juhib tegevdirektor, kes võib osaleda järelevalvenõukogu ja juhatuse koosolekutel hääleõiguseta.	(38) EVJA-t esindab täiskohaga eesistuja, kelle nimetab ametisse Euroopa Parlament järelevalvenõukogu juhitud avaliku valikumenetluse alusel. EVJA igapäevast tegevust juhib tegevdirektor, kes võib osaleda järelevalvenõukogu ja juhatuse koosolekutel hääleõiguseta.
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 39
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Selleks et tagada Euroopa järelevalveasutuste tegevuse valdkonnaülene kooskõla, peaksid kõnealused järelevalveasutused tegema tihedat koostööd Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee raames ja jõudma võimaluse korral ühistele seisukohtadele. Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee peaks üle võtma kõik finantskonglomeraatide ühiskomitee ülesanded. Vajaduse korral peaksid Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse või Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse pädevusvaldkonda kuuluvad õigusaktid võtma samaaegselt vastu ka asjaomased Euroopa järelevalveasutused.	(39) Selleks et tagada Euroopa järelevalveasutuste tegevuse valdkonnaülene kooskõla, peaksid kõnealused järelevalveasutused tegema tihedat koostööd Euroopa järelevalveasutuste (ühiskomitee) (edaspidi „ühiskomitee”) raames ja jõudma võimaluse korral ühistele seisukohtadele. Ühiskomitee peaks kooskõlastama kolme Euroopa järelevalveasutuse ülesandeid finantskonglomeraatidega seoses. Vajaduse korral peaksid Euroopa järelevalveasutuse (pangandus) või Euroopa järelevalveasutuse (kindlustus- ja tööandjapensionid) pädevusvaldkonda kuuluvad õigusaktid võtma samaaegselt vastu ka asjaomased Euroopa järelevalveasutused. Ühiskomiteed peaks 12-kuise rotatsiooni korras juhatama kolme Euroopa järelevalveasutuse eesistujad. Ühiskomitee eesistuja peaks olema Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu aseesimees. Ühiskomiteel peaks olema alaline sekretariaat, milles töötaksid lähetuse korras kolme Euroopa järelevalveasutuse töötajad, et võimaldada mitteametlikku teabevahetust ja ühise maailmavaate tekkimist kolmes Euroopa järelevalveasutuses.
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(41) EVJA täieliku autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks peaks sel olema autonoomne eelarve, mille peamine tuluallikas on liikmesriikide järelevalveasutustelt ja Euroopa Liidu üldeelarvest kohustuslikult laekuv osamaks. Ühenduse osamaksu suhtes tuleks kohaldada ühenduse eelarvemenetlust. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda.	(41) Asutuse täieliku autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks peaks sel olema autonoomne eelarve, mille peamine tuluallikas on liikmesriikide järelevalveasutustelt ja Euroopa Liidu üldeelarvest läbi eraldi eelarverea kohustuslikult laekuv osamaks. EVJA rahastamine liidu eelarvest eeldab eelarvepädevate institutsioonide kokkulepet vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe1 punktile 47. Liidu osamaksu suhtes tuleks kohaldada liidu eelarvemenetlust. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda.
	1 ELT ....
Selgitus
Under the Commission proposals, the ESAs’ budget would be part of the Commission budget. To enhance the independence of the ESAs it would be better to identify a separate and specific budget line for the ESAs in the overall EU Budget. Therefore it is proposed, also to enable the authorities to achieve their ambitions, to provide for an independent budget line as has been done for the Data Protection Supervisor (see: Regulation No 45/2001 of 18 December 2000 on the protection of individuals with regard to the processing of personal data by the Community institutions and bodies and on the free movement of such data).
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.        Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (edaspidi „EVJA”).	1.        Käesoleva määrusega luuakse Euroopa järelevalveasutus (väärtpaberiturud) (edaspidi „EVJA”).
Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.        EVJA tegutseb järgmiste õigusaktide reguleerimisala piires: direktiiv 97/9/EÜ, direktiiv 98/26/EÜ, direktiiv 2001/34/EÜ, direktiiv 2002/47/EÜ, direktiiv 2002/87/EÜ, direktiiv 2003/6/EÜ, direktiiv 2003/71/EÜ, direktiiv 2004/25/EÜ, direktiiv 2004/39/EÜ, direktiiv 2004/109/EÜ, direktiiv 2005/60/EÜ, direktiiv 2009/65/EÜ, direktiiv 2002/65/EÜ, direktiiv 2006/49/EÜ (ilma, et see piiraks Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse pädevust usaldatavusjärelevalve valdkonnas), direktiiv … [alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid käsitlev tulevane direktiiv], määrus …[reitinguagentuure käsitlev tulevane määrus], sh kõik komisjoni direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad kõnealustel õigusaktidel, ning kõik tulevased õigusaktid, millega antakse EVJA-le ülesandeid.	2.        EVJA tegutseb käesoleva määruse ja järgmiste õigusaktide reguleerimisala piires: direktiiv 97/9/EÜ, direktiiv 98/26/EÜ, direktiiv 2001/34/EÜ, direktiiv 2002/47/EÜ, direktiiv 2002/87/EÜ, direktiiv 2003/6/EÜ, direktiiv 2003/71/EÜ, direktiiv 2004/25/EÜ, direktiiv 2004/39/EÜ, direktiiv 2004/109/EÜ, direktiiv 2005/60/EÜ, direktiiv 2009/65/EÜ, direktiiv 2002/65/EÜ, direktiiv 2006/49/EÜ (ilma, et see piiraks Euroopa järelevalvesutuse (pangandus) pädevust usaldatavusjärelevalve valdkonnas), direktiiv ... [alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid käsitlev tulevane direktiiv], määrus … [reitinguagentuure käsitlev tulevane määrus], sh kõik direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad kõnealustel õigusaktidel, ning kõik tulevased liidu õigusaktid, millega antakse EVJA-le ülesandeid.
Muudatusettepanek  51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a.     EVJA toimingud hõlmavad ka krediidiasutuste, finantskonglomeraatide, investeerimisühingute, makseasutuste ja e-raha asutuste tegevust, sealhulgas aktsionäride õigustega, ettevõtete üldjuhtimise, auditeerimise ja finantsaruandlusega seotud küsimusi, et tagada lõikes 2 osutatud õigusaktide tõhus ja ühtne kohaldamine. EVJA tarvitab samuti asjakohaseid meetmeid ülevõtmispakkumiste, börsitehingute, väärtpaberistamise, katteta müügi ja tuletisinstrumentide, sh standardimise valdkonnas.
Muudatusettepanek  52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3.        Käesoleva määruse sätetega ei piirata komisjoni volitusi, eelkõige seoses asutamislepingu artikli 226 kohase kohustusega tagada ühenduse õigus- ja haldusnormide järgimine.	3.        Käesoleva määruse sätetega ei piirata komisjoni volitusi, eelkõige seoses Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohase kohustusega tagada liidu õiguse järgimine.
Muudatusettepanek  53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4.        EVJA eesmärgid on:	4. EVJA eesmärgid on: kaitsta selliseid üldisi huve nagu finantssüsteemi stabiilsus lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis, finantseerimisasutuste maksejõulisus ja likviidsus, turgude ja finantstoodete läbipaistvus ning hoiustajate ja investorite kaitsmine. EVJA aitab:
(i) parandada siseturu toimimist, tagades sealhulgas eelkõige reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja ühtse taseme,	(i) parandada siseturu toimimist ja konkurentsivõimet, tagades sealhulgas eelkõige reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja ühtse taseme,
(ii) kaitsta investoreid,	(ii) suurendada siseturul konkurentsi ja uuendustegevust ning edendada rahvusvahelist konkurentsivõimet,
	(iia) edendada rahalist kaasamist
(iii) tagada finantsturgude terviklikkus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine,	(iii) tagada finantsturgude terviklikkus, läbipaistvus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine,
(iv) tagada finantssüsteemi stabiilsus ning
v) tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd.	(iv) tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd,
	(v) toetada ELi uut tööhõive ja majanduskasvu strateegiat,
	(vi) vältida regulatiivset arbitraaži ja aidata kaasa võrdsete võimaluste loomisele, vii) vältida tulevikus ELi finantseerimisasutuste tekitatud krediidimulle ja
	(viii) töötada välja ühtne metoodika, et hinnata toodete omaduste ning levitamise protsessi mõju institutsioonide finantsolukorrale ja tarbijakaitsele.
Selleks aitab EVJA tagada artikli 1 lõike 2 kohaste ühenduse õigusaktide ühtse, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, edendab järelevalvealast lähenemist ja esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamusi.	Selleks aitab EVJA tagada artikli 1 lõike 2 kohaste liidu õigusaktide ühtse, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, edendab järelevalvealast lähenemist ja esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamusi ning teostab turgude majandusuuringuid, et edendada EVJA eesmärkide saavutamist.
Muudatusettepanek  54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a.     Käesoleva määrusega talle määratud ülesandeid täites pöörab EVJA erilist tähelepanu süsteemsetele asutustele, mille hätta sattumine või mille tegevuse tõrked võivad kahjustada finantssüsteemi või reaalmajanduse toimimist.
Muudatusettepanek  55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5.        EVJA kuulub Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi, mis tegutseb järelevalveasutuste võrgustikuna artiklis 39 täpsustatud korras.	välja jäetud
Muudatusettepanek  56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6.        Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus teeb käesoleva määruse artikli 21 kohaselt koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga.	välja jäetud
Muudatusettepanek  57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 1 a Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem
	1.        EVJA kuulub Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi. Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi peamine eesmärk on kindlustada, et finantssektori suhtes kohaldatavaid eeskirju rakendatakse nõuetekohaselt selleks, et säilitada finantsstabiilsus ja seeläbi tagada usaldus finantssüsteemi suhtes tervikuna ning piisav kaitse finantsteenuste kasutajatele.
	2.        Euroopa Finantsjärelevalveasutuste süsteemi kuuluvad:
	(a) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu;
	(b) määrusega (EL) nr .../2010 [EBA] loodud Euroopa järelevalveasutus (pangandus);
	(c) määrusega (EL) nr .../2010 [EIOPA]) loodud Euroopa Järelevalveasutus (kindlustus- ja tööandjapensionid);
	(d) käesoleva määrusega loodud Euroopa järelevalveasutus (väärtpaberiturud);
	(e) artikliga 40 loodud Euroopa järelevalveasutus (ühiskomitee);
	(f) liikmesriikide asutused, mida on nimetatud määruse (EL) nr .../2010 artikli 1 lõikes 2 [ESMA], määruses (EL) nr .../2010 [EIOPA] ja määruses (EL) nr .../2010 [EBA];
	(g) komisjon artiklites 7 ja 9 osutatud ülesannete elluviimiseks;
	3.        Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi kuuluvad järelevalveasutused, sealhulgas liikmesriikide pädevad asutused, vastutavad Euroopa Parlamendi ees, ilma et see mõjutaks liikmesriikide pädevate asutuste vastutust liikmesriikide parlamentide ees.
	4.        EVJA teeb korrapärast ja tihedat koostööd, tagab sektoriülese töö järjepidevuse ning jõuab artiklis 40 osutatud Euroopa järelevalveasutuse ühiskomitee kaudu ühisseisukohtadele finantskonglomeraatide ja muude sektoritevaheliste küsimuste järelevalve osas nii Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kui ka Euroopa järelevalveasutuse (kindlustus- ja tööandjapensionid) ja Euroopa järelevalveasutusega (pangandus).
	5.        Vastavalt lojaalse koostöö põhimõttele Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõike 3 kohaselt põhineb Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi liikmete koostöö usaldusel ja täielikul vastastikusel austusel, eelkõige liikmetevahelise asjakohase ja usaldusväärse teabe liikumise tagamisel.
	6.        Ainult Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi kuuluvatel järelevalveasutustel on õigus teostada järelevalvet Euroopa Liidus tegutsevate finantseerimisasutuste üle.
Muudatusettepanek  58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1)       „finantsturu osaline” – iga isik, kelle suhtes kohaldatakse artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusakte või siseriiklikke õigusakte, millega kõnealuseid õigusakte rakendatakse;	(1)       „finantseerimisasutused” – direktiivis 2006/48/EÜ määratletud krediidiasutused, direktiivis 2006/49/EÜ määratletud investeerimisühingud ja direktiivis 2002/87/EÜ määratletud finantskonglomeraadid ning mis tahes muu ettevõtja või üksus, kes tegutseb Euroopa Liidus ning kelle tegevus on sisult sarnane, isegi kui neil ei ole laiema avalikkusega otsest kokkupuudet, sealhulgas riiklikud pangad ja arengupangad. Arvestades aga direktiivi 2005/60/EÜ, tähistab mõiste „finantseerimisasutused” vaid käesolevas määruses määratletud krediidi- ja finantseerimisasutusi;
Muudatusettepanek  59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2)       „finantsturu oluline osaline” – finantsturu osaline, kelle tavapärane tegevus või finantsalane elujõulisus mõjutab või tõenäoliselt mõjutab oluliselt ühenduse finantsturgude stabiilsust, terviklikkust või tõhusust;	välja jäetud
Muudatusettepanek  60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3)       „pädevad asutused” – pädevad asutused ja/või järelevalveasutused, nagu on määratletud artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides. Pädevate asutustena käsitatakse ka direktiivi 97/9/EÜ kohaseid investeeringute tagamise siseriiklikke skeeme haldavaid asutusi.	(3)       „pädevad asutused” – direktiivides 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ määratletud pädevad asutused ning hoiuste tagamise skeemide puhul direktiivi 94/19/EÜ kohased hoiuste tagamise skeeme haldavad asutused, või kui hoiuste tagamise skeemi haldab eraettevõtja, siis riigiasutus, kes selle süsteemi üle direktiivi 94/19/EÜ kohaselt järelevalvet teostab.
Muudatusettepanek  61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.        EVJA on ühenduse asutus, millel on juriidilise isiku staatus.	1.        EVJA on liidu asutus, millel on juriidilise isiku staatus.
Muudatusettepanek  62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EVJA asub Pariisis.	EVJA asub Frankfurdis.
Muudatusettepanek  63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punktid a ja b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) aidata kaasa kõrgekvaliteediliste ühtsete regulatiivsete ja järelevalvestandardite ning -tavade väljatöötamisele, esitades eelkõige arvamusi ühenduse institutsioonidele ning koostades artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidel põhinevaid suuniseid, soovitusi ja tehniliste standardite kavandeid;	(a) aidata kaasa kõrgekvaliteediliste ühtsete regulatiivsete ja järelevalvestandardite ning -tavade väljatöötamisele, esitades eelkõige arvamusi liidu institutsioonidele ning koostades artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidel põhinevaid suuniseid, soovitusi ning regulatiivsete ja rakendusstandardite kavandeid;
(b)       tagada ühenduse õigusaktide ühtne kohaldamine, edendades eelkõige ühtset järelevalvekultuuri, tagades artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide ühtse, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, vältides regulatiivset arbitraaži, vahendades ja lahendades pädevate asutuste vahelisi erimeelsusi, edendades järelevalvekolleegiumide ühtset toimimist ning võttes meetmeid eriolukordades;	(b)       tagada liidu õigusaktide ühtne kohaldamine, edendades eelkõige ühtset järelevalvepraktikat, tagades artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide ühtse, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, vältides regulatiivset arbitraaži, vahendades ja lahendades pädevate asutuste vahelisi erimeelsusi, tagades finantseerimisasutuste tulemusliku ja järjepideva järelevalve ning edendades järelevalvekolleegiumide ühtset toimimist ning võttes muu hulgas meetmeid eriolukordades;
Muudatusettepanek  64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c)       lihtsustada ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel;	(c)       soodustada ja lihtsustada ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel;
Muudatusettepanek  65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e)       koostada pädevate asutuste kohta vastastikuseid eksperdihinnanguid, et tagada järelevalvetulemuste sidusus;	(e)       hankida ja koostada pädevate asutuste kohta vastastikuseid eksperdihinnanguid, et tagada järelevalvetulemuste sidusus;
Muudatusettepanek  66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt f a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(f a)    viia läbi turgude majandusanalüüse, et anda teavet EVJA ülesannetele heakskiidu andmise otsuse tegemiseks;
Muudatusettepanek  67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt f b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(f b)    tugevdada hoiustajate ja investorite kaitset;
Muudatusettepanek  68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt f c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(f c)     tegutseda pädeva asutusena artiklis 12 b osutatud süsteemset riski põhjustada võivate piiriüleste asutuste kriiside juhtimisel, juhtides ja viies artikli 12 c alusel loodud kriisiohjamisüksuse kaudu ellu selliste asutustega seotud kõikide varaste sekkumismeetmete võtmist, kriisi lahendamist või maksejõuetuks tunnistamist;
Muudatusettepanek  69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt g
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g)       täita mis tahes muid käesolevas määruses või artikli 1 lõike 2 kohastes ühenduse õigusaktides sätestatud ülesandeid.	(g)       täita mis tahes muid käesolevas määruses või artikli 1 lõike 2 kohastes liidu õigusaktides sätestatud ülesandeid;
Muudatusettepanek  70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt g a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(g a)    teostada järelevalvet selliste finantseerimisasutuste üle, mille üle ei teosta järelevalvet pädevad asutused;
Muudatusettepanek  71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt g b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(g b)    luua registreeritud finantseerimisasutuste andmebaas oma pädevusalas ning ka kesksel tasandil, kui nii on sätestatud artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides;
Muudatusettepanek  72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a)       töötada erijuhtudel välja artikli 7 kohased tehniliste standardite kavandid;	(a)       töötada erijuhtudel välja artikli 7 kohased regulatiivsete standardite kavandid;
Muudatusettepanek  73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(a a)    töötada erijuhtudel välja artikli 7e kohased rakendusstandardite kavandid;
Muudatusettepanek  74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e)       võtta erijuhtudel vastu artikli 9 lõike 6, artikli 10 lõike 3 ja artikli 11 lõike 4 kohaseid finantsturu osalistele adresseeritavaid üksikotsuseid;	(e)       võtta erijuhtudel vastu artikli 9 lõike 6, artikli 10 lõike 3 ja artikli 11 lõike 4 kohaseid finantseerimisasutustele adresseeritavaid üksikotsuseid;
Muudatusettepanek  75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – punkt f a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(f a)    koguda vahetult vajalikku teavet finantseerimisasutuste kohta;
Muudatusettepanek  76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – punkt f b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(f b)    keelustada ajutiselt teatavat tüüpi tehingud, mis ohustavad finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või kogu ELi finantssüsteemi või selle ühe osa stabiilsust;
Muudatusettepanek  77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – punkt f c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(f c)     töötada välja regulatiivne standard, millega määratakse kindlaks minimaalne teave, mis tuleb teha kättesaadavaks EVJA-le tehingute ja finantseerimisasutuste kohta, ja see, kuidas teostatakse teabe kogumise koordineerimist ning kuidas ühendatakse olemasolevad riiklikud andmebaasid, tagamaks et EVJA-l oleks alati juurdepääs asjakohasele ja vajalikule teabele tehingute ja turuosaliste kohta oma pädevusalas vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele;
Muudatusettepanek  78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	EVJA vaatab esimese lõigu punkti f b alusel tehtud otsuse korrapäraste ajavahemike järel läbi.
Muudatusettepanek  79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3.        Artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega on EVJA-le antud ainuvolitused järelevalve teostamiseks kogu ühendust hõlmavate üksuste üle või kogu ühendust hõlmava majandustegevuse üle.	3.        Artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega on EVJA-le antud Euroopas ainuvolitused järelevalve teostamiseks kogu liitu hõlmavate üksuste üle või majandustegevuse üle.
Muudatusettepanek  80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Järelevalve teostamiseks on EVJA-l asjakohaste õigusaktidega kindlaks määratud uurimis- ja jõustamisvolitused ning võimalus võtta tasu.	Lõike 3 kohaselt tema ainupädevusse kuuluva järelevalve teostamiseks on EVJA-l asjakohaste õigusaktidega kindlaks määratud uurimis- ja jõustamisvolitused ning võimalus võtta tasu. EVJA teeb tihedat koostööd pädevate asutustega ja tugineb oma ülesannete täitmisel nende eriteadmistele, vahenditele ja volitustele.
Muudatusettepanek  81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 6 a
	EVJA liikmeks olevate pädevate järelevalveasutuste volitused
	EVJA eesmärkide saavutamiseks on EVJA liikmeks olevatel pädevatel asutustel volitused võtta ennetavaid ja korrigeerivaid järelevalvemeetmeid, sealhulgas neid, mis on seotud finantseerimisasutustega ja mida kasutatakse proportsionaalselt, volitused:
	(a) nõuda ja saada asjakohast teavet;
	(b) seada aruandmiskohustusi ja esitada andmete avalikustamise nõudeid;
	(c) viia läbi kohapealseid inspekteerimisi;
	(d) võtta usaldatavusega seotud meetmeid, sh huvide konflikte, head valitsemistava, likviidsust, assigneeringuid, dividende ja tasustamispoliitikat mõjutavaid meetmeid;
	(e) lahutada või eraldada jaepangandustegevus kauplemisest ja muudest mittekasumlikest tegevustest juhul, kui ühiste kriteeriumide alusel tehtud hinnang näitab riski olemasolu;
	(f) piirata või keelustada ajutiselt teatud tooted või tehingute liigid, mis võivad otseselt või kaudselt põhjustada turgude liialt suurt kõikumist või häirida kogu liidu finantssüsteemi või selle osa, riigi vahendeid või reaalmajandust;
	(g) anda finantseerimisasutustele korraldus tegutseda tütarettevõtte kaudu juhul, kui ühiste kriteeriumide alusel tehtud hinnang näitab sisemise riski olemasolu;
	(h) määrata hoiatustrahve;
	(i) eemaldada juhte või direktoreid nende ametikohalt;
	(j) kutsuda tagasi tegevjuhte või direktorite nõukogu;
	(k) sekkuda ajutiselt finantseerimisasutuste tegevusse;
	(l) võtta tagasi finantseerimisasutuste oluliste osanike piiratud vastutusega seotud soodustused, kui osanikud on ettevõtte huvide eest seismisel passiivsed, juhtudel, kui tegemist on läbipaistvuse puudumise, julge laenuandmise või -võtmisega või tõsiste ja süsteemsete rikkumistega;
	(m) laiendada rahalist vastutust juhtidele, direktoritele või finantseerimisasutustele, kes põhjustavad ise või aitavad kaasa tõsistele ja järjepidevatele liidu õiguse rikkumistele või kes kasutavad oma teenuste puhul sobimatuid motiveerimisviise;
	(n) nõuda vajaduse korral juhtide ja direktorite huvide, tegevuse ja varade deklaratsioone;
	(o) nõuda regulaarselt ajakohastatava üksikasjaliku kriisilahenduskorra väljatöötamist, mis hõlmaks struktureeritud varajase sekkumise mehhanismi, viivitamata võetavaid parandusmeetmeid ja situatsiooniplaani pankroti puhuks;
	(p) tühistada litsentse ja võtta tagasi passe;
	(q) leppida kokku protokollides, et jõuda ühise liidu tasandi vastuseni võimalikult kiiresti ja automaatselt kui võimalik, et vältida või korrigeerida turuhäireid.
Muudatusettepanek  82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.        EVJA võib välja töötada tehnilisi standardeid artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides konkreetselt sätestatud valdkondades. EVJA esitab standardite kavandid komisonile kinnitamiseks.	1.        EVJA võib välja töötada regulatiivseid standardeid, et täiendada, uuendada või muuta artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide vähemtähtsaid osi. Regulatiivsete standardite näol ei ole tegemist strateegiliste otsustega ja nende sisu on piiratud õigusaktidega, millel nad põhinevad.
Enne kõnealuste standardite kavandite esitamist komisjonile, viib EVJA vajaduse korral läbi asjakohase avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu.	2.        Enne regulatiivsete standardite kavandite vastuvõtmist viib EVJA läbi asjakohase avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu. Järelevalveasutus küsib ka artiklis 22 osundatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu nõu või arvamust.
	3.        EVJA esitab oma regulatiivsete standardite kavandid heakskiitmiseks komisjonile ning samal ajal ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Komisjon otsustab kolme kuu jooksul pärast standardite kavandite kättesaamist, kas kõnealused kavandid kinnitada või mitte. Komisjon võib kõnealust ajavahemikku pikendada ühe kuu võrra. Komisjon võib standardite kavandid kinnitada osaliselt või muudatustega, kui see on ühenduse huvides.	4.        Komisjon otsustab kolme kuu jooksul pärast regulatiivsete standardite kavandite kättesaamist, kas kõnealused kavandid kinnitada, tagasi lükata või neid muuta. Komisjon võib kõnealust ajavahemikku pikendada ühe kuu võrra. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu oma otsesest ning põhjendab seda.
Kui komisjon jätab standardid kinnitamata või teeb seda osaliselt või muudatustega, põhjendab ta seda EVJA-le.	5.        Regulatiivsete standardite kavandeid võib komisjon muuta, kui need ei ole kooskõlas liidu õigusega, ei arvesta proportsionaalsuse põhimõtet või on vastuolus finantsteenuste ühtse turu aluspõhimõtetega, mida on kajastatud finantsteenuseid käsitlevas liidu õiguses.
Muudatusettepanek  83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon võtab standardid vastu määruse või otsusega ja avaldab need Euroopa Liidu Teatajas.	välja jäetud
Muudatusettepanek  84 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 7 a
	Delegeeritud volituste kasutamine
	1.        Artiklis 7 osutatud volitused võtta vastu regulatiivseid standardeid antakse komisjonile tähtajatult.
	2.        Komisjon võtab regulatiivsed standardid vastu määruste või otsuste vormis.
	3.        Kohe kui komisjon on regulatiivse standardi vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
	4.        Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu regulatiivseid standardeid kohaldatakse artiklites 7 b kuni 7 d sätestatud tingimusi.
	5.        Artiklis 35 osutatud aruandes teavitab EVJA eesistuja Euroopa Parlamenti ja nõukogu heakskiidetud regulatiivsetest standarditest ning sellest, millised pädevad asutused ei ole nendest kinni pidanud.
Muudatusettepanek  85 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 7 b
	Regulatiivsete standardite suhtes vastuväidete esitamine
	1.        Euroopa Parlament ja nõukogu võivad regulatiivse standardi suhtes vastuväiteid esitada nelja kuu jooksul alates standardi teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.
	2.        Kui selle ajavahemiku lõpuks ei ole ei Euroopa Parlament ega nõukogu regulatiivsele standardile vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub seal näidatud kuupäeval.
	3.        Enne kõnealuse tähtaja möödumist ning erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu komisjonile teatada, et nad ei kavatse regulatiivse standardi suhtes vastuväiteid esitada. Sellistel juhtudel avaldatakse regulatiivne standard Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub seal nimetatud kuupäeval.
	4.        Kui Euroopa Parlament või nõukogu on regulatiivse standardi vastu, siis see ei jõustu. Vastu olev institutsioon esitab regulatiivse standardi vastu olemise põhjused.
Muudatusettepanek  86 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 7 c
	Regulatiivsete standardite kavandite kinnitamata jätmine või muutmine
	1.        Kui komisjon regulatiivse standardi kavandit ei kinnita või seda muudab, teavitab ta sellest EVJA-t, Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning põhjendab oma otsust.
	2.        Euroopa Parlament või nõukogu võib kutsuda ühe kuu jooksul vastutava voliniku ja EVJA eesistuja Euroopa Parlamendi või nõukogu vastutava komisjoni erakorralisele koosolekule, et nad saaksid esitada oma eriarvamused ja neid selgitada.
Muudatusettepanek  87 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 7 d
	Delegeerimise tagasivõtmine
	1.        Euroopa Parlament või nõukogu võivad artiklis 7 nimetatud volituste delegeerimise tagasi võtta.
	2.        Tagasivõtmise otsuses nimetatakse tagasivõtmise põhjused ja lõpetatakse volituste delegeerimine.
	3.        Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volitused tuleks tagasi võtta, püüab sellest teisele institutsioonile ja komisjonile teatada mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades regulatiivse standardi, mida volituste tagasivõtmise otsus puudutab, ja esitades tagasivõtmise põhjused.
Muudatusettepanek  88 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 e (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 7 e
	Rakendusstandardid
	1.        EVJA võib välja töötada standardite kavandeid õiguslikult siduvate ELi õigusaktide kohaldamiseks käesolevas määruses ja artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides konkreetselt sätestatud valdkondades.
	2.        Enne rakendusstandardite kavandite vastuvõtmist viib EVJA läbi asjakohase avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke nendega seonduvaid kulusid ja kasu. EVJA küsib ka artiklis 22 osundatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu nõu või arvamust.
	3. EVJA esitab rakendusstandardite kavandid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 291 komisjonile kinnitamiseks ja samal ajal ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
	4.        Komisjon otsustab kolme kuu jooksul pärast rakendusstandardite kavandite kättesaamist, kas kõnealused kavandid kinnitada, tagasi lükata või neid muuta. Komisjon võib kõnealust ajavahemikku pikendada ühe kuu võrra. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu oma otsusest ning põhjendab seda.
	5.        Rakendusstandardite kavandeid võib komisjon muuta, kui need ei ole kooskõlas liidu õigusega, ei arvesta proportsionaalsuse põhimõtet või on vastuolus finantsteenuste siseturu aluspõhimõtetega.
	6.        Kui komisjon rakendustandardite kavandeid heaks ei kiida või neid muudab, teavitab ta sellest EVJA-t, Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning esitab põhjused.
	7.        Pärast ettenähtud menetluse läbimist avaldatakse standardid Euroopa Liidu Teatajas.
Muudatusettepanek  89 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade kehtestamiseks Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi raames ning ühenduse õigusaktide ühise, ühtse ja järjepideva kohaldamise tagamiseks esitab EVJA pädevatele asutustele või finantsturu osalistele suuniseid ja soovitusi.	1.        Ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade kehtestamiseks Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi raames ning liidu õigusaktide ühise, ühtse ja järjepideva kohaldamise tagamiseks esitab EVJA pädevatele asutustele või finantseerimisasutustele suuniseid ja soovitusi.
	2.        EVJA korraldab suuniste ja soovituste üle avalikke konsulteerimisi üldsusega ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu. Järelevalveasutus küsib ka artiklis 22 osundatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu nõu või arvamust. Kõnealused konsultatsioonid, analüüsid, arvamused ja nõuanded peavad olema proportsionaalsed suunise või soovituse eesmärgi, olemuse ja mõjuga.
	3.        Iga pädev asutus otsustab kahe kuu jooksul alates suunise või soovituse tegemisest, kas ta kavatseb seda suunist või soovitust järgida. Kui pädev asutus neid järgida ei kavatse, teavitab ta sellest EVJA-t ning nimetab põhjused. EVJA avaldab need põhjused.
Pädevad asutused võtavad mis tahes meetmeid, et kõnealuseid suuniseid ja soovitusi järgida.	4.        EVJA eesistuja teavitab artikli 35 lõikes 2 osutatud aruandes Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni tema antud suunistest ja soovitustest ning sellest, milline liikmesriigi asutus ei ole neid järginud, ning kirjeldab, kuidas EVJA kavatseb tagada, et nad tema suuniseid ja soovitusi edaspidi järgivad.
Kui pädev asutus kõnealuseid suuniseid ja soovitusi ei kohalda, põhjendab ta seda EVJA-le.
Muudatusettepanek  90 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.        Kui pädev asutus ei ole nõuetekohaselt kohaldanud artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusakte, jättes eelkõige tagamata, et finantsturu osaline täidab kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid, võib EVJA rakendada käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 6 sätestatud volitusi.	1.        Kui pädev asutus ei ole nõuetekohaselt kohaldanud artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusakte, sealhulgas artiklite 7 ja 7 e kohaselt kehtestatud regulatiivseid ja rakendusstandardeid, jättes eelkõige tagamata, et finantseerimisasutus täidab kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid, võib EVJA rakendada käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 6 sätestatud volitusi.
Muudatusettepanek  91 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.        EVJA võib ühe või mitme pädeva asutuse või komisjoni taotlusel või omal algatusel pärast asjaomase pädeva asutuse teavitamist uurida ühenduse õiguse võimalikku ebaõiget kohaldamist.	2.         EVJA võib ühe või mitme pädeva asutuse, komisjoni, Euroopa Parlamendi, nõukogu või väärtpaberituru sidusrühmade kogu taotlusel või omal algatusel pärast asjaomase pädeva asutuse teavitamist uurida liidu õiguse võimalikku ebaõiget kohaldamist.
Ilma et see piiraks artikliga 20 ettenähtud volitusi, esitab pädev asutus viivitamata EVJA-le kogu teabe, mida EVJA peab uurimise läbiviimiseks vajalikuks.	3.        Ilma et see piiraks artikliga 20 ettenähtud volitusi, esitab pädev asutus viivitamata EVJA-le kogu teabe, mida EVJA peab uurimise läbiviimiseks vajalikuks.
Muudatusettepanek  92 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3.        EVJA võib hiljemalt kahe kuu jooksul pärast uurimise algatamist esitada asjaomasele pädevale asutusele soovituse meetmete kohta, mida tuleb võtta ühenduse õiguse järgmiseks.	4.        EVJA võib hiljemalt kahe kuu jooksul pärast uurimise algatamist esitada asjaomasele pädevale asutusele soovituse meetmete kohta, mida tuleb võtta liidu õiguse järgimiseks. EVJA tagab otsuse adressaatidele õiguse anda selgitusi.
Pädev asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates soovituse kättesaamisest EVJA-t meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta, et tagada ühenduse õiguse järgimine.	5.        Pädev asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates soovituse kättesaamisest EVJA-t meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta, et tagada liidu õiguse järgimine.
Muudatusettepanek  93 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4.        Kui pädev asutus ole taganud ühenduse õiguse järgimist ühe kuu jooksul alates EVJA soovituse kättesaamisest, võib komisjon EVJA esitatud teabe alusel või omal algatusel teha otsuse, mille kohaselt nõutakse pädevalt asutuselt ühenduse õiguse järgimiseks vajalike meetmete võtmist.	6.        Kui pädev asutus ei ole taganud liidu õiguse järgimist lõikes 3 sätestatud 10 tööpäeva jooksul alates EVJA soovituse kättesaamisest, teeb EVJA otsuse, mille kohaselt nõutakse pädevalt asutuselt liidu õiguse järgimiseks vajalike meetmete võtmist.
Komisjon teeb sellise otsuse hiljemalt kolme kuu jooksul alates soovituse vastuvõtmisest. Komisjon võib kõnealust ajavahemikku pikendada ühe kuu võrra.	EVJA teeb sellise otsuse hiljemalt ühe kuu jooksul alates soovituse vastuvõtmisest.
Komisjon tagab otsuse adressaatidele õiguse anda selgitusi.
EVJA ja pädevad asutused esitavad komisjonile kogu vajaliku teabe.
Muudatusettepanek  94 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5.        Pädev asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates lõikes 4 osutatud otsuse kättesaamisest komisjoni ja EVJA-t meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta komisjoni otsuse rakendamiseks.	7.        Pädev asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates lõikes 4 osutatud otsuse kättesaamisest komisjoni ja EVJA-t meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta EVJA otsuse rakendamiseks.
Muudatusettepanek  95 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6.        Kui pädev asutus ei järgi käesoleva artikli lõikes 4 osutatud otsust kõnealuses lõikes kindlaks määratud ajavahemiku jooksul ja kui tuleb õigeaegselt võtta meetmeid selle tagamiseks, et pädev asutus järgiks ühenduse õigust, et sellega säilitada või taastada võrdsed konkurentsitingimused turul või tagada finantssüsteemi nõuetekohane toimimine ja terviklikkus, võib EVJA, ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 226 kohaseid komisjoni volitusi, võtta juhul, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide asjakohaseid nõudeid kohaldatakse vahetult finantsturu osaliste suhtes, vastu finantsturu osalistele adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mida on vaja ühenduse õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamist.	8.        Kui pädev asutus ei järgi käesoleva artikli lõikes 5 osutatud otsust kõnealuses lõikes kindlaks määratud ajavahemiku jooksul ja kui tuleb õigeaegselt võtta meetmeid selle tagamiseks, et pädev asutus järgiks ühenduse õigust, et sellega säilitada või taastada võrdsed konkurentsitingimused turul või tagada finantssüsteemi nõuetekohane toimimine ja terviklikkus, võtab EVJA, ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, vastu finantsasutusele adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mida on vaja liidu õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamist.
EVJA otsus on kooskõlas lõike 4 kohaselt komisjoni vastuvõetud otsusega.	EVJA otsus on kooskõlas lõike 4 kohaselt vastuvõetud otsusega. Komisjon peab EVJA nimel kandma kõik kõnealusest artiklist tulenevad õigus- või kohtukulud.
Muudatusettepanek  96 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7.        Olenemata asjaolust, kas pädevad asutused on samas küsimuses võtnud varem vastu mis tahes muu otsuse, kohaldatakse lõike 6 kohaselt vastu võetud otsuseid.	9.        Lõike 8 alusel vastu võetud otsuseid kohaldatakse kõigi kõnealuste, liidu õigust mittekohaldavas jurisdiktsioonis tegutsevate finantseerimisasutuste suhtes ja olenemata asjaolust, kas pädevad asutused on samas küsimuses võtnud varem vastu mis tahes muu otsuse.
Mis tahes meetmed, mida pädev asutus võtab seoses lõigete 4 või 6 kohase otsuse asjaoludega, on kooskõlas kõnealuste otsustega.	Mis tahes meetmed, mida pädev asutus võtab seoses lõigete 5 või 8 kohase otsuse asjaoludega, on kooskõlas kõnealuste otsustega.
Muudatusettepanek  97 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7 a.     Eesistuja märgib artikli 35 lõikes 2 osutatud aruandes, millised pädevad asutused ja finantseerimisasutused ei ole lõigetes 4 ja 6 osutatud otsuseid järginud.
Muudatusettepanek  98 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.        Ebasoodsate arengute korral, mis võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või ühenduse kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust, võib komisjon omal algatusel või EVJA, nõukogu või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotlusel võtta vastu otsuse, mis adresseeritakse EVJA-le ja millega määratakse kindlaks eriolukorra olemasolu käesoleva määruse tähenduses.	1.        Ebasoodsate arengute korral, mis võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust, võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu omal algatusel või EVJA, nõukogu, Euroopa Parlamendi või komisjoni taotlusel teha hoiatuse, milles kuulutatakse välja eriolukorra olemasolu, et EVJA saaks ilma edasiste nõueteta võtta vastu lõikes 3 osutatud üksikotsused.
Muudatusettepanek  99 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a.     Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teeb hoiatuse, teatab ta sellest samal ajal Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja EVJA-le. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teeb oma järeldused Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja, Euroopa Parlamendi ja pädeva voliniku vahel toimuva tagantjärele arvamuste vahetuse tulemusena ning need jõustuvad viivitamata.
Muudatusettepanek  100 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 b.     Kui hoiatus on tehtud, edendab ja vajaduse korral koordineerib EVJA aktiivselt mis tahes meetmeid, mida võtavad asjakohased riiklikud pädevad asutused.
Muudatusettepanek  101 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.        Kui komisjon võtab vastu lõike 1 kohase otsuse, võib EVJA teha üksikotsuse, mille kohaselt võtavad pädevad asutused kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega vajalikke meetmeid, et tegeleda riskidega, mis on seotud finantsturgude nõuetekohasele toimimise või terviklikkusega või kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsusega, tagades et finantsturu osalised ja pädevad asutused täidaksid kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid.	2.        Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võtab vastu lõike 1 kohase otsuse, teeb EVJA üksikotsuseid selle kindlustamiseks, et pädevad asutused võtavad kooskõlas käesoleva määrusega vajalikke meetmeid, et tegeleda riskidega, mis on seotud finantsturgude nõuetekohase toimimise või terviklikkusega või kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsusega, tagades, et finantseerimisasutused ja pädevad asutused täidaksid kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid.
Muudatusettepanek  102 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3.        Kui pädev asutus ei järgi käesoleva artikli lõikes 2 osutatud otsust kõnealuses lõikes kindlaks määratud ajavahemiku jooksul, võib EVJA, ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 226 kohaseid komisjoni volitusi, võtta juhul, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide asjakohaseid nõudeid kohaldatakse vahetult finantsturu osaliste suhtes, vastu finantsturu osalistele adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mida on vaja ühenduse õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamist.	3.        Kui pädev asutus ei järgi käesoleva artikli lõikes 2 osutatud otsust kõnealuses lõikes kindlaks määratud ajavahemiku jooksul, võtab EVJA, ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, vastu finantseerimisasutusele adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mida on vaja liidu õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamist.
Muudatusettepanek  103 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a.     Kui otsuse adressaat keeldub järgimast liidu õigust või EVJA konkreetset otsust, võib EVJA algatada menetluse liikmesriigi kohtus ja taotleda sellega seoses ajutiste meetmete võtmist.
Muudatusettepanek  104 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a.     Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vaatab lõikes 1 nimetatud otsuse läbi omal algatusel või Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni või EVJA taotlusel ja kuulutab asjakohasel juhul välja eriolukorra lõppemise.
Muudatusettepanek  105 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 b.     Eesistuja esitab artikli 35 lõikes 2 osutatud aruandes liikmesriikide asutustele ja finantseerimisasutustele adresseeritud lõike 3 ja 4 kohased üksikotsused.
Muudatusettepanek  106 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui pädev asutus ei ole nõus selliste meetmete menetluse või sisuga, mida teine pädev asutus võtab valdkonnas, mille puhul on artikli1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaselt vaja rohkem kui ühe liikmesriigi pädevate asutuste vahelist koostööd, koordineerimist või ühisotsuste vastuvõtmist, või selliste meetmete võtmatajätmisega, võib EVJA, ilma et see piiraks artiklis 9 sätestatud volitusi, ühe või mitme asjaomase pädeva asutuse taotlusel aidata pädevatel asutustel jõuda kokkuleppele lõikes 2 osutatud korras.	1. Kui pädev asutus ei ole nõus selliste meetmete menetluse või sisuga, mida teine pädev asutus võtab valdkonnas, mille puhul on artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaselt vaja rohkem kui ühe liikmesriigi pädevate asutuste vahelist koostööd, koordineerimist või ühisotsuste vastuvõtmist, või selliste meetmete võtmatajätmisega, võtab EVJA, ilma et see piiraks artiklis 9 sätestatud volitusi, omal algatusel või ühe või mitme asjaomase pädeva asutuse taotlusel juhtpositsiooni, et aidata pädevatel asutustel jõuda kokkuleppele lõigetes 2 kuni 4 osutatud korras.
Muudatusettepanek  107 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. EVJA kehtestab pädevate asutuste vahelise lepitusmenetluse tähtaja, võttes arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides kindlaks määratud mis tahes asjakohaseid tähtaegu ning vaidlusaluse küsimuse keerukust ja kiireloomulisust.	2. EVJA kehtestab pädevate asutuste vahelise lepitusmenetluse tähtaja, võttes arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides kindlaks määratud mis tahes asjakohaseid tähtaegu ning vaidlusaluse küsimuse keerukust ja kiireloomulisust. Selles etapis toimib EVJA vahendajana.
Muudatusettepanek  108 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui lepitusetapi lõpuks ei ole asjaomased pädevad asutused jõudnud kokkuleppele, võib EVJA teha otsuse, mille kohaselt peavad kõnealused asutused võtma teatavaid meetmeid või loobuma meetmete võtmisest, et lahendada küsimus kooskõlas ühenduse õigusega.	3. Kui lepitusetapi lõpuks ei ole asjaomased pädevad asutused jõudnud kokkuleppele, teeb EVJA artikli 29 lõike 1 teises lõigus sätestatud korras asjaomaste pädevate asutuste jaoks vaidluse lahendamiseks siduva otsuse, mille kohaselt peavad kõnealused asutused kooskõlas liidu õigusega võtma teatavaid meetmeid.
Muudatusettepanek  109 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kui pädev asutus ei järgi EVJA vastu võetud otsust ja seetõttu ei suuda tagada, et finantsturu osaline täidaks artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega tema suhtes vahetult kohaldatavaid nõudeid, võib EVJA, ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 226 kohaseid komisjoni volitusi, võtta vastu finantsturu osalistele adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mida on vaja ühenduse õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamist.	4. Kui pädev asutus ei järgi EVJA vastu võetud otsust ja seetõttu ei suuda tagada, et finantseerimisasutus täidaks artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega tema suhtes vahetult kohaldatavaid nõudeid, võtab EVJA, ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, vastu finantseerimisasutustele adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mida on vaja liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamist.
Muudatusettepanek  110 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a.     Lõike 4 kohaselt vastu võetud otsuseid kohaldatakse olenemata asjaolust, kas pädevad asutused on samas küsimuses võtnud varem vastu mis tahes muu otsuse.
	Mis tahes meetmed, mida pädevad asutused võtavad seoses lõigete 3 või 4 kohase otsuse asjaoludega, on kooskõlas kõnealuste otsustega.
Muudatusettepanek  111 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 b.     Artikli 35 lõikes 2 osutatud aruandes toob EVJA eesistuja välja vastavalt lõigetele 3 ja 4 pädevatele asutustele ja finantseerimisasutustele adresseeritud üksikotsused.
Muudatusettepanek  112 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 11 a
	Pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste lahendamine valdkonnaülesel tasandil
	Ühiskomitee lahendab vastavalt artiklis 11 osutatud korrale erimeelsusi, mis võivad tekkida artikli 42 kohaselt tegutsevate pädevate asutuste vahel.
Muudatusettepanek  113 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.        EVJA aitab edendada järelevalvekolleegiumide tõhusat ja järjepidevat toimimist ning ühenduse õigusaktide ühtset kohaldamist kõigis kolleegiumides.	1. EVJA aitab edendada ja kontrollida artikli 1 lõikes 2 nimetatud õigusaktides osutatud järelevalvekolleegiumide tõhusat, tulemuslikku ja järjepidevat toimimist ning liidu õiguse ühtset kohaldamist kõigis kolleegiumides. EVJA töötajatel peab olema võimalus osaleda kõigis tegevustes, sealhulgas kohapealsetes kontrollides, mida teostavad koos kaks või enam pädevat asutust.
Muudatusettepanek  114 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.        Vajaduse korral osaleb EVJA järelevalvekolleegiumides vaatlejana. Sellise osalemise korral käsitatakse EVJA-t pädeva asutusena asjakohase õigusakti tähenduses ja taotluse korral esitatakse talle kogu asjakohane teave, mida jagatakse kõigi järelevalvekolleegiumi liikmete vahel.	2.        Vajaduse korral juhib EVJA järelevalvekolleegiume. Sellisel juhul käsitatakse EVJA-t pädeva asutusena asjakohase õigusakti tähenduses. Ta täidab vähemalt järgmisi ülesandeid:
	(a) järelevalvekolleegiumide töö hõlbustamiseks kogub ja jagab asjakohast teavet nii tava- kui ka eriolukordades ning loob kesksüsteemi, mille kaudu on selline teave kättesaadav järelevalvekolleegiumides osalevatele pädevatele asutustele, ja haldab seda süsteemi;
	(b) algatab ja koordineerib kogu Euroopa Liitu hõlmavaid stressiteste, mille abil hinnatakse eelkõige artiklis 12 b kindlaks määratud finantseerimisasutuste võimet kohaneda ebasoodsate turusuundumustega, ja tagab, et selliste testide läbiviimisel kohaldatakse liikmesriikide tasandil võimalikult ühtset metoodikat;
	(c) kavandab ja juhib järelevalvetegevust nii tava- kui eriolukordades, sh finantseerimisasutusi ähvardavate või võimalike ähvardavate ohtude hindamist; ning
	(d) teostab järelevalvet pädevate asutuste tegevuse üle.
Muudatusettepanek  115 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a.     EVJA võib anda välja artiklite 7, 7 e ja 8 alusel vastu võetud regulatiivseid ja rakendusstandardeid, suuniseid ja soovitusi, et ühtlustada järelevalve toimimist ja järelevalvekolleegiumide poolt vastu võetud parimaid tavasid. Järelevalveasutused kiidavad heaks iga kolleegiumi toimimist reguleeriva kirjaliku korra, et tagada kõikide kolleegiumide sidus toimimine.
Muudatusettepanek  116 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 b.     Õiguslikult siduvaid lahendusi hõlmav vahendajaroll peab võimaldama EVJA-l artiklis 11 kirjeldatud menetluskorra alusel lahendada pädevate asutuste vahelisi vaidlusi. Kui vastavas järelevalvekolleegiumis kokkuleppele ei jõuta, võib EVJA teha asjaomase asutuse suhtes vahetult kohaldatavaid järelevalvealaseid otsuseid.
Muudatusettepanek  117 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 12 a
	Üldsätted
	1.        EVJA pöörab erilist tähelepanu ning suunab oma tegevuse finantsteenuste häirete riskidele, (i) mille on põhjustanud kogu finantssüsteemi või selle mõne osa nõrgenemine ning (ii) mis võivad väga negatiivselt mõjuda siseturule ja reaalmajandusele (süsteemne risk). Kõik finantsvahendajate, -turgude ja -infrastruktuuride tüübid võivad olla teatud määral süsteemi jaoks olulised.
	2.        EVJA töötab koos Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga välja ühtse kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate kogumi (riskinäidikud), mille alusel koostatakse artiklis 12 b kindlaks määratud piiriülestele asutustele järelevalvereiting. Asutuse riskiprofiilis toimunud oluliste muutuste arvesse võtmiseks vaadatakse reiting korrapäraste ajavahemike järel läbi. Järelevalvereiting on põhielement, mille alusel otsustatakse, kas teostada raskustes oleva asutuse üle otsest järelevalvet või sekkuda tema tegevusse.
	3.        Ilma et see piiraks artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaldamist, pakub EVJA vajaduse korral välja täiendavate regulatiivsete ja rakendusstandardite kavandid ning suunised ja soovitused artiklis 12 b kindlaks määratud asutuste jaoks.
	4.        EVJA teostab järelevalvet piiriüleste asutuste üle, mis võivad tekitada artiklis 12 b määratletud süsteemset riski. Sellisel juhul toimib EVJA pädevate asutuste kaudu.
	5.        EVJA loob kriisiohjamisüksuse, mis on volitatud viima ellu kriisiohjamise selgelt määratletud juhtimis- ja töömeetodeid alates varajasest sekkumisest kuni kriisi lahendamise ja maksejõuetuks tunnistamiseni ning juhtima selliseid menetlusi.
	6.        Kõik artiklis 12 b kindlaks määratud finantseerimisasutused peavad kuuluma artikliga 12 d loodavasse Euroopa Liidu Stabiliseerimisfondi. Ühes ainsas liikmesriigis tegutsevatel finantseerimisasutustel on võimalus stabiliseerimisfondiga liituda. Euroopa fondi tehtavad osamaksed asendavad samalaadsetesse siseriiklikesse fondidesse tehtavaid osamakseid.
Muudatusettepanek  118 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 12 b
	Süsteemset riski põhjustada võivate süsteemsete asutuste kindlaksmääramine
	1.        Pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist võib järelevalvenõukogu artikli 29 lõikes 1 sätestatud menetluse abil määrata kindlaks piiriülesed asutused, millele EVJA peab nende poolt põhjustatava võimaliku süsteemse riski tõttu kohaldama otsest järelevalvet või millega peab tegelema artiklis 12 c osutatud kriisiohjamisüksus.
	2.        Selliste asutuste kindlaksmääramise kriteeriumide puhul arvestatakse finantsstabiilsuse nõukogu, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Rahvusvaheliste Arvelduste Panga sätestatud kriteeriume.
Muudatusettepanek  119 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 12 c
	Kriisiohjamisüksus
	1.        Kriisiohjamisüksus kaitseb finantssüsteemi stabiilsust ja tegutseb selle nimel, et artiklis 12 b kindlaks määratud raskustes olevate asutuste tegevus avaldaks võimalikult väikest mõju ülejäänud süsteemile ja kogu majandusele ja et maksumaksjate kulud oleksid piiratud. Oma tegevuses lähtub üksus proportsionaalsuse põhimõttest ja võlausaldajate hierarhiast ning tagab võrdse piiriülese kohtlemise.
	2.        Kriisiohjamisüksust volitatakse täitma lõikes 1 nimetatud ülesandeid, mille eesmärk on taastada raskustes olevate asutuste töövõime või lõpetada mitteelujõuliste asutuste tegevus. Muude tegevuste hulgas võib see nõuda kapitalihulga muutmist või likviidsuse parandamist, kohandada tegevusvaldkondi, parandada protsesse, nimetada ametisse või vahetada välja juhatuse, soovitada tagatisi, laenude võtmist ja likviidsusabi kasutamist, täielikku või osalist müüki, konverteerida võla omakapitaliks või võtta asutuse ajutiselt riigiomandisse.
	3.        Kriisiohjamisüksus koosneb EVJA järelevalvenõukogu nimetatud ekspertidest, kel on finantseerimisasutuste restruktureerimise, saneerimise ja likvideerimise alased teadmised.
Muudatusettepanek  120 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 12 d
	Euroopa Liidu Stabiliseerimisfond
	1.        Euroopa Väärtpaberituru stabiliseerimisfond (stabiliseerimisfond) luuakse eesmärgiga tugevdada finantssüsteemi kulude arvessevõtmist ning aidata lahendada raskustes olevate piiriüleste finantseerimisasutuste kriise. Ainult ühes liikmesriigis tegutsevatel finantseerimisasutustel on võimalus fondiga liituda. Stabiliseerimisfond võtab asjakohaseid meetmeid vältimaks olukorda, kus abi kättesaadavus põhjustab moraalset ohtu.
	2.        Stabiliseerimisfondi rahastatakse kõigi artiklis 12 b lõikes 1 kindlaks määratud finantseerimisasutuste otsestest osamaksetest. Osamaksete suurus on proportsionaalne riskitasemega ja neist igaühe panusega süsteemsesse riski ning üldise riski varieerumisega aja jooksul, nagu on kindlaks määratud nende riskinäidikute abil. Nõutavate osamaksete suuruse puhul võetakse arvesse üldisemaid majandusolusid ja finantseerimisasutuste vajadust hoida kapitali muude regulatiivsete nõuete ja äritegevuse jaoks.
	3.        Stabiliseerimisfondi juhib EVJA poolt viieks aastaks ametisse nimetatud nõukogu. Nõukogu liikmed valitakse liikmesriikide asutuste soovitatud töötajate hulgast. Stabiilsusfondi juurde luuakse ka nõuandekogu, mis koosneb stabiilsusfondis osalevate finantseerimisasutuste hääleõiguseta esindajatest. Stabiliseerimisfondi nõukogu võib teha ettepaneku, et EVJA annaks likviidsuse juhtimise allhanke korras hea mainega asutustele (nagu Euroopa Investeerimispank). Need summad tuleks investeerida turvalistesse ja likviidsetesse vahenditesse.
	4.        Kui asutuste osamaksudest saadud vahenditest raskuste ületamiseks ei piisa, on stabiliseerimisfondil õigus suurendada oma vahendeid võlakirjade emiteerimise teel või muude rahaliste vahendite abil.
Muudatusettepanek  121 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.        EVJA lihtsustab ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel, määratledes ülesanded ja kohustused, mida saab delegeerida või ühiselt täita, ning edendades parimaid tavasid.	2.        EVJA ergutab ja lihtsustab ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel, määratledes ülesanded ja kohustused, mida saab delegeerida või ühiselt täita, ning edendades parimaid tavasid.
Muudatusettepanek  122 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a.     Ülesannete delegeerimise tulemusena jaotatakse artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides sätestatud pädevused ümber. Delegeeritud kohustustega seonduvat menetlust, jõustamist ning halduslikku ja kohtulikku läbivaatamist reguleerib selle liikmesriigi õigus, kelle asutusele kohustused delegeeritakse.
Muudatusettepanek  123 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a.     Ühtegi delegeerimist käsitlevat kahepoolset kokkulepet ei sõlmita artiklis 12 b lõikes 1 kindlaks määratud asutuste suhtes.
Muudatusettepanek  124 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 b.     EVJA delegeerib liikmesriikide asutustele artiklis 12 a osutatud asutuste usaldatavusjärelevalve ülesanded ja vastutuse.
Muudatusettepanek  125 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.        EVJA-l on oluline roll Euroopa ühise järelevalvekultuuri ja ühtsete järelevalvetavade kujundamisel ning ühtsete menetluste ja lähenemisviiside tagamisel kogu ühenduses. EVJA-l on vähemalt järgmised ülesanded:	1.        EVJA-l on oluline roll Euroopa ühise järelevalvekultuuri ja ühtsete järelevalvetavade kujundamisel ning ühtsete menetluste ja lähenemisviiside tagamisel kogu liidus. EVJA-l on vähemalt järgmised ülesanded:
Muudatusettepanek  126 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c)       aidata välja töötada kõrgekvaliteedilisi ja ühtseid järelevalvestandardeid, sealhulgas aruandlusstandardeid;	(c)       aidata välja töötada kõrgekvaliteedilisi ja ühtseid järelevalvestandardeid, sealhulgas üldisi raamatupidamis- ja aruandlusstandardeid;
Muudatusettepanek  127 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d)       vaadata läbi komisjoni vastuvõetud asjakohaste tehniliste standardite ning EVJA väljaantud suuniste ja soovituste kohaldamine ning teha vajaduse korral muudatusettepanekuid;	(d)       vaadata läbi komisjoni vastuvõetud asjakohaste regulatiivsete ja rakendusstandardite ning EVJA väljaantud suuniste ja soovituste kohaldamine ning teha vajaduse korral muudatusettepanekuid;
Muudatusettepanek  128 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.        EVJA koostab korrapäraselt vastastikuseid eksperdihinnanguid pädevate asutuste mõne toimingu või kogu tegevuse kohta, et suurendada järelevalvetulemuste sidusust. Selleks töötab EVJA välja meetodid, et asjaomaseid asutusi oleks võimalik objektiivselt hinnata ja võrrelda.	1.        EVJA korraldab ja koostab korrapäraselt vastastikuseid eksperdihinnanguid pädevate asutuste mõne toimingu või kogu tegevuse kohta, et suurendada järelevalvetulemuste sidusust. Selleks töötab EVJA välja meetodid, et asjaomaseid asutusi oleks võimalik objektiivselt hinnata ja võrrelda.
Muudatusettepanek  129 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a)       pädeva asutuse institutsioonilise korra, vahendite eraldamise ja töötajate erialateadmiste vastavus nõuetele, eelkõige seoses artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide tõhusa kohaldamisega ja suutlikkusega võtta arvesse turusuundumusi;	(a)       pädeva asutuse institutsioonilise korra, vahendite eraldamise ja töötajate erialateadmiste vastavus nõuetele, eelkõige seoses artiklites 7 ja 7 e osutatud regulatiivsete ja rakendusstandardite ning artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide tõhusa kohaldamisega ja suutlikkusega võtta arvesse turusuundumusi;
Muudatusettepanek  130 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b)       ühenduse õiguse ja järelevalvetavade, sealhulgas artiklite 7 ja 8 kohaselt vastu võetud tehniliste standardite, suuniste ja soovituste kohaldamisel saavutatud lähenemise aste ning hinnang selle kohta, mil määral järelevalvetavad võimaldavad saavutada ühenduse õiguses sätestatud eesmärke;	(b)       liidu õiguse ja järelevalvetavade, sealhulgas artiklite 7, 7 e ja 8 kohaselt vastu võetud regulatiivsete ja rakendusstandardite, suuniste ja soovituste kohaldamisel saavutatud lähenemise aste ning hinnang selle kohta, mil määral järelevalvetavad võimaldavad saavutada liidu õiguses sätestatud eesmärke;
Muudatusettepanek  131 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3.        Vastastikuse eksperdihinnangu alusel võib EVJA esitada asjaomasele pädevale asutusele soovitusi.	3.        Vastastikuse eksperdihinnangu alusel võib EVJA võtta artiklite 7 kuni 7 e alusel vastu regulatiivsete või rakendusstandardite kavandeid, esitada vastavalt artiklile 8 suuniseid ja soovitusi või võtta vastu pädevale asutusele suunatud otsuse.
Muudatusettepanek  132 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a.     EVJA teeb vastastikuste eksperdihinnangute tulemused ja kõnealustes eksperdihinnangutes kindlakstehtud parimad tavad üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek  133 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EVJA koordineerib üldiselt pädevate asutuste tegevust, eelkõige juhul, kui ebasoodsad arengutendentsid võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või ühenduse finantssüsteemi stabiilsust.	EVJA koordineerib üldiselt pädevate asutuste tegevust, eelkõige juhul, kui ebasoodsad arengutendentsid võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi stabiilsust.
Muudatusettepanek  134 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EVJA soodustab ühenduse koordineeritud meetmete võtmist, tehes selleks muuhulgas järgmist:	EVJA soodustab liidu koordineeritud ja konsolideeritud meetmete võtmist, tehes selleks muu hulgas järgmist:
Muudatusettepanek  135 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõik 2 – punkt 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. võttes kõik asjakohased meetmed oma volituste ulatuses, et tagada pädevate asutuste koordineerimine arengute korral, mis võivad kahjustada finantsturu toimimist.
Muudatusettepanek  136 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – teine lõik – punkt 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 b.     toimides rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsevate asutuste jaoks õigusaktides kehtestatud aruandluse keskse saajana.
Muudatusettepanek  137 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liikmesriigid esitavad EVJA-le kõik õigusaktides kehtestatud aruandluse andmed, mis on saadud punkti 4 teises lõigus nimetatud asutustelt. Pärast nimetatud andmete kättesaamist jagab EVJA teavet liikmesriikide pädevate asutustega.
Muudatusettepanek  138 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.        EVJA jälgib ja hindab turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas ja vajaduse korral teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni asjakohastest mikrousaldatavuse suundumustest ning võimalikest riskidest ja nõrkadest kohtadest.	1.        EVJA jälgib ja hindab turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas ja vajaduse korral teavitab Euroopa järelevalveasutust (kindlustus- ja tööandjapensionid), Euroopa järelevalveasutust (pangandus), Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni asjakohastest mikrousaldatavuse suundumustest ning võimalikest riskidest ja nõrkadest kohtadest. EVJA lisab oma hinnangusse finantseerimisasutuste turgude majandusuuringu ning hinnangu selle kohta, milline on võimalike turusuundumuste mõju neile.
Koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga algatab ja koordineerib EVJA eelkõige kogu ühendust hõlmavaid hinnanguid finantsturu oluliste osaliste kohanemisvõime kohta ebasoodsate turusuundumuste korral. Selleks töötab ta pädevate asutuste jaoks välja järgmise:	2.        Koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga algatab ja koordineerib EVJA kogu liitu hõlmavaid hinnanguid finantseerimisasutuste kohanemisvõime kohta ebasoodsate turusuundumuste korral. Selleks töötab ta pädevate asutuste jaoks välja järgmise:
(a)       ühtsed meetodid, mille kohaselt hinnata majanduslike stsenaariumide mõju finantsturu oluliste osaliste finantsseisundile;	(a)       ühtsed meetodid, mille kohaselt hinnata majanduslike stsenaariumide mõju asutuste finantsseisundile;
(b)       ühtsed lähenemisviisid finantsturu oluliste osaliste kohanemisvõimet käsitlevate hindamiste tulemuste edastamise kohta.	(b)       ühtsed lähenemisviisid finantseerimisasutuste kohanemisvõimet käsitlevate hindamiste tulemuste edastamise kohta.
	(b a)    ühine metoodika konkreetsete toodete mõju ja levitusprotsesside mõju hindamiseks asutuse finantsseisundile ja hoiustajatele, investoritele ja tarbijate teavitamisele;
Muudatusettepanek  139 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3.        EVJA tagab, et piisaval määral võetakse arvesse valdkondadevahelisi arengutendentse, riske ja nõrku kohti, tehes selleks tihedat koostööd Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse ning Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega.	3.        EVJA tagab, et piisaval määral võetakse arvesse valdkondadevahelisi arengutendentse, riske ja nõrku kohti, tehes selleks tihedat koostööd Euroopa järelevalveasutusega (kindlustus- ja tööandjapensionid) ning Euroopa järelevalveasutusega (pangandus) ja ühiskomitee kaudu.
Muudatusettepanek  140 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ilma et see piiraks ühenduse institutsioonide pädevust, võib EVJA luua kontakte kolmandate riikide pädevate asutustega. Ta võib sõlmida halduskokkuleppeid rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide asutustega.	Ilma et see piiraks liidu institutsioonide ja pädevate asutuste pädevust, esindab EVJA liitu kõikidel rahvusvahelistel foorumitel, kus käsitletakse artikli 1 lõikes 2 nimetatud õigusaktide reguleerimisalasse kuuluvate asutuste reguleerimise ja järelevalve küsimusi.
Muudatusettepanek  141 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	EVJA arendab kontakte kolmandate riikide järelevalveasutustega. Ta võib sõlmida halduskokkuleppeid rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide asutustega. Kõnealune kord ei takista liikmesriike ja pädevaid asutusi sõlmimast kahe- või mitmepoolseid lepinguid kolmandate riikidega.
Muudatusettepanek  142 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EVJA aitab ette valmistada kolmandate riikide järelevalvekorra samaväärsust käsitlevaid otsuseid vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele.	EVJA aitab ette valmistada kolmandate riikide järelevalvekorra samaväärsust käsitlevaid otsuseid vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele. Komisjon võtab kooskõlas artiklitega 7 a kuni 7 d vastu regulatiivsed standardid, et hinnata käesolevas artiklis osutatud samaväärsust.
Muudatusettepanek  143 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikli 35 lõikes 2 viidatud aruandes esitab EVJA eesistuja rahvusvaheliste organisatsioonide või asutuste või kolmandate riikidega kokku lepitud halduskokkulepped ja samalaadsed otsused.
Muudatusettepanek  144 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Seoses direktiivi 2007/44/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate ühinemiste ja omandamisega seotud usaldatavusnormatiivide täitmise hindamisega võib EVJA omal algatusel või pädevate asutuste taotlusel anda välja ja avaldada arvamuse, mis käsitleb usaldatavusnormatiivide täitmise hindamist, mille viib läbi liikmesriigi mis tahes asutus. Kohaldatakse artiklit 20.	2. Seoses direktiivi 2007/44/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate ühinemiste ja omandamisega seotud usaldatavusnormatiivide täitmise hindamisega võib EVJA omal algatusel või pädevate asutuste taotlusel jälgida antud hinnanguid ja anda suuniseid ühtsete tingimuste saavutamise tagamiseks ning anda välja ja avaldada arvamuse, mis käsitleb usaldatavusnormatiivide täitmise hindamist, mille viib läbi liikmesriigi mis tahes asutus. Kohaldatakse artiklit 20.
Muudatusettepanek  145 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a.     Ühiste suuniste alusel võib EVJA muuta kontrollimiskorda vastavalt direktiivile 2007/44/EÜ. Teate saamisel koordineerib EVJA tegevust asjaomaste riiklike asutustega.
Muudatusettepanek  146 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EVJA võib ka nõuda, et teavet esitaks korrapäraste ajavahemike järel.	EVJA võib ka nõuda, et teavet esitaks korrapäraste ajavahemike järel. Selliste nõuete täitmiseks kasutatakse konsolideeritud tasandil vajaduse korral ühtseid aruandlusvorme.
Muudatusettepanek  147 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kui pädevad asutused ei ole kohustatud taotletud teavet koguma, võib EVJA muuta aruandlusnõudeid käsitlevaid regulatiivseid või rakendusstandardeid.
Muudatusettepanek  148 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 1 – lõik 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel võib EVJA edastada mis tahes teavet, mis on pädevale asutusele vajalik tema ülesannete täitmiseks, tingimusel et kõnealune pädev asutus rakendab asjakohaseid konfidentsiaalsusmeetmeid.
Muudatusettepanek  149 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 1 – lõik 2 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Aruandekohustuste dubleerimise vältimiseks võtab EVJA arvesse Euroopa statistikasüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi koostatud, levitatud ja töödeldud olemasolevaid statistilisi andmeid.
Muudatusettepanek  150 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.        EVJA teeb koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga.	1.        EVJA teeb Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga tihedat ja regulaarset koostööd.
Muudatusettepanek  151 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2         EVJA teeb tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga. Ta esitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule korrapäraselt ajakohastatud teavet, mida kõnealusel nõukogul on vaja oma ülesannete täitmiseks. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannete täitmiseks vajalikud andmed, mis ei ole kokkuvõtlikul kujul või koondvormis, esitatakse põhjendatud taotluse korral viivitamata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule vastavalt määruse (EÜ) nr …/… [Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu] artiklile [15].	2.        EVJA esitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule korrapäraselt ajakohastatud teavet, mida kõnealusel nõukogul on vaja oma ülesannete täitmiseks. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannete täitmiseks vajalikud andmed, mis ei ole kokkuvõtlikul kujul või koondvormis, esitatakse põhjendatud taotluse korral viivitamata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule vastavalt määruse (EL) nr …/2010 [Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu] artiklile [15]. EVJA töötab välja asjakohase protokolli konfidentsiaalse teabe avalikustamiseks üksikute finantseerimisasutuste kohta.
Muudatusettepanek  152 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Käesoleva määrusega kehtestatud ülesannete täitmisel võtab EVJA nõuetekohaselt arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatusi ja soovitusi.	6. Käesoleva määrusega kehtestatud ülesannete täitmisel võtab EVJA arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatusi ja soovitusi.
Muudatusettepanek  153 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.        Sidusrühmadega konsulteerimiseks EVJA ülesannetega seotud valdkondades luuakse väärtpaberituru sidusrühmade kogu.	1.        Sidusrühmadega konsulteerimise hõlbustamiseks EVJA ülesannetega seotud valdkondades luuakse väärtpaberituru sidusrühmade kogu (sidusrühmade kogu). Sidusrühmade koguga konsulteeritakse EVJA kõikide oluliste otsuste ja tegevuste osas. Kui on vaja kiiret tegutsemist ja ei ole võimalik konsulteerida, teatatakse sellest sidusrühmade kogule võimalikult kiiresti.
	Sidusrühmade kogu tuleb kokku vähemalt neli korda aastas.
Muudatusettepanek  154 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Väärtpaberituru sidusrühmade kogusse kuulub 30 liiget, kes võrdses osas esindavad ühenduse finantsturu osalisi, nende töötajaid, samuti tarbijaid, investoreid ja finantsteenuste kasutajaid.	2. Väärtpaberituru sidusrühmade kogusse kuulub 30 liiget, kes võrdses osas esindavad liidu finantsturu osalisi, nende töötajaid, samuti tarbijaid, investoreid ja finantsteenuste kasutajaid. Vähemalt viis liiget on sõltumatud tipptaseme teadlased. Turuosalisi esindavate liikmete arv ei ole suurem kui 10.
Muudatusettepanek  155 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3.        Väärtpaberi sidusrühmade kogu liikmed määrab EVJA järelevalvenõukogu asjakohaste sidusrühmade ettepanekul.	3.        Sidusrühmade kogu liikmed määrab EVJA järelevalvenõukogu asjakohaste sidusrühmade ettepanekul.
Otsuse tegemisel tagab järelevalvenõukogu nii palju kui võimalik asjakohase geograafilise tasakaalu ja sidusrühmade esindatuse kogu ühenduse raames.	Otsuse tegemisel tagab järelevalvenõukogu, et kõik liikmed, kes ei ole tööstusharu esindavad turuosalised või nende töötajad, avalikustaksid oma võimalikud huvide konfliktid.
EVJA tagab väärtpaberituru sidusrühmade kogule piisava abi sekretariaaditeenuste valdkonnas.
Muudatusettepanek  156 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4.        Väärtpaberi sidusrühmade kogu liikmete volitused kestavad kaks ja pool aastat, pärast mida tuleb läbi viia uus valikumenetlus.	4.        EVJA esitab sidusrühmade kogule kogu vajaliku teabe ja kindlustab neile piisava abi sekretariaaditeenuste valdkonnas. Mittetulundusorganisatsioone esindavate sidusrühmade kogu liikmete jaoks kehtestatakse nõuetekohane hüvitis. Kogu võib luua tehniliste küsimustega tegelevaid töörühmi, mille juurde võib vajalike ekspertteadmiste tagamiseks nimetada täiendavaid eksperte.
Liikmed võivad olla valitud kaheks järjestikuseks ametiajaks.	Sidusrühmade kogu liikmete volitused kestavad viis aastat, pärast mida tuleb läbi viia uus valikumenetlus.
Muudatusettepanek  157 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Väärtpaberituru sidusrühmade kogu võib esitada EVJA-le arvamusi ja nõuandeid mis tahes küsimustes, mis on seotud artiklite 7 ja 8 kohaste EVJA kohustustega.	5. Sidusrühmade kogu esitab EVJA-le arvamusi ja nõuandeid mis tahes küsimustes, kaasa arvatud ühistele seisukohtadele jõudmises Euroopa järelevalveasutusega (pangandus) ja Euroopa järelevalveasutusega (kindlustus- ja tööandjapensionid ), mida kirjeldatakse artiklis 42, keskendudes eriti artiklites 7 kuni 7 e, 8, 10, 14, 15 ja 17 sätestatud ülesannetele. Sidusrühmade kogu võib mõjutada ka EVJA koosolekute päevakorda. Kõigil kogus esindatud osapooltel on võimalik teha ettepanekuid. Esitatud päevakorrapunktide kohta võtab lõpliku otsuse vastu sidusrühmade kogu, kõikidel sidusrühmade alarühmadel on õigus nende esitatud punktide lisamiseks päevakorda. Iga sidusrühmade alarühm võib esitada EVJA-le arvamusi või nõuandeid. Need arvamused ja nõuanded ei kajasta tingimata sidusrühmade kogu enamuse seisukohta.
Muudatusettepanek  158 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6.        Väärtpaberituru sidusrühmade kogu võtab vastu oma kodukorra.	6.        Sidusrühmade kogu võtab liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu oma kodukorra.
Muudatusettepanek  159 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.        EVJA tagab, et artiklite 10 või 11 kohaselt vastu võetud otsused ei ole mingil juhul vastuolus liikmesriikide eelarvepädevusega.	välja jäetud
Muudatusettepanek  160 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.        Kui liikmesriik leiab, et artikli 11 kohane otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega, võib ta ühe kuu jooksul pärast EVJA otsuse esitamist pädevatele asutustele teatada EVJA-le ja komisjonile, et pädev asutus kõnealust otsust ei rakenda.	2.        Kui liikmesriik leiab, et artikli 10 lõike 2 või artikli 11 kohane otsus on otseselt ja olulisel määral vastuolus tema eelarvepädevusega, teatab ta kümne tööpäeva jooksul pärast EVJA otsuse esitamist pädevatele asutustele EVJA-le, komisjonile ja Euroopa Parlamendile, kas pädev asutus kavatseb või ei kavatse kõnealust otsust järgida.
Muudatusettepanek  161 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriik põhjendab kõnealuses teatises selgelt, miks ja kuidas kõnealune otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega.	Liikmesriik põhjendab kõnealuses teatises, miks kõnealune otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega, ja esitab mõjuhinnangu selle kohta, kui suures ulatuses on otsus vastuolus tema eelarvepädevusega.
Muudatusettepanek  162 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 2 – lõik 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Sel juhul EVJA otsus peatatakse.	välja jäetud
Muudatusettepanek  163 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 2 – lõik 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EVJA teavitab liikmesriiki ühe kuu jooksul pärast liikmesriigi sellekohase teatise saamist sellest, kas ta jääb oma otsuse juurde, muudab oma otsust või tühistab selle.	2 a.     EVJA teavitab liikmesriiki ühe kuu jooksul pärast liikmesriigi sellekohase teatise saamist sellest, kas ta jääb oma otsuse juurde, muudab oma otsust või tühistab selle.
Muudatusettepanek  164 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 2 – lõik 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui EVJA jääb oma otsuse juurde, otsustab nõukogu asutamislepingu artikliga 205 ette nähtud kvalifitseeritud häälteenamusega kahe kuu jooksul, kas otsuse juurde tuleb jääda või see tuleb tühistada.	2 b.     Kui EVJA jääb oma otsuse juurde või muudab seda, otsustab nõukogu, kas otsuse juurde tuleb jääda või see tuleb tühistada
	Otsus EVJA otsuse juurde jääda tehakse liikmete lihthäälteenamuse alusel. Otsus EVJA otsus tühistada tehakse liikmete kvalifitseeritud häälteenamuse alusel. Mitte kummalgi juhul ei võeta arvesse asjaomaste liikmete hääli. Kvalifitseeritud häälteenamus tähendab vähemalt 55% nõukogu liikmetest, välja arvatud asjaomane liikmesriik, ja hõlmab vähemalt 65% ELi elanikkonnast, välja arvatud asjaomase liikmesriigi elanikkond.
Muudatusettepanek  165 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 2 – lõik 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui nõukogu otsustab EVJA otsuse juurde jääda või ei tee otsust kahe kuu jooksul, lõpetatakse viivitamata kõnealuse otsuse peatamine.	välja jäetud
Muudatusettepanek  166 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 3 – lõik 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui nõukogu ei tee otsust kümne tööpäeva jooksul, jääb EVJA otsus jõusse.	Kui nõukogu ei tee otsust kümne tööpäeva jooksul artikli 10 kohaldamise korral ja ühe kuu jooksul artikli 11 kohaldamise korral, jääb EVJA otsus jõusse.
Muudatusettepanek  167 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a.     Kui artikli 10 kohaselt vastu võetud otsuse alusel tuleb kasutada vastavalt artiklile 12 d või 12 e loodud fonde, ei taotle liikmesriigid nõukogult EVJA otsuse juurde jäämist või selle tühistamist.
Muudatusettepanek  168 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Enne artikli 9 lõike 6, artikli 10 lõigete 2 ja 3 ning artikli 11 lõigete 3 ja 4 kohaste otsuste tegemist teavitab EVJA adressaati otsuse tegemise kavatsusest, määrates tähtaja, mille jooksul võib adressaat kõnealuses küsimuses esitada oma seisukohti, võttes täielikul arvesse küsimuse kiireloomulisust.	1. Enne käesoleva määruse kohaste otsuste tegemist teavitab EVJA adressaati otsuse tegemise kavatsusest, määrates tähtaja, mille jooksul võib adressaat kõnealuses küsimuses esitada oma seisukohti, võttes täielikult arvesse küsimuse kiireloomulisust, keerukust ja võimalikke tagajärgi.
Muudatusettepanek  169 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5.        Artiklite 9, 10 ja 11 kohased EVJA otsused avalikustatakse, kusjuures seejuures esitatakse asjaomase pädeva asutuse või finantsturu osalise andmed ja otsuse põhisisu, võttes samas arvesse finantsturu osaliste õigustatud huvi nende ärisaladuste hoidmisel.	5.        Artiklite 9, 10 ja 11 kohased EVJA otsused avalikustatakse, kusjuures seejuures esitatakse asjaomase pädeva asutuse või finantseerimisasutuse andmed ja otsuse põhisisu, välja arvatud juhul, kui avalikustamine on vastuolus finantseerimisasutuste õigustatud huviga nende ärisaladuste hoidmisel või kui see võib tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või Euroopa Liidu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust.
Muudatusettepanek  170 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b)       iga liikmesriigi pädeva asutuse juht. Kui liikmesriigil on rohkem kui üks pädev asutus, lepivad asutused kokku, et üks juhtidest on järelevalvenõukogu esindaja;	(b)       iga liikmesriigi pädeva asutuse juht. Kui liikmesriigis vastutab liidu õiguse kohaldamise eest rohkem kui üks pädev asutus, lepivad nad omavahel kokku esindusõiguse kasutamises, kaasa arvatud artikli 29 kohaste häälte osas, mida nad omavahel jagavad.
Muudatusettepanek  171 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 1 – punkt f a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(f a)    kaks hääleõiguseta sidusrühmade kogu esindajat, kellest üks esindab mittetulundusühinguid.
Muudatusettepanek  172 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.        Iga pädev asutus nimetab (kui pädevaid asutusi on rohkem kui üks, need asutused koos nimetavad) asutuse (või asutuste) kõrgetasemelise asendusliikme, kes võib asendada lõike 1 punkti b kohast järelevalvenõukogu liiget, kui kõnealune alaline liige ei saa kohtumisel osaleda.	2.        Iga pädev asutus nimetab kõrgetasemelise asendusliikme, kes võib asendada lõike 1 punkti b kohast järelevalvenõukogu liiget, kui kõnealune alaline liige ei saa kohtumisel osaleda.
Muudatusettepanek  173 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Direktiivi 97/9/EÜ reguleerimisalas tegutsemisel võib lõike 1 punkti b kohasel järelevalvenõukogu liikmel olla kaasas liikmesriigi selliste asjakohaste asutuste esindaja, mis haldavad investeeringute tagamise skeeme, kusjuures kõnealusel esindajal ei ole hääleõigust.	välja jäetud
Muudatusettepanek  174 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.        Artikli 11 kohaldamisel loob järelevalvenõukogu erimeelsuste kiiremaks lahendamiseks töörühma, kuhu kuuluvad eesistuja ja kaks nõukogu liiget, kes ei ole erimeelsusel olevate pädevate asutuste esindajad.	2.        Artikli 11 kohaldamisel loob järelevalvenõukogu erimeelsuste kiiremaks ja erapooletuks lahendamiseks sõltumatu töörühma, kuhu kuuluvad eesistuja ja kaks nõukogu liiget, kes ei ole erimeelsusel olevate pädevate asutuste esindajad ning kes ei ole vaidluse tulemusest isiklikult huvitatud.
Muudatusettepanek  175 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3.        Artikli 11 kohase otsuse võtab vastu järelevalvenõukogu kõnealuse töörühma ettepanekul.	välja jäetud
Muudatusettepanek  176 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Eesistuja ja järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmed täidavad käesoleva määrusega seatud ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt ühenduse huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid ühenduse institutsioonidelt ja asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ega muudelt avaliku või erasektori asutustelt.	1. Eesistuja ja järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmed täidavad käesoleva määrusega seatud ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu huvides tervikuna ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ega muudelt avaliku või erasektori asutustelt.
Muudatusettepanek  177 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a.     Liikmesriigid, liidu institutsioonid ega teised avaliku või erasektori asutused ei püüa mõjutada järelevalvenõukogu liikmeid nende EVJA-ga seotud ülesannete täitmisel.
Muudatusettepanek  178 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a.      Järelevalvenõukogu võtab juhatuse ettepaneku põhjal vastu EVJA tegevust käsitleva aastaaruande, mis põhineb artikli 38 lõikes 7 osutatud aruande kavandil, ning edastab nimetatud aruande 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aruanne avalikustatakse.
Muudatusettepanek  179 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artiklites 7 ja 8 osutatud õigusaktidega ning kõigi VI peatüki kohaselt võetud meetmete ja otsustega seotud küsimustes tegutseb järelevalvenõukogu liikmete kvalifitseeritud häälteenamuse alusel vastavalt asutamislepingu artiklile 205.	1. Järelevalvenõukogu tegutseb liikmete lihthäälteenamuse alusel.
Kõik järelevalvenõukogu muud otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega.
Muudatusettepanek  180 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a.     Järelevalvenõukogu otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega, kusjuures igal liikmel on üks hääl. Artiklites 7 ja 8 osutatud õigusaktidega ning kõigi VI peatüki kohaselt võetud meetmete ja otsustega seotud küsimustes tegutseb järelevalvenõukogu liikmete kvalifitseeritud häälteenamuse alusel vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 16.
Muudatusettepanek  181 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4.        Kodukorras sätestatakse üksikasjalikult hääletamiskord, sealhulgas vajaduse korral ka kvoorumiga seotud reeglid. Hääleõiguseta liikmed ja vaatlejad, välja arvatud eesistuja ja tegevdirektor, ei osale järelevalvenõukogu aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantsturu osalisi, kui artiklis 61 või artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides ei ole sätestatud teisti.	4.        Kodukorras sätestatakse üksikasjalikult hääletamiskord, sealhulgas vajaduse korral ka kvoorumiga seotud reeglid. Hääleõiguseta liikmed ja vaatlejad, välja arvatud eesistuja ja tegevdirektor, ei osale järelevalvenõukogu aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantseerimisasutusi, kui artiklis 61 või artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides ei ole sätestatud teisti.
Muudatusettepanek  182 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Juhatusse kuuluvad eesistuja, komisjoni esindaja ja neli liiget, kelle järelevalvenõukogu on valinud oma liikmete seast.	1. Juhatusse kuulub viis liiget: eesistuja ja neli liiget, kelle järelevalvenõukogu on valinud oma hääleõiguslike liikmete seast.
Muudatusettepanek  183 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kõigil liikmetel peale eesistuja on asendusliige, kes võib asendada juhatuse liiget, kellel ei ole võimalik osaleda.	välja jäetud
Muudatusettepanek  184 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.        Juhatus võtab vastu otsused kohalviibivate liikmete häälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl.
Tegevdirektor osaleb juhatuse koosolekutel hääleõiguseta.	2.        Tegevdirektor ja komisjoni esindaja osalevad juhatuse koosolekutel hääleõiguseta. Juhatus võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.
Juhatus võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.
Muudatusettepanek  185 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 – lõige 3 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3.        Juhatus kutsutakse kokku eesistuja kutsel tema algatusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel ning koosolekut juhib eesistuja.	3.        Juhatus kutsutakse kokku eesistuja kutsel tema algatusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel ning koosolekut juhib eesistuja. Juhatuse istungid toimuvad vähemalt enne iga järelevalvenõukogu koosolekut ja nii tihti, kui juhatus vajalikuks peab.
Muudatusettepanek  186 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Juhatuse liikmed täidavad oma ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt ühenduse huvides, nad ei küsi ega võta vastu juhiseid ühenduse institutsioonidelt ja asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ja muudelt avaliku või erasektori asutustelt.	Juhatuse liikmed täidavad oma ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides, nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ja muudelt avaliku või erasektori asutustelt.
Muudatusettepanek  187 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6.        Juhatus võtab pärast järelevalvenõukoguga konsulteerimist vastu EVJA tegevust käsitleva aastaaruande, mis põhineb artikli 38 lõikes 7 osutatud aruandekavandil, ning edastab kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele 15. juuniks. Aruanne avalikustatakse.	6.        Juhatus võtab pärast järelevalvenõukoguga konsulteerimist vastu kvartaliaruanded, mille EVJA eesistuja esitab artikli 35 lõike 2 kohaselt Euroopa Parlamendile.
Muudatusettepanek  188 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32 – lõige 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6.        Juhatus võtab vastu ka aastaaruande, mille EVJA eesistuja esitab Euroopa Parlamendile.
Muudatusettepanek  189 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 33 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.        Järelevalvenõukogu nimetab eesistuja ametisse pärast avalikku valikumenetlust, arvestades pädevust, oskusi ning teadmisi finantsturu osaliste ja asjaomaste turgude kohta ning kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas.	2.        Euroopa Parlament nimetab eesistuja ametisse pärast komisjoni korraldatud ja juhitud avalikku valikumenetlust, arvestades pädevust, oskusi ning teadmisi finantseerimisasutuste ja asjaomaste turgude kohta ning kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas.
Enne ametisse nimetamist kinnitab Euroopa Parlament järelevalvenõukogu valitud kandidaadi.	Komisjon esitab Euroopa Parlamendile kolmest kandidaadist koosneva nimekirja. Pärast kõnealuste kandidaatide kuulamiste korraldamist valib Euroopa Parlament kõnealuste kandidaatide seast välja ühe. Sel viisil valitud kandidaadi määrab ametisse järelevalvenõukogu. Samuti valib järelevalvenõukogu oma liikmete seast asendusliikme, kes täidab eesistuja kohustusi tema puudumise korral. Kõnealuseks asendusliikmeks ei ole juhatuse liige.
Samuti valib järelevalvenõukogu oma liikmete seast asendusliikme, kes täidab eesistuja kohustusi tema puudumise korral.
Muudatusettepanek  190 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 33 – lõige 4 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4.        Eesistuja viie aasta pikkuse ametiaja lõpule eelneva üheksa kuu jooksul hindab järelevalvenõukogu järgmist:	4.        Eesistuja viie aasta pikkuse ametiaja lõpule eelneva üheksa kuu jooksul hindab Euroopa Parlament järgmist:
Muudatusettepanek  191 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 33 – lõige 5 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5.        Eesistuja võib ametist vabastada üksnes järelevalvenõukogu otsusega, tingimusel et Euroopa Parlament annab oma kinnituse.	5.        Eesistuja võib ametist vabastada üksnes Euroopa Parlament järelevalvenõukogu otsuse alusel.
Muudatusettepanek  192 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liikmesriigid, liidu institutsioonid ning muud avaliku või erasektori asutused ei püüa mõjutada eesistujat tema kohustuste täitmisel.
Muudatusettepanek  193 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Euroopa Parlament võib kutsuda eesistuja või tema asendusliikme, austades täielikult tema sõltumatust, oma pädeva komitee ette korrapäraselt esinema ning selle komitee liikmete küsimustele vastama.	1. Eesistuja esineb vähemalt kord kvartalis Euroopa Parlamendi ees ja vastab selle liikmete küsimustele.
Muudatusettepanek  194 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.        Euroopa Parlament võib ka paluda eesistujal esitada aruanne oma ülesannete täitmise kohta.	2.        Kui Euroopa Parlament seda nõuab, esitab eesistuja vähemalt 15 päeva enne lõikes 1 nimetatud esinemist parlamendile aruande EVJA tegevuse kohta. Aruanne peaks sisaldama ka vastuseid sidusrühmade kogu arvamusele. Samuti sisaldab see muud asjakohast teavet, mida Euroopa Parlament konkreetsetel juhtudel taotleb.
Muudatusettepanek  195 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 – lõige 2 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a.     Eesistuja esitab Euroopa Parlamendile ka aastaaruande oma ülesannete täitmise kohta.
Muudatusettepanek  196 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 36 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Järelevalvenõukogu nimetab tegevdirektori ametisse pärast avalikku valikumenetlust, arvestades pädevust, oskusi ning teadmisi finantsturu osaliste ja asjaomaste turgude kohta, kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas ning juhtimiskogemust.	2. Järelevalvenõukogu nimetab tegevdirektori ametisse pärast komisjoni korraldatud ja juhitud avalikku valikumenetlust ning Euroopa Parlamendi kinnituse saamist, arvestades pädevust, oskusi ning teadmisi finantseerimisasutuste ja asjaomaste turgude kohta, kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas ning juhtimiskogemust.
Muudatusettepanek  197 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Vastavalt artiklis 54 osutatud personalieeskirjadele on tegevdirektoril ka pärast ametist lahkumist kohustus käituda ausalt ja diskreetselt, kui talle pakutakse teatavaid ametikohti või soodustusi.
Muudatusettepanek  198 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liikmesriigid, liidu institutsioonid ning muud avaliku või erasektori asutused ei püüa mõjutada tegevdirektorit tema ülesannete täitmisel.
Muudatusettepanek  199 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 39
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.        EVJA on osa Euroopa Finantsjärelevalveasutuste süsteemist, mis tegutseb järelevalveasutuste võrgustikuna.	välja jäetud
2.        Euroopa Finantsjärelevalveasutuste süsteemi kuuluvad:
(a)       liikmesriikide asutused, nagu on täpsustatud käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2, määruse (EÜ) nr …/2009 [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus] artikli 1 lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr No …/… [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus] artikli 1 lõikes 2;
(b)       EVJA;
(c)       Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus, mis on loodud määruse (EÜ) nr …/…[Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus] artikli 1 kohaselt;
(d)       Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, mis on loodud määruse (EÜ) nr …/…[Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus] artikli 1 kohaselt;
(e)       Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee, nagu on ette nähtud artikliga 40;
(f)       komisjon, et täita artiklites 7, 9 ja 10 osutatud ülesandeid.
3.        EVJA teeb artikliga 40 loodud Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee kaudu korrapärast ja tihedat koostööd Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusega ning Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega, tagab töö valdkonnaülese ühtluse ja jõuab finantskonglomeraatide järelevalve ja muude valdkonnaüleste küsimuste valdkonnas ühistele seisukohtadele.
Muudatusettepanek  200 Ettepanek võtta vastu määrus IV peatükk – 2. jagu – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EUROOPA JÄRELEVALVEASUTUSTE ÜHISKOMITEE	EUROOPA JÄRELEVALVEASUTUS (ÜHISKOMITEE)
Muudatusettepanek  201 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 40 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.        Käesolevaga asutatakse Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee.	1.        Käesolevaga asutatakse Euroopa järelevalveasutus (ühiskomitee), mille peakorter asub Frankfurdis.
Muudatusettepanek  202 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 40 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ühiskomitee toimib foorumina, kus EVJA teeb korrapärast ja tihedat koostööd Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse ja Pangandusjärelevalve Asutusega ning tagab töö valdkonnaülese ühtluse.	2. Ühiskomitee toimib foorumina, kus EVJA teeb korrapärast ja tihedat koostööd ning tagab töö valdkonnaülese ühtluse teiste Euroopa järelevalveasutustega, eelkõige järgmistes valdkondades:
	– finantskonglomeraadid;
	– raamatupidamine ja auditeerimine;
	– mikrousaldatavuse analüüs sektoriüleste arengute, riskide ja ohtude kohta finantsstabiilsuse tagamiseks;
	– jaeinvesteerimistooted;
	– rahapesuvastased meetmed;
	– teabevahetus Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ning suhete arendamine Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa järelevalveasutuste vahel.
Muudatusettepanek  203 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 40 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3.        EVJA eraldab piisavad vahendid, et toetada Euroopa järelevalveasutuste ühiskomiteed haldusküsimustes. See hõlmab personali-, haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulusid.	3.        Ühiskomiteel on alaline sekretariaat, kus töötavad lähetuse alusel kolme Euroopa järelevalveasutuse töötajad. EVJA eraldab piisavad vahendid haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulude katmiseks.
Muudatusettepanek  204 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 40 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kui artikli 12 b lõikes 1 kindlaks määratud asutuse tegevus hõlmab eri sektoreid, otsustab ühiskomitee, milline Euroopa järelevalveasutus tegutseb juhtiva pädeva asutusena, ja/või võtab vastu siduvaid otsuseid probleemide lahendamiseks Euroopa järelevalveasutuste vahel.
Muudatusettepanek  205 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 41 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.        Ühiskomitee koosneb eesistujast ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse ning Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse eesistujatest ning vajaduse korral artikli 43 kohaselt loodud allkomiteede eesistujast.	1.        Ühiskomiteel on juhatus, mis koosneb Euroopa järelevalveasutuste eesistujatest ning vajaduse korral artikli 43 kohaselt loodud allkomiteede eesistujast.
Muudatusettepanek  206 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 41 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Tegevdirektor, komisjon ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kutsutakse Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee koosolekutele ja ka artiklis 43 osutatud allkomiteede koosolekutele vaatlejatena.	2. Tegevdirektor, komisjoni esindaja ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kutsutakse Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee juhatuse koosolekutele ja ka artiklis 43 osutatud allkomiteede koosolekutele vaatlejatena.
Muudatusettepanek  207 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 41 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3.        Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee eesistuja nimetatakse ametisse iga-aastase rotatsiooni alusel Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse eesistujate hulgast.	3.        Ühiskomitee eesistuja nimetatakse ametisse iga-aastase rotatsiooni alusel Euroopa järelevalveasutuse (pangandus), Euroopa järelevalveasutuse (kindlustus- ja tööandjapensionid) ja EVJA eesistujate hulgast. Ühiskomitee eesistuja on Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ase-eesistuja.
Muudatusettepanek  208 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 41 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4.        Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee võtab vastu ja avaldab oma kodukorra. Kodukorras võidakse täpsustada ühiskomitee koosolekute täiendavad osalised.	4.        Ühiskomitee võtab vastu ja avaldab oma kodukorra. Kodukorras võidakse täpsustada ühiskomitee koosolekute täiendavad osalised.
Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord kahe kuu tagant.	Ühiskomitee juhatus tuleb kokku vähemalt kord kahe kuu tagant.
Muudatusettepanek  209 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 42
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
II peatüki kohaste ülesannete ulatuses ja eelkõige seoses direktiivi 2002/87/EÜ rakendamisega peab EVJA vajaduse korral jõudma ühistele seisukohtadele Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusega ning Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega.	II peatüki kohaste ülesannete ulatuses ja eelkõige seoses direktiivi 2002/87/EÜ rakendamisega peab EVJA vajaduse korral jõudma ühistele seisukohtadele Euroopa järelevalveasutusega (kindlustus- ja tööandjapensionid) ning Euroopa järelevalveasutusega (pangandus).
Käesoleva määruse artiklite 7, 9, 10 või 11 kohased õigusaktid, mis on seotud direktiivi 2002/87/EÜ kohaldamise või artikli 1 lõikes 2 osutatud muude selliste õigusaktide kohaldamisega, mis kuuluvad ka Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse või Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse pädevusse, võtavad vastavalt EVJA, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus ning Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus vastu samal ajal.
Muudatusettepanek  210 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Koosseis	Apellatsiooninõukogu
1.        Apellatsiooninõukogu on Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse ühine organ.	1.        Apellatsiooninõukogu on kolme Euroopa järelevalveasutuse ühine organ.
2.        Apellatsiooninõukogul on kuus liiget ja kuus asendusliiget, kellel on asjakohased teadmised ja kogemused, v.a pädevate asutuste või muude EVJA tegevusse kaasatud liikmesriikide asutuste või ühenduse institutsioonide praegused töötajad.	2.        Apellatsiooninõukogul on kuus liiget ja kuus asendusliiget, kellel on piisavalt õigusalaseid teadmisi, et anda EVJA-le õigusalast nõu volituste teostamiseks.
Apellatsiooninõukogu määrab oma presidendi.	Apellatsiooninõukogu määrab oma presidendi.
Apellatsiooninõukogu võtab otsuseid vastu oma kuuest liikmest vähemalt nelja häälteenamuse alusel.
Apellatsiooninõukogu kutsub vajaduse korral kokku selle president.
3.        EVJA juhatus nimetab ametisse apellatsiooninõukogu kaks liiget ja kaks asendusliiget komisjoni esitatud nimekirja alusel pärast avaliku osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja olles konsulteerinud järelevalvenõukoguga.	3.        Euroopa Parlament nimetab ametisse apellatsiooninõukogu liikmed ja asendusliikmed komisjoni esitatud nimekirja alusel pärast avaliku osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja olles konsulteerinud järelevalvenõukoguga.
Teised liikmed nimetatakse ametisse kooskõlas määrusega (EÜ) nr …/… [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus] ja määrusega (EÜ) nr …/… [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus].
4.        Apellatsiooninõukogu liikmete ametiaeg on viis aastat. Ametiaega võib üks kord pikendada.	4.        Apellatsiooninõukogu võtab otsuseid vastu oma kuuest liikmest vähemalt nelja häälteenamuse alusel.
5.        EVJA juhatuse poolt ametisse nimetatud apellatsiooninõukogu liiget ei tohi tema ametiaja jooksul ametist vabastada, välja arvatud juhul, kui liige on süüdi tõsises üleastumises, mille puhul juhatus teeb pärast järelevalvenõukoguga konsulteerimist sellekohase otsuse.	5. Apellatsiooninõukogu kutsub vajaduse korral kokku selle president.
6.        EVJA, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus tagavad apellatsiooninõukogule piisava tegevustoetuse ja abi sekretariaaditeenuste valdkonnas.	6. EVJA, Euroopa järelevalveasutus (pangandus) ning Euroopa järelevalveasutus (kindlustus- ja tööandjapensionid) tagavad apellatsiooninõukogule piisava tegevustoetuse ja abi sekretariaaditeenuste valdkonnas ühiskomitee kaudu.
Muudatusettepanek  211 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 45
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 45	välja jäetud
Sõltumatus ja erapooletus
1. Apellatsiooninõukogu liikmed on oma otsuste tegemisel sõltumatud. Nad ei ole seotud mingite juhistega. Nad ei tohi täita EVJA-s, juhatuses ega järelevalvenõukogus muid ülesandeid.
2. Apellatsiooninõukogu liikmed ei tohi kaebuse menetlemises osaleda, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid, kui nad on olnud varem menetluse ühe osalise esindajad või kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse tegemises.
3. Kui apellatsiooninõukogu liige leiab ühel lõikes 1 ja 2 nimetatud põhjusel või mis tahes muul põhjusel, et kaasliige ei peaks osalema kaebuse menetlemises, teatab liige sellest apellatsiooninõukogule.
4. Apellatsioonimenetluse iga osaline võib igal lõigetes 1 ja 2 osutatud põhjusel või erapoolikuse kahtluse korral taotleda apellatsiooninõukogu liikme taandamist.
Taandamistaotluse aluseks ei või olla liikmete kodakondsus ja seda ei võeta vastu, kui taandamistaotluse põhjusest teadlik olev apellatsioonimenetluse osaline on juba alustanud menetlust muudel alustel kui apellatsiooninõukogu koosseisu vaidlustamine.
5. Apellatsiooninõukogu teeb otsuse lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel võetavate meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta.
Asjaomane liige asendatakse selle otsuse tegemiseks apellatsiooninõukogus tema asendajaga, v.a juhul, kui asendaja on samas olukorras. Sel juhul määrab eesistuja asendusliikme olemasolevate asendajate seast.
6. Apellatsiooninõukogu liikmed kohustuvad tegutsema sõltumatult avalikes huvides.
Selleks esitavad nad kohustuste deklaratsiooni ja huvide deklaratsiooni, millega tunnistavad kas mis tahes huvide puudumist, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks, või selliste otseste või kaudsete huvide olemasolu.
Kõnealused deklaratsioonid esitatakse igal aastal kirjalikult ning need avalikustatakse.
Muudatusettepanek  212 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 46 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.        Kõik füüsilised või juriidilised isikud, sealhulgas pädevad ametiasutused, võivad esitada kaebusi artiklite 9, 10 ja 11 kohaste EVJA otsuste ja muude artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaselt tehtud EVJA otsuste peale, mis on neile adresseeritud, või sellise otsuse peale, mis teda vormiliselt teisele isikule adresseeritud otsusena siiski otseselt ja isiklikult puudutab.	1.        Kõik füüsilised või juriidilised isikud, sealhulgas pädevad ametiasutused, võivad esitada kaebusi sellise artiklite 9, 10 ja 11 kohaste EVJA otsuste ja muude artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaselt tehtud EVJA otsuste seaduslikkuse kohta, mis on neile adresseeritud, või sellise otsuse peale, mis teda vormiliselt teisele isikule adresseeritud otsusena siiski otseselt ja isiklikult puudutab.
Muudatusettepanek  213 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 46 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4.        Kui kaebus on vastuvõetav, vaatab apellatsiooninõukogu kaebuse läbi, et kindlaks teha, kas kaebus on põhjendatud. Ta kutsub nii sageli kui vajalik apellatsioonimenetluse osalisi esitama kindlaksmääratud aja jooksul märkusi apellatsiooninõukogu enda poolt saadetud teadete või apellatsioonimenetluse teiste osaliste avalduste kohta. Apellatsioonimenetluse osalistel on õigus anda suulisi seletusi.	4.        Kui kaebus on vastuvõetav, vaatab apellatsiooninõukogu kaebuse läbi, et kindlaks teha, kas kaebus on põhjendatud. Ta kutsub apellatsioonimenetluse osalisi esitama kindlaksmääratud aja jooksul märkusi apellatsiooninõukogu enda poolt saadetud teadete või apellatsioonimenetluse teiste osaliste avalduste kohta. Apellatsioonimenetluse osalistel on õigus anda suulisi seletusi.
Muudatusettepanek  214 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 47 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Esimese Astme Kohtusse või Euroopa Kohtusse kaebamine	Üldkohtusse või Euroopa Kohtusse kaebamine
	(Seda muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti suhtes)
Muudatusettepanek  215 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 47 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Esimese Astme Kohtule või Euroopa Kohtule võib esitada hagi vastavalt asutamislepingu artiklile 230, et vaidlustada apellatsiooninõukogu otsus või EVJA otsus, kui puudub apellatsiooninõukogule edasikaebuse esitamise õigus.	1. Esimese Astme Kohtule või Euroopa Kohtule võib esitada hagi vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 263, et vaidlustada apellatsiooninõukogu otsus või EVJA otsus, kui puudub apellatsiooninõukogule edasikaebuse esitamise õigus.
Muudatusettepanek  216 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 47 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Liikmesriigid ja liidu institutsioonid, samuti kõik füüsilised või juriidilised isikud võivad esitada otse Euroopa Kohtule kaebuse EVJA otsuste kohta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 263.
Muudatusettepanek  217 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 47 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui EVJA-l on kohustus tegutseda ja ta ei tee otsust, võib Esimese Astme Kohtule või Euroopa Kohtule seoses tegevusetusega esitada kaebuse vastavalt asutamislepingu artiklile 232.	2. Kui EVJA-l on kohustus tegutseda ja ta ei tee otsust, võib Esimese Astme Kohtule või Euroopa Kohtule seoses tegevusetusega esitada kaebuse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 265.
Muudatusettepanek  218 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 48 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.        EVJA tulu koosneb eelkõige järgmisest:	1.        EVJA tulu koosneb eelkõige järgmisest:
(a)       liikmesriikide pädeva(te) järelevalveasutus(t)e kohustuslikud osamaksud;
(b)       ühenduse toetus, mis kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni osa);	(a)       liidu toetus, mis näidatakse ära Euroopa Liidu üldeelarve [XII] jao eraldi rubriigis;
(c)       EVJA-le makstavad tasud juhtudel, mis on täpsustatud ühenduse vastavates õigusaktides.	(b)       EVJA-le makstavad tasud juhtudel, mis on täpsustatud liidu vastavates õigusaktides.
Muudatusettepanek  219 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 48 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. EVJA kulud hõlmavad vähemalt personali-, palga-, haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulusid.	2. EVJA kulud hõlmavad vähemalt personali-, palga-, haldus-, infrastruktuuri-, kutsealase koolituse ja tegevuskulusid.
Muudatusettepanek  220 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Iga aasta 15. veebruariks koostab tegevdirektor järgmiseks eelarveaastakse tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning edastab selle esialgse eelarveprojekti koos ametikohtade loeteluga juhatusele. Juhatus koostab igal aastal tegevdirektori koostatud tulude ja kulude eelarvestuse projekti põhjal EVJA järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse. Juhatus edastab selle ametikohtade loetelu kavandit sisaldava eelarvestuse komisjonile hiljemalt 31. märtsiks. Enne esialgse eelarvestuse vastuvõtmist kinnitab järelevalvenõukogu tegevdirektori koostatud esialgse eelarvestuse projekti.	1. Pärast EVJA esimest tegevusaastat, mis lõpeb 31. detsembril 2011, koostab tegevdirektor iga aasta 15. veebruariks järgmiseks eelarveaastaks tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning edastab selle esialgse eelarveprojekti koos ametikohtade loeteluga juhatusele ja järelevalvenõukogule. Juhatus koostab igal aastal tegevdirektori koostatud ja juhatuse poolt heaks kiidetud tulude ja kulude eelarvestuse projekti põhjal EVJA järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse. Järelevalvenõukogu edastab selle ametikohtade loetelu kavandit sisaldava eelarvestuse komisjonile hiljemalt 31. märtsiks. Enne esialgse eelarvestuse vastuvõtmist kinnitab juhatus tegevdirektori koostatud esialgse eelarvestuse projekti.
Selgitus
Tehakse ettepanek, et järelevalveasutuste esimesel tegevusaastal, mis lõpeb 31. detsembril 2011, kiidaksid nende eelarved heaks vastava kolmanda taseme komiteede liikmed pärast konsulteerimist komisjoniga, ning pärast seda esitatakse eelarved nõukogule ja parlamendile kinnitamiseks. See on oluline selleks, et tagada järelevalveasutuste tegevuse sõltumatus, nii et nad asuvad tegutsema rahaliselt kindlas olukorras. Sõltumatust tasakaalustab aruandekohustus ELi poliitiliste institutsioonide ees.
Muudatusettepanek  221 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Selle esialgse eelarvestuse põhjal kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ning üldeelarvest eraldatava toetuse summa, mille ta esitab eelarvepädevatele institutsioonidele vastavalt asutamislepingu artiklile 272.	3. Selle esialgse eelarvestuse põhjal kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ning üldeelarvest eraldatava toetuse summa, mille ta esitab eelarvepädevatele institutsioonidele vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 313 ja 314.
Muudatusettepanek  222 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 a. EVJA esimesel tegevusaastal, mis lõpeb 31. detsembril 2011, kiidavad eelarve heaks kolmanda taseme komitee liikmed pärast konsulteerimist komisjoniga ning seejärel esitatakse eelarve nõukogule ja Euroopa Parlamendile kinnitamiseks.
Selgitus
Tehakse ettepanek, et järelevalveasutuste esimesel tegevusaastal, mis lõpeb 31. detsembril 2011, kiidaksid nende eelarved heaks vastava kolmanda taseme komiteede liikmed pärast konsulteerimist komisjoniga, ning pärast seda esitatakse eelarved nõukogule ja parlamendile kinnitamiseks. See on tähtis selleks, et tagada järelevalveasutuste tegevuse sõltumatus, nii et nad asuvad tegutsema rahaliselt kindlas olukorras. Sõltumatust tasakaalustab aruandekohustus ELi poliitiliste institutsioonide ees.
Muudatusettepanek  223 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 50 – lõige 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
9. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse EVJA tegevusele aasta N eelarve täitmisel enne 15. maid aastal N + 2.	9. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse EVJA tegevusele Euroopa Liidu üldeelarvest ja asutustele makstavatest tasudest laekuvatest tuludest koosneva eelarve täitmisel aastal N enne 15. maid aastal N + 2.
Muudatusettepanek  224 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 54 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. EVJA töötajate, sealhulgas tema tegevdirektori suhtes kohaldatakse personalieeskirju, Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi ning nende kohaldamiseks Euroopa Ühenduse institutsioonide poolt ühiselt vastu võetud eeskirju.	1. EVJA töötajate, v.a tema eesistuja suhtes kohaldatakse personalieeskirju, Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi ning nende kohaldamiseks Euroopa Ühenduse institutsioonide poolt ühiselt vastu võetud eeskirju.
Selgitus
Eesistuja suhtes ei tohiks ELi personalieeskirja kohaldada. Eesistuja töölevõtmise tingimused peaks kindlaks määrama järelevalvenõukogu, nii nagu see toimub Euroopa Keskpanga presidendi ja juhatuse liikmete puhul. Arvestades asjaolu, et eesistujad on osa Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogust ja selle juhtkomiteest, tuleks lähenemisviis ühtlustada EKP omaga.
Muudatusettepanek  225 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 54 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Juhatus võtab komisjoni nõusolekul vastu vajalikud rakendusmeetmed vastavalt personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korrale.	2. Juhatus võtab komisjoni nõusolekul vastu vajalikud rakendusmeetmed vastavalt personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korrale. Rakendusmeetmetega võimaldatakse põhjendatud kõrvalekaldeid, et tagada EVJA-le määratud ülesannete kõige tulemuslikum täitmine.
Muudatusettepanek  226 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 55 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab EVJA vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele põhimõtetele kõik kahjud, mida EVJA või selle töötajad oma kohustuste täitmisel on tekitanud. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine.	1. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab EVJA vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele põhimõtetele kõik põhjendamata kahjud, mida EVJA või selle töötajad oma kohustuste täitmisel on tekitanud. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine.
Selgitus
Järelevalveasutus võib oma tegevuse käigus tekitada konkreetsele finantseerimisasutusele kahju, et tuua suuremat kasu. Selline kahju võib olla vajalik süsteemse stabiilsuse tagamise huvides ning sel juhul ei peaks järelevalveasutus kahju hüvitama.
Muudatusettepanek  227 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 56 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Järelevalvenõukogu liikmetel, juhatusel, tegevdirektoril ja EVJA töötajatel, sealhulgas liikmesriikidest ajutiselt lähetatud ametnikel on kohustus hoida ametisaladust vastavalt asutamislepingu artiklile 287 ning asjaomastele ühenduse õiguse sätetele, isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist.	1. Järelevalvenõukogu liikmetel, juhatusel, tegevdirektoril ja EVJA töötajatel, sealhulgas liikmesriikidest ajutiselt lähetatud ametnikel on kohustus hoida ametisaladust vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 339 ning asjaomastele liidu õiguse sätetele, isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist.
Muudatusettepanek  228 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 56 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.        Ilma et see piiraks kriminaalõigusega reguleeritud juhtumeid, ei tohi lõikes 1 osutatud isikud avaldada ühelegi isikule ega asutusele neile ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni, välja arvatud andmed, mis on esitatud kokkuvõttena või koondvormis, nii et üksikuid finantsturu osalisi ei ole võimalik identifitseerida.	2.        Ilma et see piiraks kriminaalõigusega reguleeritud juhtumeid, ei tohi lõikes 1 osutatud isikud avaldada ühelegi isikule ega asutusele neile ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni, välja arvatud andmed, mis on esitatud kokkuvõttena või koondvormis, nii et üksikuid finantseerimisasutusi ei ole võimalik identifitseerida.
Muudatusettepanek  229 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 56 – lõige 3 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3.        Lõiked 1 ja 2 ei takista EVJA-l vahetamast teavet liikmesriikide järelevalveasutustega kooskõlas käesoleva määrusega ja muude ühenduse õigusaktidega, mida kohaldatakse finantsturu osaliste suhtes.	3.        Lõiked 1 ja 2 ei takista EVJA-l vahetamast teavet liikmesriikide järelevalveasutustega kooskõlas käesoleva määrusega ja muude liidu õigusaktidega, mida kohaldatakse finantseerimisasutuste suhtes.
Muudatusettepanek  230 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 58 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. EVJA poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8 vastu võetud otsused võib pärast apellatsiooninõukogule kaebuse esitamist vajaduse korral kaevata edasi ombudsmanile või esitada kaebuse Euroopa Kohtule kooskõlas asutamislepingu artiklites 195 ja 230 sätestatud tingimustega.	3. EVJA poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8 vastu võetud otsused võib pärast apellatsiooninõukogule kaebuse esitamist vajaduse korral kaevata edasi ombudsmanile või esitada kaebuse Euroopa Kohtule kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimustega.
Muudatusettepanek  231 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 61 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EVJA töös on võimalik osaleda riikidel, kes ei kuulu Euroopa Liitu ja kes on sõlminud ühendusega lepingu, millega nad on võtnud vastu ja kohaldavad ühenduse õigust EVJA pädevusvaldkonnas, nagu on osutatud artikli 1 lõikes 2.	1. EVJA töös on võimalik osaleda riikidel, kes ei kuulu Euroopa Liitu ja kes on sõlminud liiduga lepingu, millega nad on võtnud vastu ja kohaldavad liidu õigust EVJA pädevusvaldkonnas, nagu on osutatud artikli 1 lõikes 2.
Muudatusettepanek  232 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 61 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Kolmas riik võib EVJA tegevuses, mis on otseselt tema huvides, osaleda tingimusel, et ta kohaldab võrdväärseks tunnistatud õigusnorme artikli 1 lõikes 2 nimetatud EVJA pädevusvaldkondades, ja juhul, kui ta sõlmib selle kohta ELiga lepingu.
Muudatusettepanek  233 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 61 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kõnealuste lepingute asjakohaste sätete alusel sõlmitakse kokkulepped, milles täpsustatakse eelkõige selliste riikide EVJA töös osalemise iseloomu, ulatust ja menetlusega seotud aspekte, sealhulgas rahaliste osamaksude ja töötajatega seotud sätteid. Nendega võidakse ette näha vaatleja saatmine järelevalvenõukokku, kuid tagatakse, et kõnealused riigid ei osale üksikute finantsturu osalejatega seotud aruteludes, v.a otsese huvi korral.	2.        Kõnealuste lepingute asjakohaste sätete alusel sõlmitakse kokkulepped, milles täpsustatakse eelkõige selliste riikide EVJA töös osalemise iseloomu, ulatust ja menetlusega seotud aspekte, sealhulgas rahaliste osamaksude ja töötajatega seotud sätteid. Nendega võidakse ette näha vaatleja saatmine järelevalvenõukokku, kuid tagatakse, et kõnealused riigid ei osale üksikute finantseerimisasutustega seotud aruteludes, v.a otsese huvi korral.
Muudatusettepanek  234 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 62 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selleks võib komisjon kuni ajani, mil tegevdirektor asub täitma oma ülesandeid pärast tema ametisse nimetamist järelevalvenõukogu poolt vastavalt artiklile 36, määrata ajutiselt ametisse ühe ametniku, kes täidab tegevdirektori ülesandeid.	välja jäetud
Muudatusettepanek  235 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 62 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a.     Kolmanda taseme komitee teeb käesoleva määruse jõustumise ja EVJA asutamise vahelisel ajavahemikul tihedat koostööd komisjoniga, et valmistada ette kolmanda taseme komitee asendamine EVJA-ga. Kolmanda taseme komiteed võivad astuda kõik vajalikud ettevalmistavad sammud, mille suhtes lõpliku otsuse langetavad EVJA asjaomased organid.
Muudatusettepanek  236 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 62 – lõige 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 b.     Alates käesoleva määruse jõustumisest kuni eesistuja ja juhatuse liikmete määramise ja tegevdirektori ametisse nimetamiseni on EVJA eesistujaks ajutiselt praeguse kolmanda taseme komitee eesistuja ning seda juhib peasekretär.
Muudatusettepanek  237 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 62 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a.     EVJA-t käsitletakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee õigusjärglasena. EVJA asutamise kuupäevaks antakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee kõik varad ja kohustused ning kõik pooleli olevad toimingud üle EVJA-le. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee koostab aruande oma varade ja kohustuste seisu kohta ülemineku päeval. Aruannet kontrollivad ja selle kiidavad heaks komitee liikmed ja komisjon.
Muudatusettepanek  238 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 63 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kõikidele lõikes 1 osutatud lepingute alusel töötavatele töötajatele antakse võimalus sõlmida ajutise teenistuja leping muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a kohaselt vastavalt EVJA ametikohtade loetelus ettenähtud palgaastmetele.	2. Et võimaldada olemasoleva personali sujuvat üleminekut EVJA-le, antakse kõikidele lõikes 1 osutatud lepingute, sh lähetuslepingute alusel töötavatele töötajatele võimalus sõlmida ajutise teenistuja leping samaväärsetel või võrreldavatel majanduslikel ja õiguslikel tingimustel kooskõlas asjaomase õigusliku raamistikuga.
Selgitus
Tehakse ettepanek kehtestada konkreetsed üleminekusätted seoses kolmanda taseme komiteede olemasolevate töötajatega.
Muudatusettepanek  239 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 63 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lepingute sõlmimiseks volitatud asutus teeb pärast käesoleva määruse jõustumist sisemise valiku, mille puhul piirdutakse töötajatega, kellel on töölepingud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee või selle sekretariaadiga, et kontrollida tööle võetavate isikute pädevust, võimekust ja eetilisust.	Lepingute sõlmimiseks volitatud asutus teeb pärast käesoleva määruse jõustumist sisemise valiku, mille puhul piirdutakse töötajatega, kellel on töölepingud kolmanda taseme komitee või selle sekretariaadiga, et kontrollida tööle võetavate isikute pädevust, võimekust ja eetilisust. Sisemise valikumenetluse puhul võetakse täielikult arvesse isiku oskusi ja kogemusi, mida tõendab tema üleminekule eelnevate ülesannete täitmine.
Selgitus
Tehakse ettepanek kehtestada konkreetsed üleminekusätted seoses kolmanda taseme komiteede olemasolevate töötajatega.
Muudatusettepanek  240 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 66 – lõige -1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1 a.    Komisjon esitab …* nõukogule ja Euroopa Parlamendile asjakohased meetmed, mille abil tagada artiklis 12 b kindlaks määratud asutuste järelevalve sujuv üleminek EVJA-le ja luua uus finantskriisi juhtimise raamistik.
	___________ * Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
Muudatusettepanek  241 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 66 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kõnealuses aruandes hinnatakse ka järelevalve- ja õigusraamistiku lähenemise tulemuslikkust kriiside ohjamise ja lahendamise valdkonnas ühenduses. Hindamine põhineb ulatuslikul konsulteerimisel, sealhulgas väärtpaberituru sidusrühmade koguga.	Kõnealuses aruandes hinnatakse muu hulgas järgmist:
	(a) pädevate asutuste saavutatud lähenemist järelevalve üldtavade osas;
	(b) järelevalvekolleegiumide toimimist;
	(c) EVJA rolli süsteemsete asutuste järelevalves;
	(d) artiklis 23 sätestatud kaitseklausli kohaldamist.
Muudatusettepanek  242 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 66 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a.     Lõikes 1 nimetatud aruandes hinnatakse ka, kas:
	(a)       on asjakohane jätkata eraldi panganduse, kindlustus- ja tööandjapensionide ning väärtpaberiturgude järelevalvet või tuleks need koondada ühise järelevalveasutuse alla;
	(b)       usaldatavusjärelevalve ja äritegevuse üle peetav järelevalve tuleks ühendada või eraldada;
	(c)       on asjakohane lihtsustada ja tugevdada Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi struktuuri, selleks et suurendada ühtlust makro- ja mikrotasandi ja järelevalveasutuste vahel;
	(d)       on asjakohane suurendada Euroopa järelevalveasutuste reguleerimispädevust;
	(e)        Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi areng on kooskõlas üldise arenguga;
	(f)       Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem on piisavalt mitmekülgne ja kvaliteetne;
	(g)       vastutus ja läbipaistvus avalikustamise nõuete osas on piisav.

• [1]       ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

SELETUSKIRI

Taust

Parlament on alates finantsteenuste tegevuskava käivitamisest etendanud keskset rolli ühtse finantsteenuseturu rajamises, edendades aktiivselt ühtlustamist, läbipaistvust ja ausat konkurentsi ning tagades samal ajal investorite ja tarbijate kaitse.

Parlament on nõudnud regulaarselt juba pikka aega enne finantskriisi tõeliselt võrdse konkurentsiolukorra tagamist kõigile ELi tasandi osalistele, juhtides ühtlasi tähelepanu olulistele puudustele Euroopa järelevalvestruktuuris seoses tugevamini integreeritud finantsturgudega (vt sellega seoses García-Margallo y Marfili raportit komisjoni teatise „Finantsturgude raamistiku rakendamine: tegevuskava” kohta (2000), [1] Van den Burgi raportit usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kohta Euroopa Liidus (2002), [2] Van den Burgi raportit valge raamatu: finantsteenuste poliitika (2005-2010) kohta (2007) [3] ning Van den Burgi ja Daianu raportit soovitustega komisjonile Lamfalussy protsessi järelmeetmete kohta: edaspidine järelevalvestruktuur (2008) [4]). Peale selle on teatavates õigusaktides juba esitatud peamisi põhimõtteid ja osutatud üldisele suundumusele, millega tuleks arvestada ELi tulevase järelevalvekorra puhul (vt Skinneri raportit Solventsus II kohta (2009); Gauzèsi raport reitinguagentuure käsitleva määruse kohta (2009)).

Parlament on kõigis raportites kutsunud Euroopa Komisjoni üles analüüsima, milliseid samme tuleb teha tugevamini integreeritud järelevalvestruktuuri saavutamiseks, samal ajal pidades silmas eesmärki saavutada integreeritud ühtne finantsteenuseturg. Samuti on Euroopa Parlament märkinud, et vaja on tõhusamat järelevalvet kõige tähtsamate turuosaliste süsteemsete ja usaldatavusriskide üle. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve analüüsimine ja kriisi ohjamine peaksid olema osa finantsstabiilsuse tagamise mandaadist. Euroopa Parlament toetab ühtse Euroopa järelevalveasutuse loomist piiriüleste asutuste jaoks ELi tasandil ning üle-euroopalise mehhanismi loomist neid puudutavate kriiside lahendamiseks.

Euroopa Komisjon otsustas kutsuda kokku kõrgetasemelise eksperdirühma, kes esitab ettepanekud Euroopa järelevalvekorra tugevdamiseks. De Larosière’i juhitud töörühm esitas aruande 2009. aasta veebruaris ning 23. septembril 2009 esitas Euroopa Komisjon konkreetsed õigusakti ettepanekud, mille eesmärgid peaksid olema järgmised:

–  luua liikmesriikide finantsjärelevalveasutuste võrgustik, kes teevad koostööd uute Euroopa järelevalveasutustega. Asutusel on kolm sammast. Kõik sambad tuginevad Euroopa järelevalvekomiteedel, [5] st üks sammas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusel, teine sammas Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusel ja kolmas sammas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusel. Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee tagab Euroopa finantsturgude konsolideeritud reguleerimise ja järelevalve.

–  luua Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, mis jälgib ja hindab selliseid võimalikke ohtusid finantsstabiilsusele, mis tulenevad makromajanduslikest suundumustest ja finantssüsteemi arengust. Selleks annab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kogu süsteemi hõlmavate oluliste riskide kohta varajase hoiatuse ja esitab vajaduse korral soovitused kõnealuste riskide vähendamiseks[6].

Euroopa Kohus on kinnitanud,[7] et asutamislepingu artikkel 95 (praegune Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114), mis käsitleb selliste meetmete võtmist, mille eesmärk on õigusaktide ühtlustamise kaudu luua siseturg ja aidata kaasa selle toimimisele, on asjakohane alus selleks, et luua „ühenduse asutus, mille ülesanne on aidata ühtlustamisprotsessile kaasa”, kui sellisele asutusele seatud ülesanded on tihedalt seotud siseriiklikke õigusakte ühtlustavate õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate küsimustega.

Nimetatud õigusakti ettepanekutele järgnes 26. oktoobril 2009 esimene raamdirektiiv, millega muudetakse 11 direktiivi, et selgemini määratleda kavandatud järelevalvekorra ülesanded. Tõenäoliselt järgneb mõne kuu pärast teine raamdirektiiv, et viia ettevõetu lõpule.

• [1]  ELT C 40, 7.2.2001, lk 453.
• [2]  ELT C 25E, 29.1.2004, lk 394.
• [3]  Euroopa Liidu Teatajas avaldamata.
• [4]  ELT C 9E, 15.1.2010, lk 48.
• [5]  Need on Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee.
• [6]  Tuleb märkida, et käesolevas seletuskirjas keskendutakse ettepanekutele, mille kohaselt luuakse Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem olemasolevate Euroopa järelevalvekomiteede baasil, kujundades need ümber Euroopa järelevalveasutusteks. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loomise ettepanekut käsitletakse eraldi märgukirjas.
• [7]  Vt Euroopa Kohtu kohtuasi C-217/04, punkt 44.

eelarvekomisjonI ARVAMUS (29.4.2010)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus
(KOM(2009)0503 – C7‑0167/2009 – 2009/0144(COD))

Arvamuse koostaja: Jutta Haug

LÜHISELGITUS

1. Hiljutise finantskriisi tulemusel ilmsiks tulnud puuduste kaotamiseks Euroopa finantsjärelevalves esitas komisjon ettepanekute paketi, et luua tõhusam, integreeritum ja jätkusuutlikum finantsjärelevalve ELis. See põhineb Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemil, mis koosneb liikmesriikide selliste finantsjärelevalveasutuste võrgustikust, kes teevad koostööd uute Euroopa järelevalveasutustega, mis on loodud olemasolevate Euroopa järelevalvekomiteede[1] ümberkujundamisega tõelisteks Euroopa järelevalveasutusteks. Sel eesmärgil teeb komisjon ettepaneku luua kolm uut Euroopa detsentraliseeritud asutust:

· Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus (EPJA);

· Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus (EKJA);

· Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (EVJA).

2. Praeguste Euroopa järelevalvekomiteede ümberkujundamine tõelisteks ja tõhusateks Euroopa järelevalveasutusteks, st Euroopa asutusteks, nõuab täiendavaid vahendeid nii personali kui ka eelarve mõttes. Kolme asutuse loomise mõju Euroopa Liidu eelarvele küünib ligikaudu 59,699 miljoni euroni, mis jaotub järgmiselt:

Asutus	2011	2012	2013	Kokku
EPJA	5,206	7,355	8,965	21,527
EKJA	4,235	5,950	6,799	16,984
EVJA	5,465	7,202	8,491	21,158

miljonit eurot.

3. Vahendid eraldatakse rubriigist 1a, kuid nimetatud rubriigi varud on juba niigi väga väikeseks jäänud: komisjoni viimases finantsplaneeringus (jaanuar 2010), milles võeti juba arvesse kolme asutuse rahastamisele kuluvaid summasid (koos muude muudatustega), juhitakse tähelepanu väga väikestele varudele enne praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõppu (sulgudes on 2009. aasta jaanuari finantsplaneeringus ette nähtud varud):

– 37,041 miljonit eurot aastaks 2011 (111,590 miljonit);

– 34,003 miljonit eurot aastaks 2012 (123,879 miljonit);

– 49,153 miljonit eurot aastaks 2013 (214,875 miljonit).

Võttes arvesse asjaolu, et 2009. aasta finantsplaneeringus nägi komisjon rubriigi 1a varuks 2010. aastal ette 111,8 miljonit eurot ja tegelikuks varuks kujunes vaid 147 000 eurot, on selge, et olukord on väga keeruline. Seega tuleb arvestada sellega, et võib tekkida vajadus ülemmäärad läbi vaadata, et täita eespool nimetatud kolme uue asutuse rahastamisvajadusi.

4. Õigupoolest on asutustega seonduvad tegelikud kulud palju suuremad ja ulatuvad ligikaudu 149,17 miljoni euroni, kuid liikmesriigid eraldavad kaasrahastamise korras ligikaudu 89,497 miljonit eurot ehk 60% asutuste tegevusega seotud üldkuludest praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni:

Asutus	2011	2012	2013	KOKKU
EPJA Liikmesriigid + EL= Kokku	7,809+5,206 =13,015	11,033+7,355 =18,388	13,448+8,965 =22,413	32,290+21,527 =53, 816
EKJA Liikmesriigid + EL= Kokku	8,197+4,235 =13,662	10,803+5,950 =18,005	12,737+6,799 =21, 228	31,737+16,984 =52,895
EVJA Liikmesriigid + EL= Kokku	6,352+5,465 =10,587	8,925+7,202 =14,874	10,199+8,491 =16, 998	25,476+21,158 =42,459

miljonit eurot.

5. Isikkoosseisu silmas pidades tähendab 3 uue asutuse loomine 269 teenistuja (224 AD ja 45 AST) lisandumist aastaks 2014:

Asutus	2011	2012	2013	2014
EPJA töötajad (AD/AST)	40 (36/4)	62 (53/9)	80 (69/11)	90 (73/17)
EKJA töötajad (AD/AST)	40 (32/8)	62 (50/12)	73 (60/13)	90 (77/13)
EVJA töötajad (AD/AST)	43 (35/8)	60 (50/10)	76 (64/12)	89 (74/15)

6. Komisjon tegi ettepaneku, et kolm uut asutust hakkaksid tööle Euroopa järelevalvekomiteede praegustes töökohtades (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse puhul Pariisis), mis tundub olevat väga mõistlik lahendus nii praktilisest kui finantsilisest seisukohast, sest see kergendab uue asutuse kohest töölehakkamist ning aitab vältida tarbetuid kulutusi uuele sisseseadele, töötajate üleviimisele jne.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt Lõige 1 a (uus)
Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt	Muudatusettepanek
	1a. on seisukohal, et õigusakti ettepanekus toodud võrdlussumma on kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) alamrubriigi 1a ülemmääraga, kuid rubriigi 1a varu aastateks 2011–2013 on väga piiratud ja uute tegevuste rahastamine ei tohi ohustada alamrubriigi 1a muude prioriteetide rahastamist; kordab seetõttu oma üleskutset mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamiseks koos konkreetsete ettepanekutega selle kohandamiseks ja korrigeerimiseks 2010. aasta esimesel poolel, kasutades selleks kõiki 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe ja eelkõige punktide 21 ja 23 kohaseid mehhanisme, et tagada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (asutus) rahastamine muude prioriteetide rahastamist ohustamata ning tagades piisava varu säilimise alamrubriigis 1a;
Muudatusettepanek  2 Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt Lõige 1 b (uus)
Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt	Muudatusettepanek
	1 b. rõhutab, et asutuse loomisel kohaldatakse institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 47 sätteid; rõhutab, et kui seadusandja otsustab sellise asutuse loomise kasuks, alustab parlament läbirääkimisi teise eelarvepädeva institutsiooniga, et saavutada aegsasti kokkulepe asutuse rahastamiseks kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppe asjakohaste sätetega;
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(41) EVJA täieliku autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks peaks sel olema autonoomne eelarve, mille peamine tuluallikas on liikmesriikide järelevalveasutustelt ja Euroopa Liidu üldeelarvest kohustuslikult laekuv osamaks. Ühenduse osamaksu suhtes tuleks kohaldada ühenduse eelarvemenetlust. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda.	(41) EVJA täieliku autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks peaks sel olema autonoomne eelarve, mille peamine tuluallikas on liikmesriikide järelevalveasutustelt ja Euroopa Liidu üldeelarvest kohustuslikult laekuv osamaks. Asutuse rahastamine liidu eelarvest eeldab eelarvepädevate institutsioonide kokkulepet vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe1 punktile 47. Kohaldada tuleks liidu eelarvemenetlust. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda. Asutuse eelarve suhtes kohaldatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust.
	1 ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
Selgitus
Asutus luuakse Euroopa Liidu detsentraliseeritud asutusena ning seda rahastatakse vastavalt institutsioonidevahelisele kokkuleppele. See peaks kajastuma asutuse õiguslikus aluses.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 48 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) liikmesriikide pädeva(te) järelevalveasutus(t)e kohustuslikud osamaksud;	a) finantseerimisasutuste järelevalve eest vastutavate pädevate riigiasutuste kohustuslikud osamaksud, mida tehakse vastavalt mudelile, mis põhineb Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artikli 3 lõikes 3 sätestatud häälte arvestamisele;
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 48 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) ühenduse toetus, mis kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni osa);	b) liidu toetus, mis kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni osa) vastavalt eelarvepädevate institutsioonide kokkuleppele, nagu on sätestatud institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 47;
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 48 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Riigiasutuste kohustuslikud osamaksud ja liidu toetus vastavalt lõike 1 punktidele a ja b on kättesaadavad iga eelarveaasta alguses.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 50 – lõige 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
9. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse EVJA tegevusele aasta N eelarve täitmisel enne 15. maid aastal N + 2.	9. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse EVJA tegevusele Euroopa Liidu üldeelarvest ja liikmesriikide järelevalveasutustelt laekuvatest tuludest koosneva eelarve täitmisel aastal N enne 15. maid aastal N + 2.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 54 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Juhatus võtab komisjoni nõusolekul vastu vajalikud rakendusmeetmed vastavalt personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korrale.	2. Juhatus võtab komisjoni nõusolekul vastu vajalikud rakendusmeetmed vastavalt personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korrale. Rakendusmeetmetega võimaldatakse põhjendatud kõrvalekaldeid, et tagada asutusele määratud ülesannete kõige tulemuslikum täitmine.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus
Viited	KOM(2009)0503 – C7-0167/2009 – 2009/0144(COD)
Vastutav komisjon	ECON
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	BUDG 7.10.2009
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Jutta Haug 21.10.2009
Vastuvõtmise kuupäev	28.4.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	38 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Damien Abad, Alexander Alvaro, Marta Andreasen, Francesca Balzani, Reimer Böge, Giovanni Collino, Jean-Luc Dehaene, Isabelle Durant, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Ivars Godmanis, Estelle Grelier, Carl Haglund, Jutta Haug, Jiří Havel, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Anne E. Jensen, Ivailo Kalfin, Sergej Kozlík, Jan Kozłowski, Alain Lamassoure, Vladimír Maňka, Barbara Matera, Claudio Morganti, Nadezhda Neynsky, Miguel Portas, Dominique Riquet, Sergio Paolo Francesco Silvestris, László Surján, Helga Trüpel, Daniël van der Stoep, Derek Vaughan, Angelika Werthmann
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Franziska Katharina Brantner, Giovanni La Via, Peter Šťastný

• [1]  ^{Need on Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee.}

õiguskomisjonI ARVAMUS (30.4.2010)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus
(KOM(2009)0503 – C7‑0167/2009 – 2009/0144(COD))

Arvamuse koostaja: Raffaele Baldassarre

LÜHISELGITUS

Taust

Tuginedes De Larosière’i aruandes antud soovitustele, esitas komisjon ettepanekud Euroopa uue finantsjärelevalve korra kohta. Nende 23. septembril 2009. aastal avaldatud õigusloomeettepanekute eesmärk on luua:

-          Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem, mis teostab järelevalvet üksikute finantsinstitutsioonide üle („mikrotasandi usaldatavusjärelevalve”) ning koosneb liikmesriikide selliste finantsjärelevalveasutuste võrgustikust, kes teevad koostööd uute Euroopa järelevalveasutustega[1], ühendades seeläbi üleeuroopalise finantsjärelevalveraamistiku ja kohalike mikrotasandi järelevalveasutuste eriteadmised;

-          Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, mis jälgib ja hindab ohte finantssüsteemi kui terviku stabiilsusele („makrotasandi usaldatavusjärelevalve”).

Euroopa järelevalveasutused on ühenduse asutused, millel on juriidilise isiku staatus, ning neil on järgmised eesmärgid: i) parandada siseturu reguleerimise ja järelevalve taset, ii) tagada finantsturgude terviklikkus ja nõuetekohane toimimine ning iii) tagada finantssüsteemi stabiilsus, tõhustades järelevalvealast koostööd Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil.

Arvamuse koostaja seisukoht

Arvamuse koostaja on suures osas ettepaneku poolt ning plaanib õiguskomisjoni arvamuse konstruktiivset sidumist vastutava komisjoni tööga. Arvamuse koostaja usub, et ELi finantsturge ja -institutsioone on vaja põhjalikult reformida, et suurendada konkurentsi võrdsete võimaluste tagamise abil ning tagada võimalikult suures ulatuses ühtne kord ja reguleerimine. Arvamuse koostaja on seisukohal, et komisjoni ettepanek koos käesolevas arvamuse projektis esitatud väikeste muudatuste ja uuendustega on hädavajalik, et tagada tõhusam järelevalve ja eeskirjade koostamine ning paremini tuvastada ohte finantssüsteemile.

Arvamuse koostaja on veendunud, et asutuse otsuste tegemise volitused ei tohi kahjustada riiklike järelevalveasutuste tegevust ega suurendada kohaliku järelevalve all olevate üksikute majandusüksuste jaoks regulatiivset ebakindlust[2]. Seetõttu tuleks säilitada asutuse võimalus võtta vastu üksikotsuseid finantsturu osaliste kohta eriolukordades, nagu on sätestatud artikli 10 lõikes 3.

Igapäevaste olukordade osas kiitis õiguskomisjon laialdaselt toetatud kompromissi alusel heaks muudatusettepanekud, mis puudutavad Euroopa järelevalveasutuste volitusi teha igapäevastes olukordades turuosaliste suhtes üksikotsuseid (artikli 9 lõige 6 ja artikli 11 lõige 4), ja tegi ettepaneku Euroopa järelevalveasutuse ja komisjoni vahel järgitava menetluse kohta, et paremini kooskõlastada Euroopa järelevalveasutuste volitusi komisjonile Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikega 1 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 258 antud volitusi.

Siduvad eeskirjad tuleks koostada üksnes ELi tasandil, kas ELi institutsioonide poolt või Euroopa järelevalveasutuste poolt institutsioonide järelevalve all, austades sellega subsidiaarsuse põhimõtet. Arvamuse koostaja on siiski seisukohal, et kindlasti tuleb vältida tõlgendusi, mis ei ole proportsionaalsed eesmärgiga, on ülemäära üksikasjalikud või isegi sobimatud, sest need on loodud kiirustades, ilma tegeliku dialoogita. Seepärast soovib arvamuse koostaja kindlasti turuosaliste osalemist otsustamisprotsessis.

Mikro- ja makrotasandi vaheline koostöö ja teabevahetus on hädavajalik. Kuid on tähtis, et asutuse volitused selles valdkonnas oleksid kooskõlas ELi õiguses sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustusega, et konfidentsiaalset teavet saaksid üksnes need ametid ja asutused, kellel on sellele õigus. Samuti tuleb kindlasti arvesse võtta asjaolu, et mõnel juhul võib pädevatest asutustest väljapoole saadetavate üldandmete anonüümseks muutmine keeruline olla[3]. Seepärast on arvamuse koostaja seisukohal, et konfidentsiaalseid andmeid tuleb kaitsta järjekindlalt ja kooskõlas ELi õigusega.

Lisaks neile põhiküsimustele on arvamuse koostaja veendunud, et asutuse vahendajaroll tuleks paremini määratleda ja seda edasi arendada. Lisaks sellele peaks asutusel olema rahvusvahelisem roll, aga tema kokkulepped peaksid jääma mittesiduvateks. Tuleks edendada täiendavaid meetmeid läbipaistvuse suurendamiseks ja haldusstandardite kasutamise ergutamiseks.

Arvamuse koostaja on samuti seisukohal, et rohkem tuleks mõelda sellele, kuidas tagada ettepanekuga tarbijate ja investorite parem kaitse finantsturgudel.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) 2007/2008. aasta finantskriisi tulemusel on ilmsiks tulnud finantsjärelevalve olulised puudused üksikjuhtudel ja finantssüsteemis üldiselt. Riigi tasandil toimivad järelevalvemudelid jäävad maha Euroopa integreeritud ja omavahel ühendatud finantsturgudest, kus paljud finantsettevõtjad tegutsevad piiriüleselt. Kriis tõi esile puudused liikmesriikide järelevalveasutuste vahelises koostöös, koordineerimises, ühenduse õiguse ühtses kohaldamises ja usalduses.	(1) 2007/2008. aasta finantskriisi tulemusel on ilmsiks tulnud finantsjärelevalve olulised puudused üksikjuhtudel ja finantssüsteemis üldiselt. On tõestatud, et riigi tasandil toimivad järelevalvemudelid on ebapiisavad Euroopa integreeritud ja omavahel ühendatud finantsturgude jaoks, kus paljud finantsettevõtjad tegutsevad piiriüleselt. Kriis tõi esile puudused liikmesriikide järelevalveasutuste vahelises koostöös, koordineerimises, ühenduse õiguse ühtses kohaldamises ja usalduses.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Ühenduse õiguse nõuetekohane ja täielik kohaldamine on tähtsaim eeldus selleks, et tagada finantsturgude terviklikkus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine, finantssüsteemi stabiilsus ning võrdsed konkurentsitingimused finantsturu osalistele kogu ühenduses. Seepärast tuleks kehtestada mehhanism, mille kohaselt EVJA käsitleb ühenduse õiguse ebaõige või ebapiisava kohaldamise juhtusid. Kõnealust mehhanismi tuleks kohaldada valdkondades, kus ühenduse õigusaktidega on kindlaks määratud selged ja tingimusteta kohustused.	(17) Liidu õiguse nõuetekohane ja täielik kohaldamine on tähtsaim eeldus selleks, et tagada finantsturgude terviklikkus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine, finantssüsteemi stabiilsus ning võrdsed konkurentsitingimused finantsturu osalistele kogu liidus. Seepärast tuleks kehtestada mehhanism, mille kohaselt EVJA käsitleb liidu õiguse kohaldamata jätmise juhtusid. Kõnealust mehhanismi tuleks kohaldada valdkondades, kus ühenduse õigusaktidega on kindlaks määratud selged ja tingimusteta kohustused.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Erandolukorras, kui asjaomane pädev asutus jätkuvalt ei suuda võtta teatavaid meetmeid, võib EVJA viimase abinõuna võtta vastu konkreetsetele finantseerimisasutustele adresseeritava otsuse. Selline pädevus peaks piirduma erandjuhtudega, mil pädev asutus ei järgi talle adresseeritud otsuseid ja mille korral ühenduse õigus on ELis kehtivate või tulevaste õigusaktide kohaselt finantseerimisasutuste suhtes vahetult kohaldatav.	(20) Erandolukorras, kui asjaomane pädev asutus jätkuvalt ei suuda võtta teatavaid meetmeid, võib EVJA viimase abinõuna ja ainult kiireloomulistel juhtudel võtta vastu konkreetsetele finantseerimisasutustele adresseeritava otsuse. Selline pädevus peaks piirduma erandjuhtudega, mil pädev asutus ei järgi talle adresseeritud otsuseid ja mille korral ühenduse õigus on ELis kehtivate või tulevaste õigusaktide kohaselt finantseerimisasutuste suhtes vahetult kohaldatav.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 25
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) EVJA peaks aktiivselt edendama järelevalvealast lähenemist kogu ühenduses, et kujundada välja ühine järelevalvekultuur.	(25) EVJA peaks aktiivselt edendama järelevalvealast lähenemist kogu liidus, et kujundada välja ühine järelevalvekultuur, austades samal ajal täielikult liikmesriikide eelarvelisi kohustusi.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Finantsstabiilsuse tagamiseks tuleb varakult kindlaks teha suundumused, võimalikud riskid ja nõrgad kohad mikrotasandil ning piiriülesel ja valdkonnaülesel tasandil. EVJA peaks korrapäraselt ja vajaduse korral konkreetsetel juhtudel jälgima ja hindama selliseid arengutendentse oma pädevusvaldkonnas ja vajaduse korral teavitama Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni, teisi Euroopa järelevalveasutusi ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Samuti peaks EVJA koordineerima kogu ühendust hõlmavaid stressiteste, mida viiakse läbi selleks, et hinnata finantsturu osaliste kohanemisvõimet ebasoodsate turusuundumuste korral, ja tagama, et selliste testide läbiviimisel kohaldatakse liikmesriikide tasandil võimalikult ühtset metoodikat.	(28) Finantsstabiilsuse tagamiseks tuleb varakult kindlaks teha suundumused, võimalikud riskid ja nõrgad kohad mikrotasandil ning piiriülesel ja valdkonnaülesel tasandil. EVJA peaks jälgima ja hindama selliseid arengutendentse oma pädevusvaldkonnas ja regulaarselt teavitama Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni, teisi Euroopa järelevalveasutusi ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, samuti pädevaid riiklikke asutusi. Samuti peaks EVJA koordineerima kogu liitu hõlmavaid stressiteste, mida viiakse läbi selleks, et hinnata finantsturu osaliste kohanemisvõimet ebasoodsate turusuundumuste korral, ja tagama, et selliste testide läbiviimisel kohaldatakse liikmesriikide tasandil võimalikult ühtset metoodikat.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 29
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Võttes arvesse finantsteenuste üleilmastumist ja rahvusvaheliste standardite üha suuremat tähtsust, peaks EVJA edendama dialoogi ja koostööd kolmandate riikide järelevalveasutustega. EVJA võtab suhetes kolmandate riikide asutustega ja rahvusvahelistel foorumitel täielikult arvesse Euroopa institutsioonide praeguseid ülesandeid ja pädevust.	(29) Võttes arvesse finantsteenuste üleilmastumist ja rahvusvaheliste standardite üha suuremat tähtsust, peaks EVJA edendama dialoogi ja koostööd kolmandate riikide järelevalveasutustega. EVJA võtab suhetes kolmandate riikide asutustega ja rahvusvahelistel foorumitel täielikult arvesse Euroopa institutsioonide praeguseid ülesandeid ja pädevust. Asutus peaks ära kasutama ka koostööd, mida komisjon juba praegu teeb rahvusvaheliste foorumitega.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 31
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) Ülesannete tõhusaks täitmiseks peaks EVJA-l olema õigus nõuda kogu vajalikku teavet. Selleks et vältida finantsturu osaliste aruandekohustuste dubleerimist, peaks kõnealuse teabe tavaliselt esitama liikmesriigi järelevalveasutused, kes on finantsturgudele ja finantsturu osalistele kõige lähemal. Kui liikmesriigi pädev asutus ei esita või ei saa esitada sellist teavet õigel ajal, võib EVJA nõuda teavet vahetult asjakohastelt finantsturu osalistelt ja muudelt isikutelt. Liikmesriikide ametiasutused peaksid EVJA-t selliste vahetute taotluste esitamisel aitama.	(31) Ülesannete tõhusaks täitmiseks peaks EVJA-l olema õigus nõuda kogu vajalikku teavet. Selleks et vältida finantsturu osaliste aruandekohustuste dubleerimist, peaks kõnealuse teabe tavaliselt esitama liikmesriigi järelevalveasutused, kes on finantsturgudele ja finantsturu osalistele kõige lähemal, järgides nõuet, et konfidentsiaalset teavet ei avaldata ametitele ja asutustele, kellel ei ole sellele õigust. Kui liikmesriigi pädev asutus ei esita või ei saa esitada sellist teavet õigel ajal, võib EVJA nõuda teavet vahetult asjakohastelt finantsturu osalistelt ja muudelt isikutelt. Liikmesriikide ametiasutused peaksid EVJA-t selliste vahetute taotluste esitamisel aitama.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 32
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Tihe koostöö EVJA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vahel on esmatähtis, et tagada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tõhus toimimine ning kõnealuse nõukogu antud hoiatuste ja soovituste järgimine. EVJA jagab mis tahes asjakohast teavet Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga. Konkreetsete ettevõtjatega seotud andmeid esitatakse ainult põhjendatud taotluse korral. Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitab EVJA-le või liikmesriikide järelevalveasutustele adresseeritud hoiatusi või soovitusi, võtab EVJA kohe meetmeid ja tagab järelmeetmete võtmise.	(32) Tihe koostöö EVJA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vahel on esmatähtis, et tagada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tõhus toimimine ning kõnealuse nõukogu antud hoiatuste ja soovituste järgimine. EVJA jagab mis tahes asjakohast teavet Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga. Konkreetsete ettevõtjatega seotud andmeid esitatakse ainult põhjendatud taotluse korral ning neid kaitstakse järjekindlalt ja kooskõlas ELi õigusega. Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitab EVJA-le või liikmesriikide järelevalveasutustele adresseeritud hoiatusi või soovitusi, võtab EVJA kohe meetmeid ja tagab järelmeetmete võtmise.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 34
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) Liikmesriigid vastutavad finantsstabiilsuse säilitamise eest kriisi ohjamise raames, eelkõige seoses üksikute raskustes olevate finantsturu osaliste stabiliseerimise ja toetamisega. Meetmed, mida EVJA võtab eriolukorras või teatavate probleemide lahendamiseks ja mis mõjutavad finantsturu osaliste stabiilsust, ei tohiks mõjutada liikmesriikide eelarvepädevust. Tuleks kehtestada mehhanism, mille kohaselt võivad liikmesriigid kohaldada kaitseklauslit ja suunata küsimuse otsuse tegemiseks nõukogule. Asjakohane on usaldada kõnealuses küsimuses otsuse tegemise õigus nõukogule, pidades silmas liikmesriikide teatavaid kohustusi selles valdkonnas.	(34) Liikmesriigid vastutavad finantsstabiilsuse säilitamise eest kriisiolukorras, eelkõige seoses üksikute raskustes olevate finantseerimisasutuste stabiliseerimise ja toetamisega. Meetmed, mida EVJA võtab eriolukorras või teatavate probleemide lahendamiseks ja mis mõjutavad finantseerimisasutuse stabiilsust, ei tohiks mõjutada liikmesriikide eelarvepädevust. Tuleks kehtestada mehhanism, mille kohaselt võivad liikmesriigid taotleda EVJA otsuse läbivaatamist.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. EVJA tegutseb järgmiste õigusaktide reguleerimisala piires: direktiiv 97/9/EÜ, direktiiv 98/26/EÜ, direktiiv 2001/34/EÜ, direktiiv 2002/47/EÜ, direktiiv 2002/87/EÜ, direktiiv 2003/6/EÜ, direktiiv 2003/71/EÜ, direktiiv 2004/25/EÜ, direktiiv 2004/39/EÜ, direktiiv 2004/109/EÜ, direktiiv 2005/60/EÜ, direktiiv 2009/65/EÜ, direktiiv 2002/65/EÜ, direktiiv 2006/49/EÜ (ilma, et see piiraks Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse pädevust usaldatavusjärelevalve valdkonnas), direktiiv … [alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid käsitlev tulevane direktiiv], määrus …[reitinguagentuure käsitlev tulevane määrus], sh kõik komisjoni direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad kõnealustel õigusaktidel, ning kõik tulevased õigusaktid, millega antakse EVJA-le ülesandeid.	2. EVJA tegutseb järgmiste õigusaktide reguleerimisala piires: direktiiv 97/9/EÜ, direktiiv 98/26/EÜ, direktiiv 2001/34/EÜ, direktiiv 2002/47/EÜ, direktiiv 2002/87/EÜ, direktiiv 2003/6/EÜ, direktiiv 2003/71/EÜ, direktiiv 2004/39/EÜ, direktiiv 2004/109/EÜ, direktiiv 2005/60/EÜ, direktiiv 2009/65/EÜ, direktiiv 2002/65/EÜ, direktiiv 2006/49/EÜ (ilma, et see piiraks Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse pädevust usaldatavusjärelevalve valdkonnas), direktiiv … [alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid käsitlev tulevane direktiiv], määrus …[reitinguagentuure käsitlev tulevane määrus], sh kõik komisjoni direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad kõnealustel õigusaktidel, ning kõik tulevased õigusaktid, millega antakse EVJA-le ülesandeid.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. EVJA eesmärgid on: i) parandada siseturu toimimist, tagades sealhulgas eelkõige reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja ühtse taseme, ii) kaitsta investoreid, iii) tagada finantsturgude terviklikkus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine, iv) tagada finantssüsteemi stabiilsus ning v) tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd. Selleks aitab EVJA tagada artikli 1 lõike 2 kohaste ühenduse õigusaktide ühtse, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, edendab järelevalvealast lähenemist ja esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamusi.	4. EVJA eesmärgid on: i) parandada siseturu toimimist, tagades sealhulgas eelkõige reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja ühtse taseme, ii) kaitsta investoreid, iii) tagada finantsturgude terviklikkus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine, iv) tagada finantssüsteemi stabiilsus ning v) tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd, arvestades sealjuures vajadust edendada siseturul konkurentsi ja uuendustegevust ning tagada rahvusvaheline konkurentsivõime. Selleks aitab EVJA tagada artikli 1 lõike 2 kohaste ühenduse õigusaktide ühtse, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, edendab järelevalvealast lähenemist ja esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamusi.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) anda välja artikli 8 kohaseid suuniseid ja soovitusi;	(b) anda välja artikli 8 kohaseid mittesiduvaid suuniseid ja soovitusi;
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tehnilised standardid	Tehnilised standardid – delegeeritud õigusaktid
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Enne kõnealuste standardite kavandite esitamist komisjonile, viib EVJA vajaduse korral läbi asjakohase avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu.	Enne kõnealuste standardite kavandite esitamist komisjonile, viib EVJA vajaduse korral läbi asjakohase avaliku arutelu, kaasates finantsturu osalised nende kohta kehtestatavate eeskirjade koostamisse, et eeskirjad oleksid proportsionaalsed eesmärgiga ja mitte ülemäärased, ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon võtab standardid vastu määruse või otsusega ja avaldab need Euroopa Liidu Teatajas.	2. Komisjon võtab standardid vastu määruste või otsustega, mis on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohased delegeeritud õigusaktid.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade kehtestamiseks Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi raames ning ühenduse õigusaktide ühise, ühtse ja järjepideva kohaldamise tagamiseks esitab EVJA pädevatele asutustele või finantsturu osalistele suuniseid ja soovitusi.	Ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade kehtestamiseks Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi raames ning ühenduse õigusaktide ühise, ühtse ja järjepideva kohaldamise tagamiseks esitab EVJA pädevatele asutustele või finantsturu osalistele suuniseid ja soovitusi. EVJA viib läbi suuniseid ja soovitusi käsitleva avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu. Suunised avaldatakse EVJA veebilehel.
Pädevad asutused võtavad mis tahes meetmeid, et kõnealuseid suuniseid ja soovitusi järgida.	Pädevad asutused võtavad mis tahes meetmeid, et kõnealuseid suuniseid ja soovitusi järgida.
Kui pädev asutus kõnealuseid suuniseid ja soovitusi ei kohalda, põhjendab ta seda EVJA-le.	Kui pädev asutus kõnealuseid suuniseid ja soovitusi ei kohalda, põhjendab ta seda EVJA-le. EVJA avaldab nimetatud põhjendused, teatades pädevale asutusele õigeaegselt oma kavatsusest seda teha.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ühenduse eeskirjade ühtne kohaldamine	Liidu õiguse kohaldamata jätmine
1. Kui pädev asutus ei ole nõuetekohaselt kohaldanud artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusakte, jättes eelkõige tagamata, et finantsturu osaline täidab kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid, võib EVJA rakendada käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 6 sätestatud volitusi.	1. Kui pädev asutus ei ole kohaldanud artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusakte, jättes eelkõige tagamata, et finantsturu osaline täidab kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid, võib EVJA rakendada käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 6 sätestatud volitusi.
2. EVJA võib ühe või mitme pädeva asutuse või komisjoni taotlusel või omal algatusel pärast asjaomase pädeva asutuse teavitamist uurida ühenduse õiguse võimalikku ebaõiget kohaldamist.	2. EVJA võib ühe või mitme pädeva asutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel pärast asjaomase pädeva asutuse teavitamist uurida ühenduse õiguse võimalikku kohaldamata jätmist.
Ilma et see piiraks artikliga 20 ettenähtud volitusi, esitab pädev asutus viivitamata EVJA-le kogu teabe, mida EVJA peab uurimise läbiviimiseks vajalikuks.	Ilma et see piiraks artikliga 20 ettenähtud volitusi, esitab pädev asutus viivitamata EVJA-le kogu teabe, mida EVJA peab uurimise läbiviimiseks vajalikuks.
3. EVJA võib hiljemalt kahe kuu jooksul pärast uurimise algatamist esitada asjaomasele pädevale asutusele soovituse meetmete kohta, mida tuleb võtta ühenduse õiguse järgmiseks.	3. EVJA võib hiljemalt kahe kuu jooksul pärast uurimise algatamist esitada asjaomasele pädevale asutusele soovituse meetmete kohta, mida tuleb võtta liidu õiguse järgmiseks.
Pädev asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates soovituse kättesaamisest EVJA-t meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta, et tagada ühenduse õiguse järgimine.	Pädev asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates soovituse kättesaamisest EVJA-t meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta, et tagada liidu õiguse järgimine.
4. Kui pädev asutus ole taganud ühenduse õiguse järgimist ühe kuu jooksul alates EVJA soovituse kättesaamisest, võib komisjon EVJA esitatud teabe alusel või omal algatusel teha otsuse, mille kohaselt nõutakse pädevalt asutuselt ühenduse õiguse järgimiseks vajalike meetmete võtmist.	4. Kui pädev asutus ole taganud liidu õiguse järgimist ühe kuu jooksul alates EVJA soovituse kättesaamisest, võib komisjon EVJA esitatud teabe alusel või omal algatusel teha otsuse, mille kohaselt nõutakse pädevalt asutuselt liidu õiguse järgimiseks vajalike meetmete võtmist.
Komisjon teeb sellise otsuse hiljemalt kolme kuu jooksul alates soovituse vastuvõtmisest. Komisjon võib kõnealust ajavahemikku pikendada ühe kuu võrra.	Komisjon teeb sellise otsuse hiljemalt kolme kuu jooksul alates soovituse vastuvõtmisest. Komisjon võib kõnealust ajavahemikku pikendada ühe kuu võrra.
Komisjon tagab otsuse adressaatidele õiguse anda selgitusi.	Komisjon tagab otsuse adressaatidele õiguse anda selgitusi.
EVJA ja pädevad asutused esitavad komisjonile kogu vajaliku teabe.	EVJA ja pädevad asutused esitavad komisjonile kogu vajaliku teabe.
5. Pädev asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates lõikes 4 osutatud otsuse kättesaamisest komisjoni ja EVJA-t meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta komisjoni otsuse rakendamiseks.	5. Pädev asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates lõikes 4 osutatud otsuse kättesaamisest komisjoni ja EVJA-t meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta komisjoni otsuse rakendamiseks.
6. Kui pädev asutus ei järgi käesoleva artikli lõikes 4 osutatud otsust kõnealuses lõikes kindlaks määratud ajavahemiku jooksul ja kui tuleb õigeaegselt võtta meetmeid selle tagamiseks, et pädev asutus järgiks ühenduse õigust, et sellega säilitada või taastada võrdsed konkurentsitingimused turul või tagada finantssüsteemi nõuetekohane toimimine ja terviklikkus, võib EVJA, ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 226 kohaseid komisjoni volitusi, võtta juhul, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide asjakohaseid nõudeid kohaldatakse vahetult finantsturu osaliste suhtes, vastu finantsturu osalistele adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mida on vaja ühenduse õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamist.	6. Kui pädev asutus ei järgi käesoleva artikli lõikes 4 osutatud otsust kõnealuses lõikes kindlaks määratud ajavahemiku jooksul ja kui tuleb õigeaegselt võtta meetmeid selle tagamiseks, et pädev asutus järgiks ühenduse õigust, et sellega säilitada või taastada võrdsed konkurentsitingimused siseturul või tagada finantssüsteemi nõuetekohane toimimine ja terviklikkus piiriülese tegevuse korral, võib EVJA, ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta juhul, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide asjakohaseid nõudeid kohaldatakse vahetult finantsturu osaliste suhtes, vastu finantsturu ühele osalisele adresseeritava otsuse, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mida on vaja liidu õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamist. Enne üksikotsuse vastuvõtmist teavitab EVJA sellest komisjoni.
	Komisjon tagab otsuse adressaatidele õiguse anda selgitusi.
	EVJA ja pädevad asutused esitavad komisjonile kogu vajaliku teabe.
	Kahe nädala jooksul pärast EVJA otsuse kavandi saamist otsustab komisjon, kas see kinnitada või mitte. Komisjon ei või seda ajavahemikku pikendada. Komisjon võib otsuse kavandi kinnitada ainult osaliselt või muudatustega, kui see on liidu huvides.
	Kui komisjon otsuse kavandit ei kinnita või kinnitab selle osaliselt või muudatustega, teavitab ta sellest EVJA-t viivitamatult ametliku arvamuse vormis.
	Nädala jooksul pärast asjaomase ametliku arvamuse saamist vaatab EVJA oma otsuse läbi ja kohandab seda vastavalt komisjoni ametlikule arvamusele ning saadab selle viivitamatult komisjonile.
	Ühe nädala jooksul pärast EVJA muudetud otsuse saamist otsustab komisjon, kas see kinnitada või mitte.
	Kui komisjon muudetud otsuse tagasi lükkab, loetakse otsus mitte vastu võetuks.
EVJA otsus on kooskõlas lõike 4 kohaselt komisjoni vastuvõetud otsusega.	EVJA otsus on kooskõlas lõike 4 kohaselt komisjoni vastuvõetud otsusega.
7. Olenemata asjaolust, kas pädevad asutused on samas küsimuses võtnud varem vastu mis tahes muu otsuse, kohaldatakse lõike 6 kohaselt vastu võetud otsuseid.
Mis tahes meetmed, mida pädev asutus võtab seoses lõigete 4 või 6 kohase otsuse asjaoludega, on kooskõlas kõnealuste otsustega.	7. Mis tahes meetmed, mida pädev asutus võtab seoses lõigete 4 või 6 kohase otsuse asjaoludega, on kooskõlas kõnealuste otsustega.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste lahendamine	Pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste lahendamine piiriüleste olukordade puhul
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui pädev asutus ei ole nõus selliste meetmete menetluse või sisuga, mida teine pädev asutus võtab valdkonnas, mille puhul on artikli1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaselt vaja rohkem kui ühe liikmesriigi pädevate asutuste vahelist koostööd, koordineerimist või ühisotsuste vastuvõtmist, või selliste meetmete võtmatajätmisega, võib EVJA, ilma et see piiraks artiklis 9 sätestatud volitusi, ühe või mitme asjaomase pädeva asutuse taotlusel aidata pädevatel asutustel jõuda kokkuleppele lõikes 2 osutatud korras.	1. Kui pädev asutus ei ole nõus selliste meetmete menetluse või sisuga, mida teine pädev asutus võtab artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega seotud valdkonnas, või selliste meetmete võtmatajätmisega, võib EVJA, ilma et see piiraks artiklis 9 sätestatud volitusi, ühe või mitme asjaomase pädeva asutuse taotlusel aidata pädevatel asutustel jõuda kokkuleppele lõikes 2 osutatud korras.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Selleks, et EVJA saaks oma soodustavat ja koordineerivat rolli täita, teavitatakse teda lõikes 1 nimetatud olukorra kõigist asjaomastest arengutest ning kutsutakse osalema vaatlejana kõikidel asjaomaste liikmesriikide pädevate järelevalveasutuste kohtumistel.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Olenemata sellest, kas pädev asutus on samas küsimuses võtnud varem vastu otsuse, kohaldatakse lõike 3 kohaselt tehtud otsuseid. Meetmete võtmisel seoses lõike 3 kohaselt vastu võetud otsuses käsitletud küsimustega peavad pädevad asutused järgima kõnealust otsust.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kui pädev asutus ei järgi EVJA vastu võetud otsust ja seetõttu ei suuda tagada, et finantsturu osaline täidaks artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega tema suhtes vahetult kohaldatavaid nõudeid, võib EVJA, ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 226 kohaseid komisjoni volitusi, võtta vastu finantsturu osalistele adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mida on vaja ühenduse õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamist.	4. Kui pädev asutus ei järgi EVJA vastu võetud otsust ja seetõttu ei suuda tagada, et finantsturu osaline täidaks artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega tema suhtes vahetult kohaldatavaid nõudeid, võib EVJA, ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta artikli 9 lõikes 6 sätestatud menetluse kohaselt vastu finantsturu osalistele adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mida on vaja liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamist.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõik 2 – punkt 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) tegutsedes pädevate asutuste taotlusel või omal algatusel vahendajana, ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist;	(3) viies pädevate asutuste taotlusel läbi mittesiduvat vahendamist, ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist;
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ilma et see piiraks ühenduse institutsioonide pädevust, võib EVJA luua kontakte kolmandate riikide pädevate asutustega. Ta võib sõlmida halduskokkuleppeid rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide asutustega.	Ilma et see piiraks ELi institutsioonide pädevust, võib EVJA luua kontakte kolmandate riikide pädevate asutustega. Ta võib sõlmida halduskokkuleppeid rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide asutustega. Sellised kokkulepped ei too liidule ja selle liikmesriikidele kaasa õiguslikke kohustusi.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. EVJA taotlusel annavad pädevad asutused ja muud liikmesriikide ametiasutused EVJA-le kogu teabe, mida on vaja käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks.	1. EVJA taotlusel annavad pädevad asutused ja muud liikmesriikide ametiasutused EVJA-le kogu teabe, mida on vaja käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks, järgides täielikult asjaomastes liidu õigusaktides sätestatud konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõudeid.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EVJA võib ka nõuda, et teavet esitaks korrapäraste ajavahemike järel.	EVJA võib ka nõuda, et teavet esitaks korrapäraste ajavahemike järel. Selliste nõuete puhul kasutakse vajaduse korral ühtseid aruandlusvorme.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Väärtpaberituru sidusrühmade kogu	Väärtpaberituru sidusrühmade kogu asutamine
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Sidusrühmadega konsulteerimiseks EVJA ülesannetega seotud valdkondades luuakse väärtpaberituru sidusrühmade kogu.	1. EVJA loob väärtpaberituru sidusrühmade kogu sidusrühmadega konsulteerimiseks EVJA ülesannetega seotud valdkondades.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 3 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Otsuse tegemisel tagab järelevalvenõukogu nii palju kui võimalik asjakohase geograafilise tasakaalu ja sidusrühmade esindatuse kogu ühenduse raames.	Otsuse tegemisel tagab järelevalvenõukogu asjakohase geograafilise tasakaalu ja sidusrühmade esindatuse kogu ühenduse raames.
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. EVJA tagab, et artiklite 10 või 11 kohaselt vastu võetud otsused ei ole mingil juhul vastuolus liikmesriikide eelarvepädevusega.	1. EVJA tagab, et artikli 10 või 11 kohaselt vastu võetud otsused ei ole otseses vastuolus liikmesriikide eelarvepädevusega.
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui liikmesriik leiab, et artikli 11 kohane otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega, võib ta ühe kuu jooksul pärast EVJA otsuse esitamist pädevatele asutustele teatada EVJA-le ja komisjonile, et pädev asutus kõnealust otsust ei rakenda.	2. Kui liikmesriik leiab, et artikli 11 kohane otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega, võib ta kolme tööpäeva jooksul pärast EVJA otsuse esitamist pädevatele asutustele teatada sellest EVJA-le, nõukogule ja komisjonile.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 2 – lõik 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EVJA teavitab liikmesriiki ühe kuu jooksul pärast liikmesriigi sellekohase teatise saamist sellest, kas ta jääb oma otsuse juurde, muudab oma otsust või tühistab selle.	EVJA teavitab liikmesriiki ühe nädala jooksul pärast liikmesriigi sellekohase teatise saamist sellest, kas ta jääb oma otsuse juurde, muudab oma otsust või tühistab selle. Juhul kui EVJA jääb oma otsuse juurde või muudab seda, teeb ta avalduse selle kohta, et eelarvelisi kohustusi ei mõjutata.
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 2 – lõik 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui EVJA jääb oma otsuse juurde, otsustab nõukogu asutamislepingu artikliga 205 ette nähtud kvalifitseeritud häälteenamusega kahe kuu jooksul, kas otsuse juurde tuleb jääda või see tuleb tühistada.	Kui EVJA jääb oma otsuse juurde, otsustab nõukogu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 238 ette nähtud kvalifitseeritud häälteenamusega ühe kuu jooksul, kas otsuse juurde tuleb jääda või see tuleb tühistada.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus
Viited	KOM(2009)0503 – C7-0167/2009 – 2009/0144(COD)
Vastutav komisjon	ECON
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	JURI 7.10.2009
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Raffaele Baldassarre 5.10.2009
Arutamine parlamendikomisjonis	28.1.2010
Vastuvõtmise kuupäev	28.4.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	23 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Raffaele Baldassarre, Luigi Berlinguer, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Christian Engström, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Daniel Hannan, Klaus-Heiner Lehne, Antonio López-Istúriz White, Antonio Masip Hidalgo, Alajos Mészáros, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner, Francesco Enrico Speroni, Alexandra Thein, Diana Wallis, Rainer Wieland, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Piotr Borys, Sergio Gaetano Cofferati, Kurt Lechner, Eva Lichtenberger, József Szájer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Kay Swinburne

• [1]  Need asutused on Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus (EBA), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus (EIOPA) ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (ESMA).
• [2]  Nagu on sätestatud Euroopa Kohtu otsuses Meroni kohtuasjas (Meroni vs High Authority, C -9/56 ja 10/56, 1957/1958 EKL 133), ei saa institutsioon delegeerida volitusi, mida tal ei ole. Kui asutusele antakse volitused otsustada, kas pädev riiklik asutus on täitnud ühenduse õigust, nagu on kirjas artikli 9 lõikes 6 ja artikli 11 lõikes 3, tähendaks see asutusele selliste volituste andmist, mis ületavad kindlaksmääratud täitevvolitusi, mis on seotud otsuste langetamisega vaidlustes õiguse nõuetekohase kohaldamise üle.
• [3]  Nt mõnes liikmesriigis on turul ainult mõned suuremad osalised. Seega annaks üldandmete avaldamine tegelikult teavet ka konkreetsete ettevõtete kohta.

põhiseaduskomisjonI ARVAMUS (9.4.2010)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus
(KOM(2009)0503 – C7‑0167/2009 – 2009/0144(COD))

Arvamuse koostaja: Íñigo Méndez de Vigo

LÜHISELGITUS

Ebapiisav finantsturu reguleerimine Euroopa tasandil ning turu järelevalvemehhanismide nõrkus ilmnesid selgelt Euroopat 2008. aastal tabanud majandus- ja finantskriisi ajal, mille järelmõju me jätkuvalt tunneme. Komisjon on koostanud neli ettepanekut, mis põhinevad Jacques de Larosière’i juhitud ekspertide rühma aruandel ning mille käsitlemise eest Euroopa Parlamendis vastutab majandus- ja rahanduskomisjon.

Oma arvamuses analüüsib põhiseaduskomisjon põhjalikult, kuidas uus Euroopa järelevalveasutus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, mille loomist nendes ettepanekutes soovitatakse, kõige paremini institutsioonilisse süsteemi sobituksid. Keskendutakse ka finantsteenustele ühtlustatud tehniliste standardite kehtestamisele, et tagada ühelt poolt nende ametite tegevuse järjepidevus ning teiselt poolt hoiustajate, investorite ja tarbijate piisav kaitse Euroopa Liidus. Arvamuses pööratakse erilist tähelepanu suhetele nii erasektori finantsasutustega kui ka suhetele Euroopa järelevalveasutuse ning riiklike järelevalveasutuste vahel. Viimasena rõhutatakse piiriüleste institutsioonide järelevalvega seotud probleeme.

2008. aasta finantskriis nõuab Euroopalt lahendusi Euroopa probleemidele: tänu Lissaboni lepingust tulenevatele uutele volitustele peab Euroopa Parlament mängima nende küsimuste lahendamisel olulist rolli.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse Euroopa järelevalveasutus (väärtpaberiturud)
	(Seda muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti suhtes)
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) 2007/2008. aasta finantskriisi tulemusel on ilmsiks tulnud finantsjärelevalve olulised puudused üksikjuhtudel ja finantssüsteemis üldiselt. Riigi tasandil toimivad järelevalvemudelid jäävad maha Euroopa integreeritud ja omavahel ühendatud finantsturgudest, kus paljud finantsettevõtjad tegutsevad piiriüleselt. Kriis tõi esile puudused liikmesriikide järelevalveasutuste vahelises koostöös, koordineerimises, ühenduse õiguse ühtses kohaldamises ja usalduses.	(1) 2007/2008. aasta finantskriisi tulemusel on ilmsiks tulnud finantsjärelevalve olulised puudused üksikjuhtudel ja finantssüsteemis üldiselt. Riigi tasandil toimivad järelevalvemudelid jäävad maha Euroopa integreeritud ja omavahel ühendatud finantsturgudest, kus paljud finantsettevõtjad tegutsevad piiriüleselt. Kriis tõi esile puudused liikmesriikide järelevalveasutuste vahelises koostöös, koordineerimises, liidu õiguse ühtses kohaldamises ja usalduses.
	(Seda muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti suhtes)
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem oleks liikmesriikide ja ühenduse järelevalveasutuste võrgustik, mille ülesehituse kohaselt teostatakse finantsturu osaliste igapäevast järelevalvet riigi tasandil ja jäetakse piiriüleste kontsernide järelevalve teostamise põhiroll järelevalvekolleegiumide kanda. Finantsturu osalisi ja finantsturgusid käsitlevaid eeskirju tuleks ka ühtlustada ja ühtsemalt kohaldada kogu ühenduses. Tuleks luua Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus ning Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus (Euroopa järelevalveasutused).	(7) Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem oleks liikmesriikide ja liidu järelevalveasutuste võrgustik, mille ülesehituse kohaselt teostatakse liidu mõõdet mitteomavate finantsturu osaliste igapäevast järelevalvet riigi tasandil. Piiriüleste asutuste üle, kellel puudub liidu mõõde, peaksid teostama järelevalvet järelevalveasutuste kolleegiumid. Euroopa järelevalveasutus (väärtpaberiturg) („EVJA”) peaks järkjärgult liidu mõõtmega asutuste järelevalve üle võtma. Finantsturu osalisi ja finantsturgusid käsitlevaid eeskirju tuleks ka ühtlustada ja ühtsemalt kohaldada kogu liidus. Lisaks EVJA-le tuleks luua Euroopa järelevalveasutus (kindlustus ja tööandjapensionid) ja Euroopa järelevalveasutus (pangandus) ning Euroopa järelevalveasutus (ühiskomitee) („ühiskomitee”). Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks olema osa Euroopa finantsjärelevalvesüsteemist.
	(Ametite nimede muudatusi tuleks kohaldada kogu teksti ulatuses.)
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 a) Euroopa Kohus sedastas oma otsuses kohtuasjas C-217/04: Suurbritannia vs. Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu, et: „mitte miski EÜ asutamislepingu artikli 95 sõnastuses ei luba järeldada, et meetmed, mis ühenduse seadusandja on vastu võtnud sellele artiklile tuginedes, peavad oma adressaatide osas piirduma üksnes liikmesriikidega. Mainitud seadusandja hinnangul võib osutuda vajalikuks ühenduse asutuse loomine, mille ülesanne on aidata ühtlustamisprotsessile kaasa olukordades, kus antud sättel põhinevate õigusaktide ühetaolise rakendamise ja kohaldamise hõlbustamiseks tundub kohane võtta vastu soovituslikke täiendavaid ja raammeetmeid1”. EÜ asutamislepingu artikli 95 (nüüd, pärast Lissaboni lepingu jõustumist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114) kohaselt vastuvõetavad meetmed võivad esineda direktiivide või määruste kujul. Näiteks loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 460/20042 Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet ning ka EVJA luuakse määrusega.
	1 Otsus 2. mai 2006. aasta kohtuasjas, EKL 2006, lk I-3771, punkt 44.
	2 ELT L 77, 13.3.2004, lk 1.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Selleks et kehtestada finantsteenuste ühtlustatud tehnilised standardid ja tagada ka ühtsete eeskirjade abil võrdsed võimalused ning investorite ja tarbijate piisav kaitse kogu Euroopas, on vaja kehtestada tõhus vahend. Kuna EVJA-l on põhjalikud eriteadmised, oleks tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks töötada ühenduse õiguses kindlaksmääratud valdkondades välja tehniliste standardite kavandid, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid. Komisjon peaks kinnitama kõnealused standardite kavandid vastavalt ühenduse õigusele, et anda neile siduv õigusjõud. Tehniliste standardite kavandid peab vastu võtma komisjon. Tehniliste standardite kavandeid muudetakse, kui need näiteks ei ole kooskõlas ühenduse õigusega ega järgi proportsionaalsuse põhimõtet või kui need on vastuolus finantsteenuste siseturu aluspõhimõtetega, nagu on kajastatud finantsteenuseid käsitlevas ühenduse õigustikus. Kõnealuste standardite sujuvama ja kiirema vastuvõtmise tagamiseks tuleks kehtestada tähtaeg, mille jooksul komisjon peab tegema vastuvõtmist käsitleva otsuse.	(14) Selleks et kehtestada finantsteenuste ühtlustatud tehnilised standardid ja tagada ka ühtsete eeskirjade abil võrdsed võimalused ning investorite ja tarbijate piisav kaitse kogu liidus, on vaja kehtestada tõhus vahend. Kuna EVJA-l on põhjalikud eriteadmised, oleks tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks töötada liidu õiguses kindlaksmääratud valdkondades välja tehniliste standardite kavandid, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid. Komisjonile tuleks anda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud menetlusele volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad tehnilisi standardeid finantsteenuste valdkonnas.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Käesoleva määruse kohast tehniliste standardite väljatöötamise korda kohaldatakse ilma, et see piiraks komisjoni õigust võtta omal algatusel rakendusmeetmeid Lamfalussy struktuuri 2. tasandi komiteemenetluse raames asjakohastes ühenduse õigusaktides sätestatud korras. Tehniliste standarditega seotud küsimused ei hõlma poliitilisi otsuseid ja nende sisu on kindlaks määratud 1. tasandil vastu võetud ühenduse õigusaktidega. Kuna standardeid töötab välja EVJA, võetakse täiel määral arvesse liikmesriikide järelevalveasutuste eriteadmisi.	(15) Komisjon peaks kõnealused tehniliste standardite kavandid kinnitama, et anda neile siduv õigusjõud. Tehniliste standardite kavandeid muudetakse, kui need näiteks ei ole kooskõlas liidu õigusega, ei arvesta proportsionaalsuse põhimõtet või on vastuolus finantsteenuste siseturu aluspõhimõtetega, mis on kajastatud finantsteenuseid käsitlevas liidu õigustikus. Kõnealuste standardite sujuvama ja kiirema vastuvõtmise tagamiseks tuleks kehtestada tähtaeg, mille jooksul komisjon peab tegema otsuse nende vastuvõtmise kohta.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Valdkondades, kus tehnilisi standardeid ei kohaldata, peaks EVJA-l olema õigus esitada mittesiduvaid suuniseid ja soovitusi ühenduse õigusaktide kohaldamise kohta. Selleks et suurendada läbipaistvust ja tagada, et liikmesriikide järelevalveasutused järgiksid kõnealuseid suuniseid ja soovitusi, peaksid kõnealused asutused olema kohustatud põhjendama kõnesolevate suuniste ja soovituste täitmatajätmist.	(16) Valdkondades, kus tehnilisi standardeid ei kohaldata, peaks EVJA-l olema õigus esitada suuniseid ja soovitusi liidu õigusaktide kohaldamise kohta. Selleks et suurendada läbipaistvust ja tagada, et liikmesriikide järelevalveasutused järgiksid kõnealuseid suuniseid ja soovitusi, peaksid kõnealused asutused olema kohustatud avalikult põhjendama kõnesolevate suuniste ja soovituste täitmatajätmist, et tagada turuosaliste suhtes täielik läbipaistvus. Tehniliste standarditega hõlmamata valdkondades peaks EVJA kehtestama ja levitama parimaid tavasid.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Kui liikmesriigi ametiasutus ei järgi kõnealust soovitust, peaks komisjonil olema volitus esitada asjaomasele liikmesriigi järelevalveasutusele otsus, et tagada ühenduse õiguse järgimine, pidades silmas, et kõnealuse otsuse õigusjõule saab tugineda liikmesriikide kohtutes ja ametiasutustes ning sel puhul kohaldada asutamislepingu artiklit 226.	(19) Kui liikmesriigi ametiasutus ei järgi kõnealust soovitust EVJA kehtestatud tähtajaks, peaks EVJA esitama asjaomasele liikmesriigi järelevalveasutusele viivitamata otsuse, et tagada liidu õiguse järgimine, pidades silmas, et kõnealuse otsuse õigusjõule saab tugineda liikmesriikide kohtutes ja ametiasutustes ning sel puhul kohaldada asutamislepingu artiklit 258.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või ühenduse finantssüsteemi stabiilsust ähvardavate ohtude korral tuleb viivitamata ja kooskõlastatult võtta meetmeid ühenduse tasandil. Seepärast peaks EVJA-l olema õigus nõuda, et liikmesriikide järelevalveasutused võtaksid eriolukordades teatavaid erimeetmeid. Kuna eriolukorra kindlaks tegemisega kaasneb märkimisväärne otsustusvabadus, peaks selline õigus jääma komisjonile. Selleks et tagada tõhusate meetmete võtmine eriolukorras, kui liikmesriikide pädevad järelevalveasutused ei võta asjakohaseid meetmeid, võib EVJA viimase abinõuna võtta vastu vahetult finantsturu osalistele adresseeritavaid otsuseid valdkondades, kus nende suhtes vahetult kohaldatakse ühenduse õigust, et sedasi vähendada kriisi mõju ja taastada usaldus turgudel.	(21) Finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi stabiilsust ähvardavate ohtude korral tuleb viivitamata ja kooskõlastatult võtta meetmeid liidu tasandil. Seepärast peaks EVJA-l olema õigus nõuda, et liikmesriikide järelevalveasutused võtaksid eriolukordades teatavaid erimeetmeid. Selle, millal on eriolukord, peaks määrama Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Selleks et tagada tõhusate meetmete võtmine eriolukorras, kui liikmesriikide pädevad järelevalveasutused ei võta asjakohaseid meetmeid, võib EVJA viimase abinõuna võtta vastu vahetult finantsturu osalistele adresseeritavaid otsuseid valdkondades, kus nende suhtes vahetult kohaldatakse liidu õigust, et sedasi vähendada kriisi mõju ja taastada usaldus turgudel.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Selleks et tagada tõhus ja tulemuslik järelevalve ning eri liikmesriikide järelevalveasutuste seisukohtade arvessevõtmine, peaks EVJA-l olema õigus lahendada pädevate asutuste vahelisi erimeelsusi, sealhulgas järelevalvekolleegiumides, kusjuures EVJA sellekohased otsused oleksid siduvad. Tuleks ette näha lepitusetapp, mille jooksul pädevatel asutustel on võimalus jõuda kokkuleppele. EVJA pädevusse peaksid kuuluma erimeelsused, mis on seotud koostöö raames ette nähtud protseduuriliste kohustustega ning ühenduse õiguse tõlgendamise ja kohaldamisega järelevalvealastes otsustes. Samuti tuleb järgida valdkondlike õigusaktidega ette nähtud lepitusmehhanisme. Kui liikmesriikide pädevad järelevalveasutused ei võta asjakohaseid meetmeid, võib EVJA viimase abinõuna võtta vastu vahetult finantsturu osalistele adresseeritavaid otsuseid valdkondades, kus nende suhtes vahetult kohaldatakse ühenduse õigust.	(22) Selleks et tagada tõhus ja tulemuslik järelevalve ning eri liikmesriikide järelevalveasutuste seisukohtade arvessevõtmine, peaks EVJA-l olema õigus lahendada pädevate asutuste vahelisi erimeelsusi, sealhulgas järelevalvekolleegiumides, kusjuures EVJA sellekohased otsused oleksid siduvad. Tuleks ette näha lepitusetapp, mille jooksul pädevatel asutustel on võimalus jõuda kokkuleppele. EVJA pädevusse peaksid kuuluma erimeelsused, mis on seotud koostöö raames ette nähtud protseduuriliste kohustustega ning liidu õiguse tõlgendamise ja kohaldamisega järelevalvealastes otsustes. Samuti tuleb järgida valdkondlike õigusaktidega ette nähtud lepitusmehhanisme. Kui liikmesriikide pädevad järelevalveasutused ei võta asjakohaseid meetmeid, võib EVJA viimase abinõuna võtta vastu vahetult finantsturu osalistele adresseeritavaid otsuseid valdkondades, kus nende suhtes vahetult kohaldatakse liidu õigust. See kehtib ka järelevalvekolleegiumis esinevate erimeelsuste kohta.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 a) Kriis on toonud esile suuri puudusi olemasolevates lähenemisviisides piiriüleste finantseerimisasutuste järelevalvele, eelkõige suurimate ja keerukaimate asutuste puhul, mille pankrot võiks tekitada süsteemset kahju. Need puudused tulenevad ühelt poolt finantseerimisasutuste ja teiselt poolt järelevalveasutuste eri tegevusulatusest. Finantseerimisasutused tegutsevad piirideta turul, järelevalveasutused aga kontrollivad iga päev, kas nende jurisdiktsioon lõpeb riigipiiril.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 b) Selle ebakõla lahendamiseks kasutatav koostöömehhanism on osutunud selgelt ebapiisavaks. Nii selgub 2009. aasta märtsis avaldatud Turneri aruandest, milles öeldakse, et praegune korraldus, milles on ühendatud filiaalide avamise õigus, järelevalve asukohariigis ja üksnes riiklik hoiusekindlustus, ei ole usaldusväärne alus Euroopa piiriüleste jaepankade tulevaseks reguleerimiseks ja järelevalveks1.
	_____________ 1 lk 101.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 c) Selle probleemi lahendamiseks on vaid kaks võimalikku teed: kas anda rohkem volitusi asukohariigi järelevalveasutustele või luua tõeline alternatiivne Euroopa asutus. Turneri aruandes on ka öeldud, et parema korralduse jaoks on vaja kas rohkem volitusi riigi tasandil, mis tähendab vähem avatud ühtset turgu, või ulatuslikumat Euroopa integratsiooni.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 d) Riigi tasandi lahendus tähendab seda, et asukohariik võiks keelata kohalikel filiaalidel tegutsemast, kohustada välismaa asutusi toimima ainult tütarettevõtjate, mitte filiaalide kaudu, ning jälgida oma riigis tegutsevate pankade kapitali ja likviidsust, mis tekitaks suuremat protektsionismi.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 e (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 e) Euroopa tasandi lahendus nõuab järelevalvekolleegiumide tugevdamist piiriüleste asutuste järelevalves ja liidu mõõtmega asutuste üle järelevalve teostamise volituste järkjärgulist üleandmist Euroopa tasandi asutusele. Liidu mõõtmega finantseerimisasutuste hulka kuuluvad nii piiriüleselt kui ka oma riigi territooriumil tegutsevad asutused, mille pankrot võiks ohustada liidu ühtse finantsturu stabiilsust.
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 f (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 f) Järelevalvekolleegiumitel peaksid olema volitused määratleda järelevalve-eeskirjad, et soodustada liidu õiguse sidusat kohaldamist. EVJA-l peaks olema õigus täielikult osaleda järelevalvekolleegiumide töös, et lihtsustada teabevahetust, edendada järelevalvekolleegiumide lähendamist ja nende omavahelist järjepidevust liidu õiguse kohaldamisel. EVJA peaks liidus tegutsevate piiriüleste finantseerimisasutuste järelevalves omama juhtrolli. EVJA-l peaks ka olema siduv vahendajaroll liikmesriikide järelevalveasutuste vaheliste erimeelsuste lahendamisel.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 g (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 g) Järelevalvekolleegiumid peaksid omama tähtsat rolli selliste piiriüleste finantseerimisasutuste tõhusas, tulemuslikus ja järjepidevas järelevalves, kellel puudub liidu mõõde, kuid enamikel juhtudel esinevad erinevused liikmesriigi standardites ja tavades. Ei ole mingit mõtet lähendada põhilisi finantseeskirju, kui järelevalvetavad jäävad killustatuks. Ka Larosière’i aruandes on öeldud, et tuleb vältida eri järelevalvetavadest tingitud konkurentsimoonutusi ja regulatiivset arbitraaži, kuna see võib kahjustada finantsstabiilsust – muu hulgas ergutades finantstegevuse üleviimist nõrga järelevalvega riikidesse. Järelevalvesüsteem peab paistma õiglase ja tasakaalustatuna.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(23 a) Liidu mõõtmega finantsasutuste usaldatavusjärelevalve tuleks usaldada EVJA-le. Liikmesriikide järelevalveasutused peaksid tegutsema kui EVJA esindajad ning peaksid liidu mõõtmega piiriüleste finantseerimisasutuste järelevalve teostamisel kinni pidama EVJA juhistest.
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(23 b) Liidu mõõtmega finantseerimisasutused tuleks kindlaks määrata rahvusvaheliste standardite alusel.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Ülesannete ja kohustuse delegeerimine võib olla järelevalveasutuste võrgustiku tõhusa toimimise tagamiseks kasulik vahend, et vähendada järelevalvealaste ülesannete kattuvust ja edendada koostööd ning sellega lihtsustada järelevalvemenetlust ja vähendada finantseerimisasutuste halduskoormust. Seepärast tuleks käesoleva määrusega kehtestada sellise delegeerimise õiguslik alus. Ülesannete delegeerimise puhul täidab vastutava asutuse asemel ülesandeid teine järelevalveasutus, samas kui järelevalvealaste otsustega seotud vastutus jääb delegeeriva asutuse kanda. Kohustuste delegeerimise korral on volitatud asutusel kohustus võtta teise riikliku järelevalveasutuse nimel vastu otsuseid teatavates järelevalvealastes küsimustes. Delegeerimisel tuleb juhinduda põhimõttest, mille kohaselt antakse järelvalvepädevus järelevalveasutusele, kellel on parimad tingimused kõnealuses küsimuses meetmete võtmiseks. Kohustuste ümberjaotamine on asjakohane näiteks mastaabi- või mitmekülgsussäästu saavutamiseks, kontsernide ühtse järelevalve tagamiseks ja tehniliste eriteadmiste optimaalseks kasutamiseks liikmesriikide järelevalveasutuste vahel. Asjakohaste ühenduse õigusaktidega võib veelgi täpsustada kokkulepetel põhineva kohustuste ümberjaotamise põhimõtteid. EVJA lihtsustab mis tahes sobival viisil delegeerimiskokkulepete sõlmimist liikmesriikide järelevalveasutuste vahel. EVJA-t tuleks eelnevalt teavitada kavandatavatest delegeerimiskokkulepetest, et EVJA saaks vajaduse korral esitada selle kohta oma arvamuse. Selliste kokkulepete avaldamine tuleks tsentraliseerida, et tagada õigeaegne, läbipaistev ja kergesti juurdepääsetav teave kõigile asjaomastele isikutele.	(24) Ülesannete ja kohustuse delegeerimine võib olla järelevalveasutuste võrgustiku tõhusa toimimise tagamiseks kasulik vahend, et vähendada järelevalvealaste ülesannete kattuvust ja edendada koostööd ning sellega lihtsustada järelevalvemenetlust ja vähendada finantseerimisasutuste halduskoormust. Seepärast tuleks käesoleva määrusega kehtestada sellise delegeerimise õiguslik alus. Ülesannete delegeerimise puhul täidab vastutava asutuse asemel ülesandeid teine järelevalveasutus, samas kui järelevalvealaste otsustega seotud vastutus jääb delegeeriva asutuse kanda. Kohustuste delegeerimise korral on volitatud asutusel võimalik võtta EVJA või teise riikliku järelevalveasutuse nimel vastu otsuseid teatavates järelevalvealastes küsimustes. Delegeerimisel tuleb juhinduda põhimõttest, mille kohaselt antakse järelvalvepädevus järelevalveasutusele, kellel on parimad tingimused kõnealuses küsimuses meetmete võtmiseks. Kohustuste ümberjaotamine on asjakohane näiteks mastaabi- või mitmekülgsussäästu saavutamiseks, kontsernide ühtse järelevalve tagamiseks ja tehniliste eriteadmiste optimaalseks kasutamiseks liikmesriikide järelevalveasutuste vahel. Asjakohaste liidu õigusaktidega võib veelgi täpsustada kokkulepetel põhineva kohustuste ümberjaotamise põhimõtteid. EVJA lihtsustab mis tahes sobival viisil delegeerimiskokkulepete sõlmimist liikmesriikide järelevalveasutuste vahel. EVJA-t tuleks eelnevalt teavitada kavandatavatest delegeerimiskokkulepetest, et EVJA saaks vajaduse korral esitada selle kohta oma arvamuse. Selliste kokkulepete avaldamine tuleks tsentraliseerida, et tagada õigeaegne, läbipaistev ja kergesti juurdepääsetav teave kõigile asjaomastele isikutele. EVJA peaks tegema kindlaks ja levitama parimaid delegeerimist ja delegeerimiskokkuleppeid puudutavaid tavasid.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 26
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26) Vastastikused eksperdihinnangud on tõhus ja tulemuslik vahend järelevalveasutuste võrgustiku sidususe edendamisel. Seepärast peaks EVJA selliste vastastikuste eksperdihinnangute tarbeks välja töötama metoodikaraamistiku ja viima kõnealuseid hindamisi läbi korrapäraselt. Vastastikustes eksperdihinnangutes ei tuleks keskenduda ainult järelevalvetavade lähendamisele, vaid samuti järelevalveasutuste suutlikkusele tagada kõrgekvaliteedilised järelevalvetulemused ning pädevate asutuste sõltumatuse hindamisele.	(26) Vastastikused eksperdihinnangud on tõhus ja tulemuslik vahend järelevalveasutuste võrgustiku sidususe edendamisel. Seepärast peaks EVJA selliste vastastikuste eksperdihinnangute tarbeks välja töötama metoodikaraamistiku ja viima kõnealuseid hindamisi läbi korrapäraselt. Vastastikustes eksperdihinnangutes ei tuleks keskenduda ainult järelevalvetavade lähendamisele, vaid samuti järelevalveasutuste suutlikkusele tagada kõrgekvaliteedilised järelevalvetulemused ning pädevate asutuste sõltumatuse hindamisele. Vastastikuste eksperthinnangute tulemused tuleks avalikustada, samuti tuleks välja selgitada ja avalikustada parimad tavad.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 29
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Võttes arvesse finantsteenuste üleilmastumist ja rahvusvaheliste standardite üha suuremat tähtsust, peaks EVJA edendama dialoogi ja koostööd kolmandate riikide järelevalveasutustega. EVJA võtab suhetes kolmandate riikide asutustega ja rahvusvahelistel foorumitel täielikult arvesse Euroopa institutsioonide praeguseid ülesandeid ja pädevust.	(29) Võttes arvesse finantsteenuste üleilmastumist ja rahvusvaheliste standardite üha suuremat tähtsust, peaks EVJA esindama liitu dialoogis ja koostöös kolmandate riikide järelevalveasutustega.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Vajaduse korral peaks EVJA konsulteerima huvitatud isikutega tehniliste standardite, suuniste ja soovituste küsimustes ja võimaldama neil esitada märkusi kavandatud meetmete kohta. Tõhususe tagamiseks tuleks luua väärtpaberituru sidusrühmade kogu, kuhu kuuluksid võrdsel määral ühenduse finantsturu osalised (sealhulgas asjakohased institutsionaalsed investorid ja muud finantseerimisasutused, kes ise kasutavad finantsteenuseid), nende töötajad ning tarbijad ja muud finantsteenuseid kasutavad jaekliendid, sealhulgas VKEd. Väärtpaberituru sidusrühmade kogu peaks aktiivselt suhtlema finantsteenuste valdkonnas komisjoni või ühenduse õigusaktidega ettenähtud muude kasutajarühmadega.	(33) EVJA peaks konsulteerima huvitatud isikutega tehniliste standardite, suuniste ja soovituste küsimustes ja võimaldama neil esitada märkusi kavandatud meetmete kohta. EVJA peaks enne tehniliste standardite kavandite ning suuniste ja soovituste vastuvõtmist tegema mõju-uuringu. Tõhususe tagamiseks tuleks luua väärtpaberituru sidusrühmade kogu, kuhu kuuluksid võrdsel määral liidu finantsturu osalised (sealhulgas asjakohased institutsionaalsed investorid ja muud finantseerimisasutused, kes ise kasutavad finantsteenuseid), nende töötajad, tarbijad ning teadlased ja muud finantsteenuseid kasutavad jaekliendid, sealhulgas VKEd. Väärtpaberituru sidusrühmade kogu peaks aktiivselt suhtlema finantsteenuste valdkonnas komisjoni või liidu õigusaktidega ettenähtud muude kasutajarühmadega.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 34 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(34 a) Piiramata liikmesriikide konkreetseid kohustusi kriisi olukorras, on selge, et kui liikmesriik otsustab kohaldada kaitseklauslit, tuleks Euroopa Parlamenti sellest teavitada üheaegselt EVJA, nõukogu ja komisjoniga. Ka peaks liikmesriik põhjendama, miks ta kaitseklauslit kohaldab. EVJA peaks koos komisjoniga otsustama, millised peaksid olema edasised sammud.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 38
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) EVJA-t esindab täiskohaga eesistuja, kelle valib järelevalvenõukogu avaliku konkursi raames. EVJA igapäevast tegevust juhib tegevdirektor, kes võib osaleda järelevalvenõukogu ja juhatuse koosolekutel hääleõiguseta.	(38) EVJA-t esindab täiskohaga eesistuja, kelle valib Euroopa Parlament pärast komisjoni korraldatud avalikku konkurssi komisjoni koostatud nimekirjade alusel. EVJA igapäevast tegevust juhib tegevdirektor, kes võib osaleda järelevalvenõukogu ja juhatuse koosolekutel hääleõiguseta.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 39
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Selleks et tagada Euroopa järelevalveasutuste tegevuse valdkonnaülene kooskõla, peaksid kõnealused järelevalveasutused tegema tihedat koostööd Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee raames ja jõudma võimaluse korral ühistele seisukohtadele. Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee peaks üle võtma kõik finantskonglomeraatide ühiskomitee ülesanded. Vajaduse korral peaksid Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse või Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse pädevusvaldkonda kuuluvad õigusaktid võtma samaaegselt vastu ka asjaomased Euroopa järelevalveasutused.	(39) Selleks et tagada Euroopa järelevalveasutuste tegevuse valdkonnaülene kooskõla, peaksid kõnealused järelevalveasutused tegema tihedat koostööd Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee kaudu ja jõudma võimaluse korral ühistele seisukohtadele. Ühiskomitee peaks kooskõlastama kolme Euroopa järelevalveasutuse ülesandeid finantskonglomeraatidega seoses. Vajaduse korral peaksid Euroopa järelevalveasutuse (pangandus) või Euroopa järelevalveasutuse (Euroopa kindlustus- ja tööandjapensionid) pädevusvaldkonda kuuluvad õigusaktid võtma samaaegselt vastu ka asjaomased Euroopa järelevalveasutused. Ühiskomiteed peaks 12-kuise rotatsiooni korras juhatama kolme Euroopa järelevalveasutuse eesistujad. Ühiskomitee eesistuja peaks olema Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu aseesimees. Ühiskomiteel peaks olema alaline sekretariaat, milles töötaksid lähetuse korras kolme Euroopa järelevalveasutust töötajad, et võimaldada mitteametlikku teabevahetust ja ühise maailmavaate tekkimist kolmes Euroopa järelevalveasutuses.
Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. EVJA tegutseb järgmiste õigusaktide reguleerimisala piires: direktiiv 97/9/EÜ, direktiiv 98/26/EÜ, direktiiv 2001/34/EÜ, direktiiv 2002/47/EÜ, direktiiv 2002/87/EÜ, direktiiv 2003/6/EÜ, direktiiv 2003/71/EÜ, direktiiv 2004/25/EÜ, direktiiv 2004/39/EÜ, direktiiv 2004/109/EÜ, direktiiv 2005/60/EÜ, direktiiv 2009/65/EÜ, direktiiv 2002/65/EÜ, direktiiv 2006/49/EÜ (ilma, et see piiraks Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse pädevust usaldatavusjärelevalve valdkonnas), direktiiv … [alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid käsitlev tulevane direktiiv], määrus …[reitinguagentuure käsitlev tulevane määrus], sh kõik komisjoni direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad kõnealustel õigusaktidel, ning kõik tulevased õigusaktid, millega antakse EVJA-le ülesandeid.	2. EVJA tegutseb järgmiste õigusaktide reguleerimisala piires: käesolev määrus ja direktiiv 97/9/EÜ, direktiiv 98/26/EÜ, direktiiv 2001/34/EÜ, direktiiv 2002/47/EÜ, direktiiv 2002/87/EÜ, direktiiv 2003/6/EÜ, direktiiv 2003/71/EÜ, direktiiv 2004/25/EÜ, direktiiv 2004/39/EÜ, direktiiv 2004/109/EÜ, direktiiv 2005/60/EÜ, direktiiv 2009/65/EÜ, direktiiv 2002/65/EÜ, direktiiv 2006/49/EÜ (ilma, et see piiraks Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse pädevust usaldatavusjärelevalve valdkonnas), direktiiv … [alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid käsitlev tulevane direktiiv], määrus …[reitinguagentuure käsitlev tulevane määrus], sh kõik komisjoni direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad kõnealustel õigusaktidel, ning kõik tulevased liidu õigusaktid, millega antakse EVJA-le ülesandeid.
Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. EVJA toimingud hõlmavad ka lõikes 2 osutatud õigusaktides käsitletud tegevusvaldkondi, sealhulgas aktsionäride õiguste, ettevõtete üldjuhtimise, auditeerimise ja finantsaruandlusega seotud küsimusi, eeldusel et sellised EVJA toimingud on vajalikud selleks, et tagada lõikes 2 osutatud õigusaktide tõhus ja ühtne kohaldamine. EVJA tarvitab samuti asjakohaseid meetmeid ülevõtmispakkumiste, kliiringu ja arvelduse, väärtpaberistamise, lühikeseks müügi ning tuletisinstrumentidega, sh nende standardimisega seotud küsimuste kontekstis.
Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. EVJA kuulub Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi, mis tegutseb järelevalveasutuste võrgustikuna artiklis 39 täpsustatud korras.	välja jäetud
Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus teeb käesoleva määruse artikli 21 kohaselt koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga.	välja jäetud
Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 1a
	Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem
	1. EVJA on osa Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemist, mille põhieesmärk on tagada, et finantssektori suhtes kohaldatavaid eeskirju rakendatakse nõuete järgi, selleks et säilitada finantsstabiilsus ja seeläbi tagada usaldus finantssüsteemi suhtes tervikuna ning piisav kaitse finantsteenuste kasutajatele.
	2. Euroopa Finantsjärelevalveasutuste süsteemi kuuluvad:
	a) määrusega (EL) nr.../... loodud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu [ESRB];
	b) määrusega (EL) nr.../... loodud Euroopa järelevalveasutus (pangandus) [EBA];
	c) Euroopa järelevalveasutus (kindlustus- ja tööandjapensionid), mis on loodud määrusega (EÜ) nr …/…[EIOPA];
	d) EVJA;
	e) artiklis 40 sätestatud Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee;
	f) määruse (EL) nr.../... [Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus] artikli 1 lõikes 2, määruses (EL) nr …/2009 [Euroopa Kindlustus-ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus] ja määruses (EL) nr …/… [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus] osutatud liikmesriikide asutused;
	g) komisjon artiklites 7 ja 9 osutatud ülesannete elluviimiseks.
	3. EVJA teeb korrapärast ja tihedat koostööd, tagab sektoritevahelise töö järjepidevuse ning jõuab artiklis 40 osutatud Euroopa järelevalveasutuse (ühiskomitee) kaudu ühisseisukohtadele finantskonglomeraatide ja muude sektoritevaheliste küsimuste järelevalve osas nii Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kui ka Euroopa järelevalveasutuse (kindlustus- ja tööandjapensionid) ja Euroopa järelevalveasutusega (väärtpaberiturud).
	4. Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi osalised teevad omavahel täielikus vastastikuses austuses usalduslikku koostööd, kooskõlas siira koostöö põhimõttega, vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 4 lõikele 3, tagades eelkõige, et nende vahel toimub asjakohane ja usaldusväärne teabevahetus.
	5. Ainult Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi kuuluvatel järelevalveasutustel on õigus teha liidus toimivate finantsasutuste üle järelevalvet.
Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) tagada ühenduse õigusaktide ühtne kohaldamine, edendades eelkõige ühtset järelevalvekultuuri, tagades artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide ühtse, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, vältides regulatiivset arbitraaži, vahendades ja lahendades pädevate asutuste vahelisi erimeelsusi, edendades järelevalvekolleegiumide ühtset toimimist ning võttes meetmeid eriolukordades;	b) tagada standardite ja õigusaktide ühtne kohaldamine, edendades eelkõige ühtset järelevalvekultuuri, tagades käesoleva määruse ja artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide ühtse, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, vältides regulatiivset arbitraaži, vahendades ja lahendades pädevate asutuste vahelisi erimeelsusi, tagades liidu mõõtmega finantseerimisasutuste tulemusliku ja järjepideva järelevalve ning järelevalvekolleegiumide ühtse toimimise ning võttes muu hulgas meetmeid eriolukordades;
Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. EVJA võib välja töötada tehnilisi standardeid artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides konkreetselt sätestatud valdkondades. EVJA esitab standardite kavandid komisonile kinnitamiseks.	1. EVJA võib välja töötada tehnilisi standardeid, et täiendada, uuendada ja muuta artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide vähemtähtsaid osi. Need tehnilised standardid ei hõlma strateegilisi otsuseid ja nende sisu on piiratud õigusaktidega, millel nad põhinevad.
Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Enne kõnealuste standardite kavandite esitamist komisjonile, viib EVJA vajaduse korral läbi asjakohase avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu.	Enne tehniliste standardite kavandite vastuvõtmist viib EVJA läbi asjakohase avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu. EVJA küsib ka väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamust või nõu.
Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	EVJA esitab oma tehniliste standardite kavandid heakskiitmiseks komisjonile ning edastab need samal ajal ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon otsustab kolme kuu jooksul pärast standardite kavandite kättesaamist, kas kõnealused kavandid kinnitada või mitte. Komisjon võib kõnealust ajavahemikku pikendada ühe kuu võrra. Komisjon võib standardite kavandid kinnitada osaliselt või muudatustega, kui see on ühenduse huvides.	Komisjon otsustab kolme kuu jooksul pärast tehniliste standardite kavandite kättesaamist, kas kõnealused kavandid kinnitada, tagasi lükata või neid muuta. Komisjon võib kõnealust ajavahemikku pikendada ühe kuu võrra. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu oma otsusest ning põhjendab seda.
Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui komisjon jätab standardid kinnitamata või teeb seda osaliselt või muudatustega, põhjendab ta seda EVJA-le.	välja jäetud
Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon võtab standardid vastu määruse või otsusega ja avaldab need Euroopa Liidu Teatajas.	2. Komisjon võtab tehnilised standardid vastu määruste või otsuste kujul, vastavalt artiklitele 7 a–7 d.
Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 7 a
	Tehniliste standardite vastuvõtmise volituste rakendamine
	1. Õigus võtta vastu artiklis 7 nimetatud tehnilisi standardeid delegeeritud õigusaktide kujul antakse komisjonile määramata ajaks.
	2. Kohe kui komisjon on tehnilise standardi vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
	3. Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu tehnilisi standardeid kohaldatakse artiklites 7 b – 7 d sätestatud tingimusi.
	4. Artikli 35 lõikes 2 osutatud eesistuja aruandes teavitab EVJA Euroopa Parlamenti ja nõukogu heakskiidetud tehnilistest standarditest ning sellest, millised liikmesriikide asutused ei ole nendest kinni pidanud.
Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 7 b
	Tehniliste standardite vastuvõtmise volituste tagasivõtmine
	1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 7 nimetatud tehniliste standardite vastuvõtmise volituste delegeerimise tagasi võtta.
	2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volitused tuleks tagasi võtta, püüab sellest teisele institutsioonile ja komisjonile teatada mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades tehnilised standardid, mis tuleks tagasi võtta, ja esitades tagasivõtmise põhjused.
	3. Tagasivõtmise otsuses nimetatakse tagasivõtmise põhjused ja lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või selles täpsustatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud tehniliste standardite kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 7 c
	Tehniliste standardite suhtes vastuväidete esitamine
	1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad tehnilise standardi suhtes vastuväiteid esitada nelja kuu jooksul alates standardi teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.
	2. Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu tehnilise standardi suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse tehnilise standard Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub selles sätestatud kuupäeval.
	Enne nimetatud ajavahemiku lõppu ning erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu komisjoni teavitada, et nad ei kavatse tehnilise standardi kohta vastuväiteid esitada. Sellistel juhtudel avaldatakse tehniline standard Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub seal nimetatud kuupäeval.
	3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu on tehnilise standardi vastu, siis see ei jõustu. Institutsioon, kes tehnilise standardi suhtes vastuväiteid esitab, peab neid ka põhjendama.
Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 7 d
	Tehniliste standardite kavandite heakskiitmata jätmine või muutmine
	1. Kui komisjon tehnilise standardi kavandit heaks ei kiida või seda muudab, teavitab ta sellest EVJA-t, Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning põhjendab oma otsust.
	2. Euroopa Parlament või nõukogu võivad kutsuda ühe kuu jooksul vastutava voliniku ja EVJA eesistuja ad hoc koosolekule, et nad saaksid esitada oma eriarvamused.
Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	EVJA korraldab suuniste ja soovituste üle avalikke konsulteerimisi üldsusega ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu. EVJA küsib artiklis 22 osundatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu nõu või arvamust.
Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu määrus Lõige 8 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Pädevad asutused võtavad mis tahes meetmeid, et kõnealuseid suuniseid ja soovitusi järgida.	Iga pädev asutus otsustab kahe kuu jooksul alates suunise või soovituse avaldamisest, kas ta kavatseb seda suunist või soovitust järgida. Kui ta neid järgida ei kavatse, teavitab ta sellest EVJA-t ning nimetab põhjused. EVJA avaldab need põhjused.
Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõik 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	EVJA teavitab artikli 32 lõikes 6 osutatud tegevust käsitlevas aruandes Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni välja antud suunistest ja soovitustest ning sellest, milline liikmesriigi asutus ei ole neid järginud, ning kirjeldab, kuidas EVJA kavatseb tagada, et nad tema soovitusi ja suuniseid edaspidi järgivad. EVJA esitab sama teabe ka peamiste suuremate finantsasutuste kohta.
Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõik 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui pädev asutus kõnealuseid suuniseid ja soovitusi ei kohalda, põhjendab ta seda EVJA-le.	välja jäetud
Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui pädev asutus ei ole nõuetekohaselt kohaldanud artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusakte, jättes eelkõige tagamata, et finantsturu osaline täidab kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid, võib EVJA rakendada käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 6 sätestatud volitusi.	1. Kui pädev asutus ei ole nõuetekohaselt kohaldanud artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusakte, sealhulgas artikli 7 kohaselt kehtestatud tehnilisi standardeid, jättes eelkõige tagamata, et finantsturu osaline täidab kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid, võib EVJA rakendada käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 6 sätestatud volitusi.
Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. EVJA võib ühe või mitme pädeva asutuse või komisjoni taotlusel või omal algatusel pärast asjaomase pädeva asutuse teavitamist uurida ühenduse õiguse võimalikku ebaõiget kohaldamist.	2. EVJA võib ühe või mitme pädeva asutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni või väärtpaberituru sidusrühmade kogu taotlusel või omal algatusel pärast asjaomase pädeva asutuse teavitamist uurida liidu õiguse väidetavat rikkumist või kohaldamata jätmist.
Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 4 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kui pädev asutus ole taganud ühenduse õiguse järgimist ühe kuu jooksul alates EVJA soovituse kättesaamisest, võib komisjon EVJA esitatud teabe alusel või omal algatusel teha otsuse, mille kohaselt nõutakse pädevalt asutuselt ühenduse õiguse järgimiseks vajalike meetmete võtmist.	4. Kui pädev asutus ole taganud liidu õiguse järgimist käesoleva artikli lõike 3 teises lõigus sätestatud 10 tööpäeva jooksul, teeb EVJA otsuse, mille kohaselt nõutakse pädevalt asutuselt liidu õiguse järgimiseks vajalike meetmete võtmist.
Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 4 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon teeb sellise otsuse hiljemalt kolme kuu jooksul alates soovituse vastuvõtmisest. Komisjon võib kõnealust ajavahemikku pikendada ühe kuu võrra.	EVJA teeb sellise otsuse hiljemalt ühe kuu jooksul alates soovituse vastuvõtmisest.
Muudatusettepanek  51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 4 – lõik 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon tagab otsuse adressaatidele õiguse anda selgitusi.	EVJA tagab otsuse adressaatidele õiguse anda selgitusi.
Muudatusettepanek  52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 4 – lõik 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EVJA ja pädevad asutused esitavad komisjonile kogu vajaliku teabe.	Pädevad asutused esitavad EVJA-le kogu vajaliku teabe.
Muudatusettepanek  53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Pädev asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates lõikes 4 osutatud otsuse kättesaamisest komisjoni ja EVJA-t meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta komisjoni otsuse rakendamiseks.	5. Pädev asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates lõikes 4 osutatud otsuse kättesaamisest komisjoni ja EVJA-t meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta EVJA otsuse rakendamiseks.
Muudatusettepanek  54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 6 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Kui pädev asutus ei järgi käesoleva artikli lõikes 4 osutatud otsust kõnealuses lõikes kindlaks määratud ajavahemiku jooksul ja kui tuleb õigeaegselt võtta meetmeid selle tagamiseks, et pädev asutus järgiks ühenduse õigust, et sellega säilitada või taastada võrdsed konkurentsitingimused turul või tagada finantssüsteemi nõuetekohane toimimine ja terviklikkus, võib EVJA, ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 226 kohaseid komisjoni volitusi, võtta juhul, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide asjakohaseid nõudeid kohaldatakse vahetult finantsturu osaliste suhtes, vastu finantsturu osalistele adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mida on vaja ühenduse õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamist.	6. Kui pädev asutus ei järgi käesoleva artikli lõikes 4 osutatud otsust kõnealuses lõikes kindlaks määratud ajavahemiku jooksul ja kui tuleb õigeaegselt võtta meetmeid selle tagamiseks, et pädev asutus järgiks ühenduse õigust, et sellega säilitada või taastada võrdsed konkurentsitingimused turul või tagada finantssüsteemi nõuetekohane toimimine ja terviklikkus, võtab EVJA, ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaselt vastu finantsturu osalistele adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mida on vaja liidu õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamist.
Muudatusettepanek  55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 6 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EVJA otsus on kooskõlas lõike 4 kohaselt komisjoni vastuvõetud otsusega.	EVJA otsus on kooskõlas lõike 4 kohaselt vastuvõetud otsusega.
Muudatusettepanek  56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7 a. EVJA märgib artikli 32 lõikes 6 nimetatud aruandes, millised liikmesriikide asutused ja finantseerimisasutused ei ole lõigetes 4 ja 6 osutatud otsuseid järginud.
Muudatusettepanek  57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ebasoodsate arengute korral, mis võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või ühenduse kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust, võib komisjon omal algatusel või EVJA, nõukogu või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotlusel võtta vastu otsuse, mis adresseeritakse EVJA-le ja millega määratakse kindlaks eriolukorra olemasolu käesoleva määruse tähenduses.	1. Ebasoodsate arengute korral, mis võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust, võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu omal algatusel või EVJA, nõukogu, Euroopa Parlamendi või komisjoni taotlusel teha hoiatuse, milles kuulutatakse välja eriolukorra olemasolu, et EVJA saaks ilma edasiste nõueteta võtta vastu lõikes 3 osutatud üksikotsused.
Muudatusettepanek  58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Hoiatuse tegemisega üheaegselt teavitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja EVJA-t.
Muudatusettepanek  59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui komisjon võtab vastu lõike 1 kohase otsuse, võib EVJA teha üksikotsuse, mille kohaselt võtavad pädevad asutused kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega vajalikke meetmeid, et tegeleda riskidega, mis on seotud finantsturgude nõuetekohasele toimimise või terviklikkusega või kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsusega, tagades et finantsturu osalised ja pädevad asutused täidaksid kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid.	2. Kui lõike 1 kohaselt on kuulutatud välja eriolukord, teeb EVJA üksikotsused, mis on vajalikud tagamaks, et pädevad asutused võtavad kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega vajalikke meetmeid, et tegeleda riskidega, mis on seotud finantsturgude nõuetekohase toimimise või terviklikkusega või kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsusega, tagades, et finantsturu osalised ja pädevad asutused täidaksid kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid.
Muudatusettepanek  60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui pädev asutus ei järgi käesoleva artikli lõikes 2 osutatud otsust kõnealuses lõikes kindlaks määratud ajavahemiku jooksul, võib EVJA, ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 226 kohaseid komisjoni volitusi, võtta juhul, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide asjakohaseid nõudeid kohaldatakse vahetult finantsturu osaliste suhtes, vastu finantsturu osalistele adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mida on vaja ühenduse õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamist.	3. Kui pädev asutus ei järgi käesoleva artikli lõikes 2 osutatud otsust kõnealuses lõikes kindlaks määratud ajavahemiku jooksul, võtab EVJA, ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides sätestatud asjakohaste nõuete kohaselt vastu finantsturu osalistele adresseeritavad üksikotsused, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mida on vaja ühenduse õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamist.
Muudatusettepanek  61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vaatab lõikes 1 nimetatud otsuse läbi omal algatusel või EVJA, Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel.
Muudatusettepanek  62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 b. EVJA esitab artikli 32 lõikes 6 nimetatud aruandes riikide asutustele ja finantseerimisasutustele adresseeritud lõike 3 ja 4 kohased üksikotsused.
Muudatusettepanek  63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui pädev asutus ei ole nõus selliste meetmete menetluse või sisuga, mida teine pädev asutus võtab valdkonnas, mille puhul on artikli1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaselt vaja rohkem kui ühe liikmesriigi pädevate asutuste vahelist koostööd, koordineerimist või ühisotsuste vastuvõtmist, või selliste meetmete võtmatajätmisega, võib EVJA, ilma et see piiraks artiklis 9 sätestatud volitusi, ühe või mitme asjaomase pädeva asutuse taotlusel aidata pädevatel asutustel jõuda kokkuleppele lõikes 2 osutatud korras.	1. Kui pädev asutus ei ole nõus selliste meetmete menetluse või sisuga, mida teine pädev asutus võtab valdkonnas, mille puhul on artikli1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaselt vaja rohkem kui ühe liikmesriigi pädevate asutuste vahelist koostööd, koordineerimist või ühisotsuste vastuvõtmist, või selliste meetmete võtmatajätmisega, võtab EVJA, ilma et see piiraks artiklis 9 sätestatud volitusi, omal algatusel või ühe või mitme asjaomase pädeva asutuse taotlusel juhtrolli, et aidata pädevatel asutustel jõuda kokkuleppele lõigetes 2 kuni 4 osutatud korras.
Muudatusettepanek  64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. EVJA kehtestab pädevate asutuste vahelise lepitusmenetluse tähtaja, võttes arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides kindlaks määratud mis tahes asjakohaseid tähtaegu ning vaidlusaluse küsimuse keerukust ja kiireloomulisust.	2. EVJA kehtestab pädevate asutuste vahelise lepitusmenetluse tähtaja, võttes arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides kindlaks määratud mis tahes asjakohaseid tähtaegu ning vaidlusaluse küsimuse keerukust ja kiireloomulisust. Selles etapis toimib EVJA vahendajana.
Muudatusettepanek  65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui lepitusetapi lõpuks ei ole asjaomased pädevad asutused jõudnud kokkuleppele, võib EVJA teha otsuse, mille kohaselt peavad kõnealused asutused võtma teatavaid meetmeid või loobuma meetmete võtmisest, et lahendada küsimus kooskõlas ühenduse õigusega.	3. Kui lepitusetapi lõpuks ei ole asjaomased pädevad asutused jõudnud kokkuleppele, teeb EVJA artikli 29 lõike 1 teises lõigus sätestatud korras asjaomaste pädevate asutuste jaoks vaidluse lahendamiseks siduva otsuse, mille kohaselt peavad kõnealused asutused võtma teatavaid meetmeid, et tagada kooskõla liidu õigusega.
Muudatusettepanek  66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kui pädev asutus ei järgi EVJA vastu võetud otsust ja seetõttu ei suuda tagada, et finantsturu osaline täidaks artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega tema suhtes vahetult kohaldatavaid nõudeid, võib EVJA, ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 226 kohaseid komisjoni volitusi, võtta vastu finantsturu osalistele adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mida on vaja ühenduse õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamist.	4. Kui pädev asutus ei järgi EVJA vastu võetud otsust ja seetõttu ei suuda tagada, et finantsturu osaline täidaks artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega tema suhtes vahetult kohaldatavaid nõudeid, võtab EVJA, ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, vastu finantsturu osalistele adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mida on vaja liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamist.
Muudatusettepanek  67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Olenemata asjaolust, kas liikmesriikide järelevalveasutused on samas küsimuses võtnud varem vastu muid otsuseid, kohaldatakse lõike 4 kohaselt vastu võetud otsuseid.
	Meetmed, mida liikmesriikide järelevalveasutused võtavad seoses lõigete 3 või 4 kohaste otsuste asjaoludega, peavad olema kooskõlas kõnealuste otsustega.
Muudatusettepanek  68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 b. EVJA toob artikli 32 lõikes 6 nimetatud aruandes välja pädevate asutuste vahelised erimeelsused, saavutatud kokkulepped ja erimeelsuste lahendamiseks tehtud otsuse.
Muudatusettepanek  69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 11a
	Pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste lahendamine valdkonnaülesel tasandil
	Ühiskomitee lahendab vastavalt artiklis 11 osutatud korrale erimeelsusi, mis võivad tekkida artikli 42 kohaselt tegutsevate pädevate asutuste vahel.
Muudatusettepanek  70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. EVJA aitab edendada järelevalvekolleegiumide tõhusat ja järjepidevat toimimist ning ühenduse õigusaktide ühtset kohaldamist kõigis kolleegiumides.	1. EVJA aitab edendada ja jälgida direktiivis 2006/48/EÜ osutatud järelevalvekolleegiumide tõhusat, tulemuslikku ja järjepidevat toimimist ning liidu õiguse ühtset kohaldamist kõigis kolleegiumides.
Muudatusettepanek  71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Vajaduse korral osaleb EVJA järelevalvekolleegiumides vaatlejana. Sellise osalemise korral käsitatakse EVJA-t pädeva asutusena asjakohase õigusakti tähenduses ja taotluse korral esitatakse talle kogu asjakohane teave, mida jagatakse kõigi järelevalvekolleegiumi liikmete vahel.	2. Vajaduse korral osaleb EVJA järelevalvekolleegiumides. Sellise osalemise korral käsitatakse EVJA-t pädeva asutusena asjakohase õigusakti tähenduses ja taotluse korral esitatakse talle kogu asjakohane teave, mida jagatakse kõigi järelevalvekolleegiumi liikmete vahel.
Muudatusettepanek  72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. EVJA võib anda välja artiklite 7 ja 8 kohaselt vastu võetud tehnilisi standardeid, suuniseid ja soovitusi, et ühtlustada järelevalvealaseid toiminguid ja parimaid tavasid, mis on vastu võetud järelevalvekolleegiumide poolt.
Muudatusettepanek  73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 b. Õiguslikult siduv vahendajaroll peaks võimaldama uutel järelevalveasutustel lahendada liikmesriikide järelevalveasutuste vahelisi vaidlusi artiklis 11 sätestatud menetlust järgides. Kui ei ole võimalik saavutada kokkulepet piiriülese asutuse järelevalveasutuste vahel, tuleks anda EVJA-le õigus teha järelevalvealaseid otsuseid, mida kohaldatakse vahetult asjaomase asutuse suhtes.
Muudatusettepanek  74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 12a
	Liidu mõõtmega finantsasutuste järelevalve
	1. Selleks et tagada samade järelevalveeeskirjade kohaldamine kogu Euroopa Liidus, teevad riikide asutused liidu mõõtmega finantsasutuste usaldatavusjärelevalvet, tegutsedes EVJA esindajatena ja EVJA juhiseid järgides.
	2. EVJA esitab oma järelevalve eeskirjade kavandid komisjonile ning samal ajal ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komisjon kiidab järelevalve eeskirjade kavandid heaks vastavalt artiklis 7 või 8 sätestatud menetlusele.
	3. Olulised liidu mõõtmega finantsasutused määratakse kindlaks vastavalt artikli 29 lõikes 1 sätestatud menetlusele vastu võetud järelevalvenõukogu otsuses. Selliste finantsasutuste kindlaksmääramise kriteeriumides arvestatakse finantsstabiilsuse nõukogu, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Rahvusvaheliste Arvelduste Panga sätestatud kriteeriume.
	4. EVJA töötab koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga välja teabevormi olulistele asutustele, et tagada nende süsteemiriski usaldusväärne juhtimine.
	5. Liidu mõõtmega finantsasutuste kaasvastutuse tagamiseks, Euroopa hoiustajate huvide kaitsmiseks ja süsteemse finantskriisi korral maksumaksjatele tekkivate kulude vähendamiseks luuakse Euroopa finantskaitsefond (fond). Fond osaleb liidu finantsasutuste abistamisel selliste probleemide lahendamisel, mis tõenäoliselt ohustavad liidu ühtse finantsturu stabiilsust. Fondi rahastatakse kõnealuste asutuste osamaksetest. Iga finantsasutuse osamaks arvestatakse head juhtimist stimuleerivate kriteeriumide alusel. Kõnealused osamaksed asendavad samalaadsetesse siseriiklikesse fondidesse tehtavaid osamakseid.
	6. Kui pankade osamaksetest saadud vahenditest kriisi lahendamiseks ei piisa, võib fond suurendada oma vahendeid võlakirjade emiteerimise teel. Liikmesriigid võivad erandjuhtudel hõlbustada fondi võlakirjaemissioone tagatiste abil ja tasu eest, mis kajastab õigesti eeldatavat riski. Kõnealuste tagatiste andmise jaotavad liikmesriigid omavahel kooskõlas lõikes 7 sätestatud kriteeriumitega.
	7. Kui äärmuslikel erandjuhtudel ja süsteemse kriisi tingimustes üks või mitu asutust hätta satuvad ning olemasolevatest vahenditest ei piisa, tegelevad sellest mõjutatud liikmesriigid kõnealuse koormusega vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud praegu kehtivas, muudetud vastastikuse mõistmise memorandumis. Koormuse jagamise kokkulepped võivad tugineda ühele järgmistest kriteeriumidest või nende kombinatsioonile: asutuse hoiused; asutuse varad (kas bilansilises väärtuses, turuväärtuses või riskiga kaalutud väärtuses); asutuse tuluvood; või osa asutuse maksesüsteemi voogudest.
	8. Liidu finantsasutuste jaoks, kes fondis osalevad, asendab osalemine fondis osalemise praegustes liikmesriikide hoiuste tagamise skeemides. Fondi juhib EVJA poolt viieks aastaks määratud nõukogu. Nõukogu liikmed valitakse liikmesriikide asutuste töötajate seast. Fondis osalevatest finantseerimisasutustest luuakse nõuandekogu.
Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. EVJA delegeerib liikmesriikide asutustele liidu mõõtmega finantsasutuste usaldatavusjärelevalve ülesanded ja kohustused vastavalt artiklile 12 a.
Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige -1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	EVJA esindab Euroopa Liitu kõikides rahvusvahelistes foorumites, kus käsitletakse artikli 1 lõikes 2 nimetatud õigusaktide reguleerimisalasse kuuluvate asutuste reguleerimise ja järelevalve küsimusi. Riikide pädevad asutused võivad jätkata osalemist foorumitel, mis on seotud riigisiseste küsimustega ja asutuste funktsioonide ja pädevusega vastavalt liidu õigusele.
Muudatusettepanek  77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ilma et see piiraks ühenduse institutsioonide pädevust, võib EVJA luua kontakte kolmandate riikide pädevate asutustega. Ta võib sõlmida halduskokkuleppeid rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide asutustega.	Ilma et see piiraks liidu institutsioonide ja liikmesriikide pädevust, võib EVJA luua kontakte ja sõlmida halduskokkuleppeid järelevalveasutustega, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide asutustega.
Muudatusettepanek  78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. EVJA teeb tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga. Ta esitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule korrapäraselt ajakohastatud teavet, mida kõnealusel nõukogul on vaja oma ülesannete täitmiseks. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannete täitmiseks vajalikud andmed, mis ei ole kokkuvõtlikul kujul või koondvormis, esitatakse põhjendatud taotluse korral viivitamata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule vastavalt määruse (EÜ) nr …/… [Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu] artiklile [15].	2. EVJA teeb tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga. Ta esitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule korrapäraselt ajakohastatud teavet, mida kõnealusel nõukogul on vaja oma ülesannete täitmiseks. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannete täitmiseks vajalikud andmed, mis ei ole kokkuvõtlikul kujul või koondvormis, esitatakse põhjendatud taotluse korral viivitamata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule vastavalt määruse (EÜ) nr …/… [Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu] artiklile [15]. EVJA töötab välja asjakohase protokolli konfidentsiaalse teabe avalikustamiseks üksikute finantseerimisasutuste kohta.
Muudatusettepanek  79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. EVJA tagab, et artiklite 10 või 11 kohaselt vastu võetud otsused ei ole mingil juhul vastuolus liikmesriikide eelarvepädevusega.	1. EVJA tagab, et artiklite 10 või 11 kohaselt vastu võetud otsused ei ole otseselt olulisel määral vastuolus liikmesriikide eelarvepädevusega.
Muudatusettepanek  80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriik põhjendab kõnealuses teatises selgelt, miks ja kuidas kõnealune otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega.	Liikmesriik põhjendab kõnealuses teatises, miks kõnealune otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega, ja esitab mõjuhinnangu selle kohta, kui suures ulatuses on otsus vastuolus tema eelarvepädevusega.
Muudatusettepanek  81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 33 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Järelevalvenõukogu nimetab eesistuja ametisse pärast avalikku valikumenetlust, arvestades pädevust, oskusi ning teadmisi finantsturu osaliste ja asjaomaste turgude kohta ning kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas.	2. Järelevalvenõukogu nimetab eesistuja ametisse pärast komisjoni korraldatud ja juhitud avalikku valikumenetlust, arvestades pädevust, oskusi ning teadmisi finantsturu osaliste ja asjaomaste turgude kohta ning kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas.
Muudatusettepanek  82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 33 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komisjon esitab Euroopa Parlamendile kolmest kandidaadist koosneva nimekirja. Pärast kuulamiste korraldamist valib Euroopa Parlament kõnealuste kandidaatide seast välja ühe. Sel viisil valitud kandidaadi määrab ametisse järelevalvenõukogu.
Muudatusettepanek  83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 33 – lõige 2 – lõik 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kui Euroopa Parlament on arvamusel, et ükski nimekirjas olevatest kandidaatidest ei täida piisaval määral esimeses lõigus sätestatud tingimusi, alustatakse avalikku valikumenetlust uuesti.
Muudatusettepanek  84 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 33 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Enne ametisse nimetamist kinnitab Euroopa Parlament järelevalvenõukogu valitud kandidaadi.	välja jäetud
Muudatusettepanek  85 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Euroopa Parlament võib kutsuda eesistuja või tema asendusliikme, austades täielikult tema sõltumatust, oma pädeva komitee ette korrapäraselt esinema ning selle komitee liikmete küsimustele vastama.	1. Eesistuja esineb vähemalt kord kvartalis Euroopa Parlamendi ees ja vastab selle liikmete küsimustele.
Muudatusettepanek  86 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Euroopa Parlament võib ka paluda eesistujal esitada aruanne oma ülesannete täitmise kohta.	2. Eesistuja esitab Euroopa Parlamendile aruande oma ülesannete täitmise kohta Euroopa Parlamendi taotlusel või vähemalt 15 päeva enne lõikes 1 nimetatud esinemist.
Muudatusettepanek  87 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 36 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Järelevalvenõukogu nimetab tegevdirektori ametisse pärast avalikku valikumenetlust, arvestades pädevust, oskusi ning teadmisi finantsturu osaliste ja asjaomaste turgude kohta, kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas ning juhtimiskogemust.	2. Järelevalvenõukogu nimetab tegevdirektori ametisse pärast komisjoni korraldatud ja juhitud avalikku valikumenetlust ning Euroopa Parlamendi kinnituse saamist, arvestades pädevust, oskusi ning teadmisi finantsturu osaliste ja asjaomaste turgude kohta, kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas ning juhtimiskogemust.
Muudatusettepanek  88 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 39
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 39	välja jäetud
Koosseis
1. EVJA on osa Euroopa Finantsjärelevalveasutuste süsteemist, mis tegutseb järelevalveasutuste võrgustikuna.
2. Euroopa Finantsjärelevalveasutuste süsteemi kuuluvad:
a) liikmesriikide asutused, nagu on täpsustatud käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2, määruse (EÜ) nr …/… [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus] artikli 1 lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr No …/… [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus] artikli 1 lõikes 2;
b) EVJA;
c) Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus, mis on loodud määruse (EÜ) nr …/…[Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus] artikli 1 kohaselt;
d) Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, mis on loodud määruse (EÜ) nr …/…[Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus] artikli 1 kohaselt;
(e) Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee, nagu on ette nähtud artikliga 40;
f) komisjon, et täita artiklites 7, 9 ja 10 osutatud ülesandeid.
3. EVJA teeb artikliga 40 loodud Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee kaudu korrapärast ja tihedat koostööd Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusega ning Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega, tagab töö valdkonnaülese ühtluse ja jõuab finantskonglomeraatide järelevalve ja muude valdkonnaüleste küsimuste valdkonnas ühistele seisukohtadele.
Muudatusettepanek  89 Ettepanek võtta vastu määrus IV peatükk– 2. jagu - pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
EUROOPA JÄRELEVALVEASUTUSTE ÜHISKOMITEE	ÜHISKOMITEE
Muudatusettepanek  90 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 40 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ühiskomitee toimib foorumina, kus EVJA teeb korrapärast ja tihedat koostööd Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse ja Pangandusjärelevalve Asutusega ning tagab töö valdkonnaülese ühtluse.	2. Ühiskomitee toimib foorumina, kus EVJA teeb korrapärast ja tihedat koostööd Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusega ning tagab töö valdkonnaülese ühtluse ja valdkondadevahelise õppimise, eriti järgmistes valdkondades:
	– finantskonglomeraadid;
	– raamatupidamine ja auditeerimine;
	– mikrousaldatavuse analüüs finantsstabiilsuse tagamiseks;
	– jaeinvesteerimistooted;
	– rahapesu vastased meetmed; ning
	– teabevahetus Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ning suhete arendamine Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa järelevalveasutuste vahel.
Muudatusettepanek  91 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 40 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. EVJA eraldab piisavad vahendid, et toetada Euroopa järelevalveasutuste ühiskomiteed haldusküsimustes. See hõlmab personali-, haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulusid.	3. Ühiskomiteel on alaline sekretariaat, mille personali annavad lähetuse korras kolm Euroopa järelevalveasutust. EVJA katab haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskuludest asjakohase osa.
Muudatusettepanek  92 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 40 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Ainult Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi kuuluvatel järelevalveasutustel on õigus teha Euroopa Liidus tegutsevate finantsasutuste üle järelevalvet.
Muudatusettepanek  93 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 40 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 40 a
	Järelevalve
	Kui olulise piiriülese finantseerimisasutuse tegevus hõlmab eri sektoreid, otsustab ühiskomitee, milline Euroopa järelevalveasutus tegutseb juhtiva pädeva asutusena, ja/või võtab vastu siduvaid otsuseid probleemide lahendamiseks Euroopa järelevalveasutuste vahel.
Muudatusettepanek  94 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 55 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab EVJA vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele põhimõtetele kõik kahjud, mida EVJA või selle töötajad oma kohustuste täitmisel on tekitanud. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine.	1. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab EVJA vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele põhimõtetele kõik põhjendamatud kahjud, mida EVJA või selle töötajad oma kohustuste täitmisel on tekitanud. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine.
Muudatusettepanek  95 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 66 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Komisjoni aruandes hinnatakse muu hulgas järgmist: kuivõrd riikide asutuste tavapärane järelevalvepraktika on teineteisele lähenenud; järelevalvekolleegiumite toimimine; piiriüleste asutuste, eriti liidu mõõtmega asutuste järelevalve mehhanism; artikli 23 toimimine tagatiste ja reguleerivate asutustega seoses; järelevalve lähenemine liidus kriiside ohjamise ja lahendamise valdkonnas ja küsimus, kas järelevalvetegevus ja äritegevus tuleks ühendada või lahutada. Aruanne peab sisaldama ettepanekuid, kuidas EVJA ja Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi rolli edasi arendada, pidades silmas integreeritud Euroopa järelevalvestruktuuri loomist.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus
Viited	KOM(2009)0503 – C7-0167/2009 – 2009/0144(COD)
Vastutav komisjon	ECON
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	AFCO 7.10.2009
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Íñigo Méndez de Vigo 24.11.2009
Arutamine parlamendikomisjonis	25.1.2010		6.4.2010
Vastuvõtmise kuupäev	7.4.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	17 0 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Carlo Casini, Andrew Duff, Ashley Fox, Matthias Groote, Roberto Gualtieri, Gerald Häfner, Ramón Jáuregui Atondo, Constance Le Grip, David Martin, Jaime Mayor Oreja, Morten Messerschmidt, Paulo Rangel, Algirdas Saudargas, György Schöpflin, Guy Verhofstadt
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Jean-Luc Dehaene, Enrique Guerrero Salom, Anneli Jäätteenmäki, Íñigo Méndez de Vigo, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Emma McClarkin

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus
Viited	KOM(2009)0503 – C7-0167/2009 – 2009/0144(COD)
EP-le esitamise kuupäev	23.9.2009
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ECON 7.10.2009
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	BUDG 7.10.2009		EMPL 7.10.2009		JURI 7.10.2009		AFCO 7.10.2009
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	EMPL 22.10.2009
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Sven Giegold 20.10.2009
Arutamine parlamendikomisjonis	23.11.2009		23.2.2010		23.3.2010		27.4.2010
Vastuvõtmise kuupäev	10.5.2010
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	31 0 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Burkhard Balz, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Pascal Canfin, Nikolaos Chountis, George Sabin Cutaş, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Markus Ferber, Vicky Ford, José Manuel García-Margallo y Marfil, Jean-Paul Gauzès, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Gunnar Hökmark, Othmar Karas, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Arlene McCarthy, Sławomir Witold Nitras, Ivari Padar, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Edward Scicluna, Peter Simon, Peter Skinner, Theodor Dumitru Stolojan, Ramon Tremosa i Balcells
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Pervenche Berès, Carl Haglund, Syed Kamall, Philippe Lamberts, Catherine Stihler, Pablo Zalba Bidegain
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Roger Helmer