Menetlus : 2010/2012(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0226/2010

Esitatud tekstid :

A7-0226/2010

Arutelud :

PV 20/09/2010 - 21
CRE 20/09/2010 - 22

Hääletused :

PV 21/09/2010 - 5.2
CRE 21/09/2010 - 5.2
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0320

RAPORT     
PDF 321kDOC 185k
8. september 2010
PE 440.128v06-00 A7-0226/2010

E-kaubanduse siseturu väljakujundamine

(2010/2012(INI))

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

Raportöör: Pablo Arias Echeverría

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS
 õiguskomisjonI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

e-kaubanduse siseturu väljakujundamise kohta

(2010/2012(INI))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu otsuseid Google’i kohtuasjades (23. märtsi 2010. aasta otsus ühendatud kohtuasjades C-236/08 kuni C-238/08) ja BergSpechte kohtuasjas (25. märtsi 2010. aasta otsus kohtuasjas C-278/08), milles on tavaline internetikasutaja määratletud kui „piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelik internetikasutaja”;

 võttes arvesse oma 9. märtsi 2010. aasta resolutsiooni tarbijakaitse kohta(1);

 võttes arvesse SOLVITi 2008. aasta aruannet SOLVITi võrgustiku arengu ja toimimise kohta (SEK(2009)0142), komisjoni talituste 8. mai 2008. aasta töödokumenti „Tegevuskava tervikliku lähenemise kohta kodanikele ja ettevõtjatele pakutavate ühtse turu alase abi teenuste osutamisele” (SEK(2008)1882) ja parlamendi 9. märtsi 2010. aasta resolutsiooni SOLVITi kohta(2);

 võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (KOM(2010)2020);

 võttes arvesse komisjoni talituste 3. detsembri 2009. aasta töödokumenti pealkirjaga „Ebaausaid kaubandustavasid käsitleva direktiivi 2005/29/EÜ rakendamise/kohaldamise juhendid” (SEK(2009)1666);

 võttes arvesse komisjoni 22. oktoobri 2009. aasta teatist ettevõtja ja tarbija vahelise piiriülese e-kaubanduse kohta ELis (KOM(2009)0557);

 võttes arvesse ELi uuringut piiriüleses e-kaubanduses sootitatud testostude hindamise kohta, mille viisid Euroopa Komisjoni nimel läbi tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat ning YouGovPsychonomics ning mis avaldati 20. oktoobril 2009;

 võttes arvesse komisjoni talituste 22. septembri 2009. aasta töödokumenti tarbijaturgude tulemustabeli järelmeetmete kohta jaefinantsteenuste valdkonnas (SEK(2009)1251);

 võttes arvesse komisjoni 7. juuli 2009. aasta teatist tarbijakaebuste ja -päringute liigitamise ning nendest teatamise ühtlustatud metoodika kohta (KOM(2009)0346) ning sellele lisatud komisjoni soovituse eelnõu (SEK(2009)0949);

 võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2009. aasta teatist ühenduse tarbijaõigustiku jõustamise kohta (KOM(2009)0330);

 võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2009. aasta aruannet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2006/2004 (tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus)) kohaldamise kohta (KOM(2009)0336);

 võttes arvesse komisjoni talitluste 5. märtsi 2009. aasta töödokumenti pealkirjaga „Aruanne piiriülese e-kaubanduse kohta ELis” (SEK(2009)0283);

 võttes arvesse oma 5. veebruari 2009. aasta resolutsiooni rahvusvahelise kaubanduse ja interneti kohta(3);

 võttes arvesse komisjoni 28. jaanuari 2009. aasta teatist „Ühtse turu seire tarbija seisukohast. Teine tarbijaturgude tulemustabel” (KOM(2009)0025) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti „Teine tarbijaturgude tulemustabel” (SEK(2009)0076);

 võttes arvesse oma 21. juuni 2007. aasta resolutsiooni tarbijate usalduse kohta digitaalse keskkonna vastu(4);

 võttes arvesse 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ(5) (teenuste kohta siseturul) artikli 20 lõiget 2;

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/114/EÜ(6) eksitava ja võrdleva reklaami kohta (kodifitseeritud versioon);

 võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa lepinguõiguse ja ühenduse õigustiku läbivaatamise kohta: tulevikuplaanid(7) ning 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa lepinguõiguse kohta(8);

 võttes arvesse kehtivaid ühenduse õigusakte tarbijakaitse, e-kaubanduse ja infoühiskonna arendamise valdkonnas;

 võttes arvesse komisjoni teatist, mis käsitleb ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste õigusliku raamistiku läbivaatamist (KOM(2006)0334);

 võttes arvesse 21. novembri 2003. aasta esimest aruannet e-kaubanduse direktiivi kohaldamise kohta (KOM(2003)0702);

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/65/EÜ(9), 23. september 2002, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ;

 võttes arvesse UNCITRALi 1996. aasta tüüpseadust e-kaubanduse kohta, UNCITRALi 2001. aasta tüüpseadust elektrooniliste allkirjade kohta ja UNCITRALi konventsiooni elektrooniliste sidevahendite kasutamise rahvusvaheliste lepingute kohta 2005(10);

 võttes arvesse, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 11 kohaselt peab liidu poliitika ja tegevuse määratlemisse ja rakendamisse integreerima keskkonnakaitse nõuded, eelkõige pidades silmas säästva arengu edendamist;

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 12, milles sätestatakse, et liidu ülejäänud poliitika ja meetmete määratlemisel ning rakendamisel võetakse arvesse tarbijakaitse nõudeid;

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 14 ja selle protokolli nr 26 üldhuviteenuste (üldist majandushuvi pakkuvate teenuste) kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

 võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A7-0226/2010),

A.  arvestades, et Euroopa ei peaks mitte ainult otsima võimalusi e-kaubanduse siseturu arendamise jätkamiseks, vaid ka uurima, kuidas e-kaubanduse edendamise abil siseturgu jätkusuutlikult uuesti elavdada;

B.  arvestades, et Mario Monti aruandes „Ühtse turu uus strateegia” rõhutatakse, et ühtne turg ei ole kunagi olnud nii vähepopulaarne, kuid see on siiski vajalikum kui kunagi varem; arvestades, et aruandes märgitakse ka, et koos uuenduslike teenustega ja keskkonnasäästliku tööstusega peitub e-kaubanduses suurim majanduskasvu ja tööhõive valdkonnas tulevikus saadav kasu ning see avardab seega ühtse turu uusi võimalusi;

C.  arvestades, et e-kaubandusel on märkimisväärne internetipotentsiaal ja see on siseturul oluliseks katalüsaatoriks ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel; arvestades, et kõigi sidusrühmade jaoks on alles jäänud tõkete ületamiseks oluline teha koostööd;

D. arvestades, et e-kaubandus hõlbustab ja edendab uute turuniššide arengut väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, mida muidu ei eksisteeriks;

E.  arvestades, et ELi ühtse turu täieliku potentsiaali avamiseks tuleks e-kaubandusega tegelevaid ettevõtjaid innustada propageerima oma tooteid kõigis ELi liikmesriikides otseturustuse kaudu või teiste kommunikatsioonivahendite abil;

F.   arvestades, et e-kaubandus on Euroopa Liidu jaoks üks tähtsamaid 21. sajandi kauplemisvõimalusi ning sellel on potentsiaali Euroopa siseturg ümber kujundada, anda panus teadmistepõhisesse majandusse, pakkuda Euroopa tarbijatele ja ettevõtetele praegusel majanduslikult pingelisel ajal väärtust ja võimalusi ning mõjutada oluliselt ja positiivselt tööhõivet ja majanduskasvu; arvestades, et e-kaubanduse areng võib parandada ELi majanduse konkurentsivõimet komisjoni ELi 2020. aasta strateegia raames, hõlmates ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks uute ettevõtlusvormide väljatöötamist ja edendamist;

G. arvestades, et oluline on saavutada siseturu tulemuslik toimimine, et saavutada Lissaboni tegevuskava eesmärgid (majanduskasvu, konkurentsivõime suurendamine ning kaasavate ja konkurentsivõimeliste töökohtade loomine) ja teenindada ELi 500 miljonit tarbijat nende heaolu nimel; arvestades, et piiriülene e-kaubandus annab Euroopa tarbijatele olulisi sotsiaalmajanduslikke eeliseid, näiteks suurem mugavus ja rohkem õigusi, tarbijaõiguste tugevdamine, suurem läbipaistvus ja konkurents, võimalus võrrelda ja valida laiema valiku kaupade ja teenuste hulgast ning märkimisväärne säästmispotentsiaal;

H.  arvestades, et hiljutise majanduskriisi ajal on e-kaubanduse sektor tänu digitaalühiskonna arengule ning info- ja sidetehnoloogia siseturu väljakujundamisele jätkuvalt kasvanud ja loonud töökohti, aidanud hoida veebiettevõtjad majanduslikult aktiivsed ning taganud tarbijatele suurema valiku ja soodsamad hinnad; arvestades, et piiriülene e-kaubandus pakub suuri eeliseid ELi ettevõtete, eriti VKEdele, kes saavad Euroopa internetisiseturu kaudu pakkuda uuenduslikke, kvaliteetseid ja tarbijasõbralikke teenuseid ja tooteid, tugevdada oma positsiooni ja kel on võimalik maailmamajanduses konkurentsivõimeliseks jääda;

I.   arvestades, et e-kaubandus võib pakkuda tarbijatele laiemat valikut, eelkõige inimestele, kes elavad raskemini ligipääsetavates, kaugetes või äärepoolseimates piirkondades, samuti piiratud liikumisvõimega inimestele, kellele muidu ei oleks suur kaubavalik kättesaadav; arvestades, et e-kaubandus on eriti kasulik maa- ja kaugeimate piirkondade ning äärealade elanikele, kellel ei oleks muidu võimalik sedavõrd mugavalt ja soodsalt suurele kaubavalikule juurde pääseda;

J.    arvestades, et teine aruanne e-kaubanduse direktiivi kohaldamise kohta (direktiivi 2000/31/EÜ artikkel 21) on viibinud alates 2005. aastat, st viis aastat;

K. arvestades, et Euroopa digitaalne tegevuskava seab mõistlikud võimsusega seotud eesmärgid kiirele ja ülikiirele lairibaühendusele ning e-kaubanduse kasutuselevõtule;

L.  arvestades, et Euroopa tarbijate ja ettevõtjate usaldus digitaalse keskkonna vastu on madal e-kaubandust tarbetult takistavate asjaolude tõttu, nagu ELi turu killustatus, tarbijate ebakindlus andmete konfidentsiaalsuse, ülekannete turvalisuse ja tarbijaõiguste suhtes probleemide esinemise korral, ning arvestades, et teatavates elektroonilise kaubanduse aspektides jääb Euroopa Ameerika Ühendriikidest ja Aasiast maha; arvestades, et niisuguse digitaalse ühtse turu loomine, mis muudab e-keskkonnas piiriüleste tehingute tegemise kõigi tarbijate jaoks kogu Euroopa Liidus lihtsamaks, etendab tähtsat rolli ühtse turu taaselustamises, kuna see annab kodanikele laiema toote- ja teenusevaliku; arvestades, et piiriülese e-kaubanduse takistuste kõrvaldamine ja tarbijate usalduse suurendamine on oluline, et saavutada Euroopas atraktiivne, integreeritud digitaalne siseturg ning stimuleerida tarbijaturge ja majandust üldiselt;

M. arvestades Euroopa Komisjoni teatist digitaalse tegevuskava kohta, milles tunnistatakse, et ELi tarbijad otsustavad sageli teha tehinguid väljaspool ELi, näiteks USAs asuvate ettevõtetega, mis näitab vajadust luua ülemaailmne e-kaubandusturgu toetav poliitika ning vajadust rõhutada interneti haldamise rahvusvahelistumise tähtsust kooskõlas Tuneesia tegevuskavaga; arvestades, et ei tarbijad ega ettevõtjad saa digitaalse ühtse turu eelistest kasu, sest väga vähesed internetijaemüüjad müüvad oma tooteid või teenuseid teistele liikmesriikidele ja neist vähestest enamik teeb seda vaid vähestele liikmesriikidele; arvestades, et on vaja lahendada tarbijate diskrimineerimisega seotud, muu hulgas ka maksete sooritamise ajal esinevad probleemid, tagades maksete ja tarnete sooritamist ja kättesaamist käsitlevate eeskirjade olemasolu, arvestades, et e-kaubandus moodustab praegu märkimisväärse osa põhimajandusest ning ettevõtted ja tarbijad kasutavad oma huvides järjest rohkem nii internetipõhist kui ka tavapärast kaubanduspraktikat;

N. arvestades, et e-kaubandus on rahvusvaheline ja seda ei saa piirata ELi piiridega;

O. arvestades, et Euroopa digitaalne tegevuskava seab mõistlikud võimsusega seotud eesmärgid kiirele ja ülikiirele lairibaühendusele ning e-kaubanduse kasutuselevõtule;

P.   arvestades, et elektroonilise turu teatav killustatus ELis ohustab ühenduse õigustikuga ette nähtud õigusi;

Q.  arvestades, et Euroopa tarbijate ja ettevõtjate õiguskindlus piiriülese e-kaubanduse osas on väike ja iga üksiku elektroonilise tehingu kohta kehtib palju õigussätteid, mis seavad erinevaid nõudeid, mis tähendab, et ei ettevõtjad ega tarbijad ei saa lähtuda selgetest ja kergesti jõustatavatest eeskirjadest;

R.  arvestades, et sama kehtib Euroopa-välise e-kaubanduse kohta, kuna Euroopa tarbijaid ei erista interneti teel ostmisel ja müümisel tihti Euroopa riike kolmandatest riikidest; arvestades, et seetõttu on vaja kaasata ka kolmandaid riike püüdlusesse muuta e-kaubandus läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks;

S.   arvestades, et tarbijaturgude kasvav piiriülene mõõde tekitab uusi probleeme täitevasutustele, keda piirab jurisdiktsiooni ulatus ja reguleeriva raamistiku killustatus;

T.  arvestades, et ebaseaduslike internetiteenuste olemasolu takistab oluliselt teatavaid digitaalteenuseid pakkuvate seaduslike turgude, eriti muusika-, filmi- ja kasvavas mahus ka raamatu- ning ajakirjaturgude arengut; arvestades, et intellektuaalomand on digitaalses maailmas keskse tähtsusega ning et selle kaitse, eelkõige internetis on ka tulevikus erilist tähelepanu vajav probleem;

U  arvestades, et e-kaubanduses osalejatel on õigus hüvitisele, kui nad on langenud ebaseadusliku tegevuse ohvriks, kuid tegelikkuses on selliste juhtumite kohtusse andmine eri liikmesriikides kohaldatavate õigusaktide mittetundmise, pikkade ja keeruliste menetluste ning protsessiga seotud ohtude tõttu väga raske, eriti piiriüleste juhtumite ja suurte kulude korral;

V. arvestades, et eraelu ja isikuandmete kaitset käsitleva põhiõiguse jõustamine kujutab endast e-kaubanduse tähtsat tingimust;

W. arvestades, et vaidluste alternatiivse lahendamise võimalusest hoolimata kasutab selliseid süsteeme regulaarselt ainult 5% jaemüüjatest ning 40% jaemüüjatest ei ole nende vahendite kasutamise võimalustest teadlik;

X. arvestades, et olulisimate tarbijaõiguste, posti- ja pangakulude, autoritasude, käibemaksumenetluste ja andmekaitsetavade ühtlustamine oleks suur samm ettevõtjatele ja tarbijatele tõelise ühtse turu loomise suunas; rõhutab, et liikmesriigid peavad säilitama pädevuse käibemaksumenetlustes;

Y. arvestades, et liikmesriikide autoritasude maksmise eri süsteeme tuleb lihtsustada ja täpsustada, et internetis kaupade ja teenuste pakkujatel oleks lihtsam tooteid ja teenuseid eri liikmesriikide tarbijatele pakkuda; arvestades, et autoritasude maksmise süsteemide läbivaatamine suurendaks internetis kaupade ja teenuste pakkujate õiguskindlust tarbijatele toodete ja kaupade pakkumisel; arvestades, et usalduse suurendamiseks e-kaupade ja -teenuste vastu tuleb tagada tarbijakaitse kõrge tase ja sellega seoses elektronturul kaubandustavade järgimine; arvestades, et Euroopa e-kaubanduse siseturu täielikku toimimist takistavad endiselt mitu tõsist struktuurilist ja reguleerivat tõket, nagu tarbijakaitse eeskirjade ning käibemaksu ja ringlussevõtutasusid ja lõive käsitlevate eeskirjade erinemine riigiti ning ainuõiguslikku turustamist ja valikturustust käsitlevate eeskirjade kuritarvitamine;

Z.  arvestades, et juurdepääs taskukohastele, usaldusväärsetele ja kvaliteetsetele postiteenustele kogu Euroopa Liidus on tõhusa e-kaubanduse siseturu väljakujundamise prioriteet; arvestades, et praeguseid vertikaalseid turustuskokkuleppeid kasutatakse sageli internetimüügi vältimiseks või piiramiseks, keelates selliselt jaemüüjatele juurdepääsu laiemale turule ja tarbijatele õiguse paremale valikule ning parematele hindadele ja tõkestades sel viisil kaubanduse kasvu; arvestades, et ettevõtetevaheline piiriülene e-kaubandus võib suurendada Euroopa äriühingute konkurentsivõimet, võimaldades neil hõlpsasti osta komponente, teenuseid ja oskusteavet kogu siseturult (tekitades samas uut mastaabisäästu), ja lisaks annab see ettevõtjatele ning eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele võimaluse muuta oma tarbijaskond rahvusvaheliseks, ilma et oleks tarvis investeerida oma füüsilisse kohalolekusse teises liikmesriigis;

AA. arvestades, et tänu madala süsinikusisaldusega ja keskkonnahoidlike tehnoloogiate, toodete ja teenuste ning keskkonnastandardite ja -märgiste kasutamisele soodustab e-kaubandus ökoloogilise ühtse turu arengut,

AB. arvestades, et õiguskaitset ja ostjate usaldust e-kaubanduse vastu tuleb tugevdada, kuid samal ajal ei tohi unustada ka seda, et müüjad ja ettevõtjad vajavad samuti õiguskindlust;

AC. arvestades, et turgude paindlikkus on tõhusaim viis kasvu soodustamiseks; nõuab, et Euroopa institutsioonid tagaksid internetiturgude võimalikult suure paindlikkuse, et võimaldada kõnealuses sektoris rohkem ettevõtlust ja laienemist; arvestades, et digitaalse ühtse turu väljakujundamine on võimalik vaid juhul, kui kõikides ELi liikmesriikides rakendatakse korrakohaselt ühtse turuga seotud olulisi õigusakte, k.a teenuste direktiivi; arvestades, et ülimalt oluline on tagada õiguskindlus ja läbipaistvus õiguste saamise protsessis, kui internetijaemüüja laeb veebisaidile üles autoriõigusega kaitstud andmesisu; arvestades, et kuigi internet on kõige kiiremini kasvav jaemüügikanal ja riikide tasandil kasvab e-kaubandus pidevalt, laieneb lõhe riigisisese ja piiriülese e-kaubanduse vahel ELis ning Euroopa tarbijate valikut piiravad mõnedes ELi liikmesriikides geograafilised, tehnilised ja korralduslikud tegurid;

AD. arvestades, et komisjoni tarbijaturu tulemustabel on hea vahend ELi piiriülese e-kaubanduse staatuse jälgimiseks, näidates, mil määral saavad tarbijad ühtsel turul kaupu ja teenuseid kasutada;

AE. arvestades, et interneti lairibateenuste kasutuselevõtt ELi liikmesriikides 2013. aastaks seatud eesmärgi raames on oluline nii tarbijatele kui ka ettevõtetele juurdepääsu võimaldamisel digitaalmajandusele;

Sissejuhatus

1.   tervitab komisjoni 22. oktoobri 2009. aasta teatist ettevõtja ja tarbija vahelise piiriülese e-kaubanduse kohta ELis;

2.  pooldab komisjoni 19. mai 2010. aasta teatist Euroopa digitaalse tegevuskava kohta, milles sätestatakse komisjoni strateegia, mille eesmärk on muu hulgas muuta internetitehingud lihtsamaks ja suurendada usaldust digitaalse keskkonna vastu;

3.  kutsub komisjoni üles tegelema pakilise probleemiga, mis on välja toodud Monti aruandes „Ühtse turu uus strateegia”, milles järeldatakse nimelt, et EL peaks viivitamata kõrvaldama allesjäänud takistused, et luua 2012. aastaks internetis siseturu tuleviku huvides üleeuroopaline jaeturg;

4.  tervitab teadmistepõhise majanduse edendamist ELi 2020. aasta strateegia raames ja innustab komisjoni tegutsema kiiresti lairibateenuste kiiruse suurendamise ja selliste teenuste kulude ühtlustamise nimel, et saavutada kiiremini e-kaubanduse ühtne turg;

5.  kutsub komisjoni üles ühtlustama mõistliku aja jooksul kõiki selle valdkonna peamisi määratlusi ning tunnustab suurt tööd, mis e-kaubanduse seisukohalt olulistes küsimustes juba tehtud on;

6.  rõhutab, et e-kaubanduse ühtse turu väljakujundamine nõuab komisjonilt horisontaalset lähenemisviisi, mis hõlmab peadirektoraatide vahelist tõhusat koordineerimist; tervitab seetõttu komisjoni hiljutist pühendumust luua (oma Euroopa digitaalse tegevuskava aruandes) volinike töörühm, et tagada tõhus ühine poliitika;

7.  juhib tähelepanu sellele, et e-kaubandust tuleks vaadelda kui erivahendit VKEde konkurentsivõime suurendamiseks ja mitte kui omaette eesmärki;

8.  rõhutab e-kaubanduse potentsiaali täieliku kasutamise tähtsust osana ELi konkurentsivõime suurendamisest maailma tasandil;

9.  kutsub komisjoni üles tegelema viivitamatult hästi toimiva digitaalse ühtse kaupade ja teenuste turu edendamisega, sest sellel on suur kasutamata potentsiaal majanduskasvu ja töökohtade valdkonnas;

10. rõhutab vajadust aktiivse poliitika järele, tänu millele saaksid kodanikud ja ettevõtjad siseturust, mis pakub konkurentsivõimeliste hindadega kvaliteetseid tooteid ja teenuseid, täielikku kasu; on seisukohal, et see kõik on praeguses majanduskriisis veelgi vajalikum, et võidelda kasvava ebavõrdsuse vastu ning kaitsta raskemas olukorras, äärepoolseimates piirkondades elavaid või piiratud liikumisvõimega tarbijaid, madala sissetulekuga rühmi ning väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kes näitavad üles suurt huvi e-kaubandusega ühinemiseks;

Võitlus e-siseturu killustumise vastu

11. nõuab kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamiseks e-kaubanduses kasutatava lepingueelse teabe paremat ühtlustamist võimalikult suures ulatuses, et tagada tarbijate ja müüjate vahelistes suhetes suurem läbipaistvus ning usaldusväärsus, säilitades teatavates sektorites minimaalse ühtlustamise;

12. tuletab meelde, et kaugmüüjate eeskirjades ja tavades on tagatiste ja vastutuse osas oma riigis ning väljaspool oma riigi piire suuri erinevusi, ning tuletab meelde, kui oluline oleks ühtlustamine kaugmüüjate jaoks; nõuab, et põhjalikult analüüsitaks võimaliku ühtlustamise tagajärgede mõju e-kaubandusele ning seaduslikku nõuetele vastavuse tagatist käsitlevate eeskirjade mõju kehtivatele riikide õigusaktidele;

13. nõuab eeskirjade ja tavade ühtlustamist, tänu millele oleks kaugmüüjatel võimalik pakkuda garantiisid ja võtta kohustusi ka väljaspool oma riigi piire;

14. ergutab välja töötama asjakohast, tõhusat, turvalist ja uuenduslikku internetimaksete süsteemi, mis annaks tarbijale makseviisi suhtes valikuvabaduse ja -võimaluse, millega ei kaasneks tasusid, mis ei pärsiks ega piiraks kõnealust valikut ja mis tagaks tarbija andmete kaitse;

15. rõhutab, et tähtis on suurendada usaldust piiriüleste interneti-maksesüsteemide vastu (nt krediit- ja deebetkaardid ning e-rahakotid), edendades mitmesuguseid maksemeetodeid, parandades koostalitlusvõimet ja edendades ühiseid standardeid, kõrvaldades tehnilised tõkked, toetades kõige turvalisemaid elektrooniliste tehingute tehnoloogiaid, ühtlustades ja tugevdades eraelu puutumatust ja turvalisust käsitlevaid õigusakte, võideldes pettuste vastu ning teavitades ja harides üldsust;

16. kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku krediit- ja deebetkaartide Euroopa rahastamisvahendi loomise kohta, et lihtsustada kaardimaksete elektroonilist töötlemist;

17. kinnitab, et ettevõtetevaheline piiriülene e-kaubandus on Euroopa äriühingutele, eriti VKEdele oluline vahend majanduskasvu saavutamiseks, konkurentsivõime parandamiseks ning rohkemate uuenduslike toodete ja teenuste loomiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama usaldusväärset ja kindlat õiguslikku ja reguleerivat raamistikku, mis annaks äriühingutele vajaliku kindluse ettevõtetevahelise e-kaubanduse piiriüleste tehingute tegemiseks;

18. tervitab komisjoni ettepanekut e-arvete kasutamise edendamiseks ja kutsub nõukogu üles kiiresti parlamendiga kokkuleppele jõudma; kutsub samuti komisjoni ja liikmesriike vastavalt üles kavandama meetmeid piiriülese e-kaubanduse käibemaksualaste aruandekohustuste lihtsustamiseks ja vähendamiseks ning saavutama selles osas kokkuleppeid ja lihtsustama käibemaksukohustuslasena registreerimise protseduure;

19. tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle lihtsustada kaugmüüjate käibemaksualaseid aruandluskohustusi ja näha nende jaoks ette nn lihtsustatud arved ning rõhutab, et maksualaste (k.a käibemaksualaste) õigusaktide valdkonnas tuleks järgida subsidiaarsuse põhimõtet;

20. kutsub komisjoni üles tegema kättesaadavaks ühtse käibemaksu kogumise süsteemi, mis innustaks VKEsid seoses madalamate halduskuludega osalema piiriüleses kaubanduses;

21. rõhutab, et õiguskindlusetuse ja hinnatõusu vältimiseks tuleb selgitada käibemaksupaketi mõju piiriülestele postiteenustele; on seisukohal, et uus, teenuste osutamise kohal põhinev maksueeskiri ei tohi mõjutada ELi käibemaksudirektiivi kohast universaalsete postiteenuste käibemaksuvabastust;

22  kutsub komisjoni üles koostama mõjuhinnangut sellise riigiasutuse loomise või määramise kohta, kes võiks käsitleda oma liikmesriigi äriühingute või ettevõtjate taotlusi piiriülese e-kaubanduse registreerimiseks, ning sellise Euroopa tasandi asutuse loomise või määramise kohta, kes siseturu kiire väljakujundamise nimel võiks viia riikide ametiasutused omavahelisse vastavusse;

23. rõhutab, et elektri- ja elektroonikaromude käitlemist, tühjade andmekandjate ja salvestusseadmetega seotud autoritasude piiriülest haldust, infosisu litsentsimist kogu ELis ning ELi piiriüleste elektrooniliste kaugmüügiarvete (e-arvete) eeskirju tuleb lihtsamaks muuta ja ühtlustada;

24. toetab praeguse autoritasude maksmise süsteemi lihtsustamist, kuna see loob tarbijatele tõsiseid takistusi ja tõkestab ühtse turu toimimist;

25. kutsub komisjoni üles pakkuma välja meetmeid e-arvete algatuse toetuseks, et tagada elektrooniliste arvete üleeuroopaline kasutamine 2020. aastaks;

26. soovitab luua üks ühine Euroopa süsteem, mis võimaldab leida piiriüleseid lahendusi liikmesriikide erinevate eeskirjade ja õigusnormide haldamiseks, näiteks käibemaksudeklaratsiooni esitamisel ja käibemaksu või muude kohaldatavate maksude maksmisel;

27. kutsub komisjoni üles uurima võimalusi, kuidas suurendada juurdepääsu interneti loomingulisele infosisule, nagu muusika ja audiovisuaalsed teosed ning kuidas rahuldada kodanike vajadusi tarbijasõbralike piiriüleste teenuste järele;

28. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles integreerima paremini ühtse turu keskusi, millesse kaasataks SOLVIT, ühtsed kontaktpunktid (nagu nõutakse teenuste direktiivis), tootekeskused (mis on sätestatud vastastikuse tunnustamise määruses) ning täiendav teave, kaasa arvatud juriidilised nõuded, mida vajavad ettevõtted oma kaupade piiriüleseks müügiks ja interneti kaudu müümiseks; toonitab, et kõnealuse ühtse kontrollpunkti toimimine on e-kaubanduse ühtse turu väljakujundamiseks oluline;

29. tuletab komisjonile meelde, et e-teenuste alases õiguslikus raamistikus esineb endiselt puudujääke, ning kutsub komisjoni üles tegema õigusakti ettepanekuid, mille eesmärk on parandada tarbijate juurdepääsu internetis müüdavatele toodetele ja teenustele, suurendada tarbijate usaldust nende vastu ning pakkuda tarbijatele lihtsat ühtse kontrollpunkti lähenemisviisi;

30. juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on lihtsustada piiriüleseid eeskirju ning alandada jaemüüjatele ja ettevõtjatele nõuete täitmisel tekkivaid kulusid praktiliste lahenduste pakkumise teel sellistes küsimustes nagu käibemaksualane aruandlus ja käibemaks arvete esitamisel, e-jäätmed ja ringlussevõtutasud, autoriõigustasud, tarbijakaitse, märgistamine ja valdkonnapõhised eeskirjad; nõuab selleks koondsüsteemide loomist ning piiriüleste e-halduse lahenduste, näiteks e-arvete ja e-hangete edendamist;

31. väljendab kahetsust, et mõnes liikmesriigis ei ole teenuste direktiivi endiselt täielikult üle võetud; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lõpetama tarbijate geograafiline diskrimineerimine nende elukoha või internetiaadressi alusel, tagades teenuste direktiivi artikli 20 lõike 2 tõhusa kohaldamise ning riiklike õigusnormide nõuetekohase jõustamise riigiasutuste ja kohtute poolt, rakendades nimetatud diskrimineerimist välistavat eeskirja liikmesriikide õigussüsteemides;

32. rõhutab kaupade ja teenuste vaba liikumise olulisust e-kaubanduse edasiseks arenguks, pöörates teenuste siseturul erilist tähelepanu teenuse kasutaja kodakondsuse või elukoha alusel mittediskrimineerimise põhimõttele; kordab, et mittediskrimineerimise põhimõttega on vastuolus täiendavate õiguslike ja administratiivsete nõuete kehtestamine teise liikmesriigi kodanikele, kes soovivad kasutada teatavat teenust või soodsamate tingimuste või hindadega seotud eeliseid; kutsub seega komisjoni üles võitlema teenuste direktiivi artikli 20 lõike 2 alusel sellise diskrimineerimise vastu;

33. rõhutab, et tarbijate diskrimineerimine internetis nende päritoluriigi alusel tuleb lõpetada kõigist 27 liikmesriigist e-maksete tegemist käsitlevate sätete kehtestamise abil, mille hulka kuulub ka tarbijate võimalus valida erinevate e-maksevahendite vahel;

34. nõuab terviklikku poliitilist lähenemisviisi kõigi transpordiliikide puhul (sh maanteetransport ja raudteekaubavedu) transpordisektori ühtse turu väljakujundamiseks ja keskkonnalaseid õigusakte, et vältida tarneahela ebatõhusust ja asjatut kulude suurenemist kaugmüüjate ja e-kaubanduse klientide jaoks;

35. on arvamusel, et postisektori reform ning postisüsteemide ja -teenuste koostalitlusvõime ja koostöö edendamine võib mõjutada oluliselt piiriülese e-kaubanduse arengut, milleks on vaja odavat ja tõhusat toodete jaotamist ja teekonna jälgimist; seetõttu rõhutab, et kolmandat postidirektiivi (2008/6/EÜ) tuleb kiiresti rakendada;

Siseturu väljakujundamine e-kaubanduse abil

36. nõuab, et võetaks meetmeid internetikasutajate arvu suurendamiseks ja internetiühenduse kvaliteedi, hinna ja kiiruse parandamiseks Euroopa Liidu riikides ja piirkondades, kus puudub kvaliteetne ühendus, tagades aastaks 2013 lairibaühenduse kogu ELis; rõhutab, et igale kodanikule tuleb tagada juurdepääs lairibaühendusele, ning et ka maa- ja kaugeimates piirkondades ning äärealadel peaks olema võimalik kasutada kiiret internetiühendust, pöörates eelkõige tähelepanu tarbijatele ja ettevõtjatele mägipiirkondades või saartel, kus on lisaks halvale juurdepääsule võrgule ka ostetud või müüdud kauba posti teel saatmine väga aeglane ja kulukas;

37. märgib universaalteenuse direktiivi läbivaatamisega seoses, et kiire ja taskukohase lairibaühenduse edasiarendamine on e-kaubanduse arengu seisukohalt väga oluline, sest internetiühenduse puudumine on endiselt üks tähtsamaid tegureid, mis takistab Euroopa kodanikke e-kaubandust kasutamast;

38. toetab komisjoni lairibaühendusega seotud eesmärke tagada kõigile ELi kodanikele 2013. aastaks juurdepääs lairibaühenduse baasteenusele, tagada 2020. aastaks kõigile kodanikele juurdepääs vähemalt 30 Mbps kiirusega lairibaühendusele, kusjuures pooled ELi kodanikest omaksid juurdepääsu 100 Mbps kiirusega lairibaühendusele, ja nõuab kindlaid meetmeid, et tagada nende eesmärkide täitmine; rõhutab, et laste ja noorte inimeste kaitseks tuleks kehtestada konkreetsed meetmed, eelkõige vanuse tõestamise süsteemide väljatöötamise ja laste käitumisele negatiivset mõju avaldavate internetiturunduse tavade keelamise kaudu;

39. kutsub komisjoni üles sõnastama Euroopa standardeid, et hõlbustada piiriülest e-kaubandust, kaotada erinevused eri riikides kehtivates õigusaktides ja kaotada kohustus omada internetimüügiks tavapärast kauplust valikturustuse võrgustiku raames, kui on tõestatud, et selline kohustus on vastuolus konkurentsiseadusega või ei ole müüdavate kaupade ja teenustega seotud lepingu liiki arvestades õigustatud, selleks et tarbijatel ning väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel oleks võimalik siseturu potentsiaali elektroonilises keskkonnas täielikult ära kasutada; väljendab muret seoses komisjoni otsusega, mille kohaselt tuleb enne internetikaubandusega tegelemist omada tavapärast kauplust, kuna see nõue takistab internetimüüki väga suurel määral;

40. võtab arvesse, et internetiplatvormid on mänginud olulist rolli Euroopa e-kaubanduse (eriti piiriülese e-kaubanduse) edendamisel, sest need võimaldavad tuhandetele VKEdele turulepääsu ja pakkuvad tarbijatele suuremat valikut ning juurutavad samal ajal mitmeid häid tavasid seoses usalduse suurendamise, õigusi ja kohustusi käsitleva läbipaistva teabe ning vajaduse korral pooltevaheliste vaidluste lahendamise lihtsustamisega internetitehingu kaudu; nõuab, et internetiplatvormid pakuksid oma kaupu ja teenuseid kõigile Euroopa tarbijatele ilma liikmesriikide territoriaalse diskrimineerimiseta;

41. rõhutab avatud dokumendivahetusvormingu tähtsust ettevõtete elektroonilise koostalitluse jaoks ja kutsub komisjoni üles astuma konkreetseid samme selle vormingu loomise ja leviku toetamiseks;

42. rõhutab VKEdele võimaldatava parema nõustamise ja kättesaadavate rahaliste vahendite tähtsust, mis aitavad neil luua lisaks tavapärasele kaubandusele e-kaubanduslik väljund;

43. rõhutab, kui tähtis on avatud ja erapooletu juurdepääs kiirele internetiühendusele, ilma milleta oleks elektrooniline kaubandus võimatu;

44. rõhutab, et e-kaubanduse ühtse turu väljakujundamine ei tohi piirduda õiguslike meetmetega ja kontrollimehhanismidega, vaid sellega peab kaasnema muude internetivaldkondade, nimelt e-valitsuse ja e-õppe tugevdamine;

45. rõhutab, et komisjoni hiljuti vastu võetud 20. aprilli 2010. aasta määruses (EL) nr 330/2010 ainuõigusliku turustamise ja valikturustamise kohta huvitatud isikutelt ja liikmesriikide konkurentsiasutustelt saadud turuteabe põhjal vastu võetud eeskirjade kohaldamist tuleb jälgida ja need eeskirjad vajaduse korral läbi vaadata, et vähendada internetimüügile seatud tõkkeid; kutsub komisjoni üles tegema ettepanekuid nende probleemide lahendamiseks enne 2011. aasta lõppu;

46. kutsub komisjoni üles suurendama tarbijate eraelu puutumatust ning tagama, et kogu tarbijaid käsitlev teave, kaasa arvatud andmed ostude ja vaatamiste kohta, on tarbijatele nõudmise korral kättesaadav ning et tarnijad säilitavad seda teavet aja jooksul, mis on lubatud ELi õigusaktide kohaselt;

47. kutsub komisjoni lisaks üles töötama eeskirjade ja standardite loomise nimel, et kaubanduslike ja sotsiaalsete võrgustike tarkvara koostalitlusvõime puudumine ei takistaks tarbijatel oma ostuvalikute muutmist;

48.  rõhutab elektroonilise allkirja ja isikliku võtme infrastruktuuri tähtsust üleeuroopaliste turvaliste e-valitsuse teenuste jaoks ning palub komisjonil asutada Euroopa valideerimisasutuste portaal eesmärgiga tagada elektroonilise allkirja kasutamise võimalus piiriülestes tehingutes;

49. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et 2015. aastal teostatakse vähemalt 50% kõigist riigihangetest elektrooniliselt kooskõlas 2005. aastal Manchesteris asetleidnud e-valitsust käsitleval ministrite konverentsil kokkulepitud tegevuskavaga, pidades silmas ühtse turu täieliku potentsiaali realiseerimise tähtsust;

50. on arvamusel, et mobiilkaubandus (m-kaubandus) võib olla e-kaubanduse tähtis osa, mis suudab jõuda nende miljonite Euroopa kodanikeni, kes kasutavad mobiiltelefoni, aga ei kasuta personaalarvutit, ning mis aitab sellega lähendada interneti- ja mobiiltehnoloogiaid ning edendab ELi juhtrolli mobiilside valdkonnas;

51. on arvamusel, et ühiste, avatud tehniliste ja talituslike spetsifikatsioonide ja standardite (ühilduvuse, koostalitlusvõime, juurdepääsetavuse, turvalisuse, logistika, kohaletoimetamise jt valdkondades) väljatöötamine ja toetamine lihtsustab piiriülest e-kaubandust, kuna sellega abistatakse tarbijaid, eelkõige ohustatud ja kogenematuid arvutikasutajaid ning ületatakse eri liikmesriikide vahel olemasolevad talituslikud, tehnilised, kultuurilised ja keelelised tõkked;

52. tunnistab juriidilisi probleeme, mis on seotud sellise mobiilkaubanduse (m-kaubandus) siseturu arenguga, mille puhul oleks võimalik tagada tarbijaõigused, eraelu puutumatus ja alaealiste tarbijate kaitse; kutsub komisjoni üles seda küsimust põhjalikult uurima;

53. rõhutab, et e-kaubanduse tarneahel tuleb muuta läbipaistvamaks, et tarbijad teaksid alati, kes on tarnija, mis on tema ärinimi, asukoha aadress, kontaktandmed ning maksukohustuslase registreerimisnumber, ja kas tarnija on vahendaja või lõpptarnija, mis on eriti oluline internetipõhiste enampakkumiste kontekstis;

54. kutsub komisjoni üles kehtestama piiriülesele e-kaubandusele ELi tasandil nõutavad selged standardid, sealhulgas näiteks kaupmehe kohustus võimaldada oma klientidele ja riigiasutustele hõlbus, otsene, püsiv ja tasuta juurdepääs teabele, mis puudutab kaupmehe või teenuseosutaja nime ja registrinumbrit, pakutavate kaupade ja teenuste hindu ning mis tahes võimalikke täiendavaid kohaletoimetamise kulusid;

55. kutsub komisjoni üles nõudma ettevõtjatelt, kes vabatahtlikult kasutavad standardseid lepinguid ja üldiseid standardseid kaubandustingimusi, nende sätete esiletoomist, mis standardtingimustest erinevad;

56. on seisukohal, et sidevahendi abil sõlmitud lepinguid reguleerivad eeskirjad tarbijate ja ettevõtjate vahel peaksid hõlmama ka elektroonilistel enampakkumistel sõlmitavaid lepinguid, ja kutsub komisjoni üles uurima ning hindama eeskirju, mis reguleerivad konkreetseid sidevahendi abil sõlmitud turismiteenuslepinguid (lennupiletid, hotellimajutus, autorent, vabaajateenused jne), mis tellitakse individuaalselt interneti kaudu, eelkõige internetipõhiste enampakkumiste usaldusväärsuse suurendamise nimel, et paremini kaitsta tarbijate huve;

57. kustub komisjoni üles selgitama eeskirju, mis käsitlevad internetimüüki (otsest või kaudset) teistes liikmesriikides;

Kasutajate õiguskaitse suurendamine piiriüleses e-kaubanduses

58. nõuab, et kehtestataks nõue välisauditi läbiviimise kohta teatud eri tüüpi elektrooniliste teenuste puhul, kui kaasneb suurem vajadus nende teenuste täieliku turvalisuse tagamiseks, et kaitsta isikuandmeid (näiteks internetipanganduse puhul);

59. rõhutab, et kasutajatel (tarbijad ja müüjad) peab olema internetis tegutsedes õiguskindlus, ning tervitab Euroopa Komisjoni soovitust teatises „Euroopa digitaalne tegevuskava” ajakohastada infoühiskonna teenustega seotud piiratud vastutust käsitlevad sätteid, et võtta arvesse tehnoloogia arengut, e-kaubandust käsitleva direktiivi kontekstis (teatise joonealune märkus nr 13);

60. nõuab tungivalt, et komisjon astuks samme õiguskindluse loomiseks ja niisuguse tõsise killustatuse vastu võitlemiseks, mis esineb õiguste saamise protsessi ja mitme liikmesriigi jurisdiktsiooni osas, kui tegemist on meediasisu üleslaadimisega veebisaitidele;

61. on arvamusel, et eelisjärjekorras tuleks 2013. aastaks kõrvaldada piiriülese e-kaubanduse haldus- ja reguleerivad tõkked seeläbi, et kõigis 27 ELi liikmesriigis võetakse kasutusele tarbijatele ja ettevõtetele kehtivad ühtsed eeskirjad, millega luuakse soodne digitaalne keskkond, tagatakse nii ettevõtetele kui ka tarbijatele õiguskindlus, lihtsustatakse menetlusi, kärbitakse nõuete täitmise kulusid, vähendatakse kõlvatut konkurentsi ja avatakse ELi e-kaubanduse turu potentsiaal; rõhutab, et selle saavutamiseks võib olla väga tähtis õiguslike vahendite, nagu tarbijaõiguste direktiivi, e-kaubanduse direktiivi (2000/31/EÜ), teenuste direktiivi (2006/123/EÜ) artikli 20 lõike 2 ning ebaausate kaubandustavade direktiivi (2005/29/EÜ) ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine; kutsub seetõttu komisjoni üles edendama digitaalse siseturu kehtiva õigusraamistiku pidevat hindamist ning pakkuma sihipäraseid õiguslikke meetmeid peamiste takistuste kõrvaldamiseks;

62. on seisukohal, et turujärelevalve, eeskirjade läbipaistvus ja jõustamismehhanismide parandamine kasutajate usalduse suurendamiseks on hädavajalik, sest tarbijate kulutused on majanduse taastamisel tähtis tegur; on seisukohal, et ametiasutustele tuleb anda rohkem vahendeid ebaseadusliku kaubandustegevuse uurimiseks ja selle tõkestamiseks; kutsub komisjoni üles looma Euroopa varajase hoiatamise süsteem, sealhulgas andmebaas, mille abil võidelda pettuste vastu digitaalsel turul; kutsub komisjoni üles vajaduse korral ajakohastama kiirhoiatussüsteemi RAPEX; rõhutab, et sellised algatused peavad olema andmekaitse-eeskirjadega kooskõlas;

63. kutsub riigiasutusi üles võtma tarbijaõigustele suurema tähelepanu pööramise abil kiiresti meetmeid kahjurvara levitavate veebisaitide vastu, sealhulgas meetmeid, mille eesmärk on seada sisse ohutute ja turvaliste veebisaitide märgised ning tagada, et sponsitud reklaami alaseid teenuseid osutavad äriühingud ei reklaamiks õigusvastaseid veebisaite;

64. on veendunud, et tarbijate usaldust saab suurendada selliste standardite ja käitumisjuhenditega, mis võimaldavad e-teenusepakkujatel kiiresti muutuva tehnoloogilise arenguga sammu pidada;

65. rõhutab, et internetikeskkonna sihtrühma valimine ja analüüsimine peaks olema andmekaitse-eeskirjadega täielikult kooskõlas;

66. rõhutab, et ELi andmekaitse-eeskirju tuleb ühtselt tõlgendada, et tagada andmekaitse kõrgem tase ja suurendada tarbijate usaldust e-maksesüsteemide vastu;

67. on seisukohal, et ELi tarbijakaitsesüsteemide parandamisega saab tagada tarbijate usalduse piiriüleste e-tehingute vastu, hõlmates ka kaitset krediitkaardipettuste eest;

68. kutsub komisjoni üles tagama, et e-kaubanduse valdkonnas ei takistataks autoriõiguste järjekindlat jõustamist;

69. on arvamusel, et piiriülene veebiotsing ja -reklaam peaksid andma tarbijatele ja kaupmeestele rohkem teavet ja suurendama nende võimalusi pakkumisi piiriüleselt võrrelda ja selgitada välja piiriülesed pakkumised; on seetõttu mures võimalike konkurentsimoonutuste pärast, mis võivad tarbijatele ja ettevõtjatele teatavates ELi liikmesriikides osaks saada; kutsub komisjoni koos ettevõtetega üles tegelema veebiotsingu- ja reklaamiplatvormide puudustega ja soodustama nende piiriülest toimimist, näiteks .eu-domeenide edendamise kaudu;

70. kutsub komisjoni üles jälgima, et e-kaubanduse valdkonnas järgitakse järjekindlalt autoriõiguse kohaldamist;

71. palub komisjonil haarata initsiatiiv ja koostada kiiresti mõjuhinnang autoritasude maksmise jaoks sobivaima meetodi leidmiseks, arvestades ka võimalusega, et tasu makstakse Euroopa Liidus toote esmakordse turuletoomise ajal ja kohas, kuna sidusrühmad ei ole selles küsimuses kokkuleppele jõudnud;

72. jagab komisjoni seisukohta, et alternatiivsed vaidluste lahendamise mehhanismid, nagu vahendamine, arbitraaž ja kohtuvälised lahendid, võivad olla tarbijatele sobiv ja meeldiv lahendus; ning märgib, et paljud erasektori osalejad, nagu internetiplatvormid, on loonud edukaid algatusi tarbijate usalduse suurendamiseks, kasutades selleks vaidluste lahendamise vahendeid; nõuab tungivalt, et liikmesriigid innustaksid vaidluste alternatiivse lahendamise arendamist, et parandada tarbijakaitset ja viia õigusaktidele vastavus maksimumini; tuletab meelde SOLVITi ja Euroopa tarbijakeskuste võrgu positiivset kogemust; nõuab, et loodaks Euroopa e-kaubanduse teabesüsteem, kust saaks üksikasjalikke juhiseid ja üksikasjalikku teavet digitaalsel turul kehtivate õiguste ja kohustuste kohta; kuid rõhutab, et sellised mehhanismid ei tohiks mitte asendada juriidilisi ja administratiivseid jõustamisvahendeid, vaid peaks neid täiendama;

73. märgib, et praegust tarbijate vähest usaldust piiriüleste tehingute vastu tuleb suurendada järgmiselt: tugevdada olemasolevate eeskirjade digitaalset ja piiriülest jõustamist, anda tarbijakaitseasutustele suuremad volitused, edendada riigiasutuste koostööd ning luua tõhusad kogu ELi hõlmavad turujärelevalve ja -kontrolli, kaebuste menetlemise ja vaidluste lahendamise mehhanismid;

74. julgustab kasutama alternatiivseid vaidluste lahendamise mehhanisme, mida on võimalik kasutada interneti kaudu ja mis oleksid viivitamatult kättesaadavad Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu, niipea kui sellele ligi pääseb;

75. rõhutab, et tuleb välja töötada ja ühtlustada eeskirjad, mis pakuvad kõrgetasemelist õiguskaitset vähemustele, ning innustab korraldama lastevanematele, õpetajatele ja eestkostjatele teabe- ja koolituskampaaniaid, mille abil teavitada neid neil lasuvast vastutustest, kui nad õpetavad lastele e-kaubanduse kasutamist, ja valvsusest laste internetikasutuse suhtes;

76. nõuab, et komisjon ja liikmesriigid tegutseksid kiiresti, et võidelda ebaseaduslike internetiteenuste vastu, mis ei ole kooskõlas tarbijakaitset, vähemuste kaitset, autoriõigusi ja makse käsitlevate eeskirjadega ning enamiku teiste kohaldatavate õigusaktidega;

77. rõhutab, et tuleks hoolitseda nende riskide vältimise eest, mida kujutavad endast ebaseaduslike kaupade, eriti võltsitud ravimite ja tervishoiutoodete pakkumine veebis, suurendades selleks tervisealast teadlikkust ning kasutades spetsiaalseid .eu domeenide veebisaite eksitavale teabele tähelepanu juhtimiseks;

78. nõuab, et komisjon esitaks ettepaneku, milles kehtestatakse asjakohased meetmed või sanktsioonid võltsitud kaupade ja ravimitega interneti teel kauplemisele, hõlmates ka ohutute ja turvaliste veebisaitide märgised, näiteks tegevusloaga apteekide sertimissüsteemid;

79. rõhutab vajadust riigiteenistujaid ja kohtuasutusi ELi tarbijakaitse-eeskirjade osas nõuetekohaselt harida ja koolitada;

E-usalduse strateegia e-kaubanduse kasutajate usalduse suurendamiseks

80. nõuab ühtset õigusakti, milles oleks ühendatud kehtivad eri õigusaktid, et muuta e-kaubanduse valdkonnas kohaldatavad eeskirjad selgemaks; tervitab komisjoni ettepanekut tarbijakaitse direktiivi kohta ning nõuab vajaduse korral tarbijakaitsealase lepinguõiguse teatavate aspektide asjakohasel tasemel ühtlustamist, eriti seoses teatavat tüüpi garantiinõuete käsitlemisega; on seisukohal, et see peaks hõlmama ka teisi direktiive, nagu finantsteenuste kaugmüügi ja e-kaubanduse direktiive;

81. kutsub komisjoni üles hindama, kas niisuguse e-kaubandusportaali loomine, mille üle teostaks järelevalvet komisjon ja millesse kaasataks sidusrühmad ja liikmesriigid, võiks paremini kaasa aidata parimate tavade ja teabe levitamisele ning seega suurendada tarbijate usaldust ja edendada piiriülest e-kaubandust;

82. kutsub komisjoni üles jätkama uuringuid tarbijate e-kaubandusest keeldumise määravate põhjuste kohta, et töötada välja tõhusad suunised asjakohaste õigusaktide jaoks, ning soovitab luua eraldi e-kaubanduse jaoks mõeldud tulemustabeli, et saada ülevaade e-kaubanduse tarbijakäitumisest ja teha kindlaks tarbija valikuid mõjutavad ja määravad tegurid;

83. tunnistab, et kodanikud hoiduvad omavahelisest suhtlusest, arvamuste vabast väljendamisest ja tehingutesse astumisest, kui neil puudub piisav usaldus uue digitaalruumi õigusraamistiku vastu; arvestades, et garantii ja põhiõiguste jõustamine on selles kontekstis hädavajalik tingimus kodanike usalduse saavutamiseks; arvestades, et ettevõtete usalduse saavutamise hädavajalik tingimus on intellektuaalomandiõiguste ja teiste õiguste kaitse tagamine;

84. kutsub komisjoni üles kaotama kohustust omada internetimüügi eeldusena tavapärast kauplust, kuna see nõue takistab internetimüüki väga suurel määral;

85. rõhutab, et piiriülese e-kaubanduse edasiarendamiseks on oluline luua ühenduse õigustiku piires sidus, kogu ELi hõlmav intellektuaalomandi õiguste kaitse ja jõustamise raamistik, tugevdada võitlust ebaseaduslike ja võltsitud kaupade vastu ja ning tõsta Euroopa tarbijate teadlikkust nendest küsimustest;

86. juhib tähelepanu vajadusele kehtestada õigusaktid, mis oleksid kohaldatavad kõikidele elektroonilistele tehingutele, eesmärgiga kaitsta e-kaubanduse teenuse kasutajate õigusi;

87. nõuab, et teadusuuringute raamprogrammide raames arendataks uuenduslikke uurimisprojekte, mille eesmärk on edendada ja ühtlustada ELi e-kaubanduse turgu seeläbi, et suurendatakse tarbijate usaldust, õigusi ja valikuvõimalusi digitaalses keskkonnas;

88. nõuab, et jälgitaks tõhusalt e-kaubanduse õiguslikku, tehnilist ja majanduslikku arengut, ning juhib tähelepanu vajadusele anda mõjuhinnang kõikidele sellistele otsustele, mis mõjutavad digitaalset ühtset turgu ja infoühiskonda; seetõttu oleks oluline vahend Euroopa digitaalse internetituru keskkonna hindamiseks nn „e-kaubanduse tulemustabel”;

89. on veendunud, et tarbijate usaldust saab suurendada piiriülese e-kaubanduse takistuste kaotamisega ning samal ajal tarbijakaitse kõrgeima taseme säilitamisega ning usaldust saab tekitada usaldusväärsete Euroopa ametiasutuste või usaldusmärgiste abil, mis garanteerivad piiriülesel elektroonilisel turul ringlevate kaupade usaldusväärsuse ja kvaliteedi; on seisukohal, et komisjon peab looma läbipaistvate ja järelevalve all olevate eeskirjadega jätkusuutliku Euroopa usaldusmärgise; sellist Euroopa usaldusmärgise loomise kava tuleb toetada standardikontrolli või jõustamismehhanismiga, nagu see juba toimib mõne liikmesriigi riiklikul tasandil; tunnistab, et piiriülese Euroopa usaldusmärgise loomise kava võib toimida vaid ELi õiguse kontekstis, millel Euroopa usaldusmärgis võib põhineda; on seisukohal, et Euroopa usaldusmärgise loomise kava mõju tuleb põhjalikult hinnata ning kava tuleb rakendada koos liikmesriikides juba olemasolevate usaldusmärgistega;

90. rõhutab, et on tähtis edendada ja kasutada kogu ELis kehtivaid logosid, usaldus- ja kvaliteedimärke, mis aitavad tarbijatel ära tunda hea mainega internetikaupmehi, tunnustavad parimaid tavasid ja innustavad innovatsiooni ning toetavad seega ELi ettevõtteid püüdlustes jõuda oma riigi turust kaugemale;

91. rõhutab, et juurdepääs täpsele ja arusaadavale teabele on ülioluline, et tagada läbipaistvus e-keskkonnas, kus ostja ja müüja on teineteisest kaugel ning ostjal on piiratud võimalused toodete füüsiliste omaduste hindamiseks;

92. rõhutab komisjoni ja postiteenuseid reguleerivate riiklike asutuste jõupingutusi kolmanda postiteenuste direktiivi (2008/06/EÜ) õigeaegsel rakendamisel 27 liikmesriigis, et saavutada suurem konkurents, madalamad hinnad ja paremad teenused, parandada piiriülese e-kaubanduse kaudu ostetud kaupade kohaletoimetamise tingimusi; rõhutab ka, kui tähtis on tagada kindlustusteenuste kättesaadavus postipakiveos;

93. nõuab, et projektide jaoks, mille eesmärk on suurendada kasutajate usaldust e-kaubanduse vastu, sealhulgas haridus- ja teabekampaaniad Euroopa ja riiklikul tasandil ning internetiteenuseid praktikas kontrollivad projektid (nagu testostud), loodaks programmid ja kasutataks olemasolevaid rahastamisvahendeid; rõhutab, et tuleb välja arendada e-kaubandusalast ja uue digitaaltehnoloogia alast (põhilised tarbijate õigused internetis, e-kaubandus, andmekaitsealased sätted jne) tarbijakoolitust pakkuvad internetivahendid, nagu Dolceta projekt (täiskasvanutele suunatud tarbijakoolitust pakkuva interneti-vahendi väljatöötamine); see võimaldab kodanikel täiendada oma digitaaloskusi, teadmisi oma õigustest ja kohustustest ning e-kaubandust digitaalühiskonnas enda huvides kasutada;

94. on arvamusel, et tarbijate usaldust saab veelgi suurendada, kui tagada üldsuse usaldus internetikeskkonna vastu, tegeleda isikuandmete kaitsega seotud probleemidega, reguleerida andmete kogumist, käitumispõhist suunamist, profiilide koostamist ja reklaami ning tõsta tarbijate teadlikkust harimis- ja teabekampaaniate abil; kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku andmekaitsedirektiivi kohandamise kohta praegusele digitaalkeskkonnale vastavaks;

95. rõhutab vajadust muuta piiriülese internetikaubanduse tarneahel ja tingimused lihtsamaks ja läbipaistvamaks, kehtestades eeskirjad tarbijaõiguste, kogukulude ja kaupmeeste kontaktandmete osas eksitava või puuduliku teabe andmise kohta ning edendades e-kauplustele mõeldud parimaid ja ausaid tavasid, soovitusi ja suuniseid; tunnustab ELi jõupingutusi selles valdkonnas lennupiletite tingimuste, kehtivuse ja hindade selgitamisel kui järgimisväärset ja positiivset näidet;

96. rõhutab, kui tähtis on hakata kiiresti ja tõhusalt kasutama alates 2010. aasta juunist toimivat Euroopa mikrokrediidirahastut Progress, mis võiks anda uue tõuke internetipõhise ettevõtluse edendamisele, eelkõige hiljuti töö kaotanute seas;

97. on arvamusel, et meedia- ja arvutioskus ning -teadlikkus on Euroopa digitaalse keskkonna arendamise seisukohalt väga olulised; nõuab seetõttu, et ELi ja liikmesriikide tasandil loodaks digitaalse kirjaoskuse ja kaasatuse tegevuskava, mille tähtsamad komponendid on: digitaalse kirjaoskuse õppimise erivõimalused töötutele ja tõrjutuse ohus olevatele elanikerühmadele, erasektoris kõigile töötajatele digitaalsete oskuste õpetamise algatuste stimuleerimine, üleeuroopaline algatus „Targu võrgus talita!” (Be smart online!), millega tutvustatakse kõigile õppuritele, sealhulgas elukestvas õppes ning erialases koolituses osalejatele, IKT ja internetipõhiste teenuste turvalist kasutamist, ja ühtne IKT sertifitseerimise kord ELi tasandil;

98. tervitab komisjoni valmisolekut anda 2012. aastaks välja ELi internetiõiguste juhis, milles esitatakse kokkuvõte ELis kehtivatest digitaalsete kasutajate õigustest ja kohustustest selgel ja kättesaadaval viisil, mida täiendavad igal aastal tehtav läbivaatamine tarbijakaitseõiguse rikkumiste kohta internetis ja asjakohased jõustamismeetmed koostöös Euroopa tarbijakaitseametite võrgustikuga;

99. on arvamusel, et isereguleeruvate käitumisjuhendite väljatöötamine kaubandus-, kutse- ja tarbijaühenduste poolt ning parlamendi raporti „Euroopa uus digitaalne tegevuskava: 2015.eu” selliste sätete kohaldamine, milles kutsutakse üles looma kodanike ja tarbijate digitaalkeskkonna õiguste Euroopa harta ja arendama „viiendat vabadust”, mis võimaldab infosisu ja teadmiste vaba ringlust, suurendaksid tarbijate usaldust e-kaubanduse vastu, selgitades kõigi infoühiskonna osalejate õigusi ja kohustusi;

100.    kutsub komisjoni üles viivitamatult tegutsema ja esitama 2012. aastal aruande oma edusammude kohta piiriülese e-kaubanduse kümne tõkkega tegelemisel, mis on esitatud komisjoni 22. oktoobri 2009. aasta teatises ettevõtja ja tarbija vahelise piiriülese e-kaubanduse kohta ELis (KOM(2009)0557); kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama e-kaubanduse valdkonnas tarbijakaitse kõrge taseme ja kaotama e-kaubanduse arengut takistavad tõkked, mis on määratletud komisjoni 2010. aasta teatises digitaalse tegevuskava kohta ning 2009. aasta teatises ettevõtja ja tarbija vahelise piiriülese e-kaubanduse kohta, kasutades selleks nii õigusloomega seotud kui ka mitteseotud vahendeid; kutsub komisjoni üles looma sidusrühmade dialoogi USAga, et analüüsida atlandiülese e-kaubanduse turu arendamise võimalusi;

° °

101.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele ning parlamentidele.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0046.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA-PROV(2010)0047.

(3)

ELT C 67E, 18.3.2010, lk 112.

(4)

ELT C 146E, 12.6.2008, lk 370.

(5)

ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.

(6)

ELT L 376, 27.12.2006, lk 21.

(7)

ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 109.

(8)

ELT C 305E, 14.12.2006, lk 247.

(9)

EÜT L 271/16, 9.10.2002.

(10)

http://www.un.or.at/unictral


SELETUSKIRI

Sissejuhatus

E-kaubandus kujutab endast märkimisväärset internetipotentsiaali ja on siseturul oluliseks katalüsaatoriks ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel. Kõigi sidusrühmade jaoks on alles jäänud tõkete ületamiseks oluline teha koostööd.

Ühisturul olevad lüngad tulevad piiriülest kaubandust vaadeldes veel paremini esile. Eri riikide eeskirjade erinevused on kaupade vabale liikumisele Euroopas tõsiseks takistuseks. ELi e-kaubanduse seisu kajastavad andmeid näitavad, et 2009. aastal ostis üks tarbija kolmest vähemalt ühe asja internetist, kuid ainult 7% Euroopa tarbijatest julgesid ostu sooritada teisest liikmesriigist. ELi e-kaubandustavade kohta tehtud konfidentsiaalne uuring näitas, et 60% tarbijate kavatsustest ELis piiriüleseid oste teha luhtus, sest müüja keeldus tehingust või kauba saatmisest, isegi kui 11 000 uuritud juhust pooltel oleks ostja välismaalt ostes säästnud vähemalt 10% (isegi koos saatmiskuludega).

Nüüdseks ratifitseeritud Lissaboni leping, mille eesmärk on ELi poliitilisi protsesse lihtsamaks muuta, peaks aitama selle killustatuse vastu võidelda.

Praeguse majanduskriisi ajal on tähtsam kui kunagi varem, et Euroopa teeks tõhusat ja kiiret tööd nende tõkete ületamiseks. ELi ühine turg võib uhke olla enam kui 500 miljoni tarbija üle. Aga kui mõni neist tarbijatest siseneb internetti ja proovib midagi osta, siis ei ole see võimalik. Praegu jätab ühine turg tarbijad hätta, eelkõige internetis. Piiriülene e-kaubandus ei arene paljude lõksude tõttu nii kiiresti nagu riigisisene.

- Paljudel veebisaitidel on võimalik oste sooritada ainult siis, kui ostja postiaadress on konkreetses riigis. Üks uurimus näitas, et 61% piiriülestest tehingutest ei saanud sooritada, sest internetikauplused ei teenindanud tarbija kodumaad. Ka ettevõtjatele tuleb luua stiimuleid.

- Isegi kui pooltel ELi kodumajapidamistest on ülikiire internetiühendus, hoiab usalduse puudus tarbijaid siiski tagasi internetist oste tegemast. Üks teine uurimus näitas, et ainult 12% ELi veebikasutajatest tunneb end internetis tehinguid tehes turvaliselt. Innustust annab asjaolu, et soov ühisest turust kasu saada on suur. Kolmandik tarbijatest kaaluksid interneti kaudu ostmist teisest riigist, sest seal on kaup odavam või parem. Kahjuks ainult 7% teeb seda. Kui suurendame tarbijate silmis usaldust, saaksime avada kogu Euroopa ühise internetituru majandusliku potentsiaali, mis tähendab rohkem kui 100 miljardi euro suurust tulu.

- Puudu on tõhusast jõustamisest ja hüvitusmehhanismist, mida on vaja turu heaks toimimiseks. Liikmesriikide vahel on suuri erinevusi ja seetõttu jääb rahuldamata tarbijate soov lahendada piiriülese e-kaubanduse probleemid.

Kõigi Euroopa tarbijate ja jaemüüjate huvides on suurendada kõigi e-turul osalejate usaldusväärsust ja parandada kiiresti Euroopa õigusaktide kohaldamist. Euroopa Liidu juhid ja poliitikakujundajad peavad lähemalt uurima turustuskokkulepete, kaubamärgieeskirjade, teenuste ja tarbijasätete praegust õigusraamistikku, et tagada nende täielik ajakohasus 21. sajandi turul ja kasu nii tarbijatele kui ka jaemüüjatele.

Peamine ülesanne praegu on saavutada ühine Euroopa internetiturg. Seda saab teha ainult Euroopa majanduse vastavusse viimises konkurentsivõimelise 21. sajandi maailmaturuga. Tuleb luua tugev Euroopa turg, mis annab ELile võimaluse maailmaturul konkureerida. Euroopal peavad olema sidusad eeskirjad, mis suurendavad nii tarbijate kui ka jaemüüjate usaldust ja viivad Euroopa digitaalses majanduses juhtpositsioonile. Seetõttu on oluline, et e-kaubanduse kasutajatel oleks olemas selged juhendid, mis käsitleksid eelkõige andmete avaldamise põhinäitajaid ja õiglast kaubandustava, mida elektroonilises kaubanduses peaksid ettevõtjad järgima ja tarbijad ootama.

Oluline on, et on tehtud suuri edusamme e-kaubanduse edendamisel, ja selle kasutajaid tuleb innustada end oma õigustest ja õiguse suurendamise võimalustest kindlamalt teavitama.

Komisjon ja riiklikud täitevasutused peavad seetõttu suurendama jõupingutusi, et saavutada e-kaubanduse kasutajate kõrgetasemeline kaitse ning anda kasutajatele kindlustunne ühtse turu võimaluste täielikuks ärakasutamiseks. Piiriülese e-kaubanduse jaoks on oluline turujärelevalve suurendamine ning tootjate ja tarbijate usalduse suurendamise mehhanismide jõustamine. See tooks omakorda kaasa selle, et rohkem tarbijad kulutaksid rohkem, mis on majanduse taastamiseks oluline tegur.

Raportöör tervitab 13 komisjoni teatises esitatud soovitust piiriülese e-kaubanduse arengupoliitika ja praktiliste meetmete väljatöötamise kohta. Raportöör pooldaks põhjalikumat kriitilist analüüsi võimalike viiside kohta, kuidas liikuda edasi kuues allpool toodud peamises valdkonnas, mis tema arvates on piiriülese e-kaubanduse suurendamise ja tugevdamise seisukohalt olulised:

1.  Euroopas tuleb suurendada kasutajate ligipääsu internetile. Internetist ostude sooritamiseks peab tarbijatel olema teatava kvaliteediga ligipääs veebile. Vaja on võtta konkreetseid meetmeid internetikasutajate arvu suurendamiseks ja internetiühenduse kvaliteedi ja kiiruse parandamiseks Euroopa Liidu riikides ja piirkondades, kus puudub kvaliteetne ühendus.

2.  Internetituru killustatus tuleb kaotada. Paljud müüjad tekitavad rahvusvahelistel turgudel tõkkeid, sest teatavaid teenuseid ei saa liidu teatavates piirkondades ja riikides elavad inimesed internetis kasutada. Vahel on see tingitud tarbijate tagasisuunamisest nende enda riigi veebisaitidele, kui tuvastatakse teisest riigist pärit IP-aadress, ja vahel on põhjus lihtsalt selles, et müüjad keelduvad müümast tooteid teatavates riikides elavatele tarbijatele. Seetõttu tuleb tugevdada teenuste direktiivi (mis keelab kliendi diskrimineerimise kodakondsuse või elukoha alusel) artikli 20 lõike 2 kohaldamist.

3.  Tarbijakaitse-eeskirjade erinevused tuleb kaotada. Tarbijaõigusi käsitleva uue direktiivi kohaldamine ei ole samm edasi mitte ainult lepingute allkirjastamise osas, vaid sellest võib kasu olla ka selliste probleemide lahendamiseks, mis võivad tekkida ostja ja müüja vahel, kui nad alluvad samadele õigusaktidele.

4.  Tarbijate usaldust internetikaubanduse vastu tuleb suurendada. Paljud tarbijad ei soorita oste internetis, sest nad ei pea seda turgu eri põhjustel turvaliseks. Mõned inimesed tunnevad end kaitsetuna, kui nad ostavad midagi kelleltki, keda nad tegelikult ei näe, sest nad kardavad, et müüjad võivad neid petta, müüja neile defektse või ekraanil näidatust erineva toote. Tarbijate usalduse suurendamiseks internetiturul tuleb võtta järgmisi meetmeid:

· luua ja võtta kasutusele Euroopa usaldusmärgis;

· tugevdada järelevalvet veebi üle;

· viia läbi teabekampaaniad, mille abil teavitada tarbijad nende õigustest, elementidest, mis annavad tunnistust veebi usaldusväärsusest, turvalistest makseviisidest jne;

· tagada tarbijakaitse turvalisuse ja isikuandmete kaitse kaudu.

5.  Tuleb välja töötada algatused, mille abil motiveerida ettevõtjad internetti äri huvides kasutama. Paljud ettevõtjad ei kasuta internetti äri huvides sellest tuleneva ebamugavuse tõttu. Teatavad maksude, jäätmekäitlusega jm seotud eeskirjad on eri riikide turgudel erinevad, mis tekitab jaemüüjatele keerulise, kuluka ja prognoosimatu majanduskeskkonna. Seetõttu on vaja võtta järgmisi haldusmeetmeid, mis ergutavad ettevõtjaid seda ärivaldkonda edendama ja mis pakuvad tarbijatele eri võimalusi:

· muuta käibemaksualane aruandlus kaugmüüjatele lihtsamaks;

· parandada internetis kasutatavaid maksemehhanisme;

· ühtlustada ELis posti- ja pangakulud;

· töötada välja praktilised lahendused probleemidele, mis on seotud maksete ja intellektuaalomandiõigustega, et tarnijad ei peaks maksma samade kaupade eest eri riikides;

· reguleerida internetis teavitamist Euroopa tasandil;

· parandada tarnijate ja tarbijate vaheliste konfliktide lahendamise mehhanisme.

    6.   Tagada tuleb internetti kasutatavate alaealiste turvalisus. Euroopa tasandil tuleb  reguleerida tõhusaid mehhanisme, mis tagavad alaealiste kaitse ohtlikule, sh   pornograafilisele sisule ligipääsul, tubaka või alkoholi ostmisel, internetikihlvedude   puhul, võõrastega suhtlemisel ning sotsiaalsete võrgustike kasutamisel.

Raportöör on seisukohal, et lahendus seisneb tavapärast kaubandustegevust reguleerivate eeskirjade kohaldamisel elektroonilisele kaubandusele, sest nii on võimalik saavutada tõeline ja väljakujundatud Euroopa ühine turg, mis on valmis toimima 21. sajandi majanduskeskkonnas.


tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS (4.6.2010)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

e-kaubanduse siseturu väljakujundamise kohta

(2010/2012(INI))

Arvamuse koostaja: Ioannis A. Tsoukalas

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et e-kaubandus on Euroopa Liidu jaoks üks tähtsamaid 21. sajandi turge ning sellel on potentsiaali kujundada ümber Euroopa siseturg, anda panus teadmistepõhisesse majandusse, pakkuda Euroopa tarbijatele ja ettevõtetele praegusel rahaliselt pingelisel ajal väärtust ja võimalusi ning mõjutada oluliselt ja positiivselt tööhõivet ja majanduskasvu;

B.   arvestades, et piiriülene e-kaubandus annab Euroopa tarbijatele olulisi sotsiaalmajanduslikke eeliseid, näiteks suurem mugavus ja rohkem õigusi, tarbijaõiguste tugevdamine, suurem läbipaistvus ja konkurents, võimalus võrrelda ja valida laiema valiku kaupade ja teenuste hulgast ning märkimisväärne säästmispotentsiaal;

C.  arvestades, et e-kaubandus on eriti kasulik maa- ja kaugeimate piirkondade ning äärealade elanike jaoks, kellel ei oleks muidu juurdepääsu laiale kaubavalikule, mis oleks nii hõlpsasti kättesaadav või soodus;

D.  arvestades, et praeguse majanduskriisi ajal on digitaalühiskonna areng ning info- ja sidetehnoloogia siseturu väljakujundamine võimaldanud e-kaubanduse sektoril jätkuvalt kasvada ja luua töökohti, aidata hoida veebiettevõtjad majanduslikult aktiivsed ning võimaldanud tarbijatel saada kasu suuremast valikust ja soodsamatest hindadest;

E.   arvestades, et piiriülesel e-kaubandusel on suuri eeliseid ELi ettevõtete, eriti VKEde jaoks, mis saavad pakkuda uuenduslikke, kvaliteetseid ja tarbijasõbralikke teenuseid ja tooteid Euroopa internetisiseturu kaudu, tugevdada oma positsiooni ja võimaldavad jääda maailmamajanduses konkurentsivõimeliseks;

F.   arvestades, et e-kaubandus moodustab praegu märkimisväärse osa põhimajandusest ning ettevõtted ja tarbijad kasutavad oma huvides järjest rohkem nii internetipõhist kui ka tavapärast kaubanduspraktikat;

G.  arvestades, et Euroopa e-kaubanduse siseturu täielikku toimimist takistavad endiselt mitu tõsist struktuurilist ja reguleerivat tõket, nagu tarbijakaitse eeskirjade ning käibemaksu ja ringlussevõtutasusid ja lõive käsitlevate eeskirjade killustumine riikide kaupa ning ainuõiguslikku turustamist ja valikturustust käsitlevate eeskirjade kuritarvitamine;

H.  arvestades, et ettevõtetevaheline piiriülene e-kaubandus võib suurendada Euroopa äriühingute konkurentsivõimet, võimaldades neil hõlpsasti osta komponente, teenuseid ja oskusteavet kogu siseturult (tekitades samas uut mastaabisäästu), ja lisaks kujutab see endast võimalust ettevõtjatele ning eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele muuta oma tarbijabaas rahvusvaheliseks, ilma et oleks tarvis investeerida oma füüsilisse kohalolekusse teises liikmesriigis;

I.    arvestades, et kuigi internet on kõige kiiremini kasvav jaemüügikanal ja riikide tasandil kasvab e-kaubandus pidevalt, laieneb lõhe riigisisese ja piiriülese e-kaubanduse vahel ELis ning Euroopa tarbijate valikut piiravad mõnedes ELi liikmesriikides geograafilised, tehnilised ja korralduslikud tegurid;

J.    arvestades, et piiriülese e-kaubanduse takistuste kõrvaldamine ja tarbijate usalduse suurendamine on oluline, et saavutada Euroopas atraktiivne, integreeritud digitaalne siseturg ning stimuleerida tarbijaturge ja majandust üldiselt,

1.   on arvamusel, et eelisjärjekorras tuleks 2013. aastaks kõrvaldada piiriülese e-kaubanduse haldus- ja reguleerivad tõkked seeläbi, et kõigis 27 ELi liikmesriigis võetakse kasutusele tarbijatele ja ettevõtetele kehtivad ühtsed eeskirjad, millega luuakse soodne digitaalne keskkond, antakse nii ettevõtetele kui ka tarbijatele õiguskindlus, lihtsustatakse menetlusi, kärbitakse nõuete täitmise kulusid, vähendatakse kõlvatut konkurentsi ja vabastatakse ELi e-kaubanduse turu potentsiaal; rõhutab, et selle saavutamiseks võib olla väga tähtis õiguslike vahendite, nagu tarbijaõiguste direktiivi, e-kaubanduse direktiivi (2000/31/EÜ), teenuste direktiivi (2006/123/EÜ) artikli 20 lõike 2 ning ebaausate kaubandustavade direktiivi (2005/29/EÜ) ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine; kutsub seega komisjoni üles edendama digitaalse siseturu kehtiva õigusraamistiku pidevat hindamist ning pakkuma sihipäraseid õiguslikke meetmeid peamiste takistuste kõrvaldamiseks;

2.   rõhutab kaupade ja teenuste vaba liikumise olulisust e-kaubanduse edasiseks arenguks, pöörates teenuste siseturul erilist tähelepanu teenuse kasutaja kodakondsuse või elukoha alusel mittediskrimineerimise põhimõttele; kordab, et mittediskrimineerimise põhimõttega on vastuolus täiendavate õiguslike ja administratiivsete nõuete kehtestamine teise liikmesriigi kodanikele, kes soovivad kasutada teatavat teenust või soodsamate tingimuste või hindadega seotud eeliseid; kutsub seega komisjoni üles tegutsema teenuste direktiivi artikli 20 lõike 2 alusel, et võidelda sellise diskrimineerimise vastu;

3.   juhib tähelepanu sellele, et tähtis on lihtsustada piiriüleseid eeskirju ning alandada jaemüüjatele ja ettevõtjatele nõuete täitmisel tekkivaid kulusid praktiliste lahenduste pakkumise teel sellistel teemadel nagu käibemaksualane aruandlus ja käibemaks arvete esitamisel, e-jäätmed ja ringlussevõtutasud, autoriõigustasud, tarbijakaitse, märgistamine ja valdkonnapõhised eeskirjad; nõuab selleks koondsüsteemide loomist ning piiriüleste e-halduse lahenduste, näiteks e-arvete ja e-hangete edendamist;

4.   kutsub komisjoni üles kaotama kohustuse omada internetimüügi eeldusena tavapärast kauplust, kuna see nõue takistab väga suurel määral internetimüüki;

5.   märgib, et on tähtis suurendada praegust tarbijate vähest usaldust piiriüleste tehingute vastu järgmiselt: tugevdada olemasolevate eeskirjade digitaalset ja piiriülest jõustamist, anda tarbijakaitseasutustele suuremad volitused, edendada riigiasutuste koostööd ning luua tõhusad kogu ELi hõlmavad turujärelevalve ja -kontrolli, kaebuste menetlemise ja vaidluste lahendamise mehhanismid;

6.   kutsub komisjoni üles koostama mõjuhinnangut sellise riigiasutuse loomise või määramise kohta, kes võiks käsitleda oma liikmesriigi äriühingute või ettevõtjate taotlusi piiriülese e-kaubanduse registreerimiseks, ning sellise Euroopa tasandi asutuse loomise või määramise kohta, kes siseturu kiire väljakujundamise nimel võiks viia riikide ametiasutused omavahelisse vastavusse;

7.   kutsub komisjoni üles kehtestama piiriülesele e-kaubandusele ELi tasandil nõutavad selged standardid, sealhulgas näiteks kaupmehe kohustus võimaldada oma klientidele ja riigiasutustele hõlbus, otsene, püsiv ja tasuta juurdepääs teabele, mis puudutab kaupmehe või teenuseosutaja nime ja registrinumbrit, pakutavate kaupade ja teenuste hindu ning mis tahes võimalikke täiendavaid kohaletoimetamise kulusid;

8.   on arvamusel, et tarbijate usaldust saab veelgi suurendada, kui tagada üldsuse usaldus internetikeskkonna vastu, tegeleda isikuandmete kaitsega seotud muredega, reguleerida andmete kogumist, käitumispõhist suunamist, profiilide koostamist ja reklaami ning tõsta tarbijate teadlikkust harimis- ja teabekampaaniate abil; kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku andmekaitsedirektiivi kohandamise kohta praegusele digitaalkeskkonnale vastavaks;

9.   kordab, et e-kaubanduse võimaldamiseks on otsustava tähtsusega austada põhilist inimõigust eraelu puutumatusele ja andmekaitsele;

10. rõhutab vajadust muuta piiriülese internetikaubanduse tarneahel ja tingimused lihtsamaks ja läbipaistvamaks, kehtestades eeskirjad tarbijaõiguste, kogukulude ja kaupmeeste kontaktandmete kohta eksitava või puuduliku teabe andmise kohta ning edendades e-kauplustele mõeldud parimaid ja ausaid tavasid, soovitusi ja suuniseid; tunnustab ELi jõupingutusi selles valdkonnas lennupiletite tingimuste, kehtivuse ja hindade selgitamisel kui järgimisväärset ja positiivset näidet;

11. on arvamusel, et isereguleeruvate käitumisjuhendite väljatöötamine kaubandus-, kutse- ja tarbijaühenduste poolt ning parlamendi raporti „Euroopa uus digitaalne tegevuskava: 2015.eu” selliste sätete kohaldamine, milles kutsutakse üles looma kodanike ja tarbijate digitaalkeskkonna õiguste Euroopa harta ja arendama „viiendat vabadust”, mis võimaldab infosisu ja teadmiste vaba ringlust, suurendaksid tarbijate usaldust e-kaubanduse vastu, selgitades kõigi infoühiskonna osalejate õigusi ja kohustusi;

12. rõhutab, et on tähtis edendada ja kasutada kogu ELis kehtivaid logosid, usaldus- ja kvaliteedimärke, mis aitavad tarbijatel ära tunda hea mainega internetikaupmehi, tunnustavad parimaid tavasid ja julgustavad innovatsiooni ning toetavad seega ELi ettevõtteid püüdlustes jõuda oma riigi turust kaugemale;

13. rõhutab, et on tähtis suurendada usaldust piiriüleste interneti-maksesüsteemide vastu (nt krediit- ja deebetkaardid ning e-rahakotid), edendades mitmesuguseid maksemeetodeid, parandades koostalitlusvõimet ja edendades ühiseid standardeid, kõrvaldades tehnilised tõkked, toetades kõige turvalisemaid elektrooniliste tehingute tehnoloogiaid, ühtlustades ja tugevdades eraelu puutumatust ja turvalisust käsitlevaid õigusakte, võideldes pettuste vastu ning teavitades ja harides üldsust;

14. kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku krediit- ja deebetkaartide Euroopa rahastamisvahendi loomise kohta, et lihtsustada kaardimaksete elektroonilist töötlemist;

15. on arvamusel, et postisektori reform ning postisüsteemide ja -teenuste koostalitlusvõime ja koostöö edendamine võib mõjutada oluliselt piiriülese e-kaubanduse arengut, milleks on vaja odavat ja tõhusat toodete jaotamist ja teekonna jälgimist; seetõttu rõhutab vajadust rakendada kiiresti kolmandat postidirektiivi (2008/6/EÜ);

16.  rõhutab elektroonilise allkirja ja isikliku võtme infrastruktuuri tähtsust üleeuroopaliste turvaliste e-valitsuse teenuste jaoks ning palub komisjonil asutada Euroopa valideerimisasutuste portaal eesmärgiga tagada elektroonilise allkirja kasutamise võimalus piiriülestes tehingutes;

17. kutsub komisjoni üles pakkuma välja meetmeid e-arvete algatuse toetuseks, et tagada elektrooniliste arvete üleeuroopaline kasutamine 2020. aastaks;

18. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et 2015. aastal teostatakse vähemalt 50% kõigist riigihangetest elektrooniliselt kooskõlas 2005. aastal Manchesteris asetleidnud e-valitsust käsitleval ministrite konverentsil kokkulepitud tegevuskavaga, pidades silmas ühtse turu täieliku potentsiaali realiseerimise tähtsust;

19. on arvamusel, et mobiilkaubandus (m-kaubandus) võib olla e-kaubanduse tähtis osa, mis suudab jõuda nende miljonite Euroopa kodanikeni, kes kasutavad mobiiltelefoni, aga ei kasuta personaalarvutit, ning mis aitab sellega lähendada interneti- ja mobiiltehnoloogiaid ning edendab ELi juhtrolli mobiilside valdkonnas;

20. on arvamusel, et ühiste, avatud tehniliste ja funktsioneerivate spetsifikatsioonide ja standardite (ühilduvuse, koostalitlusvõime, juurdepääsetavuse, turvalisuse, logistika, kohaletoimetamise jt valdkondades) väljatöötamine ja toetamine lihtsustab piiriülest e-kaubandust, kuna sellega abistatakse tarbijaid, eelkõige ohustatud ja kogenematuid arvutikasutajaid ning ületatakse eri liikmesriikide vahel olemasolevad tegevuslikud, tehnilised, kultuurilised ja keelelised tõkked;

21. tunnistab juriidilisi probleeme, mis on seotud sellise mobiilkaubanduse (m-kaubandus) siseturu arenguga, mille puhul oleks võimalik tagada tarbijaõigused, eraelu puutumatus ja alaealiste tarbijate kaitse; kutsub komisjoni üles seda küsimust põhjalikult uurima;

22. on arvamusel, et piiriülene veebiotsing ja -reklaam peaksid andma tarbijatele ja kaupmeestele rohkem teavet ja suurendama nende võimalusi pakkumisi piiriüleselt võrrelda ja selgitada välja piiriülesed pakkumised; on seetõttu mures võimalike konkurentsimoonutuste pärast, mis võivad tarbijatele ja ettevõtjatele teatavates ELi liikmesriikides osaks saada; kutsub komisjoni koos ettevõtetega üles tegelema veebiotsingu- ja reklaamiplatvormide puudustega ja soodustama nende piiriülest toimimist, näiteks .eu-domeenide edendamise kaudu;

23. rõhutab, et piiriülese e-kaubanduse edasiarendamiseks on oluline luua ühenduse õigustiku piires sidus, kogu ELi hõlmav intellektuaalomandi õiguste kaitse ja jõustamise raamistik, tugevdada võitlust ebaseaduslike ja võltsitud kaupade vastu ning tõsta Euroopa tarbijate teadlikkust nendes küsimustes;

24. rõhutab, kui tähtis on hakata kiiresti ja tõhusalt kasutama alates 2010. aasta juunist toimivat Euroopa mikrokrediidirahastut Progress, mis võiks anda uue tõuke internetipõhise ettevõtluse edendamisele, eelkõige hiljuti töö kaotanute seas;

25. rõhutab, et tuleks hoolitseda nende riskide vältimise eest, mida kujutavad endast ebaseaduslike kaupade, eriti võltsitud ravimite ja tervishoiutoodete pakkumine veebis, suurendades selleks tervisealast teadlikkust ning kasutades spetsiaalseid .eu domeenide veebisaite eksitavale teabele tähelepanu juhtimiseks;

26. juhib tähelepanu vajadusele kehtestada õigusaktid, mis oleksid kohaldatavad kõikidele elektroonilistele tehingutele, eesmärgiga kaitsta e-kaubanduse teenuse kasutajate õigusi;

27. nõuab, et teadusuuringute raamprogrammide raames arendataks uuenduslikke uurimisprojekte, mille eesmärk on edendada ja ühtlustada ELi e-kaubanduse turgu seeläbi, et suurendatakse tarbijate usaldust, õigusi ja valikuvõimalusi digitaalses keskkonnas;

28. on arvamusel, et meedia- ja arvutioskus ning -teadlikkus on Euroopa digitaalse keskkonna arendamise seisukohalt väga olulised, ning nõuab seetõttu ELi ja liikmesriikide tasandil digitaalse kirjaoskuse ja kaasatuse tegevuskava käivitamist, mille tähtsamad komponendid on digitaalse kirjaoskuse õppimise erivõimalused töötutele ja tõrjutuse ohus olevatele elanikerühmadele; erasektoris kõigile töötajatele digitaalsete oskuste õpetamise algatuste stimuleerimine; üleeuroopaline algatus „Targu võrgus talita!” (Be smart online!), millega tutvustatakse kõigile õppuritele, sealhulgas elukestvas õppes ning erialases koolituses osalejatele, IKT ja internetipõhiste teenuste turvalist kasutamist; ja ühtne IKT sertifitseerimise kord ELi tasandil;

29. nõuab, et jälgitaks tõhusalt e-kaubanduse õiguslikku, tehnilist ja majanduslikku arengut, ning juhib tähelepanu vajadusele anda mõjuhinnang kõikidele sellistele otsustele, mis mõjutavad digitaalset ühtset turgu ja infoühiskonda; seetõttu oleks oluline vahend Euroopa digitaalse internetituru keskkonna hindamiseks nn „e-kaubanduse tulemustabel”;

30. kinnitab ettevõtetevahelise piiriülese e-kaubanduse olulisust Euroopa äriühingutele, eriti VKEdele vahendina majanduskasvu saavutamiseks, konkurentsivõime parandamiseks ning rohkemate uuenduslike toodete ja teenuste loomiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama kindlat ja usaldusväärset õiguslikku ja reguleerivat raamistikku, mis annaks äriühingutele vajaliku kindluse ettevõtetevahelise e-kaubanduse piiriüleste tehingute tegemiseks;

31. märgib universaalteenuse direktiivi läbivaatamisega seoses, et kiire ja taskukohase lairibaühenduse edasiarendamine on e-kaubanduse arengu seisukohalt väga oluline, sest internetiühenduse puudumine on endiselt üks tähtsamaid tegureid, mis takistab Euroopa kodanikke e-kaubandust kasutamast.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

1.6.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

47

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean-Pierre Audy, Zigmantas Balčytis, Ivo Belet, Bendt Bendtsen, Jan Březina, Maria Da Graça Carvalho, Giles Chichester, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Lena Ek, Ioan Enciu, Gaston Franco, Adam Gierek, Robert Goebbels, Fiona Hall, Jacky Hénin, Oriol Junqueras Vies, Arturs Krišjānis Kariņš, Philippe Lamberts, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Marisa Matias, Judith A. Merkies, Jaroslav Paška, Aldo Patriciello, Anni Podimata, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Paul Rübig, Amalia Sartori, Francisco Sosa Wagner, Evžen Tošenovský, Ioannis A. Tsoukalas, Claude Turmes, Niki Tzavela, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Alejo Vidal-Quadras

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

António Fernando Correia De Campos, Francesco De Angelis, Françoise Grossetête, Oriol Junqueras Vies, Ivailo Kalfin, Ivari Padar, Vladko Todorov Panayotov, Markus Pieper, Mario Pirillo, Catherine Trautmann

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Jürgen Creutzmann, Ramona Nicole Mănescu, László Surján


õiguskomisjonI ARVAMUS (2.6.2010)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

e-kaubanduse siseturu väljakujundamise kohta

(2010/2012(INI))

Arvamuse koostaja: Sajjad Karim

ETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et e-kaubanduse areng võib parandada ELi majanduse konkurentsivõimet komisjoni ELi 2020. aasta strateegia raames, hõlmates ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate uute ettevõtlusviiside väljatöötamist ja edendamist;

B.  arvestades, et niisuguse „digitaalse ühtse turu” loomine, mis lihtsustab piiriüleste tehingute tegemist e-keskkonnas kõigi tarbijate jaoks kogu Euroopa Liidus, etendab tähtsat rolli ühtse turu taaselustamises, kuna see pakub kodanikele laiema toote- ja teenusevaliku;

C. arvestades, et digitaalse ühtse turu loomine on võimalik vaid juhul, kui kõikides ELi liikmesriikides rakendatakse korrakohaselt ühtse turuga seotud olulisi õigusakte, k.a teenuste direktiivi;

D. arvestades, et ei tarbijad ega ettevõtjad saa ära kasutada digitaalse ühtse turu eeliseid, sest väga vähesed internetijaemüüjad müüvad oma tooteid või teenuseid teistele liikmesriikidele ja enamik neist teeb seda vaid vähestele liikmesriikidele;

E.  arvestades, et intellektuaalomand on digitaalses maailmas keskse tähtsusega ning seetõttu on selle kaitse eelkõige internetis ka tulevikus erilist tähelepanu vajav probleem;

F.  arvestades, et liikmesriikide erinevaid autoritasude maksmise süsteeme tuleb lihtsustada ja täpsustada selleks, et internetis kaupade ja teenuste pakkujatel oleks lihtsam tooteid ja teenuseid eri liikmesriikide tarbijatele kättesaadavaks teha;

G. arvestades, et autoritasude maksmise süsteemide läbivaatamine suurendaks internetis kaupade ja teenuste pakkujate jaoks õiguskindlust toodete ja teenuste pakkumisel tarbijatele;

H. arvestades, et ülimalt oluline on tagada õiguskindlus ja läbipaistvus õiguste saamise protsessis, kui internetijaemüüja laeb veebisaidile üles autoriõigusega kaitstud andmesisu;

I.   arvestades, et e-kaupade ja -teenuste vastu usalduse kasvatamiseks tuleb tagada tarbijakaitse kõrge tase tagades, et elektronturul järgitakse kaubandustavasid;

J.   arvestades, et on vaja lahendada tarbijate diskrimineerimisega seotud probleemid, mida esineb ka maksete sooritamise ajal, tagades maksete ja tarnete sooritamist ja kättesaamist käsitlevate tingimuste sätestamine,

1.  toetab praeguse autoritasude maksmise süsteemi lihtsustamist, kuna see loob tarbijatele tõsiseid takistusi ja tõkestab ühtse turu toimimist;

2.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles integreerima paremini ühtse turu keskusi, millesse kaasataks SOLVIT, ühtsed kontaktpunktid (nagu nõutakse teenuste direktiivis), tootekeskused (mis on sätestatud vastastikuse tunnustamise määruses) ning täiendav teave, kaasa arvatud juriidilised nõuded, mida vajavad ettevõtted oma kaupade piiriüleseks müügiks ja interneti kaudu müümiseks; toonitab, et kõnealuse ühtse kontrollpunkti toimimine on oluline e-kaubanduse ühtse turu väljakujundamise jaoks;

3.  palub komisjonil võtta algatus enda peale ja kiiresti koostada mõjuhinnang autoritasude maksmise jaoks sobivaima meetodi leidmiseks, arvestades ka võimalusega, et tasu makstakse Euroopa Liidus toote esmakordse turuletoomise ajal ja kohas, kuna sidusrühmad ei ole selles küsimuses kokkuleppeni jõudnud;

4.  kordab, et e-kaubanduse võimaldamiseks on otsustava tähtsusega niisuguse põhilise inimõiguse austamine, mis seisneb eraelu puutumatuses ja andmekaitses;

5.  rõhutab, et ELi andmekaitse-eeskirju tuleb järjepidevalt tõlgendada, et tagada andmekaitse kõrgem tase ja suurendada tarbijate usaldust onlain-maksesüsteemide vastu;

6.  on seisukohal, et ELi tarbijakaitsesüsteemide parandamisega saab tagada tarbijate usalduse piiriüleste e-tehingute vastu, hõlmates ka kaitset krediitkaardipettuste eest;

7.  rõhutab, et juurdepääs täpsele ja arusaadavale teabele on ülioluline, et tagada läbipaistvus e-keskkonnas, kus ostja ja müüja on teineteisest kaugel ning ostjal on piiratud võimalused toodete füüsiliste omaduste hindamiseks;

8.  kutsub riigiasutusi üles võtma kiiresti meetmeid kahjurvara levitavate veebisaitide vastu tarbijaõigustele suurema tähelepanu pööramise abil, sealhulgas meetmeid, mille eesmärk on seada sisse ohutute ja turvaliste veebisaitide märgised ning tagada, et sponsitud reklaami alaseid teenuseid osutavad äriühingud ei reklaamiks õigusvastaseid veebisaite;

9.  nõuab, et komisjon esitaks ettepaneku, milles kehtestatakse asjakohased meetmed või sanktsioonid võltsitud kaupade ja ravimitega interneti teel kauplemisele, hõlmates ka ohutute ja turvaliste veebisaitide märgised, näiteks tegevusloaga apteekide sertimissüsteemid;

10. kutsub komisjoni üles tagama, et e-kaubanduse valdkonnas ei takistataks autoriõiguste järjekindlat jõustamist;

11. tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle lihtsustada kaugmüüjate käibemaksualaseid aruandluskohustusi ja näha nende jaoks ette nn lihtsustatud arve ning rõhutab, et maksualaste (k.a käibemaksualaste) õigusaktide valdkonnas tuleks järgida subsidiaarsuse põhimõtet;

12. kutsub komisjoni üles tegema kättesaadavaks ühtse käibemaksu kogumise süsteemi, et julgustada VKEsid osalema piiriüleses kaubanduses, mille halduskulud on madalamad;

13. rõhutab, et tarbijate diskrimineerimine internetis nende päritoluriigi alusel tuleb lõpetada kõigist 27 liikmesriigist e-maksete tegemist käsitlevate sätete kehtestamise abil, mille hulka kuulub ka tarbijate võimalus valida erinevate e-maksevahendite vahel;

14. nõuab tungivalt, et komisjon astuks samme õiguskindluse loomiseks ja niisuguse tõsise killustatuse vastu võitlemiseks, mis esineb õiguste saamise protsessi ja mitme liikmesriigi jurisdiktsiooni osas, kui tegemist on meediasisu üleslaadimisega veebisaitidele;

15. tuletab komisjonile meelde, et e-teenuste alases õiguslikus raamistikus esineb endiselt puudujääke, ning kutsub komisjoni üles tegema vastavaid õigusakti ettepanekuid, et parandada tarbijate juurdepääsu internetis müüdavatele toodetele ja teenustele, suurendada tarbijate usaldust nende vastu ning pakkuda tarbijatele lihtsat ühtse kontrollpunkti lähenemisviisi;

16. väljendab muret seoses komisjoni otsusega, mille kohaselt tuleb enne internetikaubandusega tegelemist omada tavapärast kauplust, kuna see nõue takistab internetimüüki väga suurel määral;

17. on veendunud, et tarbijate usaldust saab suurendada selliste standardite ja käitumisjuhenditega, mis võimaldavad e-teenusepakkujatel kiiresti muutuvate tehnoloogiliste arengusuundadega sammu pidada;

18. kutsub komisjoni üles hindama, kas e-kaubanduse niisuguse portaali loomine, mille üle teostaks järelevalvet komisjon ja millesse kaasataks sidusrühmad ja liikmesriigid, võiks paremini kaasa aidata parimate tavade ja teabe levitamisele ning seega suurendada tarbijate usaldust ja edendada piiriülest e-kaubandust;

19. julgustab kasutama alternatiivseid vaidluste lahendamise mehhanisme, mida on võimalik kasutada interneti kaudu ja mis oleksid viivitamatult kättesaadavad Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu, niipea kui sellele ligi pääseb.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

1.6.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Raffaele Baldassarre, Luigi Berlinguer, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Christian Engström, Marielle Gallo, Gerald Häfner, Daniel Hannan, Klaus-Heiner Lehne, Antonio Masip Hidalgo, Alajos Mészáros, Evelyn Regner, Dimitar Stoyanov, Alexandra Thein, Diana Wallis, Rainer Wieland, Cecilia Wikström, Zbigniew Ziobro, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Piotr Borys, Kurt Lechner, Angelika Niebler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Mara Bizzotto, Jutta Steinruck


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

24.6.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

32

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pablo Arias Echeverría, Cristian Silviu Buşoi, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, António Fernando Correia De Campos, Jürgen Creutzmann, Christian Engström, Evelyne Gebhardt, Louis Grech, Małgorzata Handzlik, Malcolm Harbour, Philippe Juvin, Sandra Kalniete, Edvard Kožušník, Kurt Lechner, Toine Manders, Hans-Peter Mayer, Mitro Repo, Robert Rochefort, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Kyriacos Triantaphyllides, Emilie Turunen, Bernadette Vergnaud

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Cornelis de Jong, Othmar Karas, Emma McClarkin, Rafał Trzaskowski, Wim van de Camp

Viimane päevakajastamine: 9. september 2010Õigusalane teave