ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Pakistani Islamivabariigi vahelise riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise lepingu sõlmimise kohta

(05942/2010 – C7-0264/2009 – 2009/0036(NLE))

(Nõusolek)    

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Pakistani Islamivabariigi vahelise riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise lepingu projekti (8793/2009);

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2009)0106);

–   võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõud (05942/2010);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 63 esimese lõigu punkti 3 alapunkti b ning artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimest lauset ja artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0264/2009);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele” (KOM(2009)0665);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 79 lõiget 3 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunkti v;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 8;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust ja väliskomisjoni arvamust (A7-0231/2010),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Pakistani Islamivabariigi valitsusele ja parlamendile.

Taustateave

Nõukogu volitas 18. septembril 2000. aastal komisjoni pidama läbirääkimisi Euroopa Ühenduse ja Pakistani vahelise tagasivõtulepingu üle. Pärast mitut läbirääkimiste vooru parafeerisid läbirääkijad lepingu 9. septembril 2008. Nõukogu võttis 4. juunil 2009 vastu otsuse lepingu allakirjutamise kohta ning Euroopa Ühendus ja Pakistan kirjutasid lepingule alla Brüsselis 26. oktoobril 2009.

Lissaboni lepingu 1. detsembril 2009 jõustumise tulemusena on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane. Menetlustele, mida EL peab lepingu sõlmimiseks järgima, kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punkti a, milles sätestatakse, et nõukogu võtab vastu otsuse lepingu sõlmimise kohta.

Seoses Lissaboni lepingu jõustumisega peab Euroopa Parlament andma esildatud lepingule oma nõusoleku. Vastutav komisjon on kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon (LIBE) ning arvamuse esitab väliskomisjon (AFET).

Teema

Lepingu eesmärk on edendada taotluse esitanud ja taotluse saanud riikide haldusasutuste vahelist koostööd, mis kiirendaks tagasivõtmisprotsessi. Selleks sätestatakse lepingus täielikult vastastikune kohustus võtta tagasi oma riigi kodanikke ning teatud tingimustel ka kolmandate riikide kodanikke ja kodakondsuseta isikuid; esitatud on ka tagasivõtumenetluse asjakohased tehnilised sätted (tagasivõtutaotlus, tõendid, tähtajad, üleandmise kord ja transpordiliigid).

Lepingust peaks saama oluline vahend võitluses ebaseadusliku sisserände vastu Euroopa Liitu ning see suurendaks julgeolekut ELi territooriumil. Pakistan on sageli selliste sisserändajate päritolu- või transiitriik, kes ei vasta või kes enam ei vasta kehtivatele tingimustele ELi liikmesriigi territooriumile sisenemiseks, seal viibimiseks või elamiseks (komisjoni andmed 2008. aastast ELi 27 liikmesriigi kohta: 13 348 kinnipeetut, 17 016 tagasisaatmisotsust, 4 424 väljasaatmist, sealjuures 3 667 saadeti tagasi kolmandasse riiki). Pakistaniga sõlmitav leping on oluline ka piirkondlikul tasandil ning toetab ELi jõupingutusi tõhustada koostööd teiste selle piirkonna riikidega.

Leping sisaldab sõltumatuse klauslit, mida kohaldatakse muule rahvusvahelisele õigusele ja andmekaitse-eeskirjadele. Isiku tegeliku tagasisaatmise eest vastutavad täielikult liikmesriigi ja Pakistani pädevad ametiasutused. Nad peavad täitma rahvusvahelisest õigusest tulenevaid asjakohaseid kohustusi, järgides näiteks mittetagasisaatmise põhimõtet, ning neid võib siseriiklikus kohtus väljasaatmise eest vastutusele võtta. Mittetagasisaatmise põhimõttel on ka menetluslikud tagajärjed, sest liikmesriigid on kohustatud viima läbi väärkohtlemise riski hindamise, seda ka juhul, kui tegu on kaudse väljasaatmisega vahendajariiki. Kõik liikmesriigid on pagulasseisundi konventsiooni ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni osalisriigid ja peavad seetõttu neist tulenevaid kohustusi täitma.

Lepinguga luuakse tagasivõtmise ühiskomitee, kes võib võtta vastu oma töökorra.

Kuna tagasivõtmise ühiskomitees osaleb Euroopa institutsioonidest ainukesena Euroopa Komisjon, peaks Euroopa Parlament paluma komisjonil anda korrapäraselt teavet komitee tegevuse kohta.

Territoriaalne kohaldatavus

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta seoses vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik teatanud oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel. Iirimaa on sama protokolli kohaselt otsustanud käesoleva otsuse vastuvõtmisel mitte osaleda. Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

Jõustumine, kestus ja lõpetamine

Käesolev leping jõustub kuupäevale, mil lepinguosalised teatavad teineteisele, et ratifitseerimismenetlused on lõpule viidud, järgneva teise kuu esimesel päeval.

Artikli 20 lõige 3 sisaldab klauslit, mille kohaselt pole lepingul tagasiulatuvat jõudu, seega ei kohaldata lepingut nende Pakistani kodanike suhtes, kes sisenesid liikmesriikide territooriumile enne lepingu jõustumist.

Muud kaalutlused

Euroopa Liit peaks võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et Pakistani valitsus ratifitseerib 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ning 1984. aasta piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni.

Vastavalt kodukorra artikli 52 lõikele 3 esitanud

Sylvie Guillaume fraktsiooni S&D nimel,

Hélène Flautre, Franziska Keller, Jean Lambert ja Judith Sargentini fraktsiooni Verts/ALE nimel,

Rui Tavarès, Cornelia Ernst ja Marie-Christine Vergiat fraktsiooni GUE/NGL nimel

ELi ja Pakistani vaheline tagasivõtuleping on esimene selline leping, mis sõlmitakse Lissaboni lepingu alusel. Euroopa Parlament peab seepärast tagama, et see leping oleks täielikult kooskõlas ELi aluslepingutega ning Euroopa ja rahvusvahelise õigusega, mis puudutab põhiõigusi ja varjupaiga andmist.

Me hääletasime käesoleva lepingu vastu, sest:

– lepingu eesmärgiks on saata inimesed tagasi riiki, kes ei täida asjakohaseid inimõiguste standardeid, kes ei ole allkirjastanud 1951. aasta Genfi konventsiooni ja kus praegune olukord ei võimalda ohutut tagasisaatmist; pealegi on Pakistan juba niigi hädas suure hulga ümberasustatud inimeste vastuvõtmisega;

– leping ei sisalda rangeid kaitsemeetmeid ega mehhanisme põhiõiguste rikkumise vastu;

– lepingus on palju lünki ja ebamäärasust, eriti mis puudutab mõisteid, reisidokumente, tagasivõtutaotlusele vastamise tähtaega, transiiti, tõendamiskohustust ja võimalikku tagasiulatuvust; neid ebamäärasusi saaks selgitada tagasivõtmise ühiskomitees, kus Euroopa Parlamendil ei ole kahjuks sõnaõigust, kuigi see oleks täiesti õiguspärane parlamendi uusi pädevusi arvestades;

– lepinguga ei ole piisavalt tagatud isikuandmete kaitse: andmeid võib isiku nõusolekut taotlemata edastada ,,muudele organitele”;

– enne uute lepingute sõlmimist tuleks kindlasti hinnata eelmiseid lepinguid.

LÜHISELGITUS

Pärast kaheksa aastat kestnud läbirääkimisi Euroopa Komisjoni ja Pakistani vahel jõuti lõpuks kokkuleppele riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtumenetluse kohta ja kokkulepitud tekst allkirjastati 2009. aasta oktoobris eeldusel, et leping sõlmitakse. Seoses Lissaboni lepingu jõustumisega peab Euroopa Parlament andma esildatud lepingule oma nõusoleku. Kui parlament hääletab lepingu tagasilükkamise poolt, ei saa leping jõustuda. Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon (LIBE-komisjon) on juhtkomisjon ja arvestades väliskomisjoni pikaajalist huvi Pakistani vastu, palus väliskomisjon luba koostada arvamus.

Lepingu sõlmimist käsitleva otsuse ettepanekus on esitatud lepingu praktiliseks kohaldamiseks vajalikud sisemised protseduurireeglid. Ettepanekule lisatud seletuskirjas rõhutab komisjon, et tagasivõtukohustus on täiel määral vastastikune ja see hõlmab nii oma riigi kodanikke kui ka kolmandate riikide kodanikke ja kodakondsuseta isikuid. On kokku lepitud, et Taani ja hiljem ka Iirimaa suhtes tehakse otsuse puhul erand.

Algses arvamuse projektis kutsuti vastutavat kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni üles ettepanekut tagasi lükkama, juhtides tähelepanu Pakistani tagasivõtukohustust silmas pidades sellistele murettekitavatele asjaoludele nagu jätkuvalt ebastabiilne siseolukord ja järjepidev inimõiguste rikkumine Pakistanis ning läbirääkimiste käigus Euroopa Komisjoni katsete puudumine tagasipöördujate õiguste ja julgeoleku kaitse tagamiseks (nii pakistanlaste kui ka kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute transiidi käigus nende lõplikku sihtriiki). Lisaks märgiti häiriva tõsiasjana ära, et 11 juba kehtivat tagasivõtulepingut ei ole veel hinnatud, eriti arvestades inimõiguste kaitsega seonduvate probleemidega.

Liikmed nõustusid, et tegu on tõepoolest oluliste probleemidega, kuid otsustasid, et Pakistaniga kindla tagasivõtualase koostöö raamistiku loomine on eelistatav olukorrale, kus esineb oht, et liikmesriigid saadavad ebaseaduslikke sisserändajaid tagasi vastavalt vajadusele ning ilma ELi poolse järelevalveta tagasipöördujate inimõiguste kaitse üle, sõltumata sellest, kas tagasipöördujad on pärit Pakistanist, mõnest kolmandast riigist või kodakondsuseta isikud, kes läbivad Pakistani. Selles osas tagataks ELi kaasarääkimisõigus tagasivõtulepingu artikliga 16. Komisjon rõhutas veel kord vajadust hinnata ELi seni sõlmitud lepinguid, kuid leidis, et sellised üldised kaalutlused ei tohiks viia lepingu tagasilükkamiseni.

*******

Väliskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil teha ettepanek, et parlament annaks lepingule oma nõusoleku.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS