RAPORT Ettepanek nimetada Gijs M. de Vries Euroopa Kontrollikoja liikmeks
29.9.2010 - (C7‑0191/2010 – 2010/0819(NLE))
Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Inés Ayala Sender
ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS
nimetada Gijs M. de Vries kontrollikoja liikmeks (C7‑0191/2010 – 2010/0819(NLE))
(Konsulteerimine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7 0191/2010);
– võttes arvesse, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 27. septembri 2010. aasta koosolekul ära nõukogu esitatud kontrollikoja liikme kandidaadi;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 108;
– võttes arvese eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0255/2010),
A. arvestades, et Gijs M. de Vries vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 sätestatud tingimustele,
1. toetab ettepanekut nimetada Gijs M. de Vries kontrollikoja liikmeks;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.
1. LISA: Gijs M. de VriesI ELULOOKIRJELDUS
Nimi: Gijs M. de Vries
Sündinud: 22. veebruar 1956
Kodakondsus: hollandlane
Haridus: Õigusteaduse ja politoloogia õpingud, Leideni ülikool, 1981
Järeldoktorite suvekool, Euroopa Ülikool-Instituut, Firenze, 1981
Georgetowni juhioskuste seminar, välisteenistuse kool,
Georgetowni ülikool, Washington DC, 1993
Karjäär
alates 2008 Hollandi Audiitorkoja nõukogu liige
2007–2008 vanemteadur, Madalmaade rahvusvaheliste suhete instituut (Clingendael)
2004–2007 Euroopa Liidu terrorismivastase võitluse koordinaator
2004 Suursaadik, eriülesannetes
2002–2003 Hollandi valitsuse esindaja Euroopa Liidu tuleviku konvendis (Euroopa konvent)
2002 Parlamendi alamkoja liige
1998–2002 Siseasjade ja kuningriigi sisesuhete riigisekretär
1994–1998 Euroopa Parlamendi Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni esimees
1984–1998 Euroopa Parlamendi liige
1981–1984 Lektor, politoloogia kateeder, õigusteaduskond, Leideni ülikool
2. LISA: Gijs M. de VriesI VASTUSED KÜSIMUSTIKULE
Ametialased kogemused
1. Palun tutvustage oma ametialaste kogemuste olulisemaid aspekte riigirahanduse, juhtimise või juhtimisauditi alal.
Hollandi Audiitorkoja nõukogu koosneb kolmest liikmest, kes töötavad ühise vastutuse põhimõttel. Audiitorkoja liikmed teevad ühiselt otsuse kõigi asutuse teostatud auditite kohta. Samas koostab iga nõukogu liige raporti ühe osa kohta audiitorkoja tööst. Audiitorkoja liikmena olen olnud vastutav kaitseministeeriumi, majandusministeeriumi, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja spordiministeeriumi, sise- ja kuningriigi sisesuhete ministeeriumi ning elamumajanduse, planeerimise ja keskkonnaministeeriumi iga-aastaste finants- ja vastavusauditite koostamise eest. Samuti olen juhtinud tulemusauditite koostamist nendes valdkondades. Nende hulgas on ELi CO2 heitkogustega kauplemise süsteemi rakendamine Hollandis, energiavõrguettevõtjate tariifide reguleerimine ja e-tervise poliitika, aruandmine parlamendile ELi poliitika finantsaspektide kohta ning finantsturgude stabiilsuse jälgimine Hollandi Keskpangas.
Hollandis täidavad paljusid seadusjärgseid ülesandeid valitsusest eraldiseisvad asutused. Neil asutustel on riiklikud ülesanded, kuid nad ei kuulu keskvalitsuse juurde. Viimastel andmetel on nende aastaeelarve kokku enam-vähem võrdne keskvalitsuse aastaeelarvega. Olen juhtinud Hollandi Audiitorkoja programmi, mis tegeleb nende seadusjärgsete ülesannetega asutuste tegevuse uurimise ja selle kohta väljaannete avaldamisega. Meie auditites käsitletakse ka seda, kuidas ministrid annavad aru oma järelevalvetegevusest nende valdkonna avalike asutuste suhtes. Me jagame nendest audititest saadud teadmisi, et aidata avalikku haldust paremaks muuta.
Hollandi Audiitorkoja volituste hulka kuulub ka Hollandisse suunatud ELi vahendite järelevalve. Hollandi Audiitorkoda avaldab igal aastal ELi suundumuste aruande, kus analüüsitakse ELi rahaliste vahendite haldamist ja kontrolli Hollandis. Aruandes vaadeldakse ka sündmuste käiku ELis ja olukorda teistes liikmesriikides. Suundumuste aruanne, mille koostamist ma olen juhtinud, peaks aitama parandada ELi vahendite finantshaldust Hollandis ja Euroopa Liidus.
Hollandi Audiitorkoja ettepanekul on valitsus alates 2006. aastast igal aastal avaldanud riikliku deklaratsiooni ELi rahaliste vahendite haldamise ja kasutamise kohta Hollandis. Rahandusminister kirjutab deklaratsioonile valitsuse nimel alla ja esitab selle parlamendile. Deklaratsiooni eesmärk on parandada vastutust ja kontrolli rahaliste vahendite üle, mida Holland ELile annab ja mida ta ELilt saab. Hollandi Audiitorkoda esitab riikliku deklaratsiooni kohta oma arvamuse ning annab sellest aru parlamendi mõlemale kojale. Audiitorkoja arvamused 2008. ja 2009. aasta riikliku deklaratsiooni kohta koostati minu järelevalve all.
Minu eesmärkide hulka on kuulunud koostöö edendamine Hollandi Audiitorkoja ja teiste kõrgeimate kontrolliasutuste vahel. ELi kõrgeimate kontrolliasutuste ja Euroopa Kontrollikoja kontaktkomitee raamistikus osaleb Hollandi Audiitorkoda praegu ELi struktuurifondide kontrollikulude ühisauditi koostamisel. Eelkõige olen püüdnud edendada piiriüleseid keskkonnahoidlikkuse tulemusauditeid. Kontaktkomitees on Hollandi Audiitorkoda teinud ettepaneku korraldada piiriülene audit ELi jäätmesaadetiste määruse jõustamise kohta. Septembris 2010 toimub Hollandis Euroopa Kõrgeimate Kontrolliasutuste Organisatsiooni (EUROSAI) keskkonnakaitse töörühma aastakohtumine. Novembris 2010 esinen Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvahelise Organisatsiooni (INTOSAI) konverentsil Lõuna-Aafrikas rahvusvaheliste keskkonnaauditite teemalise ettekandega. Hollandi Audiitorkoja 2010–2015. aasta ELiga seotud auditiprogrammi kuulub Natura 2000 kava rakendamise audit Hollandis.
Minu juhtimisel on Hollandi Audiitorkoda alustanud kolmeaastast programmi, mille eesmärk on toetada Armeenia Kontrollikoja püüdeid täita rahvusvahelised auditistandardid ja edendada avaliku sektori vastutust, avalikku finantshaldust ning läbipaistvust Armeenia valitsuses. Üks selle programmi peamisi eesmärke on suutlikkuse suurendamine tulemusauditi valdkonnas. Minu juhtimisel osales Hollandi Audiitorkoda ka rahvusvahelises vastastikuses eksperdihindamises Kanada riigikontrolöri kantseleiga. Lõpptulemused esitati Kanada parlamendile käesoleva aasta algul.
Hollandi parlamendi liikmena kuulusin 2002. aastal parlamendikomisjoni, mis uuris pettusi Hollandi ehitussektoris. Vande all tunnistajaid küsitledes paljastas komisjon arvukalt riikliku ja ELi hankeõiguse rikkumisi, kaasa arvatud avalikke hankelepinguid taotlevate ehitusfirmade ebaseaduslik koostöö hindade määramisel. Komisjoni töö tulemusel algatati mitu kohtuprotsessi ning Hollandi konkurentsiamet määras umbkaudu 1300 trahvi.
2. Millised on kolm kõige olulisemat otsust, mille tegemisel olete oma erialase karjääri jooksul osalenud?
Siseasjade ja kuningriigi sisesuhete riigisekretärina tegin rea ettepanekuid suurõnnetuste ennetamise ja ohjamise valdkonna koostöö parandamiseks politseijõudude, tuletõrje- ja kiirabiteenistuse ning haiglate vahel. Selle tulemusel on nimetatud teenistuste piirkondlikku koostööd tugevdatud ning on loodud üleriigiline digitaalne mobiilsidesüsteem. Et toetada kohalikke omavalitsusi, provintse ning piirkondlikke veevõrguasutusi Euroopa õiguse rakendamisel ning aidata vältida rikkumismenetlusi Hollandi vastu, asutasin Euroopa õiguse ja poliitika nõuandekeskuse Europa Decentraal. Keskuse töös pööratakse praegu olulist tähelepanu muu hulgas riigihanke-eeskirjade rakendamisele (mis on Hollandis ikka veel nõrk koht), keskkonnaõigusele ning ELi teenustedirektiivile. Kaasajastasin Hollandi arenguabi Hollandi Antillidele ja Arubale, kujundades mitusada projekti mitmeaastasteks programmideks, mida professionaalselt haldavad autonoomsed agentuurid.
Üheks oma karjääri meeldejäävaimaks kogemuseks pean osavõttu Euroopa Liidu põhiseadusliku lepingu eelnõu koostamisest. Hollandi valitsuse esindajana Euroopa konvendil toetasin tasakaalu säilitamist suurte ja väiksemate ELi liikmesriikide vahel, tasakaalu ELi institutsioonide vahel (sealhulgas Euroopa Kohtu oluline roll) ning ühenduse meetodi laiendamist liidu pädevuse selgelt piiritletud valdkondades, kaasa arvatud eelarve. Olen kindel, et Lissaboni leping, mis sisaldab põhiseadusliku lepingu olulisemat osa, aitab suurendada liidu tõhusust ja demokraatlikku õiguspärasust.
Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsiooni liikmena ja hiljem selle juhina on mul olnud austav võimalus osaleda demokraatliku kontrolli suurendamisel Euroopa Liidus. See on mõnikord tähendanud raskeid otsuseid, nagu otsus hääletada ELi eelarve tagasilükkamise poolt detsembris 1984. Parlamendi ajutise raportöörina eelarve valdkonnas ja oma fraktsiooni juhina olen pooldanud suuremat läbipaistvust parlamendi eelarve täitmisel.
Sõltumatus
3. Aluslepingus sätestatakse, et kontrollikoja liikmed peavad olema oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud. Kuidas kavatsete seda tingimust oma tulevaste kohustuste täitmisel täita?
Kontrollikoja usaldusväärsus sõltub muu hulgas selle liikmete sõltumatusest ja erapooletusest. Seetõttu sätestatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 286 järgmist:
Kontrollikoja liikmed valitakse isikute hulgast, kes oma riigis kuuluvad või on kuulunud organisatsioonivälistesse auditeerimisasutustesse või kes on eriti pädevad selle ametikoha jaoks. Nende sõltumatus peab olema väljaspool kahtlust.
Kontrollikoja liikmena tegutseksin kooskõlas aluslepingu vastavate sätetega ning Euroopa Kontrollikoja liikmete tegevusjuhendiga. Vastavalt INTOSAI Lima deklaratsioonile, mis sisaldab kõrgeimate kontrolliasutuste sõltumatuse nõudeid, ei taotleks ega täidaks ma kontrollikoja liikmena kolmandate isikute juhiseid, vaatamata sellele, kas tegemist on avalike või eraviisiliste, siseriiklike või rahvusvaheliste instantsidega. Ma hoiduksin kõigest, mis ei sobi kokku minu kohustustega.
4. Kas olete eelnevate juhtimisülesannete täitmisel läbinud heakskiidumenetluse, juhul kui sellist menetlust kohaldati?
Aastate jooksul, mil oma olen töötanud siseasjade ja kuningriigi sisesuhete riigisekretärina, on Hollandi parlament igal aastal andnud heakskiidu valitsuse, kaasa arvatud minu ministeeriumi eelarve täitmisele.
5. Kas Teil on äri- või finantshuvisid või muid kohustusi, mis võivad sattuda vastuollu Teie ametialaste kohustustega? Kas olete valmis avaldama kontrollikoja presidendile kõik oma majanduslikud huvid ja muud kohustused ning need avalikustama? Kui olete hetkel seotud mõne kohtumenetlusega, andke palun selle kohta lähemat teavet.
Mul ei ole äri- ega finantshuvisid ega muid kohustusi, mis võiksid sattuda vastuollu minu tulevase tööga. Olen valmis avaldama kontrollikoja presidendile oma majanduslikud huvid ja muud kohustused ning need avalikustama. Ma ei ole seotud ühegi käimasoleva kohtumenetlusega.
6. Kas olete valmis astuma pärast kontrollikoja liikmeks nimetamist tagasi kõikidelt valitavatelt ametikohtadelt ja loobuma igasugusest aktiivsest tegevusest vastutaval ametikohal poliitilises erakonnas?
Ma ei ole ametis ühelgi valitaval ametikohal ja mul ei ole aktiivset, kohustustega seotud rolli üheski poliitilises erakonnas. Niisugused kohustused oleksid vastuolus minu kohustustega Hollandi Audiitorkoja nõukogu liikmena.
7. Kuidas toimiksite tõsise eeskirjade rikkumise või koguni pettuse ja/või korruptsioonijuhtumi korral, mille osalised pärinevad Teie koduliikmesriigist?
Pettused ja korruptsioon ohustavad tõsiselt Euroopa kodanike usaldust avalike asutuste vastu. Selle tulemusel suureneb küünilisus ja demokraatia umbusaldamine nii liikmesriikides kui Euroopa Liidu tasandil. Võitlus pettuste ja korruptsiooni vastu peaks seetõttu kuuluma avalike asutuste esmaülesannete hulka, taas nii liikmesriikide kui ka Euroopa Liidu tasandil. Kui ma oma volituste kehtivuse ajal kahtlustaksin pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust või leiaksin selle kohta tõendeid, olgu Hollandis või mujal, teataksin sellest kontrollikoja presidendile ja teavitaksin vastavalt kontrollikoja otsusele nr 97-2004 Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF). See, kus pettus on aset leidnud, ei omaks mingit tähtsust.
Kohustuste täitmine
8. Millised peaksid olema usaldusväärse finantsjuhtimise põhijooned kõikides avaliku sektori asutuses?
Usaldusväärse finantsjuhtimise põhijooned peaksid minu arvates olema õiguspärasus, ausus, mõjusus, tõhusus ja vastutus.
Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavas finantsmääruses määratletud usaldusväärne finantsjuhtimine eeldab, et eelarveassigneeringuid kasutatakse säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtete kohaselt.
Säästlikkus tähendab, et vahendid, mida institutsioon oma tegevuses kasutab, tehakse kättesaadavaks õigel ajal ja et nende kogus ja kvaliteet on sobivad ning nende hind võimalikult väike. Tõhusus tähendab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel. Mõjusus tähendab seatud eesmärkide ja kavandatud tulemuste saavutamist.
Nagu finantsmääruse artiklis 27 on õigesti öeldud, eeldab usaldusväärne finantsjuhtimine veel järgmist:
· kõikidele eelarvega hõlmatud tegevusvaldkondadele seatakse täpsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiritletud eesmärgid;
· nende eesmärkide saavutamist jälgitakse tegevuskohaste tulemusnäitajate abil;
· kõikide programmide ja tegevuste puhul, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud, tehakse eel- ja järelhindamisi.
Auditite abil ning parimaid tavasid rakendades võivad kõrgeimad kontrolliasutused, kaasa arvatud kontrollikoda, oluliselt edendada nimetatud nõuete rakendamist kontrollitavates asutustes.
9. Aluslepingu kohaselt aitab kontrollikoda parlamendil täita oma volitusi eelarve täitmise kontrollimisel. Kuidas kirjeldaksite oma tööd seoses aruandlusega Euroopa Parlamendile ja eelkõige selle eelarvekontrollikomisjonile?
Euroopa Liidu kodanikud eeldavad, et maksumaksja raha kulutatakse õigesti ja targalt. Nad ootavad, et nende parlamentaarsed esindajad allutaksid juhtorganid demokraatlikule kontrollile. Euroopa Parlamendi oluliste kohustuste hulka kuulub Euroopa Komisjoni tegevuse kontrollimine, sealhulgas seoses liidu eelarve täitmisega. Kontrollikoda aitab parlamenti selle ülesande täitmisel kinnitava avaldusega raamatupidamiskontode usaldatavuse ning nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Parlamendil on võimalik kasutada ka muid kontrollikoja aruandeid ja üllitisi. Kontrollikoja liikmena oleks minu kohustus aidata kontrollikoja järeldusi ette valmistada ning neid dialoogi ja koostöö vaimus parlamendile ja selle eelarvekontrollikomisjonile esitada.
Mitmes riigis saadud kogemused on näidanud, et väga oluline on korrapäraselt jälgida kõrgeimate kontrolliasutuste soovituste täitmist. Kui kontrollikoda ja parlamendi asjaomased komisjonid korrapäraselt jälgiksid kontrollikoja järelduste ja soovituste järelmeetmeid, kusjuures parlament korraldaks vajadusel avalikke kuulamisi vastavate riiklike osaliste ja ekspertidega, aitaks see tagada eelarve täitmist vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele.
Hollandis on kontrollikoja peamisteks „klientideks” parlament – eelkõige esindajatekoda – ja valitsus. Hollandi Audiitorkoda peab oma ülesandeks anda parlamendile kasulikku ja asjakohast teavet, et võimaldada tal otsustada ministrite poliitika tõhususe üle. Kuigi audiitorkoda valib auditeerimisteemad vabalt ja iseseisvalt, pöörab ta suurt tähelepanu parlamendi soovidele ja vajadustele. Parlament omalt poolt kasutab aktiivselt audiitorkoja aruandeid, et valitsuse tegevust kontrollida. Samasugused peaksid olema ka Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi suhted ja ma olen veendunud, et nii see ongi.
10. Milline on Teie arvates tulemusauditi lisandväärtus ja kuidas tuleks selle tulemused juhtimisse kaasata?
Tulemusauditi abil püütakse vastata kahele põhilisele küsimusele: kas juhtivtöötaja teeb parlamendi otsuste ja eesmärkide elluviimisel õigeid asju ja kas ta teeb neid õigel viisil. Vastused neile küsimustele kujutavad endast mis tahes avaliku teenistuse kvaliteedi ja õiguspärasuse seisukohast tähtsat teavet.
INTOSAI määratluse kohaselt tähendab tulemusaudit valitsuse tegevuse, programmide või organisatsioonide mõjususe ja tõhususe sõltumatut uurimist, nõuetekohaselt säästlikkust silmas pidades ja eesmärgiga puudujääke parandada. Auditi käigus võidakse keskenduda poliitika rakendamisele (kas poliitikat on kavakohaselt ellu viidud?) või poliitika tulemustele (kas poliitika eesmärgid on saavutatud?).
Seega tähendab tulemusaudit ELi kontekstis seda, et kontrollitakse finantsmääruses toodud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete täitmist. Niisiis tuleb tulemusaudit lugeda Euroopa Kontrollikoja peamiste tööülesannete hulka.
Lisaks sellele, et kontrollikoda hindab ELi rahastamise tulemusi, peaks ta aru andma ka niisuguse rahastamise lisandväärtusest, st majanduslikust ja mittemajanduslikust kasust, mida saadakse sellest, et sekkumine toimub ELi ja mitte riiklikul või piirkondlikul tasandil.
Kontrollikoda püüab lisada oma aruannetesse soovitusi, mis on Euroopa Parlamendi, auditeeritavate ning muude institutsioonide jaoks õigeaegsed ja asjakohased. Nagu ma juba märkisin vastuses küsimusele nr 9, aitab kontrollikoja järelduste ja soovituste järelmeetmete korrapärane kontrollimine liidu finantsjuhtimist parandada.
Tulemusaudit tekitab mõnikord tõsiseid metoodilisi probleeme. Näiteks selleks, et juhtkond ja teised saaksid poliitika mõjusust hinnata, tuleb seada konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid. Kahjuks on kõrgeimad kontrolliasutused sageli pidanud tõdema, et eesmärgid o n sõnastatud nii, et on raske hinnata, kas need on saavutatud või mitte.
11. Kuidas saaks parandada kontrollikoja, liikmesriikide kontrolliasutuste ja Euroopa Parlamendi (eelarvekontrollikomisjoni) koostööd ELi eelarve auditeerimisel?
Suure osa ELi eelarvest ja enamuse poliitikameetmetest peavad rakendama liikmesriigid. Riiklike kõrgeimate kontrolliasutuste ja Euroopa Kontrollikoja ühised või koostöös tehtavad auditid võiksid oluliselt hõlbustada eelarve täitmise ja sellega seotud poliitika rakendamise kontrollimist ning tugevdada riiklike parlamentide ja Euroopa Parlamendi rolli asjaomastelt asutustelt arupärimisel. Niisuguste ühiste või koostöös tehtavate auditite kasutamist võiks oluliselt laiendada, eelkõige ELi kõrgeimate kontrolliasutuste kontaktkomitee ning Euroopa Kontrollikoja juhtimisel.
Hollandi Audiitorkoda osales hiljuti kahes Euroopa koostööauditis. Koos Belgia Kontrollikojaga auditeerisime Hollandi ja Flandria kõrghariduse kvaliteedi tagamise süsteemi. Koos Bundesrechnungshofi ja Belgia Kontrollikojaga avaldasime aruande ühendusesiseste käibemaksupettuste kohta. Viimati nimetatud auditi käigus leidsime mitu valdkonda, kus vastutavate riiklike asutuste koostööd tuleks parandada. Vastuseks sellele auditile nõustus Hollandi valitsus palkama piiriülese käibemaksupettusega tegelevasse osakonda 35 lisatöötajat.
Tugevnenud on ka koostöö Euroopa Kontrollikojaga. Hollandi Audiitorkoda ja Euroopa Kontrollikoda on vastu võtnud vastastikuse mõistmise memorandumi kooskõlastatud auditi teostamiseks 2010. aastal. Audit hõlmab Hollandis ühisel juhtimisel teostatava ühise põllumajanduspoliitika kulutuste seaduslikkust ja korrektsust ning peamiste järelevalve- ja kontrollisüsteemide hindamist. Kokku moodustasid ühise põllumajanduspoliitika maksed Hollandis 2009. aastal 1,2 miljardit eurot. Kooskõlastatud audit võimaldab kontrollikojal lisada lõpptulemused oma kinnitava avalduse järeldustesse ÜPP kulutuste kohta. Hollandi Audiitorkoda saab neid tulemusi kasutada oma aruandes Hollandi liikmesriigideklaratsiooni kohta.
Korrapärased arvamustevahetused liikmesriikide parlamendiliikmete, Euroopa Parlamendi liikmete, Euroopa Kontrollikoja ja ELi liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutuste vahel hõlbustaksid koostööauditite tähtsaimate teemade kindlakstegemist. Korrapärane dialoog ergutaks osalisi ka üksteise kogemustest õppima.
Sarnaselt aluslepingu uue sättega, mille kohaselt Euroopa Kontrollikoda peab edastama oma aastaaruande liikmesriikide parlamentidele, ja võttes arvesse asjaolu, et Euroopa Parlamendi resolutsioon üldeelarve täitmise kohta sisaldab viiteid eriaruannetele, võib kontrollikoda otsustada edastada liikmesriikide parlamentidele ka oma eriaruanded.
Muud küsimused
12. Kas võtaksite oma kandidatuuri tagasi, kui parlament ei pooldaks Teie nimetamist kontrollikoja liikmeks?
Jah.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
Vastuvõtmise kuupäev |
27.9.2010 |
|
|
|
||
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
19 0 0 |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Jean-Pierre Audy, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Jorgo Chatzimarkakis, Andrea Cozzolino, Ryszard Czarnecki, Luigi de Magistris, Tamás Deutsch, Jens Geier, Gerben-Jan Gerbrandy, Ingeborg Gräßle, Cătălin Sorin Ivan, Aldo Patriciello, Christel Schaldemose, Theodoros Skylakakis, Bart Staes, Georgios Stavrakakis |
|||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Monika Hohlmeier, Ivailo Kalfin |
|||||