Menetlus : 2010/2087(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0378/2010

Esitatud tekstid :

A7-0378/2010

Arutelud :

PV 20/01/2011 - 6
CRE 20/01/2011 - 6

Hääletused :

PV 20/01/2011 - 7.6
CRE 20/01/2011 - 7.6
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0025

RAPORT     
PDF 280kDOC 167k
17. detsember 2010
PE 442.993v02-00 A7-0378/2010

Euroopa Liidu Musta mere strateegia

(2010/2087(INI))

Väliskomisjon

Raportöör: Traian Ungureanu

PARANDUSED/ ADDENDA
MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS
 TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Liidu Musta mere strateegia kohta

(2010/2087(INI))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Musta mere sünergia – Uus piirkondlik koostööalgatus” (KOM(2007)0160);

–       võttes arvesse nõukogu 14. mai 2007. aasta järeldusi Musta mere sünergia algatuse kohta;

–       võttes arvesse oma 17. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni Musta mere regionaalpoliitilise lähenemisviisi kohta;(1)

–       võttes arvesse Kiievis 14. veebruaril 2008. aastal vastu võetud Euroopa Liidu riikide ja laiema Musta mere piirkonna riikide välisministrite ühisavaldust;

–       võttes arvesse komisjoni 19. juunil 2008. aastal vastu võetud „Musta mere sünergia esimest rakendusaastat käsitlevat aruannet” (KOM(2008)0391);

–       võttes arvesse Musta mere sünergia keskkonnapartnerluse käivitamist käsitlevat ühisavaldust (Brüssel, 16. märts 2010);

–   võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa naabruspoliitika arendamise kohta (KOM(2006)0726) ja komisjoni kavatsust esitada Euroopa naabruspoliitika (ENP) läbivaatamise tulemused 2011. aastal;

–       võttes arvesse assotsiatsiooni- ja partnerluslepingut Türgiga;

–       võttes arvesse Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova Vabariigi ja Ukrainaga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepinguid ning käimasolevaid läbirääkimisi uute assotsiatsioonilepingute üle, samuti vastavaid ENP tegevuskavasid;

–       võttes arvesse komisjoni 12. mail 2010. aastal vastu võetud ENP eduaruandeid Armeenia, Aserbaidžaani, Moldova Vabariigi, Gruusia ja Ukraina kohta;

–       võttes arvesse Venemaa Föderatsiooniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingut ning käimasolevaid läbirääkimisi ELi ja Venemaa vahelise uue lepingu üle;

–       võttes arvesse komisjoni 3. detsembri 2008. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Idapartnerlus” (KOM(2008)0823);

–       võttes arvesse 7. mai 2009. aasta Praha idapartnerluse tippkohtumise ühisdeklaratsiooni;

–       võttes arvesse hiljutist arengut viisalihtsustamise alases dialoogis kõnealuse piirkonna riikidega;

–       võttes arvesse oma 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika tugevdamise kohta(2);

–       võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Moldova Vabariigi, Venemaa Föderatsiooni, Türgi, Ukraina ja Taga-Kaukaasia riikide, samuti integreeritud merenduspoliitika kohta;

–       võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–       võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A7-0378/2010),

A.     arvestades, et Musta mere piirkond on strateegiline sild, mis ühendab Euroopat Kaspia mere piirkonna, Kesk-Aasia ja Lähis-Idaga ning kaugemalt Kagu-Aasia ja Hiinaga, ning seda iseloomustavad tihedad sidemed ja suur potentsiaal, kuid ka erinevused ja konkurents; arvestades, et piirkond hõlmab ELi liikmesriike Bulgaariat, Kreekat ja Rumeeniat, kandidaatriiki Türgit ja ENP partnerriike Armeeniat, Aserbaidžaani, Gruusiat, Moldova Vabariiki ja Ukrainat, aga ka strateegilise partnerina Venemaa Föderatsiooni;

Β.     arvestades, et Musta mere piirkond on ELile strateegiliselt tähtis; arvestades, et Must meri on osaliselt ELi sisemeri ja geograafiliselt peamiselt Euroopa meri, millest tulenevalt on ELil ja piirkonna riikidel ühised probleemid ja võimalused, samuti ühine vajadus tagada, et Musta mere ümbruses valitseb rahu, demokraatia, turvalisus, stabiilsus, piirkondlik koostöö ja jätkusuutlik jõukus; arvestades, et Musta mere piirkonna jaoks on vajalik sidusamat, jätkusuutlikumat ja strateegilisemat lähenemisviis;

C.     arvestades, et Musta mere piirkond on sotsiaalselt, kultuuriliselt ja religioosselt rikkalik keskkond, kus kultuuride- ja religioonidevaheline dialoog peaks keskset rolli mängima;

D.     arvestades, et Musta mere sünergia heaks küljeks on Musta mere piirkonna strateegilise tähtsuse tunnistamine ELi jaoks koos vajadusega ELi suurema osalemise järele selles piirkonnas; arvestades, et Musta mere sünergia tulemused on seni olnud üsna piiratud ning puudub selge ja terviklik ülevaade Musta mere sünergia rakendamise seniste tulemuste kohta, mis õigustab ELi suunalist kriitikat, et liidul puudub selle piirkonna kohta strateegiline nägemus ja ELi lähenemisviis kõnealuse algatuse rakendamisel on killustatud;

E.     arvestades, et ei ole koostatud tegevuskava koos konkreetsete eesmärkide ja võrdlusalustega ning aruandlus-, järelevalve-, hindamis- ja reageerimismehhanismidega, mida parlament palus oma kõige esimeses Musta mere piirkonda käsitlevas resolutsioonis;

F.      arvestades, et seni on esitatud ainult üks eduaruanne 2008. aastal, millele ei järgnenud mingit regulaarset aruandlusmehhanismi; arvestades, et teostatud on üsna vähe projekte ja seni on käivitatud ainult keskkonnapartnerlus;

G.     arvestades, et pärast 2008. aastat pole toimunud ühtegi ministrite konverentsi, mis rõhutab Musta mere sünergia vähest nähtavust ning puudulikku strateegilist visiooni ja poliitilist suunamist;

H.     arvestades, et senised jõupingutused on küll kiiduväärsed, kuid neid on tõsiselt takistanud vilets halduskorraldus, institutsioonilise ja poliitilise tahte puudumine ning inimressursside ja eriotstarbeliste rahaliste vahendite puudumine;

I.      arvestades, et pärast 2008. aastat on Musta mere piirkonnas toimunud palju sündmusi ja ehkki piirkondlik koostöö näib edenevat mõnes tehnilises valdkonnas, nagu keskkond, haridus, teadusuuringud ja tehnoloogia, samuti õigusnormide ühtlustamise valdkonnas, on siiski säilinud ja isegi süvenenud mitmed probleemid, näiteks venivad konfliktid Kaukaasias ja Transnistrias, meresõidu ohutuse alased ning otsingu- ja päästeoperatsioonid, militariseerimine, elanikkonna ümberasustamine ja demokraatia nõrgenemine;

J.      arvestades, et eesistujariigi Prantsusmaa missioon koos liikmesriikide tegevusega näitas ELi pühendumist Gruusia konflikti ohjeldamisele ja lahendamisele;

K.     arvestades, et Musta mere piirkond on seoses ELi energiajulgeolekuga, eelkõige energiavarustuse mitmekesistamisel, geostrateegilise tähtsusega;

L.      arvestades, et muid Musta mere piirkonna riikidega seotud ELi algatusi ei tohiks näha Musta mere sünergiaga konkureerivatena, vaid seda täiendavatena;

M.    arvestades, et komisjonil on palutud töötada välja ELi Doonau piirkonna strateegia, milles tuleks võtta arvesse selle lähedast seotust Musta mere piirkonnaga,

1.      on arvamusel, et arvestades Musta mere piirkonna strateegilist tähtsust ELi jaoks ja Musta mere sünergia üsna piiratud tulemusi, tuleks käivitada strateegia, mis parandaks kõnealuses piirkonnas ELi tegevuse sidusust ja nähtavust, ning ELi Musta mere strateegia peaks olema ELi laiema välis- ja julgeolekupoliitika visiooni lahutamatu osa;

2.      kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles koostama Musta mere piirkonna strateegiat paralleelselt Euroopa naabruspoliitika läbivaatamisega, määratledes sellega integreeritud ja tervikliku ELi lähenemisviisi piirkonna probleemide lahendamiseks ja võimaluste kasutamiseks, koos üksikasjaliku tegevuskava, selgete eesmärkide, juhtalgatuste ja võrdlusalustega; usub, et strateegia tagab tegevuse tõhusa kooskõlastamise ja ülesannete jaotuse;

3.      kordab üleskutset komisjonile ja Euroopa välisteenistusele hinnata regulaarselt strateegia rakendamist, sätestades konkreetsed järelevalve-, hindamis-, reageerimis- ja aruandlusmehhanismid; nõuab tungivalt, et Euroopa Parlamendi asjaomaste komisjonidega konsulteeritaks kõnealuse protsessi peamistes etappides;

4.      soovitab tagada Musta mere piirkonna ELi tasandi poliitika ja ELi liikmesriikide riiklike strateegiate vahel sidususe;

5.      rõhutab, et ELi liikmesriigid peavad kokku leppima selged prioriteedid, et seejärel koostada realistlik ja rahaliselt kindel tegevuskava koos selle tõhususe hindamise süsteemiga;

6.      rõhutab, et uue strateegia eesmärkide saavutamiseks tuleb rakendada piisavad inimressursid, võttes strateegiat eelkõige nähtavalt arvesse Euroopa välisteenistuse organisatsioonilise struktuuri ja töötajatega varustamise puhul;

7.      tervitab Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendist rahastatava Musta mere piirkonna piiriülese koostöö ühise rakenduskava käivitamist ja usub, et saabunud taotluste suur arv näitab suurt huvi Musta mere piirkonna ühiste koostööprojektide vastu; tervitab 2010. aasta novembris ühise järelevalvekomitee poolt heaks kiidetud 16 uut projekti; usub siiski, et programmi toimimise aeglane tempo kajastab praeguste rahastamismehhanismide puudusi; viitab eelkõige õiguslikele raskustele, mis on seotud vajadusega rahastada osalejaid erinevatest rahastamisvahenditest, ja kutsub komisjoni üles selliste takistuste kõrvaldamiseks lahendusi otsima; on arvamusel, et programm võiks hõlmata ka investeerimisprojekte;

8.      nõuab, et järgmiseks programmiperioodiks koostataks Musta mere piirkonna piiriülese koostöö ühine rakenduskava, et täiel määral käsitleda ja jätkata jõupingutusi kõigi nende eesmärkide saavutamiseks, mis on sätestatud Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendist rahastatava piiriülese koostöö strateegiadokumendis aastateks 2007–2013; rõhutab, et taotluste suhtes tuleks kehtestada ühtsed reeglid, nii et iga programmis osaleva riigi iga juriidiline isik võiks esineda juhtiva osalejana; on seisukohal, et kõik Musta mere piirkonna ühise rakenduskava riigid peaksid olema kaasatud järgmisse programmiperioodi ja neid tuleks ergutada aktiivselt osalema;

9.      on seepärast veendunud, et strateegia edu tagamiseks on vaja sätestada asjakohane ja konkreetne rahastamine; nõuab Musta mere strateegia jaoks eraldi eelarverea loomist, samuti piirkonna eriomadusi arvestavate tõhusate rahaeraldusmeetodite väljatöötamist ning vahendite kasutamise kontrolli; julgustab väikesemahuliste arenguprojektide rahastamist esmajärjekorras; kutsub komisjoni ja piirkondi üles edendama piiriülese koostöö raames inimestevahelisi projekte ning rahastama ja tõhustama väikeprojektide fondi rahastamisvahendit;

10.    rõhutab projektipõhise lähenemisviisi vajadust eesmärgiga kaasata kohalikke asutusi, ettevõtteid, valitsusväliseid organisatsioone ja muid kodanikuühiskonna organisatsioone Musta mere strateegia kavandamisel, ühisomamisel ja rakendamisel; rõhutab Musta mere strateegia meetmete järelevalve tähtsust võrdlusaluste või muude asjakohaste näitajate määratlemise teel;

11.    peab väga soovitavaks sünergia loomist liidu nende poliitikavaldkondade vahel, mis on strateegiaga seotud – eriti puudutab see struktuurifonde, teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi ja üleeuroopalisi transpordivõrke –, et tagada rahastatava tegevuse jätkusuutlikkus; sel juhul võib ühe majandusarengu algatusega loodud võimalusi kasutada teises, täiendavas algatuses;

12.    on seisukohal, et kaasamine ja piirkondlik vastutus on ELi kõnealust piirkonda käsitleva lähenemisviisi tähtsad põhimõtted, ning peab Türgit ja Venemaad partneriteks, kes peaksid ideaalis olema asjakohaselt kaasatud Musta mere piirkonna koostöösse; usub, et Bulgaaria, Rumeenia ja Kreeka kahekordne roll rannikuriikide ja ELi liikmesriikidena on ELi Musta mere piirkonna poliitika edu jaoks ülimalt tähtis;

13.    on arvamusel, et nähtavuse, strateegilise juhendamise ja kõrgetasemelise kooskõlastamise saavutamiseks tuleks regulaarselt korraldada ELi ja laiema Musta mere piirkonna riikide ministrite kohtumisi ning osalema peaksid kõik piirkonnas osalejad ja riigid, sh Musta Mere Majanduskoostöö Organisatsioon (BSEC), Musta Mere saastekaitse komisjon, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) ja Euroopa Investeerimispank; on veendunud, et ELi ja Musta Mere Majanduskoostöö Organisatsiooni institutsionaalne dialoog võib tähendada sammu tõelise partnerluse loomise suunas selles piirkonnas; märgib siiski, et Musta Mere Majanduskoostöö Organisatsioonil on hetkel struktuursed raskused ja ta vajab tõhusaks piirkondlikuks partneriks muutumiseks uuendamist ja reformi;

14.    taunib asjaolu, et piirkondlikud pinged on avaldanud ebasoodsat mõju Musta mere dialoogi- ja partnerlusfoorumile ning seetõttu ei ole seda seni ellu viidud; on seisukohal, et selline foorum võiks kaasa aidata ideede tekkimisele ja dialoogi edendamisele piirkondlike osalejate vahel;

15.    usub, et Musta mere strateegiat tuleks arendada piirkondliku koostöö kõigil tasanditel; väljendab heameelt ELi ja Musta mere piirkonna riikide vahel loodud parlamentaarsele koostöö üle;

16.    tunnistab piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning huvirühmade tähtsust strateegia kavandamisel ja rakendamisel, arvestades nende seotust asjaomase piirkonna ja selle inimestega; on seetõttu seisukohal, et nende vajadused tuleb kindlaks teha ja nad täielikult strateegiasse kaasata;

17.    tervitab Musta mere kodanikuühiskonna foorumi loomist ja julgustab suuremale koostööle kohalike asutuste, kodanikuühiskonna ja ettevõtete vahel; kutsub komisjoni üles võimaldama kodanikuühiskonnale suuremat toetust, toetades muu hulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustikke; rõhutab avaliku sektori rolli Musta mere strateegiaga seotud tegevuse tõhusa elluviimise ja usaldust suurendavate meetmete edu tagamiseks;

18.    rõhutab, et Musta mere sünergia ja idapartnerlus täiendavad teineteist, ja kutsub komisjoni üles kasutama ära kõnealuse kahe algatuse erinevusi ja selgitama kõikidel tasanditel, kuidas seda täiendavust ära kasutada; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles tagama, et Euroopa välisteenistus kooskõlastab tulemuslikult erinevaid ELi algatusi ja mehhanisme laiemas Musta mere piirkonnas;

19.    väljendab heameelt ELi Doonau piirkonna strateegia üle, mis valmib käesoleva aasta lõpuks, ning nõuab selle heakskiitmist ning rakendamise alustamist 2011. aasta esimesel poolel; rõhutab ELi Doonau piirkonna strateegia laiendamise vajadust Musta mere piirkonna suunas; rõhutab, et Doonau piirkonna jätkusuutlik areng parandab täiendavalt Musta mere geostrateegilist positsiooni; on sellest tulenevalt seisukohal, et need strateegiad peaksid olema teineteist täiendavad, tunnistades samal ajal mõlema strateegia piirkondade erinevat loomust ja eriomast geograafilist rõhuasetust;

20.    rõhutab, et ELi ja liikmesriikide põhieesmärk ELi Musta mere piirkonna strateegia puhul peaks olema luua piirkond, mida iseloomustavad rahu, demokraatia, õitseng ja stabiilsus ning mis põhineb inimõiguste ja põhivabaduste austamisel ja tagab ELi energiavarustuse kindlust; on seisukohal, et prioriteetsed tegevusvaldkonnad peaksid olema hea valitsemistava, õigusriigi põhimõtted, inimõiguste austamise edendamine, rände haldamine, energeetika, transport, keskkond ning majanduslik ja sotsiaalne areng;

Julgeolek ja hea valitsemistava

21.    tuletab meelde, et Musta mere piirkond vajab aktiivset poliitikat ja pikaajalisi lahendusi, et tulla toime märkimisväärsete piirkondlike ja piiriüleste probleemidega, mida pole võimalik ignoreerida, näiteks venivad konfliktid, ümberasustatud kogukonnad, kahepoolsed vaidlused, suletud piirid ja strateegiline konkurents, mis toob kaasa militariseerimise ja relvade leviku, institutsioonide ja halduse nõrkus ja demokraatia nõrgenemine, piiriülene kuritegevus ja salakaubandus, piiride ja inimeste liikumise järelevalve ning meresõidu turvalisuse ja ohutuse vilets olukord;

22.    rõhutab Musta mere riikide vahel heanaaberlike suhete loomise ja arendamise suurt tähtsust, mis on eduka koostöö eeldus, ning peab vastuvõetamatuks, et piirkond peab endiselt tegelema naabritevaheliste suletud piiride probleemiga;

23.    usub, et EL on võib osaleda ja peaks osalema aktiivsemalt Musta mere julgeolekukeskkonna kujundamisel; nõuab ELi suuremat osalemist piirkondlikus strateegilises dialoogis ja ELi koostööd liidu strateegiliste partneritega julgeoleku, samuti konfliktide ennetamise ja lahendamise küsimustes kooskõlas rahvusvahelise õigusega; rõhutab, et Musta mere strateegia täielik väljaarendamine on samuti seotud konkreetse arenguga lahendamata konfliktide rahumeelsel lahendamisel; kutsub seetõttu ELi üles otsesemalt osalema ning võtma juhtrolli läbirääkimistel ja rahuprotsessis, tõhustama usalduse suurendamise meetmeid ja abiprogramme eesmärgiga luua alus püsivatele ja terviklikele lahendustele ning leevendada konfliktide tagajärgi kohalike elanike jaoks; kiidab Euroopa Liidu piirihaldamise abimissiooni (EUBAM) ja Euroopa Liidu järelevalvemissiooni (EUMM) tööd;

24.    kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles tegema jõupingutusi selleks, et Venemaa täidaks olukorra stabiliseerimiseks ja konflikti lahendamiseks Gruusias Sarkozy kuuepunktilise rahuplaani;

25.    juhib tähelepanu vajadusele tugevdada järelevalvet ning kutsub ELi arendama välja varase hoiatamise süsteemi, mis toimiks konflikti ennetamise ja usalduse suurendamise vahendina Musta mere piirkonnas, et vältida destabiliseerimist ja konfliktide eskaleerumist; nõuab keskendumist konkreetsetele juhtumitele üldiste mureavalduste asemel; palub kaaluda usalduse suurendamise meetmeid, nagu relvamüügitehingute ja merel toimuva sõjalise tegevuse avalikustamine; väljendab eriti muret Venemaa Musta mere laevastiku Krimmi sadamalepingu pikendamise pärast ja selle võimaliku mõju pärast piirkonna stabiilsusele;

26.    kutsub ELi üles astuma samme piirkondliku õigusraamistiku ja mehhanismide loomiseks, millega tõkestada relvade levikut Musta mere piirkonnas;

27.    nõuab Musta mere strateegias piiriülese kuritegevuse ning eriti narkootikume ja inimesi puudutava salakaubanduse ning ebaseadusliku rände käsitlemist, samuti nõuab koostöö edasist tugevdamist piiride ja inimeste liikumise järelevalve valdkonnas;

28.    rõhutab vajadust hallata paremini Musta mere piirkonna sisest ja sealt välja suunduvat rännet, suurendades sisserändajate poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset integratsiooni, mis tugineb ELi rände suhtes võetud üldise lähenemisviisi põhimõtetele;

29.    märgib selliste mereõnnetuste, mis hõlmavad inimohvreid ja kahju keskkonnale, arvu suurenemist viimastel aastatel ning rannikuriikide suutmatust tagada koordineeritud ja edukad päästeoperatsioonid; kutsub ELi sellega seoses üles kasutama integreeritud merenduspoliitikat, et koordineerida otsimise, päästmise ja õnnetuste ennetamise alast tegevust Mustal merel; nõuab, et arendataks välja Musta mere järelevalve strateegia;

30.    usub, et Musta mere piirkonna julgeolekustrateegia peaks sisaldama ka halduse parandamist, demokraatlikku valitsemistava, austust inimõiguste vastu ja riikide võimekust hõlmavaid eesmärke; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles süvalaiendama institutsioonide ülesehitamist ja demokraatlikku valitsemist käsitlevaid algatusi, mis on asendamatud igale riigile, mis soovib edukalt areneda; rõhutab, et piirkonna endiste Nõukogude Liidu riikide halduse, õigusriigi ja riiklike struktuuride parandamise eesmärk kujutab iseenesest julgeolekustrateegiat, kuna täielik või osaline riikide allakäik ja poliitiline stagnatsioon loovad tingimused riigiväliseks sekkumiseks ja riikidevahelisteks ohtudeks;

31.    rõhutab, et ELi Musta mere piirkonna strateegias peab olema oluline koht inimõiguste kaitsmisel ja demokraatia edendamisel kogu piirkonnas ning see peab hõlmama eduka koostöö edendamist valitsusväliste organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjate vahel;

32.    märgib, et inimõiguste ja demokraatia austamise edendamine kogu maailmas kuulub ELi prioriteetide hulka; rõhutab, et okupeeritud Lõuna-Osseetias ja Abhaasias esineb iga päev inimõiguste rikkumisi; kutsub ELi, eriti Euroopa välisteenistust seetõttu üles reageerima aktiivselt mis tahes liiki inimõiguste rikkumistele Musta mere piirkonnas;

33.    rõhutab tähtsat rolli, mida OSCE piirkonnas omab, ja peab ELi jaoks esmatähtsaks koostööd OSCEga institutsioonide ülesehitamise, õigusriigi, valimiste vaatlemise, meediavabaduse ning demokraatia ja inimõiguste valdkonnas;

Energeetika, transport ja keskkond

34.    on ühelt poolt seisukohal, et Musta mere piirkond on strateegilise tähtsusega ELi energiajulgeolekule ja ELi energiavarustuse mitmekesistamisele, ning kordab sel põhjusel Musta mere piirkonna ühtse strateegia vajadust ja tähtsust; on teiselt poolt seisukohal, et energeetika-, transpordi- ja keskkonnaalasest koostööst sõltub piirkonna harmooniline ja säästev areng; tervitab keskkonnapartnerluse käivitamist, oodates kannatamatult ka transpordi ja energeetika alase partnerluse käivitamist; nõuab nende kiiret ja tõhusat rakendamist; on arvamusel, et ühise õigusraamistiku arendamisest piirkondlikul tasandil oleks palju kasu neis küsimustes toimuva koostöö suurema tulemuslikkuse ja koostoime mõttes; usub, et erialaste ja institutsiooniliste võrgustike loomine ja toetamine võib suurendada ühise ja tulemusliku otsustamise võimalusi;

35.    rõhutab vajadust tugevdada Musta mere piirkonnas mitmepoolset energiaalast koostööd, mille tähtsamad põhimõtted on sätestatud WTO poolt ja energiaharta lepingus; toetab täielikku turgude ja õiguslikku integreerimist ELi energia- ja keskkonnaalaste õigusaktide alusel ning julgustab laiema Musta mere piirkonna riike osalema energiaühenduse asutamislepingus, samuti julgustab ELi, Euroopa Investeerimispanka ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka toetama energiainfrastruktuuri ajakohastamist Musta mere piirkonnas;

36.    rõhutab, et liikmesriikide ühine lähenemisviis Musta mere piirkonnale on tähtis, et saavutada energiavarustuse kindlus ja naabruskonna stabiilsus, mis on ELi pikaajalised eesmärgid;

37.    tuletab meelde, et vaja on komisjonipoolset aktiivsemat tegevust gaasitarnete mitmekesistamise meetmete toetamisel ning ühist õigusraamistikku läbipaistva, konkurentsil ja eeskirjadel põhineva gaasituru tekkeks; kutsub samal ajal ELi üles arendama aktiivselt koostööd Musta mere piirkonna riikidega ning pakkuma neile suuremaid võimalusi saada toetust ELile huvi pakkuvatele energiaprojektidele; tervitab seetõttu Moldova Vabariigi ja Ukraina energiaühendusse vastuvõtmist;

38.    rõhutab pakilist vajadust asutada Euronesti parlamentaarne assamblee, mis aitab saavutada idapartnerluse eesmärke ja avaldab seega soodsat mõju energiavarustuse kindlusega seotud küsimustele;

39.    tuletab meelde ELi eesmärki mitmekesistada tarnete marsruute ja tarneallikaid ning koostada ELi ühine energiapoliitika; rõhutab lõunakoridori projektide tähtsust, eriti ELi strateegiliselt olulise Nabucco projekti ja selle kiire elluviimise suurt tähtsust Euroopa energiajulgeoleku seisukohast; võtab teadmiseks South Streami projekti; rõhutab lisaks veeldatud maagaasi AGRI projekti raames Euroopasse transportimise ning Musta mere sadamates veeldatud maagaasi terminalide arendamise tähtsust, samuti Constanta-Trieste üleeuroopalise naftajuhtme tähtsust;

40.    nõuab tungivalt, et komisjon sõlmiks Nabucco gaasijuhtme võimalike tarnijariikidega kokkulepped 2011. aasta lõpuks;

41.    on seisukohal, et komisjoni peatselt esitatavas energiainfrastruktuuri paketis tuleb asetada suurt rõhku kavandatavatele energiaprojektidele Musta mere piirkonnas; juhib tähelepanu asjaolule, et piirkonnas asuvaid riike läbivad transiidimarsruudid võivad ELi varustuskindlust oluliselt suurendada;

42.    rõhutab Musta mere piirkonna taastuvate energiaallikate potentsiaali, kuna need võivad oluliselt kaasa aidata kindlale tulevikule energia valdkonnas maailma tasandil, samuti püsivale majanduskasvule, ning kutsub komisjoni ja Musta mere ääres asuvaid riike üles seda potentsiaali ära kasutama;

43.    nõuab, et ELi ja Musta mere piirkonna partnerlus hõlmaks teadmus- ja tehnosiiret taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas ning tehnilist tuge võrkude projekteerimisel, ning juhib tähelepanu asjaolule, et varustuskindluse suurendamise võti on energia säästmine; toetab teadusuuringute teostamist alternatiivsete energiaallikate ja eelkõige taastuvenergia, energiatõhususe ja energiasäästu kohta, kuna need on hädavajalikud, et lahendada kliimamuutusega seotud probleemid ja aidata kaasa ülemaailmsetele jõupingutustele vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid;

44.    toetab jätkuvat algatuste arendamist TRACECA ja INOGATE programmide raames; kutsub ELi üles veelgi tugevdama piirkonnas oma infrastruktuuri projekte, tehes seda otse ja kooskõlastades muude osalejate ja investoritega;

45.    on arvamusel, et piirkonna rahvusvahelise kaubanduse ja süsivesinike transpordi seisukohast on hädavajalik arendada välja ELi Musta mere ja Doonau suudme sadamad, sealhulgas nafta- ja maagaasi terminalid ning ühendvedude infrastruktuur; peab vajalikuks Musta mere piirkonna maanteeinfrastruktuuri ajakohastamist ning ühenduste loomist Euroopa transpordikoridoridega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama üleeuroopalise transpordivõrgu prioriteetsete projektide lõpuleviimist 7., 18., 21. ja 22. teljel, mida on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsuse nr 884/2004/EÜ (millega muudetakse otsust 1692/96/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta) II lisas, samuti nende järk-järgulist integreerimist TRACECA (Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia vaheline transpordikoridor) programmi ning rahvusvahelise transpordi kesktelje, kagutelje ja meremagistraalidega, millele osutatakse komisjoni teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Tähtsamate üleeuroopaliste transporditelgede laiendamine naaberriikidesse. Suunised transpordi kohta Euroopas ja naaberpiirkondades” (KOM(2007)0032), ning üleeuroopaliste transpordikoridoride 8 ja 9 lõpuleviimist;

46.    kutsub Musta mere ääres asuvaid riike üles sõlmima vastastikuse mõistmise memorandumit Musta mere merekoridoride arendamise kohta ning palub komisjonil avada Musta mere merekoridoride rahastamiseks TEN-T eelarverida, mis on sarnane olemasolevate eelarveridadega Läänemere, Põhjamere ja Vahemere merekoridoride jaoks;

47.    tunneb heameelt võetud meetmete üle ELi ühise õhuruumi laiendamiseks Musta mere riikidesse; kutsub komisjoni üles jätkama dialoogi Moldova Vabariigiga seoses riigi lennutranspordisektori liberaliseerimisega ning viivitamata alustama läbirääkimisi Moldova Vabariigi ühinemise üle ELi ühise õhuruumiga;

48.    rõhutab Musta mere kui loodusvara tähtsust ning väljendab suurt muret piirkonna keskkonnaseisundi pärast; rõhutab vajadust tasakaalu järele majandusliku arengu ja keskkonnakaitse vahel ning vajadust ühise lähenemisviisi järele nimetatud püüdluse puhul ning seepärast rõhutab vajadust rakendada täielikult konventsioon Musta mere kaitseks reostuse eest;

49.    palub, et komisjon seaks Musta mere piirkonnas infrastruktuuriprojekte rahastades prioriteediks energiatõhususe-, keskkonnakaitse- ja kliimanõuded ning et need projektid põhineksid positiivsel keskkonnahinnangul; tuletab meelde probleeme, mida kliimamuutus Musta mere piirkonnale kaasa toob, ning seetõttu nõuab tungivalt tihendatud koostööd Musta mere äärsete riikide vahel, eriti hädaolukordade ennetamise valdkonnas;

50.    kutsub ELi üles kaasama Musta mere piirkonda integreeritud merenduspoliitikasse ja eelkõige ühisesse kalanduspoliitikasse võrdsetel alustel teiste Euroopa piirkondadega; EL peaks astuma kõik vajalikud diplomaatilised sammud, et veenda kolmandaid riike järgima ühise kalanduspoliitika põhimõtteid võimalikult suurel määral; rõhutab Musta mere eraldiseisva ühiste kalavarude haldamise organi loomise ja mitmeaastaste halduskavade süsteemi kohaldamise tähtsust;

Majanduslik, sotsiaalne ja inimareng

51.    usub, et edendada tuleks piirkonna kui terviku majanduslikku, sotsiaalset ja inimarengut; omistab eelkõige tähtsust inimõiguste ja põhivabaduste austamisele piirkonnas; juhib tähelepanu asjaolule, et piirkonnal on erakordsed loodusvarad, mis saavad kiiret majanduskasvu edendada; rõhutab, et nende loodusvarade nõuetekohane haldamine on sellise arengu lihtsustamiseks oluline;

52.    rõhutab, et kaubanduse täiendav liberaliseerimine ja piirkondadevahelise kaubanduse tugevdamine on piirkonna majandusliku arengu jaoks olulised; rõhutab Musta mere piirkonnas majandusvõimaluste ja heaolu loomise tähtsust nii kohaliku elanikkonna kui ka piirkonna kaubanduspartnerite jaoks; rõhutab vajadust võidelda pettuse ja korruptsiooni vastu, et muuta piirkond investorite jaoks atraktiivsemaks; rõhutab koostöö tähtsust turismi, sadamate ja ranniku arendamise valdkonnas; toetab ELi rannikupiirkondade sotsiaalmajandusliku arengu edendamisele suunatud integreeritud merenduspoliitikat, kuid peab kahetsusväärseks asjaolu, et kõnealuses poliitikas on Musta mere mõõde halvasti välja arendatud; tervitab hariduse, teadusuuringute ja tehnoloogia valdkonnas koostöös saavutatud tulemusi; avaldab taas toetust sotsiaalse arengu ja tugeva kodanikuühiskonna edendamise eesmärgile; rõhutab, et EL peaks jätkama oma viisalihtsustamise alast dialoogi piirkonna riikidega;

53.    on veendunud, et ELil peaks olema Musta mere piirkonnas suurem roll, pakkudes piirkonna riikidele ELiga tihedama integreerimise võimalusi; rõhutab, et kaubanduse liberaliseerimise ja vabakaubanduspiirkonna loomise võimalusi tuleks kooskõlas WTO põhimõtetega hoolikalt kaaluda, põhjalikult uurida ja edendada;

54.    juhib tähelepanu ELi ja Venemaa pikaajalisele strateegilisele partnerlusele ja nende ühisele huvile tõhustada kahepoolset kaubandust ja investeeringuid, lihtsustada ja liberaliseerida kaubandust maailmamajanduses ning tugevdada ja arendada konkurentsi, sealhulgas Musta mere piirkonnas;

55.    tõdeb, et ülemaailmne finantskriis on andnud Musta mere piirkonnale tugeva löögi ning järsult peatanud keskmiselt 6%-ni aastas ulatunud majanduskasvu perioodi, lõpetanud Musta mere riikide edasiseks majanduslikuks arenguks vajaliku väliskapitali sissevoolu ja seadnud selle piirkonna finantssüsteemi ülima pinge alla; rõhutab, et sellele tuleb reageerida rahanduse ja panganduse tugevama reguleerimise, eelarvepoliitika usaldusväärsuse ja läbipaistvuse suurendamise, maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja korruptsiooni vastu võitlemise, piirkondliku koostöö tõhustamise ning piirkondlike organisatsioonide (nt Musta Mere Majanduskoostöö Organisatsioon (BSEC)) tegevuse parema omavahelise koordineerimisega;

56.    soovitab strateegia raames välja töötada ühtse lähenemisviisi ja kasutada ELi ühtekuuluvuspoliitika ja naabruspoliitika kindlakskujunenud põhimõtteid, kuna see võib aidata saavutada tulemusi ning samal ajal suurendada mahajäänud piirkondade suutlikkust; usub eelkõige, et piirkondade vahel tuleb edendada piiriülest koostööd, et kooskõlastatud tegevuse kaudu lahendada ühiseid probleeme; juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus pakub sobivat koostööraamistikku struktureeritud mitmetasandiliseks juhtimiseks; palub komisjonil uurida võimalusi, kuidas paremini koordineerida erinevaid Euroopa vahendeid, mis võimaldavad piiriülest koostööd liidu välispiiridel;

57.    juhib tähelepanu asjaolule, et heade tavade vahetus piirkondade vahel on väga oluline kõikide koostöövaldkondade jaoks, kuna piirkonnad, millel on pikaajaline kogemus projektide arendamisel ja rakendamisel, võivad aidata teistel piirkondadel oma tulemusi parandada;

58.    peab väga oluliseks suurendada Musta mere piirkonna kõikide kohalike ja piirkondlike huvirühmade haldussuutlikkust, et tagada ELi projektide tõhus rakendamine ja usaldusväärne finantsjuhtimine, suurem läbipaistvus ja vastutus ning tasakaalustatud territoriaalne areng kogu piirkonnas;

59.    rõhutab viisalihtsustamise ja inimeste liikuvuse tähtsust piirkonnas ning nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks soodusviisakorra väljaarendamist ärimeeste, teadlaste, noorte, kohalike ametnike ja muude rühmade jaoks eesmärgiga parandada kogu piirkonnas kontakte eelkõige usalduse suurendamiseks; julgustab ELi egiidi all välja arendama ühisprojekte, mis on seotud kultuuripärandi ja turismi edendamisega piirkonnas;

60.    usub, et kultuuride ja usundite vahelist dialoogi edendavad programmid vajavad jätkuvat julgustust, et edendada piirkonnas koostööd, et ühised algatused hariduse ja meedia valdkonnas on väga vajalikud selleks, et luua inimeste ja arvamusliidrite vahelisi tähenduslikke sidemeid ja neid tugevdada, ning et sellised algatused nagu Musta Mere ülikoolide võrgustik on hea näide selle kohta, kuidas akadeemiline suhtlus võib piirkonnas positiivse koostoime vallandada; nõuab, et tugevdataks akadeemilisi ja tudengite võrgustikke, e-infrastruktuure ja ühiseid teadusprojekte; tervitab Musta Mere ülikooli loomise ja toetamise algatust, et aidata kaasa piirkonna eliidi tekkele, kes näeb koostööd ühiste probleemide lahendamise loomuliku meetodina;

61.    tunnustab Musta mere vastastikuse ühendamise projekti tulemusi piirkondliku teadus- ja haridusvõrgustiku loomisel laiemas Musta mere piirkonnas ja selle ühendamisel GEANTiga ning kutsub komisjoni üles jätkuvalt toetama Musta mere piirkonda käsitlevaid teadusprojekte, nagu HP-SEE, SEE-GRID, SCENE, CAREN ja BSRN;

*

*   *

62.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning liikmesriikide ja kõigi Musta mere piirkonna riikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

ELT C 41 E, 19.2.2009, lk 64.

(2)

ELT C 282 E, 6.11.2008, lk 443.


SELETUSKIRI

I Sissejuhatus

Musta mere piirkonna strateegilist tähtsust ELi jaoks tunnistati 2007. aastal. Koos Rumeenia ja Bulgaaria ühinemisega Euroopa Liiduga muutus Must meri osaliselt ELi sisemereks. Sedamööda kuidas sündmused kõnealuses piirkonnas, millel on strateegiline asend Euroopa, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia ristteel, hakkasid otseselt mõjutama ELi siseasju, hakkas EL tunnistama vajadust mõelda järele liidu suurema osalemise üle piirkonnas.

Selle tulemuseks oli Musta mere sünergiaks nimetatava, kõnealusele piirkonnale suunatud ELi uue poliitilise lähenemisviisi kasutuselevõtt. Euroopa Komisjon esitas Musta mere sünergia kohta ettepaneku 2007. aasta aprillis. See moodustab ELi praeguse poliitilise lähenemisviisi Musta mere piirkonnale ja ametlikult käivitasid ELi ja Musta mere piirkonna riigid selle üheskoos Kiievis toimunud ELi ja laiema Musta mere piirkonna riikide ministrite kõrgetasemelisel konverentsil 2008. aasta veebruaris.

Euroopa Komisjoni määratluse kohaselt hõlmab Musta mere piirkond kümmet riiki: 3 ELi liikmesriiki (Bulgaaria, Kreeka, ja Rumeenia), ühte kandidaatriiki (Türgi), 5 Ida-Euroopa naabrit (Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Moldova Vabariik ja Ukraina) ning strateegilise partnerina Venemaad.

Musta mere sünergia eesmärk on arendada ELi ja kõnealuse piirkonna vahelist piirkondlikku koostööd, samuti piirkonnasisest koostööd. Seda nähakse paindliku ja täiendava vahendina ELi juba olemasolevate kahepoolsete suhete kõrval piirkonna riikidega. Selle eesmärk on piirkonna riikide vahelise koostöö ja sünergia tugevdamine, selleks et muuta Musta mere piirkond stabiilsuse, turvalisuse, demokraatia ja jõukuse alaks. Pakutakse välja 13 koostöövaldkonda, milles oleks vaja ELi suuremat kaasatust piirkonnas. Algatuse keskmes on kaasamise ja piirkondliku vastutuse põhimõte.

Euroopa Parlament avaldas oma seisukoha ja toetuse Musta mere sünergia loomisele ja käivitamisele oma 2008. aasta jaanuari raportis. Samas nõudis parlament üksikasjaliku tegevuskava väljatöötamist konkreetsete eesmärkide ja võrdlusaluste ning järelevalve- ja reageerimismehhanismiga.

Viimane ELi Musta mere sünergia kohta avaldatud dokument pärineb 2008. aasta juunist ja selles käsitletakse hinnangut Musta mere sünergia esimesele rakendusaastale. Pärast erinevates valdkondades saavutatud tulemuste esitamist teeb Euroopa Komisjon ettepaneku arendada Musta mere sünergiat edasi mõõdetavate eesmärkide kindlaksmääramise, ühisprojekte lihtsustava sektoripõhise partnerluse, Musta mere piirkonna kodanikuühiskonna foorumi loomise, akadeemiliste ja üliõpilasvõrgustike tugevdamise ning Musta mere piirkonnas Euroopa-uuringute instituudi loomise kaudu.

II Vajadus ELi Musta mere strateegiat käsitleva raporti järele

Uue Musta mere piirkonda käsitleva Euroopa Parlamendi raporti kasuks võib esile tuua kolm peamist põhjust.

Eelkõige on vaja ajakohastatud hinnangut ELi tegevusele Musta mere piirkonnas, kolm aastat pärast Musta mere sünergia väljatöötamist. Praeguse olukorra analüüs näitab eelkõige selge, kõikehõlmava ja ajakohastatud ülevaate puudumist Musta mere sünergia rakendamise tulemuste kohta. Osaliselt on selle põhjuseks regulaarse aruandluse mehhanismi puudumine ja igasuguse aruandluse puudumine pärast 2008. aastat. Selle tulemusena on väljendatud kriitikat, et ELi kohalolekul Musta mere piirkonnas rakendatakse killustatud lähenemisviisi ja piirkondliku koostöö konkreetsetes valdkondades on astutud vaid piiratud samme. Vaatamata Euroopa Parlamendi 2008. aasta resolutsioonis esitatud soovitusele pole Musta mere sünergia jaoks siiski välja töötatud tegevuskava ning järelevalve-, hindamis- ja reageerimismehhanisme.

Killustatus väljendub ka finantsvaldkonnas. Musta mere sünergiat rahastatakse praegu mitmetest EL rahastamisvahenditest (Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Euroopa Regionaalarengu Fond), kusjuures olemasolevatest allikatest on halb ülevaade ja vajadus erinevate finantsraamistike kooskõlastamiseks tekitab juhtimisraskusi. Tulemuseks on vähene teadlikkus selle kohta, millisel viisil on Musta mere piirkonnas kättesaadavad ELi rahalised vahendid piirkondliku koostöö toetuseks. Sel kevadel olime tunnistajaks isegi Euroopa Komisjoni otsusele suunata ELi 2010. aasta eelarves 1,5 miljonit eurot (kokku 2 miljonist eurost ehk 75%) Musta mere piirkonna keskkonna ja arengu katseprojektilt ümber teisele ELi katseprojektile, mis käsitles banaanikasvatust AKV riikides.

Teine põhjus ilmneb, kui analüüsida Musta mere sünergia konkreetseid saavutusi, mida on võimalik kindlaks teha ja mis näivad olevat piiratud. Võib tunnistada, et Musta mere sünergia peamine kasu seisnes selles, et hakati tunnistama Musta mere piirkonna strateegilist tähtsust ELi jaoks ja vajadust ELi suurema osalemise järele kõnealuses piirkonnas. Ajavahemikul 2007–2008 tagas Musta mere sünergia sellele teemale ELi tasandil ka kõrgetasemelise tähelepanu ja poliitilise hoo selle ELi Musta mere piirkonna algatuse käivitamiseks ja rakendamiseks.

Tulemuste hindamine sektorite kaupa viib järeldusele, et edasiminek on toimunud õigusnormide ühtlustamisel ja suhteliselt tehnilisemates valdkondades, näiteks keskkond, teadusuuringud ja haridus. Kõige konkreetsem tulemus on tõenäoliselt keskkonnapartnerluse käivitamine 2010. aasta märtsis.

Siiski on palju vähem saavutatud rakendamise valdkonnas ning mitmes Musta mere piirkonna riigis demokraatia nõrgenemise ja 2008. aasta Vene-Gruusia sõja kontekstis näib sellistes valdkondades nagu stabiilsus, demokraatia ja hea valitsemistava olevat vähem edasi liigutud. Võib isegi järeldada, et probleemid neis valdkondades pole mitte ainult säilinud, vaid isegi teravnenud. Musta mere piirkonna kodanikuühiskonna foorum siiski loodi ja näib kord aastas töötavat, samas kui EL tõestas Vene-Gruusia sõja aegse vahendustegevuse käigus oma võimet etendada konfliktide lahendamisel tõhusat rolli.

Kokkuvõttes viib pilt killustatusest, järelevalve puudumisest ja piiratud tulemustest järeldusele, et Musta mere sünergia on praeguseks tähtsust kaotanud. Seda aspekti rõhutab ka asjaolu, et pärast 2008. aastat pole toimunud ühtegi sellele ELi poliitikasuunale pühendatud ministrite kohtumist.

Sellega jõuab raportöör kolmanda põhjuse juurde, milleks on vajadus strateegilise visiooni, integreeritud lähenemisviisi ja ELi tulevase Musta mere piirkonnas toimuva tegevuse nähtavuse järele. Raportöör on arvamusel, et eespool nimetatud teemade käsitlemiseks on parim viis teha ettepanek ELi Musta mere strateegia käivitamiseks. See seisukoht arvestab ka praegust tausta, milleks on ELi makropiirkondade, näiteks Doonau piirkonna ja Läänemere piirkonna strateegiate kujundamine.

III Peamised soovitused

Toetudes Musta mere sünergia tugevatele külgedele peaks ELi Musta mere strateegia looma tugevama poliitikaraamistiku ja suurendama ELi kaasatust Musta mere piirkonnas.

Poliitikaraamistiku vaatepunktist peab strateegia tagama ELi integreeritud lähenemisviisi Musta mere piirkonnale. Samuti tuleb selles ette näha tegevuskava väljatöötamine koos selgete eesmärkide, prioriteetsete meetmete, võrdlusaluste ja juhtalgatustega. Tõhusa rakendamise saavutamiseks on vajalik töötada välja regulaarse aruandluse, järelevalve, hindamise ja reageerimise mehhanismid.

Raportöör usub, et strateegia edu huvides tuleb tähelepanu pöörata ka asjakohaste rahaliste ja inimressursside tagamisele. Praeguse olukorra analüüsist ilmneb selgelt vajadus eriotstarbelise ja tugeva rahastamise järele. Seepärast soovitab raportöör luua Musta mere strateegia jaoks eraldi ELi eelarverea. Inimressursside osas peab tulevane Euroopa välisteenistus tagama strateegia tõhusaks arenguks ja juhtimiseks vajalike töötajate olemasolu.

Strateegilise suunamise ja kõrgetasemelise kooskõlastamise tagamiseks on selge vajadus korraldada regulaarselt ELi ja Musta mere piirkonna riikide vahelisi ministrite kohtumisi. Sellistel kohtumistel peavad osalema kõik piirkonna riigid ja võib-olla peaksid need järgima 2008. aasta veebruaris Kiievis toimunud ministrite konverentsi mudelit. Raportöör on arvamusel, et Türgi ja Venemaa on kõnealuse algatuse raames üliolulised partnerid, samas kui Bulgaaria, Rumeenia ja Kreeka peavad võtma juhtrolli tulenevalt nende kahekordsest rollist ELi liikmesriikide ja Musta mere äärsete riikidena.

Lõpuks, dialoogi ja ELi Musta mere strateegia praktilist elluviimist tuleb arendada piirkondliku koostöö kõigil tasanditel. Selles mõttes on tähtsad parlamentaarne mõõde ja kohalikul tasandil koostöö (kohalike asutuste, kodanikuühiskonna esindajate ja ettevõtete vahel).

Raportöör usub, et Musta mere strateegia peamisteks eesmärkideks saavad Musta mere piirkonnas rahu, stabiilsuse ja jõukuse ala rajamine ning samuti ELi energiajulgeoleku tagamine. Sellest tulenevalt tuleb prioriteetseteks valdkondadeks lugeda julgeolek, hea valitsemistava, energeetika, transport, keskkond ning sotsiaal-majanduslik ja inimareng.

Julgeoleku valdkonnas seisavad Musta mere piirkonna ees endiselt arvukad piiriülesed probleemid, mida pole võimalik ignoreerida ja mida tuleb lahendada piirkondlikul tasandil. Pikaleveninud konfliktid, kahepoolsed vaidlused ja suletud piirid, militariseerimise ja relvade leviku suundumused, mereseire, salakaubandus ja piiriülene kuritegevus on neist peamised. Neid probleeme saab kõige paremini lahendada ELi tugeval ja otsesel kaasamisel.

Musta mere piirkonna julgeolekumõõde peab kindlasti hõlmama ka otsustavaid meetmeid demokraatia tugevdamiseks ning hea valitsemistava ja riikide suutlikkuse arendamiseks.

Energeetika, transpordi ja keskkonna valdkonnas muutub prioriteetseks infrastruktuuri projektide toetamine ning ühiste eeskirjade ja raamistike loomine. Raportöör tervitab keskkonnapartnerluse käivitamist 2010. aasta märtsis ja Musta mere piirkonnas kahe uue partnerluse, transpordipartnerluse ja energiapartnerluse loomise kava. Siiski tuleb rõhutada vajadust nende kiire ja tõhusa rakendamise järele.

Raportöör peab eriti tähtsaks energeetika alast koostööd Musta mere piirkonnas. Raportöör on arvamusel, et tulevases strateegias süvalaiendatakse veelgi marsruutide ja tarneallikate mitmekesistamise eesmärki. Rõhutades Nabucco gaasijuhtme tähtsust, usub raportöör, et vedelgaasi transport on energiasektori arengus tähtis valikuvõimalus, eriti majanduskriisi olukorras ja piiratud rahaliste vahendite juures. Seepärast rõhutab raportöör raportis AGRI projekti ja Musta mere sadamates veeldatud maagaasi terminalide arendamise erilist tähtsust. Viimaks, kuid mitte vähem tähtsana on väga oluline ka Musta mere piirkonnas ühiste normide ja läbipaistvate eeskirjade raamistiku tugevdamine energiaühenduse ja energiaharta alusel.

Lõpetuseks, Musta mere piirkonna muutmisel stabiilseks ja jõukaks alaks on tähtis eeltingimus ka Musta mere piirkonna majanduslik, sotsiaalne ja inimareng. Piirkonda on majanduskriis küll tugevalt mõjutanud, kuid sellel on suur majanduse ja kaubanduse kasvu potentsiaal. Raportöör usub, et strateegia peab keskenduma kaubanduse liberaliseerimisele ja piirkonnasisese kaubanduse hoogustamisele, riikide majanduse asjakohasele mitmekesistamisele ja piirkondadevaheliste majanduslike vastuolude lahendamisele. Sotsiaalküsimuste osas on raportöör arvamusel, et tuleb teha rohkem jõupingutusi, eriti elukestva õppe valdkonnas ja hariduse kohandamiseks vastavalt tööturu vajadustele, samuti rahvusvaheliste kohtaktide lisamiseks ja kodanikuühiskonna võrgustike arendamiseks, kuid tunnustada tuleb ka Musta mere piirkonnas hariduse ja teadusuuringute alase koostöö alal seni saavutatud tulemusi.

Samuti on raportöör arvamusel, et ELi integreeritud merenduspoliitika võib tugevalt soodustada Musta mere piirkonna integreeritud arengut, ja nõuab seepärast ELi integreeritud merenduspoliitikas Musta mere mõõtme asjakohast arendamist.


RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (10.11.2010)

väliskomisjonile

Euroopa Liidu Musta mere strateegia kohta

(2010/2087(INI))

Arvamuse koostaja: Metin Kazak

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tõdeb, et ülemaailmne finantskriis on andnud Musta mere piirkonnale tugeva löögi ning järsult peatanud ligikaudu 6%ni aastas ulatunud majanduskasvu perioodi, lõpetanud Musta mere riikide edasiseks majanduslikuks arenguks vajaliku väliskapitali sissevoolu ja seadnud selle piirkonna finantssüsteemi ülima pinge alla; rõhutab, et sellele tuleb reageerida rahanduse ja panganduse tugevama reguleerimise, eelarvepoliitika usaldusväärsuse ja läbipaistvuse suurendamise, maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja korruptsiooni vastu võitlemise, piirkondliku koostöö tõhustamise ning piirkondlike organisatsioonide, nagu Musta Mere Majanduskoostöö Organisatsiooni (BSEC), parema omavahelise koordineerimisega;

2.  leiab, et 2007. aastal käivitatud Musta mere sünergia algatus (BSS) on andnud piirkondlikule koostööle Musta Mere piirkonnas uue tõuke, kuid peab taunitavaks asjaolu, et selle rakendamiseks ei ole eraldatud piisavalt haldus- ja eelarvelisi vahendeid; on seetõttu seisukohal, et Musta mere piirkonna tulevane strateegia peaks olema prioriteetsemal kohal võrdväärselt ELi Läänemere piirkonna strateegiaga ning piirkonnale antavat rahalist abi tuleks paremini koordineerida, et parandada aruandlust, ning suunata abi kriitilistesse sektoritesse, andes neile seeläbi tulevikuks stabiilse finantsperspektiivi;

3.  juhib tähelepanu, et Musta mere strateegia peaks tuginema Läänemere piirkonna, Balkani riikide ja Doonau piirkonna kogemustele, et vältida neis piirkondades ette tulnud vajakajäämisi; on seisukohal, et tulevane Musta mere strateegia peab täiendama Euroopa naabruspoliitikat ning et Musta mere strateegiat ei tohiks varjutada samalaadsed piirkondlikud algatused; soovitab, et tulevase Musta mere strateegiaga tuleks hõlmata kõik Musta mere piirkonna partnerid; rõhutab, et piirkonnas pikalt vindunud konfliktidele tuleb kiiresti lahendus leida;

4.  rõhutab, et uute ülesannetega tõhusalt toime tulemiseks tuleb BSEC ümber korraldada, ning leiab, et selle 20. aastapäev, mis jõuab kätte 2012. aastal, oleks sobiv juhus selle kohta ettepanekute tegemiseks, mis võiksid muu hulgas sisaldada soovitust vaadata uuesti läbi 2001. aastast pärinev BSECi majandusprogramm, ümber korraldada organisatsioon, suurendada töö tulemuslikkust ning uuendada valdkonnaga seotud organeid, nagu Musta Mere Kaubandus- ja Arengupank ja BSECi ärinõukogu; on seisukohal, et nende organite vahendeid võiks kasutada BSECi eelarve suurendamiseks;

5.  kiidab heaks BSSi raames rakendatava projektipõhise lähenemisviisi, eriti keskkonnapartnerluse, ja leiab, et kavandatavad partnerlussuhted transpordi ja energia infrastruktuuri arendamiseks etendavad otsustavat osa säästva arengu jaoks selles piirkonnas, mida tuleks paremini integreerida uude ELi sisesesse energiaturgu; toonitab Nabucco ja teiste energiaprojektide olulisust piirkonna kaubandusele; julgustab kõiki BSECi liikmesriike ühinema energiaühenduse asutamislepinguga, millega nähakse ette ühenduse õigustiku rakendamine elektri- ja gaasisektoris; rõhutab, et ka edaspidi tuleb esmatähtsale kohale seada rohelise arengu ja energiatõhususe projektid, mis võivad elavdada turustiimuleid ja pikaajalisi investeeringuid, ning et taastuvad energiaallikad võivad anda olulise panuse tulevasse ülemaailmsesse energiajulgeolekusse;

6.  on seisukohal, et Musta merd ümbritsev kiirtee ja meremagistraalid suurendaksid oluliselt selle piirkonna kaubanduse ja arengu võimalusi; rõhutab siiski, et on vaja korraldada põhjalikke keskkonnamõju uuringuid ja teha koostööd mereseire valdkonnas, et tagada meretranspordi ohutus ja keskkonnakaitse; rõhutab, et investeeringud peaksid olema suunatud Musta mere tähtsamate sadamate nagu Constanţa ja Varna arendamisele ja nende läbilaskevõime parandamisele;

7.  rõhutab, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmete arv selles piirkonnas on kasvanud (ainult kaks riiki ei ole WTO liikmed) ning see aitab kaasa prognoositava ja stabiilse kauplemise korra kehtestamisele, ning soovitab asjaomastel BSECi liikmesriikidel suurendada jõupingutusi WTO liikme staatuse omandamiseks ning Musta mere riikidel jätkata siseriiklike õigusaktide kohandamist WTO eeskirjade ja mitmepoolsete kaubanduspõhimõtetega, mille hulka kuulub ka ELi kaubandusega seotud õigustik; kutsub neid üles kiirendama kaubandustõkete järk-järgulist kõrvaldamist, mille eesmärk on kaubanduse jätkuv liberaliseerimine, kaasa arvatud ka tolliprotseduuride ja maksukorralduse lihtsustamine; leiab, et sellele protsessile tooks täiendavat kasu tõhusam koostöö parlamentide tasemel – seda nii kahepoolselt kui ka BSECi parlamentaarse assamblee (PABSEC) ja WTO parlamentaarse konverentsiga; on sellega seoses seisukohal, et Euroopa Liidust peaks saama Musta Mere Majanduskoostöö Organisatsiooni täisliige.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

9.11.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

William (The Earl of) Dartmouth, Kader Arif, Daniel Caspary, Christofer Fjellner, Joe Higgins, Yannick Jadot, Bernd Lange, David Martin, Emilio Menéndez del Valle, Vital Moreira, Niccolò Rinaldi, Helmut Scholz, Robert Sturdy, Keith Taylor, Jan Zahradil, Pablo Zalba Bidegain

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

George Sabin Cutaş, Béla Glattfelder, Małgorzata Handzlik, Maria Eleni Koppa, Elisabeth Köstinger, Michael Theurer, Jarosław Leszek Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Anna Záborská


TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (11.11.2010)

väliskomisjonile

Euroopa Liidu Musta mere strateegia kohta

(2010/2087(INI))

Arvamuse koostaja: Silvia-Adriana Ţicău

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunnistab, et Musta mere piirkond on geostrateegilise tähtsusega, eelkõige energiajulgeoleku ning ELi energiaallikate ja energiatarnekanalite mitmekesistamise seisukohast, arvestades selle lähedust Kaspia merele, Lähis-Idale ja Kesk-Aasiale, ning pärast Rumeenia ja Bulgaaria ühinemist peaks EList saama tähtis osaleja selle piirkonna suhetes, kuid tunnistab, et palju on veel vaja ära teha;

2.  kutsub komisjoni üles arvestama oma Musta mere piirkonna strateegias keskkonnamõõdet ning eelkõige aitama kaasa keskkonna taastamisele pärast Musta merre suubuvate jõgede saastumist mürgiste jäätmetega, nagu hiljutine Doonau juhtum;

3.  on seisukohal, et komisjoni peatselt kehtestatavas energiainfrastruktuuri paketis tuleb asetada suurt rõhku kavandatavatele energiaprojektidele Musta mere piirkonnas; juhib tähelepanu asjaolule, et piirkonnas asuvaid riike läbivad transiidimarsruudid võivad ELi varustuskindlust oluliselt suurendada;

4.  rõhutab, et liikmesriikide ühine lähenemisviis Musta mere piirkonnale on tähtis, et saavutada energiavarustuse kindlus ja naabruskonna stabiilsus, mis on ELi pikaajalised eesmärgid;

5.  rõhutab, et on tähtis täpselt kindlaks määrata Musta mere strateegia rakendamiseks kasutatavad tegevusmeetodid ja vahendid, sealhulgas menetlused, projektid, järelevalvesüsteem ja rahastamine, eelkõige selleks, et täpsustada selle kooskõlastamist idapartnerlusega;

6.  juhib tähelepanu ELi ja Venemaa pikaajalisele strateegilisele partnerlusele ja nende ühisele huvile tõhustada kahepoolset kaubandust ja investeeringuid, lihtsustada ja liberaliseerida kaubandust maailmamajanduses ning tugevdada ja arendada konkurentsi, sealhulgas Musta mere piirkonnas;

7.  rõhutab uute gaasijuhtmete ja nende ühenduste, uute elektrivõrkude ja nende ühenduste, uute veeldatud maagaasi terminalide ja infrastruktuuride ning uute elektrijaamade (fossiilkütustel põhinev tootmine, taastuvenergia ja tuumaenergia) ehitamist silmas pidades, et tuleks kehtestada läbipaistvad ja õiglased turueeskirjad ning energia transiidi- ja kaubandustingimused, mis tagavad investeeringute pikaajalise prognoositavuse; rõhutab, et need eeskirjad ja tingimused peaksid kaasa aitama keskkonnakaitse kõrge taseme, demokraatliku osaluse ning inimeste tervise ja ohutuse tagamisele;

8.  nõuab, et ELi ja Musta mere piirkonna partnerlus hõlmaks teadmus- ja tehnosiiret taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas ning tehnilist tuge võrkude projekteerimisel, ning juhib tähelepanu asjaolule, et varustuskindluse suurendamise võti on energia säästmine; toetab teadusuuringute teostamist alternatiivsete energiaallikate ja eelkõige taastuvenergia, energiatõhususe ja energiasäästu kohta, kuna need on hädavajalikud, et lahendada kliimamuutusega seotud probleemid ja aidata kaasa ülemaailmsetele jõupingutustele vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid;

9.  kinnitab taas, et ELi energiajulgeolekupoliitika põhineb energiaallikate ja tarnemarsruutide mitmekesistamisel; rõhutab Euroopa lisandväärtust ja vajadust edendada lõunakoridori, et suurendada ELi varustuskindlust; on seisukohal, et sellised projektid nagu Nabucco gaasijuhe – mis on ELi üks esmatähtsatest projektidest – koos väiksemate projektidega, nagu Aadria mere gaasijuhe, üleeuroopaline naftajuhe, Türgi-Kreeka-Itaalia gaasiühendus ja Aserbaidžaani-Gruusia-Rumeenia gaasiühendus, kinnitavad veel kord ELi osaluse suurt tähtsust Musta mere piirkonnas, kuid ka täiendavat vajadust tihendada koostööd Musta merd ümbritsevate riikide vahel; palub komisjonil ja liikmesriikidel koostöös partneritega toetada ja kiirendada nende projektide rakendamist;

10. nõuab tungivalt, et komisjon sõlmiks Nabucco gaasijuhtme võimalike tarnijariikidega kokkulepped 2011. aasta lõpuks;

11. rõhutab Musta mere piirkonna taastuvate energiaallikate potentsiaali, kuna need võivad oluliselt kaasa aidata kindlale tulevikule energia valdkonnas maailma tasandil, samuti püsivale majanduskasvule, ning kutsub komisjoni ja Musta mere ääres asuvaid riike üles seda potentsiaali ära kasutama;

12. rõhutab vajadust tugevdada Musta mere piirkonnas mitmepoolset energiaalast koostööd, mille tähtsamad põhimõtted on sätestatud WTO poolt ja energiaharta lepingus; toetab täielikku turgude ja õiguslikku integreerimist ELi energia- ja keskkonnaalaste õigusaktide alusel ning julgustab laiema Musta mere piirkonna riike osalema energiaühenduse asutamislepingus, samuti julgustab ELi, Euroopa Investeerimispanka ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka toetama energiainfrastruktuuri ajakohastamist Musta mere piirkonnas;

13. rõhutab, et piirkonna rahvusvahelise kaubanduse ja süsivesinike transpordi kontekstis on äärmiselt tähtis võtta arvesse Musta mere ja ülimalt tiheda liiklusega Türgi väinade keskkonnatundlikkust, kuna suureneb õnnetuste ja naftareostuse oht nendes suure koormusega ja ohtlikes kitsastes kohtades;

14. tunneb heameelt Ukraina ja Moldova Vabariigi ühinemise üle energiaühenduse asutamislepinguga, millel on tähtis roll ELi energiavarustuse kindluse eesmärkide saavutamisel ning mis aitab kaasa kõnealuste riikide julgeoleku tagamisele;

15. rõhutab pakilist vajadust asutada Euronesti parlamentaarne assamblee, mis aitab saavutada idapartnerluse eesmärke ja avaldab seega soodsat mõju energiavarustuse kindlusega seotud küsimustele;

16. rõhutab, et piirkondlikud partnerid tuleb kaasata projekti kavandamise varastes etappides, et tekitada huvi ja soodustada ühisomandit; on seisukohal, et Musta mere strateegia võiks olla näide makropiirkondlikust strateegiast, mis tugineb kohalike omavalitsuste, äriringkondade ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahelisele koostööle;

17. taunib asjaolu, et piirkondlikud pinged on avaldanud ebasoodsat mõju Musta mere dialoogi- ja partnerlusfoorumile ning seetõttu ei ole seda seni ellu viidud; on seisukohal, et selline foorum võiks kaasa aidata ideede tekkimisele ja dialoogi edendamisele piirkondlike osalejate vahel;

18. tunneb heameelt sektoripõhiste partnerluste loomise üle kolmes tähtsas valdkonnas (keskkond, transport ja energia), mis võimaldab kaaluda ja kooskõlastada konkreetseid pikaajalisi projekte;

19. tunneb heameelt võetud meetmete üle ELi ühise õhuruumi laiendamiseks Musta mere riikidesse; kutsub komisjoni üles jätkama dialoogi Moldova Vabariigiga seoses riigi lennutranspordi liberaliseerimisega ning viivitamata alustama läbirääkimisi Moldova Vabariigi ühinemise üle ELi ühise õhuruumiga;

20.  on arvamusel, et piirkonna rahvusvahelise kaubanduse ja süsivesinike transpordi seisukohast on hädavajalik arendada välja ELi Musta mere sadamad, sealhulgas nafta- ja maagaasi terminalid ning ühendvedude süsteem; rõhutab, et kõnealuse infrastruktuuri ehitamisel tuleks rangelt järgida kõrgeimaid ELi ja rahvusvahelisi nõudeid rannikualade keskkonnakaitse ning inimeste tervise ja julgeoleku kohta ning eelnevalt tuleks teostada kõik olulised keskkonnamõju hindamised;

21. kutsub Musta mere ääres asuvaid riike üles sõlmima vastastikuse mõistmise memorandumit Musta mere merekoridoride arendamise kohta ning palub komisjonil avada Musta mere merekoridoride rahastamiseks TEN-T eelarverida, mis on sarnane olemasolevate eelarveridadega Läänemere, Põhjamere ja Vahemere merekoridoride jaoks;

22. on seisukohal, et ELi Musta mere ja Doonau suudme sadamate infrastruktuuri arendamine ning ühendvedude edendamine on piirkonna rahvusvahelise kaubanduse ja süsivesinike transpordi seisukohast esmatähtsad, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama üleeuroopalise transpordivõrgu prioriteetsete projektide lõpuleviimist 7., 18., 21. ja 22. teljel, mida on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsuse nr 884/2004/EÜ (millega muudetakse otsust 1692/96/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta) II lisas, samuti nende järk-järgulist integreerimist TRACECA (Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia vaheline transpordikoridor) programmi ning rahvusvahelise transpordi kesktelje, kagutelje ja meremagistraalidega, millele osutatakse komisjoni teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Tähtsamate üleeuroopaliste transporditelgede laiendamine naaberriikidesse. Suunised transpordi kohta Euroopas ja naaberpiirkondades” (KOM(2007)0032);

23. peab vajalikuks Musta mere piirkonna maanteeinfrastruktuuri ajakohastamist ning ühenduste tagamist Euroopa transpordikoridoridega; rõhutab vajadust rakendada 2006. aastal Musta mere majanduskoostöö organisatsiooni (BSEC) algatatud Musta mere maanteeprojekti, mis hõlmab kõiki BSECi liikmesriike, ning kutsub komisjoni ja Musta mere ääres asuvaid riike üles lisama üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika vahekokkuvõtte tegemisel see projekt üleeuroopalise transpordivõrgu esmatähtsate projektide hulka;

24. tunnustab Musta mere vastastikuse ühendamise projekti tulemusi piirkondliku teadus- ja haridusvõrgustiku loomisel laiemas Musta mere piirkonnas ja selle ühendamisel GEANTiga ning kutsub komisjoni üles jätkuvalt toetama Musta mere piirkonda käsitlevaid teadusprojekte, nagu HP-SEE, SEE-GRID, SCENE, CAREN ja BSRN;

25. tunnistab BSECi olulisust ja tunnustab Musta mere sünergia rolli, kuid rõhutab Musta mere piirkonna geopoliitilist tähtsust ja Musta mere sünergia märkimisväärsete edusammude puudumist silmas pidades, et viivitamata tuleb välja töötada ühtne ELi Musta mere piirkonna strateegia, kuna vaid sellise strateegia abil on võimalik saavutada tugevam jätkusuutlik koostöö Musta mere piirkonnaga;

26. märgib, et Musta mere ühine rakenduskava aastateks 2007–2013, mida rahastatakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi abil, on esimene ELi rahastatav Musta mere piiriülese koostöö programm, ning kutsub Musta mere ääres asuvaid riike üles allkirjastama komisjoniga rahastamiskokkuleppe, mis võimaldab juurdepääsu Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi rahalisele toetusele, et muuta kõnealune kava ELi Musta mere strateegia rakendamise peamiseks vahendiks;

27. kutsub seepärast komisjoni üles muutma Musta mere piirkonna tähtsamaks prioriteediks ja töötama välja ELi Musta mere strateegia koos tegevuskavaga, mis hõlmab juhtprojekte, kuhu on võimalikult ulatuslikult kaasatud kõik asjaomased osalejad ja piirkondlikud parterid, eelkõige järgmistes koostöövaldkondades: jätkusuutlik majandusareng, teadusuuringud ja tehnoloogilised uuendused, ühenduvuse ja teabevahetuse parandamine, keskkonnakaitse (sh loodushoid), julgeolek, ränne, kodanikuühiskonna toetamine ja arendamine, haridus ning kultuurivahetus, kasutades kõiki saadaolevaid rahastamisvahendeid (Ühtekuuluvusfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, naabruspoliitika investeerimisrahastu, naabrus- ja partnerlusinstrument);

28. rõhutab vajadust ühendada makropiirkondlik Doonau piirkonna strateegia ja Musta mere piirkonna strateegia, kuna Doonau ja Must meri moodustavad suurima ookeaniühenduseta veekogu Euroopas ning hästi kooskõlastatud ELi strateegia võib tervele piirkonnale palju kasu tuua.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

9.11.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

45

4

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean-Pierre Audy, Ivo Belet, Bendt Bendtsen, Jan Březina, Giles Chichester, Pilar del Castillo Vera, Lena Ek, Ioan Enciu, Gaston Franco, Adam Gierek, Fiona Hall, Romana Jordan Cizelj, Arturs Krišjānis Kariņš, Philippe Lamberts, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Marisa Matias, Judith A. Merkies, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Aldo Patriciello, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Michèle Rivasi, Paul Rübig, Amalia Sartori, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Britta Thomsen, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Ioannis A. Tsoukalas, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean, Kathleen Van Brempt, Alejo Vidal-Quadras, Henri Weber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

António Fernando Correia De Campos, Andrzej Grzyb, Jolanta Emilia Hibner, Yannick Jadot, Silvana Koch-Mehrin, Ivari Padar, Vladko Todorov Panayotov, Markus Pieper, Peter Skinner, Silvia-Adriana Ţicău, Catherine Trautmann

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Marek Henryk Migalski


REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS  (2.12.2010)

väliskomisjonile

Euroopa Liidu Musta mere strateegia kohta

(2010/2087(INI))

Arvamuse koostaja: Victor Boştinaru

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on arvamusel, et Musta mere piirkond on strateegiliselt tähtis ala, ning on veendunud, et ELi Musta mere strateegia aitab täita Euroopa integratsiooni eesmärke; peab strateegiat oluliseks piirkonna säästliku ja kooskõlastatud arengu jaoks, samuti piirkonna ja kogu ELi stabiilsuse ja julgeoleku seisukohalt;

2.  on veendunud, et Musta mere tõhusa strateegia käivitamiseks on hädavajalik kaasata täielikult ja konstruktiivselt kõik asjaomased, nii ELi kuuluvad kui ka mittekuuluvad riigid; nõuab, et kõik asjaomased piirkonnad teeksid koostööd, ning rõhutab kõikide juhtimistasandite organite osalemise tähtsust, et tagada integreeritud lähenemisviisi edukus, kaasates juba olemasolevaid organisatsioone, nagu Musta mere riikide majanduskoostöö (BSEC), Musta mere riikide majanduskoostöö parlamentaarne assamblee (PABSEC) ja Musta mere komisjon, kuid peab ka tähtsaks, et need piirkonnad oleksid vajadusel nõus looma uusi organisatsioone, et määrata koos kindlaks ühised eesmärgid ja kasutatavad ressursid, samuti piirkonnad, kus kooskõlastatud tegevus tooks olulist lisaväärtust; peab siiski oluliseks kindlaks määrata nende vastutusvaldkonnad, et vältida eri juhtimistasandite volituste kattumist ning tagada meetmete kiire rakendamine;

3.  peab väga tähtsaks kooskõlastatust teiste ELi tasandil väljatöötatud strateegiatega; väljendab sellega seoses heameelt ELi Doonau piirkonna strateegia eelseisva avaldamise üle ning palub kõikidel asjaomastel riikidel arendada Musta merega seotud projekte, sest need kaks piirkonda on territoriaalselt ja majanduslikult seotud;

4.  soovitab nimetatud strateegia raames välja töötada ühtne lähenemisviis ja kasutada ELi ühtekuuluvuspoliitika ja naabruspoliitika kindlakskujunenud põhimõtteid, kuna see võib aidata saavutada tulemusi ning samal ajal suurendada mahajäänud piirkondade suutlikkust; usub eelkõige, et piirkondade vahel tuleb edendada piiriülest koostööd, et kooskõlastatud tegevuse kaudu lahendada ühiseid probleeme; juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus pakub sobivat koostööraamistikku struktureeritud mitmetasandiliseks juhtimiseks; palub komisjonil uurida võimalusi, kuidas paremini koordineerida erinevaid Euroopa vahendeid, mis võimaldavad piiriülest koostööd liidu välispiiridel;

5.  toetab Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi kaudu toetatavate programmide jätkamist ning soovitab eraldada Musta mere piirkonna ühisele rakenduskavale järgmisel programmiperioodil piisava eelarve, et oleks võimalik põhjalikult tegeleda Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi piiriülese koostöö 2007.–2013. aasta strateegiadokumendi kõikide eesmärkidega ja jätkata jõupingutusi nende saavutamiseks; rõhutab, et tuleks koostada ühtsed reeglid, millega reguleeritaks taotluste esitamist, nii et iga programmis osaleva riigi iga juriidiline isik võiks esineda juhtiva taotlejana; on arvamusel, et kõik Musta mere piirkonna ühise rakenduskava riigid peaksid olema kaasatud ja neid tuleks julgustada aktiivselt järgmises programmiperioodis osalema;

6.  peab väga soovitavaks sünergia loomist liidu nende poliitikavaldkondade vahel, mis on strateegiaga seotud – eriti puudutab see struktuurifonde, teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi ja üleeuroopalisi transpordivõrke –, et tagada rahastatava tegevuse jätkusuutlikkus; sel juhul võib ühe majandusarengu algatusega loodud võimalusi kasutada teises, täiendavas algatuses;

7.  tunnistab piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning huvirühmade tähtsust strateegia kavandamisel ja rakendamisel, arvestades nende seotust asjaomase piirkonna ja selle inimestega; on seetõttu seisukohal, et nende vajadused tuleb kindlaks teha ja nad täielikult strateegiasse kaasata;

8.  juhib tähelepanu asjaolule, et heade tavade vahetus piirkondade vahel on väga oluline kõikide koostöövaldkondade jaoks, kuna piirkonnad, millel on pikaajaline kogemus projektide arendamisel ja rakendamisel, võivad aidata teistel piirkondadel oma tulemusi parandada;

9.  peab väga oluliseks suurendada Musta mere piirkonna kõikide kohalike ja piirkondlike huvirühmade haldussuutlikkust, et tagada ELi projektide tõhus rakendamine ja usaldusväärne finantsjuhtimine, suurem läbipaistvus ja vastutus ning tasakaalustatud territoriaalne areng kogu piirkonnas;

10. on arvamusel, et kõik Musta mere piirkonna asjaomased riigid peaksid omavahel pidama läbirääkimisi kõikide infrastruktuuriprojektide üle, olgu siis tegemist transpordi või energia valdkonnaga, ning et kooskõlastamine tuleks tagada eelkõige TEN-T projektide ning sadamate ehitamist käsitlevate projektide osas; rõhutab ühendveoteenuste edendamise tähtsust, milleks on vaja integreerida lähimerevedu transpordilogistikasse, arendada sadamatoiminguid ning tõhustada ühendusi sisemaaga; on seisukohal, et EL peab jätkama koostööd piirkondlike partneritega infrastruktuuri ohutuse suurendamiseks, olemasoleva infrastruktuuri ajakohastamiseks ja uue infrastruktuuri loomiseks; nõuab Musta mere piirkonna otsingu- ja päästeoperatsioonide tõhusat koordineerimist ning Musta mere järelevalvestrateegia loomist;

11. rõhutab lõunakoridori projektide tähtsust, pidades silmas ELi eesmärki mitmekesistada energiatarnekanaleid;

12. võttes arvesse Musta mere piirkonna tähtsust Euroopa energiavarustusele, leiab, et on oluline põhjalikult hinnata hetkel kavandatavate ja tulevaste energiaprojektide eeliseid ja keskkonnamõjusid; kõikide potentsiaalsete keskkonnakatastroofide ja tehniliste õnnetuste suhtes tõhusa valmisoleku tagamiseks peab hädavajalikuks, et kõik asjaomased riigid ja piirkonnad lepiksid eelnevalt kokku, kuidas nende juhtumitega ökoloogilisi, majanduslikke ja tehnilisi aspekte arvestades toime tulla;

13. võttes arvesse Musta mere kõrget saastatust ning tõsiasja, et reostus ei tunnista piire, nõuab, et probleemile leitaks kõikide Musta mere piirkonna riikide jaoks ühine lahendus kõigi olemasolevate vahendite rakendamise teel ja tuginedes EL-i standarditele, et ennetavaid meetmeid kasutades vähendada saastatust ning kaitsta keskkonda ja kliimat;

14. arvestades Musta mere ülepüüki, nõuab strateegia raames kokkulepitud meetmeid loodusvarade (kalavarud, bioloogiline mitmekesisus) kaitsmiseks ja kalapüügipiirkondade säästva arengu kindlustamiseks; toetab meetmeid nende piirkondade kultuuripärandi edendamiseks (kogunenud ametialased kogemused ja oskused, uued erialad) ja elukvaliteedi parandamiseks; tunnustab kohalikku ja piirkondlikku partnerlust ning on seisukohal, et Musta mere strateegia peaks kaasa aitama olemasolevate sadamate ja sadamateenuste ajakohastamisele ning sealjuures tuleks vajalikul määral arvesse võtta keskkonnaohutuse ja -kaitse standardeid;

15. on seisukohal, et Musta mere riikide poolt kokkulepitud projektid võivad aidata kaasa sotsiaalsele ja majanduslikule arengule, eriti majandustegevuse mitmekesistamisele, samuti koostöö tihendamisele hariduse, teaduse ja loodusvarade kaitse valdkonnas ning ka koostöö edendamisele julgeoleku tugevdamisel, mis hõlmaks piiriülese kuritegevuse vastast võitlust;

16. juhib tähelepanu sellele, et kliimamuutuste mõju tekitab Musta mere piirkonnale, selle inimestele ja majandusele märkimisväärseid probleeme, mis on seotud uute arenguvõimalustega, ning seetõttu tuleks veel rohkem toetada ja ergutada tihedamat koostööd Musta mere äärsete riikide vahel, eriti kohandamis- ja leevendamismeetmete väljatöötamisel, et olla valmis hädaolukordadeks;

17. on seisukohal, et Musta mere piirkonna rikkalik kultuuripärand ja elukeskkond on valdkonnad, kus ehk kõige selgemini avaldub mitmekesisuse tugevuse idee; on veendunud, et selle vara hoolikas integreeritud kasutamine ja säilitamine võib aidata saavutada uue strateegia eesmärki ja tagada, et ühisel piirkondlikul turustamisel ja kaubamärgistamisel kasutatakse ära kõiki eeliseid, mida piirkond pakub.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

30.11.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

39

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Charalampos Angourakis, Sophie Auconie, Jean-Paul Besset, Victor Boştinaru, Zuzana Brzobohatá, Alain Cadec, Francesco De Angelis, Tamás Deutsch, Danuta Maria Hübner, Filiz Hakaeva Hyusmenova, Juozas Imbrasas, María Irigoyen Pérez, Seán Kelly, Evgeni Kirilov, Constanze Angela Krehl, Petru Constantin Luhan, Ramona Nicole Mănescu, Riikka Manner, Iosif Matula, Erminia Mazzoni, Wojciech Michał Olejniczak, Markus Pieper, Monika Smolková, Georgios Stavrakakis, Csanád Szegedi, Nuno Teixeira, Michail Tremopoulos, Viktor Uspaskich, Lambert van Nistelrooij, Hermann Winkler, Joachim Zeller, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Vasilica Viorica Dăncilă, Jens Geier, Andrey Kovatchev, Elisabeth Schroedter, Dimitar Stoyanov, László Surján, Evžen Tošenovský, Sabine Verheyen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Andrea Češková


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

9.12.2010

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

44

0

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gabriele Albertini, Arnaud Danjean, Michael Gahler, Marietta Giannakou, Ana Gomes, Andrzej Grzyb, Takis Hadjigeorgiou, Richard Howitt, Anneli Jäätteenmäki, Ioannis Kasoulides, Nicole Kiil-Nielsen, Maria Eleni Koppa, Andrey Kovatchev, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Eduard Kukan, Alexander Graf Lambsdorff, Vytautas Landsbergis, Krzysztof Lisek, Sabine Lösing, Ulrike Lunacek, Mario Mauro, Kyriakos Mavronikolas, Alexander Mirsky, María Muñiz De Urquiza, Norica Nicolai, Raimon Obiols, Ria Oomen-Ruijten, Ioan Mircea Paşcu, Vincent Peillon, Alojz Peterle, Bernd Posselt, Hans-Gert Pöttering, Cristian Dan Preda, Fiorello Provera, Jacek Saryusz-Wolski, Werner Schulz, Charles Tannock, Inese Vaidere, Graham Watson

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Laima Liucija Andrikienė, Elena Băsescu, Hélène Flautre, Lorenzo Fontana, Kinga Gál, Liisa Jaakonsaari, Elisabeth Jeggle, Metin Kazak, Konrad Szymański, Traian Ungureanu, Janusz Władysław Zemke

Viimane päevakajastamine: 7. jaanuar 2011Õigusalane teave