SOOVITUS Nõukogu otsuse eelnõu, millega sõlmitakse vabakaubandusleping ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahel
9.2.2011 - (08505/2010 – C7‑0320/2010 – 2010/0075(NLE)) - ***
Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: Robert Sturdy
EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega sõlmitakse vabakaubandusleping ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahel
(08505/2010 – C7‑0320/2010 – 2010/0075(NLE))
(Nõusolekumenetlus)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (08505/2010);
– võttes arvesse vabakaubanduslepingut ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahel (08530/2010);
– võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 91, artikli 100 lõikele 2, artikli 167 lõikele 3, artiklile 207 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C7-0320/2010);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 8;
– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A7‑0034/2010),
1. annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Korea Vabariigi valitsusele ja parlamendile.
SELETUSKIRI
I. Sissejuhatus
Vabakaubandusleping, mis sõlmitakse ühelt poolt EU-27 liikmesriigi kui terviku ja teiselt poolt Korea Vabariigi (Lõuna-Korea) vahel (edaspidi „vabakaubandusleping” või „leping”), põhineb komisjoni nn globaalse Euroopa kaubanduspoliitika strateegial, mis võeti vastu 3. oktoobril 2006[1] ja mille Euroopa Parlament heaks kiitis oma 19. veebruari 2008. aasta resolutsioonis ELi strateegia kohta turulepääsu tagamiseks Euroopa äriühingutele[2], ning Euroopa Parlamendi raportil kaubandus- ja majandussuhete kohta Koreaga[3].
Vabakaubanduslepingu eesmärk on anda tollimaksude enneolematu liberaliseerimisega ELi paljudes majandussektorites tegutsevatele ettevõtjatele ulatuslik ja laiahaardeline juurdepääs Lõuna-Korea turule. Leping on kooskõlas GATTi artikliga XXIV ja GATSi artikliga V. Sellega tagatakse WTO-plus põhimõtete kohaldamine geograafiliste tähiste, riigihangete (GPA-plus) ja riigiabi läbipaistvust käsitlevate sätete suhtes. Lisaks nähakse lepinguga ette WTO-plus ja TRIPS-plus põhimõtted seoses intellektuaalomandi õiguste tulemusliku jõustamisega.
Leping, mis on esimene uue põlvkonna kahepoolsete vabakaubanduslepingute seas, sisaldab olulisi uuendusi, nagu säästvat arengut käsitlev peatükk, mis kohustab mõlemaid osapooli järgima ILO tööõiguse põhireegleid ning loob vastastikusel eksperdihinnangul rajaneva süsteemi mittevastavusküsimustes esitatud kaebustega tegelemiseks, samuti nähakse selles ette mitme töörühma ja järelevalvekomitee loomine, et tagada kvaliteetne rakendamine ja lepitamine. Raportöör toonitab, kui oluline on kaasata riigisisesesse nõuanderühma kodanikuühiskond.
Kuigi paljud eelised avalduvad kohe ja on märgatavad (mõned neist on loetletud käesoleva seletuskirja II jaos), väljendab raportöör heameelt asjaolu üle, et leping sisaldab tõhusat kahepoolset kaitsemehhanismi (vt Zalba Bidegaini raportit C7-0025/2010), mis võimaldab ELil enamsoodustusrežiimi tollimaks taastada, kui tõendatakse, et konkreetselt sellest lepingust tulenev liberaliseerimine on põhjustanud või võib põhjustada ELi omamaisele tööstusele tõsist kahju.
Käesoleva õigusloomega mitteseotud raporti eesmärk ei ole anda komisjoni ettepaneku kohta üksikasjalikke soovitusi ega hinnata kahepoolse kaitseklausli tehnilisi sätteid, vaid pigem hinnata seda, kas Euroopa Parlament peaks rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovituste alusel andma lepingu sõlmimiseks tervikuna lõpliku nõusoleku. Seepärast on oluline kaaluda võimalikult ulatuslikult ELi tööstuse saadavaid eeliseid.
II. Lepingu eelised
Lõuna-Korea turg pakub ELi kaupadele ja teenustele märkimisväärseid uusi võimalusi, kuid siiani oli see suhteliselt suletud kõrgete tollimaksude ja kulukate mittetariifsete tõkete tõttu. Lepingu tulemusel kaotatakse kiiresti 1,6 miljardi euro väärtuses ELi eksporditolle, mis iga aasta kehtestatakse ELi tööstus- ja põllumajandustoodangu eksportijatele, ja Lõuna-Korea eksportijate jaoks moodustab võrreldav summa 1,1 miljardit eurot. Nende sektorite näiteks, keda ootab kohene ja märkimisväärne kokkuhoid, on muu hulgas kemikaalid (175 miljonit eurot), farmaatsiatooted (50 miljonit eurot üksnes tollimaksudena), autoosad, tööstusmasinad, kingad, alkohol (40 miljonit eurot), meditsiinitehnika, värvilised metallid, raud ja teras, nahk ja karusnahk, puit, keraamika ja klaas. Samuti tasub mainida, et eelnimetatud summad on kokkuhoid tollimaksude pealt ja need saavad olema suuremad, sest tänu vabakaubanduslepingule kasvab ELi ja Lõuna-Korea vaheline kaubavahetus veelgi.
Raportöör on rahul sellega, et põllumajandus- ja teenusesektorite jaoks on eelised eriti mõjusad. Korea kuulub praegu ELi põllumajandustootjate jaoks maailma väärtuslikemate eksporditurgude hulka, kus aastakäive on üle ühe miljardi euro. Lepinguga liberaliseeritakse täielikult peaaegu kogu ELi põllumajanduseksport, mis hoiab põllumajandussektorile kokku 380 miljonit eurot. ELi teenusesektori jaoks (sealhulgas finantsteenused, telekommunikatsioon, keskkonnateenused, laevandus, rahandus- ja õigusteenused) on eelised sama märkimisväärsed, sest kaubanduse maht kasvab eeldatavasti 70%, kõigi ELi sektorite seas kõige rohkem.
Eksport on seega ELi jaoks oluline kasvuallikas. Eksport aitab kaasa Euroopa ettevõtjate ja nende töötajate jõukusele ja tööhõivele ning on ELi majanduse taastumise ergutamisel kõige tähtsam tegur. Kuid käesoleva lepingu eelised on suuremad kui vaid lühiajaline kasu tollimaksude vähendamisest.
Raportöör on rahul sellega, et kooskõlas Euroopa Parlamendi raportis ja 2007. aasta (INI/2007/2186) ning 2008. aasta (2007/2185(INI) resolutsioonides toodud soovitustega käsitletakse lepingus investeerimisvõimalusi, konkurentsipoliitikat, riigihangete ja seadusandlike tavade läbipaistvust ning kaubanduse soodustamist. Lepingu alusel peab Korea Euroopa standardeid enda omadega võrdseks ning tunnistab Euroopa sertifikaate, mis vähendab seni Lõuna-Korea turule juurdepääsu takistanud bürokraatiat.
Raportöör tunnistab siiski, et leping ei võimalda koheseid ulatuslikke soodustusi kõikidele ELi tööstuse sektoritele ja alasektoritele, ja seepärast on raportöör rahul asjaoluga, et lepingus tunnistatakse teatavate sektorite haavatavust ning kehtestatakse range kord vaidluste lahendamiseks, kaitseks ja järelevalveks, et pakkuda ELi kõikide sektorite ettevõtjatele piisavat turvalisust ajal, mil nad kohanduvad muutuva kaubandussuhtega Lõuna-Koreaga.
***III Tehniliste tõkete kaotamine ja ärahoidmine
Käesoleva vabakaubanduslepingu peamisi eesmärke on kaotada Lõuna-Korea tehnilised kaubandustõkked, et avada turud ja luua Euroopa äriühingutele uusi konkurentsivõimalusi vabas ja õiglases majanduskeskkonnas. Selle eesmärgi saavutamine on oluline kõigile ELi majandussektoritele ning eluliselt tähtis kolme lepingust kõige rohkem mõjutatud sektori jaoks ELis, milleks on autod, tarbeelektroonika ja tekstiil, kus Koreal on ELi ees teatav eelis.
1) Autod
Lõuna-Korea kaubandusbilansi kasu tuleb eeldatavalt väikeste ja keskmise suurusega sõiduautode valdkonnast. Varem on ELi tootjad näinud vaeva, et Lõuna-Korea sellesse turulõiku tungida, ja saavutanud luksusautode ekspordiga üksnes tagasihoidlikku edu. See suhteline eelis kaob eeldatavasti vastavalt Korea autode impordi vähenemisele, mida järk-järgult asendab Lõuna-Korea autode tootmine ELis (autotehased Tšehhi Vabariigis ja Slovakkias)[4].
Lõuna-Korea turul osalevad ELi autotootjad ja need, kes ei ole end veel Korea turul kehtestanud, saavad kasu nii Lõuna-Korea tollimaksude kui ka mittetariifsete kaubandustõkete kaotamisest. Koreasse eksporditavate ELi autode 8% tollimaks kaotatakse, mis tähendab, et iga Koreasse eksporditud auto kohta, mis on väärt 25 000 eurot, hoitakse tollimaksuna kokku 2000 eurot[5]. Veelgi suurema tähtsusega on asjaolu, et Lõuna-Korea nõustus ulatusliku mittetariifsete tõkete paketiga, mille raames ta aktsepteerib rahvusvaheliste või ELi standardite võrdväärsust kõigi oma tähtsamate tehniliste eeskirjade puhul. See tähendab, et ELi tootja saab Koreas müüa autosid, mis on toodetud vastavalt ELi spetsifikatsioonidele, ilma et neid tuleks täiendavalt testida ja selle eest lisa maksta.
Lepinguga luuakse töörühm/järelevalvekomitee, et vältida tulevikus varjatud protektsionismi uute tehniliste kaubandustõkete tõttu (nt uute Lõuna-Korea tehniliste eeskirjade tõttu, mis käsitlevad näiteks CO2 heite norme). Kuni Korea ei ole CO2 käsitlevaid eeskirju vastu võtnud, ei saa raportöör hinnata, kui suures osas on sellega seotud avalik või varjatud protektsionism. Seepärast jätab raportöör endale õiguse parandada käesolevat jagu täiskogu tasandil.
Raportöör toetab kindlalt komisjoni kohustust jälgida tähelepanelikult, kuidas Korea rakendab oma kohustusi seadusandlikes küsimustes, sealhulgas eelkõige kohustused, mis on seotud autotööstuse tehniliste eeskirjadega, ja et see jälgimine hõlmab mittetariifsete tõkete kõiki tahke, ja et kõik tulemused dokumenteeritakse ja neist antakse aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
2) Tarbeelektroonika
ELi tarbijaelektroonika ja kodumasinate (nt telerid, arvutid, mikrolaineahjud, mobiiltelefonid ja sideseadmed) eksportijaid ootavad ees olulised takistused juurdepääsul Lõuna-Korea turule, eelkõige kalli testimise ja sertifitseerimise korra kujul. Leping kõrvaldab need kaubandustõkked, kaotades kõik topeltnõuded, mis valmistab suurt heameelt enamiku Euroopa tööstusharude ja ka raportööri jaoks.
Lõuna-Korea elektroonikasektorist sai valitsuse toel viimase kümne aasta jooksul juhtiv ülemaailmne osaleja, kusjuures erakordselt väärtuslik kasv toimus tarbijaelektroonika valdkonnas, mis on selgitatav keskmise hinnaklassi elektroonikatoodete ja –komponentide tootmisega taskukohaste hindade eest. Hiljuti on selles sektoris siiski hakatud tootma uuenduslikke tooteid digitaalse pilditöötlustehnoloogia, ökodisaini ja mobiiltelefonide valdkonnas, mis on suunatud samale tarbijaskonnale kui kõrge lisandväärtusega tooteid tootvas ELi elektroonikasektoris.
Ülemaailmne majanduskriis on tõsiselt mõjutanud elektroonikasektori praeguse ja tulevase kasvu prognoose üldiselt. Seega võimaldab asjaolu, et Lõuna-Korea tunnistab käesoleva lepingu raames Euroopa infotehnoloogia standardeid ning kaotab ekspordi tollimaksud ja tehnilised kaubandustõkked, Euroopa elektroonikatootjatele õiglases konkurentsiolukorras juurdepääsu Lõuna-Korea turule. Raportöör väljendab seetõttu heameelt kõnealuse sektori detailse jälgimise ja selle lisamise üle kahepoolsesse kaitseklauslisse.
3) Tekstiil
Arvestades, et Lõuna-Korea tekstiili- ja rõivatoodete tollimaksud on praegu kõrged, moodustades 10,06%, peetakse liberaliseeritud Lõuna-Korea turgu Euroopa ettevõtjate jaoks investeeringute ja võimaluste seisukohast suurepäraseks väljavaateks. Lepinguga nähakse ette kaotada kohe enamik iga aasta ELi eksportijatele määratavast 60 miljoni euro suurusest tollimaksust, mis annab ELi ettevõtjatele Lõuna-Korea turule parema juurdepääsu ja stiimuli sellesse investeerida kas otse või osana ühisettevõttest.
Lisaks tugevdab lepingus sisalduv intellektuaalomandiõiguste peatükk tööstuse huve, pakkudes olulist kaitset ELi kaubamärkidele, mida kohaldatakse nii registreeritud kui ka registreerimata disainilahenduste suhtes. Lõuna-Korea turul kasvab nõudlus kvaliteetsete, tootemargiga ELi toodete järele ning kõnealused sätted aitavad ELi ettevõtjatele tagada vaba ja õiglase konkurentsi.
Mõned Euroopa ettevõtjad on siiski väljendanud muret lepingus sisalduvate päritolureeglite ja tollimaksude tagastamise aspektide pärast, mis nende arvates annavad Lõuna-Korea tootjatele võimaluse importida suurel hulgal tooraineid ja pooltooteid naabermaadest, et neid enne ELi eksportimist täiendavalt töödelda, kuid millega võrdväärseid sätteid ELi tootjate suhtes ei kohaldata.
Oluline on tõdeda, et üldist kaitseklauslit kohaldatakse alates lepingu jõustumisest ka tekstiili- ja rõivatoodetesektori suhtes. Tõendatud kahju või selle ohu puhul võib EL tollimaksud esialgsel enamsoodustusrežiimi tasemel ühepoolselt uuesti kasutusele võtta kuni neljaks aastaks alates jõustumisest.
Komisjon on arvamusel, et kuna Lõuna-Korea äriühingud impordivad praegu vähem kui 1% kõigist ELi turul olevatest tekstiili- ja rõivatoodetest, siis ei ole tõenäoline, et kaitseklauslit läheb tarvis, ent raportöör soovitab tungivalt lepingu artikli 4.5 kohast jätkuvat jälgimist ning möönab, et kõnealune sektor kuulub kolme kõige tundlikuma ala hulka, mida käesolev leping mõjutab.
IV. Säästev areng
Oluline on, et lepingus on säästvat arengut käsitlev peatükk[6], mis on laia ulatusega, sisaldab laiahaardelisi kohustusi seoses töönormide ja keskkonnaalaste kokkulepetega, sealhulgas uudne seiremehhanism[7], milles osalevad ka kodanikuühiskonna esindajad[8], ning ELi ja Lõuna-Korea vahelise tiheda tulevase koostöö, dialoogi ja suhtlemise raamistik.
Seoses tööõigustega nähakse lepingus ette ühine kohustus, mis väljub ILO tööõiguse põhireeglitest, sest osapooled kohustuvad tegema pidevaid ja jätkuvaid jõupingutusi, et ratifitseerida peamised ILO konventsioonid ning muud konventsioonid, mille ILO on liigitanud ajakohaseks[9].
Keskkonnaküsimustes tunnistavad nii Lõuna-Korea kui ka EL rahvusvahelise keskkonnaalase juhtimise ja lepingute olulisust ning kinnitavad oma kohustust saavutada Kyoto protokolli ülim eesmärk ning arendada edasi rahvusvahelise kliimamuutuste raamistikku vastavalt Bali tegevuskavale[10].
Raportöör tunneb heameelt Euroopa Komisjoni ametliku avalduse üle, milles kinnitati kohustust jälgida lepingu peatükis 13 sätestatud töö- ja keskkonnanorme, sealhulgas ametlik lubadus anda tulemustest regulaarselt aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Vabakaubandusleping on seega nii ELi kui ka Lõuna-Korea jaoks võimalus tihendada vastastikust koostööd ja tehnosiiret nn rohelise tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas, et võidelda kliimamuutuse mõjudega.
V. Tööhõive mõju
Vabakaubanduslepingu üldmõju liidu netotööhõivele on eeldatavasti minimaalne. Hoidmaks aga ära töötajate liikumist või ümberpaiknemist, mis tuleneb lisanduvast konkurentsist kolmes kõige enam mõjutatud sektoris, tuleks anda abi ELi struktuurifondidest ning EIP laenude ja algatuste abil ning viimase võimalusena Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist, et edendada nende sektorite ümberkorraldamist ja ajakohastamist, mida lepingu tagajärjel tabavad tõenäoliselt lisakatsumused.
Lisaks juhib raportöör tähelepanu asjaolule, et lepingu artikli 4.5 alusel peab komisjon töökohtade kadu asjakohaseks teguriks lepingu kaitseklausli rakendamise kaalumisel, mis tähendab, et kui lepingu tagajärjel saab teatav tööjõud oluliselt kahjustada, võidakse kohaldada kaitsemeetmeid.
VI. Tollimaksude tagastamine
Leping hõlmab üldise kaitse mehhanisme juhuks kui Koreast saabub impordilaviin, mis ohustab või võib ohustada ELi omamaist tööstust. Lepingu kõige enam vaidlusi tekitav klausel käsitleb tollimaksude tagastamist. Tollimaksude tagastamise süsteemi raames tagastatakse pärast lõpptoote eksportimist tollimaks, mis on makstud lõpptoote valmistamise käigus selle osade ja komponentide eest. EL ja Korea kasutavad praegu tollimaksude tagastamist ning kõnealuse lepingu klausel on kooskõlas WTO dotatsioonide kokkuleppega.
Komisjon on arvamusel, et tollimaksu tagastamist käsitleva klausli mõju ELi äriühingute konkurentsiolukorrale on arvatavasti minimaalne, kuid Euroopa tundlikud sektorid (sealhulgas Euroopa auto- ja tekstiilitööstus) usuvad, et see mehhanism annab Lõuna-Koreale märkimisväärse turueelise Euroopa tööstuste ees. Näiteks on Lõuna-Koreal juba tugev hinnapõhine konkurentsieelis Euroopa väikeautotootjate ees.
Sel põhjusel toetab raportöör kavandatava tollimaksude tagastamist käsitleva erikaitseklausli lisamist, et lahendada tulevikus võimalikke probleeme Lõuna-Korea tootjate välismaise allhankega. Kui välismaine allhange suureneb oluliselt (ja mõjutab seega ühe osapoole tootmise kogukulusid), näeb leping ette alates viiest aastast pärast lepingu jõustumist eriklausli, mille kohaldamine võib piirata nende osade tollimakse, mille puhul tagastatakse kõige enam 5%.
Kui Korea välismaine allhange suureneb märgatavalt, kohaldatakse klauslit ning tollimaksude tagastamist piiratakse. Alates kaitseklausli kohaldamisest kuni tollimaksude tagastamisele piirangute rakendamiseni kehtestatakse range tähtaeg ning komisjon kohustub klausli aktiveerima ja asjassepuutuvaid statistilisi andmeid tähelepanelikult jälgima.
Raportöör on pettunud, et ELi läbirääkijad ei saanud Korealt ELi jaoks paremat soodustust, ja nõuab tungivalt, et komisjon kontrolliks täielikult tollimaksude tagastamise mehhanismi kasutuse mõju kui lepingu tagajärge.
VII. Päritolureeglid
Päritolureeglitel on tähtis osa kõikides sooduskaubanduse kokkulepetes. Päritolureeglid määravad kindlaks, milliseid tollimakse kohaldatakse osapoolte vahel kaubeldavate toodete suhtes. Euroopa Parlament nõudis Koreaga sõlmitavas lepingus EÜ päritolureeglite parandamist ja lihtsustamist.
Koreaga sõlmitav vabakaubandusleping näeb ette mõisted „päritolustaatusega tooted”, „tollimaksude tagastamine”, „päritolutõend” ja tolliasutuste koostöökorraldust reguleerivad sätted.
Pärast ELi tööstusega konsulteerimist lihtsustati päritolureegleid käesoleva lepingu raamistikus märgatavalt ning erilist tähelepanu pöörati teatavatele sektoritele, sealhulgas põllumajandus, kalandus, värvilised metallid, tekstiil ja rõivatooted, samas kui tundlikele tarbeelektroonikatoodetele kehtestati 45% piirang. Euroopa tootjate ühendused on väljendanud toetust reformitud päritolureeglite tekstile, sest Lõuna-Korea varuosi imporditakse praegu de facto enamsoodustusrežiimi alusel ning neile ei kehti piirangud seoses välismaise sisu lubatava tasemega.
Autotööstuses lepiti välismaise sisu tasemeks kokku ELi standardtasemest (40%) 5% rohkem ehk siis 45%. Kuigi raportöör kahetseb seda väikest hinnaalandust, juhib ta tähelepanu asjaolule, et see on pikkade ja vahetevahel probleemsete läbirääkimiste tulemus, mis tahes-tahtmata hõlmab kompromisse. Komisjon peab seda mõõdukaks suurenemiseks (Korea soovis palju kõrgemat limiiti), sest välismaine allhange on Lõuna-Korea autotööstuses suhteliselt väikese mahuga ning selle märkimisväärne suurenemine põhjustaks tollimaksude tagastamist käsitleva kaitseklausli piirangute kohaldamist.
VIII. Järeldused
Euroopa Parlamendile ja selle rahvusvahelise kaubanduse komisjonile esitatud tekst on kõige laiahaardelisem, mille üle EL läbirääkimisi on pidanud. Lepingu sõlmimisel omandab sisu ELi korduv retoorika protektsionismiga võitlemise ja ELile samaaegselt eelisasendi andmise teemal võrreldes selliste tugevate konkurentide nagu USA ja Hiinaga. Euroopa Parlament tunnistab, et lepingu õigeaegne ratifitseerimine annab meie partneritele ja konkurentidele kogu maailmas selge märguande ning on esimene selliste kaubanduskokkulepete seas, mis toovad ELi kodanikele palju kasu, pakkudes ELi omamaisele tööstusele tervikuna kasvuvõimalusi.
Raportöör koos parlamendiga toetab veendunult hästi sätestatud ja tulemuslikku kaitsemehhanismi, mis on ELi tundlike tööstuste ja ülemaailmse õiglase ärikonkurentsi huvides. Raportöör väljendab seepärast heameelt tähelepaneliku kontrolli üle, mida rahvusvahelise kaubanduse komisjoni liikmed näitasid üles komisjoni kahepoolset kaitseklauslit käsitleva ettepaneku suhtes.
Kokkuvõttes toimivad tänu vabakaubanduslepingule õiglasemad kaubanduspartnerlused, jõukus saab jagatud ja kaks vastaspoolt arendavad üksteist edasi. See on alguseks pikale ja edukale koostööle ja sõprusele Lõuna-Korea ning Euroopa Liidu liikmesriikide rahvaste vahel ning aitab võrdselt kaasa ELi positsiooni tugevdamisele Ida-Aasias ning Lõuna-Korea positsiooni tugevdamisele piirkondlikul majandus- ja poliitilisel maastikul.
***
- [1] Vt Daniel Caspary raportit globaalse Euroopa ja konkurentsivõime välisaspektide kohta (2006/2292(INI)).
- [2] Vt INTA (Ignasi Guardans Cambó) resolutsiooni ELi strateegia kohta turulepääsu tagamiseks Euroopa äriühingutele (2007/2185(INI)).
- [3] Vt David Martini raportit kaubandus- ja majandussuhete kohta Koreaga (INI/2007/2186).
- [4] Novembris 2008 avas Hyundai pärast üle ühe miljardi euro suurust investeeringut ja kaks aastat kestnud ehitust Euroopa tehase Tšehhi Vabariigis Nošovices. Tehases toodetakse peamiselt i30-t Euroopa turu jaoks ja selle võimsus on 200 000 autot aastas. Uus, Tšehhi territooriumil paiknev Hyundai on kõigest 90 km põhja poole Kia Motorsi ˇilina tehasest Slovakkias.
- [5] Vt komisjoni lühiülevaadet „EU-Korea Free Trade Agreement - 10 Key Benefits for the European Union”, detsember 2009, lk 1.
- [6] Vt lepingu 13. peatükk.
- [7] Artikkel 13.12.
- [8] Artikkel 13.13.
- [9] Artikkel 13.4.
- [10] Lepingu artiklis 13.5 sätestatakse jõupingutused, mida mõlemad osapooled on nõustunud tegema, et lihtsustada kaubandust ja investeerimist keskkonnaalastesse kaupadesse ja teenustesse, lahendades nendega seotud mittetariifsete kaubandustõkete küsimusi, mis viib suurema tehnoloogilise uuenduse ja arenduseni.
TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (26.10.2010)
rahvusvahelise kaubanduse komisjonile
nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega sõlmitakse vabakaubandusleping ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahel
(KOM(2010)0137 – C7‑0320/2010 – 2010/0075(NLE))
Arvamuse koostaja: Daniel Caspary
LÜHISELGITUS
Nõukogu volitas 23. aprillil 2007 komisjoni alustama Korea Vabariigiga läbirääkimisi ELi-Korea vabakaubanduslepingu sõlmimiseks. Leping parafeeriti 15. oktoobril 2009.
Tulenevalt Lissaboni lepingust on Euroopa Parlamendil vabakaubanduslepingute osas täita uued ülesanded. KOREU leping, mille üle peavad läbirääkimisi Korea Vabariik ja EL, on esimene vabakaubandusleping, mis võetakse vastu nõusolekumenetluse uue korra alusel.
Rahvusvaheline kaubandus ja eksport on Euroopa majanduses oluliseks majanduskasvu ja tööhõive allikaks, moodustades ligikaudu 10% SKPst ja kindlustades miljoneid töökohti. Vabakaubandusleping tugevdab ELi konkurentsivõimet ja pakub ELi ettevõtjatele erinevaid võimalusi väga dünaamilises piirkonnas.
Arvamuse koostaja leiab, et ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tingimustes on KOREU vabakaubanduslepingu sõlmimine selgeks märgiks pühendumisest vabale ja õiglasele kaubandusele ning protektsionismist hoidumisele.
Lisaks on KOREU kõige laiahaardelisem vabakaubandusleping, mille üle EL läbirääkimisi on pidanud, ja see on globaalse Euroopa strateegia juhtivaks elemendiks, hõlmates nii kõrgete tariifide tühistamist, mittetariifsete kaubandustõkete kaotamist, lihtsamat kaupade ja teenuste pääsu turule, rahvusvaheliste ja Euroopa standardite tunnustamist, geograafiliste tähiste kaitset kui ka säästva arenguga seoses võetud kohustusi.
Peale selle lubavad mitmete uurimuste tulemused olulist lisakasu Euroopa ja Korea majandusele:
– ELi ja Korea SKP kasvab märkimisväärselt;
– tänu tariifide ja mittetariifsete kaubandustõkete kaotamisele kasvab ELi eksport Koreasse 82,6% ja Korea eksport ELi kasvab 38,4%;
– Koreasse tööstus- ja põllumajandustoodete eksportijatel väheneb aastas tollimaksude koormus kokku kuni 1,6 miljardit eurot;
– pannakse alus olulisele uuele kaupade ja teenuste vahetusele, mille maht on ELi puhul kuni 19,1 miljardi eurot.
Arvamuse koostaja kinnitab, et komisjon võttis täielikult arvesse läbirääkimistega seotud soovitusi, mille Euroopa Parlament esitas 2008. aastal INTA raportis Korea kohta. EP omakorda võttis täielikult arvesse paljude Euroopa ettevõtlusorganisatsioonide, tööstusharude, äriühingute ja kutseühingute seisukohti.
Kodanikuühiskonna esindajaid kaasati ELi ja Korea vabakaubanduslepingu läbirääkimiste protsessi, näiteks kodanikuühiskonna dialoogi raames peetud kohtumiste ja nõuandeprotsessi kaudu, mis viis ELi ning Korea vabakaubanduslepingu kaubanduse jätkusuutlikkuse mõju hinnangu koostamiseni. Vabakaubanduslepingus on kohustuste rakendamiseks ja jälgimiseks kindlaks määratud isegi institutsioonilised struktuurid ning neisse on läbivalt kaasatud kodanikuühiskonda. Iga osaline moodustab kodanikuühiskonna nõuanderühma (niinimetatud riigisisese nõuanderühma), milles osalevad võrdselt esindatud keskkonna-, töö- ja ettevõtlusorganisatsioonid.
Arvamuse koostaja võttis teadmiseks ka mõnede Euroopa tööstusharude, eriti autotööstuse tõsise mure, millega Euroopa Parlament tegeleb kaitsemeetmete raames. See kahepoolne kaitseklausel näeb ette võimaluse kehtestada uuesti enamsoodustusrežiimi tollimäär, kui kaubanduse liberaliseerimise tulemusena suureneb import absoluutarvudes või võrdluses liidusisese toodanguga nii palju ja sellistel tingimustel, et põhjustab või ähvardab põhjustada tõsist kahju samasugust või otseselt konkureerivat toodet tootvale liidu tootmisharule.
******
Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil teha Euroopa Parlamendile ettepanek anda nõusolek.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
Vastuvõtmise kuupäev |
26.10.2010 |
|
|
|
||
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
43 3 2 |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Jean-Pierre Audy, Ivo Belet, Bendt Bendtsen, Jan Březina, Maria Da Graça Carvalho, Giles Chichester, Pilar del Castillo Vera, Lena Ek, Ioan Enciu, Gaston Franco, Adam Gierek, Norbert Glante, Jacky Hénin, Edit Herczog, Romana Jordan Cizelj, Arturs Krišjānis Kariņš, Lena Kolarska-Bobińska, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Angelika Niebler, Jaroslav Paška, Anni Podimata, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Jens Rohde, Paul Rübig, Amalia Sartori, Francisco Sosa Wagner, Konrad Szymański, Britta Thomsen, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Niki Tzavela, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean, Kathleen Van Brempt, Alejo Vidal-Quadras |
|||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Antonio Cancian, Matthias Groote, Jolanta Emilia Hibner, Yannick Jadot, Oriol Junqueras Vies, Silvana Koch-Mehrin, Bernd Lange, Markus Pieper, Mario Pirillo |
|||||
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
Vastuvõtmise kuupäev |
7.2.2011 |
|
|
|
||
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
21 4 0 |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
William (The Earl of) Dartmouth, David Campbell Bannerman, Daniel Caspary, Marielle De Sarnez, Christofer Fjellner, Yannick Jadot, Metin Kazak, Emilio Menéndez del Valle, Vital Moreira, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Tokia Saïfi, Helmut Scholz, Robert Sturdy, Gianluca Susta, Keith Taylor, Iuliu Winkler, Pablo Zalba Bidegain |
|||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Josefa Andrés Barea, José Bové, George Sabin Cutaş, Béla Glattfelder, Salvatore Iacolino, Elisabeth Köstinger, Jörg Leichtfried, Jarosław Leszek Wałęsa |
|||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2) |
Marietje Schaake |
|||||