Menetlus : 2009/0006(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0086/2011

Esitatud tekstid :

A7-0086/2011

Arutelud :

PV 10/05/2011 - 19
CRE 10/05/2011 - 19

Hääletused :

PV 11/05/2011 - 5.11
CRE 11/05/2011 - 5.11
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0218

SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE     ***II
PDF 264kDOC 351k
24. märts 2011
PE 456.959v03-00 A7-0086/2011

Nõukogu esimese lugemise seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tekstiilkiudude nimetuste ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 73/44/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/73/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/121/EÜ

(13807/4/2010 – C7-0017/2011 – 2009/0006(COD))

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

Raportöör: Toine Manders

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tekstiilkiudude nimetuste ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 73/44/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/73/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/121/EÜ

(13807/4/2010 – C7-0017/2011 – 2009/0006(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (13807/4/2010 – C7-0017/2011);

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. detsembri 2009. aasta arvamust(1);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2009)0031) suhtes;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 66;

–   võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0086/2011),

1.  võtab vastu allpool toodud teise lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 6 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(6 a) On asjakohane kehtestada eeskirjad teatud toodete kohta, mis sisaldavad loomset päritolu mittetekstiilseid osi. Käesolevas määruses peaks eelkõige kehtestama nõuded loomset päritolu mittetekstiilsete osade näitamise kohta tekstiiltoodete märgistusel ja tähistusel, et tarbijad võiksid teha teadlikke valikuid. Märgistamine ja tähistamine ei tohi eksitada ning seda tuleks teha nii, et tarbija saaks hõlpsasti aru, millisele tooteosale esitatud andmed osutavad.

Muudatusettepanek  2

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 12 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(12 a) Tarbijakaitse eeldab läbipaistvaid ja kooskõlastatud kaubanduseeskirju, mille hulka kuulub ka päritolu märkimine. Sellise märgistuse eesmärk peaks olema tarbija teavitamine ostetava toote täpsest päritolust, et kaitsta neid võltsitud, ebatäpsete või eksitavate päritoluandmete eest. Seetõttu tuleks tekstiiltoodete suhtes kehtestada ühtlustatud eeskirjad. Importtoodete puhul peaksid eeskirju asendama kohustuslikud märgistamisnõuded. Toodete jaoks, mille suhtes ei kohaldata kohustuslikku päritolu märgistamist liidu tasandil, tuleks ette näha eeskirjad, mis tagavad, et võimalikud päritoluandmed ei ole valed ega eksitavad.

Muudatusettepanek  3

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 12 b (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(12 b) Käesolevas määruses ette nähtud tekstiiltoodete päritolumärgistuse nõuded peaksid olema ülimuslikud iga üldiselt kohaldatava kolmandatest riikidest imporditud toodete päritolu näitamise korra suhtes, mis on liidu ühise kaubanduspoliitika osana sisse seatud.

Muudatusettepanek  4

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 13

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(13) On vaja kehtestada tekstiiltoodete proovivõtu- ja analüüsimeetodid, et kasutatavate meetodite suhtes ei tekiks erimeelsusi. Meetodid, mida liikmesriikides kasutatakse kahe- ja kolmekomponentsetest kiusegudest koosnevate tekstiiltoodete kiukoostise määramise ametlikes testides, peaksid olema ühtsed nii proovi eeltöötluse kui ka kvantitatiivse analüüsi korral. On asjakohane, et selleks otstarbeks käesolevas määruses sätestatavad meetodid muudetaks harmoneeritud standarditeks. Seetõttu peaks komisjon korraldama ülemineku praeguselt süsteemilt, mis tugineb käesoleva määrusega sätestatud meetoditele, harmoneeritud standarditel põhinevale süsteemile. Kahe- ja kolmekomponentsetest kiusegudest koosnevate tekstiiltoodete ühtsed analüüsimeetodid hõlbustavad nende toodete vaba liikumist ja seetõttu parandavad siseturu toimimist.

(13) On vaja kehtestada tekstiiltoodete proovivõtu- ja analüüsimeetodid, et kasutatavate meetodite suhtes ei tekiks erimeelsusi. Meetodid, mida liikmesriikides kasutatakse kahe- ja kolmekomponentsetest kiusegudest koosnevate tekstiiltoodete kiukoostise määramise ametlikes testides, peaksid olema ühtsed nii proovi eeltöötluse kui ka kvantitatiivse analüüsi korral. Selleks et käesolevat määrust lihtsustada ning kohandada määruses esitatud ühtsed meetodid tehnika arenguga, on asjakohane, et need meetodid muudetaks harmoneeritud standarditeks. Sel eesmärgil peaks komisjon korraldama ülemineku praeguselt süsteemilt, mis tugineb käesoleva määrusega sätestatud meetoditele, Euroopa harmoneeritud standarditel põhinevale süsteemile. Kahe- ja kolmekomponentsetest kiusegudest koosnevate tekstiiltoodete ühtsed analüüsimeetodid hõlbustavad nende toodete vaba liikumist ja seetõttu parandavad siseturu toimimist.

Selgitus

On asjakohane näidata ära põhjused (lihtsustamine, tehnika arenguga kohandamine), mis õigustavad üleminekut praeguselt, määruses esitatud meetoditel põhinevalt süsteemilt harmoneeritud standarditel põhinevale süsteemile.

Muudatusettepanek  5

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 17 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(17 a) On vajalik, et tootja või tema nimel tegutsev isik, kes soovib lisada uue tekstiilkiunimetuse käesoleva määruse lisadesse, lisab taotlusega esitatavasse tehnilisse dokumentatsiooni kõik kättesaadavad teaduslikud andmed uue tekstiilkiu võimalike allergiliste reaktsioonide või muu inimorganismi kahjustava toime kohta, sealhulgas sel eesmärgil asjakohastele liidu õigusaktidele vastavalt läbiviidud katsete tulemused.

Muudatusettepanek  6

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 18

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(18) Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte suuremate hälvete lubamise tehniliste kriteeriumide ja menetluseeskirjade vastuvõtmiseks ning II, IV, V, VI, VII, VIII ja IX lisa muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(18) Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte suuremate hälvete lubamise tehniliste kriteeriumide ja menetluseeskirjade vastuvõtmiseks, loomset päritolu mittetekstiilsete osade märgistamiseks ja tähistamiseks, tekstiilkiunimetuste keeleväliste sümbolite või koodide väljakujundamiseks ja kasutamiseks, tekstiiltoodete päritolu märkimiseks ning II, IV, V, VI, VII, VIII ja IX lisa muutmiseks, et kohandada need tehnika arenguga, ja I lisa muutmiseks, et lisada uued tekstiilkiunimetused kõnealuse lisa nimekirja. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

Muudatusettepanek  7

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 19

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(19) Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt tekstiilkiudude nimetuste kasutamise ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise ühtsete eeskirjade vastuvõtmist ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning kuna ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(19) Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning kuna ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Muudatusettepanek  8

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 19 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(19 a) Et kõrvaldada siseturu nõuetekohase toimimise võimalikud takistused, mida põhjustavad liikmesriikide erisugused sätted või tavad, ja et pidada sammu elektroonilise kaubanduse arengu ning tekstiiltoodete turu tulevaste ülesannetega, tuleks uurida tekstiiltoodete märgistamise muude aspektide ühtlustamist. Sel eesmärgil peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande võimalike uute märgistamisnõuete kehtestamise kohta liidu tasandil, et hõlbustada tekstiiltoodete vaba liikumist siseturul ning saavutada kogu liidus kõrgetasemeline tarbijakaitse. Aruandes tuleks eelkõige esitada tarbijate seisukohad selle kohta, milline peaks olema tekstiiltoodete märgisel vajalik teabehulk ning milliseid vahendeid peale märgistuse võiks tarbijale lisateabe andmiseks kasutada. Aruanne peaks põhinema laialdasel konsulteerimisel kõigi sidusrühmadega, tarbijaküsitlustel ja põhjalikul kulude-tulude analüüsil ning aruandes tuleks võtta arvesse olemasolevaid kõnealuse teemaga seotud Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid. Aruandes tuleks eelkõige uurida, millist lisandväärtust pakuvad tarbijale võimalikud märgistamisnõuded seoses tekstiiltoodete hoolduse, suuruse, ohtlike ainete, süttivuse ja keskkonnasõbralikkusega, keeleväliste sümbolite või koodide kasutamisega tekstiilkiudude tuvastamiseks, sotsiaalse ja elektroonilise märgistamisega, samuti identifitseerimisnumbri lisamine märgisele, et saada toote ja tootja kohta soovi korral lisateavet, eelkõige interneti kaudu. Vajaduse korral tuleks aruandele lisada õigusakti ettepanekud.

Muudatusettepanek  9

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 19 b (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(19 b) Komisjon peaks tegema uuringu, et hinnata, kas tekstiiltoodete valmistamisel või töötlemisel kasutatud ained võiksid ohustada inimeste tervist. Uuringus tuleks hinnata eelkõige seda, kas allergiliste reaktsioonide ja tekstiiltoodetes kasutatavate kiudude, värvainete, biotsiidide, säilitusainete või nanoosakeste vahel on põhjuslik seos. Uuring peaks põhinema teaduslikel tõenditel ja selles tuleks võtta arvesse turujärelevalve tulemusi. Komisjon peaks, kui see on põhjendatud, esitama uuringule tuginedes ja kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega õigusakti ettepanekud eesmärgiga keelata tekstiiltoodetes kasutatavate potentsiaalselt ohtlike ainete kasutamine või seda piirata.

Muudatusettepanek  10

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega kehtestatakse tekstiilkiudude nimetuste kasutamise ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise eeskirjad ning eeskirjad, mis käsitlevad tekstiiltoodete kiukoostise määramist kahe- ja kolmekomponentsete tekstiilkiusegude kvantitatiivse analüüsi kaudu, et parandada siseturu toimimist ja tagada täpse teabe esitamine tarbijatele.

Käesoleva määrusega kehtestatakse tekstiilkiudude nimetuste kasutamise ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise eeskirjad, eeskirjad, mis käsitlevad tekstiiltoodete kiukoostise määramist kahe- ja kolmekomponentsete tekstiilkiusegude kvantitatiivse analüüsi kaudu ning eeskirjad, mis käsitlevad loomset päritolu mittetekstiilsete osade märgistamist ja tähistamist ning tekstiiltoodete päritolu näitamist, et parandada siseturu toimimist ja tagada täpse teabe esitamine tarbijatele.

Muudatusettepanek  11

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 – lõige 3

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

3. Käesolevat määrust ei kohaldata tekstiiltoodete suhtes, mis on antud kodustöötajatele või sõltumatutele ettevõtetele töötlemiseks ilma, et tarnitud materjalide omandiõigus neile üle läheks.

3. Käesolevat määrust ei kohaldata tekstiiltoodete suhtes, mida valmistavad füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevad rätsepad, kes töötavad kodus või kellel on oma sõltumatu ettevõte.

Muudatusettepanek  12

Nõukogu seisukoht

Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse tekstiiltoodetele liikmesriikides ja liidus tööstus- ja kaubandusomandi kaitse, lähtekoha- ja päritolumärgistuse ning ebaausa konkurentsi vältimise suhtes kehtivaid sätteid.

Muudatusettepanek  13

Nõukogu seisukoht

Artikkel 9 – lõiked 1 kuni 3

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Tekstiiltootel, mis koosneb kahest või enamast kiust, millest üks moodustab vähemalt 85 % toote kogumassist, esitatakse järgmine märgistus või tähistus:

1. Tekstiiltootele märgitakse kõikide tootes sisalduvate kiudude nimetused ja massiprotsendid kahanevas järjekorras.

a) kiu nimetus, mis moodustab vähemalt 85 % toote kogumassist, millele vahetult eelneb või järgneb selle kiu sisaldus massiprotsentides;

 

b) kiu nimetus, mis moodustab vähemalt 85 % toote kogumassist, millele vahetult eelneb või järgneb tekst „vähemalt 85 %”;

 

c) toote täielik protsentuaalne koostis.

 

2. Tekstiiltoode, mis koosneb kahest või enamast kiust, millest ükski ei moodusta 85 % toote kogumassist, märgistatakse või sellele kantakse tähistus, märkides vähemalt tootes sisalduva suurima ja suuruselt järgmise massiprotsendiga kiu nimetuse ja massiprotsendi, millele vahetult järgnevad muude tootes sisalduvate kiudude nimetused nende massiprotsendi alanevas järjestuses, kas koos massiprotsendi tähistusega või ilma.

2. Erandina lõikest 1 ja piiramata artikli 7 lõike 2 kohaldamist, võib kiudu, mille koostis moodustab kuni 3% tekstiiltoote kogumassist, või kiudusid, mis moodustavad koos kuni 10% kogumassist, tähistada nimetusega „muud kiud”, millele vahetult järgneb nende massiprotsent, kui seda on tootmise ajal raske kindlaks määrata.

3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võib kiudusid, millest igaühe koostis moodustab alla 10 % toote kogumassist, tähistada ühisnimetusega „muud kiud”, millele vahetult eelneb või järgneb nende kiudude summaarne sisaldus väljendatuna massiprotsendina.

 

Kui nimetatakse ühte kiudu, mis moodustab alla 10 % toote kogumassist, märgitakse toote täielik protsentuaalne koostis.

 

Selgitus

Tarbijal peaks olema õigus teabele tekstiiltoote täieliku protsentuaalse koostise kohta. Tekstiiltooted koosnevad piiratud hulgast kiududest, mille tootja võib nende täpsetes massiprotsentides kergesti kindlaks määrata. Kõikide tootes sisalduvate kiudude näitamine, mis on juba praegu väljakujunenud tava, ei muuda märgist suuremaks ega koorma tootjaid, kes saavad vajaduse korral kasutada artikli 9 lõigetes 2 ja 5 ette nähtud võimalusi eranditeks. Kohaldatavad on ka artiklis 19 kehtestatud lubatud hälbed.

Muudatusettepanek  14

Nõukogu seisukoht

Artikkel 9 – lõige 5 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

5 a. Erandina lõikest 1 võib neid kiudusid, mis ei ole esitatud I lisas, tähistada ühisnimetusega „muud kiud”, mille järele märgitakse nende kiudude summaarse sisalduse protsendimäär kogumassist, kui taotlus nimetatud kiu lisamiseks I lisas esitatud nimekirja on esitatud vastavalt artiklile 6.

Selgitus

Kiud, mida ei ole veel lisatud I lisas esitatud tekstiilkiunimetuste ühtlustatud nimekirja, võib tarbijate nõudluse hindamiseks turule viia tingimusel, et taotlus on esitatud vastavalt artiklis 6 sätestatud menetlusele.

Muudatusettepanek  15

Nõukogu seisukoht

Artikkel 11 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

Artikkel 11a

 

Loomset päritolu mittetekstiilsed osad

 

1. Loomset päritolu mittetekstiilsete osade olemasolu näidatakse tekstiiltoodete märgisel või tähistusel alati, kui kõnealused tooted on turule viidud.

 

2. Märgistamine ja tähistamine ei tohi eksitada ning seda tuleb teha nii, et tarbija saaks hõlpsasti aru, millisele tooteosale esitatud andmed osutavad.

 

3. Artikleid 19a, 19c ja 19d kohaldatakse mutatis mutandis lõikes 1 osutatud loomset päritolu mittetekstiilsete osade suhtes.

 

4. Liikmesriigid teavitavad komisjoni loomset päritolu materjalide kindlakstegemiseks kasutatavatest analüüsimeetoditest ...* ja edaspidi iga kord, kui toimunud uued arengud seda nõuavad.

 

5. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 21 ning artiklites 22 ja 23 sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu lõikes 1 osutatud sätted tekstiiltoodete märgistamise või tähistamise üksikasjaliku vormi ja viiside kohta ning loomset päritolu materjalide kindlaksmääramiseks kasutatavate analüüsimeetodite kohta.

 

___________

* ELT: sisestada käesoleva määruse kohaldamise kuupäev.

Muudatusettepanek  16

Nõukogu seisukoht

Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Tekstiiltoodete märgistus ja tähistus peab olema vastupidav, kergesti loetav, nähtav ja ligipääsetav ning märgise kasutamise korral kindlalt kinnitatud.

Tekstiiltoodete märgistus ja tähistus peab olema vastupidav ja kergesti loetav toote kogu tavapärase või põhjendatult eeldatava kasutusaja vältel, nähtav ja ligipääsetav ning märgise kasutamise korral kindlalt kinnitatud.

Muudatusettepanek  17

Nõukogu seisukoht

Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

Märgistus ja selle kinnitusviis peab olema selline, et see põhjustaks tarbijale tekstiiltoote kandmisel võimalikult vähe ebamugavust.

Muudatusettepanek  18

Nõukogu seisukoht

Artikkel 13 – lõige 3 – lõik 2

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Lühendeid ei kasutata, välja arvatud masinloetav kood, kui selle koodi selgitus on esitatud samal saatedokumendil.

Lühendeid ei kasutata, välja arvatud masinloetav kood või need, mis on defineeritud rahvusvaheliselt tunnustatud standardites, kui lühendite selgitus on esitatud samal saatedokumendil.

Muudatusettepanek  19

Nõukogu seisukoht

Artikkel 15 – lõige 1

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

1. Tekstiiltoote turul kättesaadavaks tegemisel esitatakse artiklites 5, 7, 8 ja 9 osutatud tekstiili kiukoostise kirjeldused kataloogides, toodet tutvustavates trükistes, pakenditel ning toote märgistel ja tähistustel kergesti loetaval viisil, nähtaval kohal, selgelt ja ühetaolises kirjas või kirjastiilis. See teave on tarbijale enne ostu sooritamist selgelt nähtav, sh ka juhul, kui ost sooritatakse elektrooniliselt.

1. Tekstiiltoote turul kättesaadavaks tegemisel esitatakse artiklites 5, 7, 8 ja 9 osutatud tekstiili kiukoostise kirjeldused kataloogides, toodet tutvustavates trükistes, pakenditel ning toote märgistel ja tähistustel kergesti loetaval viisil, nähtaval kohal ja selgelt. Kiunimetused ja nende massiprotsendid esitatakse ühetaolise tähesuuruse/ühesuuruste numbritega, ühetaolises kirjatüübis ja -stiilis. See teave on tarbijale enne ostu sooritamist selgelt nähtav, sh ka juhul, kui ost sooritatakse elektrooniliselt.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on tagada, et kõik kiud esitatakse tekstiiltoote märgisel ühetaolisel viisil, sõltumata nende massiprotsendist ning mainest tarbijate silmis.

Muudatusettepanek  20

Nõukogu seisukoht

Artikkel 15 – lõige 3

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

3. Kui asjaomane liikmesriik ei näe teisiti ette, kasutatakse märgisel või tähistusel selle liikmesriigi ametlikku keelt või keeli, mille territooriumil tehakse tekstiiltooted tarbijale kättesaadavaks.

4. Märgisel või tähistusel kasutatakse mis tahes ametlikku liidu keelt, mis on hästi mõistetav lõpptarbija jaoks liikmesriigis, mille territooriumil tehakse tekstiiltooted tarbijale kättesaadavaks.

Muudatusettepanek  21

Nõukogu seisukoht

Artikkel 15 – lõige 3 – lõigud 2 a ja 2 b (uued)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

Vajaduse korral võib märgisel või tähistusel esitatud tekstiilkiudude nimetused asendada või neid kombineerida koos arusaadavate, keelest sõltumatute sümbolite või koodidega.

 

Pärast põhjalikku konsulteerimist sidusrühmadega võtab komisjon kooskõlas artikliga 21 ja artiklites 22 ja 23 sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil vastu sätted kõnealuste sümbolite või koodide vormi ja kasutuse kohta.

Muudatusettepanek  22

Nõukogu seisukoht

Artikkel 18 – lõige 4

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

4. Kui labor vastutab sellise tekstiilkiusegu analüüsi eest, mille puhul puudub liidu tasandil ühtne analüüsimeetod, määrab labor selliste segude kiukoostise kindlaks, esitades analüüsiaruandes saadud tulemuse, kasutatud meetodi ning selle meetodi täpsusastme.

4. Kui labor on liikmesriigi poolt heaks kiidetud sellise tekstiilkiusegu analüüsi läbiviimiseks, mille puhul puudub liidu tasandil ühtne analüüsimeetod, määrab labor selliste segude kiukoostise kindlaks, esitades analüüsiaruandes saadud tulemuse, kasutatud meetodi ning selle meetodi täpsusastme.

Muudatusettepanek  23

Nõukogu seisukoht

3 a. peatükk – pealkiri (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

3 a. peatükk

 

Tekstiiltoodete päritolu märkimine

Muudatusettepanek  24

Nõukogu seisukoht

Artikkel 19 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

Artikkel 19 a

 

Kolmandatest riikidest imporditud tekstiiltoodete märkimine

 

1. Käesolevas artiklis kasutatakse mõisteid „päritolu” ja „pärit” kaupade mittesooduspäritolu tähistamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 450/2008 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik)1) artiklitele 35 kuni 36.

 

2. Tekstiiltoodete importimisel kolmandatest riikidest või nende toodete turuleviimisel – Türgist ning Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalistest riikidest pärit tooted välja arvatud – märgistatakse toodete päritolu käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

 

3. Tekstiiltoote päritoluriik tuleb ära näidata selle toote märgisel. Juhul kui toode pakendatakse, märgitakse päritoluriik pakendile eraldi. Päritoluriigile viitamist ei tohi asendada vastava märgisega saatedokumentidel.

 

4. Tekstiiltoote päritolu näitab sõna „valmistatud” (“made-in”) koos päritoluriigi nimega. Päritolumärgis võib olla liidu igas ametlikus keeles, millest lõpptarbijad selles liikmesriigis, kus tooted turul kättesaadavaks tehakse, hästi aru saavad.

 

5. Päritolumärgis kirjutatakse selgesti loetavate ja kustumatute tähtedega, see peab olema tavalise käsitlemise puhul nähtav, muust teabest selgelt eristuv ja esitatud viisil, mis ei ole eksitav ega tekita toote päritolu suhtes vale ettekujutust.

 

6. Tekstiiltoode peab toote importimise ajal kandma nõutud märgistust. Seda märgistust ei tohi eemaldada ega moonutada kuni toote müümiseni lõpptarbijale või -kasutajale.

 

_______

1 ELT L 145, 4.6.2008, lk 1.

Muudatusettepanek  25

Nõukogu seisukoht

Artikkel 19 b (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

Artikkel 19 b

 

Muude tekstiiltoodete päritolu märkimine

 

1. Kui märgisel näidatav tekstiiltoote päritolu on teistsugune, kui on osutatud artiklis 19a, siis tuleb teave selle kohta esitada käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

 

2. Toote päritoluriigina käsitatakse riiki, milles on toimunud vähemalt kaks tootmisetappi alljärgnevalt loetletute hulgast:

 

- ketrus;

 

- kangakudumine;

 

- viimistlus;

 

- toote valmistamine.

 

3. Tekstiiltoote märgisel ei tohi märkida, nagu pärineks toode tervikuna ühestainsast riigist, kui kõik lõikes 2 nimetatud tootmisetapid ei ole toimunud selles riigis.

 

4. Tekstiiltoote päritolu näitab sõna „valmistatud” (“made-in”) koos päritoluriigi nimega. Päritolumärgis võib olla liidu igas ametlikus keeles, millest lõpptarbijad selles liikmesriigis, kus toode turul kättesaadavaks tehakse, hästi aru saavad.

 

5. Päritolumärgis kirjutatakse selgesti loetavate ja kustumatute tähtedega, see peab olema tavalise käsitlemise puhul nähtav, muust teabest selgelt eristuv ja esitatud viisil, mis ei ole eksitav ega tekita toote päritolu suhtes vale ettekujutust.

Muudatusettepanek  26

Nõukogu seisukoht

Artikkel 19 c (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

Artikkel 19 c

 

Tekstiiltoodete päritolu näitamisega seotud delegeeritud õigusaktid

 

Komisjon võib kooskõlas artikliga 21 ja artiklis 22 ja 23 sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide abil võtta vastu sätted, et

 

– määrata kindlaks päritolumärgise üksikasjalik vorm ja märgistamise viisid;

 

– määrata kindlaks juhud, kui teabe toote päritolu kohta võib esitada pakendil, selle asemel et teha märgistus tootele endale. Nii võib toimida eelkõige siis, kui toode jõuab lõpptarbijani tavapäraselt, oma harilikus pakendis;

 

– koostada liidu kõikides ametlikes keeltes nende mõistete nimekiri, mis väljendavad selgelt, et toode on pärit märgisel näidatud riigist;

 

– määrata kindlaks juhud, mil üldkasutatavad lühendid viitavad üheselt päritoluriigile ning neid võib kasutada käesoleva määruse rakendamisel;

 

– määrata kindlaks juhud, kui tehnilistel või majanduslikel põhjustel ei saa või ei ole vaja toodet märgistada;

 

– määrata kindlaks eeskirjad deklaratsioonide ja tõendusdokumentide kohta, millega saab näidata käesoleva määruse täitmist;

 

– määrata kindlaks muud eeskirjad, mida võib vaja minna juhul, kui toode ei vasta käesoleva määruse nõuetele.

Muudatusettepanek  27

Nõukogu seisukoht

Artikkel 19 d (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

Artikkel 19 d

 

Üldsätted

 

1. Artiklis 19 a nimetatud tekstiiltooteid ei loeta käesoleva määruse nõuetele vastavaks järgmistel juhtudel:

 

– tootel puudub päritolumärgis;

 

– päritolumärgis ei vasta toote päritolule;

 

– päritolumärgist on muudetud või see on eemaldatud või seda on muul viisil moonutatud, välja arvatud juhul, kui on vaja olnud teha käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud parandusi.

 

2. Tekstiiltooteid, mis ei kuulu artiklis 19 a nimetatud toodete hulka, ei loeta käesoleva määruse nõuetele vastavaks järgmistel juhtudel:

 

– päritolumärgis ei vasta toote päritolule;

 

– päritolumärgist on muudetud või see on eemaldatud või seda on muul viisil moonutatud, välja arvatud juhul, kui on vaja olnud teha käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud parandusi.

 

3. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise puhul kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud meetmed ja karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad nendest sätetest komisjonile hiljemalt ...* ning teatavad viivitamatult ka kõikidest hilisematest asjaomastest muudatustest.

 

4. Kui tooted ei vasta käesoleva määruse nõuetele, võtavad liikmesriigid lisaks vajalikud meetmed, millega kohustatakse toodete omanikku või teist toodete eest vastutavat isikut tooteid käesoleva määruse nõuete kohaselt ja omal kulul märgistama.

 

5. Käesoleva määruse tõhusaks rakendamiseks võivad pädevad asutused vajaduse korral vahetada käesoleva määruse nõuete täitmise kontrollimisel saadavat teavet – muu hulgas nende asutuste ja muude isikute või organisatsioonidega, keda liikmesriigid on volitanud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/29/EÜ (mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul)1 artiklile 11.

 

___________

* 9 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

 

______

1 ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.

Muudatusettepanek  28

Nõukogu seisukoht

Artikkel 24

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Hiljemalt …* esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamise aruande, milles keskendutakse uute tekstiilkiudude nimetuste taotlustele ja nende nimetuste vastuvõtmisele.

Hiljemalt …* esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamise aruande, milles keskendutakse uute tekstiilkiudude nimetuste taotlustele ja nende nimetuste vastuvõtmisele, ning esitab vajaduse korral õigusakti ettepaneku.

___________

* Väljaannete talitus: lisada kuupäev: viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

___________

* Väljaannete talitus: lisada kuupäev: 3 aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Muudatusettepanek  29

Nõukogu seisukoht

Artikkel 24 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

Artikkel 24a

 

Läbivaatamine

 

1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule …* aruande võimalike liidu tasandil kehtestatavate uute märgistusnõuete kohta, et anda tarbijatele tekstiiltoodete omaduste kohta täpset, asjakohast, arusaadavat ja võrreldavat teavet.

 

2. Aruanne põhineb laialdasel konsulteerimisel kõigi sidusrühmadega, tarbijaküsitlustel, põhjalikul kulude-tulude analüüsil ning aruandes võetakse arvesse olemasolevaid kõnealuse teemaga seotud Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid.

 

3. Vajaduse korral lisatakse aruandele õigusakti ettepanekud ning aruandes uuritakse muu hulgas järgmisi küsimusi:

 

– ühtlustatud hooldusmärgistuse süsteemi;

 

– ühtset ELi süsteemi rõivaste suurusmärgistuse kohta, kus on ära toodud kehamõõdud;

 

– ühtset ELi süsteemi jalatsite suurusmärgistuse kohta;

 

– tekstiiltoodete valmistamisel või töötlemisel kasutatud võimalike allergiat tekitavate või ohtlike ainete äramärkimist;

 

– ökomärgistust, mis on seotud tekstiiltoodete keskkonnasõbralikkuse ja nende säästva tootmisega;

 

– sotsiaalset märgistust, mis teavitab tarbijaid tekstiiltoote tootmisel valitsenud sotsiaalsetest tingimustest;

 

– hoiatusmärgiseid tekstiiltoodete süttivusohtlikkuse kohta, eelkõige suure süttivusohtlikkusega rõivaste puhul;

 

– elektroonilist märgistust, sealhulgas raadiosagedustuvastust (RFID);

 

– identifitseerimisnumbri lisamist märgisele, et saada vajadusel näiteks Internetist toote ja tootja kohta lisateavet;

 

– keeleväliste sümbolite või koodide kasutamist tekstiiltootes sisalduvate kiudude kindlakstegemiseks, et tarbija saaks hõlpsasti aru, milline on toote koostis ning eelkõige, kas kasutatud on looduslikke või sünteetilisi kiude.

 

___________

* 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Muudatusettepanek  30

Nõukogu seisukoht

Artikkel 24 b (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

Artikkel 24 b

 

Ohtlike ainete uuring

 

1. Komisjon teeb …* uuringu, et hinnata, kas tekstiiltoodete valmistamisel või töötlemisel kasutatud ained võiksid ohustada inimeste tervist. Uuringus hinnatakse eelkõige seda, kas allergiliste reaktsioonide ja tekstiiltoodetes kasutatavate kiudude, värvainete, biotsiidide, säilitusainete või nanoosakeste vahel on põhjuslik seos. Uuring peab põhinema teaduslikel tõenditel ja selles tuleb võtta arvesse turujärelevalve tulemusi.

 

2. Komisjon esitab, kui see on põhjendatud, uuringule tuginedes ja kooskõlas liidu asjaomase õigusega õigusakti ettepanekud, mille eesmärk on keelata tekstiiltoodetes kasutatavate potentsiaalselt ohtlike ainete kasutamine või seda piirata.

 

___________

* 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Muudatusettepanek  31

Nõukogu seisukoht

Artikkel 25

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Tekstiiltooted, mis vastavad direktiivile 2008/121/EÜ ja mis on turule lastud enne …*, võidakse jätkuvalt teha turul kättesaadavaks kuni …**.

Tekstiiltooted, mis on kooskõlas direktiiviga 2008/121/EÜ ja mis on turule lastud enne …*, võidakse jätkuvalt teha turul kättesaadavaks kuni …**.

___________

* Kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

___________

* 6 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

___________

** Kaks aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva.

___________

** 2 aastat ja 6 kuud pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva.

Selgitus

See üleminekusäte tagab, et turuleviidud tekstiiltooted võib kooskõlas praeguste õigusaktidega teha jätkuvalt turul kättesaadavaks määruse jõustumisele järgneva kahe ja poole aasta jooksul. Kõnealuse sätte abil ei too käesolevas määruses sätestatud uued märgistusnõuded kaasa praegustele õigusaktidele vastavate tekstiiltoodete märgiste koormavat ümberkujundamist.

Muudatusettepanek  32

Nõukogu seisukoht

II lisa – punkt 5 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

5 a) Kättesaadavad teaduslikud andmed uue tekstiilkiu võimalike allergiliste reaktsioonide või muu inimorganismi kahjustava toime kohta, sealhulgas sel eesmärgil asjakohastele liidu õigusaktidele vastavalt läbiviidud katsete tulemused;

Selgitus

Tehniline dokumentatsioon, mis lisatakse uue tekstiilkiunimetuse I lisasse lisamise taotlusele, peaks vajaduse korral sisaldama teavet uue kiu võimalike mõjude kohta tervisele.

Muudatusettepanek  33

Nõukogu seisukoht

V lisa – punkt 13

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

13. Vilt

välja jäetud

Muudatusettepanek  34

Nõukogu seisukoht

V lisa – punkt 17

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

17. Viltkübarad

välja jäetud

(1)

ELT C 255, 22.9.2010, lk 37.

(2)

Vastuvõetud tekstid, 18.5.2010, P7_TA(2010)0168.


SELETUSKIRI

I.         Komisjoni ettepanek ja Euroopa Parlamendi esimene lugemine

Komisjon võttis 30. jaanuaril 2009 vastu käesoleva ettepaneku võtta vastu määrus tekstiilinimetuste ja tekstiiltoodete märgistamise kohta. Ettepaneku eesmärk on lihtsustada ja täiustada tekstiiltoodete märgistamise valdkonnas kehtivat õigusraamistikku selleks, et soodustada uute kiudude väljatöötamist ja kasutuselevõtmist. Ettepanekuga lihtsustatakse protsessi, mille eesmärk on kohandada õigusakte vastavalt tehnika arengule; selleks koondatakse kolm praegu kehtivat direktiivi(1) üheks määruseks: see aitaks vältida olukorda, kus siseriiklikku õigust tuleks muuta üksnes tehniliste uuenduste ülevõtmise pärast; ettepanekuga lühendatakse taotluse esitamise ja uue kiunimetuse vastuvõtmise vahelist aega.

Euroopa Parlament tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle, sest see lihtsustab kehtivat õigusraamistikku ning võib ergutada innovatsiooni tekstiili- ja rõivatööstuses, võimaldades samal ajal kiudude kasutajatel ja tarbijatel uudsetest toodetest kiiremini kasu saada.

Oma esimesel lugemisel võetud seisukohas, mis võeti vastu 18. mail 2010, kiitis Euroopa Parlament väga suure häälteenamusega heaks 63 muudatusettepanekut. Suur osa neist olid tehnilised muudatused, mille eesmärk on viia tekst kooskõlla Euroopa Liidu toimimise lepinguga ja uue õigusraamistikuga, milles käsitletakse toodete turustamist. Euroopa Parlament võttis vastu ka hulga sisulisi muudatusi, mille hulgas on päritolumärgistust, loomset päritolu materjalide näitamist, keeleväliste sümbolite kasutamist käsitlevad eeskirjad ja läbivaatamisklausel.

II.       Nõukogu seisukoht esimesel lugemisel

Oma seisukohas kiitis nõukogu sisuliselt heaks – või tegi seda osaliselt – paljud tehnilised muudatused (kokku 40), mille viis sisse ka Euroopa Parlament, kuid lükkas tagasi kõik parlamendi esitatud sisulised muudatused. Nõukogu leidis, et uute nõuete sisseviimine ei ole kooskõlas esialgses ettepanekus esitatud lihtsustamise eesmärgiga.

III.      Raportööri esitatud ettepanekud teisele lugemisele

Nõukogu seisukohta käsitlevas ülevaates on raportöör otsustanud taastada suure osa Euroopa Parlamendi esimese lugemise muudatusettepanekutest ning vähestel juhtudel on ta mõned muudatusettepanekud selguse huvides ümber sõnastanud. Lisatud on ka mõned põhjendused, mis vastavad Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel vastu võetud sätetele.

Peamised raportööri uuesti sisse viidud muudatusettepanekud hõlmavad järgmisi teemasid:

(a) päritolumärgistus

Muudatusettepanekute kogum kehtestab nõude näidata ära

kolmandatest riikidest imporditud tekstiiltoodete päritoluriik, sarnaselt komisjoni 2005. aastal esitatud ettepanekuga(2), mis hõlmab mitut kaubakategooriat, sh tekstiiltooteid. Vaatamata suurele toetusele, mida Euroopa Parlament nimetatud ettepaneku suhtes avaldas, ei ole nõukogu märkimisväärseid edusamme teinud. Raportöör loodab, et valdkonnapõhised, ainult tekstiiltooteid hõlmavad õigusaktid, nagu parlament käesolevas tekstiiltooteid käsitlevas määruses on ette pannud, võivad kahe kaasseadusandja vahelise kokkuleppeni jõudmisel edukamateks osutuda.

Raportöör soovib rõhutada, et praegune päritolumärgistust käsitlevate ühtlustatud eeskirjade puudumine seab ELi ebasoodsasse olukorda suhetes peamiste kaubanduspartneritega, nagu Kanada, Hiina, Jaapan ja USA, kes nõuavad imporditavate toodete puhul päritolumärgistust. See võtab ka ELi päritolutundlike tarbekaupade tootjatel võimaluse saada liidu sees tootmisega seotud kasu, samas jäävad tarbijad ilma võimalusest pääseda ligi teabele toodete päritolu kohta. Päritolumärgistus lihtsustaks tarbija valikuid ja aitaks vähendada võltsitud, ebatäpsete või eksitavate päritoluandmete esitamist.

Lisaks viib raportöör uuesti sisse Euroopa Parlamendi muudatusettepaneku vabatahtliku päritolumärgistuse kava kohta, mida kohaldataks ELis toodetud tekstiiltoodete puhul. Toote päritoluriigina käsitatakse riiki, milles on toimunud vähemalt kaks tootmisetappi: ketrus, kangakudumine, viimistlus, toote valmistamine.

(b) loomset päritolu mittetekstiilsed osad

See muudatusettepanek kehtestab nõude näidata loomset päritolu mittetekstiilsete osade olemasolu tekstiiltoodetes. Täpsed rakendusviisid peaks määratlema komisjon delegeeritud õigusaktide vormis.

Tuleks rõhutada, et karusnahka kasutatakse sageli suhteliselt odavate, tihti Aasiast imporditud esemete kaunistamiseks. Tarbijatel on sageli väga raske eristada tõelist ja hea kvaliteediga võltskarusnahka. Sageli tootjad ka värvivad ja kärbivad tõelist karusnahka, mis ei lase treenimata silmal ehtsusest nii selgesti aru saada.

Tarbijad eeldavad ka, et tõeline karusnahk on automaatselt eseme märgisel kirjas kui tootes sisalduv osa. See oletus ei ole sugugi põhjendamatu, arvestades, et tekstiilkiudude nimetused ja massiprotsendid on kohustuslikus korras ära märgitud. Seega võivad tarbijad tahtmatult osta tõelisest karusnahast tooteid, kuigi tegelikult eelistaksid nad seda vältida.

Praegu kehtivad juba ELi õigusaktid (direktiiv 94/11/EÜ), mis käsitlevad jalatsite peamistes osistes kasutatavate materjalide (nahk) märgistamist. Nimetatud õigusakt kehtestati selleks, et aidata tarbijatel teha teadlikke valikuid, kaitsta neid tööstuse eest ja tõhustada siseturu toimimist. Praegune muudatusettepanek loomset päritolu materjalide kohta järgib nimetatud ELi õigusakti loogikat.

Kehtivad vabatahtlikud ja omaalgatuslikud karusnahatoodete märgistamist käsitlevad meetmed on osutunud puudulikuks. Rahvusvaheline Karusnahakaubanduse Föderatsioon kasutab praegu näiteks märgistussüsteemi „Päritolu kinnitatud” (“Origin Assured”), millega tahetakse pakkuda tarbijale teavet ostetava karusnaha päritolu kohta. Selline vabatahtlik märgistamine hõlmab aga vaid väga väikese osa karusnaha moeturu n-ö ülemisest tipust, mille puhul tarbija on eeldatavasti juba teinud teadliku otsuse karusnahast tooteid osta, mitte neid vältida.

Karusnahk kujutab endast ka võimalikku ohtu tervisele nende jaoks, kes kannatavad loomanaha- ja karvade allergia all. Seega pakuks kohustuslik karusnaha märgistamine tarbijale võimaluse tunda ära tooted, mis võivad nende tervist kahjustada.

(c) läbivaatamisklausel

Et kõrvaldada siseturu nõuetekohase toimimise võimalikud takistused, mida põhjustavad liikmesriikide erisugused sätted ja tavad, ning pidada sammu elektroonilise kaubanduse arengu ja tekstiiltoodete turu tulevaste ülesannetega, tuleb uurida tekstiiltoodete märgistamise muude aspektide ühtlustamist või standardimist eesmärgiga hõlbustada tekstiiltoodete vaba liikumist siseturul ja saavutada kogu ELis ühtne ja kõrgetasemeline tarbijakaitse.

Selleks peab komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande võimalike uute märgistusnõuete kasutuselevõtu kohta liidu tasandil. Aruandes tuleks eelkõige esitada tarbijate seisukohad selle kohta, milline peaks olema tekstiiltoodete märgisel vajalik teabehulk ning milliseid vahendeid peale märgistuse võiks tarbijale lisateabe andmiseks kasutada. Aruanne peaks põhinema laialdasel konsulteerimisel kõigi sidusrühmadega, tarbijaküsitlustel ja põhjalikul kulude-tulude analüüsil ning sellega peavad vajaduse korral kaasnema õigusakti ettepanekud.

Raportöör on seisukohal, et kõrge tarbijakaitse taseme ja tekstiiltoodete õigusraamistiku lihtsustamise vahel tuleb leida õige tasakaal. Sellega seoses tuleks tagada, et kohustusliku märgistamise laiendamine ei tooks ettevõtetele kaasa ebaproportsionaalset koormust, andmata tegelikku lisandväärtust tarbijatele, keda ülemäärane teave tekstiiltoote märgisel võib isegi segadusse ajada. Seetõttu tuleks kohustuslike märgistusnõuete asemel uurida teisi viise, et tarbijad saaksid teha teadlikke valikuid.

(d) Ohtlike ainete uuring

Raportöör on arvamusel, et tekstiiltoodete valmistamisel ja töötlemisel kasutatavate ohtlike ainete võimaliku mõju kohta ei ole piisavalt tõendeid. Seetõttu viib komisjon läbi uuringu, et hinnata, kas sellised ained võiksid ohustada inimeste tervist. Uuringus hinnatakse eelkõige seda, kas allergiliste reaktsioonide ja tekstiiltoodetes kasutatavate sünteetiliste kiudude, värvainete, biotsiidide, säilitusainete või nanoosakeste vahel on põhjuslik seos.

(e) keelevälised sümbolid või koodid kiudude märkimiseks

Vajaduse korral tuleks tekstiilkiudude nimetused asendada või neid kombineerida arusaadavate keeleväliste sümbolite või koodidega, et vältida kiunimetuste tõlkimist paljudesse ELi keeltesse. Kavandatava sümboli- või koodisüsteemi töötab välja ja rakendab komisjon delegeeritud õigusaktide abil.

(f) nõuded tehnilisele dokumentatsioonile, mis lisatakse uue tekstiilkiunimetuse kinnitamise taotlusele (lI lisa)

Tehniline dokumentatsioon, mis kaasneb taotlusega lisada uus tekstiilkiunimetus I lisasse, peaks sisaldama kõiki kättesaadavaid teaduslikke andmeid uue tekstiilkiu võimalike allergiliste reaktsioonide või muu inimorganismi kahjustava toime kohta, sealhulgas sel eesmärgil asjakohastele liidu õigusaktidele vastavalt läbiviidud katsete tulemused.

(g) mitmekiulised tekstiiltooted

Tarbijaid tuleks teavitada tekstiiltoote täielikust protsentuaalsest koostisest. Tekstiiltooted koosnevad piiratud hulgast kiududest, mille tootja võib nende täpsetes massiprotsentides kergesti kindlaks määrata. Kõikide tootes sisalduvate kiudude märkimine, mis on tekstiilitööstuses juba praegu väljakujunenud tava, ei muuda märgist suuremaks ega koorma tootjaid, kes saavad vajaduse korral kasutada sel eesmärgil ette nähtud võimalusi eranditeks. Tuleks märkida, et kohaldatavad on ka artiklis 19 kehtestatud lubatud hälbed.

(h) füüsilisest isikust ettevõtjast rätsepad

Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate rätsepate suhtes sätestatakse kohustuslike märgistusnõuete osas erand.

(i) tekstiilkiusegusid analüüsivad laboratooriumid

Kiukoostise kindlakstegemise eesmärgil tekstiilkiusegusid analüüsivad laboratooriumid tuleb heaks kiita liikmesriikide ametiasutuste poolt.

(j) kiukoostise kohustuslik märgistamine vildi ja viltkübarate puhul

Nende toodete märgistused peaksid andma teavet nende kiukoostise kohta.

IV.      Järeldused

Raportöör teeb parlamendikomisjonile ettepaneku jätkata Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel vastuvõetud muudatusettepanekute alusel tööd kõnealuse olulise õigusakti kallal ning ootab nõukogupoolset konstruktiivset vaatenurka.

(1)

Direktiivis 2008/121/EÜ tekstiilinimetuste kohta (uuesti sõnastatud) nõutakse tekstiiltoodete kiukoostise märgistamist üksnes ühtlustatud nimetuste alusel, mis on loetletud direktiivi I lisas. Direktiivides 96/73/EÜ ja 73/44/EMÜ täpsustatakse analüüsimeetodid, mida kasutatakse kontrollimiseks, kas tekstiiltoote koostis on kooskõlas märgisel esitatud teabega.

(2)

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus teatavate kolmandatest riikidest imporditud toodete päritoluriigi märkimise kohta (KOM(2005)0661).


MENETLUS

Pealkiri

Tekstiilinimetused ja tekstiiltoodete märgistamine

Viited

13807/4/2010 – C7-0017/2011 – 2009/0006(COD)

EP 1. lugemise kuupäev – P-number

18.5.2010                     T7-0168/2010

Komisjoni ettepanek

KOM(2009)0031 –- C6-0048/2009

Nõukogu esimese lugemise seisukoha kättesaamisest istungil teada andmise kuupäev

20.1.2011

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

IMCO

20.1.2011

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Toine Manders

14.9.2009

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

25.1.2011

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

22.3.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

2

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pablo Arias Echeverría, Adam Bielan, Cristian Silviu Buşoi, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, António Fernando Correia De Campos, Jürgen Creutzmann, Christian Engström, Evelyne Gebhardt, Iliana Ivanova, Philippe Juvin, Sandra Kalniete, Eija-Riitta Korhola, Edvard Kožušník, Kurt Lechner, Toine Manders, Gianni Pittella, Mitro Repo, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Matteo Salvini, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Catherine Stihler, Kyriacos Triantaphyllides, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Damien Abad, Cornelis de Jong, Ashley Fox, Constance Le Grip, Pier Antonio Panzeri, Antonyia Parvanova, Sylvana Rapti, Amalia Sartori

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Michael Gahler

Viimane päevakajastamine: 28. aprill 2011Õigusalane teave