ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse üleminekukord liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud investeeringuid käsitlevate kahepoolsete lepingute jaoks

(KOM(2010)0344 – C7-0172/2010 – 2010/0197(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0344);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0172/2010);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A7-0148/2011),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning riikide parlamentidele.

EUROOPA PARLAMENDI

ESIMESE LUGEMISE SEISUKOHT(1)*

---------------------------------------------------------

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse üleminekukord liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud investeeringuid käsitlevate kahepoolsete lepingute jaoks

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artikli 207 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

olles toiminud seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Lissaboni lepingu jõustumise järel kuuluvad välismaised otseinvesteeringud ühise kaubanduspoliitika valdkonda kuuluvate küsimuste nimekirja. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 3 lõike 1 punktile e on ühine kaubanduspoliitika liidu ainupädevuses. Järelikult võib selles valdkonnas õiguslikult siduvaid akte menetleda ja vastu võtta ainult liit. Vastavalt aluslepingu artikli 2 lõikele 1 võivad liikmesriigid seda teha ainult juhul, kui liit neile selleks volituse annab.

(2)       Lisaks on aluslepingu kolmanda osa IV jaotise 4. peatükis sätestatud ühised eeskirjad kapitali liikumise kohta liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel ning siia hulka kuulub ka investeeringutega seotud kapitali liikumine. Liikmesriikide sõlmitud rahvusvahelised lepingud välisinvesteeringute kohta võivad neid eeskirju kahjustada.

(3)       Lissaboni lepingu jõustumise ajal oli liidu liikmesriikidel märkimisväärsel hulgal kolmandate riikidega sõlmitud investeeringuid käsitlevaid kahepoolseid lepinguid. Alusleping ei sisalda selgesõnalisi üleminekusätteid selliste lepingute kohta, mis nüüd kuuluvad liidu ainupädevusse. Lisaks võivad mõned neist lepingutest sisaldada sätteid, mis kahjustavad aluslepingu kolmanda osa IV jaotise 4. peatükis sätestatud ühiseid eeskirju kapitali liikumise kohta.

(4)       Kuigi kahepoolsed lepingud jäävad rahvusvahelise avaliku õiguse alusel liikmesriikidele siduvaks ning need asendatakse järk-järgult liidu tulevaste samasisuliste lepingutega, nõuavad nende jätkuva kehtivuse tingimused ja suhe investeeringuid käsitleva liidu poliitikaga, sealhulgas eelkõige ühise kaubanduspoliitikaga, asjakohast juhtimist. See suhe areneb edasi sedamööda, kuidas liit teostab oma ühise investeerimispoliitika alast pädevust, mille põhieesmärk on luua kõikide liikmesriikide investorite jaoks võrdselt parim võimalik investeeringute kaitse süsteem ja võrdsed investeerimistingimused kolmandate riikide turgudel. Kuna uus investeerimispoliitika töötatakse välja liikmesriikide sõlmitud investeeringuid käsitlevate kahepoolsete lepingute üleminekuaegset kehtivust silmas pidades, tuleks selle raames tunnustada nende investorite õigusi, kelle investeeringutele kõnealused lepingud laienevad, ja tagada nende õiguskindlus.

(5)       ELi investorite ja nende kolmandates riikides tehtud investeeringute ning ka välisinvestoreid ja -investeeringuid vastu võtvate liikmesriikide huvides peaksid kahepoolsed lepingud, milles määratakse kindlaks ja garanteeritakse investeerimistingimused, jääma pooltele rahvusvahelise avaliku õiguse alusel siduvaks ja jõusse jääma. Komisjon võtab vajalikud meetmed kõikide olemasolevate investeeringuid käsitlevate lepingute järkjärguliseks asendamiseks uute lepingutega, mis peaksid tagama parima võimaliku kaitsetaseme.

(6)       Käesolevas määruses sätestatakse tingimused, mille alusel liikmesriikidel tuleks lubada investeeringuid käsitlevaid rahvusvahelisi lepinguid jõus hoida või jõustada.

(7)       Käesolevas määruses sätestatakse tingimused, mille alusel liikmesriikidele antakse volitus investeeringuid käsitlevaid rahvusvahelisi lepinguid jõus hoida, muuta või sõlmida.

(8)       Kuna luba säilitada, muuta või sõlmida käosoleva määrusega hõlmatud lepinguid antakse valdkonnas, mis kuulub liidu ainupädevusse, tuleb seda pidada üleminekumeetmeks. Selline luba ei piira aluslepingu artikli 258 kohaldamist juhtudel, mil liikmesriik ei täida aluslepingutest tulenevaid kohustusi, välja arvatud juhtudel, mil täitmata jätmine on seotud vastuoludega pädevuste jagunemises liidu ja tema liikmesriikide vahel.

▌

(10)     Komisjon peaks tühistama loa sõlmida kolmanda riigiga leping, kui komisjoni peetud läbirääkimiste tulemusena sama kolmanda riigiga sõlmitud investeeringuid käsitlev liidu leping on juba ratifitseeritud. Komisjon võib tühistada loa sõlmida leping, kui see on vastuolus liidu õigusega, välja arvatud vastuolud, mis tulenevad välismaiste otseinvesteeringute alase pädevuse jagunemisest liidu ja tema liikmesriikide vahel, või kui see kujutab endast tõsist takistust tulevaste investeeringuid käsitlevate lepingute sõlmimisel selle kolmanda riigiga. Ka on võimalik luba tühistada juhul, kui nõukogu ei võta ühe aasta jooksul pärast seda, kui komisjon on teinud aluslepingu artikli 218 lõike 3 kohase soovituse, vastu otsust investeeringuid käsitlevate läbirääkimiste alustamiseks loa andmise kohta.

▌

(12)     Hiljemalt kümme aastat pärast käesoleva määruse jõustumist peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse ▌ kohaldamise kohta. ▌ Kui liikmesriikide sõlmitud kahepoolseid lepinguid kolmandate riikidega ei asendata investeeringuid käsitlevate liidu lepingutega või ei lõpetata muul viisil, jäävad need rahvusvahelise õiguse kohaselt osapooltele siduvaks.

(13)     Käesoleva määruse alusel lubatud lepingud ja luba alustada läbirääkimisi ▌ uue kahepoolse lepingu sõlmimiseks kolmanda riigiga ei tohi mitte mingil juhul kujutada endast tõsist takistust tulevaste investeeringuid käsitlevate lepingute sõlmimisel selle kolmanda riigiga.

(14)     Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon peaksid tagama, et konfidentsiaalseks peetavat teavet käsitletakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele(2).

(15)     Liikmesriikide omavahelised investeeringuid käsitlevad lepingud ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse.

(16)     On vaja ette näha teatav kord, mis tagaks, et käesoleva määruse alusel säilitatavad lepingud jäävad toimima, sealhulgas ka vaidluste lahendamise osas, austades samal ajal liidu ainupädevust.

(17)     Et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes(3),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Reguleerimisala

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse tingimused ja kord, mille kohaselt liikmesriikidel lubatakse jõus hoida, muuta või sõlmida kolmandate riikidega investeeringuid käsitlevaid kahepoolseid lepinguid.

II PEATÜKK

Luba lepinguid jõus hoida

Artikkel 2

Komisjonile teatamine

Kolmekümne päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest teatavad liikmesriigid komisjonile kõikidest investeeringuid käsitlevatest kahepoolsetest lepingutest, mille nad on sõlminud ja/või allkirjastanud kolmandate riikidega enne käesoleva määruse jõustumist ja mida nad tahavad käesoleva peatüki alusel kas jõus hoida või jõustuda lasta. Sellistele teadetele lisatakse ka nende kahepoolsete lepingute koopiad. Liikmesriigid teatavad komisjonile ka kõnealuste lepingute staatuse tulevastest muudatustest.

Artikkel 3

Luba lepinguid jõus hoida

Olenemata liidu pädevusest investeeringute valdkonnas ja ilma, et see piiraks liikmesriikide muid liidu õigusest tulenevaid kohustusi, on liikmesriikidel aluslepingu artikli 2 lõike 1 kohaselt lubatud jõus hoida investeeringuid käsitlevaid kahepoolseid lepinguid, millest on käesoleva määruse artikli 2 kohaselt teatatud.

Artikkel 4

Avaldamine

1.        Iga kaheteistkümne kuu järel avaldab komisjon Euroopa Liidu Teatajas loetelu artikli 2 või artikli 11 lõike 7 alusel teatatud lepingutest.

2.        Esimene lõikes 1 osutatud lepingute nimekiri avaldatakse hiljemalt kolm kuud pärast artiklis 2 sätestatud teatamistähtaega.

Artikkel 5

Läbivaatamine

1.        Komisjon võib artikli 2 alusel teatatud lepingud läbi vaadata, hinnates ▌, kas lepingud:

a)        on vastuolus liidu õigusega, välja arvatud vastuolud, mis tulenevad välismaiste otseinvesteeringute alase pädevuse jagunemisest liidu ja tema liikmesriikide vahel, või

▌

c)        kujutavad endast tõsist takistust liidu tulevaste investeeringuid käsitlevate lepingute sõlmimisel kolmandate riikidega.

▌

3.        Hiljemalt kümme aastat pärast käesoleva määruse jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ▌ aruande kolmandate riikidega sõlmitud olemasolevate investeeringuid käsitlevate kahepoolsete lepingute läbivaatamise hetkeseisu kohta.

▌

Artikkel 6

Loa tühistamine

1.        Artiklis 3 sätestatud luba tühistatakse, kui liit on juba ratifitseerinud komisjoni peetud läbirääkimiste tulemusena sama kolmanda riigiga sõlmitud investeeringuid käsitleva lepingu.

           Artiklis 3 sätestatud luba võidakse tühistada, kui:

a)        leping on vastuolus liidu õigusega, välja arvatud vastuolud, mis tulenevad välismaiste otseinvesteeringute alase pädevuse jagunemisest liidu ja tema liikmesriikide vahel, või

▌

c)        leping kujutab endast tõsist takistust tulevaste investeeringuid käsitlevate lepingute sõlmimisel selle kolmanda riigiga või

d)        nõukogu ei ole ühe aasta jooksul pärast seda, kui komisjon on teinud aluslepingu artikli 218 lõike 3 kohase soovituse, võtnud vastu otsust anda luba läbirääkimiste alustamiseks lepingu üle, mis osaliselt või täielikult kattub artikli 2 kohaselt teatatud lepinguga.

2.        Kui komisjon arvab, et on põhjust artiklis 3 sätestatud luba tühistada, esitab ta asjaomasele liikmesriigile põhjendatud arvamuse ▌. Komisjoni ja asjaomase liikmesriigi vahel toimuvad konsultatsioonid. Nimetatud konsultatsioonid võivad sisaldada liikmesriikide jaoks võimalust kolmanda riigiga lepingu üle kokkulepitud ajavahemiku jooksul uuesti läbirääkimisi pidada.

3.        Kui lõikes 2 osutatud konsultatsioonidel ei suudeta küsimust antud ajavahemiku jooksul lahendada, võib komisjon tühistada asjaomasele lepingule antud loa või teha nõukogule vajaduse korral ettepaneku anda luba pidada läbirääkimisi investeeringuid käsitleva liidu lepingu üle vastavalt aluslepingu artikli 207 lõikele 3. Komisjon teeb loa tühistamise otsuse artikli 15 lõikes 2 sätestatud korras. Otsus sisaldab nõuet, et liikmesriik võtab asjakohased meetmed ning lõpetab vajaduse korral vastava lepingu.

4.        Kui luba on tühistatud, kustutab komisjon lepingu artiklis 4 osutatud nimekirjast.

III PEATÜKK

Luba lepinguid muuta või sõlmida

Artikkel 7

Luba lepinguid muuta või sõlmida

Kui artiklites 8–12 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti, on liikmesriigil luba astuda kolmanda riigiga läbirääkimistesse, et muuta olemasolevat kahepoolset investeeringuid käsitlevat lepingut või sõlmida kolmanda riigiga uus investeeringuid käsitlev leping.

Artikkel 8

Komisjonile teatamine

1.        Kui liikmesriik kavatseb alustada läbirääkimisi, et muuta olemasolevat kolmanda riigiga sõlmitud kahepoolset investeeringuid käsitlevat lepingut või sõlmida kolmanda riigiga uus investeeringuid käsitlev leping, teatab ta oma kavatsusest kirjalikult komisjonile.

2.        Sellisele teatele lisatakse vastavad dokumendid ja märge sätete kohta, mille üle läbirääkimisi peetakse, läbirääkimiste eesmärk ja muu asjakohane teave. Kui tehakse muudatusi olemasolevasse lepingusse, märgitakse teatesse sätted, mis kavatsetakse uuesti läbi rääkida.

3.        Komisjon teeb teate ning taotluse korral ka sellele lisatud dokumendid kättesaadavaks teistele liikmesriikidele, kui artiklis 14 sätestatud konfidentsiaalsusnõuetest ei tulene teisiti.

3 a.     Kui liikmesriik kavatseb sõlmida kolmanda riigiga uue investeeringuid käsitleva lepingu, konsulteerib komisjon kolmekümne päeva jooksul teiste liikmesriikidega, et teha kindlaks, kas liidu leping annaks lisandväärtust.

4.        Lõikes 1 osutatud teade edastatakse vähemalt kolm kalendrikuud enne seda, kui algavad ametlikud läbirääkimised asjaomase kolmanda riigiga.

5.        Kui liikmesriigi esitatud teave ei ole piisav, et anda artikli 9 kohaselt luba ametlike läbirääkimiste alustamiseks, võib komisjon taotleda lisateavet.

Artikkel 9

Ametlike läbirääkimiste alustamise luba

1.        Komisjon annab loa alustada ametlikke läbirääkimisi, välja arvatud juhul, kui ta jõuab järeldusele, et läbirääkimiste alustamine:

a)        oleks vastuolus liidu õigusega, välja arvatud vastuolud, mis tulenevad välismaiste otseinvesteeringute alase pädevuse jagunemisest liidu ja tema liikmesriikide vahel, või

b)        kahjustaks liidu ja asjaomase kolmanda riigi vahel käimas olevate ▌läbirääkimiste eesmärke, või

          b a)     ei oleks kooskõlas investeeringuid käsitleva liidu poliitikaga, või

c)        kujutaks endast tõsist takistust tulevaste investeeringuid käsitlevate lepingute sõlmimisel selle kolmanda riigiga.

2.        Osana lõikes 1 osutatud loast võib komisjon nõuda, et liikmesriik lisaks läbirääkimistesse asjakohased klauslid.

3.        Otsus lõikes 1 osutatud loa kohta tehakse artikli 15 lõikes 2 osutatud korra kohaselt. Komisjon teeb otsuse 90 päeva jooksul artiklis 8 osutatud teate saamisest arvates. Kui otsuse tegemiseks on vaja lisateavet, arvestatakse 90päevast tähtaega lisateabe laekumise kuupäevast alates.

3 a.     Kui liikmesriikide lihthäälteenamus väljendab vastavalt artikli 8 lõikele 3 a huvi investeeringuid käsitleva liidu lepingu sõlmimise vastu asjaomase kolmanda riigiga, võib komisjon loa andmisest keelduda ja teha selle asemel nõukogule ettepaneku läbirääkimisvolituse saamiseks vastavalt aluslepingu artikli 207 lõikele 3. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti viivitamata ja täielikult kõigil menetluse etappidel.

Otsuse tegemisel võtab komisjon arvesse liidu investeerimisstrateegia geograafilisi prioriteete ja komisjoni suutlikkust asjaomase kolmanda riigiga uue liidu lepingu üle läbirääkimisi pidada.

Artikkel 10

Komisjoni osalemine läbirääkimistel

Komisjoni hoitakse läbirääkimiste eri etappide jooksul kursis läbirääkimiste edenemise ja tulemustega ning komisjon võib avaldada soovi osaleda liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelistel investeeringuid käsitlevatel läbirääkimistel. Komisjon võib liidu ainupädevust puudutavates küsimustes osaleda liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelistel läbirääkimistel vaatlejana.

Artikkel 11

Luba lepingule alla kirjutada ja lepingut sõlmida

1.        Enne lepingule allakirjutamist teatab asjaomane liikmesriik komisjonile läbirääkimiste tulemustest ning edastab talle lepingu teksti.

2.        Lõikes 1 sätestatud teatamiskohustust kohaldatakse ka lepingute suhtes, mille üle peeti läbirääkimisi enne käesoleva määruse jõustumist, aga mida ei sõlmitud ning mille suhtes seetõttu artiklis 2 sätestatud teatamiskohustust ei kohaldata.

3.        Teate saamise korral annab komisjon hinnangu selle kohta, kas läbirääkimiste tulemusel koostatud leping ei ole vastuolus artikli 9 lõigetes 1 ja 2 kehtestatud nõuetega, millest komisjon on liikmesriigile teatanud.

4.        Kui komisjon leiab, et läbirääkimiste tulemusel koostatud leping ei vasta lõikes 3 sätestatud nõuetele, ei lubata liikmesriigil lepingule alla kirjutada ja seda sõlmida.

5.        Kui komisjon leiab, et läbirääkimiste tulemusel koostatud leping vastab lõikes 3 sätestatud nõuetele, lubatakse liikmesriigil lepingule alla kirjutada ja see sõlmida.

6.        Lõigete 4 ja 5 kohased otsused tehakse artikli 15 lõikes 2 sätestatud korras. Komisjon teeb otsuse 60 päeva jooksul lõigetes 1 ja 2 osutatud teate saamisest arvates. Kui otsuse tegemiseks on vaja lisateavet, arvestatakse 60päevast tähtaega lisateabe laekumise kuupäevast alates.

7.        Kui lõike 5 kohaselt on antud luba, teatab asjaomane liikmesriik komisjonile lepingu sõlmimisest ja jõustumisest.

7 a.     Kui komisjon otsustab pidada kolmanda riigiga läbirääkimisi investeeringuid käsitleva kahepoolse lepingu või välismaiseid otseinvesteeringuid käsitleva lepingu üle, teatab ta kõikidele liikmesriikidele nõuetekohaselt oma kavatsusest ja uue lepingu reguleerimisalast.

Artikkel 12

Läbivaatamine

1.        Hiljemalt kümme aastat pärast käesoleva määruse jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva peatüki kohaldamise kohta aruande, milles vaadatakse uuesti üle, kas käesoleva määruse ja kõigi selle peatükkide kohaldamist on vaja jätkata.

2.        Lõikes 1 osutatud aruandes antakse ülevaade ka käesoleva määruse alusel taotletud ja antud lubadest.

▌

IV PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 13

Liikmesriikide käitumine seoses kolmanda riigiga sõlmitud lepingutega

1.        Kõikide lepingute puhul, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse, teatab asjaomane liikmesriik komisjonile ülemäärase viivituseta kõikidest nõupidamistest, mis toimuvad lepingu sätete alusel. Komisjonile edastatakse nõupidamise päevakord ja kogu asjakohane teave, mis aitab tal arutusele tulevaid teemasid mõista. Komisjon võib asjaomaselt liikmesriigilt nõuda lisateavet. Kui arutusele tulev küsimus võib mõjutada investeeringuid käsitlevat liidu poliitika ja sealhulgas eelkõige ühise kaubanduspoliitika rakendamist, võib komisjon nõuda, et asjaomane liikmesriik võtaks ettenähtud seisukoha.

2.        Kõikide lepingute puhul, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse, teatab asjaomane liikmesriik komisjonile ülemäärase viivituseta kõikidest talle tehtud avaldustest selle kohta, et konkreetne meede on lepinguga vastuolus. Samuti teatab liikmesriik komisjonile viivitamata kõikidest kõnealuse lepingu alusel esitatud vaidluste lahendamise taotlustest, niipea kui liikmesriik sellistest taotlustest teada saab. Liikmesriik ja komisjon teevad igakülgset koostööd ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada tulemuslik kaitse, mille hulka võib vajaduse korral kuuluda ka komisjoni osalemine menetluses.

3.        Kõikide käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate lepingute puhul taotleb asjaomane liikmesriik enne lepingus sisalduva mistahes asjaomase kolmanda riigi vastu suunatud vaidluste lahendamise mehhanismi käivitamist komisjoni nõusolekut ning kui komisjon seda taotleb, siis käivitab ta sellise mehhanismi. Selliste mehhanismide hulka kuuluvad konsultatsioonid teise lepingupoolega ja vaidluste lahendamine, kui see on lepinguga ette nähtud. Liikmesriik ja komisjon teevad vastavate mehhanismide raames ette nähtud menetluste läbiviimisel igakülgselt koostööd, mis võib vajaduse korral tähendada ka komisjoni osalemist vastavates menetlustes.

Artikkel 14

Konfidentsiaalsus

Kui liikmesriigid teatavad artiklite 8 ja 11 alusel komisjonile läbirääkimistest ja nende tulemustest, võivad nad märkida, kas mis tahes esitatud teavet tuleb pidada käsitleda konfidentsiaalsena ning kas seda võib jagada teiste liikmesriikidega.

Artikkel 15

Komitee

1.        Komisjoni abistab rahvusvaheliste investeerimislepingute üleminekukorralduse nõuandekomitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.        Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel                                         Nõukogu nimel

president                                                                eesistuja

(1) * Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌. (2)           EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43. (3)          ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

Raportöör tervitab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 1 rakendamist, milles on esitatud ühise kaubanduspoliitika osana ELi ainupädevus välismaiste otseinvesteeringute valdkonnas, mis on kavandatud määruse reguleerimisalaks. Globaalsete kauba- ja kapitalitehingute maailmas ning liidu ühise kaubanduspoliitika loogilise tulemusena tuleks ka liikmesriikide investeerimispoliitikat koordineerida ja selle üle otsustada liidu tasandil. See tähendab, et praegune süsteem, mis sisaldab hulgaliselt kattuvaid ja vahel vastuolulisi liikmesriikide kahepoolseid investeerimislepinguid, tuleb mõistliku aja jooksul asendada uue kaasaegse ELi investeerimislepingute raamistikuga, mis oleks kooskõlas ELi horisontaalsete poliitiliste eesmärkidega.

Välismaiste otseinvesteeringute riskantsuse ja kaugeleulatuvuse tõttu tuleb määruse oluliseks ülesandeks pidada üleminekuperioodi vältel tugeva õiguskindluse tagamist. Seda arvesse võttes toetab raportöör igati komisjoni määruse eelnõu kooseksisteerimise lähenemisviisi. On tõepoolest väga oluline, et loasaamise protsessi kaudu jääksid liikmesriikide olemasolevad kahepoolsed investeerimislepingud kehtima ning et liikmesriikidel oleks selgetel tingimustel lubatud olemasolevate kahepoolsete investeerimislepingute osas uuesti läbirääkimisi pidada, lõpetada pooleliolevad lepingud ning alustada läbirääkimisi uute sõlmimiseks. Kooseksisteerimise aja vältel on samuti väga oluline, et liikmesriikide olemasolevate või uute kahepoolsete investeerimislepingute lubamine ei takistaks kogu ELi hõlmava investeerimispoliitika tekkimist ega ELi rahvusvahelisi investeerimislepinguid teatavate kolmandate riikidega ning üldiselt. Seetõttu tuleks määruses sätestada, et komisjonil on õigus loa andmisest keelduda, nõuda liikmesriikidelt kahepoolse investeerimislepingu osas uute läbirääkimiste pidamist või lepingu lõpetamist ja et uuesti läbiräägitud kahepoolsete investeerimislepingute jaoks on vajalik komisjoni heakskiit.

Võttes arvesse liikmesriikide olemasolevate kahepoolsete investeerimislepingute kehtivusaega rahvusvahelise avaliku õiguse raames, jääb õiguskindlus kuni investeeringute kaitse korra ülemineku lõpuni siiski suhteliseks mõisteks. Raportööri eesmärgiks on selgitada õiguskindlust üleminekuks vajaliku aja tingimuste raames kahe muudatusettepanekute komplekti kaudu:

1) Ülemineku ajakava kehtestamine

Parlament peaks kindlalt nõudma, et määruses sätestatakse ülemineku ajakava. Ajakava puudumise korral võimaldataks määrus paralleelsete, võimalik et vastuoluliste investeerimiskordade tekkimist, mis suurendaks õiguslikku ebakindlust. Kuigi piisavalt pikk üleminekuaeg on kindlasti vajalik, peaks tähtajatu duaalsus ELi investeerimispoliitikas olema parlamendile vastuvõetamatu, arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõikes 1 on selgelt sätestatud, et investeerimispoliitika kuulub liidu pädevusse. Selles mõttes võidakse aluslepingu mitterakendamise pikendatud periood ka vaidlustada, mis suurendab veelgi õiguslikku ebakindlust.

Määruse eelnõu artiklites 5 ja 12 esitatud läbivaatamissätted – mille kohaselt hindab komisjon hiljemalt viis aastat pärast määruse jõustumist vajadust jätta liikmesriikidele jätkuvalt võimalus kahepoolsete investeerimislepingute osas uuesti läbirääkimisi pidada või uusi alustada – on mitterahuldavad. Parlament peaks selgitama, et ta peab kahepoolsete investeerimislepingute kooseksisteerimist ELi rahvusvaheliste investeerimislepingute tekkimisega erandiks, mis on ajutiselt õigustatud ainult jätkuva õiguskindluse tagamise tõttu.

2) Loa andmata jätmise tingimuste selgitamine

Määruse eelnõus soovitatakse eristada kahepoolsetele investeerimislepingutele loa andmata jätmise põhjuste kolme kategooriat.

Eelkõige mõistete „vastuolus liidu õigusega” (punkt a) ja „kattub osaliselt või täielikult kehtiva liidu lepinguga, mis on sõlmitud asjaomase kolmanda riigiga, ja seda konkreetset kattumist liidu lepingus ei käsitleta” (punkt b) eristamine lisab mittevajalikku ebakindlust. Määruse eelnõus soovitatakse, et tulevases ELi lepingus kolmanda riigiga ei käsitletaks kattumist ega lubataks paralleelkordasid, mida ei tohiks põhimõtteliselt aktsepteerida. Lisaks on eristamine üleliigne, kuna kehtivad ELi lepingud kolmandate riikidega on osa liidu õigusest, ning mistahes artikli 2 kohaselt teatatud kahepoolsele investeerimislepingule antakse artikli 3 alusel automaatselt luba ning seega ei ole see pädevuste jaotusega vastuolus.

Raportöör soovitab need kaks kategooriat liita, viidates selgelt vastuoludele ELi õigusega.

Teisest küljest ei ole määruse eelnõus kahepoolsetele investeerimislepingutele loa andmata jätmise tingimuste kolmanda kategooria (punkt c) kohaselt selge, mis võib kujutada „endast takistust investeeringuid käsitleva liidu poliitika […] arengus ja kohaldamisel”. Kuna tegemist on viitega väljatöötamisel olevale poliitikale, suurendab see samuti ebakindlust.

Raportöör soovitab viidata kolmandate riikidega investeerimisläbirääkimiste pidamise volituste üleminekule komisjonile ning Lissaboni lepingu põhilistele sidususe põhimõtetele vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikele 5 ja artikli 6 lõikele 1 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu I osa II jaotisele.

Seoses ELi uue investeerimispoliitika arendamisega soovitab raportöör lisaks lisada olemasolevate kahepoolsete investeerimislepingute üle uuesti läbirääkimiste pidamise ja uute kahepoolsete investeerimislepingute üle läbirääkimiste korral liikmesriikidele kohustuse kehtestada vaidluste lahendamise kord, millega tagatakse, et komisjonil lubatakse menetluses osaleda vähemalt kui amicus curiae ja et konfidentsiaalsuse nõudeid muudetakse nii, et komisjonil lubataks selles staatuses sekkuda. Seda tuleks pidada ELi uue investeerimispoliitika ja sellele ülemineku asendamatuks osas.

Tuginedes Põhja-Ameerika vabakaubanduse kokkuleppe (NAFTA) raames sisse viidud tavadele, on üldiselt tunnustatud, et läbipaistvuse puudumine enamikus olemasolevates liikmesriikide kahepoolsetes investeerimislepingutes kehtestatud vaidluste lahendamise korras on iseenesest liidu õigusega vastuolus. Seega peavad liikmesriigid seda asjaolu uute kahepoolsete investeerimislepingute üle peetavates läbirääkimistes arvesse võtma. Seda silmas pidades soovitab raportöör lisada viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 a (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (2 a) Komisjoni 7. juuli 2010. aasta teatises „Euroopa kõikehõlmava rahvusvahelise investeerimispoliitika poole”(KOM(2010)0343) „arutatakse, kuidas edendada Euroopa Liidu rahvusvahelist investeerimispoliitikat, mis suurendaks ELi konkurentsivõimet ning võimaldaks saavutada jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärke”. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (3) Lissaboni lepingu jõustumise ajal oli liidu liikmesriikidel märkimisväärsel hulgal kolmandate riikidega sõlmitud investeeringuid käsitlevaid kahepoolseid lepinguid. Alusleping ei sisalda selgesõnalisi üleminekusätteid selliste lepingute kohta, mis nüüd kuuluvad liidu ainupädevusse. Lisaks võivad mõned neist lepingutest sisaldada sätteid, mis kahjustavad aluslepingu kolmanda osa IV jaotise 4. peatükis sätestatud ühiseid eeskirju kapitali liikumise kohta. (3) Lissaboni lepingu jõustumise ajal oli liidu liikmesriikidel märkimisväärsel hulgal kolmandate riikidega sõlmitud välismaiseid otseinvesteeringuid käsitlevaid kahepoolseid lepinguid. Alusleping ei sisalda selgesõnalisi üleminekusätteid selliste lepingute kohta, mis nüüd kuuluvad liidu ainupädevusse. Lisaks võivad mõned neist lepingutest sisaldada sätteid, mis kahjustavad aluslepingu kolmanda osa IV jaotise 4. peatükis sätestatud ühiseid eeskirju kapitali liikumise kohta. Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (4) Kuigi kahepoolsed lepingud jäävad rahvusvahelise avaliku õiguse alusel liikmesriikidele siduvaks ning need asendatakse järk-järgult liidu tulevaste samasisuliste lepingutega, nõuavad nende jätkuva kehtivuse tingimused ja suhe investeeringuid käsitleva liidu poliitikaga, sealhulgas eelkõige ühise kaubanduspoliitikaga, asjakohast juhtimist. See suhe areneb edasi sedamööda, kuidas liit oma pädevust teostab. (4) Kuigi kahepoolsed lepingud jäävad rahvusvahelise avaliku õiguse alusel liikmesriikidele siduvaks ning need asendatakse järk-järgult liidu tulevaste samasisuliste lepingutega, nõuavad nende jätkuva kehtivuse tingimused ja suhe välismaiseid otseinvesteeringuid käsitleva liidu poliitikaga, sealhulgas eelkõige ühise kaubanduspoliitikaga, asjakohast juhtimist. See suhe areneb edasi sedamööda, kuidas liit oma pädevust teostab. Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (5) ELi investorite ja nende kolmandates riikides tehtud investeeringute ning ka välisinvestoreid ja -investeeringuid vastu võtvate liikmesriikide huvides peaksid kahepoolsed lepingud, milles määratakse kindlaks ja garanteeritakse investeerimistingimused, jõusse jääma. (5) ELi investorite ja nende kolmandates riikides tehtud investeeringute ning ka välisinvestoreid ja -investeeringuid vastu võtvate liikmesriikide huvides jäävad rahvusvahelise avaliku õiguse alusel siduvaks kahepoolsed lepingud, milles määratakse kindlaks ja garanteeritakse välismaiste otseinvesteeringute tingimused, ilma et see piiraks komisjoni õigust järk-järgult asendada olemasolevad välismaiseid otseinvesteeringuid käsitlevad lepingud uute lepingutega, milles pakutakse liikmesriikidele samaväärseid või paremaid tingimusi. Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (6) Käesolevas määruses sätestatakse tingimused, mille alusel liikmesriikidel tuleks lubada investeeringuid käsitlevad rahvusvahelisi lepinguid jõus hoida või jõustada. (6) Käesolevas määruses sätestatakse tingimused, mille alusel liikmesriikidel tuleks lubada välismaiseid otseinvesteeringuid käsitlevaid rahvusvahelisi lepinguid jõus hoida või jõustada. Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (7) Käesolevas määruses sätestatakse tingimused, mille alusel liikmesriikidele antakse volitus rahvusvahelisi investeeringuid käsitlevaid lepinguid muuta või sõlmida. (7) Käesolevas määruses sätestatakse tingimused, mille alusel liikmesriikidele antakse volitus välismaiseid otseinvesteeringuid käsitlevaid rahvusvahelisi lepinguid muuta või sõlmida. Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (8) Kuna luba säilitada, muuta või sõlmida käosoleva määrusega hõlmatud lepinguid antakse valdkonnas, mis kuulub liidu ainupädevusse, tuleb seda pidada erakorraliseks meetmeks. Selline luba ei piira aluslepingu artikli 258 kohaldamist juhtudel, mil liikmesriik ei täida aluslepingutest tulenevaid kohustusi, välja arvatud juhtudel, mil täitmata jätmine on seotud vastuoludega pädevuste jagunemises liidu ja tema liikmesriikide vahel. (8) Kuna luba säilitada, muuta või sõlmida käosoleva määrusega hõlmatud välismaiseid otseinvesteeringuid käsitlevaid lepinguid antakse valdkonnas, mis kuulub liidu ainupädevusse, tuleb seda pidada erakorraliseks meetmeks. Selline luba ei piira aluslepingu artikli 258 kohaldamist juhtudel, mil liikmesriik ei täida aluslepingutest tulenevaid kohustusi, välja arvatud juhtudel, mil täitmata jätmine on seotud vastuoludega pädevuste jagunemises liidu ja tema liikmesriikide vahel. Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 a (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (9 a) Liikmesriigid peaksid tagama, et investeeringuid käsitlevad kahepoolsed lepingud on täielikult kooskõlas liidu poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega. Selgitus Komisjoni ettepaneku seletuskiri on väga selgesõnaline. Arvestades, et välismaised otseinvesteeringud on ELi ainupädevuses, tuleb käesoleva ettepanekuga kehtestatavat korda pidada erakorraliseks üleminekumeetmeks. Liikmesriikidel on õigus astuda uuesti läbirääkimistesse teatavaks tehtud investeeringuid käsitlevate kahepoolsete lepingute üle, kui nad täidavad määruse eelnõus sätestatud kohustusi. Liikmesriigid peaksid tagama, et arengumaadega sõlmitud investeeringuid käsitlevad kahepoolsed lepingud on täielikult kooskõlas ELi poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega. Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (10) Komisjonil peaks olema võimalus tühistada luba, kui leping on vastuolus liidu õigusega, välja arvatud vastuolud, mis tulenevad pädevuse jagunemisest liidu ja tema liikmesriikide vahel. Loa võib tühistada ka juhul, kui liidu kehtiv leping kolmanda riigiga sisaldab liikmesriigi lepinguga sarnaseid investeeringuid käsitlevaid sätteid. Loa võib tühistada tagamaks, et liikmesriikide lepingud ei kahjusta investeeringuid käsitleva liidu poliitika, sealhulgas eelkõige ühtse kaubanduspoliitika ühepoolsete meetmete arengut ja kohaldamist. Ka on võimalik luba tühistada juhul, kui nõukogu ei võta ühe aasta jooksul pärast seda, kui komisjon on teinud aluslepingu artikli 218 lõike 3 kohase soovituse, vastu otsust investeeringuid käsitlevate läbirääkimiste alustamiseks loa andmise kohta. (10) Komisjonil peaks olema võimalus tühistada luba, kui välismaiseid otseinvesteeringuid käsitlev leping on vastuolus liidu õigusega, sealhulgas inimõiguste kaitse ning sotsiaal- ja keskkonnaalaste õigusaktidega, välja arvatud juhul, kui vastuolud tulenevad pädevuse jagunemisest liidu ja tema liikmesriikide vahel. Luba tuleks tühistada ainult pärast komisjoni nõudmist, et liikmesriik astuks uuesti läbirääkimistesse välismaiseid otseinvesteeringuid käsitleva lepingu üle, mida ta ei ole täitnud. Luba peaks olema võimalik tühistada ka juhul, kui liidu välismaiseid otseinvesteeringuid käsitlev kehtiv leping kolmanda riigiga sisaldab sätteid, mille sisu on võrdväärne liikmesriigi välismaiseid otseinvesteeringuid käsitleva kehtiva lepinguga. Loa võib tühistada tagamaks, et liikmesriikide lepingud ei kahjusta investeeringuid käsitleva liidu poliitika, sealhulgas eelkõige ühtse kaubanduspoliitika ühepoolsete meetmete arengut ja kohaldamist. Ka on võimalik luba tühistada juhul, kui nõukogu ei võta ühe aasta jooksul pärast seda, kui komisjon on teinud aluslepingu artikli 218 lõike 3 kohase soovituse, vastu otsust investeeringuid käsitlevate läbirääkimiste alustamiseks loa andmise kohta. Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (11) Eeskätt võimaldab käesolevast määrusest tulenev lepingute sõlmimise ja muutmise luba liikmesriikidel lahendada käesolevas määruses käsitletud vastuolusid oma rahvusvaheliste investeeringuid käsitlevate lepingute ja liidu õiguse vahel, välja arvatud juhul, kui vastuolud tulenevad pädevuse jagunemisest liidu ja tema liikmesriikide vahel. (11) Eeskätt võimaldab käesolevast määrusest tulenev välismaiseid otseinvesteeringuid käsitlevate lepingute sõlmimise ja muutmise luba liikmesriikidel lahendada käesolevas määruses käsitletud vastuolusid oma välismaiseid otseinvesteeringuid käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja liidu õiguse vahel, välja arvatud juhul, kui vastuolud tulenevad pädevuse jagunemisest liidu ja tema liikmesriikide vahel. Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (12) Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse II ja III peatüki kohaldamise kohta. Aruandes tuleks muu hulgas üle vaadata nende peatükkide kohaldamise jätkamine. Kui aruandes soovitatakse lõpetada nende peatükkide sätete kohaldamise või neid sätteid muuta, tuleb koos aruandega esitada õigusakti eelnõu. Kui liikmesriikide sõlmitud kahepoolseid lepinguid kolmandate riikidega ei asendata investeeringuid käsitlevate liidu lepingutega või ei lõpetata muul viisil, jäävad need rahvusvahelise õiguse kohaselt osapooltele siduvaks. (12) Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse II ja III peatüki kohaldamise kohta. Aruandes tuleks muu hulgas üle vaadata nende peatükkide kohaldamise jätkamine. Kui aruandes soovitatakse lõpetada nende peatükkide sätete kohaldamise või neid sätteid muuta, tuleb koos aruandega esitada õigusakti eelnõu. Kui liikmesriikide sõlmitud välismaiseid otseinvesteeringuid käsitlevaid kahepoolseid lepinguid kolmandate riikidega ei asendata välismaiseid otseinvesteeringuid käsitlevate liidu lepingutega või ei lõpetata muul viisil, jäävad need rahvusvahelise õiguse kohaselt osapooltele siduvaks. Tuleks koostada esialgne ajakava, mis näitaks, millal üleminek liikmesriikide olemasolevatelt kahepoolsetelt investeerimislepingutelt liidu rahvusvahelistele investeerimislepingutele võiks lõpule jõuda. Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (13) Käesoleva määruse alusel lubatud lepingud ja luba alustada läbirääkimisi olemasoleva lepingu muutmiseks või uue kahepoolse lepingu sõlmimiseks kolmanda riigiga ei tohi mitte mingil juhul takistada investeeringuid käsitleva liidu poliitika ja eelkõige ühise kaubanduspoliitika rakendamist. (13) Käesoleva määruse alusel lubatud välismaiseid otseinvesteeringuid käsitlevad lepingud ja luba alustada läbirääkimisi olemasoleva lepingu muutmiseks või uue kahepoolse lepingu sõlmimiseks kolmanda riigiga ei tohi mitte mingil juhul takistada välismaiseid otseinvesteeringuid käsitleva liidu poliitika ja eelkõige ühise kaubanduspoliitika rakendamist. Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (15) Liikmesriikide omavahelised investeeringuid käsitlevad lepingud ei peaks kuuluma käesoleva määruse reguleerimisalasse. (15) Liikmesriikide omavahelised investeeringuid käsitlevad lepingud ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse. Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Käesoleva määrusega kehtestatakse tingimused ja kord, mille kohaselt liikmesriikidel lubatakse jõus hoida, muuta või sõlmida kolmandate riikidega investeeringuid käsitlevaid kahepoolseid lepinguid. Käesoleva määrusega kehtestatakse tingimused ja kord, mille kohaselt liikmesriikidel lubatakse jõus hoida, muuta või sõlmida kolmandate riikidega välismaiseid otseinvesteeringuid käsitlevaid kahepoolseid lepinguid. Välismaised otseinvesteeringud on kõik välisinvesteeringud, millega sõlmitakse kestvad ja otsesed sidemed ettevõtjaga, kellele antakse majandustegevuseks kapitali. Kui välismaised otseinvesteeringud on osaluse vormis, võimaldavad need kestvad ja otsesed sidemed aktsionäril tõhusalt osaleda äriühingu juhtimises või selle kontrollimisel. Välismaiste otseinvesteeringute hulka ei kuulu välisinvesteeringud, mille kaudu ei soovita mõjutada äriühingu juhtimist või selle kontrollimist. Selliseid investeeringuid, mis on sageli lühiajalised ning vahel spekulatiivsema iseloomuga, nimetatakse tavaliselt portfelliinvesteeringuteks. Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Kolmekümne päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest teatavad liikmesriigid komisjonile kõikidest investeeringuid käsitlevatest kahepoolsetest lepingutest, mille nad on sõlminud kolmandate riikidega enne käesoleva määruse jõustumist ja mida nad tahavad käesoleva peatüki alusel kas jõus hoida või jõustuda lasta. Sellistele teadetele lisatakse ka nende kahepoolsete lepingute koopiad. Kolmekümne päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest teatavad liikmesriigid komisjonile kõikidest välismaiseid otseinvesteeringuid käsitlevatest kahepoolsetest lepingutest, mille nad on sõlminud kolmandate riikidega enne käesoleva määruse jõustumist ja mis kas jäävad käesoleva peatüki alusel jõusse või millel lastakse jõustuda. Sellistele teadetele lisatakse ka nende kahepoolsete lepingute koopiad. Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Olenemata liidu pädevusest investeeringute valdkonnas ja ilma, et see piiraks liikmesriikide muid liidu õigusest tulenevaid kohustusi, on liikmesriikidel aluslepingu artikli 2 lõike 1 kohaselt lubatud jõus hoida investeeringuid käsitlevaid kahepoolseid lepinguid, millest on käesoleva määruse artikli 2 kohaselt teatatud. Olenemata liidu pädevusest välismaiste otseinvesteeringute valdkonnas ja ilma, et see piiraks liikmesriikide muid liidu õigusest tulenevaid kohustusi, on liikmesriikidel aluslepingu artikli 2 lõike 1 kohaselt lubatud jõus hoida välismaiseid otseinvesteeringuid käsitlevaid kahepoolseid lepinguid, millest on käesoleva määruse artikli 2 kohaselt teatatud. Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek c) kujutavad endast takistust investeeringuid käsitleva liidu poliitika, sealhulgas eelkõige ühise kaubanduspoliitika arengus ja kohaldamisel. c) kujutavad endast takistust välismaiseid otseinvesteeringuid käsitleva liidu poliitika, sealhulgas eelkõige ühise kaubanduspoliitika arengus ja kohaldamisel; Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c a (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   c a) on kooskõlas liidu poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega. Selgitus Komisjoni ettepaneku seletuskiri on väga selgesõnaline. Arvestades, et välismaised otseinvesteeringud on ELi ainupädevuses, tuleb käesoleva ettepanekuga kehtestatavat korda pidada erakorraliseks üleminekumeetmeks. Liikmesriikidel on õigus astuda uuesti läbirääkimistesse teatavaks tehtud investeeringuid käsitlevate kahepoolsete lepingute üle, kui nad täidavad määruse eelnõus sätestatud kohustusi. Liikmesriigid peaksid tagama, et arengumaadega sõlmitud investeeringuid käsitlevad kahepoolsed lepingud on täielikult kooskõlas ELi poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega. Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 a (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Lõikes 1 nimetatud läbivaatamise tulemuste põhjal teatab komisjon liikmesriigile põhjustest, mille alusel võidakse artiklis 3 sätestatud luba tühistada. Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 4 a (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   4 a. Lõikes 1 osutatud läbivaatamise tulemuste põhjal esitab komisjon teatise, milles määratletakse parimad tavad. Komisjon esitab samuti kahepoolse investeerimislepingu mudeli, mida liikmesriigid võivad tervikuna või osaliselt kasutada, et hõlbustada läbirääkimisi niisuguste lepingute üle. Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c a (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   c a) leping ei ole kooskõlas liidu poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega või Selgitus Komisjoni ettepaneku seletuskiri on väga selgesõnaline. Arvestades, et välismaised otseinvesteeringud on ELi ainupädevuses, tuleb käesoleva ettepanekuga kehtestatavat korda pidada erakorraliseks üleminekumeetmeks. Liikmesriikidel on õigus astuda uuesti läbirääkimistesse teatavaks tehtud investeeringuid käsitlevate kahepoolsete lepingute üle, kui nad täidavad määruse eelnõus sätestatud kohustusi. Liikmesriigid peaksid tagama, et arengumaadega sõlmitud investeeringuid käsitlevad kahepoolsed lepingud on täielikult kooskõlas ELi poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega. Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Kui lõikes 2 osutatud konsultatsioonidel ei suudeta küsimust lahendada, tühistab komisjon asjaomasele lepingule antud loa. Komisjon teeb loa tühistamise otsuse artikli 15 lõikes 2 sätestatud korras. Otsus sisaldab nõuet, et liikmesriik võtab asjakohased meetmed ning lõpetab vajaduse korral vastava lepingu. 3. Kui lõikes 2 osutatud konsultatsioonidel ei suudeta küsimust lahendada, tühistab komisjon asjaomasele lepingule antud loa. Luba ei tühistata enne, kui on möödunud vähemalt üks aasta lõikes 2 nimetatud põhjendatud arvamuse üleandmise kuupäevast. Komisjon teeb loa tühistamise otsuse artikli 15 lõikes 2 sätestatud korras. Otsus sisaldab nõuet, et liikmesriik võtab asjakohased meetmed ning lõpetab vajaduse korral vastava lepingu. Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Kui artiklites 8–12 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti, on liikmesriigil luba astuda kolmanda riigiga läbirääkimistesse, et muuta olemasolevat investeeringuid käsitlevat lepingut või sõlmida uus. Kui artiklites 8 kuni 12 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti, on liikmesriigil luba astuda kolmanda riigiga läbirääkimistesse, et muuta olemasolevat välismaiseid otsinvesteeringuid käsitlevat lepingut või sõlmida uus. Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Kui liikmesriik kavatseb alustada läbirääkimisi, et muuta olemasolevat kolmanda riigiga sõlmitud investeeringuid käsitlevat lepingut või sõlmida uus, teatab ta oma kavatsusest kirjalikult komisjonile. 1. Kui liikmesriik kavatseb alustada läbirääkimisi, et muuta olemasolevat kolmanda riigiga sõlmitud välismaiseid otseinvesteeringuid käsitlevat lepingut või sõlmida uus, teatab ta oma kavatsusest kirjalikult komisjonile. Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 4 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 4. Lõikes 1 osutatud teade edastatakse vähemalt viis kalendrikuud enne seda, kui algavad ametlikud läbirääkimised asjaomase kolmanda riigiga. 4. Lõikes 1 osutatud teade edastatakse vähemalt kaks kalendrikuud enne seda, kui algavad ametlikud läbirääkimised asjaomase kolmanda riigiga. Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – punkt c Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek c) kujutaks endast takistust investeeringuid käsitleva liidu poliitika, sealhulgas eelkõige ühise kaubanduspoliitika arengus ja kohaldamisel. välja jäetud Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – punkt c a (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   c a) ei oleks kooskõlas liidu poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega. Selgitus Komisjoni ettepaneku seletuskiri on väga selgesõnaline. Arvestades, et välismaised otseinvesteeringud on ELi ainupädevuses, tuleb käesoleva ettepanekuga kehtestatavat korda pidada erakorraliseks üleminekumeetmeks. Liikmesriikidel on õigus astuda uuesti läbirääkimistesse teatavaks tehtud investeeringuid käsitlevate kahepoolsete lepingute üle, kui nad täidavad määruse eelnõus sätestatud kohustusi. Liikmesriigid peaksid tagama, et arengumaadega sõlmitud investeeringuid käsitlevad kahepoolsed lepingud on täielikult kooskõlas ELi poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega. Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Otsus lõikes 1 osutatud loa kohta tehakse artikli 15 lõikes 2 osutatud korra kohaselt. Komisjon teeb otsuse 90 päeva jooksul artiklis 8 osutatud teate saamisest arvates. Kui otsuse tegemiseks on vaja lisateavet, arvestatakse 90päevast tähtaega lisateabe laekumise kuupäevast alates. 3. Otsus lõikes 1 osutatud loa kohta tehakse artikli 15 lõikes 2 osutatud korra kohaselt. Komisjon teeb otsuse 35 päeva jooksul artiklis 8 osutatud teate saamisest arvates. Kui otsuse tegemiseks on vaja lisateavet, arvestatakse 35päevast tähtaega lisateabe laekumise kuupäevast alates. Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Komisjoni hoitakse läbirääkimiste eri etappide jooksul kursis läbirääkimiste edenemise ja tulemustega ning komisjon võib avaldada soovi osaleda liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelistel investeeringuid käsitlevatel läbirääkimistel. Komisjoni hoitakse läbirääkimiste eri etappide jooksul kursis läbirääkimiste edenemise ja tulemustega ning komisjon võib avaldada soovi osaleda liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelistel välismaiseid otseinvesteeringuid käsitlevatel läbirääkimistel. Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 3 – punkt c Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek c) ei kujutaks endast takistust investeeringuid käsitleva liidu poliitika, sealhulgas eelkõige ühise kaubanduspoliitika arengus ja kohaldamisel. välja jäetud Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Kõikide lepingute puhul, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse, teatab asjaomane liikmesriik komisjonile ülemäärase viivituseta kõikidest talle tehtud avaldustest selle kohta, et konkreetne meede on lepinguga vastuolus. Samuti teatab liikmesriik komisjonile viivitamata kõikidest kõnealuse lepingu alusel esitatud vaidluste lahendamise taotlustest, niipea kui liikmesriik sellistest taotlustest teada saab. Liikmesriik ja komisjon teevad igakülgset koostööd ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada tulemuslik kaitse, mille hulka võib vajaduse korral kuuluda ka komisjoni osalemine menetluses. 2. Kõikide lepingute puhul, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse, teatab asjaomane liikmesriik komisjonile ülemäärase viivituseta kõikidest talle tehtud avaldustest selle kohta, et konkreetne meede on lepinguga vastuolus. Samuti teatab liikmesriik komisjonile viivitamata kõikidest kõnealuse lepingu alusel esitatud vaidluste lahendamise taotlustest, niipea kui liikmesriik sellistest taotlustest teada saab. Liikmesriik ja komisjon teevad igakülgset koostööd ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada tulemuslik kaitse. Komisjon osaleb menetluses. Selgitus Välismaised otseinvesteeringud on ELi ainupädevuses. Seega on vaja, et välismaiste otseinvesteeringute küsimuses osaleks komisjon lisaks ELi vastu algatatud menetlustele ka üksikute liikmesriikide vastu algatatud menetlustes. Sama kord kehtib vaidluste lahendamisel Maailma Kaubandusorganisatsioonis, kus EL samuti osaleb juhtumites, mis kuuluvad tema pädevusse, kuid on algatatud teatava liikmesriigi vastu.

MENETLUS