Menetlus : 2010/0257(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0163/2011

Esitatud tekstid :

A7-0163/2011

Arutelud :

PV 17/11/2011 - 3
CRE 17/11/2011 - 3

Hääletused :

PV 17/11/2011 - 6.2
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0508

RAPORT     ***I
PDF 592kDOC 908k
30. mai 2011
PE 458.768v03-00 A7-0163/2011

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist toetav programm

(KOM(2010)0494 – C7-0292/2010 – 2010/0257(COD))

Transpordi- ja turismikomisjon

Raportöör: Georgios Koumoutsakos

Arvamuse koostaja (*):

Maria do Céu Patrão Neves, kalanduskomisjon

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA
 KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS(*)
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 MENETLUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist toetav programm

(KOM(2010)0494 – C7-0292/2010 – 2010/0257(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0494);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, artiklit 74 ja artikli 77 lõiget 2, artikli 91 lõiget 1 ja artikli 100 lõiget 2, artikli 17 lõiget 3, artiklit 175, artiklit 188, artikli 192 lõiget 1, artikli 194 lõiget 2 ja artikli 195 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0292/2010);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3;

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. veebruari 2011. aasta arvamust(1);

–   võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 37;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ja kalanduskomisjoni, eelarvekomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A7-0163/2011),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2, artiklit 74 ja artikli 77 lõiget 2, artikli 91 lõiget 1 ja artikli 100 lõiget 2, artikli 173 lõiget 3, artiklit 175, artiklit 188, artikli 192 lõiget 1, artikli 194 lõiget 2 ja artikli 195 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2, artikli 91 lõiget 1 ja artikli 100 lõiget 2, artikli 173 lõiget 3, artiklit 175, artiklit 188, artikli 192 lõiget 1, artikli 194 lõiget 2 ja artikli 195 lõiget 2,

Selgitus

Kõnealuste artiklite alusel ei nähta ette ühtegi tegevust ning teatavate liikmesriikide loobumisvõimalused võivad programmi rakendamist raskendada.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Komisjoni 10. oktoobri 2007. aasta teatises KOM(2007) 575 Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika kohta on öeldud, et integreeritud merenduspoliitika peamine eesmärk on töötada ookeanide, merede, rannikualade ja merendussektorite arendamiseks välja integreeritud, ühtne ja sidus otsuste vastuvõtmise kord ning seda rakendada.

(1) Komisjoni 10. oktoobri 2007. aasta teatises KOM(2007) 575 Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika kohta on öeldud, et integreeritud merenduspoliitika peamine eesmärk on töötada ookeanide, merede, rannikualade, saarte, äärepoolseimate piirkondade ja merendussektorite arendamiseks välja integreeritud, koordineeritud, sidus, läbipaistev ja keskkonnahoidlik otsuste vastuvõtmise kord ning seda rakendada.

Selgitus

Esitatud tekst on kooskõlas artiklites 2 ja 3 osutatud eesmärkidega. Ei esitatud tekst ega komisjoni tekst ei ole täpsed tsitaadid.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a) Euroopa Parlament toetas oma 21. oktoobri 2010. aasta resolutsioonis „Integreeritud merenduspoliitika – edusammude hindamine ja uued ülesanded” kohta1 „komisjoni esitatud kavatsust kasutada 50 miljonit eurot integreeritud merenduspoliitika rahastamiseks järgmise kahe aasta jooksul, et arendada edasi varasemaid projekte poliitiliste meetmete, juhtimise, jätkusuutlikkuse ja järelevalve valdkonnas”.

 

____________

 

1 P7_TA(2010)0386.

Selgitus

Viidata tuleks mitte ainult nõukogu, vaid ka parlamendi kohustusele rahastada integreeritud merenduspoliitikat.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Selleks et EL saaks integreeritud merenduspoliitikat rakendada ja edasi arendada kooskõlas Euroopa Parlamendi 20. mai 2008. aasta resolutsiooniga Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika kohta ning järgida komisjoni 2007. aasta oktoobri sinises raamatus sätestatud üldeesmärke, mida toetati 2009. aasta oktoobri eduaruandes ja mis kiideti heaks üldasjade nõukogu 16. novembri 2009 järeldustes, on vaja Euroopa Liidu jätkuvat rahalist tuge.

(5) Selleks et EL saaks integreeritud merenduspoliitikat rakendada ja edasi arendada kooskõlas Euroopa Parlamendi 20. mai 2008. aasta resolutsiooniga Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika kohta ning järgida komisjoni 2007. aasta oktoobri sinises raamatus sätestatud üldeesmärke, mida toetati 2009. aasta oktoobri eduaruandes ja mis kiideti heaks üldasjade nõukogu 16. novembri 2009 järeldustes, on vaja jätkuvat Euroopa Liidu poolset rahastamist.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a) Alates 2014. aastast tuleks integreeritud merenduspoliitika eesmärkide edasiarendamiseks ning saavutamiseks kättesaadavaks teha piisavad vahendid, vähendamata seejuures teistele poliitikavaldkondadele eraldatavaid vahendeid, ning soodustada samal ajal Euroopa Liidu mereäärsete alade, kaasa arvatud saarte ja äärepoolseimate piirkondade säästvat arengut. Selleks peetakse vajalikuks lisada nimetatud poliitika uude finantsperspektiivi aastateks 2014–2021.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 b) Merendusasjade edasiarendamine integreeritud merenduspoliitika meetmetele ette nähtud rahalise toetuse kaudu avaldaks olulist mõju majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele.

Selgitus

Integreeritud merenduspoliitika tugevdamine toetusprogrammi abil aitaks kaasa kogu Euroopa Liidu harmoonilisele arengule ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamisele.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Euroopa Liidu poolne rahastamine tuleks ette näha selleks, et toetada nende meetmete uurimist, mille eesmärk on integreeritud merenduspoliitika strateegiliste eesmärkide edendamine, sh integreeritud merendusalane juhtimine kõigil tasanditel; Euroopa eri merebasseinide konkreetseid vajadusi arvestades välja töötatud integreeritud merestrateegia edasiarendamine ja rakendamine; merekeskkonda mõjutava inimtegevuse jätkusuutlikkuse piiride määratlemine vastavalt merestrateegia raamdirektiivile, mis moodustab integreeritud merenduspoliitika keskkonnaalase tugisamba, pöörates asjakohast tähelepanu nende koondmõjule ja kasutades ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi; sidusrühmade edasine kaasamine merenduse integreeritud juhtimise kavadesse; integreeritud poliitika väljatöötamiseks vajalike valdkonnaüleste vahendite edasiarendamine; integreeritud merenduspoliitika rahvusvahelise dimensiooni edendamine ning jätkusuutlik majanduskasv, tööhõive, innovatsioon ja konkurentsivõime.

(6) Euroopa Liidu poolne rahastamine tuleks ette näha selleks, et toetada nende meetmete uurimist, mille eesmärk on integreeritud merenduspoliitika strateegiliste eesmärkide edendamine, pöörates asjakohast tähelepanu nende koondmõjule ja kasutades ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi, jätkusuutlik majanduskasv, tööhõive, innovatsioon ja konkurentsivõime rannikualadel, saartel ja äärepoolseimates piirkondades, ning integreeritud merenduspoliitika rahvusvahelise mõõtme edendamine;

 

(6 a) Integreeritud merenduspoliitika strateegiliste eesmärkide hulka kuulub integreeritud merendusalane juhtimine kõigil tasanditel, Euroopa eri merebasseinide konkreetseid vajadusi arvestades välja töötatud integreeritud merestrateegia edasiarendamine ja rakendamine, integreeritud poliitika väljatöötamiseks ja sektoritevaheliseks lähenemisviisiks vajalike valdkonnaüleste vahendite edasiarendamine, mille eesmärk on parandada olemasolevate poliitikavaldkondade ja vahendite vahelist sünergiat ja koordineerimist merenduse valdkonnaga seotud andmete ja teadmuse jagamise abil, sidusrühmade tihedam kaasamine merenduse integreeritud juhtimise kavadesse, mere- ja rannikuressursside kaitse ja kestlik kasutus, merekeskkonda mõjutava inimtegevuse jätkusuutlikkuse piiride määratlemine ning mere- ja rannikukeskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse vastavalt merestrateegia raamdirektiivile ning vee raamdirektiivile, mis moodustavad integreeritud merenduspoliitika keskkonnasamba.

Selgitus

See muudatusettepanek on tingitud artikli 2 kohta esitatud parandusettepanekutest.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a) On oluline, et programm seostuks liidu teiste poliitikavaldkondadega, millel võib olla merenduse mõõde, eelkõige struktuurifondide, üleeuroopaliste transpordivõrkude, ühise kalanduspoliitika, turismi, keskkonna ja kliimamuutuse suhtes võetavate meetmete, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi ning energiapoliitikaga.

Selgitus

Integreeritud merenduspoliitika integreerivat lähenemisviisi tuleks kasutada ka selleks, et teha kindlaks koostoime võimalus teiste Euroopa Liidu poliitikavaldkondadega, millel võib olla merendusmõõde.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Programmi rakendamine kolmandates riikides peaks aitama saavutada abi saava riigi arengueesmärke ja kokku sobima ELi teiste koostöövahenditega, sh ELi asjaomase poliitika eesmärkide ja prioriteetidega.

(8) Programmi rakendamine kolmandates riikides peaks aitama saavutada abi saava riigi arengueesmärke ja kokku sobima ELi teiste koostöövahenditega, sh ELi asjaomase poliitika eesmärkide ja prioriteetidega, asjaomase õigustiku ja asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonidega.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Programm peaks täiendama olemasolevaid ja edaspidiseid rahastamisvahendeid, mille liikmesriigid on ookeanide, merede ja rannikualade säästva kasutamise edendamiseks teinud kättesaadavaks riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

(9) Programm peaks täiendama olemasolevaid ja edaspidiseid rahastamisvahendeid, mille liit ja liikmesriigid on ookeanide, merede ja rannikualade säästva kasutamise edendamiseks, liikmesriikide ning rannikualade, saarte ja äärepoolseimate piirkondade koostöö tõhustamiseks teinud kättesaadavaks riiklikul ja piirkondlikul tasandil, võttes arvesse riiklike ja kohalike projektide esmatähtsust ja edusamme.

Selgitus

Lisaks rahastamisele on Euroopa Liidu liikmesriikide ja nende rannikualade vahelise koostöö ja dialoogi edendamine ja tõhustamine integreeritud merenduspoliitika edu jaoks keskse tähtsusega eesmärk.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a) Programmi rakendamisel tuleks hoolt kanda selle eest, et struktuure asjatult ei dubleeritaks, vaid kasutataks hoopis olemasolevaid valdkondlikke algatusi.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a) Lisaks tuleks teha ettepanek selle pikendamiseks pärast 2013. aastat, lisades asjakohase rahastamispaketi ettepaneku.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Programmi rakendamiseks koostatud iga-aastased tööprogrammid tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.

(13) Et arvestada olukorra ettenägematute muutustega ning näha rakendamiseks ette üksikasjalik, kuid paindlik raamistik, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290. Eelkõige võivad delegeeritud õigusaktid olla vajalikud rakenduslike eesmärkide ajakohastamiseks ning käesoleva määruse alusel koostatud tööprogrammide vastuvõtmiseks. Eriti oluline on, et komisjon viiks ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

Selgitus

Vt artikli 3 lõike 4 punkti c (uus) ja artikli 7 selgitusi.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega kehtestatakse integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist ja rakendamist toetavate meetmete edendamiseks kavandatud programm (edaspidi „programm”).

Käesoleva määrusega kehtestatakse integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist ja rakendamist toetavate meetmete edendamiseks kavandatud programm (edaspidi „programm”), mille esmane eesmärk on maksimeerida ELi rannikualade, saarte ja äärepoolseimate piirkondade jätkusuutlikku arengut, majanduskasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvust merendusega seotud sidusa ja koordineeritud poliitika ja asjakohase rahvusvahelise koostöö abil. Programmiga toetatakse merede ja ookeanide jätkusuutlikku kasutust ning teaduslike teadmiste laiendamist.

Selgitus

Esmane eesmärk peaks olema selgelt esitatud ning vastama 2020. aasta strateegiale.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Rakendamise põhimõtted

 

1. Komisjon rakendab programmi finantsmääruse kohaselt. Programmist antakse finantsabi ainult juhul, kui muu Euroopa Liidu rahastamine puudub.

 

2. Programmi raames toetatavad meetmed vastavad liidu 2020. ja 2050. aastaks kavandatud sihteesmärkidele ja poliitikale. Programmi kaudu saavad abi kõik liikmesriigid, merendussektorid ning rannikualad, saared ja äärepoolseimad piirkonnad ning selle raames luuakse tõelist Euroopa lisandväärtust. Eri merebasseinidega seotud meetmete rahastamise osas tuleb säilitada asjakohane piirkondlik tasakaal. Programmi eesmärk on luua sünergiat mitmesuguste poliitikavaldkondade vahel nende parema koordineerimise abil.

 

3. Komisjon püüab vajaduse korral tagada piirkondlike ja kohalike asutuste, majandus- ja sotsiaalpartnerite ning valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide aktiivse ja tulemusliku kaasamise.

 

4. Programmi rakendamisel kohaldatakse head valitsemistava ja otsustusprotsessi läbipaistvust ning käesoleva programmiga püütakse kaasa aidata kõigi seonduvate sektorite poliitika läbipaistvusele ja heale valitsemistavale liidu, riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

Selgitus

Lause viiakse üle artiklist 7.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Üldeesmärgid

Üldeesmärgid

Käesoleva programmi üldeesmärgid on:

Käesoleva programmi üldeesmärgid on:

a) toetada integreeritud ranniku- ja mere- ning merebasseinistrateegia edasiarendamist ja rakendamist;

a) toetada ranniku- ja merestrateegia integreeritud juhtimise edasiarendamist ja rakendamist;

 

a a) toetada merebasseinistrateegia edasiarendamist ja rakendamist;

b) panustada valdkonnaüleste vahendite edasiarendamisse või rannikualadega seotud valdkondlikku poliitikasse;

b) panustada valdkonnaüleste vahendite edasiarendamisse, eelkõige mereala ruumilisse planeerimisse, mereseire ja merendusalaste teadmiste integreerimisse, et arendada sünergiat ning toetada mere või rannikualadega seotud poliitikaharusid, eelkõige majandusarengu, tööhõive, keskkonnakaitse, teadustegevuse, meresõiduohutuse, energeetika ja merekeskkonna rohelise tehnoloogia väljatöötamise valdkonnas;

c) toetada ühist poliitikakujundamist ning edendada mere- ja rannikuressursside säästvat kasutamist ja jätkusuutlikku majanduskasvu, innovatsiooni ja tööhõivet merendussektoris ja rannikualadel kooskõlas valdkondliku poliitika prioriteetide ja meetmetega;

c) edendada merekeskkonna, eelkõige selle bioloogilise mitmekesisuse kaitset ning mere- ja rannikuressursside säästvat kasutamist ning jätkata merekeskkonda mõjutava inimtegevuse jätkusuutlikkuse piiride määratlemist, eelkõige merestrateegia raamdirektiivi ja vee raamdirektiivi raames;

d) jätkata merekeskkonda mõjutava inimtegevuse jätkusuutlikkuse piiride määratlemist merestrateegia raamdirektiivi raames;

 

 

d a) toetada nn sinist jätkusuutlikku majanduskasvu, tööhõivet, innovatsiooni ja uusi tehnoloogiaid merendussektoris ning ELi rannikualadel, saartel ja äärepoolseimates piirkondades;

e) parandada ja tõhustada integreeritud merenduspoliitika eesmärkidega seotud välist koostööd ja koordineerimist.

e) parandada ja tõhustada integreeritud merenduspoliitika eesmärkidega seotud välist koostööd ja koordineerimist, arendades selle teema arutelu rahvusvahelistes foorumites. Seoses sellega on tingimata vaja ratifitseerida ja rakendada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon (UNCLOS) ja muud asjaomased rahvusvahelised õigusaktid;

 

 

 

e b) suurendada merenduse kui valdkonna nähtavust Euroopas.

Selgitus

Üldeesmärkide struktuur peaks võimaldama iga üldeesmärgi juurde kuuluvaid rakenduseesmärke. Lisada tuleks liidu poliitika toetamine merendusõiguse valdkonnas ning integreeritud merenduspoliitika nähtavus.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Konkreetsed eesmärgid

Tegevuseesmärgid

Selgitus

Esitatud pealkiri on sobivam, arvestades kõnealuste eesmärkide sisu.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Artikli 2 punktides a, b, c ja d sätestatud eesmärkide raames on programmil järgmised eesmärgid:

1. Artikli 2 punktis a (merenduse integreeritud juhtimine) sätestatud eesmärgi raames on programmil järgmised ülesanded:

a) julgustada liikmesriike või piirkondi arendama või kehtestama merenduse integreeritud juhtimist;

a) julgustada liikmesriike ja ELi piirkondi arendama, kehtestama või rakendama merenduse integreeritud juhtimist;

b) ergutada ja tugevdada sidusrühmade dialoogi ja koostööd merenduse integreeritud juhtimisega seotud valdkonnaülestes küsimustes;

b) ergutada ja tugevdada liikmesriikide, ELi piirkondade, sidusrühmade, kodanike, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalparnerite dialoogi, koostööd ja koordineerimist, tagades samaaegselt täieliku läbipaistvuse;

c) toetada sünergia kasutamist, teabe jagamist ja parimate kogemuste vahetamist merenduspoliitilistes küsimustes, sh selle juhtimine ja valdkondlik poliitika, mis mõjutab piirkondlikke meresid ja rannikualasid;

c) toetada sünergia kasutamist, teabe jagamist ning meetodite, standardite ja parimate kogemuste vahetamist;

d) edendada valdkonnaüleste koostööplatvormide ja -võrgustike loomist, sh tööstusharu, uuringutega tegelevate sidusrühmade, piirkondade, riigiasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide huvides;

d) edendada valdkonnaüleste koostööplatvormide ja -võrgustike loomist, mis hõlmavad riigiasutuste, piirkondlike ja kohalike asutuste, tööstusharude, uuringutega tegelevate sidusrühmade, kodanike, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite esindajaid;

e) toetada ühise metoodika ja lähenemisviisi väljatöötamist.

 

Selgitus

Eesmärkide struktuur peaks võimaldama üldeesmärgi juurde kuuluvaid rakenduseesmärke. Rakenduseesmärgid peaksid olema konkreetsemad.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Artikli 2 punktis a a (merebasseinistrateegia) sätestatud eesmärgi raames on programmil järgmised ülesanded:

 

a) toetada integreeritud merebasseinistrateegia edasiarendamist ja rakendamist kõikides Euroopa merebasseinides, võttes arvesse merebasseinide ja mere alambasseinide ning kehtivate makropiirkondlike strateegiate eripära, eelkõige siis, kui teabe ja kogemuste vahetamine eri riikide vahel juba toimub ning toimivad rahvusvahelised struktuurid on olemas;

 

b) ergutada ja tugevdada liikmesriikide, piirkondade ja sidusrühmade, kodanike, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite dialoogi ja koostööd;

 

c) toetada sünergia kasutamist, teabe jagamist ning meetodite, standardite ja parimate kogemuste vahetamist.

Selgitus

Eesmärkide struktuur peaks võimaldama üldeesmärgi juurde kuuluvaid rakenduseesmärke. Rakenduseesmärgid peaksid olema konkreetsemad.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Artikli 2 punktis b sätestatud eesmärgi raames on programmi eesmärk toetada järgmiste valdkondade arendamist:

2. Artikli 2 punktis b (vahendid) sätestatud eesmärgi raames on programmil järgmised ülesanded:

a) ELi merendusvaldkondade ühine teabejagamiskeskkond, mis edendab valdkonna- ja piiriülest seiretegevust ja tugevdab merealade ohutut ja turvalist kasutamist, võttes arvesse seirealase valdkondliku poliitika arengut ja aidates seda vajaduse korral arendada;

a) aidata kaasa ELi merendusvaldkondade ühise teabejagamiskeskkonna edasiarendamisele, mis edendab valdkonna- ja piiriülest seiretegevust ja tugevdab merealade ohutut, turvalist ja keskkonnahoidlikku kasutamist, võttes arvesse seirealase valdkondliku poliitika arengut;

b) mereala ruumiline planeerimine ja rannikualade integreeritud haldamine, mis on mõlemad mere- ja rannikualade ökosüsteemipõhise majandamise ja säästva arendamise põhilised vahendid;

b) lihtsustada liikmesriikide koostööd mereala ruumilise planeerimise, rannikualade integreeritud haldamise ning maa ja mere ühenduste väljatöötamise valdkonnas, näiteks arendades eksperimentaalseid ja muid meetmeid, mis ühendavad tuuleenergia tootmise ja kalakasvatuse;

c) kõikehõlmav ja üldsusele kättesaadav kvaliteetne merenduse andme- ja teadmusbaas, mis lihtsustab nende andmete jagamist, taaskasutamist ja levitamist kasutajarühmade vahel ning tagab merendusalase teabe visualiseerimise veebipõhiste vahenditega.

c) aidata kaasa kõikehõlmava ja üldsusele kättesaadava kvaliteetse merenduse andme- ja teadmusbaasi edasiarendamisele, mis lihtsustab nende andmete jagamist, taaskasutamist ja levitamist kasutajarühmade vahel ning tagab merendusalase teabe visualiseerimise veebipõhiste vahenditega, kasutades võimaluse korral sel otstarbel väljatöötatud programme.

Selgitus

Eesmärkide struktuur peaks võimaldama üldeesmärgi juurde kuuluvaid rakenduseesmärke. Rakenduseesmärgid peaksid olema konkreetsemad.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Artikli 2 punktis d (keskkonnakaitse ja säästev kasutamine) sätestatud eesmärgi raames on programmil järgmised ülesanded:

 

a) aidata kaasa merekeskkonda mõjutava inimtegevuse jätkusuutlikkuse piiride määratlemisele ja väljatöötamisele;

 

b) toetada metoodika ja standardite väljatöötamist;

 

c) toetada koordineerimist liikmesriikide ja teiste osaliste vahel ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi ja ettevaatusprintsiibi rakendamisel;

 

d) edendada meetmeid, mille eesmärk on leevendada kliimamuutuse mõju mere-, ranniku- ja saarekeskkonnale, pöörates erilist tähelepanu ohustatud olukorras aladele;

 

e) hõlbustada mere- ja rannikukeskkonnale paremate tingimuste loomist ning ennetada ja vähendada reostust, sealhulgas mereprahti;

 

f) aidata kaasa ökosüsteemi ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsele;

 

g) edendada teadusuuringuid eesmärgiga hinnata ohustatud ökosüsteemide praegust olukorda, mis annab aluse kavandamiseks piirkondlikul ja riiklikul tasandil, ja eesmärgiga teha kindlaks seadusandlikud puudused seoses ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügiga;

Selgitus

Eesmärkide struktuur peaks võimaldama üldeesmärgi juurde kuuluvaid rakenduseesmärke. Rakenduseesmärgid peaksid olema konkreetsemad.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Artikli 2 punktis d a (majanduskasv, tööhõive ja innovatsioon) sätestatud eesmärgi raames on programmil järgmised ülesanded:

 

a) edendada merendussektoris ning saartel ja rannikualadel majanduskasvu ja tööhõivet soodustavaid algatusi;

 

b) toetada merendusega seotud elukutsete (näiteks laevade ja laevanduse eest vastutavate kutseõppe) valdkonnas koolitust, haridust ja karjäärivõimalusi;

 

c) toetada meetmeid merendusega seotud elukutsete köitvamaks muutmiseks ning noorte liikuvuse ergutamiseks merendussektorites;

 

d) tugevdada keskkonnahoidliku tehnoloogia, taastuvate mereenergiaallikate, nn rohelise laevanduse ja lähimereveo alast teadus- ja arendustegevust ning nende edendamist;

 

e) toetada meetmeid saarte ning mere- ja rannikualade turismistrateegia väljatöötamiseks ja edendamiseks;

Selgitus

Eesmärkide struktuur peaks võimaldama üldeesmärgi juurde kuuluvaid rakenduseesmärke. Rakenduseesmärgid peaksid olema konkreetsemad.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõiked 3 ja 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Artikli 2 punktis e sätestatud eesmärgi raames ja valdkondliku poliitika täiendamiseks on programmi eesmärk integreeritud valdkonnaüleste meetmete edendamiseks parandada ja tõhustada koostööd

3. Artikli 2 punktis e (rahvusvaheline mõõde) sätestatud eesmärgi raames on programmil järgmised ülesanded:

 

a) toetada õigusriigi põhimõtete alusel rahvusvahelist merenduse juhtimist ja koostööd kolmandate riikidega UNCLOSi ülemaailmse liikmesuse edendamise abil;

 

a a) edendada rahvusvaheliste lepingute allkirjastamist, ratifitseerimist ja rakendamist;

 

b) täiendada valdkondlikku poliitikat koostöö parandamise abil, vahetades parimaid tavasid, ja tõhustada vajaduse korral dialoogi rahvusvahelisel tasandil pädevates foorumites;

 

c) tõhustada integreeritud valdkonnaüleste meetmete edendamiseks koostööd:

a) kolmandate riikidega, sh nendega, millel on piir Euroopa merebasseiniga;

kolmandate riikidega, eriti nendega, millel on piir Euroopa merebasseiniga;

b) kolmandate riikide osalejatega;

– vajaduse ja sobivuse korral selliste kolmandate riikide osalejatega nagu piirkondlikud asutused, uurimisasutused, valitsusvälised organisatsioonid ja äriettevõtted;

c) rahvusvaheliste partnerite ja organisatsioonidega, eriti seoses rahvusvaheliste ökosüsteemi taastamise kohustustega ja muude asjakohaste kokkulepetega.

rahvusvaheliste partnerite, organisatsioonide ja vahenditega, eriti seoses rahvusvaheliste ökosüsteemi taastamise kohustustega ja muude asjakohaste kokkulepetega.

4. Lõikes 3 sätestatud konkreetseid eesmärke püütakse saavutada kooskõlas lõigetes 1 ja 2 sätestatud konkreetsete eesmärkidega ja kooskõlas ELi koostöövahenditega, võttes arvesse riiklike ja piirkondlike arengustrateegiate eesmärke.

Neid rakenduseesmärke püütakse saavutada kooskõlas ELi välissuhetega ja ühinemisvahenditega, võttes arvesse riiklike ja piirkondlike arengustrateegiate eesmärke. Toetatakse selliste keskkonnastandardite kohaldamist kolmandates riikides, mis on vähemalt samaväärsed liidus kohaldatavate standarditega.

Selgitus

Eesmärkide struktuur peaks võimaldama üldeesmärgi juurde kuuluvaid rakenduseesmärke. Rakenduseesmärgid peaksid olema konkreetsemad.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Artikli 2 punktis e b (nähtavus) sätestatud eesmärgi raames toetatakse programmiga vahendeid, mille abil levitatakse ja edastatakse üldsusele ja erasektori sidusrühmadele teavet, mis puudutab integreeritud lähenemisviisi merendusküsimustele.

Selgitus

Eesmärkide struktuur peaks võimaldama üldeesmärgi juurde kuuluvaid rakenduseesmärke. Rakenduseesmärgid peaksid olema konkreetsemad.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 c. Et võtta arvesse kõnealuse määruse vastuvõtmise ajal ettenägematuid arenguid, võib komisjon käesolevat artiklit muuta delegeeritud õigusaktide abil vastavalt artiklile 13 ning kohaldades artiklites 13 a ja 13 b sätestatud tingimusi.

Selgitus

Rakenduseesmärgid peaksid olema üksikasjalikud ja konkreetsed, kuid vaja on ka veidi paindlikkust. Seepärast tuleks ette näha võimalus neid rakendamisperioodi jooksul muuta. Kuna rakenduseesmärgid on üldiselt kohaldatavad ning ei moodusta käesoleva seadusandliku akti olulist osa, tuleb kohaldada ELi toimimise lepingu artiklit 290.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Programmist võib saada rahalist abi meetmete jaoks, mis on kooskõlas artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkidega, nagu:

Programmist võib saada rahalist abi järgmist tüüpi meetmete jaoks, mis on kooskõlas artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkidega, nagu:

a) uuringud ja koostööprogrammid;

a) uuringud, teadusalased ja rakenduslikud koostööprogrammid, sealhulgas haridus-, erialase ettevalmistuse ja ümberõppe programmid;

b) avalik teave ja parimate kogemuste jagamine, teadlikkuse tõstmine ja sellega seotud teabevahetus ja teabe levitamine, sh reklaamikampaaniad ja -üritused ning veebilehtede arendamine ja haldamine;

b) avalik teave ja parimate kogemuste jagamine, teadlikkuse tõstmine ja sellega seotud teabevahetus ja teabe levitamine, sh reklaamikampaaniad ja -üritused ning veebilehtede ja asjaomaste sotsiaalvõrgustike ja andmebaaside arendamine ja haldamine;

c) konverentsid, seminarid, õpikojad ja sidusrühmade kohtumised;

c) konverentsid, seminarid, õpikojad, sidusrühmade kohtumised ning asjaomaste erialarühmade koolitustegevus;

d) andmete jagamine, järelevalve, visualiseerimine ja avalikkuse juurdepääsu tagamine suurele hulgale andmetele, parimatele tavadele ja ELi rahastatavate piirkondlike projektide andmebaasidele, sh vajaduse korral sekretariaadi kaudu, mis on loodud ühe või mitme loetletud eesmärgi tarbeks;

d) suurte andmehulkade, parimate tavade ning liidu rahastatavate piirkondlike projektide andmebaaside kokkukoondamine, nende järelevalve, visualiseerimine ja üldsusele kättesaadavaks tegemine, sh vajaduse korral ühe või mitme loetletud eesmärgi tarbeks loodud sekretariaadi kaudu, tähtsustades neid projekte, mis käsitlevad andmete kogumist ja töötlemist ühiste ja ühtsete standardite kohaselt;

e) valdkonnaüleste vahenditega seotud meetmed, sh katseprojektid.

e) valdkonnaüleste vahenditega seotud meetmed, sh katseprojektid.

Selgitus

Võimalike meetmetüüpide loetelu peaks olema ammendav.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva programmi raames võib rahalist toetust anda avalik-õiguslikele või eraõiguslikele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, sh Euroopa Liidu ametitele.

1. Käesoleva programmi raames võib rahalist abi anda avalik-õiguslikele või eraõiguslikele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Programmi kaudu peavad abi saama liikmesriigid ja nende sidusrühmad.

Selgitus

Kooskõlas esmase eesmärgiga, mis on esitatud artiklisse 1 lisamiseks, peaks kasv liidus olema prioriteet, samas kui kolmandaid riike ja kolmandate riikide sidusrühmi ei tohiks võimalike abisaajate loetelust välja jätta.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Programmi kaudu võivad abi saada kolmandad riigid, kolmandate riikide sidusrühmad ja rahvusvahelised organisatsioonid või asutused, kes püüavad saavutada artiklites 2 ja 3 sätestatud üht või mitut üldist või konkreetset eesmärki.

2. Programmi kaudu võivad abi saada kolmandad riigid, kolmandate riikide sidusrühmad, rahvusvahelised organisatsioonid, valitsusvälised organisatsioonid või muud asutused, kes püüavad saavutada artiklites 2 ja 3 sätestatud üht või mitut üldist või rakenduseesmärki vastavalt artikli 2 punktile e ja artikli 3 lõikele 3.

Selgitus

Kooskõlas esmase eesmärgiga, mis on esitatud artiklisse 1 lisamiseks, peaks kasv liidus olema prioriteet, samas kui kolmandaid riike ja kolmandate riikide sidusrühmi ei tohiks võimalike abisaajate loetelust välja jätta.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Asjakohases konkursikutses või pakkumiskutses täpsustatakse, kes võivad menetluses osaleda.

3. Tööprogrammis määratletakse, kes võivad menetluses osaleda ning seda täpsustatakse asjakohases konkursikutses või pakkumiskutses.

Selgitus

Menetluses osalemise kriteeriumid on üldise kohaldamise eeskirjad, mis täiendavad käesolevat õigusakti. Seepärast tuleb need kehtestada delegeeritud õigusaktidega.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Rakendamismenetlus

Tööprogrammid

1. Komisjon rakendab programmi finantsmääruse kohaselt.

 

2. Programmi rakendamiseks võtab komisjon artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkidega kooskõlas vastu iga-aastase tööprogrammi artikli 13 lõikes 2 sätestatud korras.

2. Programmi rakendamise raamistikuna võtab komisjon artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkidega kooskõlas vastu ühe või mitu tööprogrammi asjakohase ajavahemiku kohta, tehes seda delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 13 ning kohaldades artiklites 13 a ja 13 b sätestatud tingimusi.

3. Toetuste kohta sätestatakse iga-aastases tööprogrammis üksikasjalikult:

3. Toetuste kohta sätestatakse tööprogrammides üksikasjalikult:

a) eelarveaasta prioriteedid, täidetavad eesmärgid ja eelarveaastaks kinnitatud assigneeringute prognoositud tulemused;

a) ajavahemiku prioriteedid, täidetavad eesmärgid ja igaks eelarveaastaks kinnitatud assigneeringute prognoositud tulemused;

b) meetmete pealkirjad ja sisu;

b) meetmete pealkirjad ja sisu;

c) rakendamisviisid;

c) rakendamisviisid;

d) taotluste valikul kasutatavad põhilised valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumid;

d) taotluste valikul kasutatavad põhilised valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumid;

e) vajaduse korral asjaolud, millega põhjendatakse toetuse andmist ilma konkursikutseta, komisjoni määruse (EC, EURATOM) nr 2342/2002 artikli 168 eranditest ühe põhjal;

 

f) maksimaalne eelarve ja maksimaalne võimalik kaasrahastamise määr meetme kohta ning kui ette on nähtud erinevad määrad, siis iga määra puhul järgitavad kriteeriumid;

f) maksimaalne eelarve ja maksimaalne võimalik kaasrahastamise määr meetme kohta ning kui ette on nähtud erinevad määrad, siis iga määra puhul järgitavad kriteeriumid;

g) konkursikutsete ajakava.

g) konkursikutsete ajakava.

4. Riigihankelepingute kohta sätestatakse iga-aastases tööprogrammis üksikasjalikult:

4. Riigihankelepingute kohta tööprogrammides üksikasjalikult:

a) meetmete pealkirjad ja sisu;

a) meetmete pealkirjad ja sisu;

b) maksimaalne eelarve meetme kohta;

b) maksimaalne eelarve meetme kohta;

c) meetmete eesmärgid;

c) meetmete eesmärgid;

d) rakendamisviisid;

d) rakendamisviisid;

e) hankemenetluse alustamise soovituslik ajaline raamistik.

e) hankemenetluse alustamise soovituslik ajaline raamistik.

5. Iga-aastases tööprogrammis ei käsitleta artikli 9 kohaseid meetmeid.

5. Tööprogrammides ei käsitleta artikli 9 kohaseid meetmeid.

Selgitus

Loetletud elemendid on üldise kohaldamise eeskirjad, mis täiendavad käesolevat õigusakti. Seepärast tuleb need kehtestada delegeeritud õigusaktidega. Arvestades, et kõnealuse programmi kestus on kõigest 2,5 aastat, ei tohiks komisjoni piirata iga-aastaste programmide koostamisel, kui asjakohasemad oleksid teistsugused programmi ajavahemikud.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Käesolevale programmile eraldatud eelarvelised vahendid kajastuvad Euroopa Liidu üldeelarves iga-aastaste assigneeringutena. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased ettenähtud assigneeringud finantsraamistiku piires.

2. Käesolevale programmile eraldatud eelarvelised vahendid kajastuvad Euroopa Liidu üldeelarves iga-aastaste assigneeringutena. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased ettenähtud assigneeringud ning vastava liigituse käesoleva finantsraamistiku piires, ohustamata seejuures käimasolevate programmide ja tegevuste täitmist ning vältides nõnda praeguse finantsraamistiku asjaomase rubriigi all vahendite ümberpaigutamist.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Programmile eraldatakse eelarvevahendid praeguse mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 rubriigi 2 varust, ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide otsuse kohaldamist.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 8a

 

Eri eesmärkide täitmiseks rahastatavad valdkonnad

 

Artiklis 8 sätestatud rahastamispaketi sihtotstarve järgmistes valdkondades määratakse delegeeritud õigusaktide abil vastavalt artiklile 13 ning kohaldades artiklites 13 a ja 13 b sätestatud tingimusi:

 

a) integreeritud merendusalane juhtimine ning merebasseinidega seotud tegevus;

 

b) integreeritud merenduspoliitika väljatöötamise vahendid;

 

c) integreeritud merenduspoliitika rahvusvahelise mõõtme ja Euroopa nähtavuse edendamine merendusvaldkonnas;

 

d) merendustegevuse jätkusuutlikkuse piiride määratlemine merendusstrateegia raamdirektiivi abil, samuti jätkusuutlik majanduskasv, töökohtade loomine ja innovatsioon.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Komisjon võtab kõik vajalikud meetmed, et kontrollida, kas rahastatavaid meetmeid viiakse ellu nõuetekohaselt ning kooskõlas käesoleva määruse ja finantsmääruse sätetega.

6. Komisjon kontrollib, kas rahastatavaid meetmeid viiakse ellu nõuetekohaselt ja kas need on kooskõlas muude poliitikavaldkondade ja vahendite raames rakendatavate meetmetega ning käesoleva määruse ja finantsmääruse sätetega.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hindamine

Aruandlus, hindamine ja pikendamine

 

Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitatakse korrapäraselt ja viivitamata komisjoni tegevusest.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule järelhindamise aruande hiljemalt 31. detsembril 2014.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule

 

a) hiljemalt 31. detsembriks 2012 eduaruande. Eduaruanne sisaldab hinnangut selle kohta, kuidas programm mõjutab teisi ELi poliitikavaldkondi.

 

b) hiljemalt 31. detsembriks 2014 järelhindamise aruande.

 

Komisjon esitab vajaduse korral õigusakti ettepaneku, mis käsitleb programmi pikendamist 2013. aasta järgsele ajavahemikule koos nõuetekohase rahastamispaketiga.

Selgitus

Aruandlus on vastutustundelise rakendamise põhielement ning seda tuleks tugevdada. Eduaruanne on vajalik enne võimalikku õigusakti ettepanekut, mis käsitleb integreeritud merenduspoliitika järgmist programmi.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nõuandekomitee

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Artikli 7 lõikega 2 ettenähtud iga-aastaste tööprogrammide koostamisel abistab komisjoni nõuandekomitee.

1. Õigus võtta vastu artikli 3 lõike 4 punktis c, artiklis 7 ja artiklis 8a nimetatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile artikli 8 lõikes 1 märgitud ajavahemikuks.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

2. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

3. Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 13 a ja 13 b sätestatud tingimusi.

Selgitus

Seadusandlikes aktides määratakse selgesõnaliselt kindlaks õiguse delegeerimise tingimused.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 13 a

Delegeerimise tagasivõtmine

 

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 4 b ja artikli 7 lõikes 2 nimetatud volituste delegeerimise tagasi võtta.

 

2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist, ja tagasivõtmise võimalikud põhjused.

 

3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Selgitus

Seadusandlikes aktides määratakse selgesõnaliselt kindlaks õiguse delegeerimise tingimused.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 13 b

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

 

1. Euroopa Parlament või nõukogu võib delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.

 

2. Kui pärast lõikes 1 viidatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval. Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.

 

3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid lõikes 1 viidatud ajavahemiku jooksul, õigusakt ei jõustu. Delegeeritud õigusakti suhtes vastuväited esitanud institutsioon esitab ka nende põhjenduse.

Selgitus

Seadusandlikes aktides määratakse selgesõnaliselt kindlaks õiguse delegeerimise tingimused.

(1)

ELTs seni avaldamata.


SELETUSKIRI

Integreeritud merenduspoliitikaga rõhutatakse integreeritud lähenemisviisi ookeanide, merede ja rannikualade juhtimisele ja haldamisele ning edendatakse kõigi ELi merendusega seotud poliitikavaldkondade seotust. Kavandatava 50 miljoni euro suuruse rahastamise eesmärk on jätkata 2007. aastal alustatud tööd.

Integreeritud merenduspoliitika alused on kehtestatud. Euroopa Parlament võttis vastu resolutsioonid aastatel 2007(1), 2008(2) ja 2010(3) seoses komisjoni rohelise raamatuga(4) ning teatisega Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika kohta (KOM(2007)0575). Mitut algatust rahastati ettevalmistavate meedete ja katseprojektide raames, mille ajapiiranguks oli nende olemuse tõttu kaks kuni kolm aastat.

Käesoleva määrusega nähakse ette programm stabiilse raamistiku jaoks, et toetada neid ajavahemikus 2011–2013.

Raporti projektis käsitletud peamised küsimused on järgmised:

- programmi eesmärkide parem täpsustamine;

- selge seisukoht selle rahastamise suhtes;

- seadusandjate suurem kaasatus edasiste otsuste tegemisel delegeeritud õigusaktide ja aruandluse abil.

(1)

Euroopa Parlamendi 12. juuli 2007. aasta resolutsioon Euroopa Liidu tulevase merenduspoliitika kohta: Euroopa seisukoht ookeanide ja merede küsimuses, ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 531.

(2)

Euroopa Parlamendi 20. mai 2008. aasta resolutsioon Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika kohta, ELT C 279 E, 19.11.2009, lk 30.

(3)

Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2010. aasta resolutsioon „Integreeritud merenduspoliitika – edusammude hindamine ja uued ülesanded” kohta, P7_TA-PROV(2010)0386.

(4)

Roheline raamat „Euroopa Liidu tulevase merenduspoliitika suunas: Euroopa seisukoht ookeanide ja merede küsimuses”, (KOM(2006)0275).


ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA

 

 

EUROOPA PARLAMENT

2009–2014

Õiguskomisjon

Esimees

27.5.2011

Hr Brian Simpson

Esimees

Transpordi- ja turismikomisjon

BRÜSSEL

Teema:            Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist toetav programm (KOM(2010)0494 – C7-0292/2010 – 2010/0257(COD)) – arvamus õigusliku aluse kohta

Austatud härra esimees

Palusite 18. aprilli 2011. aasta kirjas vastavalt kodukorra artikli 37 lõikele 2, et õiguskomisjon esitaks arvamuse õigusliku aluse muutmise kohta, mille kohaselt oleks ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (millega kehtestatakse integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist toetav programm) („ettepanek”) õiguslikeks alusteks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõike 2, artikli 74 ja artikli 77 lõike 2, artikli 91 lõike 1 ja artikli 100 lõike 2, artikli 173 lõike 3, artikli 175, artikli 188, artikli 192 lõike 1, artikli 194 lõike 2 ja artikli 195 lõike 2 asemel ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2, artikli 91 lõige 1 ja artikli 100 lõige 2, artikli 173 lõige 3, artikkel 175, artikkel 188, artikli 192 lõige 1, artikli 194 lõige 2 ja artikli 195 lõige 2. Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni esitatud muudatusettepanekutega lisati esitatud õiguslike aluste nimekirja ELi toimimise lepingu artikli 165 lõige 4 ja artikli 166 lõige 4.

Õiguskomisjon arutas eespool mainitud küsimust 24. mai 2011. aasta koosolekul.

I. Taust

Komisjon esitas 29. septembril 2010 kõnealuse ettepaneku, mis on mõeldud järelmeetmena komisjoni 2007. aasta oktoobri teatisele Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika kohta (nn sinine raamat)(1) ja 15. oktoobri 2009. aasta Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika eduaruandele(2), ning vastuseks nõukogu 16. novembri 2009. aasta järeldustele, milles nõukogu kutsus komisjoni üles esitama vajalikud ettepanekud integreeritud merenduspoliitika meetmete rahastamiseks olemasolevas finantsraamistikus, pidades silmas selle jõustumist 2011. aastal.

Integreeritud merenduspoliitika abil edendatakse seega valdkonnaülest lähenemisviisi merenduse juhtimisele. See soodustab kõigi nende ELi poliitikavaldkondade vahelise sünergia määratlemist, mis on seotud ookeanide, merede, rannikualade ja merendusega – nimelt keskkonna-, merendus-, transpordi-, energia-, teadusuuringute, tööstus-, kalandus- ja piirkondlik poliitika.

Sinisele raamatule lisatud tegevuskavas on esitatud hulk meetmeid, mida komisjon soovitas võtta esimese sammuna ELi integreeritud merenduspoliitika rakendamisel. Kuni 2010. aasta lõpuni on integreeritud merenduspoliitika meetmeid rahastatud üksnes finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktide a ja b alusel ning selle rakendusmääruse artikli 42 alusel, milles on sätestatud katsekavade ja ettevalmistavate meetmete rahastamine. Selline lahendus oli ajutine ning vaja on täiendavat rahalist toetust, et rahastada praeguse finantsperspektiivi järelejäänud ajavahemikuks (2011–2013) ette nähtud meetmeid.

Seega on käesoleva ettepaneku eesmärk tagada piisavalt vahendeid integreeritud merenduspoliitika rakendamiseks ja edasiarendamiseks ning luua finantspaketi kehtestamisega stabiilne finantsraamistik aastateks 2011–2013.

Oma 21. oktoobri 2010. aasta resolutsioonis „Integreeritud merenduspoliitika – edusammude hindamine ja uued ülesanded” kohta (2010/2040(INI)) toetas Euroopa Parlament „komisjoni esitatud kavatsust kasutada 50 miljonit eurot integreeritud merenduspoliitika rahastamiseks järgmise kahe aasta jooksul, et arendada edasi varasemaid projekte poliitiliste meetmete, juhtimise, jätkusuutlikkuse ja järelevalve valdkonnas”.

II. Komisjoni esitatud õiguslik alus

Ettepaneku seletuskirjas väidab komisjon, et ELi integreeritud merenduspoliitikal ei ole aluslepingus selgesõnalist õiguslikku alust. Siiski hõlmab integreeritud merenduspoliitika paljusid ELi poliitikavaldkondi, mis on seotud merede ja rannikutega. Sel põhjusel hõlmab esitatud õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõiget 2, artiklit 74 ja artikli 77 lõiget 2, artikli 91 lõiget 1 ja artikli 100 lõiget 2, artikli 173 lõiget 3, artiklit 175, artiklit 188, artikli 192 lõiget 1, artikli 194 lõiget 2 ja artikli 195 lõiget 2, mille sisu on järgmine:

„Artikli 43 lõige 2

2. Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega artikli 40 lõikes 1 ettenähtud ühise põllumajanduse turukorralduse ning muud ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikud sätted.”

„Artikkel 74

Nõukogu võtab vastu meetmeid liikmesriikide pädevate talituste vahelise ning samuti nende talituste ja komisjoni vahelise halduskoostöö tagamiseks käesolevas jaotises käsitletavates valdkondades. Nõukogu teeb otsuse komisjoni ettepaneku põhjal, kui artiklist 76 ei tulene teisiti, ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.”

„Artikli 77 lõige 2

2. Lõikes 1 osutatud eesmärgil võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed, mis käsitlevad:

a) ühtset poliitikat viisade ja muude lühiajaliste elamislubade suhtes;

b) välispiire ületavate isikute suhtes teostatavat kontrolli;

c) tingimusi, mille kohaselt kolmandate riikide kodanikud võivad liidu piires lühiajaliselt vabalt liikuda;

d) meetmeid, mis on vajalikud välispiiride integreeritud piirivalvesüsteemi järkjärguliseks kehtestamiseks;

e) igasuguse piirikontrolli puudumist mis tahes kodakondsusega isikute suhtes sisepiiride ületamisel.”

„Artikli 91 lõige 1

1. Euroopa Parlament ja nõukogu, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, kehtestavad transpordi iseärasusi arvesse võttes artikli 90 rakendamiseks:

a) ühised eeskirjad, mida kohaldatakse liikmesriigi territooriumile või sealt välja kulgeva rahvusvahelise transpordi suhtes, samuti läbi ühe või mitme liikmesriigi territooriumi kulgeva rahvusvahelise transpordi suhtes;

b) tingimused, mille kohaselt võivad liikmesriigis transporditeenuseid osutada mitteresidentidest vedajad;

c) meetmed transpordi ohutuse tõhustamiseks;

d) kõik muud asjakohased sätted.”

„Artikli 100 lõige 2

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada kohased sätted mere- ja lennutranspordi kohta. Nad teevad otsuse pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega ning regioonide komiteega.”

„Artikli 173 lõige 3

1. Liit ja liikmesriigid tagavad liidu tööstuse konkurentsivõimelisuseks vajalikud tingimused.

Sel eesmärgil ning kooskõlas avatud ja konkurentsile rajatud turgude süsteemiga püüavad nad:

— kiirendada tööstuse kohanemist struktuurimuudatustega;

— ergutada sellise keskkonna tekkimist, mis soodustaks algatuslikkust ja ettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengut kogu liidu ulatuses;

— ergutada sellise keskkonna tekkimist, mis soodustaks ettevõtjatevahelist koostööd;

— edendada innovatsiooni, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise poliitika tööstusliku potentsiaali paremat ärakasutamist.

2. ....

3. Liit aitab kaasa lõikes 1 seatud eesmärkide saavutamisele poliitika ja tegevuse kaudu, mida ta järgib aluslepingute teiste sätete kohaselt. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega otsustada võtta erimeetmeid, et toetada liikmesriikides algatatud tegevust lõikes 1 seatud eesmärkide saavutamiseks, ilma et see kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama.

Käesolev jaotis ei anna liidule alust võtta meetmeid, mis võiksid viia konkurentsi kahjustamisele või sisaldavad maksusätteid või töötajate õigusi ja huve puudutavaid sätteid.”

„Artikkel 175

Liikmesriigid teostavad ja koordineerivad oma majanduspoliitikat niisugusel viisil, et saavutada ka artiklis 174(3) seatud eesmärgid. Liidu poliitika ja meetmete kavandamisel ja rakendamisel ning siseturu rajamisel võetakse arvesse artiklis 174 seatud eesmärke ning aidatakse kaasa nende saavutamisele. Liit toetab nende eesmärkide saavutamist struktuurifondide (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusosakond; Euroopa Sotsiaalfond; Euroopa Regionaalarengu Fond), Euroopa Investeerimispanga ja teiste olemasolevate rahastamisvahendite kaudu võetavate meetmetega.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele iga kolme aasta järel ettekande edusammude kohta, mida on tehtud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisel, ning selle kohta, kuidas sellele on kaasa aidanud mitmesugused käesolevas artiklis sätestatud abinõud. Vajaduse korral lisatakse ettekandele kohased ettepanekud.

Kui osutuvad vajalikuks fondidevälised erimeetmed ja ilma et see piiraks liidu muu poliitika raames otsustatud abinõude kohaldamist, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu sellised meetmed vastu võtta, tehes otsuse seadusandliku tavamenetluse kohaselt pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega.”

„Artikkel 188

Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega vastu artiklis 187(4) märgitud sätted.

Toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu vastu artiklites 183, 184 ja 185(5) märgitud sätted. Lisaprogrammide vastuvõtmiseks on nõutav asjassepuutuvate liikmesriikide nõusolek.”

„Artikli 192 lõige 1

1. Toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, otsustavad Euroopa Parlament ja nõukogu, missuguseid meetmeid tuleb liidul võtta, et saavutada artiklis 191(6) seatud eesmärgid.”

„Artikli 194 lõige 2

1. Siseturu rajamise ja toimimise raames ning pidades silmas vajadust säilitada ja parandada keskkonda, on liidu energiapoliitikal liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus järgmised eesmärgid:

a) tagada energiaturu toimimine;

b) tagada energiaga varustamise kindlus liidus;

c) edendada energia tõhusat kasutamist ja säästmist ning uute ja taastuvate energiaallikate väljaarendamist; ning

d) edendada energiavõrkude sidumist.

2. Ilma et see piiraks aluslepingute muude sätete kohaldamist, kehtestavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed. Asjaomased meetmed võetakse vastu pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega ning regioonide komiteega.

Need meetmed ei mõjuta liikmesriigi õigust määrata kindlaks oma energiavarude kasutamise tingimusi, tema valikuid erinevate energiaallikate vahel ning tema energiavarustuse üldstruktuuri, ilma et see piiraks artikli 192 lõike 2 punkti c kohaldamist.”

„Artikli 195 lõige 2

1. Liit täiendab liikmesriikide tegevust turismisektoris, eriti edendades liidu ettevõtjate konkurentsivõimet selles sektoris.

Seetõttu on liidu tegevuse eesmärk:

a) ergutada soodsa keskkonna loomist selle sektori ettevõtjate arendamiseks;

b) edendada koostööd liikmesriikide vahel, eriti heade kogemuste vahetamise teel.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt erimeetmed, et toetada liikmesriikide tegevust käesolevas artiklis seatud eesmärkide saavutamiseks, ilma et see kohustaks liikmesriike oma õigus- ja haldusnorme ühtlustama.”

III. Euroopa Kohtu lähenemisviis

Liidu meetme õigusliku aluse valimisel tuleb tugineda objektiivsetele asjaoludele, mis on kohtulikult kontrollitavad ning mille hulka kuuluvad eelkõige meetme eesmärk ja sisu.

Põhimõtteliselt peab meede põhinema ainult ühel õiguslikul alusel. Kui liidu meetme eesmärgi ja sisu uurimisel selgub, et sellega reguleeritakse kahte valdkonda, mis kuuluvad erinevate aluste kohaldamisalasse, ning üks eesmärk või valdkond on määratletav peamisena või ülekaalukana, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab õigusaktil olema üksainus õiguslik alus, st peamise või ülekaalus oleva eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus(7).

Ainult siis, kui on kindlaks tehtud, et meetmel on erandjuhul samaaegselt mitu eesmärki või kui sellel on mitu omavahel lahutamatut komponenti, millest üks ei ole teise suhtes teisejärguline ega kaudne, peab selline meede tuginema vastavatele erinevatele õiguslikele alustele(8).

IV. Esitatud õiguslike aluste analüüs

Ettepaneku põhjenduses 1 meenutati, et integreeritud merenduspoliitika peamine eesmärk on „töötada ookeanide, merede, rannikualade ja merendussektorite arendamiseks välja integreeritud, ühtne ja sidus otsuste vastuvõtmise kord ning seda rakendada”.

Selle eesmärgi täitmiseks on vaja Euroopa Liidu jätkuvat rahalist tuge. Ettepaneku eesmärk on tagada meetmetele piisav rahaline alus, millega kavatsetakse jätkuvalt edendada integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist ja rakendamist.

Ettepaneku artiklites 2 ja 3 kehtestatakse üldised ja konkreetsed eesmärgid, millele peab keskenduma integreeritud merenduspoliitika edasiarendamise ja rakendamise jätkuvaks edendamiseks ettenähtud toetusmeetmete programm.

Ettepaneku artiklites 4 ja 5 kehtestatakse tingimused, millele abikõlblikud meetmed peavad rahalise abi saamiseks vastama, ja rahalise abi liigid. Artiklis 6 nimetatakse rahalise abi saajad. Ettepaneku järgmistes sätetes käsitletakse muu hulgas rakendamismenetlust, eelarvelisi vahendeid ning selle programmi raames rahastatavate meetmete järelevalvet ja hindamist.

Esitatud on hulk õiguslikke aluseid. Selleks et otsustada, kas selline mitme õigusliku aluse kombinatsioon on õigustatud, tuleb teha kindlaks, kas ettepanekus esitatud meetmel on erandjuhul samaaegselt mitu eesmärki või mitu omavahel lahutamatut komponenti, millest üks ei ole teise suhtes teisejärguline ega kaudne. Lisaks ei tohi omavahel konfliktis olla seadusandlikud menetlused, mis on nõutavad meetme vastuvõtmiseks aluslepingu iga sellise sätte alusel, mis on üheks mitmest õiguslikust alusest.

ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 kuulub III jaotise „Põllumajandus ja kalandus” alla. Sellega võimaldatakse võtta meetmeid seadusandliku tavamenetluse kohaselt, et viia ellu liidu ühist põllumajanduspoliitikat ja ühist kalanduspoliitikat (ELi toimimise lepingu artiklid 38–40). Ettepaneku artikli 2 punktides b ja c ning artikli 3 lõikes 2 sätestatakse, et üldeesmärkide alla kuulub mere- ja rannikuressursside säästva kasutamise edendamine. Seega tundub, et selle eesmärgi täitmiseks mõeldud meetmetele kohane õiguslik alus võiks olla ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2.

ELi toimimise lepingu artikkel 74 ja artikli 77 lõige 2 puudutavad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala. Artikli 74 kohaselt võib nõukogu võtta meetmeid liikmesriikide vahelise halduskoostöö tagamiseks asjaomastes ELi toimimise lepingu jaotises käsitletavates valdkondades. Need meetmed võetakse vastu nõuandemenetluse alusel. Artikli 77 lõikes 2 sätestatakse ühise viisapoliitika, piirikontrolli- ja varjupaigapoliitika meetmete vastuvõtmine seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Sellega seoses tuleks märkida järgmist: (i) ükski integreeritud merenduspoliitika raames ette nähtud meede ei kuulu nende konkreetsete artiklite alla; (ii) teatavate liikmesriikide loobumisvõimalused vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevas alas võivad raskendada programmi rakendamist ning näib, et juriidiliselt (ja lisaks ka loogiliselt) oleks võimatu kombineerida õiguslikke aluseid, mis nõuavad kõigi liikmesriikide osalust alustega, mis võimaldavat teatavatel liikmesriikidel osalemast loobuda; (iii) ELi toimimise lepingu artiklis 74 viidatakse teatavale seadusandlikule menetlusele, mis ei sobi teise õigusliku aluse jaoks kehtestatud menetlusega(9). Siit järeldub, et praegusel juhul ei anna asjakohast õiguslikku alust ei ELi toimimise lepingu artikkel 74 ega artikli 77 lõige 2.

ELi toimimise lepingu artikli 91 lõige 1 ja artikli 100 lõige 2 kuuluvad VI jaotise alla, milles käsitletakse ühist transpordipoliitikat. Artikliga 91 võimaldatakse seadusandjal kehtestada eeskirju, mida kohaldatakse liikmesriigi territooriumile või sealt välja kulgeva rahvusvahelise transpordi suhtes, samuti läbi ühe või mitme liikmesriigi territooriumi kulgeva rahvusvahelise transpordi suhtes, ning asjakohaseid meetmeid transpordi ohutuse huvides. Artikli 100 lõikes 2 viidatakse eelkõige kohastele sätetele mere- ja lennutranspordi kohta. Kuigi ettepaneku artiklites 2 ja 3 ei viidata konkreetselt meretranspordile ja terves ettepanekus pole ühtki konkreetset viidet meretranspordile, kuulub see teema integreeritud merenduspoliitika haldusalasse ja võib olla seotud valdkonnaüleste vahenditega merenduses. Mõlemad on hõlmatud ettepaneku eesmärkidega.

ELi toimimise lepingu artikli 173 lõikes 3 keskendutakse liidu tööstuse konkurentsivõimelisuseks vajalikele meetmetele. Artiklis nähakse muu hulgas ette konkreetsed meetmed selleks, et kiirendada tööstuse kohanemist struktuurimuudatustega, ergutada sellise keskkonna tekkimist, mis soodustaks algatuslikkust ja ettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengut kogu liidu ulatuses, ja ergutada sellise keskkonna tekkimist, mis soodustaks ettevõtjatevahelist koostööd. Tuleb märkida, et ettepaneku eesmärk ühtib selle sättega, eelkõige eesmärgis toetada ühist poliitikakujundamist ja edendada jätkusuutlikku majanduskasvu, innovatsiooni ja tööhõivet merendussektoris. Seetõttu tuleks seda pidada üheks ettepaneku põhieesmärgiks.

ELi toimimise lepingu artikkel 175 kuulub XVIII jaotisse „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus”. Artikkel võimaldab võtta vastu meetmeid seadusandliku tavamenetluse kohaselt, kui osutuvad vajalikuks juba asutatud struktuurifondide välised erimeetmed. Need meetmed peaksid taotlema liikmesriikide eri piirkondade arengutaseme ühtlustamist.

Ettepanekus rõhutatakse, et on vaja edendada innovatsiooni ja tööhõivet merendussektoris ja rannikualadel (artikli 2 punkt c), lihtsustada parimate kogemuste vahetamist ja luua koostööplatvorme ja -võrgustikke (artikli 3 lõike 1 punkt d), mis viib lõpuks arengutaseme ühtlustumiseni merenduses. Komisjoni poolt esitatud muudatusettepanekus (muudatusettepanek 14) kehtestatakse ettepaneku eesmärk järgmiselt: „maksimeerida ELi rannikualade, saarte ja äärepoolseimate piirkondade jätkusuutlikku arengut, majanduskasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvust merendusega seotud sidusa ja koordineeritud poliitika ja asjakohase rahvusvahelise koostöö abil”.

ELi toimimise lepingu artikli 192 lõikes 1 lubatakse seadusandliku tavamenetluse kohaselt võtta meetmeid, et teostada artiklis 191 sätestatud liidu poliitikat keskkonna säilitamise, kaitsmise ja selle kvaliteedi parandamise ning loodusressursside kaalutletud ja mõistliku kasutamise vallas. Ettepanekus viidatakse mitu korda vajadusele edendada mere- ja rannikuressursside säästvat kasutamist ning määratleda merekeskkonda mõjutava inimtegevuse jätkusuutlikkuse piirid (artikli 2 punktid c ja d). Lisaks viidatakse selles vajadusele rakendada mereala ruumilist planeerimist ja rannikualade integreeritud haldamist, mis on mere- ja rannikualade ökosüsteemipõhise majandamise ja säästva arendamise vahendid.

ELi toimimise lepingu artikli 194 lõikes 2 sätestatakse liidu energiapoliitika valdkonna meetmete vastuvõtmine seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Artikli 194 lõikes 1 viidatakse energia tõhusale kasutamisele ja säästmisele, uute ja taastuvate energiaallikate väljaarendamisele ning energiavõrkude sidumisele. Komisjoni poolt tehtud muudatusettepanekutega lisati „energia” ettepaneku üldeesmärkide nimekirja. Artiklis 2 rõhutatakse ka vajadust kasutada mere- ja rannikuressursse säästvalt.

Ja viimaks, ELi toimimise lepingu artikli 195 lõige 2 käsitleb liidu tegevust, mis täiendab liikmesriikide tegevust turismisektoris, luues soodsa keskkonna selle sektori ettevõtjate arendamiseks ja edendades koostööd liikmesriikide vahel, eriti heade kogemuste vahetamise teel. Tuleb märkida, et programmi eesmärgid toetavad liidu tegevuse elluviimist selles valdkonnas.

Õiguskomisjon otsustas 24. mai 2011. aasta koosolekul ühehäälselt(10) soovitada, et komisjoni ettepaneku (millega kehtestatakse integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist toetav programm) õiguslikeks alusteks oleksid ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2, artikli 91 lõige 1 ja artikli 100 lõige 2, artikli 173 lõige 3, artikkel 175, artikkel 188, artikli 192 lõige 1, artikli 194 lõige 2 ja artikli 195 lõige 2, ning et artikkel 74 ja artikli 77 lõige 2 ei ole praegusel juhul sobivateks õiguslikeks alusteks.

Lugupidamisega

(1)

KOM(2007) 575.

(2)

KOM(2009) 540.

(3)

Artikkel 174

Selleks et edendada oma igakülgset harmoonilist arengut, töötab liit välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks.

Iseäranis taotleb liit eri regioonide arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades.

Asjaomaste regioonide puhul pööratakse erilist tähelepanu maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ja regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, saartele, piiriülestele ja mäestikualadele.

(4)

Artikkel 187

Liit võib asutada ühisettevõtteid või luua muid struktuure, mis on vajalikud liidu uurimisprogrammide, tehnoloogia arengu- või tutvustamisprogrammide edukaks elluviimiseks.

(5)

Artikkel 183

Mitmeaastase raamprogrammi elluviimiseks määrab liit kindlaks:

— ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide osavõtu eeskirjad;

— uurimistulemuste levitamise eeskirjad.

Artikkel 184

Mitmeaastase raamprogrammi elluviimisel võidakse otsustada vastu võtta lisaprogrammid, milles osalevad ainult teatud liikmesriigid, kes rahastavad neid sõltuvalt võimalikust liidu osavõtust.

Liit võtab vastu eeskirjad lisaprogrammide kohta, eriti teadmiste levitamise ja teiste liikmesriikide juurdepääsu kohta nendele programmidele.

Artikkel 185

Mitmeaastase raamprogrammi elluviimisel võib liit kokkuleppel asjassepuutuvate liikmesriikidega sätestada osavõtu mitme liikmesriigi algatatud uurimis- ja arenguprogrammidest, kaasa arvatud osavõtt nende programmide elluviimiseks loodud struktuuridest.

(6)

Artikkel 191

1. Liidu keskkonnapoliitika aitab kaasa järgmiste eesmärkide taotlemisele:

— keskkonna säilitamine ja kaitsmine ning selle kvaliteedi parandamine,

— inimeste tervise kaitsmine,

— loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine,

— meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ja eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu.

2. Liidu keskkonnapoliitika, võttes arvesse liidu eri piirkondade olukorra mitmekesisust, seab eesmärgiks kaitstuse kõrge taseme. See rajaneb ettevaatusprintsiibil ja põhimõtetel, mille järgi tuleb võtta ennetusmeetmeid ja keskkonnakahjustus heastada eeskätt kahjustuse kohas, saastaja peab aga maksma.

Sellega seoses sisaldavad keskkonnakaitse nõuetele vastavad ühtlustamismeetmed vajaduse korral kaitseklauslit, mis lubab liikmesriikidel majandusvälistel keskkonnakaitselistel põhjustel võtta liidu kontrollimenetlusele alluvaid ajutisi meetmeid.

3. Oma keskkonnapoliitikat ette valmistades võtab liit arvesse:

— kättesaadavaid teaduslikke ja tehnilisi andmeid;

— liidu eri piirkondade keskkonnatingimusi;

— meetme võtmise või võtmata jätmise potentsiaalseid tulusid ja kulusid;

— liidu kui terviku majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning tema piirkondade tasakaalustatud arengut.

4. Oma pädevuse piires teevad liit ja liikmesriigid koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. Liidu koostöö korralduse võib kokku leppida liidu ja asjaomaste kolmandate isikute vaheliste lepingutega.

Eelmine lõik ei piira liikmesriikide pädevust pidada läbirääkimisi rahvusvahelistes organites ja sõlmida rahvusvahelisi lepinguid.

(7)

Kohtuasi C-91/05: komisjon v. nõukogu, EKL 2008, I-3651.

(8)

Kohtuasi C-338/01: komisjon v. nõukogu, EKL 2004, I-4829.

(9)

Kohtuasi C-178/03, komisjon vs Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2006, I-107.

(10)

Lõpphääletuse ajal olid kohal: Klaus-Heiner Lehne (esimees), Luigi Berlinguer (aseesimees), Raffaele Baldassarre (aseesimees), Evelyn Regner (aseesimees), Sebastian Valentin Bodu (aseesimees), Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (raportöör), Piotr Borys, Franēoise Castex, Christian Engström, Kurt Lechner, Eva Lichtenberger, Antonio Masip Hidalgo, Jiří Maštálka, Alajos Mészáros, Bernhard Rapkay, Francesco Enrico Speroni, Dimitar Stoyanov, József Szájer, Alexandra Thein, Diana Wallis, Rainer Wieland, Cecilia Wikström, Zbigniew Ziobro, Tadeusz Zwiefka ja Pablo Arias Echeverrķa (kodukorra artikkel 187 lõige 2).


KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS(*) (Klaus-Heiner Lehne06.04.2011)

transpordi- ja turismikomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist toetav programm

(KOM(2010)0494 – C7-0292/2010 – 2010/0257(COD))

Arvamuse koostaja (*): Maria do Céu Patrão Neves

(*)       Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 50

LÜHISELGITUS

1. Integreeritud merenduspoliitika teke

Integreeritud merenduspoliitikat (IMP) käsitleva rohelise raamatu esitlemisega 7. juulil 2006 juhatati institutsiooniliselt sisse merd käsitlev terviknägemus, mis on kooskõlas merendusalase tegevuse integreeritud käsitusega ja mille põhieesmärgiks on maksimeerida mere säästvat kasutust, seadmata ohtu meremajanduse ja rannikualade majanduskasvu ning merekeskkonna ökosüsteemi säilitamist.

IMP on sellest ajast saadik tõestanud oma kasulikkust Euroopa mere- ja rannikualade uue ja paljutõotava käsitusena, mis keskendub igasuguse merendusalase tegevuse optimaalsele ja säästvale arendamisele Euroopa Liidus.

2. Mere mitmekülgsus

IMP tähtsus on tingitud mere mitmekülgsuse tunnistamise vajadusest. Sellest tuleneb vajadus poliitika järele, mis pakuks proportsionaalselt merekeskkonna erisustele ühtse ja struktureeritud lahenduse.

Mere erisuste paljusus on otsustav tegur sellistes valdkondades nagu ELi konkurentsivõime, jätkusuutlik areng, Euroopa merealade ja maismaa turvalisus ning energiavarustus ja toiduga varustamine, mis kuuluvad ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide hulka. Hiljuti on esile tõusnud ka teised aspektid, nagu avamere tuuleparkide rajamine, investeerimine laineenergiaga seotud tehnoloogiasse, avamere vesiviljelus ja paljud teised merebiotehnoloogia tahud. See aspekt koos teiste, traditsioonilisemate merekasutussektoritega nagu transport (igal aastal läbib Euroopa meresadamaid üle 350 miljoni reisija ja 3,5 miljonit tonni kaupu) ja kalandus (Euroopa Liidu kalandussektor on suuruselt kolmas maailmas, aastane väljapüük on ligikaudu 6,9 miljonit tonni kala) näitab selgelt, et IMP peab olema Euroopa Liidu majanduskasvu dünaamikas põhiline ja asendamatu prioriteet.

Eespool nimetatule lisaks on meri ka tähtis sotsiaalkultuurilise arengu tegur, mis mõjutab otseselt või kaudselt paljusid Euroopa kodanikke – üle poole Euroopa rahvastikust elab kuni 50 km ulatuses rannikust.

3. IMP tegevuskava

Pärast integreeritud merenduspoliitikat käsitleva rohelise raamatu esitamist 2006. aastal avaldas Euroopa Komisjon 10. oktoobril 2007 teatise „Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika” (SEK(2007)1278). Selles nähakse ette valdkondlikud meetmed kõikides peamistes merega seotud sekkumisvaldkondades, sealhulgas transpordis, kalanduses, keskkonnasektoris, energeetikas, tööstuses, tööhõives, teadusuuringutes, välissuhetes jms, ning rõhutatakse vajadust edendada meetmete koostoimet eri valdkondlike poliitikasuundade integreeritud käsituse kaudu.

Ühenduse institutsioonid, liikmesriigid ja piirkonnad alustasid seejärel juhtimisstruktuuride loomise protsessi eesmärgiga tagada, et merenduspoliitikat ei vaadeldaks enam eraldiseisvana ja et seda arendataks dünaamilises vastastikuses seoses teiste poliitilise sekkumise valdkondadega, kasutades altpoolt tulevate algatuste strateegiat. Samal ajal on edendatud ja rakendatud valdkonnaüleseid vahendeid, nagu mereala ruumiline planeerimine, integreeritud valve ja merekeskkonna uuringud, lootes, et need aitavad merekeskkonna ja rannikualade majandamist oluliselt parandada.

4. Kalandussektor kui integreeritud merenduspoliitika lahutamatu osa

Kalanduses ja vesiviljeluses on oma nõudmised ja eripärad merekeskkonna kasutamise ning kalavarude taastumise ja kasvu tingimuste säilitamise alal. See eeldab teadusuuringute programmide läbiviimist ja mitmete muude meetmete võtmist, mis peaks toimuma IMP raames.

Kuna ELi kalandussektor on üks maailma võimsamaid ning ta on suurim turg töödeldud toodetele, mille tooraineks on kala, peab EL tagama, et kalandus, mis on siiski inimkonna vanim merendusalane tegevus, oleks jätkusuutlik ja tulus.

Kala kui kõrge toiteväärtusega toode on eurooplaste toidusedelis jätkuvalt üks põhiline koostisosa.

Vaatamata mõnede kalavarude ülepüügile, mis tuleb heastada, jääb kalandussektor merendusalase tegevuse kontekstis ülitähtsale kohale ning on loota, et seoses ühise kalanduspoliitika (ÜKP) reformiga muutub see sektor jätkusuutlikumaks ja majanduslikult tulusamaks.

5. Arvamuse koostaja põhjendused

Arvamuse koostaja on seisukohal, et IMP peaks olema Euroopa strateegiline prioriteet, ning toetab sellega seoses Euroopa Komisjoni strateegias kavandatud algatusi, mis sisalduvad teatise „Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika” juurde kuuluvas tegevuskavas.

Tegevuskava näeb ette IMPga seotud katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed, kuid nende rahastamine kestab ainult 2010. aastani. Sellega seoses väljendab arvamuse koostaja heameelt ettepaneku üle võtta vastu määrus, mis tagab vajaliku õigusliku aluse IMP rakendamisega seotud tegevuse rahastamiseks 2011. aasta jaanuarist kuni 2013. aasta 31. detsembrini. Nii on kuni järgmise ühenduse finantsraamistiku rakendamiseni tagatud rahaline toetus, mis on vajalik juba alustatud töö jätkamiseks ja teiste projektide jaoks, mis võivad osutuda oluliseks 15. oktoobri 2009. aasta eduaruandes antud suuniste rakendamiseks.

Arvamuse koostaja on seisukohal, et ehkki kavandatud 50 miljonit eurot on vähevõitu, on see mõistlik alus ettepaneku artiklis 4 kirjeldatud meetmete rahastamiseks, kuid soovib siiski tõstatada küsimuse selle kohta, kust see raha võetakse. Artikli 8 kohta tehtud muudatusettepanekuga tahetakse selgitada kavandatud rahastamise allikaid ja vältida juba kalandussektorile ette nähtud summade eraldamist.

Arvamuse koostaja teeb teksti eelnõus ühtlasi ettepaneku kasutada delegeeritud õigusakte, kuna need on nõutavad aastaste tööprogrammide vastuvõtmiseks, arvestades, et nendes võib võrreldes määruses sätestatuga täpsustada prioriteetide valikut, eesmärke, oodatavaid tulemusi ja rahaeraldisi laias mõttes. Nimetatud programmid väljendaksid teisest poliitilist suundumust, mida ei saa kehtestada rakendusaktide abil.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kalanduskomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2, artiklit 74 ja artikli 77 lõiget 2, artikli 91 lõiget 1 ja artikli 100 lõiget 2, artikli 173 lõiget 3, artiklit 175, artiklit 188, artikli 192 lõiget 1, artikli 194 lõiget 2 ja artikli 195 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2, artikli 91 lõiget 1 ja artikli 100 lõiget 2, artikli 173 lõiget 3, artiklit 175, artiklit 188, artikli 192 lõiget 1, artikli 194 lõiget 2 ja artikli 195 lõiget 2,

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Komisjoni 10. oktoobri 2007. aasta teatises KOM(2007) 575 Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika kohta on öeldud, et integreeritud merenduspoliitika peamine eesmärk on töötada ookeanide, merede, rannikualade ja merendussektorite arendamiseks välja integreeritud, ühtne ja sidus otsuste vastuvõtmise kord ning seda rakendada.

(1) Komisjoni 10. oktoobri 2007. aasta teatises KOM(2007) 575 Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika kohta on öeldud, et integreeritud merenduspoliitika peamine eesmärk on töötada ookeanide, merede, saarepiirkondade, rannikualade ja merendussektorite arendamiseks välja koordineeritud ja ühtne otsuste vastuvõtmise kord ning seda rakendada.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a) Euroopa Parlament toetab oma 21. oktoobri 2010. aasta resolutsioonis integreeritud merenduspoliitika edusammude hindamise ja uute ülesannete kohta1 selgesõnaliselt „komisjoni esitatud kavatsust kasutada 50 miljonit eurot integreeritud merenduspoliitika rahastamiseks järgmise kahe aasta jooksul, et arendada edasi varasemaid projekte poliitiliste meetmete, juhtimise, jätkusuutlikkuse ja järelevalve valdkonnas”.

 

_____________________

1 P7_TA(2010)0386.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Euroopa Liidu poolne rahastamine tuleks ette näha selleks, et toetada nende meetmete uurimist, mille eesmärk on integreeritud merenduspoliitika strateegiliste eesmärkide edendamine, sh integreeritud merendusalane juhtimine kõigil tasanditel; Euroopa eri merebasseinide konkreetseid vajadusi arvestades välja töötatud integreeritud merestrateegia edasiarendamine ja rakendamine; merekeskkonda mõjutava inimtegevuse jätkusuutlikkuse piiride määratlemine vastavalt merestrateegia raamdirektiivile, mis moodustab integreeritud merenduspoliitika keskkonnaalase tugisamba, pöörates asjakohast tähelepanu nende koondmõjule ja kasutades ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi; sidusrühmade edasine kaasamine merenduse integreeritud juhtimise kavadesse; integreeritud poliitika väljatöötamiseks vajalike valdkonnaüleste vahendite edasiarendamine; integreeritud merenduspoliitika rahvusvahelise dimensiooni edendamine ning jätkusuutlik majanduskasv, tööhõive, innovatsioon ja konkurentsivõime.

(6) Euroopa Liidu poolne rahastamine tuleks ette näha selleks, et toetada nende meetmete uurimist, mille eesmärk on integreeritud merenduspoliitika strateegiliste eesmärkide edendamine, sh integreeritud merendusalane juhtimine kõigil tasanditel; Euroopa eri merebasseinide konkreetseid vajadusi arvestades välja töötatud integreeritud merestrateegia edasiarendamine ja rakendamine; integreeritud poliitika väljatöötamiseks vajalike valdkonnaüleste vahendite edasiarendamine; mere- ja rannikuressursside kaitse ja jätkusuutlik kasutamine ning merekeskkonda mõjutava inimtegevuse jätkusuutlikkuse piiride määratlemine vastavalt merestrateegia raamdirektiivile ja vee raamdirektiivile, mis moodustavad integreeritud merenduspoliitika keskkonnaalase tugisamba, pöörates asjakohast tähelepanu nende koondmõjule ja kasutades ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi; eelkõige kalatööstuse sidusrühmade edasine kaasamine merenduse integreeritud juhtimise kavadesse; integreeritud poliitika väljatöötamiseks vajalike valdkonnaüleste vahendite edasiarendamine; standardite loomine mere kasutusõiguste õiglaseks jaotamiseks; integreeritud merenduspoliitika rahvusvahelise dimensiooni edendamine ning jätkusuutlik majanduskasv, tööhõive, innovatsioon ja konkurentsivõime Euroopa rannikualadel, saartel ja äärepoolseimates piirkondades.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a) On oluline, et programm oleks seotud ELi teiste poliitikavaldkondadega, millel võib olla merenduse mõõde, eelkõige struktuurifondidega, üleeuroopaliste transpordivõrkudega, ühise kalanduspoliitikaga, turismiga, keskkonna ja kliimamuutusega seoses võetavate meetmetega, teadusuuringute ja arenduse raamprogrammiga ning energeetikapoliitikaga.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 b) Programm peaks edendama rannikualade ja saarte majanduse dünaamilisust ja konkurentsivõimet, eriti kalanduse ja vesiviljeluse valdkonnas.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Programmi rakendamine kolmandates riikides peaks aitama saavutada abi saava riigi arengueesmärke ja kokku sobima ELi teiste koostöövahenditega, sh ELi asjaomase poliitika eesmärkide ja prioriteetidega.

(8) Programmi rakendamine kolmandates riikides peaks aitama saavutada abi saava riigi arengueesmärke ja kokku sobima ELi teiste koostöövahenditega, sh ELi asjaomase poliitika eesmärkide ja prioriteetidega, samuti peaks programm täiendama teisi ELi koostöövahendeid, nt olemasolevaid kalandusalaseid partnerluslepinguid ja arenguprogramme, ning olema nendega kooskõlas. Programm peaks õigusriigi põhimõtete alusel toetama rahvusvahelist merendusalast juhtimist, edendades selleks üldist ühinemist ÜRO mereõiguse konventsiooniga kooskõlas ELi kohustusega seda konventsiooni järgida.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Programm peaks täiendama olemasolevaid ja edaspidiseid rahastamisvahendeid, mille liikmesriigid on ookeanide, merede ja rannikualade säästva kasutamise edendamiseks teinud kättesaadavaks riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

(9) Programm peaks täiendama olemasolevaid ja edaspidiseid rahastamisvahendeid, mille liikmesriigid on ookeanide, merede ja rannikualade säästva kasutamise edendamiseks teinud kättesaadavaks riiklikul ja piirkondlikul tasandil, ning edendama Euroopa rannikualade, saarte ja äärepoolseimate piirkondade säästvat arengut ja majanduskasvu, eriti nendes piirkondades, mis sõltuvad suuresti merendusalasest tegevusest.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a) Programmi rakendamisel tuleks hoolt kanda selle eest, et struktuure asjatult ei dubleeritaks, vaid loodaks hoopis ühendusi olemasolevate valdkondlike algatustega.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a) Et arvestada olukorra ettenägematute muutustega ning näha rakendamiseks ette üksikasjalik, kuid paindlik raamistik, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290. Eelkõige võivad delegeeritud õigusaktid olla vajalikud rakenduslike eesmärkide ajakohastamiseks ning käesoleva määruse alusel koostatud tööprogrammide vastuvõtmiseks. Eriti oluline on, et komisjon viiks ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel tagama vajalike dokumentide üheaegse, õigeaegse ja asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega kehtestatakse integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist ja rakendamist toetavate meetmete edendamiseks kavandatud programm (edaspidi „programm”).

Käesoleva määrusega kehtestatakse integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist ja rakendamist toetavate meetmete edendamiseks kavandatud programm (edaspidi „programm”), mille peamine eesmärk on maksimeerida merede ja ookeanide säästvat kasutamist, kahjustamata majanduskasvu säästva merenduse valdkonnas, rannikualasid ja mereökosüsteemi kaitset muu hulgas äärepoolseimates piirkondades ning tagades sotsiaalse ühtekuuluvuse ja teaduslike teadmiste leviku.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) toetada integreeritud ranniku- ja mere- ning merebasseinistrateegia edasiarendamist ja rakendamist;

a) toetada integreeritud merenduspoliitika juhtimise säästvat edasiarendamist ja rakendamist;

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) panustada valdkonnaüleste vahendite edasiarendamisse või rannikualadega seotud valdkondlikku poliitikasse;

b) panustada selliste vahendite loomisse/edasiarendamisse ja rakendamisse, mis hõlmavad mitmeid mere või rannikualadega seotud poliitikavaldkondi ning on tähtsad jätkusuutliku majandusarengu, innovatsiooni ja tööhõive, keskkonnaseire, mereohutuse ning toiduga varustatuse ja energiavarustuse seisukohast, eriti sel alal enam ohustatud partnerite jaoks;

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikli 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a) arendada välja piirkonnapõhised juhtimisviisid kooskõlas vastavate merepiirkondade omadustega;

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) toetada ühist poliitikakujundamist ning edendada mere- ja rannikuressursside säästvat kasutamist ja jätkusuutlikku majanduskasvu, innovatsiooni ja tööhõivet merendussektoris ja rannikualadel kooskõlas valdkondliku poliitika prioriteetide ja meetmetega;

c) toetada ühist poliitikakujundamist ning edendada mere- ja rannikuressursside säilitamist ja säästvat kasutamist ning jätkusuutlikku majanduskasvu, innovatsiooni ja tööhõivet merendussektorites ja rannikualadel, eriti piirkondades, mis on väga sõltuvad merendusalasest tegevusest, kooskõlas valdkondliku poliitika prioriteetide ja meetmetega;

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) jätkata merekeskkonda mõjutava inimtegevuse jätkusuutlikkuse piiride määratlemist merestrateegia raamdirektiivi raames;

d) määrata täpsemalt kindlaks merekeskkonda mõjutava ja merd reostava inimtegevuse jätkusuutlikkuse piirid vee raamdirektiivi ja merestrateegia raamdirektiivi raames;

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) parandada ja tõhustada integreeritud merenduspoliitika eesmärkidega seotud välist koostööd ja koordineerimist.

e) parandada ja tõhustada integreeritud merenduspoliitika eesmärkidega seotud välist koostööd ja koordineerimist andmekogumise alusel, jagades heade tavade alaseid teadmisi ja arendades selle teema arutelu rahvusvahelistes foorumites. Seoses sellega on esmatähtis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) ja asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide ratifitseerimine ja rakendamine;

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e a) toetada kõikidel tasanditel läbipaistvust ja head valitsemistava integreeritud merenduspoliitika ja sellega seotud poliitikavaldkondade kõikide aspektide puhul ning tagada terviklik teave ja otsustusprotsesside läbipaistvus;

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt e b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e b) aidata kaasa ökosüsteemipõhiste ja ennetavate lahenduste rakendamisele kõikides mere ja merendusega seotud poliitikavaldkondades.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Artikli 2 punktides a, b, c ja d sätestatud eesmärkide raames on programmil järgmised eesmärgid:

Artikli 2 punktides a, b, c ja d sätestatud eesmärkide raames tuleks programmi abil:

 

1) merenduspoliitika integreeritud juhtimise alal:

a) julgustada liikmesriike või piirkondi arendama või kehtestama merenduse integreeritud juhtimist;

a) julgustada liikmesriike ja piirkondi arendama, kehtestama ja rakendama merenduse integreeritud juhtimist, luues asjaosalistele õiglased raamtingimused ning tagades parima võimaliku tasakaalu nende huvide vahel;

b) ergutada ja tugevdada sidusrühmade dialoogi ja koostööd merenduse integreeritud juhtimisega seotud valdkonnaülestes küsimustes;

b) ergutada ja tugevdada integreeritud merenduspoliitikaga seotud valdkonnaülestes küsimustes dialoogi ja koostööd sidusrühmadega ja nende vahel kõigil valitsemistasanditel, samuti kodanikuühiskonnaga ja merenduse ametialade esindajatega, tagades seejuures täieliku läbipaistvuse;

c) toetada sünergia kasutamist, teabe jagamist ja parimate kogemuste vahetamist merenduspoliitilistes küsimustes, sh selle juhtimine ja valdkondlik poliitika, mis mõjutab piirkondlikke meresid ja rannikualasid;

c) toetada sünergia kasutamist, teabe jagamist ja parimate kogemuste vahetamist merenduspoliitilistes küsimustes, sh selle juhtimine ja valdkondlik poliitika, mis mõjutab piirkondlikke meresid ja rannikualasid ning eelkõige piirkondi, mis on väga sõltuvad merendusalasest tegevusest;

 

d) ergutada merenduspoliitika ja teiste ELi poliitikavaldkondade vahelist koordineerimist ja püüdlusi nendevahelise sünergia leidmiseks;

d) edendada valdkonnaüleste koostööplatvormide ja -võrgustike loomist, sh tööstusharu, uuringutega tegelevate sidusrühmade, piirkondade, riigiasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide huvides;

e) edendada valdkonnaüleste koostööplatvormide ja -võrgustike loomist, kaasates merendusalase tegevusega seotud tööstuste esindajad, uuringutega tegelevad sidusrühmad, piirkonnad, riigiasutused, kodanikuühiskonna esindajad ja valitsusvälised organisatsioonid, edendades samal ajal kogu integreeritud merenduspoliitikaga seotud tegevuse puhul vastutustundlikke tavasid, et tagada merekeskkonna kaitse inimtegevuse kahjuliku mõju eest ja sellise mõju ohjeldamine, ökosüsteemide säilitamine ning mere- ja rannikualade säästev areng;

e) toetada ühise metoodika ja lähenemisviisi väljatöötamist.

f) toetada ühise metoodika ja lähenemisviisi väljatöötamist, et tagada loodusvarade ja merealade õiglane kasutamine;

 

g) edendada meetmeid teadlikkuse tõstmiseks mere mitmetahulise tähtsuse alal ja selle teadvustamiseks;

 

h) arendada välja standardid, mis aitavad tagada, et kõikide kasutajate huve käsitletakse ühiskonna kui terviku seisukohast õiglaselt;

 

i) edendada teadusuuringuid eesmärgiga hinnata ohustatud ökosüsteemide praegust olukorda, mis annab aluse kavade tegemiseks piirkondlikul ja riiklikul tasandil;

 

j) edendada taastuvaid mereenergiaallikaid;

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Artikli 2 punktis b sätestatud eesmärgi raames on programmi eesmärk toetada järgmiste valdkondade arendamist:

2) mitmeid valdkondi hõlmava tegevuse koostoime tekitamisel ja mitut sektorit hõlmavate poliitikameetmete loomisel:

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) ELi merendusvaldkondade ühine teabejagamiskeskkond, mis edendab valdkonna- ja piiriülest seiretegevust ja tugevdab merealade ohutut ja turvalist kasutamist, võttes arvesse seirealase valdkondliku poliitika arengut ja aidates seda vajaduse korral arendada;

a) tagada ELi merendusvaldkondade ühine teabejagamiskeskkond, mis edendab valdkonna- ja piiriülest seiretegevust, ja tugevdada merealade ohutut ja turvalist kasutamist, võttes arvesse seirealase valdkondliku poliitika arengut ja aidates seda vajaduse korral arendada, muu hulgas Euroopa rannavalve loomise abil;

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) mereala ruumiline planeerimine ja rannikualade integreeritud haldamine, mis on mõlemad mere- ja rannikualade ökosüsteemipõhise majandamise ja säästva arendamise põhilised vahendid;

b) rakendada mereala ruumilist planeerimist ja rannikualade integreeritud haldamist ning maa ja mere ühenduste väljatöötamist, mis on mere- ja rannikualade ning saarte ökosüsteemipõhise majandamise ja säästva arendamise põhilised vahendid, keskendudes eriti piirkondadele, mis on kliimamuutuse suhtes kõige haavatavamad, et rakendada meetmeid bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks;

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) kõikehõlmav ja üldsusele kättesaadav kvaliteetne merenduse andme- ja teadmusbaas, mis lihtsustab nende andmete jagamist, taaskasutamist ja levitamist kasutajarühmade vahel ning tagab merendusalase teabe visualiseerimise veebipõhiste vahenditega.

c) luua / arendada välja kõikehõlmav ja üldsusele kättesaadav kvaliteetne merenduse andme- ja teadmusbaas, mis käsitleb meremajandust ja lihtsustab nende andmete jagamist, taaskasutamist ja levitamist kasutajarühmade vahel, vältides topeltandmeid ja kasutades võimaluse korral selleks juba välja arendatud programme, nagu 1) INSPIRE – Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur ja 2) GMES – ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire algatus;

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a) vahetada teavet mereuuringute kohta;

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Artikli 2 punktis e sätestatud eesmärgi raames ja valdkondliku poliitika täiendamiseks on programmi eesmärk integreeritud valdkonnaüleste meetmete edendamiseks parandada ja tõhustada koostööd

3) merendusstrateegia raamdirektiivi rakendamise alal:

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) kolmandate riikidega, sh nendega, millel on piir Euroopa merebasseiniga;

a) määrata kindlaks merekeskkonda mõjutava jätkusuutliku inimtegevuse piirväärtused;

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) kolmandate riikide osalejatega;

b) integreerida ja kooskõlastada meetmeid, mis edendavad vähem saastavamate tehnoloogiate kasutamist;

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a) integreeritud merenduspoliitika välismõõtme alal on programmi eesmärk edendada rahvusvaheliste lepingute allkirjastamist, ratifitseerimist ja rakendamist;

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Lõikes 3 sätestatud konkreetseid eesmärke püütakse saavutada kooskõlas lõigetes 1 ja 2 sätestatud konkreetsete eesmärkidega ja kooskõlas ELi koostöövahenditega, võttes arvesse riiklike ja piirkondlike arengustrateegiate eesmärke.

4) Euroopa mereruumi kaardistamise ja merebasseinialade majandamise alal:

 

a) edendada Euroopa mereruumi atlase loomist, milles on kindlaks määratud Euroopa eri merepiirkondades arendatav merendustegevus ja välja toodud potentsiaalsed huvide konfliktid nende ruumide kasutamisel;

 

b) toetada mere piirkondlikul käsitusel põhinevate merendusstrateegiate väljaarendamist, mis tähendab eri merebasseinide eripärade ja omaduste arvessevõtmist;

 

c) luua koostoimeid kohaliku, riikliku ja ELi võimude vahel, et tagada liidu eri mere- ja rannikupiirkondade optimaalse majandamise, vältides huvide konflikte;

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a) majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni alal on programmi eesmärk:

 

a) edendada tehnoloogia arengut ja teadmiste rakendamist keskkonnasäästlikumate tavade huvides merekeskkonda mõjutavatel tegevusaladel;

 

b) tagada merendusalase tegevuse valdkonnas arvukamate ja paremate töökohtade loomine ning suuremad sissetulekud ja paremad sotsiaaltingimused (tervishoid, ohutus jne) merendusvaldkonna, näiteks kalandussektori töötajatele;

 

c) toetada uute merega seotud majandustegevusalade loomist ja arendamist;

 

d) edendada kutsekvalifikatsioone merendusalases tegevuses, sh kalanduses, laiendades merendusõpingute ulatust ning suurendades oskusi ja kvalifikatsioone;

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 b) integreeritud merenduspoliitika välismõõtme edendamisel:

 

a) lisada integreeritud merenduspoliitika horisontaalsed eesmärgid liidu sõlmitud kahe- või mitmepoolsetesse lepingutesse;

 

b) arendada välja strateegiad ja meetmed koostöö tegemiseks kolmandate riikide, valitsusväliste organisatsioonide või muude rahvusvaheliste organisatsioonidega, et kaitsta/taastada merekeskkonna ökosüsteeme;

 

c) jälgida, et rahvusvahelised partnerid ja organisatsioonid tagavad, eriti seoses rahvusvaheliste ökosüsteemi taastamise kohustustega ja muude asjakohaste lepingutega, sealhulgas rahvusvahelistelepingutega, mis on koostatud eriti tundlike merealade kaitseks, ning muude merendusalase tegevuse juhtimisega seotud kaitsemeetmetega, et allakirjutanud kolmandad rannikuriigid järgivad vastastikusel alusel Euroopa Liidus vastu võetud kaitsekohustusi ja -standardeid;

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 c) seoses integreeritud merenduspoliitika välismõõtme edendamisega on programmil järgmised eesmärgid:

 

a) lisada integreeritud merenduspoliitika horisontaalsed eesmärgid liidu sõlmitud kahe- või mitmepoolsetesse lepingutesse;

 

b) arendada välja strateegiaid ja meetmeid koostööks kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega, et kaitsta ja taastada mere ökosüsteeme ning edendada muu hulgas andmete kogumise ja jagamise programme.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) uuringud ja koostööprogrammid;

a) projektid, sh katseprojektid, uuringud, sh uuringud seadusandlike puuduste tuvastamise kohta seoses mugavuslippude kasutamise ning ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügiga, koostööprogrammid, makropiirkondlikud strateegiad ja valdkonnaüleste vahenditega seotud meetmed;

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) avalik teave ja parimate kogemuste jagamine, teadlikkuse tõstmine ja sellega seotud teabevahetus ja teabe levitamine, sh reklaamikampaaniad ja -üritused ning veebilehtede arendamine ja haldamine;

b) avalik teave ja parimate kogemuste jagamine, teadlikkuse tõstmine ja sellega seotud teabevahetus ja teabe levitamine, sh reklaamikampaaniad ja -üritused ning veebilehtede ja asjakohaste sotsiaalvõrgustike ja andmebaaside arendamine ja haldamine;

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a) merendusjärelevalve heade tavade vahetamine, sh Euroopa rannavalve loomine;

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) andmete jagamine, järelevalve, visualiseerimine ja avalikkuse juurdepääsu tagamine suurele hulgale andmetele, parimatele tavadele ja ELi rahastatavate piirkondlike projektide andmebaasidele, sh vajaduse korral sekretariaadi kaudu, mis on loodud ühe või mitme loetletud eesmärgi tarbeks;

d) andmete jagamine, järelevalve, visualiseerimine ja avalikkuse juurdepääsu tagamine suurele hulgale andmetele, parimatele tavadele ja ELi rahastatavate piirkondlike projektide andmebaasidele, sh vajaduse korral sekretariaadi kaudu, mis on loodud ühe või mitme loetletud eesmärgi tarbeks, seades prioriteediks need projektid, mis käsitlevad andmete kogumist ja töötlemist vastavalt ühistele ja ühtsetele standarditele;

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Programmi kaudu võivad abi saada kolmandad riigid, kolmandate riikide sidusrühmad ja rahvusvahelised organisatsioonid või asutused, kes püüavad saavutada artiklites 2 ja 3 sätestatud üht või mitut üldist või konkreetset eesmärki.

2. Programmi kaudu võivad abi saada kolmandad riigid, kolmandate riikide sidusrühmad, rahvusvahelised organisatsioonid, valitsusvälised organisatsioonid või muud asutused, kes püüavad saavutada artiklites 2 ja 3 sätestatud üht või mitut üldist või konkreetset eesmärki.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Programmist saavad kasu kohalikud rannikualade ja saarte kogukonnad.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon rakendab programmi finantsmääruse kohaselt.

1. Programmi rakendatakse finantsmääruse kohaselt.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Programmi rakendamiseks võtab komisjon artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkidega kooskõlas vastu iga-aastase tööprogrammi artikli 13 lõikes 2 sätestatud korras.

2. Programmi rakendamise raamistikuna võtab komisjon artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkidega kooskõlas vastu ühe või mitu tööprogrammi asjakohase ajavahemiku kohta, tehes seda delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 13 ning kohaldades artiklites 13 a ja 13 b sätestatud tingimusi.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) eelarveaasta prioriteedid, täidetavad eesmärgid ja eelarveaastaks kinnitatud assigneeringute prognoositud tulemused;

a) ajavahemiku prioriteedid, täidetavad eesmärgid ja igaks eelarveaastaks kinnitatud assigneeringute prognoositud tulemused;

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

g a) võimalik sünergia teiste ELi rahastamisvahenditega.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Riigihankelepingute kohta sätestatakse iga-aastases tööprogrammis üksikasjalikult:

4. Riigihankelepingute kohta sätestatakse tööprogrammides üksikasjalikult:

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e a) võimalik sünergia teiste ELi rahastamisvahenditega.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Käesolevale programmile eraldatud eelarvelised vahendid kajastuvad Euroopa Liidu üldeelarves iga-aastaste assigneeringutena. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased ettenähtud assigneeringud finantsraamistiku piires.

2. Käesolevale programmile eraldatud eelarvelised vahendid kajastuvad Euroopa Liidu üldeelarves iga-aastaste assigneeringutena. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased ettenähtud assigneeringud finantsraamistiku piires, lähtudes täpselt rubriigis 2 (Loodusvarade kaitse ja majandamine) ette nähtud varust.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hindamine

Aruandlus ja hindamine

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule järelhindamise aruande hiljemalt 31. detsembril 2014.

Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitatakse korrapäraselt ja viivitamata komisjoni tegevusest.

 

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule:

 

a) hiljemalt 31. detsembriks 2012 eduaruande;

 

b) hiljemalt 31. detsembriks 2014 järelhindamise aruande.

 

c) Komisjon esitab vajaduse korral määruse ettepaneku programmi laiendamiseks 2013. aasta järgsele ajavahemikule.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nõuandekomitee

Delegeeritud volituste rakendamine

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Artikli 7 lõikega 2 ettenähtud iga-aastaste tööprogrammide koostamisel abistab komisjoni nõuandekomitee.

1. Komisjonile antakse artikli 8 lõikes 1 nimetatud ajavahemikuks õigus võtta vastu artiklis 7 osutatud delegeeritud õigusakte.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

2. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikli 13 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 13 a ja 13 b sätestatud tingimusi.

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 13 a

 

Delegeerimise tagasivõtmine

 

1. Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 7 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

 

2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist, ja tagasivõtmise võimalikud põhjused.

 

3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 13 b

 

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

 

1. Euroopa Parlament või nõukogu võib delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kahe kuu võrra.

 

2. Kui pärast lõikes 1 viidatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval. Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.

 

3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid lõikes 1 viidatud ajavahemiku jooksul, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 296.

MENETLUS

Pealkiri

Integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist toetav programm

Viited

KOM(2010)0494 – C7-0292/2010 – 2010/0257(COD)

Vastutav komisjon

TRAN

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

PECH

7.10.2010

 

 

 

Kaasatud komisjon(id) - istungil teada andmise kuupäev

10.3.2011

 

 

 

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Maria do Céu Patrão Neves

25.11.2010

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

1.12.2010

1.2.2011

15.3.2011

 

Vastuvõtmise kuupäev

4.4.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Josefa Andrés Barea, Kriton Arsenis, Alain Cadec, João Ferreira, Carmen Fraga Estévez, Pat the Cope Gallagher, Marek Józef Gróbarczyk, Iliana Malinova Iotova, Werner Kuhn, Isabella Lövin, Gabriel Mato Adrover, Guido Milana, Britta Reimers, Ulrike Rodust, Struan Stevenson, Jarosław Leszek Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jean-Paul Besset, Izaskun Bilbao Barandica, Chris Davies

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Philippe Boulland, Nuno Teixeira


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (18.3.2011)

transpordi- ja turismikomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist toetav programm

(KOM(2010)0494 – C7-0292/2010 – 2010/0257(COD))

Arvamuse koostaja: Dominique Riquet

LÜHISELGITUS

Integreeritud merenduspoliitika (IMP) soodustab sünergiat kõigi ELi meetmete vahel, mis on seotud ookeanide, merede, rannikualade ja merendusvaldkondadega.

Merenduspoliitika katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed jõudsid lõpule 2010. aastal (2011. aastaks ei ole kulukohustuste assigneeringuid ette nähtud). Integreeritud merenduspoliitika jaoks ajavahemikul 2011–2013 on vaja mitmeaastast finantsraamistikku ning selleks tuleb lisada kaks uut eelarverida (11 09 05 ja 11 01 04 04 07). Sellise programmi loomine peaks komisjonil koos liikmesriikide ja sidurühmadega võimaldama jätkata juba alustatud uuringuid ning edasi arendada ja muuta konkreetsemaks IMP rakendamise võimalusi. Selle poliitika edasise arendamise ja rakendamise pikaajaline rahastamine ei ole praegu garanteeritud.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on tagada IMPle stabiilne finantsraamistik ajavahemikuks 2011–2013 ja kehtestada selleks 50 miljoni euro suurune finantspakett. Oma 21. oktoobri 2010. aasta resolutsioonis „Integreeritud merenduspoliitika – edusammude hindamine ja uued ülesanded” kohta (2010/2040(INI)) toetas Euroopa Parlament „komisjoni esitatud kavatsust kasutada 50 miljonit eurot integreeritud merenduspoliitika rahastamiseks järgmise kahe aasta jooksul, et arendada edasi varasemaid projekte poliitiliste meetmete, juhtimise, jätkusuutlikkuse ja järelevalve valdkonnas”. Komisjoni soovitatud summa on mõistlik ja seda tuleks pidada vähimaks vajalikuks summaks.

Ettepaneku õiguslik alus peaks sisaldama ka artikleid 165 ja 166, mis käsitlevad haridust, erialast koolitust ja noori, et oleks võimalik arendada koostööprogramme selles valdkonnas.

Käesolevas arvamuses selgitatakse, täiendatakse ja kindlustatakse programmi eesmärke. Arvamuses soovitatakse ennekõike lisada programmi üldeesmärkide hulka säästva arengu edendamine, mere- ja rannikuressursside säästev kasutamine ning eri merebasseinide strateegiate edasiarendamine ning see, et eesmärgid peaksid rajanema konkreetsematel kulueeskirjadel ja Euroopa Parlament kaasataks asjakohaselt programmi rakendamisse. Mida vähem konkreetsemad on eesmärgid ja kulukriteeriumid, seda rohkem on vaja parlamenti kaasata rakendamisse.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a) Lisaks tuleks programmi läbivaatamisel teha ettepanek selle pikendamiseks pärast 2013. aastat, lisades asjakohase rahastamispaketi ettepanku.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e a) tõhustada konkureerivate merendustegevuste kooskõlastatud kavandamist, merealade strateegilist majandamist, üldist ohutustaset, seiretegevuse kvaliteeti ja õigusaktide jõustamist.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3 - punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) vajaduse korral asjaolud, millega põhjendatakse toetuse andmist ilma konkursikutseta, komisjoni määruse (EC, EURATOM) nr 2342/2002 artikli 168 eranditest ühe põhjal;

välja jäetud

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eelarvelised vahendid

Eelarvelised vahendid ja   maksimumkulud eri eesmärkide puhul

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1. a) Integreeritud merenduspoliitika – 2 500 000 eurot;

 

b) merebasseinidega seotud meetmed – 4 600 000 eurot;

 

c) vahendid integreeritud poliitika väljatöötamiseks – 33 000 000 eurot;

 

d) integreeritud merenduspoliitika rahvusvahelise mõõtme tugevdamine – 600 000 eurot;

 

e) merendusalase tegevuse jätkusuutlikkuse piiride määratlemine merestrateegia raamdirektiivi rakendamise kaudu – 5 100 000 eurot;

 

f) jätkusuutlik majanduskasv, tööhõive ja innovatsioon – 1 500 000 eurot;

 

g) merenduse kui valdkonna esiletõstmine Euroopas – 2 300 000 eurot.

 

Nimetatud summad on soovituslikud ja neid võib vastavalt vajadustele eesmärkide vahel ümber jagada.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Käesolevale programmile eraldatud eelarvelised vahendid kajastuvad Euroopa Liidu üldeelarves iga-aastaste assigneeringutena. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased ettenähtud assigneeringud finantsraamistiku piires.

2. Käesolevale programmile eraldatud eelarvelised vahendid kajastuvad Euroopa Liidu üldeelarves iga-aastaste assigneeringutena. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased ettenähtud assigneeringud ning vastava liigituse käesoleva finantsraamistiku piires, ohustamata seejuures käimasolevate programmide ja tegevuste täitmist ning vältides nõnda praeguse finantsraamistiku asjaomase rubriigi all vahendite ümberpaigutamist.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Määratakse kindlaks selged kaasrahastamise kriteeriumid.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Programmile eraldatakse eelarvelised vahendid praeguse mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 rubriigi 2 varust, ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide otsuse kohaldamist.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule järelhindamise aruande hiljemalt 31. detsembril 2014.

1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule integreeritud merenduspoliitika rakendamise vahearuande 30. juuniks 2012. Samal ajal esitab komisjon ettepaneku programmi pikendamiseks pärast 2013. aastat, lisades asjakohase rahastamispaketi ettepanku.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Integreeritud merenduspoliitika rakendamise vahearuanne sisaldab täpset hinnangut selle kohta, kuidas programm mõjutab teisi ELi poliitikavaldkondi.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Artikli 7 lõikega 2 ettenähtud iga-aastaste tööprogrammide koostamisel abistab komisjoni nõuandekomitee.

1. Artikli 7 lõikega 2 ettenähtud iga-aastaste tööprogrammide koostamisel abistab komisjoni nõuandekomitee, kes kaasab Euroopa Parlamendi.

MENETLUS

Pealkiri

Integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist toetav programm

Viited

KOM(2010)0494 – C7-0292/2010 – 2010/0257(COD)

Vastutav komisjon

TRAN

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

7.10.2010

 

 

 

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Dominique Riquet

20.10.2010

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

16.3.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

36

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Damien Abad, Alexander Alvaro, Reimer Böge, Lajos Bokros, Giovanni Collino, Jean-Luc Dehaene, Isabelle Durant, James Elles, Göran Färm, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Salvador Garriga Polledo, Jens Geier, Ivars Godmanis, Estelle Grelier, Lucas Hartong, Monika Hohlmeier, Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Anne E. Jensen, Jan Kozłowski, Alain Lamassoure, Giovanni La Via, Barbara Matera, Miguel Portas, Vladimír Remek, Dominique Riquet, László Surján, Helga Trüpel, Derek Vaughan, Angelika Werthmann, Jacek Włosowicz

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

François Alfonsi, Gerben-Jan Gerbrandy, Edit Herczog, Paul Rübig, Georgios Stavrakakis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Marit Paulsen


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (17.3.2011)

transpordi- ja turismikomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist toetav programm

(KOM(2010)0494 – C7-0292/2010 – 2010/0257(COD))

Arvamuse koostaja: Corinne Lepage

LÜHISELGITUS

Integreeritud merenduspoliitika soodustab sünergiat kõigi ELi poliitikavaldkondade vahel, mis on seotud ookeanide, merede, rannikualade ja merendussektoritega.

Kõnealuse poliitika edasiarendamise ja rakendamise rahastamine ei ole praegu pikemas perspektiivis tagatud. Integreeritud merenduspoliitika meetmeid on rahastatud üksnes finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktide a ja b ning selle rakenduseeskirjade artikli 32 alusel, milles nähakse ette katselist laadi kavade ja ettevalmistavate tegevuste rahastamine. Selline lahendus ei saa olla edukas ja võib ohustada integreeritud merenduspoliitika püsimajäämist, kuna selle jaoks ei ole praeguse finantsperspektiivi järelejäänud ajavahemikuks (2011–2013) ette nähtud ühtegi rahastamisvahendit.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on luua integreeritud merenduspoliitika jaoks stabiilne finantsraamistik aastateks 2011–2013, kehtestades 50 000 euro suuruse finantspaketi. Oma 21. oktoobri 2010. aasta resolutsioonis integreeritud merenduspoliitika edusammude hindamise ja uute ülesannete kohta (2010/2040(INI)) toetas Euroopa Parlament „komisjoni esitatud kavatsust kasutada 50 miljonit eurot integreeritud merenduspoliitika rahastamiseks järgmise kahe aasta jooksul, et arendada edasi varasemaid projekte poliitiliste meetmete, juhtimise, jätkusuutlikkuse ja järelevalve valdkonnas”. Komisjoni pakutud summa on mõistlik ja seda tuleks pidada miinimumsummaks.

Ettepaneku õiguslik alus peaks sisaldama ka artikleid 165 ja 166, mis hõlmavad haridust, kutseõpet ja noorsugu, et koostööprogramme oleks võimalik arendada ka nendes valdkondades.

Käesolevas arvamuses püütakse selgitada, täiendada ja kinnistada programmi eesmärke. Arvamuses soovitatakse ennekõike lisada programmi üldeesmärkide hulka säästva arengu edendamine, mere- ja rannikuressursside kaitse ja säästev kasutamine ning individuaalsete merebasseinistrateegiate arendamine. Arvamuses soovitatakse ka muuta ettepaneku üldtutvustust selgemaks ning laiendada konkreetseid eesmärke ja nimetada need ümber tegevuseesmärkideks.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2, artiklit 74 ja artikli 77 lõiget 2, artikli 91 lõiget 1 ja artikli 100 lõiget 2, artikli 173 lõiget 3, artiklit 175, artiklit 188, artikli 192 lõiget 1, artikli 194 lõiget 2 ja artikli 195 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2, artiklit 74 ja artikli 77 lõiget 2, artikli 91 lõiget 1 ja artikli 100 lõiget 2, artikli 165 lõiget 4, artikli 166 lõiget 4, artikli 173 lõiget 3, artiklit 175, artiklit 188, artikli 192 lõiget 1, artikli 194 lõiget 2 ja artikli 195 lõiget 2,

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Euroopa Liidu poolne rahastamine tuleks ette näha selleks, et toetada nende meetmete uurimist, mille eesmärk on integreeritud merenduspoliitika strateegiliste eesmärkide edendamine, sh integreeritud merendusalane juhtimine kõigil tasanditel; Euroopa eri merebasseinide konkreetseid vajadusi arvestades välja töötatud integreeritud merestrateegia edasiarendamine ja rakendamine; merekeskkonda mõjutava inimtegevuse jätkusuutlikkuse piiride määratlemine vastavalt merestrateegia raamdirektiivile, mis moodustab integreeritud merenduspoliitika keskkonnaalase tugisamba, pöörates asjakohast tähelepanu nende koondmõjule ja kasutades ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi; sidusrühmade edasine kaasamine merenduse integreeritud juhtimise kavadesse; integreeritud poliitika väljatöötamiseks vajalike valdkonnaüleste vahendite edasiarendamine; integreeritud merenduspoliitika rahvusvahelise dimensiooni edendamine ning jätkusuutlik majanduskasv, tööhõive, innovatsioon ja konkurentsivõime.

(6) Euroopa Liidu poolne rahastamine tuleks ette näha selleks, et toetada nende meetmete uurimist, mille eesmärk on integreeritud merenduspoliitika strateegiliste eesmärkide edendamine, sh integreeritud merendusalane juhtimine kõigil tasanditel; Euroopa eri merebasseinide konkreetseid vajadusi arvestades välja töötatud integreeritud merestrateegia edasiarendamine ja rakendamine; merekeskkonda mõjutava inimtegevuse jätkusuutlikkuse piiride määratlemine ja integreeritud merenduspoliitika keskkonnaalase tugisamba moodustava merestrateegia raamdirektiivi rakendamine, pöörates asjakohast tähelepanu nende koondmõjule ja kasutades ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi; sidusrühmade edasine kaasamine merenduse integreeritud juhtimise kavadesse; integreeritud poliitika väljatöötamiseks vajalike valdkonnaüleste vahendite edasiarendamine; integreeritud merenduspoliitika rahvusvahelise dimensiooni edendamine ning jätkusuutlik majanduskasv, tööhõive, innovatsioon ja konkurentsivõime.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) toetada integreeritud ranniku- ja mere- ning merebasseinistrateegia edasiarendamist ja rakendamist;

a) rakendada merenduse ja rannikualade integreeritud juhtimist;

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) panustada valdkonnaüleste vahendite edasiarendamisse või rannikualadega seotud valdkondlikku poliitikasse;

b) panustada valdkonnaüleste vahendite edasiarendamisse, et toetada mere või rannikualadega seotud poliitikaharusid, eelkõige majandusarengu, tööhõive, keskkonnakaitse, teadustegevuse, meresõiduohutuse, energeetika ja merekeskkonna rohelise tehnoloogia väljatöötamise valdkonnas;

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) toetada ühist poliitikakujundamist ning edendada mere- ja rannikuressursside säästvat kasutamist ja jätkusuutlikku majanduskasvu, innovatsiooni ja tööhõivet merendussektoris ja rannikualadel kooskõlas valdkondliku poliitika prioriteetide ja meetmetega;

c) edendada merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitset, säästvat arengut, innovatsiooni ja tööhõivet merendussektoris ja rannikualadel kooskõlas valdkondliku poliitika prioriteetide ja meetmetega;

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a) uurida ebaseaduslike merendustegevuste, nimelt mugavuslippude kasutamise ning ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi mõju majandusele, jätkusuutlikkusele ja tööhõivele merendussektorites ja rannikualadel;

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) jätkata merekeskkonda mõjutava inimtegevuse jätkusuutlikkuse piiride määratlemist merestrateegia raamdirektiivi raames;

d) edendada merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitset ning mere- ja rannikuressursside säästvat kasutamist ning määrata täpsemalt kindlaks merekeskkonda mõjutava inimtegevuse jätkusuutlikkuse piirid;

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a) töötada välja individuaalsed merebasseinistrateegiad;

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) parandada ja tõhustada integreeritud merenduspoliitika eesmärkidega seotud välist koostööd ja koordineerimist.

e) tõhustada integreeritud merenduspoliitika välismõõdet ja parandada selles äärepoolseimate piirkondade arvessevõtmist.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e a) hõlbustada mere- ja rannikukeskkonnale paremate tingimuste loomist ning vähendada reostust, mida eelkõige põhjustavad igapäevasest inimtegevusest tulenevad fosfaadid ja nitraadid.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Konkreetsed eesmärgid

Tegevuseesmärgid

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Artikli 2 punktides a, b, c ja d sätestatud eesmärkide raames on programmil järgmised eesmärgid:

1. Artikli 2 punktis a osutatud merenduse ja rannikualade integreeritud juhtimise rakendamiseks on programmil eelkõige järgmised eesmärgid:

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) julgustada liikmesriike või piirkondi arendama või kehtestama merenduse integreeritud juhtimist;

a) julgustada liikmesriike ja piirkondi arendama või kehtestama merenduse integreeritud juhtimist;

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) toetada sünergia kasutamist, teabe jagamist ja parimate kogemuste vahetamist merenduspoliitilistes küsimustes, sh selle juhtimine ja valdkondlik poliitika, mis mõjutab piirkondlikke meresid ja rannikualasid;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) edendada valdkonnaüleste koostööplatvormide ja -võrgustike loomist, sh tööstusharu, uuringutega tegelevate sidusrühmade, piirkondade, riigiasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide huvides;

d) edendada valdkonnaüleste koostööplatvormide ja -võrgustike loomist, mis hõlmavad kohalike ja piirkondlike riigiasutuste esindajaid, tööstusharu, uuringutega tegelevaid sidusrühmi, sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonda ja valitsusväliseid organisatsioone, ning lihtsustada teabe levitamist käimasolevate teadusuuringute projektide kohta;

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) toetada ühise metoodika ja lähenemisviisi väljatöötamist.

e) hõlbustada piiriülest koostööd ja ühise metoodika väljatöötamist ning toetada piirkondlikke strateegiaid, võttes arvesse merebasseinide eripärasid.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e a) tagada samaväärsete ja piisavate keskkonnanormide kohaldamine.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Artikli 2 punktis b sätestatud eesmärgi raames on programmi eesmärk toetada järgmiste valdkondade arendamist:

2. Artikli 2 punktis b osutatud valdkonnaüleste vahendite edasiarendamiseks on programmi eesmärk eelkõige toetada järgmiste valdkondade arendamist:

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) ELi merendusvaldkondade ühine teabejagamiskeskkond, mis edendab valdkonna- ja piiriülest seiretegevust ja tugevdab merealade ohutut ja turvalist kasutamist, võttes arvesse seirealase valdkondliku poliitika arengut ja aidates seda vajaduse korral arendada;

a) ELi merendusvaldkondade ühine teabejagamiskeskkond, mis edendab valdkonna- ja piiriülest seiretegevust ja tugevdab merealade ohutut, turvalist ja keskkonnasõbralikku kasutamist, võttes arvesse seirealase valdkondliku poliitika arengut ja aidates seda vajaduse korral arendada;

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) mereala ruumiline planeerimine ja rannikualade integreeritud haldamine, mis on mõlemad mere- ja rannikualade ökosüsteemipõhise majandamise ja säästva arendamise põhilised vahendid;

b) mereala ruumiline planeerimine ja rannikualade integreeritud haldamine, mis on mõlemad mere- ja rannikualade ökosüsteemipõhise majandamise ja säästva arendamise põhilised vahendid, keskendudes eriti kliimamuutustest enim mõjutatud piirkondadele;

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Artikli 2 punktis c osutatud säästva arengu, innovatsiooni ja tööhõive toetamiseks on programmi eesmärk eelkõige soodustada:

 

a) jätkusuutliku majandusarengu ning töökohtade loomise uute võimaluste edendamist merendussektoris ja merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel rannikualadel;

 

b) taastuvate mereenergiaallikate edendamist;

 

c) meetmeid, mille eesmärk on muuta merenduselukutsed köitvamaks ning toetada eriti merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise alal ning üldiselt merendussektoris töötavate noorte riikidevahelist liikumist.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Artikli 2 punktis d osutatud merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitse ning mere- ja rannikuressursside säästva kasutamise toetamiseks on programmi eesmärk eelkõige edendada järgmiste valdkondade arendamist:

 

a) merestrateegia raamdirektiivi rakendamine ja eelkõige merekeskkonda mõjutava inimtegevuse (sealhulgas tegevuse, mis ei ole otseselt seotud merekeskkonnaga, kuid millel on merekeskkonnale otsene mõju) jätkusuutlikkuse piiride kindlaksmääramine;

 

b) meresõiduohutusega seotud teabevahetuseks ja hoiatamiseks ettenähtud platvormid, näiteks avamerel toimuva nafta- ja gaasitootmise, uurimise ning tankeritega transportimise või torujuhtmete puhul; samuti soositakse kolmandate riikide osalemist sellistel platvormidel.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 c. Artikli 2 punktis d a osutatud individuaalsete merebasseinistrateegiate väljatöötamiseks on programmi eesmärk aidata kaasa individuaalsete merebasseinistrateegiate kavandamisele ja toetada nende arendamist.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Artikli 2 punktis e sätestatud eesmärgi raames ja valdkondliku poliitika täiendamiseks on programmi eesmärk integreeritud valdkonnaüleste meetmete edendamiseks parandada ja tõhustada koostööd

3. Artikli 2 punktis e osutatud integreeritud merenduspoliitika välismõõtme tõhustamiseks ja valdkondliku poliitika täiendamiseks on programmi eesmärk integreeritud valdkonnaüleste meetmete edendamiseks parandada ja tõhustada koostööd

a) kolmandate riikidega, sh nendega, millel on piir Euroopa merebasseiniga;

a) kolmandate riikidega, sh nendega, millel on piir Euroopa merebasseiniga, pidades eelkõige silmas, et nendes riikides oleks tagatud selliste keskkonnanormide kohaldamine, mis ei ole liidus kohaldatavatest normidest vähem rangemad;

b) kolmandate riikide osalejatega;

b) kolmandate riikide osalejatega;

c) rahvusvaheliste partnerite ja organisatsioonidega, eriti seoses rahvusvaheliste ökosüsteemi taastamise kohustustega ja muude asjakohaste kokkulepetega.

c) rahvusvaheliste partnerite ja organisatsioonidega, eriti seoses rahvusvaheliste ökosüsteemi taastamise kohustustega ja muude asjakohaste kokkulepetega.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Lõikes 3 sätestatud konkreetseid eesmärke püütakse saavutada kooskõlas lõigetes 1 ja 2 sätestatud konkreetsete eesmärkidega ja kooskõlas ELi koostöövahenditega, võttes arvesse riiklike ja piirkondlike arengustrateegiate eesmärke.

4. Lõikes 3 sätestatud tegevuseesmärke püütakse saavutada kooskõlas lõigetes 1, 2, 2 a, 2 b ja 2 c sätestatud tegevuseesmärkidega ja kooskõlas ELi koostöövahenditega, võttes arvesse riiklike ja piirkondlike arengustrateegiate eesmärke.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) uuringud ja koostööprogrammid;

a) uuringud, sh õiguslike puuduste tuvastamise kohta seoses mugavuslippude kasutamise ning ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügiga, ning koostööprogrammid, sh haridusprogrammid ja kutsealase koolituse programmid;

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e a) meetmed, mis on seotud rohelise tehnoloogia arendamise ja edendamisega laevanduses ning mida tuleb võtta tihedas koostöös komisjoni asjaomaste talitustega.

MENETLUS

Pealkiri

Integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist toetav programm

Viited

KOM(2010)0494 – C7-0292/2010 – 2010/0257(COD)

Vastutav komisjon

TRAN

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

7.10.2010

 

 

 

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Corinne Lepage

17.11.2010

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

24.1.2011

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

16.3.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

53

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

János Áder, Elena Oana Antonescu, Kriton Arsenis, Pilar Ayuso, Sandrine Bélier, Sergio Berlato, Martin Callanan, Nessa Childers, Chris Davies, Bas Eickhout, Edite Estrela, Elisabetta Gardini, Julie Girling, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Dan Jørgensen, Karin Kadenbach, Christa Klaß, Holger Krahmer, Jo Leinen, Corinne Lepage, Peter Liese, Linda McAvan, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Miroslav Ouzký, Vladko Todorov Panayotov, Gilles Pargneaux, Antonyia Parvanova, Andres Perello Rodriguez, Sirpa Pietikäinen, Pavel Poc, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Anna Rosbach, Oreste Rossi, Daciana Octavia Sârbu, Carl Schlyter, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Theodoros Skylakakis, Bogusław Sonik, Salvatore Tatarella, Åsa Westlund, Glenis Willmott, Marina Yannakoudakis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Christofer Fjellner, Jutta Haug, Miroslav Mikolášik, Bill Newton Dunn, Bart Staes, Eleni Theocharous, Thomas Ulmer, Marita Ulvskog, Anna Záborská


REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (24.3.2011)

transpordi- ja turismikomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist toetav programm

(KOM(2010)0494 – C7-0292/2010 – 2010/0257(COD))

Arvamuse koostaja: Rosa Estaràs Ferragut

LÜHISELGITUS

Rannikualad on Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide majanduskasvu jaoks väga olulised. Paljud nendest on esmatähtsad kalapüügikohad, kaupade impordi- ja ekspordipunktid ning samuti atraktiivsed turismisihtkohad.

Euroopa Komisjon, nõukogu ja parlament on väljastanud integreeritud merenduspoliitika uute meetmete ning selle eeldatavate eesmärkide kohta mitu teatist. Tegemist on keerulise, kuid samas väga olulise küsimusega. Lõppkokkuvõttes seisneb küsimus selles, kuidas kasutada säästvalt mereressursside potentsiaali kogu Euroopa Liidu hüvanguks.

Praegu on vaja kindlustada integreeritud merenduspoliitika arendamine ja rakendamine, tagades selleks vajalikud rahalised vahendid, ning jätkata ettevalmistavate meetmete ja katseprojektide elluviimist. Seetõttu toetab raportöör kindlalt Euroopa Komisjoni esitatud ettepanekut võtta vastu määrus. Erinevate kontaktide kaudu on raportöör jõudnud arvamusele, et eraldatud rahalised vahendid on kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku kolme viimase aasta jooksul püstitatud eesmärkide saavutamiseks piisavad. Kõik viitab sellele, et 50 miljoni euro suurune toetus ajavahemikuks 2011–2013 toob kaasa üksmeeleni jõudmise.

Raportöör rõhutab vajadust kindlustada piisav ning järjekindel rahastamine järgmiseks mitmeaastaseks finantsraamistikuks alates 2014. aastast. Juba on alanud protsess, mille käigus määratletakse ELi järgmine finantsperspektiiv ning arvestades, et integreeritud merenduspoliitika on Euroopa Liidu üks prioriteet, peaks nimetatud poliitikale aegsasti eraldama piisavaid rahalisi vahendeid. Kõnealune mitmeaastane rahaliste vahendite eraldamine ei tohiks seada halvemasse olukorda teisi Euroopa Liidus elluviidavaid poliitikavaldkondi.

Käesoleva programmi eri meetmete rahastamisel tuleks olemasolevate rahaliste vahendite eraldamise käigus silmas pidada piirkondlikku tasakaalu. Raportöör esitab määruse artikli 2 kohta muudatusettepaneku, rõhutades sellega nimetatud küsimuse olulisust.

Ülejäänud muudatusettepanekutega artiklite 2, 3, 4, 10 ja 11 kohta täiustatakse mõningaid määruse eesmärke, et viia need vastavusse integreeritud merenduspoliitikaga, täpsustatakse mõne abikõlbliku meetme sisu ning tõhustatakse komisjoni vastutust programmi järelevalve ja kontrolli teostamisel.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Selleks et EL saaks integreeritud merenduspoliitikat rakendada ja edasi arendada kooskõlas Euroopa Parlamendi 20. mai 2008. aasta resolutsiooniga Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika kohta ning järgida komisjoni 2007. aasta oktoobri sinises raamatus sätestatud üldeesmärke, mida toetati 2009. aasta oktoobri eduaruandes ja mis kiideti heaks üldasjade nõukogu 16. novembri 2009 järeldustes, on vaja Euroopa Liidu jätkuvat rahalist tuge.

(5) Selleks et EL saaks integreeritud merenduspoliitikat rakendada ja edasi arendada kooskõlas Euroopa Parlamendi 20. mai 2008. aasta resolutsiooniga Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika kohta ning järgida komisjoni 2007. aasta oktoobri sinises raamatus sätestatud üldeesmärke, mida toetati 2009. aasta oktoobri eduaruandes ja mis kiideti heaks üldasjade nõukogu 16. novembri 2009 järeldustes, on vaja jätkuvat Euroopa Liidu poolset rahastamist.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a) Alates 2014. aastast tuleks integreeritud merenduspoliitika eesmärkide edasiarendamiseks ning saavutamiseks kättesaadavaks teha piisavad vahendid, vähendamata seega teistele poliitikavaldkondadele eraldatavaid vahendeid, ning soodustada samal ajal Euroopa Liidu mereäärsete piirkondade, kaasa arvatud saarte ja äärepoolseimate piirkondade säästvat arengut.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 b) Merendusasjade edasiarendamine integreeritud merenduspoliitika meetmetele ette nähtud rahalise toetuse kaudu avaldaks olulist mõju majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele.

Selgitus

Integreeritud merenduspoliitika tugevdamine toetusprogrammi abil aitaks kaasa kogu Euroopa Liidu harmoonilisele arengule ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamisele.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Euroopa Liidu poolne rahastamine tuleks ette näha selleks, et toetada nende meetmete uurimist, mille eesmärk on integreeritud merenduspoliitika strateegiliste eesmärkide edendamine, sh integreeritud merendusalane juhtimine kõigil tasanditel; Euroopa eri merebasseinide konkreetseid vajadusi arvestades välja töötatud integreeritud merestrateegia edasiarendamine ja rakendamine; merekeskkonda mõjutava inimtegevuse jätkusuutlikkuse piiride määratlemine vastavalt merestrateegia raamdirektiivile, mis moodustab integreeritud merenduspoliitika keskkonnaalase tugisamba, pöörates asjakohast tähelepanu nende koondmõjule ja kasutades ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi; sidusrühmade edasine kaasamine merenduse integreeritud juhtimise kavadesse; integreeritud poliitika väljatöötamiseks vajalike valdkonnaüleste vahendite edasiarendamine; integreeritud merenduspoliitika rahvusvahelise dimensiooni edendamine ning jätkusuutlik majanduskasv, tööhõive, innovatsioon ja konkurentsivõime.

(6) Euroopa Liidu poolne rahastamine tuleks ette näha selleks, et toetada nende meetmete uurimist, mille eesmärk on integreeritud merenduspoliitika strateegiliste eesmärkide ja selles konkreetses kontekstis territoriaalse ühtekuuluvuse edendamine; nende eesmärkide hulka kuulub integreeritud merendusalane juhtimine kõigil tasanditel; Euroopa eri merebasseinide ning rannikualade, saarte ja äärepoolseimate piirkondade konkreetseid vajadusi arvestades välja töötatud integreeritud merestrateegia edasiarendamine ja rakendamine; merekeskkonda mõjutava inimtegevuse jätkusuutlikkuse piiride määratlemine vastavalt merestrateegia ja ELi veepoliitika raamdirektiivile, mis moodustavad integreeritud merenduspoliitika keskkonnaalase tugisamba, pöörates asjakohast tähelepanu nende koondmõjule ja kasutades ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi; kohalike ja piirkondlike sidusrühmade edasine kaasamine merenduse integreeritud juhtimise kavadesse mitmel tasandil; integreeritud poliitika väljatöötamiseks vajalike valdkonnaüleste vahendite ja sektoritevahelise lähenemisviisi edasiarendamine, mille eesmärk on parandada poliitikavaldkondade ja olemasolevate vahendite vahelist sünergiat ja koordineerimist tänu merenduse valdkonnaga seotud andmete ja teadmuse jagamisele; integreeritud merenduspoliitika rahvusvahelise dimensiooni edendamine ning jätkusuutlik majanduskasv, tööhõive, innovatsioon ja konkurentsivõime.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Kõik integreeritud merenduspoliitika prioriteedid ja eesmärgid ei ole hõlmatud Euroopa Liidu muude rahastamisvahenditega nagu Ühtekuuluvusfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa kalandusfond, teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm, ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) ja Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend, seepärast on vaja kehtestada integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist toetav programm (edaspidi „programm”).

(7) Kõik integreeritud merenduspoliitika prioriteedid ja eesmärgid ei ole hõlmatud Euroopa Liidu muude rahastamisvahenditega nagu Ühtekuuluvusfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa kalandusfond, teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm, ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) ja Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend, seepärast on vaja kehtestada integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist toetav programm (edaspidi „programm”) – vahendid, mis peaksid igal juhul olema paremini kooskõlastatud merenduspoliitika raames, pidades silmas suurema tulemuslikkuse ja tõhususe saavutamist selles kontekstis.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a) On oluline, et programm seostuks Euroopa Liidu teiste poliitikavaldkondadega, millel võib olla merenduse mõõde, eelkõige struktuurifondide, üleeuroopaliste transpordivõrkude, ühise kalanduspoliitika, turismi, keskkonna ja kliimamuutuse suhtes võetavate meetmete, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi ning energiapoliitikaga.

Selgitus

Integreeritud merenduspoliitika integreerivat lähenemisviisi tuleks kasutada ka selleks, et teha kindlaks koostoime võimalus teiste Euroopa Liidu poliitikavaldkondadega, millel võib olla merendusmõõde.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a) Vastavalt komisjoni 26. mai 2004. aasta teatisele „Tugevam partnerlus äärepoolseimate piirkondadega” (KOM(2004)0343) peaksid äärepoolseimad piirkonnad olema ELi ja muu maailma vahel ühenduslüliks ning võtma naaberriike tihedalt kaasates vastu piirkondlikud merendusstrateegiad, mis võivad lihtsustada nende integreerumist ümberkaudsesse piirkonda.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 b) Läänemere ja Atlandi piirkonna makropiirkondlikud strateegiad näevad ette hea raamistiku merepiirkondade edasiarendamiseks; nendele strateegiatele võivad järgneda teised strateegiad, näiteks Põhjamere basseini strateegia.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Programm peaks täiendama olemasolevaid ja edaspidiseid rahastamisvahendeid, mille liikmesriigid on ookeanide, merede ja rannikualade säästva kasutamise edendamiseks teinud kättesaadavaks riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

(9) Programm peaks täiendama olemasolevaid ja edaspidiseid rahastamisvahendeid, mille Euroopa Liit ja liikmesriigid on ookeanide, merede ja rannikualade säästva kasutamise edendamiseks ning liikmesriikide ja rannikualade koostöö tõhustamiseks teinud kättesaadavaks riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

Selgitus

Lisaks rahastamisele on Euroopa Liidu liikmesriikide ja nende rannikualade vahelise koostöö ja dialoogi edendamine ja tõhustamine integreeritud merenduspoliitika edu jaoks keskse tähtsusega eesmärk.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Euroopa Liidult saadava raha tõhusa kasutamise tagamiseks tuleks käesoleva määruse alusel rahastatavat tegevust korrapäraselt hinnata.

(15) Euroopa Liidult saadava raha tõhusa kasutamise tagamiseks tuleks käesoleva määruse alusel rahastatavat tegevust korrapäraselt hinnata, keskendudes eriti selle territoriaalsele mõjule.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) toetada integreeritud ranniku- ja mere- ning merebasseinistrateegia edasiarendamist ja rakendamist;

a) toetada mitmetasandilise integreeritud ranniku- ja mere- ning kõigi Euroopa Liidu merebasseinide strateegiate edasiarendamist ja rakendamist, tagades selliste partnerite aktiivse ja tulemusliku osavõtu, nagu piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, majandus- ja sotsiaalpartnerid ning kodanikuühiskonna liikmed;

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) panustada valdkonnaüleste vahendite edasiarendamisse või rannikualadega seotud valdkondlikku poliitikasse;

b) panustada mere, rannikualade ning maa ja mere ühendustega seotud vahendite edasiarendamisse ning luua sünergiat nende poliitikavaldkondade ja nendega seotud vahendite tõhusama koordineerimise abil;

Selgitus

Lisada tuleks viide maa ja mere ühendustele, nii et integreeritud merenduspoliitikat oleks võimalik siduda territoriaalse arengu poliitikavaldkondadega. Oluline on mitte eraldada rannikualasid ja nende sisemaad.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) toetada ühist poliitikakujundamist ning edendada mere- ja rannikuressursside säästvat kasutamist ja jätkusuutlikku majanduskasvu, innovatsiooni ja tööhõivet merendussektoris ja rannikualadel kooskõlas valdkondliku poliitika prioriteetide ja meetmetega;

c) toetada ühist poliitikakujundamist, kaasates piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, ning rakendada mere- ja rannikuressursside säästvat kasutamist koos jätkusuutliku majanduskasvuga, innovatsiooni ja tööhõivega merendussektoris ning saare- ning rannikualadel, eriti äärepoolseimates piirkondades, kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste kohustustega;

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) jätkata merekeskkonda mõjutava inimtegevuse jätkusuutlikkuse piiride määratlemist merestrateegia raamdirektiivi raames;

d) jätkata merekeskkonda ning ranniku- ja saarealasid ning äärepoolseimaid piirkondi mõjutava ja merd reostava inimtegevuse jätkusuutlikkuse piiride määratlemist merestrateegia raamdirektiivi ning ELi veepoliitika raamdirektiivi raames;

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a) edendada nii äärepoolseimate piirkondade piirkondlikku integratsiooni integreeritud merenduspoliitika lähenemisviisi abil nende geograafilises piirkonnas ning äärepoolseid merepiirkondi aktiivselt kaasates, kui ka toetada sidemeid kõnealuste piirkondade, äärepoolseimate piirkondade ning saarepiirkondade ja mandril asuvate majanduskeskuste vahel;

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Programmi üldeesmärkide täitmisel tuleb eri merebasseinidega seotud meetmete rahastamise osas säilitada asjakohane piirkondlik tasakaal.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) julgustada liikmesriike või piirkondi arendama või kehtestama merenduse integreeritud juhtimist;

a) aidata liikmesriikidel või piirkondadel arendada või kehtestada merenduse integreeritud mitmetasandilist juhtimist;

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) ergutada ja tugevdada sidusrühmade dialoogi ja koostööd merenduse integreeritud juhtimisega seotud valdkonnaülestes küsimustes;

b) ergutada ja tugevdada sidusrühmade ja partnerite dialoogi ja koostööd merenduse integreeritud juhtimisega seotud küsimustes kõigil valitsemistasanditel ning kodanikuühiskonna ja merendusega seotud elukutsete esindajate osavõtul;

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) toetada sünergia kasutamist, teabe jagamist ja parimate kogemuste vahetamist merenduspoliitilistes küsimustes, sh selle juhtimine ja valdkondlik poliitika, mis mõjutab piirkondlikke meresid ja rannikualasid;

c) toetada sünergia kasutamist, teabe jagamist ja parimate kogemuste vahetamist merenduspoliitilistes küsimustes, sh selle juhtimine, ja valdkondliku poliitika osas, mis mõjutab piirkondlikke meresid ja rannikualasid ning saarte- ja äärepoolseimaid piirkondi;

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a) ergutada merenduspoliitika ja teiste Euroopa Liidu poliitikavaldkondade, eelkõige struktuurifondide, üleeuroopaliste transpordivõrkude, ühise kalanduspoliitika, turismi, keskkonna ja kliimamuutusega seotud meetmete, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi ning energiapoliitika vahelist koordineerimist ja püüdlusi sünergia kindlakstegemiseks;

Selgitus

Integreeritud merenduspoliitika integreerivat lähenemisviisi tuleks kasutada ka selleks, et teha kindlaks koostoime võimalus teiste Euroopa Liidu poliitikavaldkondadega, millel võib olla merendusmõõde.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) edendada valdkonnaüleste koostööplatvormide ja -võrgustike loomist, sh tööstusharu, uuringutega tegelevate sidusrühmade, piirkondade, riigiasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide huvides;

d) edendada valdkonnaüleste koostööplatvormide ja -võrgustike loomist, sh tööstusharu, uuringutega tegelevate sidusrühmade, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ja teiste riigiasutuste ning valitsusväliste organisatsioonide huvides;

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) mereala ruumiline planeerimine ja rannikualade integreeritud haldamine, mis on mõlemad mere- ja rannikualade ökosüsteemipõhise majandamise ja säästva arendamise põhilised vahendid;

b) mereala ruumiline planeerimine, rannikualade integreeritud haldamine ning maa ja mere ühenduste väljatöötamine, mis edendavad territoriaalset koostööd või põhinevad olemasolevatel territoriaalse koostöö struktuuridel ning on mere- ja rannikualade ökosüsteemipõhise majandamise ja säästva arendamise põhilised vahendid;

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a) konsulteerimine asjaomaste sidusrühmadega piirkondlikul ja kohalikul tasandil küsimustes, mis hõlmavad konkreetseid vajadusi, ning mis tahes kavandatavate meetmete territoriaalse mõju osas;

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) andmete jagamine, järelevalve, visualiseerimine ja avalikkuse juurdepääsu tagamine suurele hulgale andmetele, parimatele tavadele ja ELi rahastatavate piirkondlike projektide andmebaasidele, sh vajaduse korral sekretariaadi kaudu, mis on loodud ühe või mitme loetletud eesmärgi tarbeks;

d) andmete jagamine, järelevalve, visualiseerimine ja avalikkuse juurdepääsu tagamine suurele hulgale andmetele, parimatele tavadele ja ELi rahastatavate piirkondlike projektide andmebaasidele;

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e) valdkonnaüleste vahenditega seotud meetmed, sh katseprojektid.

e) valdkonnaüleste vahenditega seotud meetmed, sh katseprojektid ja makropiirkondlikud strateegiad.

Selgitus

Ära tuleb märkida makropiirkondlikud strateegiad, sh Läänemere, Atlandi ookeani ja Doonau strateegiad, mida iseloomustab tugev merendusmõõde.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Komisjon võtab kõik vajalikud meetmed, et kontrollida, kas rahastatavaid meetmeid viiakse ellu nõuetekohaselt ning kooskõlas käesoleva määruse ja finantsmääruse sätetega.

6. Komisjon hindab programmi territoriaalset mõju, et kontrollida, kas rahastatavaid meetmeid viiakse ellu nõuetekohaselt ja kas need on kooskõlas muu valdkondliku poliitika ja muude vahendite alusel rakendatavate meetmetega ning kooskõlas käesoleva määruse ja finantsmääruse sätetega.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon tagab, et käesoleva programmi raames meetmete rakendamisel kaitstakse ELi finantshuve

1. Komisjon kindlustab, et käesoleva programmi raames meetmete rakendamisel kaitstakse ELi finantshuve

MENETLUS

Pealkiri

Integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist toetav programm

Viited

KOM(2010)0494 – C7-0292/2010 – 2010/0257(COD)

Vastutav komisjon

TRAN

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

REGI

7.10.2010

 

 

 

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Rosa Estaràs Ferragut

28.10.2010

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

28.2.2011

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

22.3.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

43

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Luís Paulo Alves, Charalampos Angourakis, Sophie Auconie, Victor Boştinaru, Zuzana Brzobohatá, Francesco De Angelis, Tamás Deutsch, Rosa Estaràs Ferragut, Danuta Maria Hübner, Juozas Imbrasas, María Irigoyen Pérez, Seán Kelly, Evgeni Kirilov, Constanze Angela Krehl, Petru Constantin Luhan, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Ramona Nicole Mănescu, Riikka Manner, Iosif Matula, Erminia Mazzoni, Miroslav Mikolášik, Lambert van Nistelrooij, Franz Obermayr, Jan Olbrycht, Markus Pieper, Tomasz Piotr Poręba, Monika Smolková, Georgios Stavrakakis, Csanád Szegedi, Nuno Teixeira, Michail Tremopoulos, Oldřich Vlasák, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Andrea Cozzolino, Karima Delli, Jens Geier, Ivars Godmanis, Karin Kadenbach, Marie-Thérèse Sanchez-Schmid, Vilja Savisaar-Toomast, Elisabeth Schroedter, László Surján

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Vladko Todorov Panayotov, Britta Reimers, Ivo Strejček


MENETLUS

Pealkiri

Integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist toetav programm

Viited

KOM(2010)0494 – C7-0292/2010 – 2010/0257(COD)

EP-le esitamise kuupäev

29.9.2010

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

7.10.2010

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

7.10.2010

ENVI

7.10.2010

ITRE

7.10.2010

REGI

7.10.2010

 

PECH

7.10.2010

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

ITRE

25.10.2010

 

 

 

Kaasatud komisjon(id)

       istungil teada andmise kuupäev

PECH

10.3.2011

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Georgios Koumoutsakos

10.11.2010

Georgios Koumoutsakos

10.11.2010

 

Artikkel 51 – komisjonide ühised koosolekud istungil teada andmise kuupäev

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

15.3.2011

11.4.2011

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

12.4.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

36

0

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Antonio Cancian, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Carlo Fidanza, Knut Fleckenstein, Jacqueline Foster, Mathieu Grosch, Jim Higgins, Juozas Imbrasas, Ville Itälä, Dieter-Lebrecht Koch, Georgios Koumoutsakos, Werner Kuhn, Eva Lichtenberger, Marian-Jean Marinescu, Gesine Meissner, Hubert Pirker, Vilja Savisaar-Toomast, Olga Sehnalová, Brian Simpson, Dirk Sterckx, Keith Taylor, Silvia-Adriana Ţicău, Giommaria Uggias, Thomas Ulmer, Peter van Dalen, Artur Zasada, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Philip Bradbourn, Spyros Danellis, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Guido Milana, Dominique Riquet


MENETLUS

Pealkiri

Integreeritud merenduspoliitika edasiarendamist toetav programm

Viited

KOM(2010)0494 – C7-0292/2010 – 2010/0257(COD)

EP-le esitamise kuupäev

29.9.2010

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

7.10.2010

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

7.10.2010

ENVI

7.10.2010

ITRE

7.10.2010

REGI

7.10.2010

 

PECH

7.10.2010

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

ITRE

25.10.2010

 

 

 

Kaasatud komisjon(id)

       istungil teada andmise kuupäev

PECH

10.3.2011

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Georgios Koumoutsakos

10.11.2010

Georgios Koumoutsakos

10.11.2010

 

Artikkel 51 – komisjonide ühised koosolekud istungil teada andmise kuupäev

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

15.3.2011

11.4.2011

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

12.4.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

36

0

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Antonio Cancian, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Carlo Fidanza, Knut Fleckenstein, Jacqueline Foster, Mathieu Grosch, Jim Higgins, Juozas Imbrasas, Ville Itälä, Dieter-Lebrecht Koch, Georgios Koumoutsakos, Werner Kuhn, Eva Lichtenberger, Marian-Jean Marinescu, Gesine Meissner, Hubert Pirker, Vilja Savisaar-Toomast, Olga Sehnalová, Brian Simpson, Dirk Sterckx, Keith Taylor, Silvia-Adriana Ţicău, Giommaria Uggias, Thomas Ulmer, Peter van Dalen, Artur Zasada, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Philip Bradbourn, Spyros Danellis, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Guido Milana, Dominique Riquet

Esitamise kuupäev

30.5.2011

Viimane päevakajastamine: 23. juuni 2011Õigusalane teave