RAPORT Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide vahekokkuvõte: hinnang rakendamise kohta, eesseisvad probleemid ja finantsperspektiivid

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

SELETUSKIRI

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (8.7.2010)

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (16.3.2011)

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

18.4.2011 - (2009/2226(INI))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Vladimír Remek

Menetlus : 2009/2226(INI)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A7-0165/2011

Esitatud tekstid :

A7-0165/2011

Arutelud :

Hääletused :

PV 08/06/2011 - 6.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0265

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
SELETUSKIRI
VÄLISKOMISJONI ARVAMUS
EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide vahekokkuvõtte kohta: hinnang rakendamise kohta, eesseisvad probleemid ja finantsperspektiivid

(2009/2226(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse oma 20. juuni 2007. aasta resolutsiooni[1] Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmi (Galileo) rahastamise kohta 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe ja mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 alusel;

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 683/2008 Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta[2];

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur[3];

– võttes arvesse komisjoni teatist „Globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakendusi käsitlev tegevuskava” (SEK(2010)0717);

– võttes arvesse Euroopa GNSSi Agentuuri turujärelevalve aruannet (oktoober 2010);

– võttes arvesse komisjoni teatist „ELi eelarve läbivaatamine” (KOM(2010)0700);

– võttes arvesse komisjoni aruannet „Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide vahearuanne” (KOM(2011)0005);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning väliskomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A6–0165/2011),

A. arvestades, et Euroopa Parlament on järjekindlalt igati toetanud Euroopa globaalset satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS), mida rakendatakse programmide Galileo ja EGNOS kaudu ning mille eesmärk on parandada Euroopa kodanike igapäevaelu, tagada Euroopa autonoomia ja sõltumatus ning omandada märkimisväärne osakaal satelliitnavigatsioonist sõltuval ülemaailmsel kõrgtehnoloogia turul;

B. arvestades, et EL sõltub praegu USA globaalsest positsioneerimissüsteemist (GPS) ning sellest sõltuvad tegevused moodustavad ligikaudu 7% SKPst;

C. arvestades, et Galileol on GPSiga võrreldes tõenäoliselt eelised, nt suurem täpsus, ülemaailmne integreeritus, autentimine ja teenuste tagatus; samuti annab see liidule strateegilise sõltumatuse;

D. arvestades, et globaalne GNSSi turg kasvab märkimisväärselt, ulatudes 2020. aastal hinnangute kohaselt 150 miljardi euroni, millest vähem kui 20 % luuakse ELis;

E. arvestades, et EGNOSt kasutavad juba praegu igapäevaselt 80 000 Euroopa põllumajandustootjat ning hiljuti anti sellele tegevusluba tsiviillennunduse valdkonnas, ning et meretranspordi valdkonnale tunnistuse väljastamist on oodata lähitulevikus;

F. arvestades, et Galileo eesmärk on saada tehnoloogilisest kõige arenenumaks, kõrgetasemelisemaks GNSSiks maailmas, mis suudab kehtestada ülemaailmse tulevikustandardi ning mis hõlmab teaduse, kõrgtehnoloogia ja kvalifitseeritud inimressursi suurt osakaalu ning aitab kaasa ELi tööstuse innovatsiooni ja konkurentsivõime arengule;

G. arvestades, et EGNOS ja Galileo loovad Euroopa majandusele ja ühiskonnale 60 miljardi euro suuruses kaudset tulu suurema liiklusohutuse ja lennundusjulgestuse, väiksema õhusaaste ja pestitsiidide kasutamise, uute töökohtade ja avaliku turvalisuse näol ning loovad seega muude samaväärsete investeeringutega võrreldes raha abil väga olulisi väärtusi;

H. arvestades, et olukorras, kus eri rahvusvahelised osalised töötavad välja neli globaalset ja kaks piirkondlikku satelliitnavigatsioonisüsteemi, on teenuste kiire kättesaadavus Galileo programmi puhul ülitähtis element, et sellest Euroopa süsteemist saaks nii kiiresti kui võimalik teine oluline viitesüsteem GNSSi valikul;

I. arvestades, et GNSSi programmide rahastamiseks kohandatud avaliku ja erasektori partnerluse algse valemi läbikukkumine tõi 2007. aastal kaasa otsuse jätkata programmide elluviimist eranditult Euroopa Liidu eelarvest rahastamise abil (3,4 miljardit eurot määratlus-, kontrolli- ja rakendamisfaasi jaoks 2013. aastani), mistõttu on selle täielik omanik Euroopa Liit, seega on Galileo ja EGNOS esimesed ELile kuuluvad seda liiki suurprojektid;

J. arvestades, et Galileo on tsiviilkontrolli all olev tsiviilsüsteem ja kõik selle teenused peaksid olema kooskõlas rahvusvahelise kosmoseõigusega, ELi aluslepingutega ja ÜRO põhikirjas ja lepingutes sätestatud põhimõtetega;

K. arvestades, et programmi suuremad kulud, mille põhjuseks on muuhulgas ka ebatäpne kulude prognoos ja kulude juhtimise strateegia, võimaldavad praegusest eelarvest rahastada üksnes 18 satelliiti hõlmava esialgse tegevusvõime (IOC) rakendamist;

L. arvestades, et enne otsuse tegemist edasise rahastamise kohta ELi eelarvest järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tuleb komisjonil esitada selge hinnang kõigi võimalike tehniliste valikute ning nendega seonduvate kulude ja kasu kohta,

Vahekokkuvõte: hinnang rakendamise kohta

1. tunneb heameelt komisjoni aruande üle, milles esitatakse kõnealuse olulise juhtalgatuse praegune olukord ja eesseisvad probleemid;

2. avaldab siiski kahetsust vahekokkuvõtte avaldamisega viivitamise üle, mis on liiga kaua põhjustanud ebakindlust projekti üldiste edusammude ja finantsolukorra suhtes, mis avaldab kahjulikku mõju GNSSi rakenduste turuletulekule ja avalikule toetusele;

3. palub komisjonil läbipaistvuse parandamiseks praegust olukorda silmas pidades ajakohastada GNSSi strateegilist raamistikku (C/2008)8378), sealhulgas põhitegevust, hinnangulist eelarvet ja eesmärkide täitmiseks vajalikku ajakava;

4. palub komisjonil panna tulevaste lisakulude ennetamiseks paika ranged poliitilised meetmed kulude ohjamiseks ja riski vähendamiseks, sealhulgas satelliidi käivitamisega seotud kulude kontrolli all hoidmiseks ette nähtud meetmed; soovitab komisjonil tegelda põhjalikult siiani omandatud kogemustega ja kasutada sel eesmärgil sõltumatuid eksperte, kaasates ka tööstuse esindajaid, et oluliselt parandada projektijuhtimise tõhusust;

5. kutsub komisjoni üles rakendama riski vähendamiseks soovitatud meetmeid, nagu näiteks hanked mitmelt tarnijalt, kõikide kriitiliste tööpakettide hangete korral, et püsida ambitsioonikas ajakavas, võttes arvesse tegeliku konkurentsi taset asjaomastel turgudel ja poliitilist tahet säilitada Euroopa suutlikkust käivitada kosmosesüsteeme, nagu on märgitud ka seitsmenda kosmosenõukogu 25. novembri 2010. aasta istungil vastu võetud resolutsioonis;

Finantsolukord

6. usub, et esialgne tegevusvõime, mis suudab pakkuda 18 satelliidil põhinevaid esimesi teenuseid, tuleks viia lõpule hiljemalt 2014. aastaks, tagamaks, et Galileost saab vastuvõtjate tootjate jaoks tõepoolest teine GNSSi tugisüsteem; sellega seoses nõuab tungivalt, et komisjon käivitaks võimalikult kiiresti neli orbiidil kontrollimise satelliiti, et panna paika selge tegevuskava ülejäänud 14 satelliidi käivitamiseks ning viia ellu viimased tööpaketid;

7. on veendunud, et 27 satelliidil ja piisaval arvul varusatelliitidel ning asjakohasel maapealsel infrastruktuuril põhinev täielik tegevusvõime (FOC) on eeltingimus selleks, et jõuda autentimise, suure täpsuse ja katkestusteta teenustega seotud Galileo lisaväärtuseni ning lõigata seega majanduslikku ja sotsiaalset kasu; usub, et kasutajate ja investorite veenmiseks ELi pikaajalises pühendumises on vaja kõikide Euroopa institutsioonide selget ja üheselt mõistetavat toetust täieliku tegevusvõime saavutamisele; kutsub komisjoni üles saatma turule sellega seoses positiivset signaali;

8. taunib asjaolu, et ei ole tehtud ettepanekut anda kõnealusele programmile lisarahastust praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kohandamise kaudu; see on toonud kaasa edasised viivitused, lisakulud ja võimaliku soodsa võimaluse kaotamise; seda silmas pidades usub, et täielik tegevusvõime tuleks saavutada hiljemalt 2018. aastaks, mis komisjoni andmete kohaselt nõuaks 1,9 miljardi euro suurust lisarahastust ning iga-aastast rahastust, et katta alates 2014. aastast 800 miljoni euro suurused käitamiskulud; palub komisjonil aktiivselt ära kasutada kõiki võimalusi kokkuhoiuks rahalise tõhususe mõttes ja kehtestada asjakohane rahastamisstruktuur (võttes muuhulgas arvesse ka Galileo kaubandusteenusest saadavat tulu), et piirata vajaminevat lisarahastamist;

9. rõhutab, et GNSSiga seotud teadus- ja arendustegevuse praegune ELi rahastus on piiratud ainult 15 miljoni euroga aastas; hoiatab kahju tekitamise eest teistele uurimis- ja arendusprogrammidele, kui teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse 7. raamprogrammist eraldatakse täiendavad vahendid nende tegevuste jaoks; on arvamusel, et edaspidi tuleks näha ette rohkem rahalisi vahendeid teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse 8. raamprogrammi ja muude meetmete kaudu, et hõlbustada GNSSil põhinevate toodete ja teenuste arendamist;

10. rõhutab, et rahastamist on vaja suurendada, et edendada GNSSi rakenduste ja teenuste arengut, mis on oluline selleks, et tagada investeeringute igakülgne kasutamine infrastruktuuri valdkonnas, mida esindab Galileo, ning Galileo süsteemi arendamine selle maksimaalse suutlikkuseni;

Üldine teadlikkus

11. on sügavalt veendunud, et lisarahastuse GNSSile võib tagada üksnes see, kui otsustajate ja laiema üldsuse seas tõstetakse märkimisväärselt teadlikkust kasu kohta, mida GNSS toob ELi majandusele ja ühiskonnale; kiidab heaks konkreetsete algatuste sisseseadmise, nt iga-aastane ideedekonkurss ,,Galileo Master”, kuhu 2010. aastal saabus 350 saadetist 44 riigist, Galileo lastevõistlus ja GNSSi innovatsiooni auhind;

12. nõuab tungivalt, et komisjon ja Euroopa GNSSi Agentuur teeksid märksa suuremaid jõupingutusi GNSSi alase teadlikkuse suurendamiseks võimalike kasutajate ja investorite hulgas, edendades GNSSil põhinevate teenuste kasutamist, samuti tehes kindlaks ja koondades nõudlust nende teenuste järele Euroopas; rõhutab sellega seoses, et Galileo vastab Euroopa üldsuse huvidele ja seega on põhjendatud selle rahastamine riiklikest vahenditest;

13. kutsub komisjoni ja Euroopa GNSSi Agentuuri üles tegema pakkumismenetluste, teavituskampaaniate ja tehnoloogiasiirde mehhanismide kaudu koostööd kosmosevaldkonnaga seotud riigiasutuste ja VKEdega, kes võivad olla GNSSi rakenduste potentsiaalsed lõppkasutajad, rõhutades samaaegselt piirkondliku tasakaalu säilitamise tähtsust Euroopas;

Rahvusvaheline mõõde

14. palub komisjonil kaasata aktiivselt need maailma piirkonnad, kus Euroopa GNSSi tehnoloogia ja rakenduste vastuvõtmine võib aidata kaasa turuarengule, nt Ladina-Ameerika, Kagu-Aasia või Aafrika;

15. toetab komisjoni jõupingutustes tagada Galileo ühilduvus ja koostalitlusvõime teiste satelliitnavigatsioonisüsteemidega ning püüelda ülemaailmse standardiseerimise poole; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid rakendaksid kõiki olemasolevaid vahendeid, et lahendada kiiresti praegused ühilduvusprobleemid Hiinaga;

Eesseisvad probleemid: finantseerimine ja haldamine

16. rõhutab kosmosepoliitika ja GNSS programmi strateegilist tähtsust seoses püüdlusega rakendada tõelist Euroopa tööstuspoliitikat, mis põhineb üldsusele ja ettevõtetele käegakatsutavat kasu toovatel praktilistel projektidel; palub komisjonil sellega seoses tunnustada satelliitnavigatsiooni olulist rolli ja integreerida see kõikide muude oluliste ühenduse poliitikavaldkondade väljatöötamisse;

17. juhib tähelepanu sellele, et oluline on pikaajaline stabiilsus, et minimeerida lisaviivitusi, kulukat ümberkujundamist ja kasutajate baasi destabiliseerimist; palub sellega seoses, et komisjon esitaks kiiresti õigusakti ettepanekud teenuste edaspidise taseme, GNSSi programmide rahastamise ja haldamise kohta; usub lisaks sellele, et programmi hea haldamise huvides on oluline tagada kinnipidamine asjakohasest oskusteabest ja omandatud ekspertteadmistest;

18. kutsub komisjoni üles kaasama tulevase seadusandliku ettepaneku raames kavandatavasse mõjuhinnangusse selget ja ulatuslikku teavet järgnevate valdkondade kohta:

– teenuste (avatud teenused, inimelude ohutus, kaubanduslikud teenused, avalikud reguleeritud teenused) tehnilised kirjeldused (täpsus, geograafiline mõjuala, terviklikkus jne), mida Galileo eri satelliitide konfiguratsioonid võiksid pakkuda (kaasa arvatud esialgne tegevusvõime ja täielik tegevusvõime, mida kasutatakse teiste GNSSi süsteemidega kombineeritult või üksinda);

– EGNOSe teenuste roll seoses Galileo võimalike eri konfiguratsioonidega ja vajadus hoida EGNOS täieliku tegevusvõime põhisüsteemis või selle vajaduse puudumine;

– Galileo ja EGNOSe võimalike konfiguratsioonidega seotud kulud, mis puudutavad investeeringuid infrastruktuuri, aga ka halduskulusid ja ettenägematuid kulusid (kaasa arvatud esialgne tegevusvõime, täielik tegevusvõime ning teised võimalikud valikud);

19. on seisukohal, et ELile kuuluvaid Euroopa programme Galileo ja EGNOS tuleks rahastada peamiselt ELi eelarvest, võttes arvesse nende vastavust Euroopa üldsuse huvidele; usub, et lisaks ELi eelarvest tulevale summale tuleks uurida kõiki võimalikke rahastamisallikaid, sealhulgas innovaatilisi rahastamisvorme; rõhutab, et varem kasutatud ajutiste ja erakorraliste eelarvelahendustega võidakse seada ohtu selliste ELi suuremahuliste strateegiliste projektide edu ja lisandväärtus ning pidurdada sellekohase poliitilise tegevuse hoogu; on seetõttu arvamusel, et tuleks leida mõistlik, kõikehõlmav ja pikaajaline rahastamislahendus; teeb ettepaneku, et ELi eelarvest tuleks eraldada eelnevalt kindlaks määratud iga-aastane summa (Galileo allesjäänud infrastruktuuri ja tegevuskulude rahastamiseks); juhib tähelepanu sellele, et vahearuandes sisalduvad hinnangulised summad 2013. aastale järgnevaks perioodiks on orienteerivad ning palub komisjonil esitada 2011. aasta suveks hinnangulise rahastamisvajaduse üksikasjalik jaotus, et parandada projekti aruandlust ning suurendada ettearvestatavust ja läbipaistvust;

20. on seisukohal, et ootamatuid lisakulusid tuleks rahastada ühenduse eelarvest, kahjustamata samas muid käimasolevaid programme; palub komisjonil sellega seoses hinnata „Galileo reservfondi” asutamise võimalikkust, millest saaks katta nimetatud ootamatuid kulusid;

21. usub, et GNSSi pikaajaline haldus- ja juhtimisstruktuur peaks käsitlema ülesannete ja kohustuste jaotust komisjoni, Euroopa GNSSi Agentuuri ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahel, samuti muid olulisi probleeme, nt nagu sobiv kulude jagamine, tulude jagamise mehhanism, vastutuse kord, hinnapoliitika ning erasektori võimalik kaasatus ja panus GNSSi programmides; kutsub sellega seoses komisjoni üles saavutama kiiret edu käimasoleva arutluse käigus süsteemi käitamise tulevase juhtimisstruktuuri kavade üle, võtma vastutust infrastruktuuri pikaaegse toimimise ja kohandamise eest, tagama pidev andmeedastus ja teenuste osutamine kasutajale ning maksimeerima võimalusi kaubanduslike teenuste arenguks;

22. rõhutab, et GNSSi pikaajaline haldus- ja juhtimisstruktuur peab olema täielikult läbipaistev, finantsiliselt usaldusväärne ja aruandekohustuslik ning seda tuleb hallata võimalikult vastutustundlikult; märgib sellega seoses, et kooskõlastamine nõukogu ja Euroopa Parlamendiga peaks toimuma korrapäraselt ja hõlmama üksikasjalikke ajakohastamisi;

23. kutsub komisjoni üles seadma sisse asjaomaseid mehhanisme, millega oleks tagatud, et GNSSil põhinevad era- ja riiklikult reguleeritud teenused ning rakendused austavad kodanike põhiõigusi nagu eraelu puutumatus ja andmekaitse;

24. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa Kosmoseagentuurile.

[1] ELT C 146E, 12.6.2008, lk 226.
[2] ELT L 196, 24.7.2008, lk 1.
[3] ELT L 176, 20.10.2010, lk 11.

I Sissejuhatus

Määruses nr 683/2008 sätestatud poliitilise otsusega seada sisse autonoomsed ELi omanduses olevad ja ELi juhitavad Euroopa navigatsioonisatelliitide süsteemid (GNSS) (Galileo ja EGNOS) astus EL olulise sammu. Käesolev teatis on kõnealuse juhtalgatuse vahekokkuvõte, millega hinnatakse algatuse protsessi ja senist rakendamist ning käivitatakse arutelu selle edasise haldamise, kasutamise ja rahastamise üle.

Galileo – lühiülevaade

Galileo ja EGNOS (Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem – tugisüsteem, mis muudab USA globaalse positsioneerimissüsteemi (GPS) teabe täpsemaks ja usaldusväärsemaks) on ELi väljatöötatud GNSS. Lõplikult valminuna koosneb see 27 satelliidist ja piisavast arvust varusatelliitidest ligikaudu 23 000 km maapinnast kõrgemal asuval orbiidil ning ülemaailmsest võrgust, mille moodustavad ligikaudu 40 maapealset jaama.

Otsusele luua omaenda globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem on ELi viinud kaks peapõhjust: Euroopa sõltumatus muudest globaalsetest navigatsioonisüsteemidest ja autonoomia ning teiseks soov saada osa tohutult kasvavast ülemaailmsest kõrgtehnoloogia turust, kus praegu domineerib suurel määral USA.

Teise põlvkonna satelliitnavigatsioonisüsteemina pakub Galileo mitmeid signaaliga seotud täiustusi, mis toovad kaasa suurema täpsuse, parema mitmesuunaliste peegelduste ja häirete vastase takistuse ning eristub peamiselt globaalse integreerituse ja autentimise põhimõtte poolest GPSist ja Venemaa Globalnaja Navigatsionnaja Sputnikovaja Sistemast (GLONASS). Lisaks on Galileo erinevalt GPSist ja GLONASSist kavandatud kui tsiviilkontrolli all olev tsiviilsüsteem, st et teenuse järjepidevus on tagatud. Kui pidada silmas seda, et praegu sõltub enam kui 7% ELi SKPst (sh finantssektor, transport, telekommunikatsioon, elektrivõrgud ja väärtpaberitega kauplemise süsteemid) GPSi kättesaadavusest, on viimane märkus väga oluline. Muude sõltumatute GNSSi süsteemide puudumise korral on GPSi signaalide (ajutisel) piiramisel või halvenemisel seetõttu tohutu mõju meie majandusele ja ühiskonnale.

Galileo projekt viiakse ellu nelja etapis:

1. Määratlusetapp lõppes 2001. aastal ning selle tulemusena projekteeriti süsteem ja ülesehitus ning määratleti teenused.

2. Arendus- ja valideerimisetapp algas 2002. aastal ning see pidi esialgselt kestma kuni aastani 2005. Käivitati kaks eksperimentaalset satelliiti (GIOVE A ja GIOVE B), mis täitsid esmase ülesande kindlustada sagedusesitused. Orbiidil kontrollimise etapp, kus kasutatakse nelja täielikult väljatöötatud satelliiti, käivitatakse eeldatavasti 2011. aasta keskpaiku ja 2012. aasta alguses.

3. Kasutuselevõtu etapi moodustab Galileo täieliku süsteemi väljatöötamine, mis hõlmab 30 satelliidist koosneva täieliku süsteemi, sh varusatelliitide käivitamist, ning maapealse struktuuri väljatöötamist.

4. Kasutusetapp algab pärast täieliku tegevusvõime elluviimist.

Galileo süsteemi kasutuselevõtmine viiakse läbi kooskõlas ELi avaliku hanke eeskirjadega, mille eesmärk on avatud ligipääs ja aus konkurents, et luua võimalikele pakkujatele võrdsed tingimused. Hange on jagatud kuueks peamiseks tööpaketiks, seejuures on peatöövõtjate ja muude üksuste ning VKEdega sõlmitud lepingute osas ette nähtud üksikasjalised eeskirjad.

Galileo pidi välja töötatama avaliku ja erasektori partnerluse raames. Need partnerlusläbirääkimised nurjusid 2007. aasta kevadel ning see on toonud kaasa Galileo süsteemi kirjelduse muutmise. Euroopa GNSSi programmi rahastatakse nüüd täielikult Euroopa Liidu eelarvest ning eelarve suurus kuni 2014. aastani on 3,4 miljardit eurot.

Programmi kaudne tulu hinnatakse ligikaudu 60 miljardi euroni aastas (sealhulgas eel- ja järelturg ning avalikud hüved). GNSSi peetakse murranguliseks tehnoloogiaks (nagu informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiat), mis pakub suuri võimalusi innovatsiooniks, kõrgtehnoloogilise teadmistebaasi ülesehitamiseks ja tootlikkuse kasvuks paljudes valdkondades. GNSSiga seotud toodete ja teenuste turu aastane kasv on hinnangute kohaselt üle 10%.

Galileo on ELi omand. Selle avaliku haldamise ja juhtimise võib kokku võtta järgmiselt:

· Poliitilise järelevalve tagab Euroopa Parlament ja nõukogu. Selleks on loodud Galileo institutsioonidevaheline toimkond.

· Komisjon toimib nn programmijuhina.

· Euroopa GNSSi Agentuur aitab komisjoni, toimib akrediteerimisasutusena ning vastutab turu ettevalmistamise ja sertifitseerimise korraldamise eest.

· Euroopa Kosmoseagentuur on projekti ülevaataja ehk hankija ja projekteerija.

II Hinnang rakendamise kohta

Senised tulemused

Teatises rõhutatakse seni saavutatud tulemusi:

· EGNOSe avatud teenus kuulutati käivitatuks 2009. aasta oktoobris. EGNOSt kasutavad nüüd igapäevaselt 80 000 Euroopa põllumajandustootjat täppispõllumajanduses; peagi hakatakse seda kasutama ka tsiviillennunduses ja meretranspordis.

· Sõlmitud on esimesed neli lepingut süsteemi tehniliseks projekteerimiseks, käitamiseks ning 14 Galileo lisasatelliidi ehituseks ja käivitamiseks lisaks Euroopa Kosmoseagentuuri esialgu tellitud neljale satelliidile (ülejäänud kahe tööpaketi osas sõlmitakse lepingud 2011. aasta esimesel poolel).

· Ettevalmistused on tehtud esimese nelja täielikult väljatöötatud Galileo satelliidi käivitamiseks (orbiidil kontrollimise satelliidid) ning eeldatavasti käivitatakse need 2011. aasta keskpaiku või 2012. aasta alguses.

· GNSS rakenduste tegevuskava võeti vastu 2010. aastal ning selles esitati konkreetsed algatused järelturu tugevdamiseks;

· Astutud on olulised sammud maapealse infrastruktuuri loomiseks, sh mitme maapealse jaama ehitamiseks ELi territooriumil ja sellest väljaspool;

· Vastuvõtjate tehnoloogia ja rakenduste arendamiseks on teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse 7. raamprogrammi raames esitatud mitu konkursikutset kogusummas ligikaudu 120 miljardit eurot.

Finantsülevaade

Finantsülevaade ei ole nii positiivne. Orbiidil kontrollimise etapi kulud ja käivituskulud on oluliselt suurenenud. Praeguse eelarve raames eeldab komisjon, et Galileo süsteem koosneks üksnes 18 satelliidist (14+4 orbiidil kontrollimise satelliiti). Selle süsteemi abil võiks programm saavutada esialgse tegevusvõime, mis võimaldab pakkuda varajast teenust, st pakkuda esialgset avatud teenust, otsingu- ja päästeteenust, avalikku reguleeritud teenust, kuid mitte nende täieliku funktsioonivõime ulatuses.

Varajase teenuse pakkumisel on võimalik levitada Galileoga ühilduvaid kasutajaseadmeid ning laiendada rakendusi. See hõlbustaks Galileo sisenemist GNSSi turule ning tugevdaks nii innovatsioonivõimet kui Euroopa ettevõtete konkurentsiolukorda. Esialgse tegevusvõime saavutamine edastab maailmale olulise märguande, et EL on pühendunud kõrgetasemelise GNSSi loomisele ning on selleks suuteline.

Siiski tuleb Galileo eeliste täielikuks ärakasutamiseks jõuda täieliku tegevusvõimeni. Väiksema süsteemi funktsioonivõime on esimene samm turuletuleku suunas, kuid see on piiratud ega ole kindlasti Galileo süsteemi eesmärkide saavutamiseks piisav.

Täieliku tegevusvõime saavutamine nõuaks lisainvesteeringuid. Kuna komisjon ei esitanud ettepanekut lisarahastuse eraldamiseks praeguse mitmeaastase finantsraamistiku perioodil, on alates 2014. aastast vaja varem eeldatust suuremat lisarahastust. Lisakulude tõttu (nt tootmisahela häirest põhjustatud kulud) hindab komisjon täieliku tegevusvõime saavutamiseks vajaliku kogusumma ligikaudu 1,9 miljardile eurole. Lisaks viibib täieliku tegevusvõime saavutamine 2–3 aastat (ligikaudu 2019. aastani), mis toob kaasa kaudse tulu olulise kaotuse.

Kulude suurenemine on tõsine probleem, kuid seda tuleks näha õigest vaatenurgast: GPS süsteemi arendamine, kasutuselevõtt ja täiustamine maksab kokku ligikaudu 40 miljardit dollarit. Galileol on ka palju kõrgem tulumäär kui kõikidel teistel samaväärsetel infrastruktuuri tehtavatel investeeringutel (nt üleeuroopaliste võrkude keskmine tulumäär on ligikaudu 8%, Galileo tulumäär on hinnangute kohaselt ligikaudu 49%).

Rahvusvaheline tegevus

aastal toimunud Hiina esimese COMPASSi satelliidi käivitamist silmas pidades võime peagi oodata orbiidile uut satelliitnavigatsioonisüsteemi (pärast GPSi, GLONASSi ja Galileod on see neljas globaalne süsteem). India ehitab üles oma piirkondlikku süsteemi (IRNSS – India piirkondlik satelliitnavigatsioonisüsteem) ja Jaapan oma Quasi-Zenith süsteemi (QZSS). Meie konkurendid on muutunud tugevamaks ning eelduste kohaselt arenevad nad dünaamiliselt. Et Galileost saaks kiibitootjate jaoks teine oluline üleilmne GNSS, on ülioluline teha võimalikult kiiresti kättesaadavaks varajased teenused ning võtta pikaajalised kohustused Galileo edasise rahastamise osas.

Peamised GNSSi programmide rahvusvahelise tegevusega seotud proovikivid 2009. aastal on tagada Galileoga ühilduvus ja koostalitlusvõime, saavutada juurdepääs globaalsetele GNSSiga seotud vahenditele ning kehtestada ülemaailmsed standardid, tagada kosmosesegmendi ja maapealsete jaamade võrgu julgeolek ning samas rangem kontroll Euroopa rahaliste vahenditega väljatöötatud tundlike GNSSi tehnoloogiate üle ning panustada uuenduslike rakenduste ja piirkonnaülest huvi pakkuvate erirakenduste väljatöötamisel tehtavatesse rahvusvahelistesse jõupingutustesse. Oluline eesmärk on turuvõimaluste loomine Euroopa GNSS tehnoloogiale ja rakendustega seotud tööstusharudele.

III Eesseisvad probleemid:

Vahearuanne algatab ka arutelu GNSSi programmide edaspidise haldamise, kasutamise ja rahastamise üle. See on väga oluline arutelu, mis peaks selgitama ELi kavatsusi ja pikaajalisi kohustusi kõnealuses valdkonnas.

Käitamine ja kasutamine pärast 2013. aastat

Poliitilisel tasandil peaks toimuma ulatuslik ja laiahaardeline arutelu soovitud ambitsioonikuse taseme (mille tulemuseks on pakutavate teenuste tase) ning kättesaadavate finantsvahendite üle (mille kohaselt tuleks teha poliitiline valik üksnes ELi rahastatud programmi ning riiklikke ja eratoetusi võimaldava programmi vahel). Arutelu tulemus mõjutab GNSSi süsteemide edaspidise haldamise ja juhtimisega seotud poliitilisi valikuid.

Arutelu olulised osad on järgmised:

· EGNOSe ja Galileo käitamiskulud on hinnangute kohaselt ligikaudu 800 miljonit eurot aastas. Et tagada EGNOSe ja Galileo pikaajaline stabiilsus ja maksimeerida kasu, mida kasutajad saavad pakutavatest teenustest, on vaja võtta pikaajalised kohustused nende kulude katmiseks.

· Tulu (peamiselt ülitäpse kaubandusteenuse tasud) on eeldatavasti lähitulevikus piiratud ning see kasvab 2030. aastaks aeglaselt ligikaudu 80 miljoni euroni aastas, mis tähendab, et süsteemi majanduslikku isetoimivust ei ole lähiajal oodata.

· Et vähendada ohutuse seisukohalt oluliste rakendustega seotud teenuste vastutusriske, tuleks kiirendada satelliitnavigatsiooni vastutuse korra selgitamist, pöörates erilist tähelepanu EGNOSele.

· Omandusest tulenevalt on ka intellektuaalomandiõigus või riskijuhtimine vältimatu osa.

· Järelrakenduste väljatöötamiseks on vaja teadus- ja arendustegevuse suuremat rahastatust.

Eelkirjeldatud arutelu tulemuse põhjal peaks komisjon algatama laiahaardelise analüüsi, et saada täpsemaid tõendeid võimalike stsenaariumide kohta ning pärast 2013. aastat toimuva käitamise ja kasutamise vahendite kohta. See hõlmab nii kasutamise kõiki kaubanduslikke aspekte kui ka eri kasutusmudelite õiguslikke, lepingulisi ja rahastamisstruktuure, mis tagavad stabiilse haldusmudeli sisseseadmise.

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide vahekokkuvõte: hinnang rakendamise kohta, eesseisvad probleemid ja rahastamisväljavaated
(2009/2226(INI))

Arvamuse koostaja: Maria Eleni Koppa

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. rõhutab oma toetust Euroopa ülemaailmsele satelliitraadionavigatsiooni programmile Galileo, mis on kasulik vahend, et tugevdada ELi majandusarengut, julgeolekut ja strateegilist sõltumatust, tunnistades seejuures, et oma olemusest tulenevalt ei saa kosmosepoliitikat rakendada teistest selles valdkonnas osalejatest eraldi;

2. märgib, et komisjon ja Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) peavad dialoogi ja teevad koostööd teiste ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide (GNSS) pakkujatega, nimelt USA, Venemaa, Hiina, India ja Jaapaniga, eesmärgiga tagada GNSS süsteemide ühilduvus ja võimaluse korral koostalitlusvõime;

3. võtab teadmiseks Hiina Rahvavabariigi riiginõukogu esimehe vastuse komisjoni presidendi kirjale sagedusribade kohta ja nõuab, et lahendataks Compassi ja Galileo süsteemide ühilduvuse küsimus;

4. nõuab kindlalt, et Galileo teenused peavad olema kooskõlas põhimõttega, et Galileo on tsiviilkontrolli all olev tsiviilsüsteem; tunnistades siiski selle sõjalise kasutamise võimalikkust, rõhutab, et Galileod tuleb alati kasutada kooskõlas rahvusvahelise õiguse, ÜRO põhikirja ja ELi aluslepingutega;

5. palub komisjonil kui programmi juhil kehtestada vajalikud ohutustehnika kriteeriumid ja erikord, mille kohaselt korraldatakse juurdepääs avalikule reguleeritud teenusele, et vähendada Galileo loata kasutamise ulatust, ja ka näha ette tundlike GALILEOga seotud esemete ja tehnoloogia üleandmise kontrollikord;

6. nõuab kindlalt, et EL liikmesriigid võtaksid täielikult arvesse GNSSi tundlikku iseloomu, nimelt mõju ELi julgeolekule ja kodanikele ning Euroopa GNSSi programmidele, kui nad kaaluvad oma tööstuse toodetud GNSSiga seotud esemete ekspordikontrolli alaseid taotlusi, eriti kui nende esemete suhtes kehtib rahvusvahelise ekspordikontrolli režiim, näiteks Wassenaari kokkulepe tavarelvastuse ning kahesuguse kasutusotstarbega kaupade ja tehnoloogiate ekspordikontrolli kohta;

7. kordab siiski oma seisukohta, et võttes arvesse suurt investeeringut Euroopa Liidu üldeelarvest, peaks Galileo süsteem olema kasutatav ÜVJP/ÜJKP toetuseks, k.a kriisiohjamisoperatsioonideks, ning ELi solidaarsuse ja vastastikuse abi klauslite rakendamise toetuseks; nõuab, et nüüd, kui komisjoni, Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) ja ESA vahelise julgeoleku- ja kaitsealase koostöö Euroopa raamistiku tegevus on käivitunud, peab selline koostöö laienema ka Galileole;

8. rõhutab, et Euroopa kosmosepoliitika, mis töötati välja rahumeelsel eesmärgil, ei tohiks mitte mingitel asjaoludel aidata kaasa üldisele relvade paigutamisele kosmosesse, ja kinnitab veel kord pühendumust ÜRO avakosmoselepingus sätestatud põhimõtetele, eeskätt järgmistele põhimõtetele:

– avakosmose kasutamine eranditult rahumeelsel eesmärgil;

– rahvusvahelise koostöö edendamine avakosmose uurimisel ja kasutamisel;

– tegevuse algatanud asutuse vastutus juhul, kui kolmandale riigile tekitatakse kahju, nagu on täpsemalt sätestatud ÜRO konventsioonis rahvusvahelise vastutuse kohta kosmoseobjektide tekitatud kahju eest;

9. toetab ÜRO jõupingutusi avakosmosetegevust käsitlevate eeskirjade kehtestamisel ja rahvusvahelise kosmoseõiguse edasisel kodifitseerimisel; tunneb seetõttu heameelt ELi avakosmosetegevuse tegevusjuhendi vastuvõtmise üle, milles arvestatakse ka kosmosejäätmete vähendamise vajadusega ja millele võivad alla kirjutada kõik ELi-välised riigid; kordab oma palvet muuta see tegevusjuhend õiguslikult siduvaks vahendiks;

10. toetab kosmose olukorrast ülevaate saamise võimekuse võimalikult kiiret loomist Euroopas, et kaitsta kosmoses elutähtsat Euroopa infrastruktuuri; toetab selles suhtes täielikult ESA ja EDA tehtavat täiendavat tööd selles valdkonnas.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide vahearuanne: hinnang rakendamise kohta, eesseisvad probleemid ja finantsperspektiivid
(2009/2226(INI))

Arvamuse koostaja: Edit Herczog

ETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. rõhutab kosmosepoliitika ja eelkõige kahe peamise algatuse – ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) ning ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) programmide – strateegilist tähtsust seoses püüdlusega rakendada tõelist Euroopa tööstuspoliitikat, mis põhineb üldsusele ja ettevõtetele käegakatsutavat kasu toovatel praktilistel projektidel;

2. tuletab meelde, et GNSSi programmide rahastamiseks kohandatud avaliku ja erasektori partnerluse algse valemi läbikukkumine tõi 2007. aastal kaasa otsuse jätkata programmide elluviimist eranditult Euroopa Liidu eelarvest rahastamise abil; tuletab meelde, et sellega seoses ja võttes arvesse praeguses mitmeaastases finantsraamistikus kasutada olevate rahaliste vahendite ebapiisavust, otsustati tõsta rubriigi 1a ülemmäära ajavahemikuks 2007–2013 2,4 miljardi euro võrra; juhib tähelepanu sellele, et komisjon tegi 2010. aastal veel kord ettepaneku mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamiseks, et suurendada rubriigi 1a ülemmäära seoses ITERi projekti rahastamiseks vajalike vahendite nappusega;

3. rõhutab, et selliste ajutiste ja erakorraliste lahendustega võidakse seada ohtu ELi suuremahuliste strateegiliste projektide edu ja lisandväärtus ning pidurdada sellekohase poliitilise tegevuse hoogu; on seisukohal, et eelarve jaoks tuleb pigem kavandada pikaajalist lahendust ELi tasandil rahastamiseks, võttes arvesse nende programmide tehnilisi nõudeid ja ajakava, et tagada programmide asjakohasus ja jätkusuutlikkus;

4. tuletab meelde, et Euroopa GNSSi programmide rahastamist käsitlevas ühisavalduses, mis tehti 23. novembri 2007. aasta vastava kokkuleppe järel, kinnitasid Euroopa Parlament ja nõukogu, et GNSSi projekti Galileo täielikuks töövõimeks vajalik hinnanguline kogusumma ajavahemikuks 2007–2013 on 3400 miljonit eurot, ja teatasid, et seda summat ei tohi 2007–2013. aasta finantsraamistiku vältel ületada; on siiski veendunud, et praeguses finantsraamistikus tehtud eelarvestused ei ole piisavad selleks, et rakendada tõhusat ja konkurentsivõimelist teenust ja säilitada vajalikku tehnoloogilist pidevust 2013. aastaks; taunib seetõttu asjaolu, et 2011. aasta jaanuaris esitatud vahearuandes ei teinud komisjon ettepanekut GNSSi programmide täiendava rahastamise kohta 2013. aastani kestvaks ajavahemikuks, mistõttu võib programmide lõpuleviimises tekkida lubamatuid viivitusi; juhib tähelepanu sellele, et kui kõnealuseks ajavahemikuks peaks olema vaja täiendavaid rahalisi vahendeid, ei saa vahendite ümberpaigutamist käimasolevatest mitmeaastastest programmidest pidada arvestatavaks võimaluseks ja täiendavaid kärpeid rubriigis 1a, eriti seitsmenda raamprogrammi osas, ei saa aktsepteerida;

5. rõhutab, et GNSS on murranguline tehnoloogia, mis võib kaasa tuua suuri muutusi Euroopa transpordiinfrastruktuuris ja mitmetes turusektorites; juhib tähelepanu sellele, et keskpikas perspektiivis saavutavad töövõime teised, väljastpoolt Euroopat pärit GNSSi programmid ning mis tahes viivitus tooks seetõttu kaasa rahvusvahelise konkurentsivõime vähenemise, olemasoleva infrastruktuuri aegumise, väljatöötamisel olevate tehnoloogiate ja rakenduste kasutamisvõimaluse kadumise ning vähendaks oodatavat kasu kuni 60%;

6. palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti võimalikult kiiresti sellest, kui GNSSi õigeaegseks valmimiseks peaks olema vaja mis tahes täiendavat rahastamist, ning edastada vähemalt uuendatud finantsülevaate 2011. aasta lõpuks, mil esitatakse uus mitmeaastase finantsraamistiku ettepanek;

7. rõhutab, et Galileo ei ole mitte üksnes esimene seda liiki ELile kuuluv suurprojekt, vaid vastab ka ELi üldsuse huvidele ning seetõttu on avaliku sektori rahastamisvahendite kasutamine õigustatud; kutsub komisjoni üles parandama projektijuhtimist, tagama võimalikult kiiresti 30 satelliidist koosneva teenuse konkurentsivõime ja täieliku töövõime, vältima ebakindlust ning edastama turuosalistele positiivse sõnumi; viitab sellele, et praegused investeerimiskulud ja tulevased jooksvad kulud võivad oluliselt erineda; toetab seetõttu ettepanekut, et edaspidi tuleks taoliste suuremahuliste projektide puhul eelnevalt kindlaks määratud aastane summa katta ELi eelarvest ja liikmesriigid vastutaksid peamiselt võimalike lisakulude rahastamise eest, tehes ELi eelarve jaoks kättesaadavaks täiendavaid vahendeid, leides seejuures ELi eelarves alakasutatud vahendeid ja muid rahastamisallikaid, sealhulgas innovaatilisi rahastamisvorme, mis võiksid aidata kaasa selliste suuremahuliste projektide lisavajaduste rahastamisele;

8. palub Euroopa Komisjonil kaaluda võimalust kanda Galileo äritegevusest saadav tulu ELi eelarvesse;

9. palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas kaetakse Galileo hinnanguliselt 800 miljoni euroni ulatuvad aastased hoolduskulud, kui süsteem on saavutanud töövõime;

10. juhib tähelepanu sellele, et vahearuandes sisalduv hinnanguline summa (1,9 miljardit eurot) 2013. aastale järgnevaks perioodiks on esitatud üksnes orienteerivalt; on seisukohal, et komisjon peaks seetõttu koostama 2013. aasta järgse strateegia GNSSi programmide rahastamiseks keskmises ja pikas perspektiivis ning kaaluma seejuures võimalust määrata ajavahemikuks 2014–2020 kindlaks aastase summa, mis peaks katma Galileo infrastruktuuri valmimise ja hoolduskulud aastani 2020.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gabriele Albertini, Dominique Baudis, Frieda Brepoels, Elmar Brok, Arnaud Danjean, Marietta Giannakou, Ana Gomes, Andrzej Grzyb, Richard Howitt, Anneli Jäätteenmäki, Nicole Kiil-Nielsen, Maria Eleni Koppa, Vytautas Landsbergis, Krzysztof Lisek, Ulrike Lunacek, Mario Mauro, Andreas Mölzer, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Norica Nicolai, Ria Oomen-Ruijten, Justas Vincas Paleckis, Pier Antonio Panzeri, Vincent Peillon, Alojz Peterle, Bernd Posselt, Cristian Dan Preda, Libor Rouček, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jacek Saryusz-Wolski, Werner Schulz, Ernst Strasser, Zoran Thaler, Kristian Vigenin

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Laima Liucija Andrikienė, Georgios Koumoutsakos, Norbert Neuser, David-Maria Sassoli, György Schöpflin, Indrek Tarand, Traian Ungureanu

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Pat the Cope Gallagher

Õigusteave - Privaatsuspoliitika