Menetlus : 2010/0199(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0167/2011

Esitatud tekstid :

A7-0167/2011

Arutelud :

PV 04/07/2011 - 22
CRE 04/07/2011 - 22

Hääletused :

PV 05/07/2011 - 7.18
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0313

RAPORT     ***I
PDF 412kDOC 568k
19. aprill 2011
PE 456.877v02-00 A7-0167/2011

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta

(KOM(2010)0371 – C7-0174/2010 – 2010/0199(COD))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Olle Schmidt

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta

(KOM(2010)0371 – C7-0147/2010 – 2010/0199(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0371);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 53 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0174/2010);

–   võttes arvesse Rootsi Riksdagi ja Ühendkuningriigi Parlamendi Alamkoja põhjendatud arvamusi;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(1);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A7-0167/2011),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Investorid ei pruugi teada investeerimisühingute tegevuslubade piiranguid, seega on vaja neid kaitsta juhtudel, kus investeerimisühingud toimivad oma tegevusluba rikkudes, nimelt hoides kliendi vara või osutades teenuseid teatavat tüüpi klientidele oma tegevusloa tingimuste vastaselt. Seetõttu peaksid skeemid kaitsma klientide vara, mida investeerimisühingud seoses investeerimistegevusega de facto hoiavad.

(5) Investorid ei pruugi teada investeerimisühingute tegevuslubade puudumisest või nende piirangutest, seega on vaja neid kaitsta juhtudel, kus investeerimisühingud toimivad ilma tegevusloata või oma tegevusluba rikkudes, nimelt hoides kliendi vara või osutades teenuseid teatavat tüüpi klientidele ilma tegevusloata või oma tegevusloa tingimuste vastaselt. Seetõttu peaksid skeemid kaitsma klientide vara, mida investeerimisühingud seoses investeerimistegevusega de facto hoiavad.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Kuna hüvitise summa on direktiivi 94/19/EÜ alusel nüüd suurem kui käesoleva direktiivi alusel, on vaja anda investoritele suurim kaitse juhtudel, kus pankades hoitavat vara võiks kaitsta mõlema direktiiviga 94/19/EÜ ja 97/9/EÜ. Seetõttu tuleks nendel juhtudel investorile hüvitist maksta direktiivi 94/19/EÜ alusel.

(8) Juhtudel, kus pankades hoitavat vara võiks kaitsta direktiividega 94/19/EÜ ja 97/9/EÜ, tuleks investoritele hüvitist maksta direktiivi 94/19/EÜ alusel.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Hüvitiseks makstud vahendite tagasisaamiseks on investoritele depositooriumi või kolmanda isiku poolt maksmata jätmise korral hüvitismakseid tegevatel skeemidel likvideerimismenetluste korral regressiõigus investorite, investeerimisühingu või vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (edaspidi „eurofond”) õigustele nende tehtud maksete summa ulatuses. Direktiiviga ei tohiks vähendada investeerimisühingute või eurofondide kohustust nõuda vara depositooriumilt või haldurilt tagasi.

(9) Hüvitiseks makstud vahendite tagasisaamiseks on investoritele depositooriumi või kolmanda isiku poolt maksmata jätmise korral hüvitismakseid tegevatel skeemidel likvideerimismenetluste korral regressiõigus investorite või investeerimisühingu õigustele nende tehtud maksete summa ulatuses. Direktiiviga ei tohiks vähendada investeerimisühingute kohustust nõuda vara depositooriumilt või haldurilt tagasi.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiviga 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta on nõutud, et eurofondi vara peab kindlalt hoidma depositoorium. Kui depositoorium või üks selle allhalduritest jätab oma rahalised kohustused täitmata ega ole võimeline tema hoole all hoiul olevaid finantsinstrumente tagastama, kahjustab see eurofondi osakute või aktsiate väärtust. Selles olukorras kaitse suurendamiseks, peab eurofondi osakuomanikel ja aktsionäridel olema sama suur kaitse, nagu oleks siis, kui nad investeeriksid otse asjaomastesse finantsinstrumentidesse, juhul kui finantsinstrumente hoidev üksus ei ole enam võimeline neid instrumente tagastama. Eurofondi osakuomanikud ja aktsionärid peaksid saama hüvitist eurofondi väärtuse kaotamise eest. Samas peaks nad saama eurofondi osakud või aktsiad alles jätta, et säilitada oma õigus neid välja osta, kui nad seda sobivaks peavad.

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiviga 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta on nõutud, et eurofondi vara peab kindlalt hoidma depositoorium. Komisjon teeb 2011. aasta jooksul ettepanekuid muuta direktiivi 2009/65/EÜ, et täpsustada depositooriumi vastutust, kui depositoorium või üks selle allhalduritest jätab oma rahalised kohustused täitmata ega ole võimeline tema hoole all hoiul olevaid finantsinstrumente tagastama. Komisjon peaks pärast direktiivi 2009/65/EÜ läbivaatamist analüüsima, millistes olukordades võiks eurofondi depositooriumi või allhalduri maksevõimetus mõjutada eurofondi osakute või aktsiate väärtust. See analüüs tuleks esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule, vajaduse korral koos õigusakti ettepanekutega.

Selgitus

Eurofondi kaitse ulatust ei ole pettuse puhuks sätestatud. Komisjonilt oodatakse muudatusettepanekute tegemist depositooriumide vastutuse kohta 2011. aasta jooksul. Vajadus laiendada investeeringute tagamise skeemide direktiivi reguleerimisala eurofondide vahenditele nõuab seoses muudetud eurofondide direktiiviga põhjalikumat uurimist.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Miinimumhüvitis kehtestati 1997. aastal ja seda ei ole sellest alates muudetud. Selle summa tuleks tõsta 50 000 euroni, et võtta arvesse arenguid finantsturgudel ja liidu õiguslikus raamistikus. Selles summas võetakse arvesse inflatsiooni tagajärgi liidus ja vajadust viia hüvitise suurus paremini vastavusse jaeklientide investeeringute keskmise väärtusega liikmesriikides. Investoritele antud kaitse suurendamiseks on vaja kaotada praegune liikmesriikide valikuvõimalus piirata või jätta hüvitamata vahendid muudes kui liikmesriikide vääringutes.

(12) Miinimumhüvitis kehtestati 1997. aastal ja seda ei ole sellest alates muudetud. Selle summa tuleks tõsta 100 000 euroni, et võtta arvesse arenguid finantsturgudel ja liidu õiguslikus raamistikus. Selles summas võetakse arvesse inflatsiooni tagajärgi liidus ja vajadust viia hüvitise suurus paremini vastavusse jaeklientide investeeringute keskmise väärtusega liikmesriikides. Investoritele antud kaitse suurendamiseks on vaja kaotada praegune liikmesriikide valikuvõimalus piirata või jätta hüvitamata vahendid muudes kui liikmesriikide vääringutes.

Selgitus

Tarbijakaitset tuleks parandada. Suurem tagatis soodustaks piiriülest konkurentsi ja teeniks investorite huve. Kui hüvituskünniseks on „ühtlustatud maksimumsumma” ja selleks määrataks 100 000 eurot, siis peaks ainult üks ELi liikmesriik praegust maksimaalset hüvitussummat vähendama. Kui summaks jääks 50 000, peaksid oma maksimaalset hüvitussummat vähendama kolm riiki.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Selle tagamiseks, et investorid saavad käesoleva direktiiviga sätestatud hüvitise ja kõikides liikmesriikides võrreldaval tasemel investorikaitse, on vaja kehtestada skeemide rahastamist reguleerivad ühised eeskirjad. Skeeme tuleks rahastada võrdeliselt nende kohustustega. Tuleks tagada vajalikul tasemel eelrahastamine ja skeemidel peaks olema sobiv kord oma rahastamise sihttaseme hindamiseks ja saavutamiseks enne direktiivi 97/9/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate kahjude tekkimist. Ühine minimaalne rahastamise sihttase tuleks saavutada kümne aastaga.

(13) Selle tagamiseks, et investorid saavad direktiiviga 97/9/EÜ sätestatud hüvitise ja kõikides liikmesriikides võrreldaval tasemel investorikaitse, on vaja kehtestada skeemide rahastamist reguleerivad ühised eeskirjad. Skeeme tuleks rahastada võrdeliselt nende kohustustega. Tuleks tagada vajalikul tasemel eelrahastamine ja skeemidel peaks olema sobiv kord oma rahastamise sihttaseme hindamiseks ja saavutamiseks enne direktiivi 97/9/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate kahjude tekkimist. Ühine minimaalne rahastamise sihttase tuleks saavutada esimesel võimalusel ja igal juhul viie aasta jooksul.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Skeemid toimivad praegu liikmesriigiti väga erinevalt ja käesoleva direktiivi eesmärk on suurem ühtlustamine, võimaldades samas liikmesriikidele teatavat paindlikkust skeemide üksikasjaliku korralduse osas. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusaktid skeemide toimimise teatavate põhijoonte kohta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290. Delegeeritud õigusaktid tuleks eelkõige vastu võtta seoses võimalike kohustuste kindlaksmääramise meetoditega, alternatiivse rahastamiskorraga, mis peab skeemidel olemas olema, et nad saaksid vajaduse korral lühiajalist rahastamist, ning seoses skeemidega kaitstud üksuste osamaksude arvutamise kriteeriumidega ja teguritega, mida arvesse võtta täiendavate osamaksude võime hindamisel, et liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsust mitte ohtu seada. Selleks et kindlaks määrata tingimused, millal kohaldada skeemide rahastamist käsitlevaid sätteid, peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega …/… asutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus [ESMA] välja töötama tehnilised standardid seoses skeemide avaldatavate andmete üksikasjadega.

(15) Skeemid toimivad praegu liikmesriigiti väga erinevalt ja käesoleva direktiivi eesmärk on suurem ühtlustamine, võimaldades samas liikmesriikidele teatavat paindlikkust skeemide üksikasjaliku korralduse osas. Komisjonile tuleks delegeerida õigus võtta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 vastu õigusakte skeemide toimimise teatavate põhijoonte kohta. Delegeeritud õigusaktid tuleks eelkõige vastu võtta seoses võimalike kohustuste kindlaksmääramise meetoditega, alternatiivse rahastamiskorraga, mis peab skeemidel olemas olema, et nad saaksid vajaduse korral lühiajalist rahastamist, ning seoses skeemidega kaitstud üksuste osamaksude arvutamise kriteeriumidega ja teguritega, mida arvesse võtta täiendavate osamaksude võime hindamisel, et liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsust mitte ohtu seada. Selleks et kindlaks määrata tingimused, millal kohaldada skeemide rahastamist käsitlevaid sätteid, peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 1095/20101 asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ESMA) välja töötama rakenduslike tehniliste standardite kavandi seoses skeemide avaldatavate andmete üksikasjadega.

 

________________

 

1 ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

Selgitus

Kohandamine vastavalt ESMA määrusele.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a) Riiklikud finantsjärelevalveasutused peaksid üksteisega ja ESMAga tihedat koostööd tegema, et avastada ja ennetada liidu investeerimisühingute pettusi, haldusliku ametiseisundi kuritarvitamist ja vigu töös.

Selgitus

Koostöö liikmesriikide järelevalveasutuste ja ESMA vahel on väga tähtis, et avastada investeerimisühingute pettusi ja väärkäitumist.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 16 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 b) Liikmesriigid peaksid edendama institutsioonilist dialoogi tarbijakaitsjate, ametiasutuste, järelevalveasutuste ja investorikaitse skeemide vahel, et hoida ära edasiste hüvitisjuhtumite teket. Liikmesriigid peaksid looma dialoogi raamistiku, et probleeme juba varakult märgata ja teada anda mittetoimivatest turutavadest, silmatorkavatest pakkujatest, toodetest või ettevõtete struktuuridest järelevalve ja investorikaitse skeemidele.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Laenumehhanism ei tohiks mõjutada liikmesriikide eelarvepädevust. Laenuskeemid peaksid saama kasutada käesolevas direktiivis sätestatud laenuvõimalust pärast rahastamise sihttase saavutamiseks kogutud vahendite ammendamist ja pärast täiendavaid osamaksunõudeid oma liikmetele. Tunnistades investorikaitse skeemide järelevalvet liikmesriikide tasandil, peaks ESMA aitama saavutada eesmärki lihtsustada investeerimisühingute ja eurofondide tegevust, tagades samal ajal investorite tõhusa kaitse. Selleks peaks ESMA kinnitama, et käesoleva direktiiviga kehtestatud investorikaitse skeemide vahelise laenamise tingimused on täidetud, ning avaldama käesolevas direktiivis sätestatud rangete piirmäärade alusel igale skeemile laenata tulevad summad, algsed intressimäärad ning samuti laenu kestuse. Sellega seoses peaks ESMA koguma ka teavet investorikaitse skeemide kohta, eelkõige nende tagatava raha ja finantsinstrumentide mahu kohta, mille kinnitavad pädevad asutused. Asutus peaks teavitama muid investorikaitse skeeme nende kohustusest laenu anda.

(17) Laenumehhanism ei tohiks mõjutada liikmesriikide eelarvepädevust. Laenuskeemid peaksid saama kasutada käesolevas direktiivis sätestatud laenuvõimalust pärast rahastamise sihttaseme saavutamiseks kogutud vahendite ammendamist ja pärast täiendavaid osamaksunõudeid oma liikmetele. Tunnistades investorikaitse skeemide järelevalvet liikmesriikide tasandil, peaks ESMA aitama saavutada eesmärki lihtsustada investeerimisühingute tegevust, tagades samal ajal investorite tõhusa kaitse. Selleks peaks ESMA kinnitama, et direktiiviga 97/9/EÜ kehtestatud investorikaitse skeemide vahelise laenamise tingimused on täidetud, ning avaldama käesolevas direktiivis sätestatud rangete piirmäärade alusel igale skeemile laenata tulevad summad, algsed intressimäärad ning samuti laenu kestuse. Sellega seoses peaks ESMA koguma ka teavet investorikaitse skeemide kohta, eelkõige nende tagatava raha ja finantsinstrumentide mahu kohta, mille kinnitavad pädevad asutused. Asutus peaks teavitama muid investorikaitse skeeme nende kohustusest laenu anda.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Direktiiviga 97/9/EÜ on liikmesriikidel lubatud kutselised ja institutsionaalsed investorid kaitseta jätta, aga asjaomane loetelu ei ole vastavuses direktiivis 2004/39/EÜ esitatud investeerimisühingute klientide klassifikatsiooniga. Selleks et tagada direktiivide 97/9/EÜ ja 2004/39/EÜ järjepidevus, lihtsustada tagatisskeemide hindamist ja piirata võimalik kaitseta jätmine ettevõtjate puhul ainult suurettevõtjatega, peaks direktiiv 97/9/EÜ olema kohaldatav investorite suhtes, keda peetakse vastavalt direktiivile 2004/39/EÜ kutselisteks klientideks.

(22) Direktiiviga 97/9/EÜ on liikmesriikidel lubatud kutselised ja institutsionaalsed investorid kaitseta jätta, aga asjaomane loetelu ei ole vastavuses direktiivis 2004/39/EÜ esitatud investeerimisühingute klientide klassifikatsiooniga. Selleks et tagada direktiivide 97/9/EÜ ja 2004/39/EÜ järjepidevus, lihtsustada tagatisskeemide hindamist ja piirata võimalik kaitseta jätmine ettevõtjate puhul ainult suurettevõtjatega, peaks direktiiv 97/9/EÜ olema kohaldatav investorite suhtes, keda peetakse vastavalt direktiivile 2004/39/EÜ kutselisteks klientideks. Selleks et tagada nõuetekohane kaitse kõikidele asjassepuutuvatele investoritele, peaks liikmesriikidel olema õigus kaasata mikroühinguid, mittetulundusühinguid ja kohalikke asutusi, et arvata need direktiivi 97/9/EÜ reguleerimisalasse.

 

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Komisjonile tuleks anda volitused delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt. Delegeeritud õigusaktid tuleks vastu võtta eelkõige selleks, et määrata kindlaks skeemides kehtestatavate rahastamise sihttaseme arvutamine ja selle rahastamise sihttaseme muutmise meetod, riikide tagatisskeemide vahel laenuandmiseks kättesaadavate vahendite künnisest protsendimäära arvutamise meetod, investorite nõuete käsitlemise menetlus ja tehnilised kriteeriumid käesolevas direktiivis osutatud sündmuste tagajärjel eurofondi väärtuse languse arvutamiseks. Komisjon peaks olema samuti volitatud laenu andmiseks kättesaadavate vahendite protsendimäära delegeeritud õigusaktide abil muutma, võttes arvesse finantsturgudel toimuvaid arenguid.

(23) Komisjonile tuleks delegeerida õigus võtta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 vastu õigusakte, et määrata kindlaks skeemides kehtestatava rahastamise sihttaseme arvutamine ja selle rahastamise sihttaseme muutmise meetod, riikide tagatisskeemide vahel laenuandmiseks kättesaadavate vahendite künnisest protsendimäära arvutamise meetod ja investorite nõuete käsitlemise menetlus. Komisjonile tuleks samuti delegeerida õigus võtta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 vastu õigusakte volitatud laenu andmiseks kättesaadavate vahendite protsendimäära muutmise kohta, võttes arvesse finantsturgudel toimuvaid arenguid.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt a a (uus)

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 1 – punkt 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a) Punkt 3 asendatakse järgmisega:

 

„3. „instrumendid” – direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jaos loetletud instrumendid;”

Selgitus

Instrumentide määratlust tuleks ajakohastada vastavalt finantsinstrumentide turge käsitlevale direktiivile.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 1 – punkt 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. „investor” – seoses investeerimistegevusega isik, kes on usaldanud raha või instrumente investeerimisühingule, ja seoses eurofondi tegevusega eurofondi osakuomanik või aktsionär (edaspidi „osakuomanik”);”

4. „investor” – seoses investeerimistegevusega füüsiline või juriidiline isik, kaasa arvatud mikroühingud, mittetulundusühingud ja kohalikud asutused, kes on usaldanud raha või instrumente investeerimisühingule);”

Selgitus

Eurofondid on juba rangelt reguleeritud toode, millel on väga madal makseviivituse määr, sest ainus praktiline maksevõimetuse võimalus on seotud depositooriumi kuritegeliku käitumisega. Õigusaktid näevad ette, et eurofondide varasid tuleb hoida eraldi ja need ei kuulu maksejõuetuse korral pankrotivara hulka. Peale selle käsitletakse eurofondide viiendas direktiivis depositooriumide ja kolmandast isikust allhaldurite küsimusi, mis tõstab investorite kaitse taset.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt d

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 1 – punkt 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. „eurofond” – direktiivi 2009/65/EÜ artikli 1 lõigetes 2 ja 3 määratletud ettevõtja;

välja jäetud

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt d

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 1 – punkt 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9. „depositoorium” – seoses eurofondi tegevusega direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis a määratletud asutus;”

välja jäetud

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt d

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 1 – punkt 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10. „kolmas isik” – seoses investeerimistegevusega asutus, kus investeerimisühing hoiab finantsinstrumente, mida ta hoiab oma klientide nimel, nagu on osutatud direktiivi 2006/73/EÜ artiklis 17, või kuhu selline asutus omakorda paigutab talle hoiule antud finantsinstrumente; seoses eurofondi tegevusega asutus, kellele eurofondi depositoorium on usaldanud vara eurofondi nimel;

10. „kolmas isik” – seoses investeerimistegevusega asutus, kus investeerimisühing hoiab finantsinstrumente, mida ta hoiab oma klientide nimel, nagu on osutatud komisjoni 10. augusti 2006. aasta direktiivi 2006/73/EÜ (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega)* artiklis 17, või kuhu selline asutus omakorda paigutab talle hoiule antud finantsinstrumente;

 

________________

 

* ELT L 241, 2.9.2006, lk 26.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt a

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Iga liikmesriik tagab ühe või mitme investorikaitse skeemi sisseseadmise ja ametliku tunnustamise oma territooriumil. Välja arvatud teises lõigus ja artikli 5 lõikes 3 sätestatud asjaoludel, võib vastavas liikmesriigis tegevusloa saanud investeerimisühing või eurofond tegeleda investeerimistegevusega või tegutseda eurofondina üksnes juhul, kui ta kuulub sellisesse skeemi.

1. Iga liikmesriik tagab ühe või mitme investorikaitse skeemi sisseseadmise ja ametliku tunnustamise oma territooriumil. Välja arvatud käesoleva artikli teises lõigus ja artikli 5 lõikes 3 sätestatud asjaoludel, võib vastavas liikmesriigis tegevusloa saanud investeerimisühing tegeleda investeerimistegevusega üksnes juhul, kui ta kuulub sellisesse skeemi.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt b

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) pädevad asutused on otsustanud, et investeerimisühing ei suuda hetkel otseselt tema rahalise olukorraga või mõne kolmanda isiku rahalise olukorraga, kelle juures ta hoiab finantsinstrumente, seotud põhjustel täita oma kohustusi, mis tulenevad investorite nõuetest, ega suuda seda ilmselt lähitulevikuski teha,

a) pädevad asutused on otsustanud, et investeerimisühing ei suuda hetkel otseselt tema rahalise olukorraga või mõne sellise kolmanda isiku rahalise olukorraga, kelle juures ta hoiab finantsinstrumente või raha, mis ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivi 94/19/EÜ reguleerimisalasse, seotud põhjustel täita oma kohustusi, mis tulenevad investorite nõuetest, ega suuda seda ilmselt lähitulevikuski teha, või

Selgitus

Kui raha ei kuulu hoiuste tagamise skeemide alla, peaks see olema kaitstud käesoleva direktiiviga.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt c

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 2 – lõige 2a – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) tagastada investoritele neile kuuluvaid instrumente, mida on seoses investeerimistegevusega nende nimel hoitud, hallatud või valitsetud.

b) tagastada investoritele neile kuuluvaid instrumente, mida on seoses investeerimistegevusega nende nimel hoitud, hallatud või valitsetud, kui on tõendatud, et investeerimisühingu või kolmanda isiku suutmatus on tingitud pettusest, haldusliku ametiseisundi kuritarvitamisest, vigadest investeerimisühingu töös või halbadest nõuannetest ärikohustuste täitmise kohta klientidele investeerimisteenuste osutamisel.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt c

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 2 – lõige 2b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2b. Skeem annab kaitse ka eurofondi osakuomanikele kooskõlas artikliga 4, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

välja jäetud

a) pädev asutus on kindlaks määranud, et depositoorium või kolmas isik, kellele on eurofondi vara usaldatud, ei suuda hetkel otseselt depositooriumi või kolmanda isiku rahalise olukorraga seotud põhjustel täita oma kohustusi eurofondi ees ega suuda seda ilmselt lähitulevikuski teha;

 

b) kohtuorgan on otseselt depositooriumi või eurofondi vara hoidma usaldatud kolmanda isiku rahalise olukorraga seotud põhjustel teinud otsuse, mille tagajärjel ei või eurofond esitada nõudeid depositooriumi või kolmanda isiku vastu.

 

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused teevad esimese lõigu punktis a osutatud otsuse esimesel võimalusel ja igal juhul kolme kuu jooksul pärast seda, kui nad on teada saanud, et depositoorium või kolmas isik, kellele on eurofondi vara usaldatud, ei ole täitnud oma kohustusi, mis tulenevad eurofondi nõuetest.

 

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt c

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 2 – lõige 2c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2c. Lõikes 2b osutatud kaitse antakse kooskõlas kohaldatavate juriidiliste ja lepinguliste tingimustega, mida kohaldatakse eurofondi osakuomaniku nõuete suhtes eurofondi osaku väärtuse kaotamise eest seoses sellega, et depositoorium või kolmas isik, kellele on usaldatud eurofondi vara, ei suuda teha ühte järgmistest:

välja jäetud

a) tagasi maksta eurofondile võlgnetavat või kuuluvat raha, mida on seoses eurofondi tegevusega tema nimel hoitud;

 

b) tagastada eurofondile talle kuuluvaid instrumente, mida on seoses eurofondi tegevusega tema nimel hoitud, hallatud või valitsetud.

 

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 3

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nõuded, mis tulenevad tehingutest, millega seoses on tehtud rahapesus süüdimõistev kohtuotsus, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ(*) artiklis 1, või mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/6/EÜ(**) keelatud käitumisest, ei saa investorikaitse skeemide kohast hüvitist.

Järgmised nõuded ei saa investorikaitse skeemide kohast hüvitist:

a) nõuded, mis tulenevad tehingutest, millega seoses on tehtud rahapesus süüdimõistev kohtuotsus, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta* artiklis 1;

b) nõuded, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiviga 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise kohta** keelatud käitumisest, ja

c) nõuded, mis on seotud terrorirühmituste otsese või kaudse rahastamisega nõukogu 9. detsembri 1999. aasta soovituse*** tähenduses.

 

________________

 

* ELT L 309, 25.11.2005, lk 15.

** ELT L 96, 12.4.2003, lk 16.

*** EÜT C 373, 23.12.1999, lk 1.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt a

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et skeemide kaitsetase on artikli 2 lõikes 2a või 2c osutatud nõuete osas 50 000 eurot investori kohta.

1. Liikmesriigid tagavad, et skeemide kaitsetase on artikli 2 lõikes 2a või 2c osutatud nõuete osas 100 000 eurot investori kohta.

Selgitus

Tarbijakaitset tuleks parandada. Suurem tagatis soodustaks piiriülest konkurentsi ja teeniks investorite huve. Kui hüvituskünniseks on „ühtlustatud maksimumsumma” ja selleks määrataks 100 000 eurot, siis peaks ainult üks ELi liikmesriik on praegust maksimaalset hüvitissummat vähendama. Kui summaks jääks 50 000, peaksid oma maksimaalset hüvitissummat vähendama kolm riiki.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt a

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid, kes annavad käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal kaitse ulatusega üle 50 000 euro, võivad säilitada sellise kaitsetaseme hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva. Pärast seda kuupäeva peavad need liikmesriigid tagama, et kaitsetase on 50 000 eurot.

Liikmesriigid, kes annavad käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal kaitse ulatusega üle 100 000 euro, võivad säilitada sellise kaitsetaseme kuni kolm aastat pärast ...*. Pärast seda kuupäeva peavad need liikmesriigid tagama, et kaitsetase on 100 000 eurot.

 

* Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.

Selgitus

Tarbijakaitset tuleks parandada. Suurem tagatis soodustaks piiriülest konkurentsi ja teeniks investorite huve. Kui hüvituskünniseks on „ühtlustatud maksimumsumma” ja selleks määrataks 100 000 eurot, siis peaks ainult üks ELi liikmesriik on praegust maksimaalset hüvitissummat vähendama. Kui summaks jääks 50 000, peaksid oma maksimaalset hüvitissummat vähendama kolm riiki.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt a

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ilma et see piiraks neljanda lõigu kohaldamist, kohandavad liikmesriigid muusse vääringusse konverteeritud kaitsetaset vastavalt kõnelauses lõikes osutatud summale iga viie aasta tagant. Ettenägematute sündmuste korral, nt valuutakursside kõikumine, võivad liikmesriigid pärast komisjoniga konsulteerimist kohandada kaitsetasemeid varem.

Ilma et see piiraks neljanda lõigu kohaldamist, kohandavad liikmesriigid muusse vääringusse konverteeritud kaitsetaset vastavalt kõnelauses lõikes osutatud summale iga kahe aasta tagant. Ettenägematute sündmuste korral, nt valuutakursside kõikumine, võivad liikmesriigid pärast komisjoniga konsulteerimist kohandada kaitsetasemeid varem.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt b

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 4 – lõige 1a – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1a. Komisjon võib lõikes 1 osutatud summat delegeeritud õigusaktide abil kohandada, võttes arvesse järgmisi näitajaid:

1a. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 13 a vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada lõikes 1 osutatud summat, võttes arvesse järgmisi näitajaid:

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 4a – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et skeemidel on olemas nende võimalike kohustuste kindlaksmääramiseks sobivad süsteemid. Liikmesriigid tagavad, et tagatisskeeme rahastatakse piisavalt võrdeliselt nende kohustustega.

1. Liikmesriigid tagavad, et skeemidel on olemas nende võimalike kohustuste kindlaksmääramiseks sobivad süsteemid. Liikmesriigid tagavad, et tagatisskeeme rahastatakse piisavalt võrdeliselt nende kohustustega. Liikmesriigid peaksid korrapäraselt esitama ESMAle asjakohast teavet seoses võimalike kohustuste ja proportsionaalse rahastamise korrelatsiooniga.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 2 a – lõige 1 – lõik 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid tagavad, et iga skeem kehtestab rahastamise sihttasemeks vähemalt 0,5 % investeerimisühingute või eurofondide hoiule, haldusse või valitseda antud raha ja finantsinstrumentide väärtusest, mis on investorikaitse skeemiga kaitstud. Skeemiga kaitstud raha ja finantsinstrumentide väärtus arvutatakse igal aastal 1. jaanuari seisuga.

2. Liikmesriigid tagavad, et iga skeem kehtestab rahastamise sihttasemeks vähemalt 0,3% investeerimisühingute hoiule, haldusse või valitseda antud raha ja finantsinstrumentide väärtusest, mis on investorikaitse skeemiga kaitstud. Skeemiga kaitstud raha ja finantsinstrumentide väärtus arvutatakse igal aastal 31. detsembri seisuga.

Selgitus

Rahastamise pakutud sihttase 0,5 %, mis põhineb liikmesriikide tagatisskeemide andmete analüüsil, on liiga kõrge. Tuleb arvestada, et kulud tuleb lõppkokkuvõttes kanda investoritel. On oluline, et rahastamise sihttase oleks kaasnevate riskidega põhjendatav, ning tuleb tagada, et nõudeid oleks võimalik rahuldada.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 4a – lõige 2 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võtab delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 13a ja artiklites 13b ja 13c sätestatud tingimustel meetmed, et kindlaks määrata investorikaitse skeemidega kaitstud raha ja finantsinstrumentide väärtuse arvutamise meetod, et kindlaks määrata rahastamise sihttase, mis tuleb skeemides kehtestada, ja muuta rahastamise sihttaset, võttes arvesse arenguid finantsturgudel.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 13a, et kindlaks määrata investorikaitse skeemidega kaitstud raha ja finantsinstrumentide väärtuse arvutamise meetod, et kindlaks määrata rahastamise sihttase, mis tuleb skeemides kehtestada.

 

Võttes arvesse kaitstud raha väärtust, mis vastavalt esimeses lõigus osutatule arvutatakse igal aastal, ning arvestades finantsturgude arengut ja vajadust tagada investorite tõhus kaitse, antakse komisjonile volitus võtta vastavalt artiklile 13a vastu delegeeritud õigusakte, et muuta minimaalset rahastamise sihttaset. Igal juhul esitab komisjon ...* Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande vajaduse kohta kohandada käesolevas lõikes osutatud rahastamise sihttaset.

 

Selleks et komisjon saaks arvutada kolmandas lõigus osutatud vajalikku rahastamise sihttaset, esitavad liikmesriigid igal aastal komisjonile ja ESMAle vajalikud andmed liikmesriigi skeemide rahastamise kohta 31. detsembri seisuga. Liikmesriigid esitavad nimetatud andmed komisjonile järgmise aasta 31. märtsiks.

 

Liikmesriigid esitavad komisjonile ja ESMAle samuti järgmised andmed:

 

a) nende kaitstud väärtpaberite ja rahaliste vahendite maht, mida investorite nimel hoiavad investeerimisühingud;

 

b) kaitstud hoitava või hallatava raha ja finantsinstrumentide väärtus;

 

c) klientide arv;

 

d) investeerimistegevusest saadud tulu või sissetulek;

 

e) kõigi investeerimisühingute kapitalitase;

 

f) maksimaalne hüvitissuma kliendi kohta;

 

g) väärtpaberite ostu- ja müügitehingute keskmine käive;

 

h) tunnustatud isikute või ettevõtjate arv.

 

________________

 

* Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: kaks aastat pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumist.

Selgitus

Kõrgema rahastamise taseme kehtestamine pettusjuhtude ja nende tagajärgede tõttu ei ole vajalik. Enne sellise muudatuse tegemist investeeringute tagamise skeemide direktiivi tuleks teha uuring. Direktiivi käimasolev läbivaatamine annab siiski olulise võimaluse rahastamise tasemete ühtlustamisega algust teha.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 4a – lõige 3 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Rahastamise sihttase tuleb saavutada enne artikli 2 lõigetes 2 või 2b osutatud sündmuste esinemist ja sellest olenemata. Liikmesriigid tagavad, et iga skeemi rahastamise tase saavutatakse kümne aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist ning et iga skeem võtab selle eesmärgi täitmiseks vastu asjakohase ajakava ja täidab seda.

3. Rahastamise sihttase tuleb saavutada enne artikli 2 lõigetes 2 või 2b osutatud sündmuste esinemist ja sellest olenemata. Liikmesriigid tagavad, et iga skeemi rahastamise tase saavutatakse ...* ning et iga skeem võtab selle eesmärgi täitmiseks vastu asjakohase ajakava ja täidab seda

 

________________

 

* Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev, viis aastat pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumist.

Selgitus

Kümme aastat on rakendamiseks liiga pikk aeg. Direktiivi tulemusliku rakendamise ja investorite kaitse tagamiseks tuleb rahastamise tase saavutada viie aastaga.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 4a – lõige 3 – lõik 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Skeemi tehtavad osamaksed määratakse iga liikme puhul kindlaks vastavalt asjaomase liikme riskimäärale. Teatava ühtlustamistaseme saavutamiseks liikmesriikide vahel käesoleva sätte kohaldamisel võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega artikli 13a kohaselt vastu delegeeritud õigusaktid, milles selgitatakse, kuidas iga liikme osamaks skeemi määratakse.

Selgitus

Rahastamine peab olema jätkusuutlik ja õiglane, et tagada ühtlustatud investorikaitse tase ning vältida seeläbi nii konkurentsimoonutusi kui ka õigusnormide erinevuste ärakasutamist. Nõue, et osamaksed määratakse iga liikme puhul olenevalt asjaomase liikme riskimäärast, tähendab, et iga skeemi rahastatakse asjakohaselt sõltuvalt tema kohustustest, mis aitab tagada sama skeemi liikmetele ning eri skeemides liikmesriigi ja siseturu tasandil võrdsed tingimused.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 4a – lõige 3 – lõik 2 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Pädevad asutused võivad vähendada skeemi liikmete osamakseid juhul, kui kõnealused liikmed võtavad vabatahtlikult lisameetmeid eesmärgiga vähendada tegevusega seotud riske.

 

Pädevad asutused võivad samuti vähendada liikmete osamakseid juhul, kui liikmed tõendavad, et nende poolt kasutatavad allhaldurid vastavad samadele tegevusega seotud riskide vähendamise normidele.

 

Ükski vähendamine ei tohi skeemi sihttaset mõjutada.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 4a – lõige 3 – lõik 2 c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ESMA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite kavandi, et kehtestada neljandas lõigus osutatud skeemi osamaksete vähendamise tingimused.

 

ESMA esitab komisjonile kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite kavandi igal aastal.

 

Komisjon võib rakenduslike tehniliste standardite kavandi võtta vastu määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

 

Riskipõhise vähendamise tingimuste hindamine põhineb sellistel kriteeriumidel nagu raha ja finantsinstrumentide maht, kapitali adekvaatsus ning iga liikme stabiilsus, võttes arvesse nende õiguslikku seisundit ja nende asukohas kohaldatavat õiguslikku raamistikku.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 4a – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Liikmesriigid tagavad, et skeemid võivad teha skeemi liikmetele täiendavaid osamaksunõudeid juhul, kui rahastamise sihttase ei ole artikli 9 lõikes 2 osutatud hüvitisnõuete maksmiseks piisav. Need täiendavad osamaksud ei ületa 0,5 % käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kaitstud rahast ja finantsinstrumentidest. Need täiendavad osamaksud ei sea ohtu asjaomase liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsust ja põhinevad maksevõime kriteeriumidel.

4. Liikmesriigid tagavad, et skeemid võivad teha skeemi liikmetele täiendavaid osamaksunõudeid juhul, kui rahastamise sihttase ei ole artikli 9 lõikes 2 osutatud hüvitisnõuete maksmiseks piisav. Need täiendavad osamaksud ei ületa 0,3% lõikes 2 osutatud kaitstud rahast ja finantsinstrumentidest. Need täiendavad osamaksud ei sea ohtu asjaomase liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsust ja põhinevad maksevõime kriteeriumidel. Liikmesriigid võivad nõuda täiendavaid osamakseid pärast konsulteerimist ESMA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta*.

 

________________

 

* ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 4a – lõige 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Liikmesriigid tagavad, et skeemidel on olemas asjakohane alternatiivne rahastamiskord, mis võimaldab neil saada lühiajalisi vahendeid skeemile esitatud nõuete rahuldamiseks, kui eelrahastatud summa on ära kasutatud. See kord võib hõlmata kommertspankadest laenamise võimalusi. See võib sisaldada ka riigiasutustelt laenamise võimalusi, tingimusel et need võimalused põhinevad ärilistel alustel.

5. Liikmesriigid tagavad, et skeemidel on olemas asjakohane alternatiivne rahastamiskord, mis võimaldab neil saada lühiajalisi vahendeid skeemile esitatud nõuete rahuldamiseks, kui eelrahastatud summa on ära kasutatud. See rahastamiskord võib hõlmata äriettevõtetelt laenamist ning kommertspankadest ja riigiasutustelt, sealhulgas liikmesriikidelt, laenamise võimalusi, tingimusel et need võimalused põhinevad ärilistel alustel.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 4a – lõige 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Liikmesriigid tagavad, et skeemide rahastamise maksumuse kannavad lõpuks investeerimistegevusega seoses investeerimisühingud või kolmandast isikust kontohaldurid, kes on skeemiga kaitstud, ja eurofondi tegevusega seoses eurofondid või nende depositooriumid või kolmandad isikud, kes on skeemiga kaitstud. Liikmete regulaarseid osamakse suurendatakse igal aastal.

6. Liikmesriigid tagavad, et skeemide rahastamise maksumuse kannavad lõpuks investeerimistegevusega seoses ainult investeerimisühingud. Liikmete regulaarseid osamakse suurendatakse igal aastal.

Selgitus

Võimaliku ebakindluse tõttu, mis tuleneb viisist, kuidas osamakseid turuosaliste ahelalt nõutakse, sealhulgas eurofondide haldajalt, on asjakohane jätta investeeringute tagamise skeemide kulude jaotamine turuosalistele.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 4a – lõige 6 – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Selleks et veelgi aidata kaasa skeemide toimimisele, tagavad liikmesriigid, et:

 

a) skeemid saaksid oma liikmetelt kas enne või pärast makse sooritamist nõuda osamakseid, et teha maksed artikli 9 lõikes 2 osutatud tähtaja jooksul;

 

b) pädevatel asutustel on õigus võtta meetmeid kõigi ettevõtjate suhtes, kes ei tasu nõudmisel osamakset.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 4a – lõige 7 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 a. Liikmesriigid tagavad, et investorikaitse skeemid saavad oma liikmetelt igal ajal nõudmise esitamisel kogu vajaliku teabe investoritele tagasimaksete tegemiseks.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 4a – lõige 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. Liikmesriigid tagavad, et 10 % artikli 4a lõikes 2 osutatud skeemide eelrahastamise summast on kättesaadav laenamiseks teistele skeemidele artiklis 4c sätestatud tingimustel.

8. Liikmesriigid tagavad, et 5 % lõikes 2 osutatud skeemide eelrahastamise summast on kättesaadav laenamiseks teistele skeemidele artiklis 4b sätestatud tingimustel. Kõnealust rahastamise korda kasutatakse ainult juhul, kui tavapärased rahastamise vahendid ei ole kättesaadavad.

Komisjon võib vastavalt artiklile 13a ja artiklites 13b ja 13c sätestatud tingimustel delegeeritud õigusaktide teel muuta teistele skeemidele laenamiseks eraldatava eelrahastamise summa protsendimäära, võttes arvesse arenguid finantsturgudel.

 

Selgitus

Solidaarsuspõhimõttel rajanev laenumehhanism võib soodustada liikmesriikide tagatisskeemide kooskõlastamist. Laenumehhanismi tulemusena tekivad ka ühtlustatumad tavad ja kord tagatisskeemide haldamiseks. Investorikaitse skeemide ühtlustatud reguleerimine liikmesriikides ja muudetud nõuded ning stimuleerivad ja konkurentsivõimelised tingimused vähendavad moraalse ohuga seotud potentsiaalseid probleeme.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 4a – lõige 9 – lõik 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) skeemide võimalike kohustuste kindlaksmääramise meetod vastavalt lõikele 1;

a) skeemide võimalike kohustuste ja riskipõhiste osamaksete kindlaksmääramise meetod vastavalt lõikele 1;

Selgitus

Rahastamine peab olema jätkusuutlik ja õiglane, et tagada ühtlustatud investorikaitse tase ning vältida ühtlasi konkurentsimoonutusi ja õigusnormide erinevuste ärakasutamist. Nõue, et osamaksed määratakse iga liikme puhul olenevalt asjaomase liikme riskimäärast, tähendab, et iga skeemi rahastatakse asjakohaselt sõltuvalt tema kohustustest, mis aitab tagada sama skeemi liikmetele ning eri skeemides liikmesriigi ja siseturu tasandil võrdsed tingimused.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 4a – lõige 10

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10. Selleks et tagada ühetaolised tingimused lõike 7 teise lõigu kohaldamisel, koostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega .../...(*) [ESMA] loodud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (edasipidi „ESMA”) tehniliste standardite kavandi, et täpsustada skeemide avaldatava teabe üksikasjad.

10. Selleks et tagada ühetaolised tingimused lõike 7 teise lõigu kohaldamisel, koostab ESMA rakenduslike tehniliste standardite kavandi, et täpsustada skeemide avaldatava teabe üksikasjad.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud tehniliste standardite kavandi komisjonile 31. detsembriks 2012.

ESMA esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite kavandi komisjonile 31. detsembriks 2012.

Komisjon võib esimeses lõigus osutatud tehniliste standardite kavandi vastu võtta kooskõlas määruse …/… [ESMA] artiklis 7e sätestatud menetlusega.

Komisjon võib esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite kavandi vastu võtta kooskõlas määruse nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud menetlusega.

Selgitus

Kohandamine vastavalt ESMA määrusele.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 4b – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Skeemil on õigus laenata kõikidest teistest artiklis 2 osutatud skeemidest liidu piires, tingimusel et kõik järgmised tingimused on täidetud:

1. Pärast ...* on skeemil võimalik laenata kõikidest teistest artiklis 2 osutatud skeemidest liidu piires, tingimusel et kõik järgmised tingimused on täidetud:

 

________________

 

* Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev, viis aastat pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumist.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 4b – lõige 1 – lõik 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) käesoleva lõigu punktis a nimetatud olukorra on põhjustanud artikli 4a lõikes 3 osutatud vahendite puudumine;

b) skeem, mis satub käesoleva lõigu punktis a nimetatud olukorda, oli eelnevalt saavutanud artikli 4a lõikes 2 osutatud rahastamise sihttaseme;

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 4b – lõige 1 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teised skeemid tegutsevad laenu andvate skeemidena. Selleks määravad liikmesriigid, kus on asutatud rohkem kui üks skeem, ühe skeemi, mis tegutseb selle liikmesriigi laenu andva skeemina, ja teavitab sellest ESMAt. Liikmesriigid võivad otsustada, kas ja kuidas teised samas liikmesriigis asutatud skeemid maksavad laenu andvale skeemile vahendeid tagasi.

Teised skeemid tegutsevad laenu andvate skeemidena. Selleks määravad liikmesriigid, kus on asutatud rohkem kui üks skeem, ühe skeemi, mis tegutseb selle liikmesriigi laenu andva skeemina, ja teavitab sellest ESMAt. Liikmesriigid astuvad kõik vajalikud sammud tagamaks, et kõiki sidusrühmi on teavitatud sellest, milline skeem on laenu andev ning kuidas see töötab. Liikmesriigid võivad otsustada, kas ja kuidas teised samas liikmesriigis asutatud skeemid maksavad laenu andvale skeemile vahendeid tagasi.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 4b – lõige 2 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) intressimäär on võrdne Euroopa Keskpanga poolt pakutava laenamise püsivõimaluse intressimääraga kõnealusel krediidiperioodil;

c) intressimäär kõnealusel krediidiperioodil peab olema võrdne laenu valuutat välja andva keskpanga poolt pakutava laenamise püsivõimaluse intressimääraga;

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 4b – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Liikmesriigid tagavad, et laenu võtva skeemi kogutavad osamaksud on piisavad, et maksta tagasi laenusumma ning taastada sihttase võimalikult kiiresti ja hiljemalt kümne aasta jooksul pärast laenu saamist.

4. Liikmesriigid tagavad, et laenu võtva skeemi kogutavad osamaksud on piisavad, et maksta tagasi laenusumma ning taastada sihttase võimalikult kiiresti ja hiljemalt viie aasta jooksul pärast laenu saamist.

Selgitus

Solidaarsuse põhimõttel toimiv laenumehhanism võib soodustada siseriiklike tagatisskeemide kooskõlastamist ning tuua kaasa ühtlustatumad tavad ja menetlused tagatisskeemide haldamises. Käesolevas muudatusettepanekus nähakse ette skeemide ühtlustamine liikmesriikides ning moraalse ohuga seotud võimalike probleemide vähendamine. Muudatusettepanekus püütakse moraalse ohu riski vähendada muudetud nõuete ning stimuleerivate ja konkurentsivõimeliste tingimustega.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 4b – lõige 4 – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kõik teised nõuded allutatakse laenu andnud tagatisskeemile. Tagatisskeemi käsitatakse eelisvõlausaldajana ja see on võlausaldajatest tähtsuselt esimesel kohal.

Selgitus

Kuna laen mõnelt teiselt tagatisskeemilt on äärmuslik ja erandlik abinõu ning kuna nimetatud tagatisskeem on väline osapool, tuleb see laen tasuda esmajärjekorras.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 4b – lõige 4 – lõik 1 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Ilma et see piiraks teise lõigu kohaldamist, võivad liikmesriigid kehtestada erineva kategooria võlausaldajate eelistamisel teisi prioriteete.

Selgitus

Kuna laen mõnelt teiselt tagatisskeemilt on äärmuslik ja erandlik abinõu ning kuna nimetatud tagatisskeem on väline osapool, tuleb see laen tasuda esmajärjekorras.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 4b – lõige 5 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Investorikaitse skeemide vahel tõhusa koostöö võimaldamiseks sõlmivad skeemid või, vajaduse korral, pädevad asutused, kirjalikud koostöölepingud. Sellistes lepingutes võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/46/EÜ(**) sätestatud nõudeid.

5. Investorikaitse skeemide vahel tõhusa koostöö võimaldamiseks sõlmivad skeemid või, vajaduse korral, pädevad asutused, kirjalikud koostöölepingud. Sellistes lepingutes võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta)* sätestatud nõudeid.

 

________________

 

*EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

Selgitus

Peab olema selge, et koostöölepingute sõlmimine skeemide vahel on kohustuslik, mitte valikuline.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 6

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 5

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 5

Artikkel 5

1. Kui investeerimisühing, eurofond, depositoorium või kolmas isik, kes peab artikli 2 lõike 1 alusel kuuluma skeemi, ei täida neil selle skeemi liikmena lasuvaid kohustusi, teatatakse sellest investeerimisühingule tegevusloa või eurofondile loa väljastanud pädevale asutusele, kes võtab koostöös tagatisskeemiga kõik vajalikud meetmed, sealhulgas sanktsioonide kehtestamine, tagamaks et investeerimisühing, eurofond, depositoorium või kolmas isik täidab oma kohustused.

1. Kui investeerimisühing või kolmas isik, kes peab artikli 2 lõike 1 alusel kuuluma skeemi, ei täida neil selle skeemi liikmena lasuvaid kohustusi, teatatakse sellest investeerimisühingule tegevusloa väljastanud pädevale asutusele, kes võtab koostöös tagatisskeemiga kõik vajalikud meetmed, sealhulgas sanktsioonide kehtestamine, tagamaks et investeerimisühing või kolmas isik täidab oma kohustused.

2. Kui lõikes 1 osutatud meetmetega ei ole tagatud, et investeerimisühing, eurofond, depositoorium või kolmas isik täidab oma kohustused, võib skeem pädeva asutuse selgesõnalisel nõusolekul teatada vähemalt 12 kuud ette oma kavatsusest investeerimisühing, eurofond, depositoorium või kolmas isik skeemist välja arvata. Skeem pakub artikli 2 lõigete 2a ja 2c kohast kaitset ka kõnealusel ajavahemikul toimunud investeerimistegevusele või eurofondi tegevusele. Kui etteteatamistähtaja möödumisel ei ole investeerimisühing, eurofond, depositoorium või kolmas isik oma kohustusi täitnud, võib tagatisskeem pärast pädeva asutuse selgesõnalise nõusoleku saamist ta välja arvata.

2. Kui lõikes 1 osutatud meetmetega ei ole tagatud, et investeerimisühing või kolmas isik täidab oma kohustused, võib skeem pädeva asutuse selgesõnalisel nõusolekul teatada vähemalt kuus kuud ette oma kavatsusest investeerimisühing või kolmas isik skeemist välja arvata. Skeem pakub artikli 2 lõike 2 kohast kaitset ka kõnealusel ajavahemikul toimunud investeerimistegevusele. Kui etteteatamistähtaja möödumisel ei ole investeerimisühing või kolmas isik oma kohustusi täitnud, võib tagatisskeem pärast pädeva asutuse selgesõnalise nõusoleku saamist ta välja arvata.

3. Investorikaitse skeemist välja jäetud investeerimisühing, eurofond, depositoorium või kolmas isik võib jätkata investeerimistegevust, oma eurofondi tegevust või talle võib usaldada investorite ja eurofondide finantsinstrumente järgmistel tingimustel:

3. Investorikaitse skeemist välja jäetud investeerimisühing või kolmas isik võib jätkata investeerimistegevust või talle võib usaldada investorite finantsinstrumente järgmistel tingimustel:

a) kui ta on enne skeemist välja arvamist sisse seadnud alternatiivse hüvitamiskorra, mis tagab, et investoritel ja eurofondidel on kaitse, mis on vähemalt samaväärne ametlikult tunnustatud skeemi pakutava kaitsega ja sellisel alternatiivsel hüvitamiskorral on ametlikult tunnustatud skeemi omadustega samaväärsed omadused;

a) kui ta on enne skeemist välja arvamist sisse seadnud alternatiivse hüvitamiskorra, mis tagab, et investoritel on kaitse, mis on vähemalt samaväärne ametlikult tunnustatud skeemi pakutava kaitsega ja sellisel alternatiivsel hüvitamiskorral on ametlikult tunnustatud skeemi omadustega samaväärsed omadused;

b) investeeringuühingule tegevusloa või eurofondile loa välja andnud pädeva asutus on kinnitanud, et punktis a osutatud tingimused on täidetud.

b) investeeringuühingule tegevusloa välja andnud pädev asutus on kinnitanud, et punktis a osutatud tingimused on täidetud.

4. Kui investeerimisühing või eurofond, mille kohta on lõike 2 alusel tehtud ettepanek nad skeemist välja jätta, ei suuda seada sisse alternatiivset korda, mis vastaks lõikes 3 kehtestatud tingimustele, siis talle tegevusloa väljastanud pädev asutus:

4. Kui investeerimisühing, mille kohta on lõike 2 alusel tehtud ettepanek ta skeemist välja jätta, ei suuda seada sisse alternatiivset korda, mis vastaks lõikes 3 kehtestatud tingimustele, siis talle tegevusloa väljastanud pädev asutus võtab selle viivitamata tagasi.

a) võtab investeerimisühingult, millele ta on tegevusloa väljastanud, loa viivitamatult tagasi;

 

b) võtab eurofondilt, mille ta on heaks kiitnud, viivitamatult loa tagasi.

 

5. Kui depositoorium või kolmas isik, kelle väljaarvamiseks on tehtud ettepanek lõike 2 alusel, ei suuda sisse seada mõnda muud korda, mis vastab lõikes 3 kehtestatud tingimustele, siis ei ole lubatud usaldada talle investorite või eurofondide vara.”

5. Kui kolmas isik, kelle väljaarvamiseks on tehtud ettepanek lõike 2 alusel, ei suuda sisse seada mõnda muud korda, mis vastab lõikes 3 kehtestatud tingimustele, siis ei ole lubatud usaldada talle investorite vara.”

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 6

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tühistamishetkeni toimunud investeerimistegevusele pakutakse artikli 2 lõigete 2a ja 2c kohast kaitset ka pärast investeerimisühingu tegevusloa või eurofondi loa tühistamist.”

Tühistamishetkeni toimunud investeerimistegevusele pakutakse artikli 2 lõike 2 kohast kaitset ka pärast investeerimisühingu tegevusloa tühistamist.”

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 7

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 8 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Artikli 4 lõigetes 1 ja 3 sätestatud kaitset kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel investorite võlanõude kogu summa ulatuses ühe ja sama investeerimisühingu või sama eurofondi vastu, olenemata kontode arvust, vääringust ja asukohast Euroopa Liidus.

1. Artikli 4 lõigetes 1 ja 3 sätestatud kaitset kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel investorite võlanõude kogu summa ulatuses ühe ja sama investeerimisühingu vastu, olenemata kontode arvust, vääringust ja asukohast Euroopa Liidus.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 7

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erisätete puudumise korral jagatakse nõuded investorite vahel võrdselt.

välja jäetud

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 7

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Investoril, kelle nõuet ei ole võimalik täies ulatuses tagada, on õigus samasugusele kaitse määrale, mis on ette nähtud kogu võlanõude summale.

Selgitus

Proportsionaalsuse põhimõte peab olema ühemõtteliselt väljendatud.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 7

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui investoril ei ole õigust hoiustavatele summadele või väärtpaberitele, saab hüvitist isik, kellel on õigus, tingimusel et see isik on kindlaks tehtud või teda saab kindlaks teha enne artikli 2 lõigetes 2 ja 2b osutatud emma-kumma otsuse tegemise kuupäeva.

Kui investoril ei ole õigust hoiustavatele summadele või instrumentidele, saab hüvitist isik, kellel on õigus, tingimusel et see isik on kindlaks tehtud või teda saab kindlaks teha enne artikli 2 lõikes 2 osutatud emma-kumma otsuse tegemise kuupäeva.

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 7

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Skeem ei või selle tähtaja möödumisele tuginedes keelduda maksmast hüvitist investorile, kel ei olnud võimalik oma õigust hüvitisele õigel ajal kasutada.

Skeem ei või selle tähtaja möödumisele tuginedes keelduda maksmast hüvitist täies ulatuses investorile, kel ei olnud võimalik oma õigust hüvitisele õigel ajal kasutada.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 7

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Investeerimisühingud avaldavad oma veebisaitidel kogu teabe kaitset puudutavate tingimuste kohta ning selle kohta, mida tuleb käesoleva direktiivi kohase väljamakse saamiseks teha.

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 7

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 9 – lõige 2 – lõik 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võtab delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 13a ja artiklites 13b ja 13c sätestatud tingimustel meetmed, et kindlaks määrata investorite nõuete käsitlemise menetluse elemendid ja tehnilised kriteeriumid artikli 2 lõigetes 2b ja 2c osutatud sündmuste tagajärjel eurofondi väärtuse languse arvutamiseks.

Komisjon võtab vastavalt artiklile 13a vastu delegeeritud õigusaktid, et määrata kindlaks investorite nõuete käsitlemise kord.

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 7

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 9 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Olenemata lõike 2 esimeses lõigus sätestatud tähtajast, võib tagatisskeem maksed kuni kohtuotsuseni või pädeva asutuse otsuse tegemiseks peatada, kui investorit või mõnda teist investeerimistegevusega seotud õigusi või huve omavat isikut süüdistatakse direktiivi 2005/60/EMÜ artiklis 1 määratletud rahapesust tulenevas või sellega seotud õigusrikkumises või kui tema vastu on algatatud kohtuasi direktiivi 2003/6/EÜ rikkumises.”

3. Olenemata lõike 2 esimeses lõigus sätestatud tähtajast, võib tagatisskeem maksed kuni kohtuotsuseni või pädeva asutuse otsuse tegemiseks peatada, kui investorit või mõnda teist investeerimistegevusega seotud õigusi või huve omavat isikut süüdistatakse direktiivi 2005/60/EMÜ artiklis 1 määratletud rahapesust tulenevas või sellega seotud õigusrikkumises, mis on seotud käesolevas direktiivis käsitletava rahaga või terrorirühmituste otsese või kaudse rahastamisega nõukogu soovituse tähenduses, või kui tema vastu on algatatud kohtuasi direktiivi 2003/6/EÜ rikkumises.”

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 8

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et iga investeerimisühing või eurofond võtab asjakohased meetmed, et anda olemasolevatele ja võimalikele investoritele teavet, mis on vajalik selle investorikaitse skeemi, kuhu investeerimisühing või eurofond ja tema filiaalid Euroopa Liidus kuuluvad, või selle filiaalid ühenduses kuuluvad, või mõne muu artikli 2 lõike 1 teises lõigus või artikli 5 lõikes 3 sätestatud korra äratundmiseks. Investoritele teatatakse investorikaitse skeemi või mõne muu kohaldatava korra sätetest, sealhulgas tagatisskeemi pakutava kaitse suurus ja ulatus ning artikli 2 lõike 3 kohaselt liikmesriikide kehtestatud eeskirjad. See teave esitatakse kergestimõistetavas vormis.

1. Liikmesriigid tagavad, et iga investeerimisühing võtab asjakohased meetmed, et anda olemasolevatele ja võimalikele investoritele teavet, mis on vajalik selle investorikaitse skeemi, kuhu investeerimisühing ja tema filiaalid Euroopa Liidus kuuluvad, või selle filiaalid ühenduses kuuluvad, või mõne muu artikli 2 lõike 1 teises lõigus või artikli 5 lõikes 3 sätestatud korra äratundmiseks. Investoritele teatatakse investorikaitse skeemi või mõne muu kohaldatava korra sätetest, sealhulgas tagatisskeemi pakutava kaitse suurus ja ulatus ning artikli 2 lõike 3 kohaselt liikmesriikide kehtestatud eeskirjad. See teave esitatakse kergestimõistetavas vormis.

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 8

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 10 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Liikmesriigid tagavad, et summa, mille investor investorikaitse skeemi maksab, on selge ja läbipaistev. Summa, mille iga investor kas protsendina oma investeeringult või sellele lisanduva summana skeemi maksma peab, tuleb kõnealusele tegelikule või võimalikule investorile selgelt teatavaks teha.

Selgitus

Lõpuks on ikkagi investorid need, kes tagatisskeemide eest maksavad. See, kui palju investorid tagatisskeemide olemasolu eest täpselt maksavad, peaks olema läbipaistev.

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 9

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 12 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ilma et see piiraks muid õigusi, mis neil võivad siseriikliku õiguse alusel olla, on likvideerimismenetluste korral investoritele hüvitismakseid tegevatel skeemidel regressiõigus investorite õigustele nende tehtud maksete summa ulatuses.

1. Ilma et see piiraks muid õigusi, mis neil võivad siseriikliku õiguse alusel olla, on likvideerimismenetluste korral investoritele hüvitismakseid tegevatel skeemidel regressiõigus menetletavate isikute õigustele nende tehtud maksete summa ulatuses.

Selgitus

Likvideerimismenetlus toimub investeerimisühingu, depositooriumi või kolmanda isiku, mitte aga investorite suhtes.

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 9

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 12 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Artikli 2 lõikes 2c sätestatud juhul, kus kahju on tingitud selle depositooriumi või kolmanda isiku rahalisest olukorrast, kellele on usaldatud eurofondi vara, on likvideerimismenetluste korral eurofondi osakuomanikele hüvitismakseid tegevatel skeemidel regressiõigus eurofondi osakuomaniku või eurofondi õiguste suhtes nende tehtud maksete summa ulatuses.

välja jäetud

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 9

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 12 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui kolmas isik, kes hoiab seoses investeerimistegevusega investorile kuuluvaid finantsinstrumente, või depositoorium või kolmas isik, kellele on eurofondi vara usaldatud, asub kolmandas riigis, kus õigussüsteemi kohaselt ei ole skeemil investeerimisühingu või eurofondi õiguste suhtes regressiõigust, tagavad liikmesriigid, et investeerimisühing või eurofond tagastab juhul, kui ta saab likvideerimismenetluses mingeid summasid, skeemile tema tehtud maksetega võrdsed summad.”

4. Kui kolmas isik, kes hoiab seoses investeerimistegevusega investorile kuuluvaid finantsinstrumente, asub kolmandas riigis, kus õigussüsteemi kohaselt ei ole skeemil investeerimisühingu õiguste suhtes regressiõigust, tagavad liikmesriigid, et investeerimisühing tagastab juhul, kui ta saab likvideerimismenetluses mingeid summasid, skeemile tema tehtud maksetega võrdsed summad.”

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 10

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 13a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 13a

Artikkel 13a

 

1. Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse selles artiklis sätestatud tingimusi.

1. Komisjonile antakse volitused võtta vastu artikli 4a lõikes 2, artikli 4a lõikes 8, artikli 4a lõikes 9 ja artikli 9 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakte määramata ajaks.

2. Artikli 4 lõikes 1 a, artikli 4a lõike 2 teises ja kolmandas lõigus, artikli 4a lõike 3 teises a lõigus, artikli 4a lõikes 9 ja artikli 9 lõikes 2 osutatud delegeeritud volitused antakse komisjonile neljaks aastaks alates ...*. Komisjon esitab delegeeritud volituse kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne nelja-aastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse vaikimisi samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab uuendamisele vastuväite.

 

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 1 a, artikli 4a lõike 2 teises ja kolmandas lõigus, artikli 4a lõike 3 teises a lõigus, artikli 4a lõikes 9 ja artikli 9 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2. Kui komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakti, teavitab ta sellest samaaegselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

4. Kui komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakti, teavitab ta sellest samaaegselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

 

5. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 4 lõikega 1 a, artikli 4a lõike 2 teise ja kolmanda lõiguga, artikli 4a lõike 2 teise a lõiguga, artikli 4a lõikega 9 ja artikli 9 lõikega 2, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kolme kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda ajavahemikku kolme kuu võrra pikendada.

 

_____________

* Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.

Selgitus

Kohandamine prospektide direktiivi viimase läbivaatamise sõnastusega.

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 2 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Erandina lõigetest 1 ja 2 peavad liikmesriigid, kes kasutavad direktiivi 97/9/EÜ artikli 4 ülevõtmisel neile aluslepingutega antud üleminekuperioodi, täitma selle artikli lõikeid 1 ja 2 alates kuupäevast, kui vastav üleminekuperiood lõpeb.

Selgitus

Käesoleva direktiivi muudatusettepanekud peavad võtma arvesse nende liikmesriikide olukorda, kes kasutavad üleminekuperioode, kuna nimetatud perioode on mainitud ühinemislepingutes.

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 2 a

 

ESMA aruanne

 

ESMA hindab 31. detsembriks 2012 personali- ja ressursivajadusi, mis tulenevad volituste ja ülesannete täitma asumisest vastavalt käesolevale direktiivile, ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande.

Selgitus

Kohandamine alternatiivsete investeerimisfondide direktiiviga.

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 2 b

 

Investorikaitse skeemide süsteemi läbivaatamine ja eurofondid

 

Komisjon esitab pärast avalikku konsulteerimist sidusrühmadega 31. juuliks 2012 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles analüüsitakse olemasolevate investorikaitse skeemide täiendusena või asendusena kindlustuslepingute süsteemi kehtestamise eeliseid ja puudusi.

 

Selleks et tagada investorite kaitse võrdne tase sõltumata sellest, kas nad investeerivad otse investeerimisühingu kaudu või kaudselt eurofondi vahendusel, tuuakse aruandes, võttes arvesse komisjoni tehtavat ettepanekut eurofondide depositooriumide kohta ning avalikku konsulteerimist sidusrühmadega, samuti välja seaduste lüngad, sealhulgas seoses samaväärse hüvitamisega, ning hinnatakse kulusid ja tulusid, mis tulenevad direktiivi 97/9/EÜ kohaldamisala laiendamisest eurofondidele. Aruandele lisatakse vajaduse korral õigusakti ettepanek kohaldamisala eurofondidele laiendamise praktilise korraldamise kohta.

Selgitus

On ebaselge, milliste konkreetsete juhtude puhul laieneb eurofondide tagamise ulatus, seda eriti pidades silmas muudatusi depositooriumide kohustustes, mille kohta komisjon eeldatavasti 2011. aasta jooksul ettepaneku esitab. Investeeringute tagamise skeeme käsitleva direktiivi ulatuse laiendamine eurofondidele nõuab edasist uurimist ning seda tehes tuleks täielikult arvesse võtta muudetud eurofondide direktiivi.

(1)

     ELT C 99, 31.3.2011, lk 1.


SELETUSKIRI

1. Edasised sammud

Uued ELi õigusaktid peaksid suurendama Euroopa ühtse turu ühtlustamist ja integratsiooni, tugevdama tarbijakaitset, suurendama tarbijate ja hoiustajate usaldust ning tugevdama finantstasakaalu.

Raportööril on kolm peamist eesmärki:

a. Tarbijakaitse suurendamine kaitse ulatuse suurendamise teel. Investeeringute tagamise skeemide direktiivi muudatuste eesmärk peaks olema investorite kaitse suurendamine. Vaja on paremat tarbijakaitset ja tugevamaid ühiseeskirju, eriti seoses skeemide rahastamisega riikide tasandil. Piiriüleselt investeerijatel peaks olema kõigis liikmesriikides sama kaitsetase.

Tarbijaõigusi tuleks tugevdada parema kaitse, kiiremate ja paremate väljamaksete ning kaitse laiendamise teel. Kui tarbija nimel hoiab finantsinstrumente investeerimisühing, peaks olema ette nähtud investorikaitse.

b. Euroopa ühtse finantsteenuste turu täiustamine ning ELi investorikaitseskeemide ühtlustamine.

See tugevdab investorikaitset ja aitab tagada võrdsed tingimused. Kehtivaid õigusakte tuleb ELi tasandil rohkem ja paremini ühtlustada. Eeskirjad peavad tõhustama finantsteenuste siseturgu ning looma tugevama ühtse Euroopa turu.

Komisjoni ettepanekus öeldakse, et kõik finantsinstrumentide turgude direktiiviga hõlmatud investeerimisteenused ja tegevusalad peaksid kuuluma investeeringute tagamise skeemide direktiivi kohaldamisalasse ja et kui ühingud hoiavad de facto kliendi vara, peaks kliendil olema õigus saada investeeringute tagamise skeemide direktiivi alusel hüvitist. Raportöör toetab jae- ja kutseliste investorite määratluste ning eristuse ühtlustamist finantsinstrumentide turge käsitleva direktiiviga.

c. Investorikaitse skeemide pikaajaliste tugevate rahastamispõhimõtete koostamine.

Skeemide osamaksed peaksid toimima vastastikuse kindlustusmehhanismina ega tohiks olla nii suured, et neid võiks pidada maksuks või maksuiseloomuga makseks. Skeemidele tuleks järjekindlalt rakendada riskipõhist lähenemist ning osamaksete arvutamise aluseks tuleks võtta ettevõtte potentsiaalne hüvitisrisk.

2. Kohaldamisala laiendamine – kolmandast isikust kontohalduri ja eurofondi depositooriumi maksevõimetuks muutumine

Komisjon teeb ettepaneku laiendada investorikaitse skeemide kaitset ettevõtjatele, kellel on luba osutada mis tahes investeerimisteenuseid, ning eurofondi osakuomanikele eurofondi depositooriumi, allhalduri või kolmandast isikust kontohalduri maksevõimetuse korral.

Raportöör toetab kohaldamisala laiendamist nii, et see hõlmaks kolmandast isikust kontohalduri maksevõimetust, kuid ei poolda kohaldamisala laiendamist eurofondidele.

Tarbijat kaitsevad praegu eurofondide direktiivi ja finantsinstrumentide turgude direktiivi sätted. Eurofondide direktiivis depositooriumide tegevusele esitatavad nõuded võimaldavad osakuomanikele tõhusat kaitset. Praegused investorikaitse skeemid hõlmavad ka varade (finantsinstrumentide turgude direktiivi kohaste) hoidmise ja haldamise kõrvalteenustega seotud kahjusid. Osakud ja aktsiad on eurofondide direktiivi kohaselt pettuse vastu kaitstud, kui neid hoiab investeerimisühing.

Eurofondidel ei ole muid varasid kui osakuomanike nimel hallatav finantsinstrumentide portfell. Selle tulemusel mõjutavad eurofondidelt võetavad tasud ja kulud automaatselt osakuomanikke, vähendades nende osakute puhasväärtust. Kui depositooriumid peavad skeemide rahastamises osalema, on kulude kandjaks investorid. Kui eurofondidelt nõutakse skeemides osalemist, on tulemuseks see, et eurofondide osakuomanikud peavad sama kaitse eest kaks korda maksma.

Ühtlasi on tähtis õigusloome käigus tagada, et alternatiivsete investeerimisfondide direktiivi uued sätted, komisjoni kavandatav ettepanek eurofondide toimimise direktiivi (eurofondide V direktiiv) kohta ja finantsinstrumentide turgude direktiivi läbivaatamine oleksid omavahel kooskõlas. Seetõttu on kaheldav, kas kohaldamisala laiendamine oleks praegusel hetkel kasulik.

Tarbijakaitset tuleks suurendada ja seetõttu tuleks kolmandast isikust kontohaldurid direktiivi kohaldamisalasse lisada. Raportöör toetab ettepanekut, mille kohaselt kaitse peaks hõlmama niisuguse depositooriumi või halduri maksevõimetuks muutumise, kelle valinud investeerimisühing ei suuda finantsinstrumente tagastada. Tarbija võib valida teise investeerimisühingu, kuid ta ei vastuta investeerimisühingu valitud halduri eest, kui too peaks maksevõimetuks muutuma.

Raportöör teeb järgmised muudatusettepanekud:

· Investeeringute tagamise skeemide direktiivile vastava kaitse võimalikku laiendamist eurofondidele ja nende depositooriumidele tuleks arutada eurofondide direktiivi peatse läbivaatamise käigus, kus on kavas käsitleda eurofondide depositooriumide vastutuskorda ja kus võetakse arvesse kõiki direktiivi puudutavaid seisukohti. Käesolevas direktiivis ei tohiks olla eraldi sätteid eurofondide kohta.

3. Hüvitismäära ühtlustamise ulatus

Komisjon teeb ettepaneku suurendada igale investorile makstava hüvitise miinimumi 20 000 eurolt 50 000 eurole. Kuid mõnedes riikides on hüvitise piirmäär veelgi suurem – Ühendkuningriigis on see 50 000 naela, Hispaanias 100 000 eurot ja Prantsusmaal 70 000 eurot.

Raportöör pooldab täielikku ühtlustamist (minimaalse ühtlustamise asemel) kindla summani 100 000 eurot (kõrgem piirmäär oleks samuti lubatud). Niisugune kindel hüvitise määr suurendab tarbijakaitset, kaitseb paremini investoreid ja aitab vältida liikmesriikide erinevuste ärakasutamist.

Raportöör on seisukohal, et ühtki liikmesriiki ei tohiks kohustada hüvitise suurust vähendama. Selle tulemusel väheneks tarbijakaitse.

Klientidel, kes otsustavad investeerida oma raha turule investeerimisühingu kaudu, peaks olema samasugune kaitse nagu siis, kui nad oleksid investeerinud panga või muu krediidiasutuse kaudu. Investeerimisühingu hoiustatud raha tuleb kaitsta samuti nagu pangaarvele paigutatud raha.

Raportöör teeb järgmised muudatusettepanekud:

· Suurendada iga investori hüvitise määra 50 000 eurolt 100 000 eurole.

4. Rahastamispõhimõtted ja -mehhanism. Skeemide ühtne rahastamine

Tagatisskeemide rahastamise ühtlustamine on teretulnud ning raportöör pooldab minimaalset rahastamise sihttaset ja eelrahastamist.

Komisjon on võtnud hinnangu aluseks kattega väärtpaberite ja rahaliste vahendite mahu, mida ta peab sobivaimaks rahastamise sihttaseme arvutamise aluseks. Komisjoni arvutused põhinevad ainult kümne liikmesriigi skeemidel. Andmete nappus riiklike skeemide kohta muudab sobiva sihttaseme määramise väga raskeks.

Siiski leidub kaalukaid tõendeid, mis osutavad, et soovitatud sihttase 0,5% on liiga kõrge, eriti kuna vahendid peaksid katma hoiustatud väärtpaberite väärkasutamise ja pettuse juhtumeid.

Ühendkuningriigi finantsteenuste tagatisskeemi (UK Financial Services Compensation Scheme) kohta mõne aasta eest korraldatud uuring näitab, et nõudeid on esitatud suhteliselt vähe. Uuring näitab, et eelrahastamise osa ei tohiks seada kõrgemale kui 0,2% (20 baaspunkti). Minu kodumaa Rootsi ajalooliste kogemuste põhjal piisaks 0,05% rahastamise tasemest.

Majandusteadlane ja sõltumatu nõustaja István Farkas analüüsib sihttaset oma infodokumendis „Investorite huvide kaitsmine investorikaitse skeemide usaldusväärse rahastamise abil. Rahastamispõhimõtted ja -mehhanismid.” („Safeguarding investors' interests by ensuring sound financing of ICS: Funding principles and mechanisms”), kus on öeldud järgmist: OXERA aruande kohaselt esitati aastail 1999–2003 ELi 15 liikmesriigis kokku umbes 61 000 nõuet. Nõuete keskmine suurus ei ületanud 20 000 eurot. Sellest juhindudes võib öelda, et investorikaitse skeemide sihttaset tuleks lugeda piisavaks, kui see katab umbes 200 000 juhtumit, millest igaühe väärtus on 50 000 eurot. Kui nõudeid on 200 000, tähendaks see ühe kuni kolme suure (või keskmise suurusega) investeerimisühingu maksevõimetuks muutumist või mõnekümne väiksema ettevõtja raskustessesattumist. Seega peaks sihttase olema 10 miljardit eurot. Kuigi arvutused, mille alusel tagamise ulatuseks tuleks määrata 0,5% kaetud varadest, ei ole väga selged, võib üldise hinnangu ja teabepalvele vastanud turuosaliste reageeringute põhjal öelda, et kaetud varade maht võiks olla umbes 50 miljardit eurot ehk vähemalt viis korda kõrgem. Kokkuvõttes leiab Farkas, et piisavaks tuleks lugeda tagamise ulatust, mis vastab 10 baaspunktile investeerimisühingute poolt nõuetele vastavate klientide nimel hallatavatest varadest.

Raportöör soovitab ühtlasi lisada investeeringute tagamise skeemide direktiivi riskipõhimõte, mille kohaselt iga liikme osamaks skeemi määratakse selle järgi, kui suur on ettevõtja võetud risk.

Raportöör teeb järgmised muudatusettepanekud:

· Skeemi tehtavad osamaksed määratakse iga liikme puhul kindlaks vastavalt asjaomase liikme riskimäärale.

· Soovitatud eelrahastamise vahendid peaksid olema kõigis liikmesriikides olemas ja ulatuma sihtasemeni viie, mitte kümne aasta jooksul.

· Rahastamise taset ja osamakseid tuleks vähendada põhjendatud tasemeni. Liikmesriigid tagavad, et iga skeem kehtestab rahastamise sihttasemeks vähemalt 0,3% investeerimisühingute hoiule, haldusse või valitseda antud raha ja finantsinstrumentide väärtusest.

5. Riikide skeemide vaheline laenumehhanism

Laenumehhanism kujutab endast liikmesriikidevahelist solidaarsusmehhanismi ja on seetõttu ideena tervitatav. Sellele vaatamata on liikmesriigid kohustatud tagama asjakohaste rahastamismehhanismide olemasolu.

Et mõned liikmesriigid ei saaks oma vahendeid alahinnata, teeb raportöör ettepaneku, et laenumehhanism ei käivituks enne, kui kõigil skeemidel on piisavalt raha.

Suurem osa liikmesriike peaksid olema suutelised leidma laenude andmiseks muid vahendeid ja seetõttu peaks kohustusliku laenumehhanismi eesmärk olema väiksem protsent olemasolevatest rahalistest vahenditest kui komisjoni ettepanekus välja pakutud – 10% asemel 5%.

Raportöör teeb järgmised muudatusettepanekud:

· Kohustuslik laenumehhanism ei tohiks käivituda enne, kui kõigi skeemide rahastamine on jõudnud sihttasemeni.

· Pärast viieaastast ajavahemikku on skeemil õigus laenata kõigilt teistelt ELi skeemidelt, tingimusel, et laenu võttev skeem on enne seda saavutanud rahastamise sihttaseme.

· Kohustusliku laenamise taset vähendatakse kümnelt protsendilt viiele protsendile skeemi varadest. Liikmesriigid tagavad, et 5% skeemi eelrahastamise summadest on teistele skeemidele laenamiseks kättesaadav.


ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (23.3.2011)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta

(KOM(2010)0371 – C7-0174/2010 – 2010/0199(COD))

Arvamuse koostaja: Sebastian Valentin Bodu

LÜHISELGITUS

Direktiiv 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta võeti vastu 1997. aastal, selleks et täiendada investeerimisteenuste direktiivi (viimane asendati hiljem finantsinstrumentide turge käsitleva direktiiviga).

Kümme aastat pärast investeeringute tagamise skeemide direktiivi jõustumist ja vahetult pärast finantskriisi on õige aeg investeeringute tagamise skeemide direktiivi toimimine läbi vaadata.

Nimetatud direktiivi läbivaatamine on tingitud asjaolust, et komisjon on saanud selle kohaldamise kohta investoritelt arvukalt kaebusi, mis mõnikord hõlmavad ulatuslikke kahjusid. Läbivaatamisel võetakse arvesse ka G-20 tasandil seatud eesmärki käsitleda võimalikku õiguslikust raamistikust ja järelevalvesüsteemidest möödahiilimise probleemi, ning eesmärki taastada investorite usaldus finantssüsteemi vastu.

Liikmesriigid ei suuda ettepaneku eesmärke piisavalt täita. Praegune ELi raamistik näeb ette ainult minimaalse ühtlustamise põhimõtted, jättes selle edasiarendamise liikmesriikide otsustada. Mõnes liikmesriigis esinenud probleemid siiski näitavad, et direktiivi eesmärkide täitmise tagamiseks ELis on vaja täiendavat ja märkimisväärselt ulatuslikumat ühtlustamist ELi tasandil.

Ettepaneku eesmärk on parandada investeerimisteenuste ühtse turu õiget toimimist, suurendades investorikaitset ja investorite usaldust ELis. Eelkõige on eesmärgiks parandada investeeringute tagamise skeemide direktiivi toimimist praktikas, täpsustada investeeringute tagamise skeemide direktiivi kohaldamisala, võttes arvesse finantskriisi ja hiljutisi muudatusi ELi regulatiivses keskkonnas, vähendada puudusi õiguslikus raamistikus ja erinevusi maaklerifirmade klientide ja pangahoiustajate kaitses. Skeemide toimimises riikide tasandil praegu esinevaid erinevusi silmas pidades esitatakse ettepanekus ühised eeskirjad, et tagada ühtlustatus skeemide rahastamises ja igapäevases tegevuses; samadel alustel nähakse äärmusliku võimalusena ette ka riikide skeemide vaheline laenumehhanism skeemide vajaduste ajutiseks rahuldamiseks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse range kontrolli all ja kohustusega laenud tagasi maksta maksimaalselt viie aasta jooksul.

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas, kuna kõiki lahendusi on hinnatud kuluefektiivsuse seisukohast ja nendes võetakse arvesse liikmesriikide turgude eripärasid. Ettepanek ei lähe kaugemale, kui on soovitud eesmärkide saavutamiseks vajalik; nimelt jätab see minimaalse ühtlustamise põhimõtted vajaduse korral alles, näiteks seoses tingimustega, mille kohaselt peavad tagatisskeemide liikmed skeemi osamakse tegema. Riikide skeemide vahelise laenusüsteemi kehtestamine on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas, kuna see ei mõjuta liikmesriikide eelarvepädevust, see on äärmuslik meede, mida kasutatakse tingimusel, et eelnevalt on kasutatud muid rahastamismehhanisme (tavapäraseid või täiendavaid osamakse liikmetelt), see annab laenamise võimaluse ainult tingimusel, et makstakse intresse ning laenu võtval skeemil on tagasimaksmise kohustus, mis on ajaliselt ja mahult piiratud.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt a

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 1 – punkt 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. „investeerimistegevus” – direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõigetes 1 ja 2 määratletud investeerimisteenused ja -tegevus ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ I lisa B jao punktis 1 osutatud kõrvalteenus;

2. „investeerimistegevus” – mis tahes direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõigetes 1 ja 2 määratletud investeerimisteenus või -tegevus ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ I lisa B jao punktis 1 osutatud kõrvalteenus;

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt a a (uus)

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 1 – punkt 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a) Punkt 3 asendatakse järgmisega:

 

„3. „instrumendid” – direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jaos loetletud instrumendid;”

Selgitus

Instrumentide määratlust tuleks ajakohastada vastavalt finantsinstrumentide turge käsitlevale direktiivile.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt b

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) kohtuorgan on otseselt investeerimisühingu rahalise olukorraga või mõne kolmanda isiku rahalise olukorraga, kelle juures investeerimisühing hoiab finantsinstrumente, seotud põhjustel teinud otsuse, mille tagajärjel ei või investorid esitada nõudeid investeerimisühingu vastu või ühing ei või esitada nõudeid kolmanda isiku vastu.

b) kohtuorgan on otseselt investeerimisühingu rahalise olukorraga või mõne kolmanda isiku rahalise olukorraga, kelle juures investeerimisühing hoiab finantsinstrumente, seotud põhjustel teinud liikmesriigi õigusaktide alusel täitmisele pööratava otsuse, mille tagajärjel ei või investorid esitada nõudeid investeerimisühingu vastu või ühing ei või esitada nõudeid kolmanda isiku vastu.

Selgitus

Kohtus otsust on võimalik ka vaidlustada või lihtsalt täitmisele pöörata. Käesolev säte peaks viitama vaid täitmisele pööratavatele otsustele.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt d

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 4 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) Lõige 4 jäetakse välja.

d) Lõige 4 asendatakse järgmisega:

 

„4. Liikmesriik võib piirata käesolevas direktiivis sätestatud tagatissummat kindlaksmääratud protsendimääraga investori nõudest. Tagatismäär on siiski vähemalt 80% nõudest, kui tagatisskeemi alusel makstav summa on väiksem kui käesoleva direktiiviga sätestatud.”

Selgitus

Arvestades, et tagatisskeemi rahastatakse liikmete osamaksudest, mis paneb neile tõsise finantskohustuse, on õiglane, et osa potentsiaalsest kahjust kannaksid ka investorid. 20% tundub olevat õiglane osa.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 4 b – lõige 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) käesoleva lõigu punktis a nimetatud olukorra on põhjustanud artikli 4a lõikes 3 osutatud vahendite puudumine;

b) käesoleva lõigu punktis a nimetatud olukorra on põhjustanud see, et artikli 4a lõikes 3 osutatud vahendite sihttaset ei ole saavutatud;

Selgitus

Parema selguse huvides.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 4 b – lõige 3 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ESMA edastab kinnituse koos lõikes g osutatud teabega laenu andvatele skeemidele. Kõnealused skeemid saavad selle kinnituse ja teabe 15 tööpäeva jooksul. Laenu andvad skeemid maksvad laenu võtvale skeemile laenu välja viivitamata, kuid hiljemalt 15 tööpäeva jooksul pärast kinnituse ja teabe kättesaamist.

ESMA edastab kinnituse koos lõikes g osutatud teabega laenu andvatele skeemidele. Kõnealused skeemid saavad selle kinnituse ja teabe 15 tööpäeva jooksul. Laenu andvad skeemid maksvad laenu võtvale skeemile laenu välja viivitamata, kuid hiljemalt 30 tööpäeva jooksul pärast kinnituse ja teabe kättesaamist.

Selgitus

30 päeva on realistlikum tähtaeg.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 4 b – lõige 4 – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kõik teised nõuded allutatakse laenu andnud tagatisskeemile. Tagatisskeemi käsitatakse eesõigustatud võlausaldajana ja sellele antakse esimese järjekoha eelistus.

Selgitus

Kuna laen mõnelt teiselt tagatisskeemilt on äärmuslik ja erandlik abinõu, ning kuna nimetatud tagatisskeem on väline osapool, tuleb see laen tasuda esimeses järjekorras.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 4 b – lõige 4 – lõik 1 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Ilma et see piiraks teise lõigu kohaldamist, võivad liikmesriigid kehtestada erineva kategooria võlausaldajate eelistamisel teisi prioriteete.

Selgitus

Vt selgitust muudatusettepanekule 7.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 5

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 4 b – lõige 5 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Investorikaitse skeemide vahel tõhusa koostöö võimaldamiseks sõlmivad skeemid või, vajaduse korral, pädevad asutused, kirjalikud koostöölepingud. Sellistes lepingutes võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/46/EÜ sätestatud nõudeid.

5. Investorikaitse skeemide vahel tõhusa koostöö võimaldamiseks sõlmivad skeemid või, vajaduse korral, pädevad asutused, kirjalikud koostöölepingud. Sellistes lepingutes võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) sätestatud nõudeid.

Selgitus

Peab olema selge, et koostöölepingute sõlmimine skeemide vahel on kohustuslik, mitte valikuline.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 6

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 5 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui lõikes 1 osutatud meetmetega ei ole tagatud, et investeerimisühing, eurofond, depositoorium või kolmas isik täidab oma kohustused, võib skeem pädeva asutuse selgesõnalisel nõusolekul teatada vähemalt 12 kuud ette oma kavatsusest investeerimisühing, eurofond, depositoorium või kolmas isik skeemist välja arvata. Skeem pakub artikli 2 lõigete 2a ja 2c kohast kaitset ka kõnealusel ajavahemikul toimunud investeerimistegevusele või eurofondi tegevusele. Kui etteteatamistähtaja möödumisel ei ole investeerimisühing, eurofond, depositoorium või kolmas isik oma kohustusi täitnud, võib tagatisskeem pärast pädeva asutuse selgesõnalise nõusoleku saamist ta välja arvata.

2. Kui lõikes 1 osutatud meetmetega ei ole tagatud, et investeerimisühing, eurofond, depositoorium või kolmas isik täidab oma kohustused, võib skeem pädeva asutuse selgesõnalisel nõusolekul teatada vähemalt kuus kuud ette oma kavatsusest investeerimisühing, eurofond, depositoorium või kolmas isik skeemist välja arvata. Skeem pakub artikli 2 lõigete 2a ja 2c kohast kaitset ka kõnealusel ajavahemikul toimunud investeerimistegevusele või eurofondi tegevusele. Kui etteteatamistähtaja möödumisel ei ole investeerimisühing, eurofond, depositoorium või kolmas isik oma kohustusi täitnud, võib tagatisskeem pärast pädeva asutuse selgesõnalise nõusoleku saamist ta välja arvata.

Selgitus

Kuus kuud on sellise erakorralise olukorra jaoks kohasem ajavahemik.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 7

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erisätete puudumise korral jagatakse nõuded investorite vahel võrdselt.

välja jäetud

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 7

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Juhul kui investori nõuet ei ole võimalik täies ulatuses tagada, kasutatakse tema puhul samasugust kaitse määra ka investorite võlanõude kogu summa puhul.

Selgitus

Proportsionaalsuse põhimõte peab olema ühemõtteliselt väljendatud.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 7

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui investoril ei ole õigust hoiustavatele summadele või väärtpaberitele, saab hüvitist isik, kellel on õigus, tingimusel et see isik on kindlaks tehtud või teda saab kindlaks teha enne artikli 2 lõigetes 2 ja 2b osutatud emma-kumma otsuse tegemise kuupäeva.

Kui investoril ei ole õigust hoiustavatele summadele või vahenditele, saab hüvitist isik, kellel on õigus, tingimusel et see isik on kindlaks tehtud või teda saab kindlaks teha enne artikli 2 lõigetes 2 ja 2b osutatud emma-kumma otsuse tegemise kuupäeva.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 7

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Skeem ei või selle tähtaja möödumisele tuginedes keelduda maksmast hüvitist investorile, kel ei olnud võimalik oma õigust hüvitisele õigel ajal kasutada.

Skeem ei või selle tähtaja möödumisele tuginedes keelduda maksmast hüvitist investorile, kel ei olnud võimalik oma õigust hüvitisele õigel ajal kasutada, välja arvatud olukorras, kui tegu oli investoripoolse hooletusega.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 7

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Investeerimisühingud ja eurofondid avaldavad oma veebisaitidel kogu teabe tagatisskeemidele juurdepääsu nõuete ja tingimuste kohta ning selle kohta, mida tuleks väljamakse saamiseks teha.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 7

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 9 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Olenemata lõike 2 esimeses lõigus sätestatud tähtajast, võib tagatisskeem maksed kuni kohtuotsuseni või pädeva asutuse otsuse tegemiseks peatada, kui investorit või mõnda teist investeerimistegevusega seotud õigusi või huve omavat isikut süüdistatakse direktiivi 2005/60/EMÜ artiklis 1 määratletud rahapesust tulenevas või sellega seotud õigusrikkumises või kui tema vastu on algatatud kohtuasi direktiivi 2003/6/EÜ rikkumises.

3. Olenemata lõike 2 esimeses lõigus sätestatud tähtajast, võib tagatisskeem maksed kuni kohtuotsuseni või pädeva asutuse otsuse tegemiseks peatada, kui investorit või mõnda teist investeerimistegevusega seotud õigusi või huve omavat isikut süüdistatakse seoses käesolevas direktiivis käsitletava rahaga direktiivi 2005/60/EMÜ artiklis 1 määratletud rahapesust tulenevas või sellega seotud õigusrikkumises või kui tema vastu on algatatud kohtuasi direktiivi 2003/6/EÜ rikkumises.

Selgitus

Öeldakse selgelt, et tagasi ei lükata mitte iga hüvitis, vaid ainult hüvitis, mis on otseselt seotud rahapesuga.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 1 – punkt 9

Direktiiv 97/9/EÜ

Artikkel 12 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ilma et see piiraks muid õigusi, mis neil võivad siseriikliku õiguse alusel olla, on likvideerimismenetluste korral investoritele hüvitismakseid tegevatel skeemidel regressiõigus investorite õigustele nende tehtud maksete summa ulatuses.

1. Ilma et see piiraks muid õigusi, mis neil võivad siseriikliku õiguse alusel olla, on likvideerimismenetluste korral investoritele hüvitismakseid tegevatel skeemidel regressiõigus menetletavate isikute õigustele nende tehtud maksete summa ulatuses.

Selgitus

Likvideerimismenetlus toimub investeerimisühingu, depositooriumi või kolmanda isiku, mitte aga investorite suhtes.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt

Artikkel 2 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Erandina lõigetest 1 ja 2 peavad liikmesriigid, kes kasutavad direktiivi 97/9/EÜ artikli 4 ülevõtmisel neile ühinemislepingutega antud üleminekuperioodi, täitma lõikeid 1 ja 2 alates kuupäevast, kui vastav üleminekuperiood lõpeb.

Selgitus

Käesoleva direktiivi muudatusettepanekud peavad võtma arvesse nende liikmesriikide olukorda, kes kasutavad üleminekuperioode, kuna nimetatud perioode on mainitud ühinemislepingutes.

MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/9/EÜ (investeeringute tagamise skeemide kohta) muutmine

Viited

KOM(2010)0371 – C7-0174/2010 – 2010/0199(COD)

Vastutav komisjon

ECON

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

7.9.2010

 

 

 

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Sebastian Valentin Bodu

27.10.2010

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

2.12.2010

27.1.2011

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

22.3.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

12

10

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Raffaele Baldassarre, Luigi Berlinguer, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Marielle Gallo, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Klaus-Heiner Lehne, Antonio Masip Hidalgo, Jiří Maštálka, Alajos Mészáros, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner, Dimitar Stoyanov, Alexandra Thein, Rainer Wieland, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Jan Philipp Albrecht, Luis de Grandes Pascual, Sajjad Karim, Kurt Lechner, Eva Lichtenberger, Angelika Niebler


MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/9/EÜ (investeeringute tagamise skeemide kohta) muutmine

Viited

KOM(2010)0371 – C7-0174/2010 – 2010/0199(COD)

EP-le esitamise kuupäev

12.7.2010

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

7.9.2010

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

IMCO

7.9.2010

JURI

7.9.2010

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

IMCO

2.9.2010

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Olle Schmidt

6.9.2010

 

 

Õigusliku aluse vaidlustamine

       JURI arvamuse kuupäev

JURI

27.1.2011

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

9.11.2010

14.2.2011

22.3.2011

 

Vastuvõtmise kuupäev

13.4.2011

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

0

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Burkhard Balz, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Nikolaos Chountis, George Sabin Cutaş, Rachida Dati, Leonardo Domenici, Derk Jan Eppink, Diogo Feio, Elisa Ferreira, Vicky Ford, Ildikó Gáll-Pelcz, Sven Giegold, Sylvie Goulard, Liem Hoang Ngoc, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Astrid Lulling, Íñigo Méndez de Vigo, Sławomir Witold Nitras, Ivari Padar, Alfredo Pallone, Anni Podimata, Antolín Sánchez Presedo, Olle Schmidt, Edward Scicluna, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Ivo Strejček, Kay Swinburne, Marianne Thyssen, Ramon Tremosa i Balcells, Corien Wortmann-Kool

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

François Alfonsi, Elena Băsescu, Pervenche Berès, David Casa, Robert Goebbels, Carl Haglund, Thomas Händel, Krišjānis Kariņš

Esitamise kuupäev

19.4.2011

Viimane päevakajastamine: 15. juuni 2011Õigusalane teave