RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ seoses liikmesriikide võimalusega piirata või keelata oma territooriumil GMOde kasvatamist

20.4.2011 - (KOM(2010)0375 – C7‑0178/2010 – 2010/0208(COD)) - ***I

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Corinne Lepage

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ seoses liikmesriikide võimalusega piirata või keelata oma territooriumil GMOde kasvatamist

(KOM(2010) 0375 – C7‑0178/2010 – 2010/0208(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0375);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0178/2010);

–   võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3;

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 9. detsembri 2010. aasta arvamust[1];

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 28. jaanuar 2011. aasta arvamust[2];

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 37;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A7-0170/2011),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Volitus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,
Selgitus
Vt õiguskomisjoni arvamust.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Nende õigusaktide kohaselt peavad kasvatamiseks ettenähtud GMOd läbima individuaalse ohuhindamise enne, kui antakse luba nende liidu turule viimiseks. Selle lubade andmise korra eesmärk on tagada inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu ning keskkonna ja tarbijate huvide kaitse, tagades samal ajal siseturu tõhusa toimimise.	(2) Nende õigusaktide kohaselt peavad kasvatamiseks ettenähtud GMOd läbima individuaalse ohuhindamise enne, kui antakse luba nende liidu turule viimiseks, võttes vastavalt direktiivi 2001/18/EÜ II lisale arvesse otsest ja kaudset, kohest ja viitmõju ning kumulatiivset pikaajalist mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Selle lubade andmise korra eesmärk on tagada inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu ning keskkonna ja tarbijate huvide kaitse, tagades samal ajal siseturu tõhusa toimimise. Tervise- ja keskkonnakaitse ühtlaselt kõrge tase tuleks saavutada ja tagada kogu ELi territooriumil.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a) Komisjon ja liikmesriigid peaksid esmajärjekorras tagama, et rakendataks keskkonna nõukogu 4. detsembri 2008. aasta istungil vastu võetud järeldused, nimelt nõuetekohaselt kohaldataks direktiivi 2001/18/EÜ II lisas sätestatud nõuded GMOde ohuhindamise kohta. Eelkõige tuleks põhjalikult hinnata geneetiliselt muundatud kultuuride pikaajalist keskkonnamõju ning nende võimalikku mõju mittesihtorganismidele; nõuetekohaselt tuleks arvesse võtta selle vastuvõtva keskkonna ja geograafilise piirkonna omadusi, kus geneetiliselt muundatud taimi võib kasvatada, ning hinnata tuleks võimalikku keskkonnamõju, mis tuleneb muutustest herbitsiidide kasutamises seoses geneetiliselt muundatud herbitsiidikindlate kultuuridega. Komisjon peaks eelkõige tagama, et võetakse vastu uued suunised GMOde ohuhindamise kohta. Nende suuniste põhialuseks ei peaks olema sisulise samaväärsuse põhimõte või võrdleva ohutushindamise kontseptsioon, suuniste abil peaks olema võimalik selgelt kindlaks määrata otsest ja kaudset pikaajalist mõju ning teaduslikku ebakindlust. Enne riskihindamissätete nõuetekohast rakendamist ei tohiks anda luba ühelegi uuele GMO sordile. Euroopa Toiduohutusamet ja liikmesriigid peaksid taotlema seda, et loodaks teadusorganisatsioonide ulatuslik võrgustik, mis esindaks kõiki teadusharusid, sealhulgas keskkonnaküsimustega seotud valdkondi, ning tegema koostööd selleks, et varases etapis kindlaks teha võimalikud lahknevused teaduslike arvamuste vahel, et lahendada või selgitada vaidlusaluseid teadusküsimusi. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama vajalikud vahendid, et kindlustada sõltumatud uuringud GMOde võimalike ohtude kohta ning et intellektuaalomandi õiguste kaitse jõustamine ei takistaks sõltumatute teadlaste juurdepääsu asjakohastele materjalidele.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a) Võttes arvesse teaduslike tõendite tähtsust otsuste tegemisel GMOde keelamise või lubamise kohta, peaksid Euroopa Toiduohutusamet ja liikmesriigid koguma ja igal aastal avaldama uurimistulemusi, mis käsitlevad üksikjuhtumite kaupa GMOde juhusliku esinemise või GMOdega saastumise ohtu või tõendeid selle kohta või ohtu keskkonnale või inimeste tervisele. Kuna ekspertidega konsulteerimine on kulukas, peaksid liikmesriigid edendama koostööd teadusasutuste ja riiklike akadeemiate vahel.
Selgitus
GMOdele antakse hinnang taotleja esitatud andmete põhjal. Võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti kulude ja majanduslike võimaluste piiranguid, peavad liikmesriigid, kellel on suutlikkust otsuste langetamiseks, võtma ka vastutuse ja koguma teavet ning edastama seda Euroopale.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Kogemused on siiski näidanud, et GMOde kasvatamine on küsimus, millega põhjalikumalt tegelevad liikmesriigid, kas tsentraalsel või piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Erinevalt GMOde impordi ja turustamisega seotud küsimustest, mis peavad jääma ELi tasandi pädevusse, peetakse GMOde kasvatamist väga tugeva kohaliku/piirkondliku dimensiooniga teemaks. ELTLi artikli 2 lõike 2 kohaselt tuleks seega liikmesriikidele anda võimalus võtta vastu eeskirju GMOde tõhusa kasvatamise kohta oma territooriumil, kui on saadud luba GMO ELi turule viimiseks.	(5) Kogemused on siiski näidanud, et GMOde kasvatamine on küsimus, millega põhjalikumalt tegelevad liikmesriigid, kas tsentraalsel või piirkondlikul ja kohalikul tasandil. GMOde impordi ja turustamisega seotud küsimused peaksid siseturu kaitsmise eesmärgil jääma ELi tasandi pädevusse. GMOde kasvatamiseks võib teatud juhtudel vaja minna suuremat paindlikkust, sest see on väga tugeva kohaliku/piirkondliku/territoriaalse dimensiooniga teema ja erilise tähtsusega teema liikmesriikide enesemääramise jaoks. Selline paindlikkus ei tohiks aga negatiivselt mõjuda loa andmise ühtsele menetlusele. Lisaks ei pruugi ühtlustatud keskkonna- ja terviseohu hindamine käsitleda kõiki võimalikke GMOde kasvatamise mõjusid eri piirkondades ja kohalikes ökosüsteemides. ELi toimimise lepingu artikli 2 lõike 2 kohaselt tuleks seega liikmesriikidele anda võimalus võtta vastu siduvaid õigusnorme GMOde tõhusa kasvatamise kohta oma territooriumil, kui on saadud luba GMO ELi turule viimiseks.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Selle taustal ning kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega tundub asjakohane anda liikmesriikidele rohkem vabadust otsustamaks, kas nad soovivad oma territooriumil GMOsid kasvatada või mitte, ilma et muudetaks liidu GMOdele lubade andmise süsteemi ning eraldiseisvana meetmetest, mida liikmesriigid võivad võtta direktiivi 2001/18/EÜ artikli 26a kohaldamiseks, et vältida GMOde tahtmatut sattumist muudesse toodetesse.	(6) Selle taustal ning kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega tundub asjakohane anda liikmesriikidele rohkem paindlikkust otsustamaks, kas nad soovivad oma territooriumil GMOsid kasvatada või mitte, ilma et muudetaks liidu GMOdele lubade andmise süsteemi ning eraldiseisvana meetmetest, mida liikmesriigid on kohustatud võtma direktiivi 2001/18/EÜ artiklit 26a kohaldamiseks, et vältida GMOde tahtmatut sattumist muudesse toodetesse oma territooriumil ja naaberliikmesriikide piirialadel.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Liikmesriikidele tuleks seepärast anda luba võtta meetmeid, mis piiraksid või keelaksid kõikide või mõnede GMOde kasvatamist kogu oma territooriumil või osal sellest, ning muuta vajadusel neid meetmeid kõikides asjaomasele GMOle loa andmise, korduvloa andmise või turult kõrvaldamise menetluse etappides. See peaks kehtima ka kõikide geneetiliselt muundatud seemnete ja taimede paljundusmaterjali sortide korral, mis on turule viidud seemnete ja taimede paljundusmaterjali turustamist käsitlevate ELi õigusaktide kohaselt, eelkõige kooskõlas direktiividega 2002/53/EÜ ja 2002/55/EÜ. Meetmed võiksid käsitleda üksnes GMOde kasvatamist ning mitte geneetiliselt muundatud seemnete ja taimede paljundusmaterjali ega ka nendest või nende saagist saadavate toodete vaba ringlust ja importi. Samuti ei tohiks meetmed mõjutada geneetiliselt muundamata seemnete ja taimede paljundusmaterjali, millest leitakse ELis lubatud GMOde juhuslikke või tehniliselt vältimatuid jälgi.	(7) Liikmesriikidele tuleks seepärast anda luba võtta iga üksikjuhtumi korral meetmeid, mis piiraksid või keelaksid mõnede GMOde või GMOde rühmade või kõikide GMOde kasvatamist kogu oma territooriumil või osal sellest, ning muuta vajadusel neid meetmeid kõikides asjaomasele GMOle loa andmise, korduvloa andmise või turult kõrvaldamise menetluse etappides. Kasvatamine on tihedalt seotud maakasutuse ning loomastiku ja taimestiku kaitsega – valdkondadega, milles liikmesriikidel säilivad olulised pädevused. Neid meetmeid peaks olema võimalik võtta ka kõikide geneetiliselt muundatud seemnete ja taimede paljundusmaterjali sortide korral, mis on turule viidud seemnete ja taimede paljundusmaterjali turustamist käsitlevate ELi õigusaktide kohaselt, eelkõige kooskõlas direktiividega 2002/53/EÜ ja 2002/55/EÜ. Meetmed võiksid käsitleda üksnes GMOde kasvatamist ning mitte geneetiliselt muundatud seemnete ja taimede paljundusmaterjali ega ka nendest või nende saagist saadavate toodete vaba ringlust ja importi. Nende meetmete puhul tuleks kõigile asjaomastele tootjatele, sealhulgas kasvatajatele, anda piisavalt aega kohanemiseks.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) GMOdele lubade andmise õigusraamistiku kohaselt ei saa liikmesriigid üle vaadata ELi tasandil kehtestatud inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse taset ning seda olukorda ei tohi muuta. Siiski võivad liikmesriigid võtta meetmeid, mis piiravad või keelavad kõikide või teatavate GMOde kasvatamist kogu oma territooriumil või osal sellest, muudel avaliku huviga seotud põhjustel kui need, mida on nimetatud ELi ühtlustatud eeskirjades, kus sätestatakse menetlused, mis võtaks arvesse ohtusid, mida GMOde kasvatamine võib põhjustada tervisele ja keskkonnale. Lisaks peavad need meetmed olema kooskõlas aluslepingutega, eelkõige seoses mittediskrimineerimise põhimõttega oma- ja välismaiste toodete vahel ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 34 ja 36, samuti ELi rahvusvaheliste kohustustega, eriti Maailma Kaubandusorganisatsiooni kontekstis.	(8) GMOdele lubade andmise õigusraamistiku kohaselt ei saa liikmesriigid üle vaadata ELi tasandil kehtestatud inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse taset ning seda olukorda ei tohi muuta. Siiski võivad liikmesriigid võtta meetmeid, mis piiravad või keelavad kõikide või teatavate GMOde kasvatamist kogu oma territooriumil või osal sellest avaliku huviga seotud põhjustel. Need meetmed võivad põhineda põhjendustel, mis on seotud keskkonna- või muude õiguspäraste teguritega, nagu sotsiaalmajanduslikud mõjud, mis võivad tuleneda GMOde tahtlikust keskkonda viimisest või turuleviimisest, juhul kui neid tegureid ei ole käsitletud direktiivi 2001/18/EÜ C osas sätestatud ühtlustatud korra raames või juhul kui valitseb jätkuv teaduslik ebakindlus. Neid meetmeid tuleks nõuetekohaselt põhjendada teaduslikel alustel või põhjendustel, mis on seotud riskijuhtimise või muude õiguspäraste teguritega, mis võivad tuleneda GMOde tahtlikust keskkonda viimisest või turuleviimisest. Lisaks peavad need meetmed olema proportsionaalsed ja kooskõlas aluslepingutega, eelkõige seoses mittediskrimineerimise põhimõttega oma- ja välismaiste toodete vahel ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 34 ja 36.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 a) Kui liikmesriik on piiranud või keelustanud konkreetse GMO kasvatamise, siis ei tohiks see teistel liikmesriikidel takistada ega piirata loa saanud GMOde kasutamist, tingimusel et võetakse tõhusaid meetmeid piiriülese saastumise vältimiseks.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Subsidiaarsuse põhimõttest lähtuvalt ei ole käesoleva määruse eesmärk ühtlustada kasvatamise tingimusi liikmesriikides, vaid anda liikmesriikidele vabadus kasutada GMOde oma territooriumil kasvatamise keelustamiseks muid põhjusi, kui teaduslik hinnang keskkonna- või terviseohu kohta. Pealegi ei täidetaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord) üht eesmärki, milleks on võimaldada komisjonil kaaluda siduvate õigusaktide vastuvõtmist ELi tasandil, teavitades süstemaatiliselt liikmesriikide kõnealuse direktiivi kohaselt võetud meetmetest. Kuna meetmed, mida liikmesriigid võivad käesoleva määruse alusel võtta, ei saa olla seotud olemasolevate õigusaktide alusel lubatud GMOde turuleviimisega ning seega ei muuda need kehtivate õigusaktide kohaselt lubatud GMOde turule viimise tingimusi, siis ei tundu teatamise kord, mis on sätestatud direktiivis 98/34/EÜ komisjonile kõige kohasema teabekanalina. Seega erandina direktiivi 98/34/EÜ ei kohaldata. Et komisjon oleks meetmetest teadlik, siis tundub proportsionaalsem lihtsam süsteem, millega teavitatakse meetmetest enne nende võtmist. Seega tuleks meetmetest, mida liikmesriik kavatseb võtta, teatada koos põhjendusega komisjonile ja teistele liikmesriikidele üks kuu enne nende võtmist.	(9) Subsidiaarsuse põhimõttest lähtuvalt ei ole käesoleva määruse eesmärk ühtlustada kasvatamise tingimusi liikmesriikides, vaid anda liikmesriikidele vabadus piirata või keelata GMOde kasvatamist oma territooriumil põhjendustel, mis on seotud keskkonna- või muude õiguspäraste teguritega, nagu sotsiaalmajanduslikud mõjud, mis võivad tuleneda GMOde tahtlikust keskkonda viimisest või turuleviimisest, juhul kui neid tegureid ei ole käsitletud direktiivi 2001/18/EÜ C osas sätestatud ühtlustatud korra raames või juhul kui valitseb jätkuv teaduslik ebakindlus. Pealegi ei täidetaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord) üht eesmärki, milleks on võimaldada komisjonil kaaluda siduvate õigusaktide vastuvõtmist ELi tasandil, teavitades süstemaatiliselt liikmesriikide kõnealuse direktiivi kohaselt võetud meetmetest. Kuna meetmed, mida liikmesriigid võivad käesoleva määruse alusel võtta, ei saa olla seotud olemasolevate õigusaktide alusel lubatud GMOde turuleviimisega ning seega ei muuda need kehtivate õigusaktide kohaselt lubatud GMOde turule viimise tingimusi, siis ei tundu teatamise kord, mis on sätestatud direktiivis 98/34/EÜ komisjonile kõige kohasema teabekanalina. Seega erandina direktiivi 98/34/EÜ ei kohaldata. Et komisjon oleks meetmetest teadlik, siis tundub proportsionaalsem lihtsam süsteem, millega teavitatakse meetmetest enne nende võtmist. Seega tuleks meetmetest, mida liikmesriik kavatseb võtta, teatada koos põhjendusega komisjonile ja teistele liikmesriikidele üks kuu enne nende võtmist.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 9 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 b) Liikmesriikide piirangud või keelud seoses GMOde kasvatamisega ei tohiks takistada biotehnoloogia teadusuuringuid, tingimusel et järgitakse kõiki vajalikke ohutusmeetmeid.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 (uus) Direktiiv 2001/18/EÜ Artikkel 22
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Direktiivi 2001/18/EÜ muudetakse järgmiselt:   -1) artikkel 22 asendatakse järgmisega:   „Artikkel 22   Vaba ringlus   Ilma et see piiraks artikli 23 või artikli 26b kohaldamist, ei või liikmesriigid keelata, piirata ega takistada käesoleva direktiivi nõuetele vastavate GMOde toodetena või toodete koostises turuleviimist.”
Selgitus
Artikkel 22 ei tohiks välistada liikmesriikide võimalust võtta vastu eeskirjad GMOde kasvatamise piiramise või keelamise kohta oma territooriumil kooskõlas uue artikliga 26b.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 a (uus) Direktiiv 2001/18/EÜ Artikkel 25 – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Direktiivi 2001/18/EÜ muudetakse järgmiselt:   -1 a) artiklile 25 lisatakse järgmine lõige:   „5 a. Ilma et see piiraks intellektuaalomandi õiguste kaitset, ei piirata ega takistata juurdepääsu sellisele materjalile nagu seemnematerjal, mida on vaja GMOde võimalikke ohtusid käsitlevate sõltumatute teadusuuringute tegemiseks.”
Selgitus
Keskkonna nõukogu 2008. aasta detsembris toimunud kohtumise järelduste kohaselt tuleks sõltumatutele uurijatele võimaldada juurdepääs kogu asjakohasele materjalile, pidades seejuures kinni intellektuaalomandi õigustest. Praegu on sõltumatutel uurijatel sageli võimatu GM-sortide kohta uuringuid läbi viia, kuna juurdepääs GM-materjalile on piiratud ja põllumajandustootjad on kohustatud GM-materjali uuringuteks mitte edastama. Selleks et liikmesriigid saaksid uurida teatavate GM-sortide sobivust konkreetse vastuvõtva keskkonnaga, ei tohi piirata juurdepääsu GM-materjalile.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 b (uus) Direktiiv 2001/18/EÜ Artikkel 26a – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Direktiivi 2001/18/EÜ muudetakse järgmiselt:   -1 b) Artikli 26a lõige 1 asendatakse järgmisega:   "1. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et vältida GMOde tahtmatut sattumist muudesse toodetesse oma territooriumil ja naaberliikmesriikide piirialadel.”
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 2001/18/EÜ Artikkel 26b – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Liikmesriigid võivad võtta meetmeid, mis piiravad või keelavad kõigi või teatavate käesoleva direktiivi C osa või määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt lubatud GMOde kasvatamist kogu oma territooriumil või osal sellest, kaasa arvatud geneetiliselt muundatud seemnete ja taimede paljundusmaterjali sordid, mis on turule viidud seemnete ja taimede paljundusmaterjali turustamist käsitlevate ELi õigusaktide kohaselt, eeldusel, et: Liikmesriigid võivad iga üksikjuhtumi korral võtta meetmeid, mis piiravad või keelavad teatavate GMOde, kultuuri või iseloomuliku tunnuse alusel kindlaks määratud GMOde rühmade või kõikide käesoleva direktiivi C osa või määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt lubatud GMOde kasvatamist kogu oma territooriumil või osal sellest, kaasa arvatud geneetiliselt muundatud seemnete ja taimede paljundusmaterjali sordid, mis on turule viidud seemnete ja taimede paljundusmaterjali turustamist käsitlevate ELi õigusaktide kohaselt, eeldusel, et:
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 2001/18/EÜ Artikkel 26b – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek a) need meetmed põhinevad muudel põhjendustel kui kahjuliku mõju hindamine tervisele ja keskkonnale, mis tuleneb GMOde tahtlikust keskkonda viimisest või turuleviimisest; a) need meetmed põhinevad:   i) teaduslikel põhjendustel seoses keskkonnamõjuga, mis võib tuleneda GMOde tahtlikust keskkonda viimisest või turuleviimisest lisaks keskkonnamõjule, mida on uuritud käesoleva direktiivi C osa alusel läbiviidud keskkonnamõju teadusliku hindamise käigus, või riskijuhtimisega seotud põhjendustel. Need põhjendused võivad hõlmata järgmist:   – umbrohu ja kahjurite pestitsiidiresistentsuse tekke vältimine;   – GM-sordi invasiivsus või persistentsus või ristamise võimalus kohalike kultuur- või looduslike taimedega;   – GMOde kasvatamisega seotud põllumajandustavade muutustest tingitud kohalikule keskkonnale avalduva kahjuliku mõju vältimine;   – selliste põllumajandustavade säilitamine ja arendamine, mis võimaldavad tootmist ühitada paremini ökosüsteemide jätkusuutlikkusega;     – kohaliku bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas teatavate elupaikade ja ökosüsteemide või teatavate looduslike või maastiku eripärade säilitamine;   – puuduvad piisavad andmed GMOde keskkonda viimise võimaliku kahjuliku mõju kohta liikmesriigi või piirkonna keskkonnale, sealhulgas bioloogilisele mitmekesisusele, või need andmed on vastuolulised või valitseb selles osas jätkuv teaduslik ebakindlus;   ii) sotsiaalmajanduslike mõjudega seotud põhjendustel. Need põhjendused võivad hõlmata järgmist:     – samaaegse viljelemise meetmete teostamatus või kulukus või samaaegse viljelemise meetmete rakendamise võimatus geograafiliste eritingimuste tõttu (nt väikesaared, mägipiirkonnad);   – vajadus kaitsta põllumajandusliku tootmise mitmekesisust;   – vajadus tagada seemnete puhtus;   iii) muudel põhjendustel, mis võivad hõlmata maakasutust, asulaplaneerimist või muid õiguspäraseid tegureid;
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 2001/18/EÜ Artikkel 26b – lõik 1 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   a a) juhul kui need meetmed käsitlevad kultuure, mis on liidu tasandil juba lubatud, tagavad liikmesriigid, et põllumajandustootjatel, kes asjaomaseid kultuure õiguspäraselt kasvatasid, on piisavalt aega käimasoleva vegetatsiooniperioodi lõpetamiseks;
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 2001/18/EÜ Artikkel 26b – lõik 1 – punkt a b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   a b) nende meetmetega järgitakse kohalikke põllumajandus- ja kultuuritraditsioone;
Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 2001/18/EÜ Artikkel 26b – lõik 1 – punkt a c (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   a c) neid meetmeid on eelnevalt vähemalt 30 päeva jooksul üldsusega konsulteeritud;
Selgitus
Selleks et pädevad riigiasutused saaksid vastu võtta teadlikke otsuseid, on vaja, et sidusrühmad saaksid esitada märkusi enne selliste meetmete vastuvõtmist, mis võivad erinevatele sektoritele mõju avaldada.
Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 2001/18/EÜ Artikkel 26b – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek b) meetmed on kooskõlas aluslepingutega. b) meetmed on kooskõlas aluslepingutega, eelkõige proportsionaalsuse põhimõttega.
Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 2001/18/EÜ Artikkel 26 b – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Liikmesriigid teevad kõik sellised meetmed avalikult teatavaks kõigile asjaomastele tootjatele, sealhulgas taimekasvatajatele, vähemalt kolm kuud enne kasvuperioodi algust. Juhul kui asjaomase GMO kasvatamiseks on luba antud vähem kui kolm kuud enne kasvuperioodi algust, teevad liikmesriigid need meetmed avalikult teatavaks pärast meetmete vastuvõtmist.
Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 2001/18/EÜ Artikkel 26 b – lõik 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Liikmesriigid võtvad need meetmed vastu maksimaalselt viieks aastaks ja vaatavad need läbi, kui GMO luba uuendatakse.
Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 2001/18/EÜ Artikkel 26b – lõik 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Erandina direktiivist 98/34/EÜ tuleks põhjendatud meetmetest, mida liikmesriik kavatseb käesoleva artikli alusel võtta, teatada teavitamise eesmärgil komisjonile ja teistele liikmesriikidele üks kuu enne nende võtmist. Erandina direktiivist 98/34/EÜ tuleks meetmetest, mida liikmesriik kavatseb käesoleva artikli alusel võtta, teatada teavitamise eesmärgil komisjonile ja teistele liikmesriikidele üks kuu enne nende võtmist.
Selgitus
Sõna „põhjendatud” ei ole vajalik. See on subjektiivne ja võib asjatult piirata liikmesriikide võimalusi.
Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 a (uus) Direktiiv 2001/18/EÜ Artikkel 26b a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   1 a) Lisatakse järgmine artikkel:   „Artikkel 26b a   Vastutusnõuded   Liikmesriigid kehtestavad näiteks kindlustuse kaudu üldise finantsvastutuse ja -tagatiste kohustusliku süsteemi, mida kohaldatakse kõigi ettevõtjate suhtes ja millega tagatakse, et saastaja maksab tahtmatu mõju või kahju eest, mida GMOde tahtlik keskkonda viimine või turuleviimine võib põhjustada.”
Selgitus
Kui eri liikmesriikides kehtivad erinevad viljeluseeskirjad, on veelgi olulisem, et igas liikmesriigis oleks kehtestatud range süsteem tagamaks, et saastaja maksab tahtmatu mõju või kahju eest. Praegu ei ole tava- või mahepõllumajandustootjad tihti piisavalt kaitstud GMOdega võimaliku saastumise eest.
Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 1 b (uus) Direktiiv 2001/18/EÜ Artikkel 26 b b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   1 b) Lisatakse järgmine artikkel:   „Artikkel 26 b b   Märgistus „GMO-vaba”   Komisjon teeb ettepaneku kehtestada ühtlustatud tingimused, mille kohaselt tootjad võivad kasutada märgistust GMOde puudumise kohta toodetes.”
Selgitus
Komisjoni 13. juuli 2010. aasta suunistes kultuuride samaaegse viljelemise kohta märgitakse, et liikmesriigid võivad võtta meetmeid, vältimaks majanduslikku mõju seoses GMOde sisaldusega allpool ühenduse märgistamise taset 0,9%. Konkurentsimoonutuste vältimiseks peaksid tingimused, mille alusel võivad tootjad kasutada märgistust GMOde puudumise kohta toodetes, olema ühenduse tasandil ühtlustatud.
Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesolev määrus jõustub […] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.	Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

• [1]  ELT C 54, 19.2.2011, lk 51.
• [2]  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

SELETUSKIRI

1. Taust

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/18 geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus EÜ nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta kehtestavad äärmiselt range raamistiku, mis peaks tingimusel, et seda kohaldatakse õigesti, võimaldama tagada inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu, keskkonna ja tarbijate huvide kaitse kõrge taseme, tagades seejuures siseturu tõhusa toimimise. Direktiiv võimaldab anda loa GMOde turuleviimiseks ainult tingimusel, et on läbi viidud konkreetne keskkonnariski hindamine II lisa kohaselt ning III lisas kindlaks määratud teabe põhjal, mille taotleja peab esitama. II lisas, milles kehtestatakse keskkonnariski hindamise põhimõtted, nõutakse GMOde tahtliku keskkonda viimise ja turuleviimisega seotud otseste ja kaudsete mõjude, vahetu ja viitmõju arvesse võtmist ning kumulatiivsete pikaajaliste mõjude analüüsimist. Kumulatiivsete pikaajaliste mõjude all mõeldakse akumuleerunud samasuunalisi mõjusid, mida tingiks suurel arvul lubade väljastamine inimeste tervisele ja keskkonnale, eelkõige loomastikule ja taimestikule, mulla viljakusele, mulla võimele lagundada orgaanilist materjali, toitumisahelale, bioloogilisele mitmekesisusele, loomade tervisele ja antibiootikumidega seotud resistentsusele.

Direktiivi II ja III lisas on täpsustatud vajadust teha uuringuid tahtliku keskkonda viimise tingimuste ja vastuvõtva keskkonna kohta, mis eeldab kultuuri jaoks ette nähtud vastuvõtvate keskkondade põhjalikku uurimist, ning teavet GMOde ja keskkonna vastastikmõjude kohta.

III–VII lisas nõutakse teavet seire-, kontrolli-, jäätmetöötluskavade ja hädaolukorras toimimise kavade kohta, mis sisaldavad seiremeetodeid, keskkonda viimise kontrolli, jäätmete töötlemist ja eelkõige hädaolukorras toimimise kava, mis võimaldaks kehtestada meetodid mõjualuste piirkondade puhastamiseks, levikust haaratud piirkonna sulgemiseks, inimeste tervise ja keskkonna kaitsmiseks soovimatu mõju avaldumise korral.

Peale selle on direktiivi 2001/18 artiklis 19 „Nõusolek” täpsustatud, et kui GMO turuleviimiseks on saadud kirjalik nõusolek, võib GMOd kasutada edasise teatiseta ainult tingimusel, et täidetakse täpselt kasutamise eritingimusi ja piirdutakse nendes tingimustes piiritletud keskkonna ja/või geograafiliste piirkondadega.

2. Komisjoni ettepaneku eesmärgid

Ettepanek tehakse olukorras, mil Euroopa avalik arvamus avaldab püsivat vastuseisu GMOde keskkonda viimisele ja nende kasutamisele põllumajanduses. Eurobaromeetri viimase selleteemalise küsitluse põhjal, mis avaldati 2010. aasta oktoobris, väidab 61% eurooplastest, et „GMOde söömine tekitab neis võõristust” ja sama paljud (61%) ei nõustu mõttega, et GMOde toiduks kasutamise arendamist tuleks soodustada. Ainult 21% nõustub (58% ei nõustu) väitega, et „GMOde toiduks kasutamine on ohutu tulevaste põlvkondade jaoks”. Alla veerandi eurooplastest (23%) nõustub mõttega, et „GMO toiduks kasutamine ei ole keskkonnale kahjulik”; üle 53% selle väitega ei nõustu (veerand „ei tea”). Kokkuvõttes ei nõustu üheski riigis enamik vastajatest väitega, et GMOde kasvatamine on riigi majandusele hea.

Euroopa avaliku arvamuse usalduse puudumine põllumajanduslike GMOde vastu on seotud eelkõige asjaoluga, et direktiivi 2001/18 ei ole kohaldatud täie tõsidusega. Nimelt ei ole taotlejad teostanud ettenähtud uuringuid, olgu siis tegemist pikaajaliste mõjude uuringutega, esialgsete vastuvõtva keskkonna uuringutega või sotsiaalmajanduslike mõjude arvessevõtmisega.

Direktiivis kehtestatud ohuhindamise nõudeid ei järgita ja need lüngad direktiivi rakendamises põhjustavadki paljude liikmesriikide vastuseisu GMOde kasvatamisele oma territooriumil. Siinkohal tuleks meelde tuletada, et geneetiliselt muundatud taimede territooriumil kasvatamise ja keskkonda viimise küsimus on erinev turuleviimise ja tarbimise loa ning kaupade ja toodete vaba liikumise küsimustest, mida kõnealune õigusakt ei käsitle.

Nõukogu palus 4. detsembril 2008 ühehäälselt vastuvõetud järeldustes tõhustada keskkonnahindamist ja järelevalvemehhanismi; ta märkis, et komisjonilt Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) antud mandaat hõlmab geneetiliselt muundatud taimede pikaajaliste keskkonnamõjude üksikasjalikku hindamist ning üksikasjaliku ohuhindamise laiendamist.

Nõukogu nõuab vastavalt õigusaktidele eelkõige, et võetaks arvesse geneetiliselt muundatud taimede võimalikke mõjusid vastuvõtvale keskkonnale, Euroopa Liidu nende geograafiliste piirkondade loendamist, kus neid geneetiliselt muundatud taimi võiks keskkonda viia, selliste meetodite valimist, mis võimaldavad hinnata võimalikke pikaajalisi mõjusid, sealhulgas katsemeetodeid. Nõukogu nõudis ühtlasi geneetiliselt muundatud taimede hindamise kriteeriumide ja nõudmiste rangemat määratlemist, vajadusega tagada sidusus direktiivis 91/414/EÜ osutatud toimeaineid tootvatest geneetiliselt muundatud taimedest tingitud ohtude ja vastavatest taimekaitsetoodetest tingitud ohtude hindamise vahel.

Nõukogu nõudis samuti, et loaomanikud teeksid regulaarset ja põhjalikku järelevalvet direktiivis ette nähtud võimalike soovimatute mõjude tuvastamiseks ja avalikustaksid selle tulemused. Välja tuleks töötada järelevalvemeetmed, tulemused tuleks edastada komisjonile ja teha avalikkusele kättesaadavaks. Seni aga ei ole ühtegi tõsist seireuuringut tehtud ja kontrollisüsteeme ei ole sisse seatud.

Nõukogu palus samuti esitada direktiivi rakendamise kohta aruande, mis sisaldab muu hulgas GMOde tahtliku keskkonda viimise ja turuleviimise sotsiaalmajanduslike tagajärgede hindamist, nii et aruande oleks võimalik esitada enne 2010. aasta juunit. Lõpuks soovis nõukogu Euroopa Toiduohutusameti toimimise parandamist.

Toona täpsustati, et liikmesriigid võiksid kindlustada oma võimalusi esitada arvamus taotleja esitatud täiendava teabe kohta; et luua tuleks suur teadusasutuste võrgustik; et teaduslike arvamuste lahknevuse võimalikud allikad peaks olema tingimata võimalik kindlaks teha ja arutusele võtta; et tingimata on vaja süstemaatilisi ja sõltumatuid ohu-uuringuid ning et sõltumatutel teadlastel oleks juurdepääs kõikidele asjakohastele dokumentidele. Sõltumatuid ohu-uuringuid on siiski tehtud vähe. Lisaks on olukorras, mil on ilmnenud selged huvide konfliktid, kõne all Euroopa Toiduohutusameti ekspertiisimenetluste reform, mida aga ei ole veel läbi viidud.

Teatud arvu liikmesriikide avaldatud reservatsioonid on järelikult täiesti õigustatud, sest direktiivi 2001/18 ja seega ka määruse 1829/2003 tegelikus rakendamises esineb järjekindlusetust ja vajakajäämisi.

Kõigepealt tuleb seega jõuda olemasolevate ohuhindamist käsitlevate õigusaktide tegeliku rakendamiseni.

3. Ettepaneku õiguslik külg

Selles kontekstis on tervitatav komisjoni ettepanek määruse kohta, millega tahetakse anda liikmesriikidele pädevus kasutada oma territooriumi GMOde kasvatamiseks. See tuleb ühendada tervise- ja keskkonnaohtude hindamise uute suuniste väljatöötamisega, mille puhul on tingimata vajalik, et need võimaldaksid lõpuks direktiivis 2001/18 ja selle II lisas esitatud eeskirju reaalselt rakendada. Seda ettepanekut tuleb samuti lugeda, pidades silmas direktiivi artikli 19 lõiget 1, mis näeb ette kasutamise eritingimused, mille puhul liikmesriigid peaksid olema nõudlikumad.

Kõigepealt ei tohiks ettepaneku sõnastus piirduda nende põhjenduste negatiivse määratlemisega, millele liikmesriigid võivad tugineda. Nõukogu ja parlamendi vastavate õigustalituste arvamustes väljendati tugevaid reservatsioone selliste riiklike meetmete õiguspärasuse suhtes, mida liikmesriigid võtavad keskkonnakaalutlustest täiesti kaugetel põhjendustel, nagu avalik kõlblus, avalik kord või eetika. Peale selle oleks aeg tunnistada, et keskkonnaohtude hindamine ühenduses ei ole ammendav, arvestades Euroopa ökosüsteemide mitmekesisust ja võimalike otseste või kaudsete mõjude mitmekesisust.

Siseturu ja ühenduse hindamise järgimiseks – kuivõrd tingimata vajalikud reformid võiksid taastada usaldusväärsuse Euroopa Toiduohutusameti GMO ekspertide kogu vastu – peavad liikmesriikide esitatud põhjendused jääma täiendavateks põhjendusteks Euroopa Toiduohutusameti hinnatud põhjenduste kõrval. Liikmesriikide esitatud põhjendused ei või siiski välja jätta keskkonnaalaseid või agraar-keskkonnaalaseid põhjendusi, eelkõige kohalikku ja/või piirkondlikku laadi, mida ei ole ühenduse tasandil hinnatud. Liikmesriikide esitatud põhjendused peavad paratamatult põhinema, vähemalt osaliselt, teaduslikel andmetel, kui nad käsitlevat mingit laadi keskkonnamõju.

Komisjoni seletuskirjas vahetegemine ühelt poolt ühenduse tasandil läbiviidud teadusliku hindamise ja teiselt poolt teaduslikust arutelust täiesti eraldiseisvate keskkonnamõjualaste põhjenduste vahel on lihtsustav ja selles ei võeta arvesse riskihindamise ja riskijuhtimise vahelisi keerukaid seoseid. Selles vahetegemises jäetakse tähelepanuta ka asjaolu, et kui ei võeta arvesse teaduslikku ebakindlust, mis on õigusaktides ometi ette nähtud, võib see ohustada õigete riskijuhtimisotsuste tegemist või koguni ettevaatuspõhimõtte kohaldamist. Olgu tegemist geneetiliselt muundatud taime puhul sellise herbitsiidi kasutamise mõjuga, mille suhtes taim on tolerantne; GMO kasutamisest tingitud põllumajandustavade muutmise mõjuga või kahjuritel bt-toksiini suhtes resistentsuse tekkimise ohuga teatud piirkonnas – kõik need aspektid eeldavad keskkonnamõju kohta teaduslike andmete või nende ebapiisavuse hindamist.

Mis puudutab tava- või mahepõllumajanduse GMOdega saastumist, mida nimetatakse ka samaaegseks viljelemiseks, siis on komisjon alati põhjendanud oma keeldumist ühenduse tasandil õigusaktide koostamisest põllumajandustavade, kliimatingimuste ja geograafiliste olude mitmekesisusega liikmesriikide vahel ja isegi riikide piires. See sama mitmekesisus esineb vastuvõtvates ökosüsteemides ja keskkondades ning õigustab sama loogika kohaselt subsidiaarsuse kohaldamist GMOde kasvatamise suhtes.

Lõpuks tuleb selleks, et vältida praeguse olukorra jätkumist, kus puuduvad uuringud, mida õigusaktides ometi nõutakse, tugevdada riikide mõjujõudu, kui riigi territooriumil, piirkondlikul ja/või kohalikul tasandil mõjude kohta asjakohased andmed puuduvad. Tuleb respekteerida liikmesriikide õigusi nende oma territooriumi kasutamisel, mis on subsidiaarsuse valdkonda kuuluv küsimus ega ohusta kuidagi siseturueeskirju ning kaupade ja toodete liidu territooriumil vaba liikumise eeskirju.

Nii direktiivis 2001/18 kui ka teistes ühenduse õigusaktides eesmärgiks seatud tervise- ja keskkonnakaitse kõrget taset saab saavutada üksnes tingimusel, kui liikmesriigid saavad tõhusalt kasutada kõiki vajalikke uuringuid vastuvõtva keskkonna ning järelevalvekavade tingimuste kohta ning neis uuringutes võetakse arvesse liikmesriigi territooriumi eripära, nende põllumajandusmeetodeid ja ruumilise planeerimise otsuseid.

Lõpuks on vaja, et liikmesriikide võetud meetmeid kohaldataks pigem ühe konkreetse GMO või vajaduse korral sarnaste omadustega GMOde rühma kui kõikide GMOde suhtes. Need meetmed peavad olema põhjendatud. Lisaks ei tohiks võimaliku GMOde kasvatamisega kaasneda lisakulusid tava- või mahepõllumajandustootjatele. Seega tuleb liikmesriikidele teha kohustuslikuks meetmete võtmine selleks, et vältida GMOde sattumist teistesse toodetesse, erilist tähelepanu tuleb pöörata võimalikule piiriülesele saastumisele.

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA

15.3.2011

Hr Jo Leinen

Esimees

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

BRÜSSEL

Teema:            Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ seoses liikmesriikide võimalusega piirata või keelata oma territooriumil GMOde kasvatamist (KOM(2010)375 lõplik) – õiguslik alus

Austatud härra esimees

Palusite 10. märtsi 2011. aasta kirjas õiguskomisjonilt vastavalt kodukorra artikli 37 lõikele 2 arvamust komisjoni kõnealuse ettepaneku õigusliku aluse kehtivuse kohta.

Taust

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiviga 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta[1] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta[2] on kehtestatud GMOde lubamisega seotud keskkonna- ja tervisetegurite ohuhindamise ühtlustatud süsteem ning sätestatud üksikasjalikud menetluseeskirjad edaspidiseks turustuslubade andmiseks. Direktiiv 2001/18/EÜ sisaldab lisaks sätteid, mis käsitlevad GMOde tahtlikku keskkonda viimist[3] muudel eesmärkidel kui turuleviimine[4] (nt kasvatamine). Lubade andmise kord on sisuliselt järgmine: i) taotleja esitab loataotluse, sealhulgas keskkonna- ja terviseohu hinnangu liikmesriigi pädevale asutusele; ii) pädev asutus avaldab ohuhindamist käsitleva hindamisaruande. Teised liikmesriigid võivad esitada vastuväiteid, mille puhul sekkub menetlusse komisjon. Kui vastuväiteid ei esitata, lubatakse GMO riigi tasandil, kuid vastuväidete ja lahknevate hinnagute korral, mis on tavapärane, annab GMOle loa komisjon. Kõnealuse direktiivi artiklis 22 on sätestatud „vaba ringluse klausel”, millega keelatakse liikmesriikidel piirata direktiivi alusel lubatud GMOde turuleviimist. Direktiivi artiklis 23 on sätestatud, et liikmesriigid võivad piirata või keelata GMOde kasutamist ja/või müüki tervise ja keskkonnaga seotud põhjustel vaid juhul, kui pärast GMO lubamist ilmneb uut teavet tervise- ja keskkonnaohu kohta. Määrus (EÜ) nr 1829/2003 sisaldab sarnaseid sätteid GMOde toiduks ja söödaks kasutamise, GMOsid sisaldava või GMOdest koosneva toidu ja sööda ning GMOdest toodetud toidu ja sööda või GMOdest toodetud koostisosi sisaldava toidu ja sööda lubamise kohta. Seega on kõnealune määrus lex specialis toidu ja söödaga seotud GMOde lubamise osas.

Samuti tuleks märkida, et nimetatud direktiivi ja määrusega on kehtestatud geneetiliselt muundatud organismide (GMOd) lubamise õigusraamistik, mida täiel määral kohaldatakse GMOde suhtes, mis on ette nähtud kasvatamiseks kogu ELi piires, ning samuti seemnete ja muu taimede paljundusmaterjali suhtes. Nende õigusaktide kohaselt peavad kasvatamiseks ettenähtud GMOd läbima individuaalse ohuhindamise enne, kui antakse luba nende liidu turule viimiseks. Lubade andmise korra eesmärk on kindlustada inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu ning keskkonna ja tarbijate huvide kaitstuse kõrge tase, tagades samal ajal siseturu tõhusa toimimise.

Komisjon esitas 13. juulil 2010. aastal ettepaneku direktiivi 2001/18/EÜ muutmiseks seoses liikmesriikide võimalusega võtta vastu meetmeid kõigi või teatavate GMOde kasvatamise piiramiseks või keelamiseks kogu oma territooriumil või osal sellest. Samal kuupäeval avaldas komisjon teatise liikmesriikide vabaduse kohta otsustada geneetiliselt muundatud taimede kasvatamise üle[5], milles selgitatakse põhjusi, miks komisjon esitas ettepaneku kehtestada olemasolevate õigusaktide raames paindlikum lähenemisviis GMOde kasvatamisele.

COREPERi loodud ajutine töörühm ettepaneku uurimiseks nõukogus tuvastas mitmeid küsimusi ja probleeme, sealhulgas õigusliku aluse valik. Vastuseks esitas nõukogu õigustalitus arvamuse[6], mille kohaselt ei saa ettepanek praegusel kujul õiguspäraselt tugineda ELi toimimise lepingu artiklile 114. Komisjon oli kindlalt sellise järelduse vastu[7].

Parlamendi õigusteenistus uuris küsimust Teie palvel ning jõudis oma 17. novembri 2010. aasta arvamuses järgmisele järeldusele: „Õigusteenistus ei tuvastanud põhjusi, et vaidlustada ELi toimimise lepingu artikli 114 valimine ettepaneku õiguslikuks aluseks.”

Raportöör Corinne Lepage tegi ettepaneku muuta õiguslikku alust ja kasutada ELi toimimise lepingu artikli 114 asemel ELi toimimise lepingu artiklit 192 (muudatusettepanek 1)[8]. Lisaks esitas raportöör muid muudatusettepanekuid, mis eeldatavalt muudaksid komisjoni ettepanekut nii, et ELi toimimise lepingu artikli 192 kasutamine oleks õigustatud.

I. Kõnealune õiguslik alus

Komisjoni ettepaneku aluseks on ELi toimimise lepingu artikkel 114, mis on sõnastatud järgmiselt:

„Artikkel 114

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 95)

1. Kui aluslepingutes ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse artiklis 26 seatud eesmärkide saavutamiseks järgmisi sätteid. Seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmed, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine.

2. Lõiget 1 ei kohaldata maksusätete, isikute vaba liikumist käsitlevate sätete ega nende sätete suhtes, mis käsitlevad töötajate õigusi ja huvisid.

3. Lõikes 1 ettenähtud tervishoidu, ohutust, keskkonnakaitset ja tarbijakaitset käsitlevates ettepanekutes võtab komisjon aluseks kaitstuse kõrge taseme, eriti võttes arvesse kõiki uusi teaduslikel faktidel põhinevaid suundumusi. Oma vastavate volituste piires püüavad ka Euroopa Parlament ja nõukogu saavutada sama eesmärki.

4. Kui pärast seda, kui Euroopa Parlament ja nõukogu või nõukogu või komisjon on ühtlustamismeetme vastu võtnud, peab liikmesriik artiklis 36 märgitud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsega vajalikuks säilitada siseriiklikke norme, teatab ta nendest normidest ja nende säilitamise põhjustest komisjonile.

5. Lisaks sellele ja ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, kui pärast seda, kui Euroopa Parlament ja nõukogu või nõukogu või komisjon on ühtlustamismeetme vastu võtnud, peab liikmesriik vajalikuks ühtlustamismeetme võtmise järel ainuomaselt selles liikmesriigis ilmneva probleemi tõttu kehtestada keskkonna ja töökeskkonna kaitsega seotud uutel teaduslikel tõenditel põhinevaid siseriiklikke norme, teatab ta kavandatavatest normidest ja nende kehtestamise põhjustest komisjonile.

6. Komisjon kinnitab kõnealused siseriiklikud normid või lükkab need tagasi kuue kuu jooksul pärast lõigetes 4 ja 5 osutatud teatamist, olles eelnevalt kindlaks teinud, kas need on või ei ole suvalise diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud, ja kas need kujutavad või ei kujuta endast takistust siseturu toimimisele.

Kui komisjon selles ajavahemikus otsust ei tee, loetakse lõigetes 4 ja 5 osutatud siseriiklikud normid kinnitatuks.

Kui seda õigustab küsimuse keerukus ja kui puudub oht inimeste tervisele, võib komisjon asjaomasele liikmesriigile teatada, et käesolevas lõikes osutatud ajavahemikku võidakse pikendada veel kuni kuus kuud.

7. Kui liikmesriik on vastavalt lõikele 6 volitatud säilitama või kehtestama siseriiklikke norme, mis erinevad ühtlustamismeetmest, uurib komisjon kohe, kas teha ettepanek selle meetme kohandamiseks.

8. Kui liikmesriik tõstatab rahvatervisega seotud konkreetse küsimuse valdkonnas, kus varem on võetud ühtlustusmeetmeid, juhib ta sellele komisjoni tähelepanu, kes siis viivitamata uurib, kas teha nõukogule ettepanek sobivate meetmete kohta.

9. Erandina artiklites 258 ja 259 osutatud menetlusest võib komisjon või liikmesriik anda asja otse Euroopa Liidu Kohtusse, kui ta arvab, et mõni teine liikmesriik kasutab käesolevas artiklis ettenähtud volitusi vääriti.

10. Asjakohastel juhtudel on eespool märgitud ühtlustamismeetmetes kaitseklausel, mis volitab liikmesriike ühel või mitmel artiklis 36 osutatud majandusvälisel põhjusel võtma liidu kontrollimenetlusele alluvaid ajutisi meetmeid.”

Raportöör tegi ettepaneku muuta seda õiguslikku alust ja kasutada ELi toimimise lepingu artiklit 192, mis on sõnastatud järgmiselt:

„Artikkel 192

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 175)

1. Toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, otsustavad Euroopa Parlament ja nõukogu, missuguseid meetmeid tuleb liidul võtta, et saavutada artiklis 191 seatud eesmärgid^[9]*.

2. Erandina lõikes 1 sätestatud otsustamismenetlusest ja ilma et see piiraks artikli 114 kohaldamist, võtab nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega seadusandliku erimenetluse kohaselt vastu:

a) peamiselt maksusätteid;

b) meetmeid, mis käsitlevad:

— asulaplaneerimist;

— veeressursside kvantitatiivset majandamist või mis otseselt või kaudselt mõjutavad nende ressursside kättesaadavust;

— maa kasutamist, välja arvatud jäätmemajandus;

c) meetmeid, mis mõjutavad oluliselt liikmesriigi valikut erinevate energiaallikate vahel ning tema energiavarustuse üldstruktuuri.

Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega ühehäälselt teha otsuse kohaldada seadusandlikku tavamenetlust esimeses lõigus märgitud valdkondade suhtes.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega vastu üldised tegevusprogrammid, milles määratakse kindlaks esmatähtsad eesmärgid.

Nende programmide elluviimiseks vajalikud meetmed võetakse vastu olenevalt juhtumist kas lõike 1 või 2 tingimuste kohaselt.

4. Ilma et see piiraks teatavaid liidu poolt vastuvõetavaid meetmeid, rahastavad ja rakendavad keskkonnapoliitikat liikmesriigid.

5. Kui lõike 1 sätetel rajanev meede tekitab liikmesriigi ametiasutustele ebaproportsionaalseks peetavaid kulusid, siis sätestatakse kõnealuses meetmes, ilma et see piiraks võimalust kohaldada põhimõtet, et saastajal tuleb maksta, asjakohased sätted:

— ajutiste eranditena ja/või

— rahaliste toetustena artikli 177 kohaselt loodud Ühtekuuluvusfondist.”

II. Komisjoni valitud õiguslik alus

Komisjon valis ELi toimimise lepingu artikli 114. Ettepanekuga muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ – võeti vastu, põhinedes EÜ asutamislepingu artiklile 95 (praegune ELi toimimise lepingu artikkel 114) –, lisades uue artikli 26b, milles sätestatakse õiguslik alus, mis võimaldab liikmesriikidel võtta vastu meetmeid kõigi või teatavate GMOde, mis on juba lubatud vastavalt direktiivi C osale või määrusele (EÜ) nr 1829/2003, kasvatamise piiramiseks või keelamiseks kogu oma territooriumil või osal sellest, kui on täidetud teatavad tingimused.

„Artikkel 26b

Kasvatamine

Liikmesriigid võivad võtta meetmeid, mis piiravad või keelavad kõigi või teatavate käesoleva direktiivi C osa või määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt lubatud GMOde kasvatamist kogu oma territooriumil või osal sellest, kaasa arvatud geneetiliselt muundatud seemnete ja taimede paljundusmaterjali sordid, mis on turule viidud seemnete ja taimede paljundusmaterjali turustamist käsitlevate ELi õigusaktide kohaselt, eeldusel, et:

a)          need meetmed põhinevad muudel põhjendustel kui kahjuliku mõju hindamine tervisele ja keskkonnale, mis tuleneb GMOde tahtlikust keskkonda viimisest või turuleviimisest;

ning

b)          meetmed on kooskõlas aluslepingutega.

Erandina direktiivist 98/34/EÜ tuleks põhjendatud meetmetest, mida liikmesriik kavatseb käesoleva artikli alusel võtta, teatada teavitamise eesmärgil komisjonile ja teistele liikmesriikidele üks kuu enne nende võtmist.”

Ettepaneku põhjenduses 5 on märgitud: „Kogemused on siiski näidanud, et GMOde kasvatamine on küsimus, millega põhjalikumalt tegelevad liikmesriigid, kas tsentraalsel või piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Erinevalt GMOde impordi ja turustamisega seotud küsimustest, mis peavad jääma ELi tasandi pädevusse, et kaitsta siseturgu, peetakse GMOde kasvatamist väga tugeva kohaliku/piirkondliku dimensiooniga teemaks. ELTLi artikli 2 lõike 2 kohaselt tuleks seega liikmesriikidele anda võimalus võtta vastu eeskirju GMOde tõhusa kasvatamise kohta oma territooriumil, kui on saadud luba GMO ELi turule viimiseks.” Ettepaneku põhjenduses 6 on täpsustatud: „Selle taustal ning kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega tundub asjakohane anda liikmesriikidele rohkem vabadust otsustamaks, kas nad soovivad oma territooriumil GMOsid kasvatada või mitte, ilma et muudetaks liidu GMOdele lubade andmise süsteemi ning eraldiseisvana meetmetest, mida liikmesriigid võivad võtta direktiivi 2001/18/EÜ artikli 26a kohaldamiseks, et vältida GMOde tahtmatut sattumist muudesse toodetesse.” Lisaks on ettepaneku põhjenduses 7 märgitud: „Liikmesriikidele tuleks seepärast anda luba võtta meetmeid, mis piiraksid või keelaksid kõikide või mõnede GMOde kasvatamist kogu oma territooriumil või osal sellest, ning muuta vajadusel neid meetmeid kõikides asjaomasele GMOle loa andmise, korduvloa andmise või turult kõrvaldamise menetluse etappides. See peaks kehtima ka kõikide geneetiliselt muundatud seemnete ja taimede paljundusmaterjali sortide korral, mis on turule viidud seemnete ja taimede paljundusmaterjali turustamist käsitlevate ELi õigusaktide kohaselt, eelkõige kooskõlas direktiividega 2002/53/EÜ ja 2002/55/EÜ. Meetmed võiksid käsitleda üksnes GMOde kasvatamist ning mitte geneetiliselt muundatud seemnete ja taimede paljundusmaterjali ega ka nendest või nende saagist saadavate toodete vaba ringlust ja importi. Samuti ei tohiks meetmed mõjutada geneetiliselt muundamata seemnete ja taimede paljundusmaterjali, millest leitakse ELis lubatud GMOde juhuslikke või tehniliselt vältimatuid jälgi.” Põhjenduses 9 on öeldud järgmist: „Subsidiaarsuse põhimõttest lähtuvalt ei ole käesoleva määruse eesmärk ühtlustada kasvatamise tingimusi liikmesriikides, vaid anda liikmesriikidele vabadus kasutada GMOde oma territooriumil kasvatamise keelustamiseks muid põhjusi, kui teaduslik hinnang keskkonna- või terviseohu kohta. (...)”

Artiklit 26b kohaldataks nii direktiivi 2001/18/EÜ kui ka määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel lubatud GMOdele.

III. Euroopa Kohtu lähenemisviis: kavandatavate meetmete eesmärk ja sisu

Euroopa Kohtu praktikast tulenevad teatavad põhimõtted. Pidades silmas õigusliku aluse tagajärgi sisulisele pädevusele ja menetlusele, siis on õige õigusliku aluse valik konstitutsioonilise tähtsusega[10].

Õigusakti õigusliku aluse valik ei olene niivõrd asjaomase institutsiooni veendumusest, kuivõrd taotletavast eesmärgist, kuid peab põhinema objektiivsetel teguritel, mida on võimalik kohtulikult läbi vaadata[11], nagu meetme eesmärk ja sisu[12].

IV. Analüüs

ELi toimimise lepingu artikkel 114: algne õiguslik alus

ELi toimimise lepingu artiklis 114 nähakse ette seadusandliku tavamenetluse kohaselt ühenduse meetmete võtmine, „mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine”. Kõnealust artiklit tuleks vaadelda koos ELi toimimise lepingu artikliga 26, milles kinnitatakse, et siseturu rajamine sõltub olulisel määral kaupade vabast liikumisest. Lisaks nähakse artikli 114 lõikes 3 ette kaitstuse kõrge tase tervishoidu, ohutust, keskkonnakaitset ja tarbijakaitset käsitlevate meetmete puhul. Lõigetes 4 kuni 9 lubatakse liikmesriikidel võtta siseriiklikke meetmeid selleks, et pärast ühtlustamismeetme vastuvõtmist kehtestada impordi, ekspordi või transiitkaupade suhtes õigustatud keelde või piiranguid vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 36. Seega piiravad lõiked 4 kuni 9 olulisel määral kogu artikli üldeesmärki, milleks on siseturu rajamisele ja toimimisele kaasa aitamine.

Meetme eesmärk ja sisu on anda liikmesriikidele vabadus kasutada GMOde oma territooriumil kasvatamise keelamiseks või piiramiseks muid põhjendusi kui teaduslik hinnang keskkonna- või terviseohu kohta. Sellega seoses võimaldab uus artikkel 26b liikmesriikidel võtta vastu meetmeid, et piirata või keelata nende GMOde kasvatamist, i) mis on lubatud direktiivi 2001/18/EÜ C osa või määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt, kaasa arvatud geneetiliselt muundatud seemnete ja taimede paljundusmaterjali sordid, mis on turule viidud seemnete ja taimede paljundusmaterjali turustamist käsitlevate ELi õigusaktide kohaselt, ii) eeldusel, et: „a) need meetmed põhinevad muudel põhjendustel kui kahjuliku mõju hindamine tervisele ja keskkonnale, mis tuleneb GMOde tahtlikust keskkonda viimisest või turuleviimisest; ning b) meetmed on kooskõlas aluslepingutega.” Seega püütakse ettepanekuga täpsustada olemasolevat õigusraamistikku, andes liikmesriikidele selgesõnaliselt tegutsemisruumi GMOde kasvatamise keelamiseks või piiramiseks sellistel juhtudel, mis ei ole ühtlustatud, st ei ole seotud kahjuliku tervise- ja keskkonnamõju hindamisega. Paistab, et ettepaneku ainus eesmärk on teatava paindlikkuse võimaldamine olemasolevas GMOde lubamise tsentraliseeritud süsteemis. Seetõttu on komisjoni valitud õiguslik alus asjakohane.

Seda järeldust ei mõjuta asjaolu, et komisjoni ettepaneku lisandväärtus näib olevat küsitav, kuna artikli 26b tegelik mõju on siiski piiratud. Sellega seoses pakub huvi kõnealuse artikli punktis b sisalduv viide aluslepingutele. Jättes kõrvale endastmõistetava küsimuse, kas liidu või liikmesriikide poolt vastu võetud meetmed on kooskõlas aluslepingutega, paistab kõnealune säte kaudselt viitavat ELi toimimise lepingu artikli 114 lõigetele 4 kuni 9 ja ELi toimimise lepingu artiklile 36. Parlamendi õigusteenistus esitas oma arvamuses (lõiked 13–23) üksikasjaliku analüüsi GMOde kasvatamise piiramise või keelamise põhjustest. Piisab, kui öelda, et liikmesriikide võimalused võtta piiravaid meetmeid nn muudel põhjustel, on käesoleval juhul piiratud.

Kuigi ei tundu, et tegemist on tõelise liidu pädevusest loobumisega, oleks ELi toimimise lepingu artikkel 114 siiski asjakohane õiguslik alus, kui ettepanekut kaalutaks nn ebaühtlustamise meetmena[13]. Eelkõige on raske nõustuda väitega, et nn ebaühtlustamine ELi toimimise lepingu artikli 114 alusel on lubatud vaid juhul, kui sellist nn ebaühtlust põhjustava muudatusettepaneku eesmärk on parandada siseturu toimimist. ELi toimimise lepingu artikliga 114 antakse liidu seadusandjale pädevus võtta ühtlustamismeetmeid, et tagada siseturu tõrgeteta toimimine, ning sellest tulenevalt ka kohandada juba võetud meetmeid muutuvate asjaoludega, suurendades või vähendades juba saavutatud ühtlustatuse taset või isegi tühistades ühtlustamismeetme. ELi toimimise lepingu artiklit 114 tuleb vaadelda, võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 2 lõiget 2, milles on selgesõnaliselt sätestatud: „Kui aluslepingud annavad liidule teatud valdkonnas liikmesriikidega jagatud pädevuse, võivad nii liit kui ka liikmesriigid selles valdkonnas õiguslikult siduvaid akte menetleda ja vastu võtta. Liikmesriigid teostavad oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit ei ole oma pädevust teostanud. Liikmesriigid teostavad taas oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit on otsustanud oma pädevuse teostamise lõpetada.” Kohtujurist Poiares Maduro märkis oma arvamuses Vodafone’i kohtuasjas, et „artikkel 95 võib tõepoolest lisaks piiranguid kaotavatele meetmetele anda aluse regulatsiooni intensiivistamiseks”[14], ning kohus oli samas kohtuasjas järgmisel seisukohal: „Kui EÜ artiklil 95 põhineva aktiga on kõrvaldatud kõik takistused kaubavahetusele valdkonnas, mille ühtlustamiseks see on vastu võetud, ei saa ühenduse seadusandjalt võtta võimalust kohandada seda akti vastavalt sellele, kuidas on muutunud asjaolud või arenenud edasi teadmised, arvestades et tema ülesanne on tagada asutamislepingust tulenevate üldiste huvide kaitse”[15].

ELi toimimise lepingu artikkel 192 kui õiguslik alus

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon raportöör leiab, et ELi toimimise lepingu artikkel 192 on asjakohane õiguslik alusel järgmisel põhjusel: „Kuna liikmesriigid võtavad arvesse loomastiku- ja taimestikukaitse, maa kasutamise ning maakasutuse planeerimisega seotud tegureid, mis jäävad olulisel määral nende pädevusse, on õigustatud käesoleva määruse põhinemine Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 192.”

ELi toimimise lepingu artikli 192 lõikes 1 lubatakse seadusandliku tavamenetluse kohaselt võtta meetmeid, et teostada artiklis 191 sätestatud liidu poliitikat muu hulgas keskkonna säilitamise, kaitsmise ja selle kvaliteedi parandamise ning inimeste tervise kaitsmise vallas. Artikli 192 lõikes 2 lubatakse seadusandliku erimenetluse kohaselt võtta meetmeid, mis käsitlevad näiteks veeressursside kvantitatiivset majandamist ja maa kasutamist. Muudatusettepanekus ei täpsustata, millist artikli 192 lõiget tuleks pidada asjakohaseks.

Kõnealuse ettepanekuga seoses paistab, et artikli 192 lõiget 1 võib pidada asjakohasemaks: „1. Toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, otsustavad Euroopa Parlament ja nõukogu, missuguseid meetmeid tuleb liidul võtta, et saavutada artiklis 191 seatud eesmärgid.” Nagu eespool mainitud, on ettepaneku eesmärk ja sisu anda liikmesriikidele vabadus kasutada GMOde oma territooriumil kasvatamise keelamiseks või piiramiseks muid põhjendusi kui teaduslik hinnang keskkonna- või terviseohu kohta. Seega on selge, et ettepanekuga ei püüta saavutada ELi toimimise lepingu artiklis 191 viidatud eesmärke. Ettepaneku eesmärk on hoopis võimaldada liikmesriikidel kasutada keskkonna- või inimeste tervise kaitsega seotud kaalutlustest kaugemale ulatuvaid põhjendusi, et piirata või keelata oma territooriumil GMOde kasvatamist. Seega vaadeldes komisjoni algset ettepanekut, tuleb järeldada, et selle puhul ei ole õigustatud ELi toimimise lepingu artikli 192 kasutamine õigusliku alusena.

Raportöör esitas aga arvukaid muudatusettepanekuid, mille vastuvõtmiseks näib olevat vajalik õigusliku aluse muutmine. Raporti projekti üksikasjalikult analüüsimata tuleks tähelepanu pöörata eelkõige muudatusettepanekule 8, mis on sõnastatud järgmiselt:

Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 2001/18/EÜ Artikkel 26 b

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Alates käesoleva määruse jõustumiskuupäevast lisatakse direktiivile 2001/18/EÜ järgmine artikkel: 1) Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 26b „Artikkel 26b Kasvatamine Kasvatamine Liikmesriigid võivad võtta meetmeid, mis piiravad või keelavad kõigi või teatavate käesoleva direktiivi C osa või määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt lubatud GMOde kasvatamist kogu oma territooriumil või osal sellest, kaasa arvatud geneetiliselt muundatud seemnete ja taimede paljundusmaterjali sordid, mis on turule viidud seemnete ja taimede paljundusmaterjali turustamist käsitlevate ELi õigusaktide kohaselt, eeldusel, et: Liikmesriigid võivad võtta meetmeid, mis piiravad või keelavad kõigi või teatavate käesoleva direktiivi C osa või määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt lubatud GMOde kasvatamist kogu oma territooriumil või osal sellest, kaasa arvatud geneetiliselt muundatud seemnete ja taimede paljundusmaterjali sordid, mis on turule viidud seemnete ja taimede paljundusmaterjali turustamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaselt, eeldusel, et: a) need meetmed põhinevad muudel põhjendustel kui kahjuliku mõju hindamine tervisele ja keskkonnale, mis tuleneb GMOde tahtlikust keskkonda viimisest või turuleviimisest; a) need meetmed põhinevad:   i) põhjendustel, mis on seotud GMOde tahtlikust keskkonda viimisest või turuleviimisest keskkonnale tekkida võivate tagajärgedega, lisaks käesoleva direktiivi C osa alusel läbiviidud keskkonnakahjulike mõjude hindamisel uuritud tagajärgedele keskkonnale; või   ii) asjaolul, et andmed GMO leviku võimalike kahjulike mõjude kohta liikmesriigi territooriumile või bioloogilisele mitmekesisusele puuduvad või on ebapiisavad; või   iii) muudel põhjustel, mis võivad muu hulgas hõlmata muutusi põllumajandustavades, maa kasutamist, maakasutuse planeerimist, sotsiaalmajanduslikke mõjusid või muid õiguspäraseid tegureid; ning ning b) meetmed on kooskõlas aluslepingutega. b) meetmed on kooskõlas aluslepingutega. Erandina direktiivist 98/34/EÜ tuleks põhjendatud meetmetest, mida liikmesriik kavatseb käesoleva artikli alusel võtta, teatada teavitamise eesmärgil komisjonile ja teistele liikmesriikidele üks kuu enne nende võtmist.” Erandina direktiivist 98/34/EÜ tuleks põhjendatud meetmetest, mida liikmesriik kavatseb käesoleva artikli alusel võtta, teatada teavitamise eesmärgil komisjonile ja teistele liikmesriikidele üks kuu enne nende võtmist.”

Raportöör lisas muudatusettepanekule järgmise selgituse: „Ühenduse tasandil ohuhindamine ei saa olla ammendav. Pealegi peaks GMOde võimalike kahjulike mõjude kohta konkreetsete riikide vastuvõtvatele ökosüsteemidele või keskkondadele andmete puudumine või ebapiisavus olema piisav põhjendus selleks, et võimaldada liikmesriigil asjaomas(t)e GMO(de) kasvatamine keelata. Liikmesriigid peaksid samuti saama tugineda veel teistele teguritele, mis võivad olla või ei ole seotud keskkonnamõjudega.”

Pidades silmas asjaolu, et see muudatusettepanek laiendab oluliselt põhjusi, mille alusel liikmesriigid võivad GMOde kasvatamist piirata või keelata, siis tuleb keskonnaalaste põhjuste tegelikuks hõlmamiseks vaadelda muudatusettepanekut nii, et sellega muudetakse ettepaneku eesmärki. Tõepoolest, kõikide raportööri esitatud muudatusettepanekute eesmärk on võimaldada liikmesriikidel kasutada väga konkreetseid põhjendusi ja võimalusi GMOde kasvatamise piiramiseks. Lisaks viidatakse nendes tingimustele, mis on seotud keskkonna ning selle säilitamise ja kaitsmisega, nagu võimalik kahjulik mõju ökosüsteemile, muutused maa kasutamises, loomastiku ja taimestiku kaitse jne. Praegu püüavad need liikmesriigid, mis ei soovi lubada GMOde kasvatamist oma territooriumil, kasutada eetilisi põhjendusi, kuid neid on Euroopa Kohtu[16] ees raske kaitsta. Nagu parlamendi õigusteenistus märkis oma õiguslikus arvamuses, ei too komisjoni kavandatav direktiivi muudatus (st uus artikkel 26b) tegelikult kaasa muutusi praeguses GMOde kasvatamiseks lubade andmise süsteemis. Võttes arvesse asjaolu, et vastuväited GMOde kasvatamisele põhinevad eelkõige keskkonnaga seotud põhjustel, oleks raportööri muudetud ettepaneku asjakohane õiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 192 lõige 1. Lisaks tuleks märkida, et meetmed, mis käsitlevad GMOde liidu keskkonda viimist siseturuga seotud põhjustel, ei tundu olevat asjakohased. Esiteks ei saa GMOsid käsitleda samamoodi nagu mis tahes muud toodet, kuna tegemist on paljunemisvõimeliste elusorganismidega, ning teiseks mõjutavad need tootmis- ja ökosüsteeme, mis on äärmiselt erinevad üle kogu liidu.

Järeldus

Võttes arvesse muudatusettepanekute paketti, mille raportöör ettepaneku kohta esitas, on õiguskomisjon seisukohal, et asjakohane õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 192 lõige 1.

Seega otsustas õiguskomisjon 22. märtsi 2011. aasta koosolekul 9 poolt- ja 8 vastuhäälega[17] soovitada, et ettepaneku aluseks peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 192 lõige 1.

Lugupidamisega

Klaus-Heiner LEHNE

• [1]  EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1.
• [2]  ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.
• [3] „Tahtlik keskkonda viimine” on määratletud kõnealuse direktiivi artikli 2 lõikes 3 järgmiselt: „tahtlik keskkonda viimine — GMO või GMOde kombinatsiooni tahtlik keskkonda viimine, mille puhul ei kasutata erilisi isoleerimismeetmeid rahvastiku ja keskkonnaga kokkupuudete piiramiseks ja kaitstuse kõrge taseme loomiseks”.
• [4]  „turuleviimine – kolmandatele isikutele kas raha eest või tasuta kättesaadavaks tegemine.
  Turuleviimisena ei käsitata järgmisi toiminguid:
  — geneetiliselt muundatud mikroorganismide kättesaadavaks tegemine toimingutes, mida reguleeritakse nõukogu 23. aprilli 1990. aasta direktiiviga 90/219/EMÜ geneetiliselt muundatud mikroorganismide kasutamise kohta suletud keskkonnas, kaasa arvatud kultuuride kogud,
  — muude GMOde kui esimeses lõigus nimetatud mikroorganismide kättesaadavaks tegemine ainult sellisteks toiminguteks, mille puhul kasutatakse asjakohaseid rangeid isoleerimismeetmeid elanikkonna ja keskkonnaga kokkupuudete piiramiseks ja kaitstuse kõrge taseme tekitamiseks, kusjuures meetmed peaksid tuginema samadele isoleerimispõhimõtetele, nagu on ette nähtud direktiiviga 90/219/EMÜ,
  — GMOde kättesaadavaks tegemine kasutamiseks ainult sellisel tahtlikul keskkonda viimisel, mis vastab käesoleva direktiivi B osas ettenähtud nõuetele”.
• [5]  KOM(2010)0380.
• [6]  Põhimõtteliselt nn ebaühtlustamisega seotud põhjustel; vt nõukogu dokumenti 15696/10.
• [7]  Komisjoni talituste 19. novembri 2010. aasta töödokument, milles kaalutakse GMOde kasvatamise õiguslikke küsimusi (SEK(2010) 1454 lõplik).
• [8]  PR\855067EN.doc
• [9] ^* Kõnealused eesmärgid hõlmavad järgmist: „keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine, inimeste tervise kaitsmine, loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine ning meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ja eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu”.
• [10]  Arvamus 2/00, Cartagena protokoll, EKL 2001, lk I-9713, punkt 5; kohtuasi C-370/07: komisjon vs. nõukogu, EKL 2009, lk I-8917, punktid 46–49; arvamus 1/08, Teenustekaubanduse üldleping, EKL 2009, lk I-11129, punkt 110.
• [11]  Kohtuasi C-45/86: komisjon vs. nõukogu, EKL 1987, lk 1493, punkt 11.
• [12]  Kohtuasi C-300/89: komisjon vs. nõukogu, EKL 1991, lk I-2867, punkt 10.
• [13]  Nõukogu õigustalituse arvamus, milles vaidlustatakse ELi toimimise lepingu artikli 114 kehtivus õigusliku alusena. Vt parlamendi õigusteenistuse teistsugust seisukohta, mis on väljendatud õigusteenistuse arvamuse lõikes 12.
• [14]  Arvamus kohtuasjas C-58/08: Vodafone ja teised, 2010, veel avaldamata, punkt 9.
• [15]  Kohtuasi C-58/08: Vodafone ja teised, 2010, veel avaldamata, punkt 34.
• [16]  C-165/08, komisjon vs. Poola Vabariik, EKL 2009, lk I-6843.
• [17]  Lõpphääletuse ajal olid kohal: Klaus-Heiner Lehne (esimees), Luigi Berlinguer (aseesimees), Evelyn Regner (aseesimees), Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (arvamuse koostaja), Tadeusz Zwiefka, Françoise Castex, Antonio Masip Hidalgo, Bernhard Rapkay, Alexandra Thein, Diana Wallis, Cecilia Wikström, Jiří Maštálka, Kurt Lechner, Angelika Niebler, Jan Philipp Albrecht, Eva Lichtenberger, Sajjad Karim.

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (15.3.2011)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ seoses liikmesriikide võimalusega piirata või keelata oma territooriumil GMOde kasvatamist
(KOM(2010)0375 – C7‑0178/2010 – 2010/0208(COD))

Arvamuse koostaja: George Lyon

LÜHISELGITUS

Ettepaneku taust

Arvamuse koostaja sooviks arutelu alustuseks meelde tuletada mõningaid fakte ja arve GMOde kasvatamise kohta:

– ELis on praegu lubatud kasvatada kaht GMO kultuuri: MON810 maisi ja Amflora kartulit

– 17 kultuuri ootab ELis kasvatamiseks luba

– MON810 maisi kasvatati 2009. aastal 5 liikmesriigis (Hispaania, Tšehhi Vabariik, Portugal, Rumeenia ja Slovakkia) kokku 94 800 hektaril, millest 80% oli Hispaanias (võrreldes 107 700 hektariga 2008. aastal, enne kui Saksamaa kasvatamise lõpetas).

Amflora kartulit kasvatatakse praegu 3 liikmesriigis: Rootsis, Saksamaal ja Tšehhi Vabariigis.

Kogu maailmas kasvatas 2009. aastal 14 miljonit põllumajandusettevõtjat GMOsid[1] 134 miljonil hektaril, millest 64 miljonit ha oli Ameerika Ühendriikides, üle 21 miljoni ha nii Brasiilias kui ka Argentinas ja üle 8 miljoni ha sellistes riikides nagu Kanada ja India.

Need arvud iseloomustavad ummikseisu, millesse EL on GMOde suhtes otsuste tegemisel jõudnud, ning vastuste puudumist tõsisele murele, mida on väljendanud põllumajandusettevõtjad ja tarbijad.

Uue tehnoloogia teaduspõhine käsitus

Arvamuse koostaja on veendunud, et uute tehnoloogiate ohutuse kindlakstegemisel peaksid peamisteks põhimõteteks olema parimad teaduslikud soovitused ja riskipõhine käsitus. Kui uute meetodite ja tavade ohutuse kohta tehakse otsused teaduslike soovitusteta, valitseb ühiskonda oht, et otsused langetatakse pigem populaarsusest, mitte aga ohutusest lähtudes. Teaduspõhiseid otsuseid ohutuse kohta ei saa asendada teised aspektid, näiteks sotsiaalmajanduslikud või eetilised kaalutlused. Arvamuse koostaja tõdeb, et komisjoni ettepanek selle praegusel kujul ei kahjusta üldist teaduspõhist GMOdele loa andmise menetlust Euroopas.

Ettepaneku eesmärk

Komisjoni ettepanekus otsitakse lisaks põhjalikule õigusraamistikule lubamaks tooteid, mis koosnevad või on saadud geneetiliselt muundatud organismidest, ka võimalust „lihtsustada otsuste tegemist”, „võtta arvesse kõiki asjaomaseid faktoreid” ja „anda liikmesriikidele piisavat paindlikkust GMOde kasvatamise üle otsustamisel, kui need on ELi tasandil loa saanud”. Kuigi nõukogu ja Euroopa Parlamendi õigusteenistused on väljendanud tõsist muret õiguskindluse, ühtse turu toimimise suhtes valitseva võimaliku ohu ja kooskõla üle WTO eeskirjadega, on arvamuse koostaja jõudnud pärast kõikide argumentide kaalumist järeldusele, et tasakaalustatud ettepanekuga on võimalik komisjoni eesmärgid saavutada ja leida võimalused tulla välja GMOsid puudutavate otsuste tegemisega seotud ummikseisust ELis.

Seisukoht

Arvamuse koostaja asub üldisele seisukohale, et komisjoni ettepanekut tuleks siseturu ja WTO eeskirjadele vastavuse probleemide lahendamiseks täiendada.

Arvamuse koostaja on ka esitanud nõude järgida proportsionaalsuse põhimõtet ning tagada tarbijatele ja põllumajandusettevõtjatele valikuvabadus. Samuti on ta püüdnud saavutada suuremat kaitset nendele põllumajandusettevõtjatele, kes soovivad kasvatada GMO-vabasid kultuure, ning suuremat õiguskindlust liikmesriikidele, kes seda paindlikkusmehhanismi kasutavad.

Arvamuse koostaja on veendunud, et kui liikmesriigid otsustavad kõnealuseid uusi volitusi kasutada, tuleks neilt nõuda iga juhtumi eraldi käsitlemist, et tagada konkreetsete piirangute rakendamine iga kultuuri puhul eraldi. Sellega tunnistataks tõsiasja, et eri GMOd kujutavad endast eri piirkondadele erinevaid ohte ja toovad erinevat kasu ning et neid tuleks seetõttu hinnata üksikult, tagamaks, et liikmesriigid järgivad proportsionaalsuse põhimõtet.

Valikuvabaduse austamiseks, nagu on sätestatud nõukogu 4. detsembri 2008. aasta järeldustes ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 9. detsembri 2010. aasta arvamuses (NAT 480 - CESE 1623/2010), tuleb tagada, et liikmesriikide territooriumidel kehtiksid ranged samaaegse viljelemise eeskirjad. Selleks on vaja muuta direktiivi 2001/18/EÜ artiklit 26a, et kinnitada GMOsid mitteviljelevatele kasvatajatele ja tarbijatele, kes soovivad kasvatada ja osta GMO-vabasid tooteid, et nende vastavat õigust austatakse. Arvamuse koostaja on ka veendunud, et liikmesriigid peaksid enne kavandatavas artiklis 26b sisalduvate piiravate meetmete vastuvõtmist täielikult ära kasutama artikliga 26a lubatud paindlikkuse ja komisjoni uue soovituse samaaegse viljelemise suuniste kohta.

Lisaks samaaegse viljelemise meetmetele palub arvamuse koostaja, selleks et kaitsta GMOsid mitteviljelevaid kasvatajaid majandusliku kahju eest, mis tuleneb GMOde juhuslikust sattumisest nende põllule ja seemnetesse, et komisjon koostaks vastavalt nõukogu 4. detsembri 2008. aasta järeldustele ettepaneku tavaseemnete hulgas esinevate GMOde jälgede märgistamise tehniliste künniste kohta, mis peaksid olema võimalikult otstarbekad, proportsionaalsed ja funktsionaalsed kõikide ettevõtjate jaoks.

Arvamuse koostaja teeb ka ettepaneku tugevdada käesoleva ettepanekuga põllumajandustootjate õiguskindlust ning tagada ühtlasi, et piiravad meetmed on proportsionaalsed ning põllumajandustootjate ja tarbijate valikuvabaduse tagamiseks võetakse kõik vajalikud praktilised meetmed. Selle eesmärgi saavutamiseks peavad liikmesriigid vähemalt kolm kuud enne viljelushooaja algust avaldama ja rakendama piirangud, mida nad kavatsevad direktiivi 2001/187/EÜ artikli 26b kohaste volituste alusel kasutada, et põllumajandustootjad saaksid teatud kindlustundega oma tegevust planeerida.

Arvamuse koostaja on seega valmis kõnealust ettepanekut toetama, tingimusel et käesolevas arvamuses kavandatud täiendavad kaitsemeetmed kiidetakse heaks.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Nende õigusaktide kohaselt peavad kasvatamiseks ettenähtud GMOd läbima individuaalse ohuhindamise enne, kui antakse luba nende liidu turule viimiseks. Selle lubade andmise korra eesmärk on tagada inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu ning keskkonna ja tarbijate huvide kaitse, tagades samal ajal siseturu tõhusa toimimise.	(2) Nende õigusaktide kohaselt peavad kasvatamiseks ettenähtud GMOd läbima individuaalse ohuhindamise enne, kui antakse luba nende liidu turule viimiseks, võttes vastavalt direktiivi 2001/18/EÜ II lisale arvesse otsest ja kaudset, kohest ja viitmõju ning kumulatiivseid pikaajalisi mõjusid inimeste tervisele ja keskkonnale. Selle lubade andmise korra eesmärk on tagada inimeste elu ja tervise, loomade tervise ja heaolu ning keskkonna ja tarbijate huvide kaitse, tagades samal ajal siseturu tõhusa toimimise.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Kogemused on siiski näidanud, et GMOde kasvatamine on küsimus, millega põhjalikumalt tegelevad liikmesriigid, kas tsentraalsel või piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Erinevalt GMOde impordi ja turustamisega seotud küsimustest, mis peavad jääma ELi tasandi pädevusse, peetakse GMOde kasvatamist väga tugeva kohaliku/piirkondliku dimensiooniga teemaks. ELTLi artikli 2 lõike 2 kohaselt tuleks seega liikmesriikidele anda võimalus võtta vastu eeskirju GMOde tõhusa kasvatamise kohta oma territooriumil, kui on saadud luba GMO ELi turule viimiseks.	(5) Kogemused on siiski näidanud, et GMOde kasvatamine on küsimus, millega põhjalikumalt tegelevad liikmesriigid, kas tsentraalsel või piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Erinevalt GMOde impordi ja turustamisega seotud küsimustest, mis peavad siseturu säilitamiseks jääma ELi tasandi pädevusse, peetakse GMOde kasvatamist väga tugeva kohaliku/piirkondliku/territoriaalse dimensiooniga ning liikmesriikide enesemääramise jaoks erilise dimensiooniga teemaks. ELTLi artikli 2 lõike 2 kohaselt tuleks seega liikmesriikidele anda võimalus võtta vastu siduvaid õigusnorme GMOde tõhusa kasvatamise kohta oma territooriumil, kui on saadud luba GMO ELi turule viimiseks.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Selle taustal ning kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega tundub asjakohane anda liikmesriikidele rohkem vabadust otsustamaks, kas nad soovivad oma territooriumil GMOsid kasvatada või mitte, ilma et muudetaks liidu GMOdele lubade andmise süsteemi ning eraldiseisvana meetmetest, mida liikmesriigid võivad võtta direktiivi 2001/18/EÜ artikli 26a kohaldamiseks, et vältida GMOde tahtmatut sattumist muudesse toodetesse.	(6) Selle taustal ning kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega tundub asjakohane anda liikmesriikidele rohkem paindlikkust otsustamaks, kas nad soovivad oma territooriumil GMOsid kasvatada või mitte, ilma et muudetaks liidu GMOdele lubade andmise süsteemi ning paralleelselt meetmetega, mida liikmesriigid peavad võtma käesoleva määrusega muudetud direktiivi 2001/18/EÜ artikli 26a kohaldamiseks, et vältida GMOde tahtmatut sattumist muudesse toodetesse.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Liikmesriikidele tuleks seepärast anda luba võtta meetmeid, mis piiraksid või keelaksid kõikide või mõnede GMOde kasvatamist kogu oma territooriumil või osal sellest, ning muuta vajadusel neid meetmeid kõikides asjaomasele GMOle loa andmise, korduvloa andmise või turult kõrvaldamise menetluse etappides. See peaks kehtima ka kõikide geneetiliselt muundatud seemnete ja taimede paljundusmaterjali sortide korral, mis on turule viidud seemnete ja taimede paljundusmaterjali turustamist käsitlevate ELi õigusaktide kohaselt, eelkõige kooskõlas direktiividega 2002/53/EÜ ja 2002/55/EÜ. Meetmed võiksid käsitleda üksnes GMOde kasvatamist ning mitte geneetiliselt muundatud seemnete ja taimede paljundusmaterjali ega ka nendest või nende saagist saadavate toodete vaba ringlust ja importi. Samuti ei tohiks meetmed mõjutada geneetiliselt muundamata seemnete ja taimede paljundusmaterjali, millest leitakse ELis lubatud GMOde juhuslikke või tehniliselt vältimatuid jälgi.	(7) Liikmesriikidele tuleks seepärast anda luba võtta meetmeid, mis piiraksid või keelaksid teatavate GMOde, taimesordi järgi kindlaks määratud GMOde rühmade või kõikide GMOde kasvatamist kogu oma territooriumil või osal sellest, tingimusel et nende meetmete mõju on eelnevalt hinnatud ja neid on avalikult konsulteeritud ning kui need meetmed võetakse vastu ja tehakse avalikult teatavaks kõigile asjaomastele ettevõtjatele, sealhulgas viljelejatele, vähemalt kaksteist kuud enne külvi alustamist. Selline liikmesriikidele jäetud valik on otseselt seotud nende territoriaalse halduse ja arengu ning maakasutuse alase suveräänsusega ja vajadusega säilitada ökosüsteemide mitmekesisus. See peaks kehtima ka kõikide geneetiliselt muundatud seemnete ja taimede paljundusmaterjali sortide korral, mis on turule viidud seemnete ja taimede paljundusmaterjali turustamist käsitlevate ELi õigusaktide kohaselt, eelkõige kooskõlas direktiividega 2002/53/EÜ ja 2002/55/EÜ. Meetmed võiksid käsitleda üksnes GMOde kasvatamist ning mitte geneetiliselt muundatud seemnete ja taimede paljundusmaterjali ega ka nendest või nende saagist saadavate toodete vaba ringlust ja importi. Samuti ei tohiks meetmed mõjutada geneetiliselt muundamata seemnete ja taimede paljundusmaterjali, millest leitakse ELis lubatud GMOde juhuslikke või tehniliselt vältimatuid jälgi.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) GMOdele lubade andmise õigusraamistiku kohaselt ei saa liikmesriigid üle vaadata ELi tasandil kehtestatud inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse taset ning seda olukorda ei tohi muuta. Siiski võivad liikmesriigid võtta meetmeid, mis piiravad või keelavad kõikide või teatavate GMOde kasvatamist kogu oma territooriumil või osal sellest, muudel avaliku huviga seotud põhjustel kui need, mida on nimetatud ELi ühtlustatud eeskirjades, kus sätestatakse menetlused, mis võtaks arvesse ohtusid, mida GMOde kasvatamine võib põhjustada tervisele ja keskkonnale. Lisaks peavad need meetmed olema kooskõlas aluslepingutega, eelkõige seoses mittediskrimineerimise põhimõttega oma- ja välismaiste toodete vahel ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 34 ja 36, samuti ELi rahvusvaheliste kohustustega, eriti Maailma Kaubandusorganisatsiooni kontekstis.	(8) GMOdele lubade andmise õigusraamistiku kohaselt ei saa liikmesriigid üle vaadata liidu tasandil kehtestatud inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse taset ning seda olukorda ei tohi muuta. Siiski võivad liikmesriigid võtta meetmeid, mis piiravad või keelavad teatavate GMOde, taimesordi järgi kindlaks määratud GMOde rühmade või kõikide GMOde kasvatamist kogu oma territooriumil või osal sellest, muudel avaliku huviga seotud nõuetekohaselt põhjendatud põhjustel kui need, mida on nimetatud liidu ühtlustatud eeskirjades, kus sätestatakse menetlused, mis võtaks arvesse ohtusid, mida GMOde kasvatamine võib põhjustada tervisele ja keskkonnale. Nende meetmete põhjendamise alusena võiks siiski kasutada määruses EÜ nr 178/2002 sätestatud selget riskijuhtimise mõistet. Selliseid meetmeid võivad õigustada üldised poliitilised eesmärgid, nagu:
	– vajadus kaitsta konkreetseid põllumajanduse liike, nagu mahepõllundus või kõrge loodusväärtusega põllundus, ning traditsioonilisi põllundusviise;
	– põllumajandusliku tootmise mitmekesisuse kaitsega seotud põhjused;
	– GMO-vabade piirkondade kaitse, eeldusel et olemasolevatest samaaegse viljelemise meetmetest kaitsmiseks ei piisa;
	– samaaegse viljelemise rakendamise võimatus konkreetsete geograafiliste tingimuste (nt väikesed saared, mäed, riigi territooriumi väiksus) tõttu;
	– sotsiaalmajanduslikud põhjused, nagu konkreetsete mägipiirkonna toodete kaitse, toodete kvaliteedi poliitika või märgised;
	– laiemad keskkonnapoliitilised eesmärgid, nagu konkreetsete elupaigatüüpide, ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, resistentsuse tekkimise ja maastikule iseloomulike vormide säilitamine;
	– territoriaalne haldus ja maakasutuse planeerimine;
	– muud avalikust huvist või üldsuse murest tingitud, nõuetekohaselt põhjendatud, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad õigustatud põhjused.
	Lisaks peavad need meetmed olema kooskõlas aluslepingutega, eelkõige seoses mittediskrimineerimise põhimõttega oma- ja välismaiste toodete vahel, proportsionaalsuse põhimõttega ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 34 ja 36, samuti ELi rahvusvaheliste kohustustega, eriti Maailma Kaubandusorganisatsiooni kontekstis. Nende meetmetega tuleks tagada ka põllumajandustootjate ja tarbijate valikuvabaduse nõuetekohane austamine.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Subsidiaarsuse põhimõttest lähtuvalt ei ole käesoleva määruse eesmärk ühtlustada kasvatamise tingimusi liikmesriikides, vaid anda liikmesriikidele vabadus kasutada GMOde oma territooriumil kasvatamise keelustamiseks muid põhjusi, kui teaduslik hinnang keskkonna- või terviseohu kohta. Pealegi ei täidetaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord) üht eesmärki, milleks on võimaldada komisjonil kaaluda siduvate õigusaktide vastuvõtmist ELi tasandil, teavitades süstemaatiliselt liikmesriikide kõnealuse direktiivi kohaselt võetud meetmetest. Kuna meetmed, mida liikmesriigid võivad käesoleva määruse alusel võtta, ei saa olla seotud olemasolevate õigusaktide alusel lubatud GMOde turuleviimisega ning seega ei muuda need kehtivate õigusaktide kohaselt lubatud GMOde turule viimise tingimusi, siis ei tundu teatamise kord, mis on sätestatud direktiivis 98/34/EÜ komisjonile kõige kohasema teabekanalina. Seega erandina direktiivi 98/34/EÜ ei kohaldata. Et komisjon oleks meetmetest teadlik, siis tundub proportsionaalsem lihtsam süsteem, millega teavitatakse meetmetest enne nende võtmist. Seega tuleks meetmetest, mida liikmesriik kavatseb võtta, teatada koos põhjendusega komisjonile ja teistele liikmesriikidele üks kuu enne nende võtmist.	(9) Subsidiaarsuse põhimõttest lähtuvalt ei ole käesoleva määruse eesmärk ühtlustada kasvatamise tingimusi liikmesriikides, vaid anda liikmesriikidele paindlikkus kasutada direktiivi 2001/18/EÜ C osa alusel läbi viidud tervise- ja keskkonnariskide teadusliku hindamisega seotud põhjustest erinevaid nõuetekohaselt põhjendatud, avaliku huviga seotud põhjusi, nagu käesoleva määruse põhjenduses 8 loetletud põhjused, GMOde kasvatamise piiramiseks või keelustamiseks kogu oma territooriumil või selle osal, et lihtsustada GMOde suhtes otsuste tegemise protsessi liidus. Pealegi ei täidetaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord) üht eesmärki, milleks on võimaldada komisjonil kaaluda siduvate õigusaktide vastuvõtmist ELi tasandil, teavitades süstemaatiliselt liikmesriikide kõnealuse direktiivi kohaselt võetud meetmetest. Kuna meetmed, mida liikmesriigid võivad käesoleva määruse alusel võtta, ei saa olla seotud olemasolevate õigusaktide alusel lubatud GMOde turuleviimisega ning seega ei muuda need iseenesest kehtivate õigusaktide kohaselt lubatud GMOde turule viimise tingimusi, siis ei tundu teatamise kord, mis on sätestatud direktiivis 98/34/EÜ komisjonile kõige kohasema teabekanalina. Seega erandina direktiivi 98/34/EÜ ei kohaldata. Et komisjon oleks meetmetest teadlik, siis tundub proportsionaalsem lihtsam süsteem, millega teavitatakse meetmetest enne nende võtmist. Seega tuleks meetmetest, mida liikmesriik kavatseb võtta, teatada koos põhjendusega komisjonile ja teistele liikmesriikidele üks kuu enne nende võtmist.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 a) Kooskõlas keskkonnanõukogu 4. detsembri 2008. aasta järeldustega ja selleks, et tagada valikuvabaduse austamine ning proportsionaalsuse põhimõtte täielik rakendamine, peaks komisjon ümber hindama asjakohased tavaseemnete hulgas esinevate GMOde jälgede märgistamise künnised. Sellega peaks kaasnema asjakohased ettepanekud nimetatud jälgede ühtlustatud proovivõtu- ja analüüsimeetodite kohta, eelkõige tuvastamismeetodite tulemuslikkuse miinimummäära kehtestamine.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 (uus) Direktiiv 2001/18/EÜ Artikkel 26a – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (-1) Direktiivi 2001/18/EÜ muudetakse järgmiselt:   Artikli 26a lõige 1 asendatakse järgmisega:   „1. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et vältida GMOde tahtmatut sattumist muudesse toodetesse.”
Selgitus
Liikmesriikidele tuleks teha kohustuseks võtta asjakohaseid meetmeid samaaegse viljeluse korraldamiseks oma territooriumil, et oleks võimalik rakendada valikuvabadust ja vältida samaaegse viljelemise korralduse puudumisest tingitud piiriüleseid probleeme.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 2001/18/EÜ Sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Alates käesoleva määruse jõustumiskuupäevast lisatakse direktiivile 2001/18/EÜ järgmine artikkel: 1) Alates käesoleva määruse jõustumiskuupäevast lisatakse järgmised artiklid:
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 2001/18/EÜ Artikkel 26b – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Liikmesriigid võivad võtta meetmeid, mis piiravad või keelavad kõigi või teatavate käesoleva direktiivi C osa või määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt lubatud GMOde kasvatamist kogu oma territooriumil või osal sellest, kaasa arvatud geneetiliselt muundatud seemnete ja taimede paljundusmaterjali sordid, mis on turule viidud seemnete ja taimede paljundusmaterjali turustamist käsitlevate ELi õigusaktide kohaselt, eeldusel, et: Liikmesriigid võivad võtta meetmeid, mis piiravad või keelavad teatavate GMOde, taimesordi järgi kindlaks määratud GMOde rühmade või kõikide käesoleva direktiivi C osa või määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt lubatud GMOde kasvatamist kogu oma territooriumil või osal sellest, kaasa arvatud geneetiliselt muundatud seemnete ja taimede paljundusmaterjali sordid, mis on turule viidud seemnete ja taimede paljundusmaterjali turustamist käsitlevate ELi õigusaktide kohaselt, eeldusel, et:
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 2001/18/EÜ Artikkel 26b – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek a) need meetmed põhinevad muudel põhjendustel kui kahjuliku mõju hindamine tervisele ja keskkonnale, mis tuleneb GMOde tahtlikust keskkonda viimisest või turuleviimisest; a) need meetmed:   i) põhinevad põhjendustel, mis erinevad GMOde tahtlikust keskkonda viimisest või turuleviimisest tuleneda võivate tervise- ja keskkonnariskide direktiivi 2001/18/EÜ C osa alusel läbi viidud ühtlustatud teadusliku hindamisega hõlmatud põhjustest, kusjuures riiklike/piirkondlike piiravate meetmete põhjendamise alusena võiks kasutada määrusega EÜ nr 178/2002 sätestatud selget riskijuhtimise mõistet;   ii) võivad olla õigustatud üldiste poliitiliste eesmärkidega, nagu:   – vajadus kaitsta konkreetseid põllumajanduse liike, nagu mahepõllundus või kõrge loodusväärtusega põllundus, ning traditsioonilisi põllundusviise;   – põllumajandusliku tootmise mitmekesisuse kaitsega seotud põhjused;   – GMO-vabade piirkondade kaitse, eeldusel et olemasolevatest samaaegse viljelemise meetmetest kaitsmiseks ei piisa;   – samaaegse viljelemise rakendamise võimatus konkreetsete geograafiliste tingimuste (nt väikesed saared, mäed, riigi territooriumi väiksus) tõttu;   – sotsiaalmajanduslikud põhjused, nagu konkreetsete mägipiirkonna toodete kaitse, toodete kvaliteedi poliitika või märgised;   – laiemad keskkonnapoliitilised eesmärgid, nagu konkreetsete elupaigatüüpide, ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse ja maastikule iseloomulike vormide säilitamine;   – territoriaalne haldus ja maakasutuse planeerimine;   – muud avalikust huvist või üldsuse murest tingitud, nõuetekohaselt põhjendatud, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad õigustatud põhjused.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 2001/18/EÜ Artikkel 26b – lõik 1 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   a a) nende meetmetega tagatakse ka põllumajandustootjate ja tarbijate valikuvabaduse nõuetekohane austamine;
Selgitus
Põllumajandustootjate ja tarbijate valikuvabaduse põhimõtet tuleb austada, sest sellega tagatakse, et meetmed on proportsionaalsed, kõikide sidusrühmade huve võetakse arvesse ja GMOde kasvatamise piirkondades toimub vastav arutelu.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 2001/18/EÜ Artikkel 26b – lõik 1 – punkt a b (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   a b) meetmete mõju on eelnevalt hinnatud, näidates nende vajalikkust ja proportsionaalsust;
Selgitus
Selleks, et tugevdada liikmesriikide poolt vastu võetud GMOde kasvatamist piiravate või keelavate meetmete juriidilist kehtivust, tuleks eelnevalt läbi viia mõju hindamine, et tõendada kavandatud meetmete vajalikkust ja proportsionaalsust. Kohtuvaidluste korral Maailma Kaubandusorganisatsiooniga hõlbustaks see mõjuhinnang vastuvõetud meetme kaitsmist.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 2001/18/EÜ Artikkel 26b – lõik 1 – punkt a c (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   a c) meetmeid on eelnevalt avalikult vähemalt 30 päeva konsulteeritud;
Selgitus
Selleks et pädevad riigiasutused saaksid vastu võtta teadlikke otsuseid, on vaja, et sidusrühmad saaksid esitada märkusi enne selliste meetmete vastuvõtmist, mis võivad erinevatele sektoritele mõju avaldada.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 2001/18/EÜ Artikkel 26b – lõige 1 – punkt a d (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   a d) need meetmed võetakse vastu ja tehakse avalikult teatavaks kõigile ettevõtjatele, sealhulgas viljelejatele, vähemalt kaksteist kuud enne külvi alustamist;
Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 2001/18/EÜ Artikkel 26b – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek b) meetmed on kooskõlas aluslepingutega. b) meetmed on kooskõlas aluslepingutega, eriti proportsionaalsuse põhimõtte ja liidu rahvusvaheliste kohustustega.
Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 2001/18/EÜ Artikkel 26b – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Komisjon hindab proovivõtu- ja analüüsimeetodite ühtlustamise vajadust nende GMOde puhul, millele ei ole antud luba ja mida esineb seemnetes vähesel määral, ning eelkõige tuvastamismeetodite tulemuslikkuse miinimummäära kehtestamise vajadust.
Selgitus
Ühtlustamise puudumine tingib selle, et liikmesriigid kohaldavad erinevaid eeskirju, mis toovad paratamatult kaasa konkurentsimoonutusi, kusjuures ettevõtted võivad turustuskanaleid kohandada. Kuna juhtumid, kus imporditud seemnepartiides esineb jälgi lubamatutest GMOdest, on sagedased vaatamata ettevõtjate võetud meetmetele, oleks vaja näha ette sama lähenemisviis, nagu komisjon on kavandanud loomasööda jaoks.
Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 2001/18/EÜ Artikkel 26b a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Artikkel 26b a   Märgistus „GMO-vaba”   Komisjon teeb ettepaneku kehtestada ühtlustatud tingimused, mille kohaselt võivad ettevõtjad kasutada märgistust GMOde puudumise kohta toodetes.
Selgitus
Suunistes kultuuride kooseksisteerimise kohta, mis võeti vastu 13. juulil 2010, näidatakse, et liikmesriigid võivad võtta meetmed vältimaks majanduslikku mõju, mis on seotud GMOde esinemisega tasemel, mis jääb alla ühenduse märgistamise piirnormi 0,9%. Konkurentsimoonutuste vältimiseks peaksid tingimused, mille alusel võivad ettevõtjad kasutada märgistust GMOde puudumise kohta toodetes, olema ühenduse tasandil ühtlustatud.

MENETLUS

Pealkiri	Direktiivi 2001/18/EÜ muutmine seoses liikmesriikide võimalusega piirata või keelata oma territooriumil GMOde kasvatamist
Viited	KOM(2010)0375 – C7-0178/2010 – 2010/0208(COD)
Vastutav komisjon	ENVI
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	AGRI 7.9.2010
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	George Lyon 30.8.2010
Arutamine parlamendikomisjonis	26.10.2010		1.12.2010		1.2.2011
Vastuvõtmise kuupäev	15.3.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	30 4 10
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	John Stuart Agnew, Richard Ashworth, Liam Aylward, José Bové, Luis Manuel Capoulas Santos, Vasilica Viorica Dăncilă, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Hynek Fajmon, Lorenzo Fontana, Iratxe García Pérez, Béla Glattfelder, Sergio Gutiérrez Prieto, Martin Häusling, Esther Herranz García, Peter Jahr, Elisabeth Köstinger, Stéphane Le Foll, George Lyon, Gabriel Mato Adrover, Mairead McGuinness, Krisztina Morvai, Mariya Nedelcheva, James Nicholson, Rareş-Lucian Niculescu, Wojciech Michał Olejniczak, Georgios Papastamkos, Marit Paulsen, Britta Reimers, Ulrike Rodust, Alfreds Rubiks, Giancarlo Scottà, Czesław Adam Siekierski, Sergio Paolo Francesco Silvestris, Alyn Smith, Marc Tarabella, Janusz Wojciechowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Luís Paulo Alves, Christa Klaß, Giovanni La Via, Astrid Lulling, Daciana Octavia Sârbu, Christel Schaldemose, Milan Zver

• [1]  Andmed on maisi, sojaoa, puuvilla ja rapsiseemne kohta

MENETLUS

Pealkiri	Direktiivi 2001/18/EÜ muutmine seoses liikmesriikide võimalusega piirata või keelata oma territooriumil GMOde kasvatamist
Viited	KOM(2010)0375 – C7-0178/2010 – 2010/0208(COD)
EP-le esitamise kuupäev	13.7.2010
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ENVI 7.9.2010
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	ITRE 7.9.2010		AGRI 7.9.2010		JURI 7.9.2010
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	ITRE 29.9.2010		JURI 20.9.2010
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Corinne Lepage 10.9.2010
Õigusliku aluse vaidlustamine        JURI arvamuse kuupäev	JURI 22.3.2011
Arutamine parlamendikomisjonis	28.2.2011
Vastuvõtmise kuupäev	12.4.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	34 10 16
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	János Áder, Elena Oana Antonescu, Kriton Arsenis, Sophie Auconie, Pilar Ayuso, Paolo Bartolozzi, Sergio Berlato, Milan Cabrnoch, Martin Callanan, Nessa Childers, Chris Davies, Esther de Lange, Anne Delvaux, Bas Eickhout, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Julie Girling, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Jolanta Emilia Hibner, Dan Jørgensen, Christa Klaß, Holger Krahmer, Jo Leinen, Corinne Lepage, Peter Liese, Linda McAvan, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Miroslav Ouzký, Gilles Pargneaux, Antonyia Parvanova, Andres Perello Rodriguez, Sirpa Pietikäinen, Mario Pirillo, Pavel Poc, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Oreste Rossi, Dagmar Roth-Behrendt, Daciana Octavia Sârbu, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Theodoros Skylakakis, Bogusław Sonik, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Salvatore Tatarella, Åsa Westlund, Glenis Willmott, Sabine Wils
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Margrete Auken, Tadeusz Cymański, João Ferreira, Matthias Groote, Riikka Manner, Justas Vincas Paleckis, Bart Staes, Marianne Thyssen, Michail Tremopoulos
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Ashley Fox
Esitamise kuupäev	20.4.2011