ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta

(KOM(2010)0526 – C7-0300/2010 – 2010/0280(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2010)0526);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 121 lõiget 6, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0300/2010);

–   võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3;

–   võttes arvesse Euroopa Keskpanga 16. veebruari 2011. aasta arvamust(1);

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 37;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0178/2011),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

EUROOPA PARLAMENDI

ESIMESE LUGEMISE SEISUKOHT(2)*

---------------------------------------------------------

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 6,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)      Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatule peaks liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamine ELis tähendama seda, et järgitakse stabiilsete hindade, riigi rahanduse ja rahanduslike tingimuste usaldusväärsuse ning tasakaalustatud maksebilansi juhtpõhimõtteid.

(2)      Stabiilsuse ja kasvu pakt koosnes algselt nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusest (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusest (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta ning Euroopa Ülemkogu 17. juuni 1997. aasta resolutsioonist stabiilsuse ja kasvu pakti kohta. Määrusi (EÜ) nr 1466/97 ja (EÜ) nr 1467/97 muudeti 2005. aastal vastavalt määrustega (EÜ) nr 1055/2005 ja (EÜ) nr 1056/2005. Lisaks võeti vastu nõukogu 20. märtsi 2005. aasta aruanne stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise tõhustamise kohta.

(3)      Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis tagab hindade stabiilsuse ning ▌ tugeva ja püsiva majanduskasvu, mille aluseks on finantsstabiilsus, toetades seega ELi püsiva majanduskasvu ning tööhõive eesmärkide saavutamist.

(4)      Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osaga nähakse ette, et liikmesriigid peaksid saavutama keskpika perioodi eesmärgid ja säilitama sellise olukorra ning esitama selleks stabiilsus- või lähenemisprogrammi.

(4 a)   Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikule osale tuleks kasuks karmimad järelevalvemeetmed, et tagada liikmesriikide kooskõla ja vastavus ELi eelarve kooskõlastamise raamistikuga.

(5)      Stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ning nende läbivaatamise menetluse väljatöötamine peaks edaspidi toimuma nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil vastavalt stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamisega seoses saadud kogemustele.

(5 a)   Stabiilsus- ja lähenemisprogrammide eelarve-eesmärkide puhul tuleks üksikasjalikult võtta arvesse meetmeid, mis on vastu võetud kooskõlas majanduspoliitika üldsuuniste, liikmesriikide ja ELi tööhõivepoliitika suuniste ning üldisemalt liikmesriikide reformikavadega.

(5 b)   Komisjonil peaks tõhustatud järelevalve menetluses olema tugevam ja sõltumatum roll konkreetse liikmesriigi põhiste hindamiste, kontrollide, missioonide, soovituste ja hoiatuste osas. Eelkõige tuleks piirata nõukogu rolli võimalike karistusteni viivates meetmetes ning alati, kui ELi toimimise leping seda võimaldab, tuleks nõukogus kasutada ümberpööratud kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist.

(5 c)    Majandus- ja rahaliidu esimesel kümnendil saadud kogemused ja tehtud vead näitavad, et ELi majanduse juhtimist on vaja parandada ning selleks tuleb liikmesriikidele anda suurem vastutus ühiselt kokkulepitud eeskirjade ja poliitika eest ning luua ELi tasandil liikmesriikide majanduspoliitika jaoks tugevam järelevalveraamistik.

(5 d)   Parandatud majanduse juhtimise raamistiku aluseks peaks olema mitu üksteisega seotud ja sidusat püsiva majanduskasvu ja tööhõive poliitikavaldkonda, eelkõige ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegia, mille puhul pööratakse erilist tähelepanu siseturu arengule ja tugevdamisele ning rahvusvahelise kaubanduse ja konkurentsivõime edendamisele, ülemääraste eelarvepositsioonide ennetamise ja korrigeerimise tõhus raamistik (stabiilsuse ja kasvu pakt), makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise toimiv raamistik, liikmesriikide eelarveraamistike miinimumnõuded, tõhusam finantsturgude reguleerimine ja järelevalve (sh Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teostatav makrotasandi usaldatavusjärelevalve) ning usaldusväärne alaline kriisilahendusmehhanism.

(5 e)    Stabiilsuse ja kasvu pakt ning terviklik majanduse juhtimise raamistik peaksid täiendama ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiat ja olema sellega ühildatavad. Siiski ei tohiks kõnealuste seostega kaasneda erandite tegemist stabiilsuse ja kasvu pakti sätetest.

(5 f)    Majanduse juhtimist tuleks tugevdada koos ELi majanduse juhtimise demokraatliku legitiimsuse tugevdamisega, mille saavutamiseks tuleks kogu majanduspoliitika kooskõlastusprotsessi tihedamalt ja õigeaegsemalt kaasata Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid.

(5 g)   Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (poolaasta) peaks aitama liikmesriikidel oluliselt paremini täita ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 1 kohast nõuet selle kohta, et liikmesriigid käsitlevad oma majanduspoliitikat kui ühise huvi küsimust ning kooskõlastavad selle vastavalt. Tõhusama majanduse juhtimise juurde kuuluvad lahutamatult läbipaistvus, vastutus ja sõltumatu järelevalve. Nõukogu ja komisjon peaksid majanduspoliitika kooskõlastamise menetluste asjaomastel etappidel avalikustama ja selgitama oma seisukohtade ja otsuste tagamaid.

(5 h)   Aluslepingul põhinevaid majanduspoliitika kooskõlastamise ja järelevalve vahendeid tuleks tugevdada, luues ühise raamistiku selliste riiklike reformikavade esitamiseks, jälgimiseks ja rakendamiseks, mis suurendavad konkurentsivõimet ning soodustavad püsivat majanduskasvu ja tööhõivet Euroopa majanduskasvu strateegia lahutamatu osana.

(5 i)    Selleks et tõhustada stabiilsuse ja kasvu pakti ülevõtmist liikmesriikide õigusse, peaksid liikmesriikide eelarveraamistikud olema täielikult ühitatud ELi mitmepoolse järelevalve eesmärkidega ning eeskätt poolaastaga, millega seoses tuleks õigeaegselt teavitada liikmesriikide parlamente ja kõiki muid asjaomaseid sidusrühmi, eriti sotsiaalpartnereid, ning kõik need tuleks nõuetekohaselt kaasata.

(5 j)    Poolaasta raames tuleks ELi institutsioonides arutatavate peamiste poliitiliste meetmete küsimustes konsulteerida asjaomaste sidusrühmade, eriti sotsiaalpartnerite ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammi osalistega.

(5 k)   Aluslepingutele lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli (nr 12) artikli 3 kohaselt tagavad liikmesriigid, et nende riiklikud menetlused eelarve valdkonnas võimaldavad neil täita aluslepingutest tulenevaid kohustusi. Seepärast peaksid rahaühikuna eurot kasutavad liikmesriigid lisama oma siseriiklikku õigusesse ELi eelarveraamistiku eesmärgid ning tagama, et nende täitmiseks on kehtestatud piisavad eelarvemenetlused.

(6)      Eelarvepositsiooniga seotud keskpika perioodi eesmärkide järgimine peaks andma liikmesriikidele kindlusvaru seoses kontrollväärtusega 3% SKPst, et tagada riigi rahanduse jätkusuutlikkus või kiire areng jätkusuutlikkuse suunas, võimaldades neil samal ajal eelarve piires manööverdada, arvestades eelkõige vajadusi niisuguste riiklike investeeringute järele, mis aitavad saavutada ELi majanduskasvu ja tööhõive eesmärke.

(6 a)   Liikmesriigid peaksid eelarvet käsitlevate siseriiklike õigusaktide raames seadma eesmärgid puudu- ja ülejääkide osas kolme järgmise aasta jaoks, võttes sihiks riigi rahanduse keskpika perioodi tasakaalu.

(7)      Keskpika perioodi eesmärgi saavutamise kohandamiskava põhimõtete kindlaksmääramisega tuleb kehtestada kohustus saavutada keskpika perioodi eelarve-eesmärk ja säilitada selline olukord.

(7 a)   Riigi rahanduse jätkusuutlikkuse, sealhulgas võlataseme, võlaprofiili (ka tähtaja), vananemisega seotud kulude ja võladünaamika hindamist tuleks stabiilsus- ja lähenemisprogrammidesse võetavate liikmesriikide keskpika perioodi eelarve-eesmärkidega kohanemise nõutava kiiruse puhul rohkem arvesse võtta.

(8)      Kohustust saavutada keskpika perioodi eesmärk ja selline olukord säilitada tuleks võrdselt kohaldada osalevate liikmesriikide suhtes ja nende liikmesriikide suhtes, kellele on tehtud erand.

(9)      Keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks tehtud piisavaid edusamme tuleks hinnata üldise hindamise teel, võttes võrdlusaluseks struktuurse tasakaalu, sealhulgas analüüsides suvakohaste tulumeetmetega tasakaalustamata kulusid. Sellega seoses ja seni, kuni keskpika perioodi eelarve-eesmärki ei ole saavutatud, ei tohiks valitsemissektori kulude kasv üldjuhul ületada kontrollväärtusena kasutatavat potentsiaalset SKP ▌ keskpika perioodi kasvumäära ning seda ületav kasv tuleks katta suuremate suvakohaste valitsemissektori tuludega ja ▌ suvakohaste tulude vähenemise hüvitamiseks tuleks vähendada kulusid. Kontrollväärtusena kasutatav potentsiaalne SKP keskpika perioodi kasvumäär tuleks arvutada vastavalt ühiselt kokkulepitud ja liikmesriikide kinnitatud metoodikale.

(10)    Ajutine kõrvalekaldumine keskpika perioodi eesmärgi saavutamise kohandamiskavast võib majanduse elavnemise hõlbustamise eesmärgil olla erandkorras lubatud, kui selle põhjustab asjaomase liikmesriigi kontrolli alt väljas olev ebatavaline sündmus, mis avaldab tõsist mõju valitsemissektori struktuursele eelarve positsioonile suurusjärgus vähemalt 0,5% SKPst ühel aastal, või tõsine majanduslik surutis euroalal või kogu ELis, tingimusel et selline kõrvalekaldumine ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis.

(11)    Juhul kui liikmesriik kaldub keskpika perioodi eesmärgi saavutamise kohandamiskavast märgatavalt kõrvale ▌, peaks komisjon tegema asjaomasele liikmesriigile hoiatuse, misjärel nõukogu esitab ühe kuu jooksul soovituse, milles kehtestatakse mitte rohkem kui viie kuu pikkune tähtaeg vajalike parandusmeetmete võtmiseks. Kui asjaomane liikmesriik ei võta sobivaid meetmeid nõukogu kehtestatud tähtaja jooksul, peaks komisjon soovitama nõukogul teha kindlaks, et tõhusaid meetmeid ei ole võetud. Otsus tuleks lugeda nõukogu poolt vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei ole kümne päeva jooksul pärast komisjonipoolset vastuvõtmist otsustanud seda kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükata. Samal ajal peaks nõukogu komisjoni ettepaneku alusel esitama aruande Euroopa Ülemkogule. Komisjon võib koostöös Euroopa Keskpangaga euroala liikmeriikide ja vahetuskursimehhanismiga ERM2 ühinenud liikmesriikide puhul teha asjaomasesse riiki järelevalvekülastuse.

Komisjon peaks esitama nõukogule aruande külastuse tulemuste kohta ning peaks avaldama oma järeldused ühe kuu jooksul.

(11 a) Tulemusliku vastastikuse surve avaldamiseks peaksid nõukogu ja komisjon majanduspoliitika kooskõlastamise menetluste asjakohastel etappidel avalikustama oma seisukohad ja otsused. Komisjon peaks Euroopa Parlamendile ja selle pädevale komisjonile esitama liikmesriigile soovitatavad ennetavad ja korrigeerivad meetmed ning neid selgitama. Euroopa Parlament võib kutsuda asjaomase liikmesriigi EP pädeva komisjoni ette oma otsuseid ja poliitikat selgitama.

(12)    Selleks et tagada ELi eelarvejärelevalve raamistiku järgimine majandus- ja rahaliidus osalevates liikmesriikides, tuleks ELi toimimise lepingu artikli 136 alusel kehtestada jõustamismehhanism juhuks, kui püsivalt ja märgatavalt kaldutakse kõrvale keskpika perioodi eesmärgi saavutamise kohandamiskavast, kui ei võeta piisavalt parandusmeetmeid või kui ei olda koostöövalmid.

(12 a) Käesolev määrus peaks jõustuma võimalikult kiiresti pärast selle vastuvõtmist. Käesoleva määruse rakendamiseks võetavate meetmete kavandamisel peaks komisjon võtma arvesse asjaomase liikmesriigi majandusolukorda ja eelarveseisundit, mille suhtes kohaldatakse ELi/Rahvusvahelise Valuutafondi kohandamiskava.

(13)    Määruse (EÜ) nr 1466/97 viidetes tuleks võtta arvesse ELi toimimise lepingu uut numeratsiooni.

(14)    Määrust (EÜ) nr 1466/97 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1466/97 muudetakse järgmiselt:

-1)      artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Käesoleva määrusega sätestatakse eeskirjad, mis reguleerivad stabiilsusprogrammide ja lähenemisprogrammide sisu, esitamist, kontrollimist ja jälgimist osana nõukogu ja komisjoni teostatavast mitmepoolsest järelevalvest, et varajases etapis vältida valitsemissektori ülemääraste eelarvepuudujääkide ja võla tekkimist ning edendada järelevalvet majanduspoliitika üle ja selle kooskõlastamist, toetades seega ELi majanduskasvu ning tööhõive eesmärkide saavutamist.

Käesoleva määrusega kehtestatakse üldreegel, mille kohaselt peab liikmesriikide eelarve olema majandustsükli jooksul tasakaalus, et tagada riigi rahanduse jätkusuutlikkus.”;

1)        artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Käesoleva määruse kohaldamisel on:

a) „osalevad liikmesriigid” – liikmesriigid, kelle omavääring on euro;

b) „liikmesriigid, kelle suhtes on tehtud erand” – liikmesriigid, kelle omavääring ei ole euro.”;

1 a)     lisatakse järgmine jagu:

„-1 A. JAGU

Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta

Artikkel -2a

1. Liikmesriikide majanduspoliitika tihedama kooskõlastamise ning majandusliku suutlikkuse püsiva vastastikuse lähenemise tagamiseks teostab nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikes 3 osutatud mitmepoolset järelevalvet majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (poolaasta) lahutamatu osana vastavalt ELi toimimise lepingus sätestatud eesmärkidele ja nõuetele.

2. Poolaasta hõlmab muu hulgas:

a) stabiilsus- ja lähenemisprogrammide mitmepoolset järelevalvet käesoleva määruse raames;

b) artiklis -2ac osutatud riiklike reformikavade mitmepoolset järelevalvet;

c) liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste (majanduspoliitika üldsuunised) sõnastamist ja rakendamist vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikele 2 ning tööhõivesuuniseid, mida liikmesriigid peavad vastavalt artikli 148 lõikele 2 arvesse võtma (tööhõivesuunised);

d) määruse (EL) nr.../2011 alusel makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise rakendamist;

e) määruse (EÜ) nr 1467/97 alusel ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamist.

3. Kõik komisjoni ettepanekud, mis on poolaasta raames suunatud ELile kui tervikule, sisaldavad kavandatud poliitiliste meetmete mõju hindamist vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 9.

4. Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid kaasatakse nõuetekohaselt poolaasta raames toimuvasse, et suurendada tehtavate otsuste puhul läbipaistvust, omavastutust ja vastutust. Euroopa Parlamendi piisava kaasamise tagamiseks sõlmivad Euroopa Parlament, Euroopa Ülemkogu, nõukogu ja komisjon 31. detsembriks 2011 institutsioonidevahelise kokkuleppe. See institutsioonidevaheline kokkulepe vaadatakse läbi iga kolme aasta järel ja vajaduse korral seda muudetakse.

Artikkel -2aa

Poolaasta raamistikus konsulteeritakse vajaduse korral ELi toimimise lepingu artikli 134 alusel loodud majandus- ja rahanduskomiteega, ELi toimimise lepingu artikli 150 alusel loodud tööhõivekomiteega ning ELi toimimise lepingu artikli 160 alusel loodud sotsiaalkaitsekomiteega.

Poolaasta raamistikus konsulteeritakse asjaomaste sidusrühmadega, eriti sotsiaalpartneritega, ELi institutsioonides arutatavate peamiste poliitiliste meetmete küsimustes.”;

1 b)     lisatakse järgmine jagu:

„-1 Aa. JAGU

Majandusdialoog

Artikkel -2ab

Dialoogi tõhustamiseks ühelt poolt ELi institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ning teisalt liikmesriikide parlamentide, valitsuste ja muude asjaomaste organite vahel ning suurema läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon viia läbi kuulamisi ja korraldada avalikke arutelusid nõukogu ja komisjoni teostatava makromajandus- ja eelarvejärelevalve kohta.”;

1 c)     lisatakse järgmine jagu:

„-1 Ab. JAGU

RIIKLIKUD REFORMIKAVAD

Artikkel -2ac

1. Liikmesriigid kehtestavad riiklikud reformikavad, et oma majanduspoliitika elluviimisel aidata kaasa ELi eesmärkide saavutamisele vastavalt ELi toimimise lepingu asjaomastele sätetele ja järgides oma kohustust käsitleda oma majanduspoliitikat kui ühise huvi küsimust ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 alusel.

2. Liikmesriikide riiklike reformikavadega toetatakse ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiat ning need hõlmavad konkreetseid poliitilisi eesmärke ja seonduvaid reforme ning avaliku ja erasektori investeeringuid, samuti muid asjaomaseid poliitilisi meetmeid ning need kehtestatakse vastavalt:

a) majanduspoliitika üldsuunistele ja tööhõivesuunistele;

b) Euroopa Ülemkogu iga-aastastele poliitilistele suunistele ja täiendavatele kohustustele;

c) nõukogu mis tahes arvamustele või soovitustele või komisjoni hoiatustele, mis esitatakse asjaomasele liikmesriigile vastavalt ELi toimimise lepingu asjaomastele sätetele.

3. Iga liikmesriik esitab igal aastal enne 30. aprilli nõukogule ja komisjonile oma riikliku reformikava mitmepoolse järelevalve teostamiseks vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikele 3.

4. Iga liikmesriik avalikustab oma riikliku reformikava pärast riigi parlamendi nõuetekohast kaasamist ja riiklike sidusrühmadega, sealhulgas sotsiaalpartneritega, konsulteerimist.

5. Komisjoni hinnangute alusel ja mitmepoolse järelevalve osana kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 121 jälgib nõukogu liikmesriikide riiklike reformikavade rakendamist vastavalt lõikes 2 osutatud poliitilistele suunistele, kohustustele, soovitustele ja hoiatustele.

6. Komisjoni hinnangutes võetakse arvesse liikmesriikide, eelkõige euroalasse kuuluvate liikmesriikide üksteisele ja komisjonile antud teavet niisuguste kavandatud majanduspoliitiliste otsuste kohta, mille puhul on oodata märkimisväärseid ülekandeefekte, mis võivad seada ohtu siseturu ning majandus- ja rahaliidu tõrgeteta toimimise.

7. Nõukogu hindab komisjoni soovituse alusel, kas riiklike reformikavade aluseks olevad kavandatud poliitilised meetmed ja majandusprognoosid on realistlikud.

8. Nõukogu esitab komisjoni ettepanekul iga riikliku reformikava kohta arvamuse. Kui nõukogu on seisukohal, et kava eesmärke ja sisu tuleks tugevdada, palub nõukogu oma arvamuses asjaomasel liikmesriigil esitada oma riiklikus reformikavas esitatud poliitilise meetme kohanduse kahe kuu jooksul. Nõukogu ja komisjon vaatavad kohandatud kava läbi vastavalt käesolevas artiklis kehtestatud korrale.

9. Kui tegemist on märgatava kõrvalekaldega lõikes 8 osutatud arvamuses sätestatud poliitilistest eesmärkidest, esitab komisjon liikmesriigile hoiatuse. Hoiatus avalikustatakse. Nõukogu võib komisjoni ettepanekul esitada ka asjaomasele liikmesriigile soovituse võtta vajalikke kohandamismeetmeid.

10. Nõukogu eesistuja ja komisjoni president esitavad Euroopa Parlamendile ja Euroopa Ülemkogule igal aastal aruande mitmepoolse järelevalve tulemuste kohta vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikele 5. Kui teatava liikmesriigi edusammud valmistavad nõukogule tõsist muret, võib nõukogu komisjoni ettepanekul esitada Euroopa Parlamendile ja Euroopa Ülemkogule vastava aruande.

11. Lõigetes 9 ja 10 osutatud juhtudel võib Euroopa Parlament kutsuda asjaomase liikmesriigi EP pädeva komisjoni ette oma poliitikat selgitama.”;

1 d)     Artikkel 2a asendatakse järgmisega:

„Igal liikmesriigil peab olema eelarveseisundi osas eraldi keskpika perioodi eesmärk. Need liikmesriigipõhised keskpika perioodi eelarve-eesmärgid võivad erineda tasakaalulähedase või ülejäägilise eelarveseisundi nõudest ning anda samal ajal kindlusvaru valitsemissektori puudujäägi kontrollväärtuse (3% SKPst) suhtes. Iga keskpika perioodi eelarve-eesmärgiga tagatakse riigi rahanduse jätkusuutlikkus või kiire areng jätkusuutlikkuse suunas ning jäetakse samal ajal eelarves liikumisruumi, võttes eelkõige arvesse riiklike investeeringute tegemise vajadust.

Sellest tulenevalt määratakse euroala liikmesriikide ja vahetuskursimehhanismiga ühinenud liikmesriikide riigipõhised keskpika perioodi eelarve-eesmärgid kindlaks vahemikus, mis ulatub -1 protsendist SKPst tasakaalu või ülejäägini, võttes arvesse tsükliliselt korrigeeritud eelarveseisundit ning arvestamata ühekordseid ja ajutisi meetmeid.

Keskpika perioodi eelarve-eesmärk vaadatakse läbi iga kolme aasta järel ning vajadusel, oluliste struktuurireformide elluviimise korral, sagedamini.

Keskpika perioodi eelarve-eesmärk on liikmesriikide keskpika perioodi eelarveraamistike lahutamatu osa kooskõlas käesoleva määruse ja nõukogu direktiiviga 2011/.../EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta.”;

1 e)     lisatakse järgmine jagu:

„1 Aa. jagu

LIIKMESRIIKIDE OMAVASTUTUS

Artikkel 2aa

1. Iga osalev liikmesriik võtab stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärgid ning ELi toimimise lepingust tulenevad eelarvepoliitilised kohustused üle siseriiklikku õigusse.

Osalevad liikmesriigid koostavad keskpika perioodi eelarveraamistiku ja vähemalt nelja aastat hõlmava eelarve planeerimise kava, mille eesmärk on kehtestada mõistlik eesmärk keskpikaks perioodiks.

2. Osalevate liikmesriikide puhul tagavad eelarvepoliitika valdkonnas tegutsevad sõltumatud organid või institutsioonid andmetel põhineva riigisisese arutelu praeguste struktuursete eelarvepositsioonide ja keskpika perioodi eesmärgi üle, nagu on sätestatud käesolevas määruses.

3. Osalevad liikmesriigid kehtestavad arvudes väljendatud riiklikud eelarve-eeskirjad, millega edendatakse tõhusalt ELi toimimise lepingust tulenevate vastavate eelarvepoliitiliste kohustuste järgmist. Niisugused riiklikud arvudes väljendatud eelarve-eeskirjad on täielikus vastavuses keskpika perioodi eesmärgiga ja täiendavad seda.

4. Osalevad liikmesriigid koostavad oma riiklikud eelarveraamistikud, millega tagatakse stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärkide järgimine. Riikide eelarveraamistike väljatöötamine võib toimuda siseriiklike õigusaktide alusel või riigi tasandil sõlmitava poliitilise kokkuleppe kaudu. Oma riiklikku eelarveraamistikku koostades läheb iga osalev liikmesriik võimaluse korral kaugemale miinimumnõuetest, mis on kindlaks määratud nõukogu direktiiviga 2011/.../EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta.

Iga osalev liimesriik püüab saada parlamendi heakskiitu oma stabiilsusprogrammi suhtes. Kui parlamendi heakskiitu ei ole saadud, märgitakse see ära stabiilsusprogrammis.

5. Liikmesriigid võtavad arvesse nõukogu ja komisjoni juhendeid ja soovitusi, seda eriti oma eelarveid koostades, ning kaasavad oma parlamendid nõuetekohaselt majanduspoliitika kooskõlastamise menetlustesse. Koos eelarveprojektiga esitab liikmesriik oma parlamendile ka kõik nõukogu või komisjoni arvamused stabiilsusprogrammi kohta ning keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks ettenähtud kohandamiskavast märgatava kõrvalekalde korral, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 5 lõike 1 kolmandas lõigus, esitab liikmesriik ka komisjoni soovituse koos selgitusega, kuidas neid arvamusi ja soovitusi on arvesse võetud.

6. Liikmesriigid tagavad riiklike statistikaasutuste ametialase sõltumatuse, mis on kooskõlas Euroopa statistikat käsitlevate tegevusjuhistega, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 223/2009, ning riiklike kontrollikodade ametialase sõltumatuse. See eeldab vähemalt järgmist:

a) läbipaistvad töölevõtmise ja töölt vabastamise protsessid, mis peavad olema poliitiliste valimiste tulemustest sõltumatud;

b) eelarveassigneeringud, mis tuleb teha igal aastal;

c) statistilise teabe avaldamise kuupäev, mis tuleb kindlaks määrata vähemalt üks aasta ette.”;

1 f)     lisatakse järgmine jagu:

„1 Ab. JAGU

EURORÜHMA ESIMEHE KUULAMINE

Artikkel 2ab

           Eurorühma esimehe võivad kas Euroopa Parlamendi nõudmisel või esimehe enda algatusel ära kuulata Euroopa Parlamendi pädevad komisjonid, seda eriti eurorühma tööprogrammi, euroala majandusliku olukorra, euroalal esinevate makromajanduse tasakaalunihete arengu, osalevatele liikmesriikidele omase konkurentsivõime ja nende majanduse tegeliku lähenemise, osalevate liikmesriikide eelarvepositsiooni jätkusuutlikkuse ning nende stabiilsusprogrammide ja riiklike reformikavade täitmise ning ELis esinevate makromajanduse tasakaalunihete arengu asjus.

2)          artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)        lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Iga osalev liikmesriik esitab nõukogule ja komisjonile ELi toimimise lepingu artikli 121 kohaselt mitmepoolse järelevalve korrapäraseks teostamiseks vajaliku teabe stabiilsusprogrammis, mis on põhialuseks riigi rahanduse jätkusuutlikkusele, mis soodustab hindade stabiilsust, tugevat ja püsivat majanduskasvu ning töökohtade loomist.”;

b)        lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)       punkt a asendatakse järgmisega:

„a) keskpika perioodi eelarve-eesmärk, kava selle kohta, kui palju (% SKPst) kohandada valitsemissektori eelarve positsiooni kõnealuse eesmärgi saavutamiseks, valitsemissektori võla suhte eeldatav areng, valitsemissektori kulude kavandatud suurenemine, sh vastav assigneering kapitali kogumahutuse jaoks põhivarasse, pidades eelkõige silmas artikli 5 lõike 1 alusel kulude kasvu kindlaksmääramise tingimusi ja kriteeriume, valitsemissektori tulude kavandatud suurenemine juhul, kui poliitikat ei muudeta, ja kavandatud suvakohaste tulumeetmete kvantitatiivne hinnang;”;

ia)       lisatakse järgmine punkt:

„aa) valitsemissektori võla suhte eeldatav areng, samuti teave bilansiväliste ja tingimuslike kohustuste kohta, nt eeldatavad eelarvelised vananemisega seotud kulud ja riigi tagatised, kusjuures kõnealuse teabe täpne olemus määratakse kindlaks ühtlustatud raamistikus, mille kehtestab komisjon;”;

ib)       lisatakse järgmine punkt:

„ab) teave stabiilsusprogrammi kooskõla kohta majanduspoliitika üldsuuniste ja riikliku reformikavaga;”;

ii)         punkt c asendatakse järgmisega:

„c) programmi eesmärkide saavutamiseks võetud või kavandatud eelarvealaste ja muude majanduspoliitiliste meetmete kvantitatiivne hinnang, mis hõlmab selliste oluliste struktuurireformide terviklikku kulude ja tulude analüüsi, millega pikemas perspektiivis tagatakse otsene positiivne mõju eelarvele, sealhulgas potentsiaalse püsiva majanduskasvu suurendamise kaudu;”;

ba)   lisatakse järgmine lõige:

„2a. Stabiilsusprogramm põhineb realistlikel ja ettevaatlikel makromajandus- ja eelarveprognoosidel, mille koostamisel kasutatakse kõige ajakohasemat teavet. Eelarve planeerimine põhineb kõige tõenäolisemal makromajanduslikul eelarvestsenaariumil või sellest ettevaatlikumal stsenaariumil, milles osutatakse üksikasjalikult kõrvalekalletele kõige tõenäolisemast makromajanduslikust eelarvestsenaariumist. Makromajandus- ja eelarveprognooside koostamisel võetakse vajaduse korral arvesse komisjoni ja muude sõltumatute organite prognoose. Valitud makromajandusliku eelarvestsenaariumi ning komisjoni prognooside vahelisi olulisi erinevusi selgitatakse stabiilsusprogrammis.”;

c)      lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Teave valitsemissektori eelarve positsiooni ja võla suhte arengu kohta, valitsemissektori kulude suurenemise kohta, valitsemissektori tulude kavandatud suurenemise kohta juhul, kui poliitikat ei muudeta, kavandatud suvakohaste asjakohaselt kvantifitseeritud tulumeetmete kohta ning lõike 2 punktides a, aa, ab ja b nimetatud põhiliste majandusprognooside kohta esitatakse igal aastal ja see hõlmab eelmist, jooksvat ja vähemalt kolme järgmist aastat.”;

3)          artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

1. Stabiilsusprogramm esitatakse igal aastal ajavahemikul 1.–30. aprill. Euro kasutusele võttev liikmesriik esitab stabiilsusprogrammi kuue kuu jooksul alates nõukogu otsusest selle liikmesriigi liitumise kohta euroga.

2. Liikmesriigid avalikustavad oma stabiilsusprogrammi.”;

4)          artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

1. Komisjoni ning majandus- ja rahanduskomitee hinnangute põhjal vaatab nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 121 kohase mitmepoolse järelevalve raames läbi asjaomase liikmesriigi poolt tema stabiilsusprogrammis esitatud keskpika perioodi eelarve-eesmärgid ning hindab, kas programmi aluseks olevad majandusprognoosid on realistlikud, kas kohandamiskava eelarve keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks on asjakohane, hinnates sealhulgas ka kaasnevat võla suhte arengut, ning kas kohandamiskava täitmiseks võetud või kavandatud meetmed on piisavad keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks majandustsükli jooksul.

Hinnates kohandamiskava keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks, kaaluvad nõukogu ja komisjon, kas asjaomane liikmesriik püüab keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks vajalikku tsükliliselt kohandatud eelarvepositsiooni, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed, igal aastal asjakohaselt parandada, seades sihtmärgiks 0,5% SKPst. Nende liikmesriikide puhul, kelle võlg ületab 60% SKPst või kelle kogu võla teenindamise võime jätkusuutlikkus on selgelt ohus, uurivad nõukogu ja komisjon, kas tsükliliselt kohandatud eelarvepositsiooni, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed, parandatakse igal aastal märgatavalt rohkem kui 0,5% SKPst. Nõukogu ja komisjon võtavad arvesse seda, kas majanduse tõusu ajal tehakse suuremaid jõupingutusi kohandamiseks, samas kui majanduse languse ajal võivad jõupingutused olla väiksemad.

Keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks tehtud piisavaid edusamme hinnatakse üldise hindamise teel, võttes võrdlusaluseks struktuurse tasakaalu, sealhulgas analüüsides suvakohaste tulumeetmetega tasakaalustamata kulusid. Selleks hindavad nõukogu ja komisjon, kas valitsemissektori kulude kasv (arvestades ka tulupoolel võetud või kavandatud meetmete mõju) vastab järgmistele tingimustele:

▐

a) keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutanud liikmesriikides ei ületa iga-aastane kulude kasv keskpikaks perioodiks ettenähtud ▌ SKP potentsiaalse kasvumäära kontrollväärtust, v.a juhul, kui ülemäärane kasv korvatakse suvakohaste tulumeetmetega;

b) liikmesriikides, kus keskpika perioodi eelarve-eesmärki ei ole veel saavutatud, jääb iga-aastane kulude kasvu määr alla keskpikaks perioodiks ettenähtud ▌ SKP potentsiaalse kasvumäära kontrollväärtust, v.a juhul, kui ülemäärane kasv korvatakse suvakohaste tulumeetmetega. See, kui palju peab valitsemissektori kulude kasv olema väiksem kui keskpikaks perioodiks ettenähtud ▌ SKP potentsiaalse kasvu kontrollväärtus, kehtestatakse nii, et oleks tagatud vajalik kohandamine keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas;

c) liikmesriikides, kus keskpika perioodi eelarve-eesmärki ei ole veel saavutatud, korvatakse valitsemissektori tuluartiklite suvakohane vähendamine ▌ kas kulude vähendamisega või muude valitsemissektori tuluartiklite suvakohase suurendamisega või mõlema kõnealuse võimalusega.

Kogukulutustest jäetakse välja intressikulud, ELi programmidele tehtavad kulutused, mis korvatakse täielikult ELi fondide tuludest, ja mittesuvakohased muudatused töötuskindlustushüvitise kuludes.

Keskpika perioodi kontrollväärtust ületavat kulude kasvu, mis on täielikult korvatud seaduses lubatud tulude suurendamisega, ei käsitada sihtnäitaja rikkumisena.

Keskpika perioodi SKP potentsiaalse kasvu kontrollväärtuse hindamisel võetakse aluseks tulevikuprognoosid või juhul, kui minevikku suunatud prognooside kasutamine ei too kaasa aeglasemat kohandumist keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks, minevikku suunatud prognoose. Prognoose ajakohastatakse korrapäraselt. Komisjon avalikustab läbipaistva, sõltumatu ja põhjendatud hinnangu nende prognooside tegemise metoodika kohta.

Nõukogu ja komisjon võtavad nende riikide puhul, kes ei ole keskpika perioodi eelarve-eesmärki saavutanud, selle saavutamise kohandamiskava kindlaksmääramisel ning nende riikide puhul, kes on kõnealuse eesmärgi juba saavutanud, sellest eesmärgist ajutise kõrvalekaldumise lubamisel, tingimusel et puudujäägi kontrollväärtuse suhtes säilitatakse vajalik kindlusvaru ning et eelarvepositsioon peaks ootuste kohaselt saavutama programmiperioodi jooksul uuesti kooskõla keskpika perioodi eelarve-eesmärgiga, arvesse olulisi struktuurireforme, millega pikemas perspektiivis saavutatakse otsene positiivne mõju eelarvele, sealhulgas potentsiaalse püsiva majanduskasvu suurendamise kaudu, ja millel on seetõttu tõendatav mõju riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele.

Erilist tähelepanu pööratakse pensionireformidele, millega võetakse kasutusele mitmesambaline süsteem, mis sisaldab täielikult rahastatud kohustuslikku sammast. Kõnealuseid reforme ellu viivatel liikmesriikidel lubatakse kalduda kõrvale keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks ettenähtud kohandamiskavast või keskpika perioodi eelarve-eesmärgist riiklikult hallatava pensionisamba reformimise netomaksumuse ulatuses, tingimusel et kõrvalekaldumine on ajutine ning et säilib kontrollväärtuse suhtes vajalik kindlusvaru.

Peale selle kontrollivad nõukogu ja komisjon, kas stabiilsusprogrammi sisu hõlbustab püsiva vastastikuse lähenemise saavutamist euroalal, majanduspoliitika tugevamat kooskõlastamist ning kas asjaomase liikmesriigi majanduspoliitika on vastavuses liikmesriikide ja ELi majanduspoliitika üldsuuniste ja tööhõivesuunistega.

Niisuguse ebatavalise sündmuse korral, mis ei ole asjaomase liikmesriigi kontrolli all ja mis avaldab tõsist mõju valitsemissektori struktuursele eelarve positsioonile suurusjärgus vähemalt 0,5% SKPst ühel aastal, või tõsise ▌ majandussurutise tingimustes euroalal või kogu liidus võib liikmesriikidel lubada ajutiselt kõrvale kalduda kolmandas lõigus nimetatud keskpika perioodi eesmärgi saavutamise kohandamiskavast, tingimusel et selline kõrvalekaldumine ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis.

2. Komisjon kontrollib stabiilsusprogrammi ▌ kolme kuu jooksul pärast selle esitamist. Komisjon soovitab vajaduse korral pärast majandus- ja rahanduskomiteega nõu pidamist esitada nõukogul programmi kohta arvamuse. Arvamus loetakse nõukogus vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei ole kümne päeva jooksul otsustanud seda kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükata. Kui ▌ programmi eesmärke ja sisu tuleb karmistada, viidates konkreetselt keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamise kohandamiskavale, kutsutakse arvamuses asjaomast liikmesriiki üles programmi kohandama.”;

5)          artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

1. Osana ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 3 kohasest mitmepoolsest järelevalvest jälgivad nõukogu ja komisjon stabiilsusprogrammide rakendamist osalevate liikmesriikide esitatud teabe ja komisjoni ning majandus- ja rahanduskomitee hinnangute põhjal, tehes eelkõige kindlaks eelarvepositsiooni tegelikud või eeldatavad kõrvalekaldumised keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või ▌ eesmärgi poole liikumise kohandamiskavast.

2. Kui tegemist on märgatava kõrvalekaldega käesoleva määruse artikli 5 lõike 1 kolmandas lõigus nimetatud keskpika perioodi eesmärgi saavutamise kohandamiskavast, esitab komisjon ülemäärase puudujäägi vältimiseks ▌ asjaomasele liikmesriigile hoiatuse vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikele 4. Kõnealune hoiatus avalikustatakse. Euroopa Parlament võib kutsuda asjaomase liikmesriigi EP pädeva komisjoni ette oma poliitikat selgitama. Niisuguse märgatava kõrvalekalde korral võib komisjon nõuda asjaomaselt liikmesriigilt lisaaruannet.

Ühe kuu jooksul alates esimeses lõigus nimetatud märgatavast kõrvalekaldest võtab nõukogu vastu soovituse poliitiliste meetmete kohta kõrvalekaldega tegelemiseks, kehtestades tähtajaks mitte rohkem kui viis kuud, lähtudes komisjoni soovitusest. Juhul kui tegemist on eriti märgatava kõrvalekalde või eriti tõsise olukorraga, ei ole tähtaeg pikem kui kolm kuud. Nõukogu avalikustab komisjoni ettepaneku põhjal kõnealuse soovituse.

Komisjon jälgib soovituses sisalduvaid meetmeid käesoleva määruse artikli -11 kohaste järelevalvekülastuste abil ning koostab nõukogule aruande. Aruanne avalikustatakse ühe kuu jooksul.

Kui asjaomane liikmesriik ei võta sobivaid meetmeid teise lõigu alusel nõukogu soovituses kehtestatud tähtaja jooksul, soovitab komisjon viivitamatult nõukogul teha kindlaks, et tõhusaid meetmeid ei ole võetud. Otsus loetakse nõukogu poolt vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei ole kümne päeva jooksul pärast komisjonipoolset vastuvõtmist otsustanud soovitust kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükata. Samal ajal esitab nõukogu komisjoni ettepaneku alusel ametliku aruande Euroopa Ülemkogule.

Protsess teises lõigus osutatud nõukogu soovitusest kuni neljandas lõigus osutatud nõukogu lõpliku soovituse ja Euroopa Ülemkogule esitatava aruandeni ei kesta kauem kui kuus kuud.

Keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamise asjakohasest kohandamiskavast kõrvale kaldumist hinnatakse üldise hindamise teel, võttes võrdlusaluseks struktuurse tasakaalu, sealhulgas analüüsides suvakohaste tulumeetmetega tasakaalustamata kulusid, nagu on määratletud artikli 5 lõikes 1.

Selle hindamisel, kas kõrvalekaldumine on märgatav, kasutatakse eelkõige järgmisi kriteeriume:

liikmesriigi puhul, kus keskpika perioodi eelarve-eesmärki ei ole veel saavutatud, struktuurse tasakaalu muutuse hindamisel asjaolu, kas kõrvalekaldumine moodustab vähemalt 0,5% SKPst ühel aastal või keskmiselt vähemalt 0,25% SKPst kahel järjestikusel aastal; suvakohaste kulumeetmetega tasakaalustamata kulude arengu hindamisel asjaolu, kas kõrvalekalle mõjutab valitsemissektori eelarve positsiooni vähemalt 0,5% SKPst ühel aastal või kumulatiivselt kahel järjestikusel aastal.

Kõrvalekaldumist ei võeta arvesse, kui asjaomane liikmesriik on keskpika perioodi eelarve-eesmärgi märgatavalt ületanud, pidades silmas ülemäärast makromajanduslikku tasakaalunihet, ning kui stabiilsusprogrammis esitatud eelarvekavadega ei seata ohtu kõnealuse eesmärgi saavutamist kogu programmiperioodi jooksul.

Kõrvalekaldumist ei võeta ka arvesse juhul, kui selle põhjustab asjaomase liikmesriigi kontrolli alt väljas olev ebatavaline sündmus, mis avaldab tõsist mõju valitsemissektori struktuursele eelarve positsioonile suurusjärgus vähemalt 0,5% SKPst ühel aastal, või tõsise ja üldise majandussurutise korral, tingimusel et selline kõrvalekaldumine ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis.

3. Juhul kui märgatav kõrvalekaldumine keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamise kohandamiskavast püsib või on eriti tõsine, esitab komisjon asjaomasele liikmesriigile soovituse võtta vajalikke kohandamismeetmeid. Nõukogu võib komisjoni soovituse kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükata. Nõukogu avalikustab ▌ kõnealuse soovituse. Euroopa Parlament võib kutsuda asjaomase liikmesriigi EP pädeva komisjoni ette oma poliitikat selgitama.”;

6)          artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)      lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriik, kelle suhtes on tehtud erand, esitab vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 121 nõukogule ja komisjonile mitmepoolse järelevalve korrapäraseks teostamiseks vajaliku teabe lähenemisprogrammis, mis on põhialuseks riigi rahanduse jätkusuutlikkusele, mis soodustab hindade stabiilsust, tugevat ja püsivat majanduskasvu ning töökohtade loomist.”;

b)     lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)       punkt a asendatakse järgmisega:

„a) keskpika perioodi eelarve-eesmärk, kava selle kohta, kui palju (% SKPst) kohandada valitsemissektori eelarve positsiooni kõnealuse eesmärgi saavutamiseks, valitsemissektori võla suhte eeldatav areng, valitsemissektori kulude kavandatud suurenemine, sh vastav assigneering kapitali kogumahutuse jaoks põhivarasse, pidades eelkõige silmas artikli 9 lõike 1 alusel kulude kasvu kindlaksmääramise tingimusi ja kriteeriume, valitsemissektori tulude kavandatud suurenemine juhul, kui poliitikat ei muudeta, ja kavandatud suvakohaste tulumeetmete kvantitatiivne hinnang, rahapoliitilised keskpika perioodi eesmärgid, kõnealuste eesmärkide seos hindade ja vahetuskursi stabiilsusega ning püsiva vastastikuse lähenemise saavutamisega;”;

i a)      lisatakse järgmine punkt:

„aa) valitsemissektori võla suhte eeldatav areng, samuti teave bilansiväliste ja tingimuslike kohustuste kohta, nt eeldatavad eelarvelised vananemisega seotud kulud ja riigi tagatised, kusjuures kõnealuse teabe täpne olemus määratakse kindlaks ühtlustatud raamistikus, mille kehtestab komisjon;”;

i b)      lisatakse järgmine punkt:

„ab) teave stabiilsusprogrammi kooskõla kohta majanduspoliitika üldsuuniste, tööhõivesuuniste ja riikliku reformikavaga;”;

i c)      punkt b asendatakse järgmisega:

„b) majanduse eeldatava arengu põhiprognoosid ja lähenemisprogrammi elluviimisega seotud tähtsamad majanduslikud muutujad, nagu valitsussektori investeerimiskulutused, reaalse SKP kasv, tööhõive tase ja inflatsioon;”;

ii)         punkt c asendatakse järgmisega:

„c) programmi eesmärkide saavutamiseks võetud või kavandatud eelarvealaste ja muude majanduspoliitiliste meetmete kvantitatiivne hinnang, mis hõlmab selliste oluliste struktuurireformide kulude ja tulude analüüsi, millega pikemas perspektiivis tagatakse otsene positiivne mõju eelarvele, sealhulgas potentsiaalse püsiva majanduskasvu suurendamise kaudu;”;

b a)  lisatakse järgmine lõige:

„2a. Lähenemisprogramm põhineb realistlikel ja ettevaatlikel makromajandus- ja eelarveprognoosidel, mille koostamisel kasutatakse kõige ajakohasemat teavet. Eelarve planeerimine põhineb kõige tõenäolisemal makromajanduslikul eelarvestsenaariumil või sellest ettevaatlikumal stsenaariumil, milles osutatakse üksikasjalikult kõrvalekalletele kõige tõenäolisemast makromajanduslikust eelarvestsenaariumist. Makromajandus- ja eelarveprognooside koostamisel võetakse vajaduse korral arvesse komisjoni ja muude sõltumatute organite prognoose. Valitud makromajandusliku eelarvestsenaariumi ning komisjoni prognooside vahelisi olulisi erinevusi selgitatakse lähenemisprogrammis.”;

c)      lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Teave valitsemissektori eelarve positsiooni ja võla suhte arengu kohta, valitsemissektori kulude suurenemise kohta, valitsemissektori tulude kavandatud suurenemise kohta juhul, kui poliitikat ei muudeta, kavandatud suvakohaste asjakohaselt kvantifitseeritud tulumeetmete kohta ning lõike 2 punktides a, aa, ab ja b nimetatud põhiliste majandusprognooside kohta esitatakse igal aastal ja see hõlmab eelmist, jooksvat ja vähemalt kolme järgmist aastat.”;

7)          artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

1.      Lähenemisprogramm esitatakse igal aastal ajavahemikul 1.–30. aprill.

1a.    Riikides, kus eelarveaasta ei lange kokku kalendriaastaga, esitatakse lähenemisprogramm pärast eelarve esitamist riigi parlamendile ja võimalikult kiiresti pärast selle avaldamist.

2.      Liikmesriigid avalikustavad oma lähenemisprogrammi.”;

8)          artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

1. Komisjoni ning majandus- ja rahanduskomitee hinnangute põhjal vaatab nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 121 kohase mitmepoolse järelevalve raames läbi asjaomase liikmesriigi poolt tema lähenemisprogrammis esitatud keskpika perioodi eelarve-eesmärgid ning hindab, kas programmi aluseks olevad majandusprognoosid on realistlikud, kas kohandamiskava eelarve keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks on asjakohane, hinnates sealhulgas ka kaasnevat võla suhte arengut, ning kas kohandamiskava täitmiseks võetud ja/või kavandatud meetmed on piisavad selleks, et majandustsükli jooksul saavutada keskpika perioodi eelarve-eesmärk ja püsiv vastastikune lähenemine.

Hinnates kohandamiskava eelarve keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks, võtavad nõukogu ja komisjon arvesse, kas majanduskasvu ajal tehakse suuremaid jõupingutusi kohandamiseks, samas kui majanduslanguse ajal võivad jõupingutused olla väiksemad. Nende liikmesriikide puhul, kelle võlg ületab 60% SKPst või kelle kogu võla teenindamise võime jätkusuutlikkus on selgelt ohus, uurivad nõukogu ja komisjon, kas tsükliliselt kohandatud eelarvepositsiooni, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed, parandatakse igal aastal märgatavalt rohkem kui 0,5% SKPst. Vahetuskursimehhanismiga ERM2 ühinenud liikmesriikide puhul hindavad nõukogu ja komisjon, kas asjaomane liikmesriik püüab igal aastal vajalikul määral parandada oma keskpika eesmärgi saavutamiseks vajalikku tsükliliselt kohandatud eelarvepositsiooni, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed, seades sihtmärgiks 0,5% SKPst.

Keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks tehtud piisavaid edusamme hinnatakse üldise hindamise teel, võttes võrdlusaluseks struktuurse tasakaalu, sealhulgas analüüsides suvakohaste tulumeetmetega tasakaalustamata kulusid. Selleks hindavad nõukogu ja komisjon, kas valitsemissektori kulude kasv (arvestades ka tulupoolel võetud või kavandatud meetmete mõju) vastab järgmistele tingimustele:

▐

a) keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutanud liikmesriikides ei ületa iga-aastane kulude kasv keskpikaks perioodiks ettenähtud ▌ SKP potentsiaalse kasvumäära kontrollväärtust, v.a juhul, kui ülemäärane kasv korvatakse suvakohaste tulumeetmetega;

b) liikmesriikides, kus keskpika perioodi eelarve-eesmärki ei ole veel saavutatud, jääb iga-aastane kulude kasvu määr alla keskpikaks perioodiks ettenähtud ▌ SKP potentsiaalse kasvumäära kontrollväärtust, v.a juhul, kui ülemäärane kasv korvatakse suvakohaste tulumeetmetega. See, kui palju peab valitsemissektori kulude kasv olema väiksem kui keskpikaks perioodiks ettenähtud ▌ SKP potentsiaalse kasvu kontrollväärtus, kehtestatakse nii, et oleks tagatud vajalik kohandamine keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas;

c) liikmesriikides, kus keskpika perioodi eelarve-eesmärki ei ole veel saavutatud, korvatakse valitsemissektori tuluartiklite suvakohane vähendamine ▌ kas kulude vähendamisega või muude valitsemissektori tuluartiklite suvakohase suurendamisega või mõlema kõnealuse võimalusega.

Kogukulutustest jäetakse välja intressikulud, ELi programmidele tehtavad kulutused, mis korvatakse täielikult ELi fondide tuludest, ja mittesuvakohased muudatused töötuskindlustushüvitise kuludes.

Keskpika perioodi kontrollväärtusi ületavat kulude kasvu, mis on täielikult korvatud seaduses lubatud tulude suurendamisega, ei käsitada sihtnäitaja rikkumisena.

Keskpika perioodi SKP potentsiaalse kasvu kontrollväärtuse hindamisel võetakse aluseks tulevikuprognoosid või juhul, kui minevikku suunatud prognooside kasutamine ei too kaasa aeglasemat kohandumist keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks, minevikku suunatud prognoose. Prognoose ajakohastatakse korrapäraselt. Komisjon avalikustab läbipaistva, sõltumatu ja põhjendatud hinnangu nende prognooside tegemise metoodika kohta.

Nõukogu ja komisjon võtavad nende riikide puhul, kes ei ole keskpika perioodi eelarve-eesmärki veel saavutanud, selle saavutamise kohandamiskava kindlaksmääramisel ning nende riikide puhul, kes on kõnealuse eesmärgi juba saavutanud, sellest eesmärgist ajutise kõrvalekaldumise lubamisel, tingimusel et puudujäägi kontrollväärtuse suhtes säilitatakse vajalik kindlusvaru ning et eelarvepositsioon peaks ootuste kohaselt saavutama programmiperioodi jooksul uuesti kooskõla keskpika perioodi eelarve-eesmärgiga, arvesse olulisi struktuurireforme, millega pikemas perspektiivis saavutatakse otsene positiivne mõju eelarvele, sealhulgas potentsiaalse püsiva majanduskasvu suurendamise kaudu, ja millel on seetõttu tõendatav mõju riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele.

Erilist tähelepanu pööratakse pensionireformidele, millega võetakse kasutusele mitmesambaline süsteem, mis sisaldab täielikult rahastatud kohustuslikku sammast. Kõnealuseid reforme ellu viivatel liikmesriikidel lubatakse kalduda kõrvale keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks ettenähtud kohandamiskavast või keskpika perioodi eelarve-eesmärgist riiklikult hallatava pensionisamba reformimise netomaksumuse ulatuses, tingimusel et kõrvalekaldumine on ajutine ning et säilib kontrollväärtuse suhtes vajalik kindlusvaru.

Peale selle kontrollivad nõukogu ja komisjon, kas lähenemisprogrammi sisu hõlbustab majanduspoliitika tugevamat kooskõlastamist ning kas asjaomase liikmesriigi majanduspoliitika on vastavuses liikmesriikide ja ELi majanduspoliitika üldsuuniste ja tööhõivesuunistega. Samuti kontrollivad nõukogu ja komisjon vahetuskursimehhanismiga ühinenud riikide puhul, kas lähenemisprogrammiga tagatakse tõrgeteta osalemine kõnealuses mehhanismis.

Niisuguse ebatavalise sündmuse korral, mis ei ole asjaomase liikmesriigi kontrolli all ja mis avaldab tõsist mõju valitsemissektori struktuursele eelarve positsioonile suurusjärgus vähemalt 0,5% SKPst ühel aastal, või tõsise ▌ majandussurutise tingimustes euroalal või kogu ELis võib liikmesriikidel erandkorras lubada ajutiselt kõrvale kalduda kolmandas lõigus nimetatud keskpika perioodi eesmärgi saavutamise kohandamiskavast, tingimusel et selline kõrvalekaldumine ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis.

2. Nõukogu kontrollib lähenemisprogrammi hiljemalt kolme kuu jooksul pärast selle esitamist. Komisjoni soovituse põhjal ning pärast majandus- ja rahanduskomiteega nõu pidamist edastab nõukogu vajaduse korral arvamuse programmi kohta. Kui nõukogu otsustab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 121, et programmi eesmärke ja sisu tuleks karmistada, viidates konkreetselt keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamise kohandamiskavale, kutsub nõukogu oma arvamuses asjaomast liikmesriiki üles programmi kohandama.”;

9)          artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

1. Osana ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 3 kohasest mitmepoolsest järelevalvest jälgivad nõukogu ja komisjon lähenemisprogrammide rakendamist nende liikmesriikide esitatud teabe põhjal, kelle suhtes on tehtud erand, samuti komisjoni ning majandus- ja rahanduskomitee hinnangute põhjal, tehes eelkõige kindlaks ettevaatlikust eelarvepoliitikast kõrvalekaldumisest tulenevad eelarvepositsiooni tegelikud või eeldatavad olulised kõrvalekalded keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või sellele suunatud asjakohasest kohandamiskavast.

Lisaks jälgivad nõukogu ja komisjon lähenemisprogrammi eesmärke silmas pidades nende liikmesriikide majanduspoliitikat, kelle suhtes on tehtud erand, et tagada nende majanduspoliitika orienteeritus stabiilsusele ning vältida reaalse vahetuskursi moonutusi ja nominaalse vahetuskursi ülemäärast kõikumist.

2. Kui tegemist on märgatava kõrvalekaldega käesoleva määruse artikli 9 lõike 1 kolmandas lõigus nimetatud keskpika perioodi eesmärgi saavutamise kohandamiskavast, esitab komisjon ülemäärase puudujäägi vältimiseks ▌ asjaomasele liikmesriigile hoiatuse vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikele 4. Kõnealune hoiatus avalikustatakse. Euroopa Parlament võib kutsuda asjaomase liikmesriigi EP pädeva komisjoni ette oma poliitikat selgitama. Niisuguse märgatava kõrvalekalde korral võib komisjon nõuda asjaomaselt liikmesriigilt lisaaruannet.

Ühe kuu jooksul alates esimeses lõigus nimetatud märgatavast kõrvalekaldest võtab nõukogu vastu soovituse poliitiliste meetmete kohta kõrvalekaldega tegelemiseks, kehtestades tähtajaks mitte rohkem kui viis kuud, lähtudes komisjoni soovitusest. Juhul kui tegemist on eriti märgatava kõrvalekalde või eriti tõsise olukorraga, ei ole tähtaeg pikem kui kolm kuud. Nõukogu avalikustab komisjoni ettepaneku põhjal kõnealuse soovituse.

Komisjon jälgib soovituses sisalduvaid meetmeid käesoleva määruse artikli -11 kohaste järelevalvekülastuste abil ning koostab nõukogule aruande. Aruanne avalikustatakse ühe kuu jooksul.

Kui asjaomane liikmesriik ei võta sobivaid meetmeid teise lõigu alusel nõukogu soovituses kehtestatud tähtaja jooksul, soovitab komisjon viivitamatult nõukogul teha kindlaks, et tõhusaid meetmeid ei ole võetud. Otsus loetakse nõukogu poolt vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei ole kümne päeva jooksul pärast komisjonipoolset vastuvõtmist otsustanud soovitust kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi lükata. Samal ajal esitab nõukogu komisjoni ettepaneku alusel ametliku aruande Euroopa Ülemkogule.

Protsess teises lõigus osutatud nõukogu soovitusest kuni neljandas lõigus osutatud nõukogu lõpliku soovituse ja Euroopa Ülemkogule esitatava aruandeni ei kesta kauem kui kuus kuud.

Keskpika perioodi eesmärgist või selle saavutamise asjakohasest kohandamiskavast kõrvale kaldumist hinnatakse üldise hindamise teel, võttes võrdlusaluseks struktuurse tasakaalu, sealhulgas analüüsides suvakohaste tulumeetmetega tasakaalustamata kulusid, nagu on määratletud artikli 9 lõikes 1.

Selle hindamisel, kas kõrvalekaldumine on märgatav, kasutatakse eelkõige järgmisi kriteeriume:

liikmesriigi puhul, kus keskpika perioodi eelarve-eesmärki ei ole veel saavutatud, käsitatakse struktuurse tasakaalu muutuse hindamisel kõrvalekallet märgatavana, kui see moodustab vähemalt 0,5% SKPst ühel aastal või keskmiselt vähemalt 0,25% SKPst kahel järjestikusel aastal; suvakohaste kulumeetmetega tasakaalustamata kulude arengu hindamisel asjaolu, kas kõrvalekalle mõjutab valitsemissektori eelarve positsiooni vähemalt 0,5% SKPst ühel aastal või kumulatiivselt kahel järjestikusel aastal.

Kõrvalekaldumist ei võeta arvesse, kui asjaomane liikmesriik on keskpika perioodi eelarve-eesmärgi märgatavalt ületanud, pidades silmas ülemäärast makromajanduslikku tasakaalunihet, ning kui stabiilsusprogrammis esitatud eelarvekavadega ei seata ohtu kõnealuse eesmärgi saavutamist kogu programmiperioodi jooksul.

Kõrvalekaldumist ei võeta ka arvesse juhul, kui selle põhjustab asjaomase liikmesriigi kontrolli alt väljas olev ebatavaline sündmus, mis avaldab tõsist mõju valitsemissektori struktuursele eelarve positsioonile suurusjärgus vähemalt 0,5% SKPst ühel aastal, või tõsise ja üldise majandussurutise korral, tingimusel et selline kõrvalekaldumine ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis.

3. Juhul kui märgatav kõrvalekaldumine keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamise kohandamiskavast püsib või on eriti tõsine, esitab komisjon asjaomasele liikmesriigile soovituse võtta vajalikke kohandamismeetmeid. Nõukogu avalikustab ▌ kõnealuse soovituse. Euroopa Parlament võib kutsuda asjaomase liikmesriigi EP pädeva komisjoni ette oma poliitikat selgitama.

3a. Kui esitatakse kutse Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ja liikmesriigi esindajate kohtumisele, et selgitada teatavat seisukohta, vajalikke meetmeid või kõrvalekaldumist käesolevas määruses sätestatud nõuetest, siis korraldatakse kohtumine ühe järgmise institutsiooni egiidi all:

a) Euroopa Parlament;

b) asjaomase liikmesriigi parlament;

c) rotatsiooni korras vahetuva eesistujariigi parlament.”;

9 a)       lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel -11

1. Komisjon tagab liikmesriikide ametiasutustega pideva dialoogi vastavalt käesoleva määruse eesmärkidele. Selleks korraldab komisjon kõikidesse liikmesriikidesse korrapärase dialoogi ning vajaduse korral ka järelevalve eesmärgil külastusi.

Komisjon võib dialoog- ja järelevalvekülastustele osalema kutsuda Euroopa Keskpanga esindajaid, kui ta peab seda asjakohaseks, või mõne muu asjaomase institutsiooni esindajaid.

2. Dialoog- ja järelevalvekülastuste korraldamisel edastab komisjon vajaduse korral esialgsed tähelepanekud asjaomasele liikmesriigile selgituste andmiseks.

3. Dialoogkülastuste raames kontrollib komisjon liikmesriigis valitsevat tegelikku majanduslikku olukorda ning teeb kindlaks käesoleva määruse eesmärkide täitmisega seotud riskid või probleemid.

4. Järelevalvekülastuste raames jälgib komisjon protsesse ja veendub, et on võetud meetmeid vastavalt nõukogu või komisjoni otsustele käesoleva määruse eesmärkide kohaselt. Järelevalvekülastusi tehakse ainult erandjuhul ja ainult siis, kui kõnealuste eesmärkide saavutamise osas esinevad märgatavad riskid või probleemid.

5. Komisjon teatab majandus- ja rahanduskomisjonile järelevalvekülastuste põhjused.

6. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed dialoog- ja järelevalvekülastuste hõlbustamiseks. Kõik liikmesriikide asjaomased asutused aitavad komisjoni selle taotlusel dialoog- ja järelevalvekülastuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel.”;

9 b)       artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

„Osana käesolevas määruses kirjeldatud mitmepoolsest järelevalvest annavad nõukogu ja komisjon ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikes 3 kirjeldatud üldhinnangu.”;

9 c)       lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 11a

Euroopa Parlament ja nõukogu hindavad käesoleva määruse rakendamist komisjoni iga-aastase aruande põhjal.”;

9 d)       lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 12a

Läbivaatamine

1. Komisjon avaldab aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta hiljemalt …* ja seejärel iga kolme aasta tagant.

2. Aruanne ja sellega kaasnevad võimalikud ettepanekud edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3. Kui aruandes tehakse kindlaks aluslepingute majandus- ja rahaliitu käsitlevate sätete nõuetekohase toimimise takistused, antakse selles vajalikud soovitused Euroopa Ülemkogule.

4. Aruanne sisaldab ettepanekut laiendada nõukogus ümberpööratud kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist kõikidele käesolevas määruses osutatud menetluse etappidele.

5. Hiljemalt …* esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele lisatakse vajaduse korral seadusandlikud ettepanekud liidu eeskirjade alusel niisuguse stimuleerimismehhanismi loomiseks, mille eesmärk on anda tagatisi teatavatele ELi 2020. aasta strateegia projektide võlakirjade algatustele.

*Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist.”;

10.        kogu määruses asendatakse viited artiklile 99 viidetega artiklile 121.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…

Euroopa Parlamendi nimel                                          Nõukogu nimel

president                                                                eesistuja

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata. (2) * Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

Pr Sharon Bowles

Esimees

Majandus- ja rahanduskomisjon

BRÜSSEL

Teema:            Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (KOM(2010)0526 – C7-0300/2010 – 2010/0280(COD)) – arvamus õigusliku aluse kohta

Austatud proua Bowles

Palusite 4. märtsi 2011. aasta kirjas õiguskomisjonilt vastavalt kodukorra artikli 37 lõikele 2 arvamust niisuguse mitme õigusakti ettepaneku õigusliku aluse sobivuse kohta, mille kohta on Teie komisjon kui juhtiv komisjon ja/või tööhõive- ja sotsiaalkomisjon esitanud muudatusettepanekud õigusliku aluse muutmiseks.

Õiguskomisjon arutas eespool mainitud küsimust 12. aprilli 2011. aasta koosolekul.

Majanduse juhtimise paketi eesmärk on reageerida majandus- ja rahaliidu majanduspoliitika suurema kooskõlastamise ja tihedama järelevalve vajadusele.

Pakett koosneb kuuest õigusakti ettepanekust.

Ettepanekuid analüüsitakse eraldi lisas. Mugavuse huvides on parlamendikomisjoni järeldused iga juhtumi sobiva õigusliku aluse kohta esitatud alljärgnevalt:

– Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus makromajanduse tasakaalunihete ennetamise ja korrigeerimise kohta (KOM (2010) 527, 2010/0281 (COD))

Kõnealuse määruse ettepaneku ainueesmärk on laiendada majanduse järelevalve menetlust, mida võimaldab ELi toimimise lepingu artikli 121 lõige 6. Seega näib see olevat sobiv õiguslik alus.

– Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta (KOM (2010) 523 lõplik, 2010/ 0277 (NLE))

Kõnealuse ettepaneku peamine eesmärk on suurendada eelarvega seotud vastutust liikmesriikide raamistike miinimumnõuete kehtestamise abil ja tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tulemuslikkus. Seetõttu näib komisjoni esildatud õiguslik alus, nimelt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 14 kolmas lõik, olevat sobiv.

– Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (KOM (2010) 526, 2010/0280 (COD))

Selle ettepaneku eesmärk on kindlustada liikmesriikide majanduspoliitika tugevdatud kooskõlastamine. Seepärast näib ELi toimimise lepingu artikli 121 lõige 6 olevat kõnealuse ettepaneku jaoks sobiv õiguslik alus.

– Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (KOM (2010) 522 lõplik, 2010/0276 (CNS))

Võttes arvesse asjaolu, et kõnealuse ettepaneku peamine eesmärk on kehtestada üksikasjalik eeskiri, mida tuleb järgida ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohaldamisel, on ainus sobiv õiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 126 lõige 14.

– Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus eelarvejärelevalve tõhusa jõustamise kohta euroalal (KOM (2010)0524, 2010/0278(COD))

Sobivaks õiguslikuks aluseks peetakse ELi toimimise lepingu artikli 121 lõiget 6 koostoimes artikliga 136.

– Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus euroalal esinevate ülemääraste makromajanduse tasakaalunihete korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta (KOM (2010) 525, 2010/0279 (COD))

Võttes arvesse ettepaneku eesmärki, milleks on tugevdada euroalal esinevate makromajanduse tasakaalunihete tõhusat korrigeerimist, on sobiv õiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 121 lõige 6 koostoimes artikliga 136.

Õiguskomisjon tegi 12. aprilli 2011. aasta koosolekul otsuse eespool esitatud soovituste kohta ühehäälselt(1).

Lugupidamisega

Klaus-Heiner Lehne

Lisa

Teema: Ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, (KOM (2010) 526, 2010/0280 (COD)) õiguslik alus

Majandus- ja finantskriisi tingimustes on ilmnenud vajadus vaadata läbi majandus- ja rahaliidu raamistik, et jõustada olemasolevaid vahendeid ning laiendada kooskõlastamise ja mitmepoolse järelevalve menetlusi. Nagu on komisjon rõhutanud oma seletuskirjas, tuleb süsteemi tugevdada, et „tagada makromajanduse stabiilsus ja riigi rahanduse jätkusuutlikkus, mis on SKP ja tööhõive püsiva kasvu eeltingimused”(2).

Majanduse juhtimise pakett hõlmab kuute ettepanekut, mille eesmärk on tugevdada majandus- ja rahaliidu majanduspoliitika kooskõlastamist ja järelevalvet seoses Euroopa 2020. aasta strateegia ja Euroopa poolaastaga, mis tähendab uut järelevalvetsüklit, mille raames liidetakse ühte stabiilsuse ja kasvu paktiga(3) kehtestatud menetlus ning majanduspoliitika üldsuunised.

Kahes kõnealuses ettepanekus käsitletakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust. Mõlemad põhinevad ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikel 14. Ülejäänud neljas käsitletakse mitmepoolse järelevalve menetlust ja need põhinevad artikli 121 lõikel 6, kusjuures kaks neist põhinevad ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikel 6 koostoimes artikliga 136.

Ettepanekutes järgitakse kahte komisjoni teatist(4) ja 2010. aasta juuni Euroopa Ülemkogu kokkulepet vajaduse kohta tõhustada liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamist. Majanduse juhtimise pakett esitati 29. septembril 2010. aastal.

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (edaspidi ettepanek) on majandus- ja rahanduskomisjonis (ECON) kui juhtivas komisjonis esimesel lugemisel. Raportöör on Corien Wortmann-Kool. Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon on esitanud arvamuse (arvamuse koostaja: Pervenche Berès).

4. märtsi 2011. aasta kirjas palus majandus- ja rahanduskomisjon õiguskomisjonilt vastavalt kodukorra artikli 37 lõikele 2 arvamust õigusliku aluse kohta. Esitatud on muudatusettepanekuid eesmärgiga muuta õiguslikku alust, asendades ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikel 6 põhineva ühtse aluse mitme alusega, milleks on artikli 126 lõige 6 koostoimes artikli 148 lõigetega 3 ja 4 või artikli 121 lõige 6 koostoimes artikliga 136.

Taust

Nõukogu määrust (EÜ) nr 1466/97, st stabiilsuse ja kasvu pakti nn ennetuslikku osa, muudeti 2005. aastal määrusega (EÜ) nr 1055/2005 ning täiendati nõukogu 20. märtsi 2005. aasta aruandega stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise tõhustamise kohta. Vaadeldava ettepaneku eesmärk on teha kõnealusesse määrusesse täiendavaid muudatusi.

Määruses nr 1466/97 on esitatud sätted, millega tagatakse liikmesriikide ettevaatlik eelarvepoliitika ja riigi rahanduse jätkusuutlikkus.

Niisuguste eesmärkide saavutamiseks nähakse sellega ette, et liikmesriigid „peaksid saavutama keskpika perioodi eesmärgid ja säilitama sellise olukorra ning esitama selleks stabiilsus- või lähenemisprogrammi” (põhjendus 4). Keskpika perioodi eesmärgid on kindlaks määratud protsendina SKPst ning on liikmesriigiti erinevad ja tasakaalulähedased. Liikmesriikidelt, kes ei ole saavutanud oma keskpika perioodi eesmärke, eeldatakse, et nad liiguvad selles suunas teatava kiirusega aastas.

Sellest täpsest raamistikust hoolimata nähtub tegelikust majanduslikust kontekstist, et keskpika perioodi eesmärke ei ole suudetud vajalikul määral saavutada. Lisaks on ilmnenud, et struktuursusest tegelikult ei piisa riigi eelarvepositsiooni mõõtmiseks.

Seletuskirja(5) kohaselt on kõnealuste nõrkuste kõrvaldamiseks vajalik reformida stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa. Seega keskendutakse ettepanekus järgmistele meetmetele:

- praegu kehtivate keskpika perioodi eesmärkide ja nõude vähendada eelarvepuudujääki igal aastal 0,5% SKPst kontrollväärtuse suunas tagamiseks tuleb võtta kasutusele uus ettevaatliku eelarvepoliitika põhimõte. See tähendab, et iga-aastased kulud ei tohiks ületada keskpikaks perioodiks ettenähtud ettevaatlikku SKP kasvumäära.

Nõukogu peaks olema kohustatud jälgima „asjaomase liikmesriigi esitatud keskpika perioodi [eelarve-eesmärke]” (artiklid 9 ja 10);

- kui liikmesriik ei suuda kõnealuseid sätteid järgida, võib komisjon esitada talle hoiatuse (artikkel 6);

- püsiva või eriti tõsise suutmatuse korral võib nõukogu anda liikmesriigile soovituse parandusmeetmete võtmiseks vastavalt lepingu artiklile 121. Kõnealune soovitus võidakse avalikustada (artikkel 6).

Sellest järeldub, et esildatud määruses sätestatakse üksikasjalik eeskiri, et tagada liikmesriikide majanduspoliitika ja majandusarengu kooskõlastamine.

Esildatud õiguslikud alused

Artikli 121 lõige 6

6. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt võtta määruste abil vastu üksikasjaliku eeskirja lõigetes 3 ja 4(6) märgitud mitmepoolse järelevalve menetluse kohta.

Artikkel 136

1.        Majandus- ja rahaliidu nõuetekohase toimimise tagamiseks ning kooskõlas aluslepingute asjakohaste sätetega võtab nõukogu liikmesriikide suhtes, mille rahaühik on euro, vastavalt artiklites 121 ja 126 osutatud menetluste seast sobivale menetlusele, välja arvatud artikli 126 lõikes 14 sätestatud menetlus, vastu meetmed, millega:

a)     tugevdatakse asjaomaste liikmesriikide eelarvedistsipliini koordineerimist ja järelevalvet;

b)     kehtestatakse asjaomaste liikmesriikide tarvis majanduspoliitilised suunised, tagades nende ühilduvuse kogu liidu suhtes vastuvõetud suunistega ja järelevalve nende täitmise üle.

2.        Lõikes 1 sätestatud meetmete vastuvõtmisel hääletavad ainult neid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed, mille rahaühik on euro.

Nimetatud liikmete kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse vastavalt artikli 238 lõike 3 punktile a.

Artikli 148 lõiked 3 ja 4

3. Iga liikmesriik esitab nõukogule ja komisjonile aastaaruande põhimeetmete kohta, mis võetakse tema tööhõivepoliitika rakendamiseks vastavalt lõikes 2 osutatud tööhõivesuunistele.

4. Lõikes 3 osutatud aruannete põhjal ja olles ära kuulanud tööhõivekomitee arvamuse, kontrollib nõukogu igal aastal liikmesriikide tööhõivepoliitika elluviimist vastavalt tööhõivesuunistele. Nõukogu võib komisjoni soovituse põhjal anda liikmesriikidele soovitusi, kui ta seda kontrollimise põhjal vajalikuks peab.

Euroopa Kohtu lähenemisviis

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab meede põhimõtteliselt põhinema ainult ühel õiguslikul alusel. Kui liidu meetme eesmärgi ja sisu kontrollimise käigus selgub, et meede taotleb kahte eesmärki või et sellega reguleeritakse kahte valdkonda, mis kuuluvad erinevate aluste kohaldamisalasse, ning üks eesmärk või valdkond on määratletav peamisena või ülekaalukana, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab õigusaktil olema üksainus õiguslik alus, st peamise või ülekaalus oleva eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.(7)

Ainult siis, kui on erandlikult kindlaks tehtud, et meetmel on samaaegselt mitu eesmärki või kui sellel on mitu omavahel lahutamatut komponenti, millest üks ei ole teise suhtes teisejärguline ega kaudne, peab selline meede toetuma vastavatele erinevatele õiguslikele alustele(8).

Esildatud õiguslike aluste analüüs

Põhjenduse 4 kohaselt on esildatud määruse peamine eesmärk tagada, et liikmesriigid „[saavutaksid] keskpika perioodi [eelarve-eesmärgid] ja [säilitaksid] sellise olukorra ning [esitaksid] selleks stabiilsus- ja lähenemisprogrammi”. Seetõttu on selge, et ettepaneku eesmärk on tagada liikmesriikide majanduspoliitika täpne kooskõlastamine.

Ettepaneku sätete täiendav analüüs toetab sama järeldust. Artikliga 5 sätestatakse ettevaatliku eelarvepoliitika põhimõtte üksikasjalik eeskiri, artikliga 6 seatakse nõukogule kohustus jälgida stabiilsusprogrammide rakendamist ning artiklitega 7–10 sätestatakse liikmesriikidele tehtavate erandite eeskiri.

Kõik eespool mainitud meetmed näivad moodustavat üksikasjaliku eeskirja integreerituma mitmepoolse järelevalve menetluse kohta, mida võimaldab ELi toimimise lepingu artikli 121 lõige 6.

Seetõttu on ELi toimimise lepingu artikli 121 lõige 6 kõnealuse ettepaneku jaoks sobiv õiguslik alus.

Analüüsi jätkates tuleb teha kindlaks, kas vaadeldava ettepaneku eesmärgid võivad õigustada mitut õiguslikku alust. Nagu oleme näinud, on Euroopa Kohus selles küsimuses kindlal seisukohal.

Esiteks tuleb märkida, et artikkel 148 on tööhõivet käsitleva IX jaotise osa. See säte võimaldab nõukogul komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist võtta vastu suunised, mida liikmesriigid peaksid oma tööhõivepoliitikas arvesse võtma.

Artikli 148 lõiked 3 ja 4 võimaldavad nõukogul kontrollida „liikmesriikide tööhõivepoliitika elluviimist vastavalt tööhõivesuunistele” ja anda liikmesriikidele soovitusi. Rangelt võttes ei kujuta need endast õiguslikku alust õigusakti vastuvõtmiseks.

Seda kõike arvesse võttes ei ole artikkel 148 sobiv õiguslik alus.

Teiseks, küsimusele, kas ELi toimimise lepingu artikkel 136 võiks olla sobiv õiguslik alus, saab vastata lühidalt. Arvestades, et esildatud meetme puhul on ette nähtud, et seda kohaldatakse kõikide liikmesriikide suhtes, ei ole artikkel 136 sobiv, kuna seda kohaldatakse ainult euroala riikide suhtes.

Järeldus ja soovitus

Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes näib ELi toimimise lepingu artikli 121 lõige 6 olevat kõnealuse ettepaneku jaoks sobiv õiguslik alus.

(1) Lõpphääletuse ajal olid kohal: Klaus-Heiner Lehne (esimees), Evelyn Regner (aseesimees), Piotr Borys, Sergio Gaetano Cofferati, Christian Engström, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sajjad Karim, Kurt Lechner, Eva Lichtenberger, Antonio López-Istśriz White, Arlene McCarthy, Antonio Masip Hidalgo, Alajos Mészįros, Angelika Niebler, Bernhard Rapkay, Alexandra Thein, Diana Wallis, Rainer Wieland, Cecilia Wikström ja Tadeusz Zwiefka. (2) Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus (EL), millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta, seletuskiri. (3) Stabiilsuse ja kasvu pakt koosneb nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusest (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusest (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta ning Euroopa Ülemkogu 17. juuni 1997. aasta resolutsioonist stabiilsuse ja kasvu pakti kohta. (4) 12. mai 2010. aasta teatis „Majanduspoliitika koordineerimise edendamine” ja 30. juuni 2010. aasta teatis „Majanduspoliitika parem koordineerimine aitab suurendada stabiilsust, elavdada majanduskasvu ja luua enam töökohti – ELi majandusjuhtimise tõhustamise hoovad”. (5) Vt märkust 1. Seletuskiri. (6) ELi toimimise lepingu artikkel 121 3. Et tagada liikmesriikide majanduspoliitika tihedam kooskõlastamine ning majandusliku suutlikkuse püsiv vastastikune lähenemine, jälgib nõukogu komisjoni esitatud aruannete põhjal iga liikmesriigi ja liidu majandusarengut ning nende majanduspoliitika ühtivust lõikes 2 nimetatud üldsuunistega ning annab korrapäraselt üldhinnanguid. Sellise mitmepoolse järelevalve tagamiseks saadavad liikmesriigid komisjonile informatsiooni oma majanduspoliitika valdkonnas võetud tähtsate meetmete kohta ning muud vajalikku informatsiooni. 4. Kui lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt tehakse kindlaks, et liikmesriigi majanduspoliitika ei vasta lõikes 2 märgitud üldsuunistele või et see võib ohustada majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist, võib komisjon teha asjassepuutuvale liikmesriigile hoiatuse. Nõukogu võib komisjoni soovituse põhjal anda asjassepuutuvale liikmesriigile vajalikud soovitused. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal otsustada oma soovitused avaldada. Käesoleva lõike reguleerimisalas teeb nõukogu otsuse, arvesse võtmata asjaomast liikmesriiki esindava nõukogu liikme häält. Ülejäänud nõukogu liikmete kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse vastavalt artikli 238 lõike 3 punktile a. (7) Otsus kohtuasjas C-91/05: komisjon v. nõukogu, EKL 2008, I-3651. (8) Otsus kohtuasjas C-338/01: komisjon v. nõukogu, EKL 2004, I-4829.

LÜHISELGITUS

Taustteave

29. septembril 2010. aastal esitas komisjon õigusloomega seotud paketi, mille eesmärk on tugevdada majanduse juhtimist ELis ja euroalal. Pakett koosneb kuuest ettepanekust: neist neljas käsitletakse eelarveküsimusi, sealhulgas stabiilsuse ja kasvu pakti reformi, samas kui kahe uue määruse eesmärk on tuvastada ja likvideerida tekkivaid makromajanduse tasakaalunihkeid ELis ja euroalal.

Komisjon teeb ettepaneku tugevdada stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete järgimist liikmesriikide poolt ning süvendada eelarvepoliitika kooskõlastamist. Stabiilsuse ja kasvu pakti nn ennetusliku osa alusel muudetakse praegu kehtivat määrust nr 1466/97 (eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta) tagamaks, et liikmesriigid järgiksid headel aegadel ettevaatlikku eelarvepoliitikat ja looksid halbade aegade jaoks vajaliku puhvri. Pakti nn parandusliku osa alusel tehakse ettepanekuid määruse nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta) muutmiseks, et tagada võlasuundumuste põhjalikum jälgimine ja nende käsitlemine sarnaselt puudujäägisuundumustega.

Lisaks tehakse ettepanek võtta vastu direktiiv liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta, et suurendada eelarvega seotud vastutust, kehtestades liikmesriikide eelarveraamistiku suhtes miinimumnõuded ja tagades, et nad järgiksid aluslepingust tulenevaid kohustusi. Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku ja parandusliku osa muudatuste täiendamiseks tegi komisjon ka ettepaneku euroala liikmesriikide jõustamismehhanismide tugevdamise kohta.

Märkused

Käesolevas arvamuse projektis käsitletakse komisjoni ettepanekut muuta määrust nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta. Arvamuse koostaja on nõus sellega, et stabiilsuse ja kasvu pakt on nii ennetuslikus kui ka paranduslikus osas läbi kukkunud ja seda tuleb reformida. Reform peaks tuginema pakti kehtivuse ajal, sealhulgas praeguse majandus- ja sotsiaalkriisi ajal saadud kogemustele. Sellegipoolest leiab arvamuse koostaja, et komisjoni ettepanekus pakti ennetusliku osa reformimise kohta on mitmeid puudujääke, mille kõrvaldamiseks teeb arvamuse koostaja järgmised muudatusettepanekud:

– ELi eelarvealast järelevalveraamistikku ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise raamistikku tuleks laiendada, et see hõlmaks ka tööhõive- ja sotsiaalaspekte. Seetõttu tuleks aluslepingu artikkel 148 lisada õigusliku alusena järelevalveraamistiku ennetuslikku osasse.

– Ülaltooduga seoses peaksid liikmesriigid oma stabiilsus- ja lähenemisprogramme esitades ning nende läbivaatamise ajal võtma arvesse aluslepingu artiklist 148 tulenevaid vahendeid, eelkõige liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniseid. Seega tuleks tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee kaasata aktiivselt kõikidesse asjaomastesse järelevalvemenetlustesse.

– Stabiilsus- ja lähenemisprogrammide mitmepoolset järelevalvet tuleks teostada nn Euroopa poolaasta raames, mis tuleks määrusesse lisada, ning see peaks toimuma üheaegselt makromajanduslike ja sotsiaalsete tasakaalunihete jälgimisega ning majanduspoliitika üldsuuniste ja tööhõivepoliitika suuniste rakendamise kontrollimisega.

– Liikmesriikide stabiilsus- ja lähenemisprogrammid peaksid sisaldama teavet liikmesriikide eelarve-eesmärkide kooskõla kohta ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiaga, nt ELi 2020. aasta strateegiaga, ning eelkõige majanduspoliitika üldsuuniste ja tööhõivepoliitika suunistega.

– Ajutist kõrvalekaldumist määruses osutatud eelarvepoliitikast – mida arvamuse koostaja eelistab nimetada tõhusaks, mitte ettevaatlikuks, sest seda on raske määratleda – tuleks lubada mitte ainult tõsise majandussurutise, vaid ka sotsiaalse surutise korral.

– Struktuurireforme ellu viivate liikmesriikide võimalus kalduda kõrvale oma vastavatest keskpika perioodi eelarve-eesmärkidest ei tohiks olla seotud pensionireformidega, mille eesmärk on teatavaid mudeleid edendada. Selline võimalus tuleks siiski jätta liikmesriikidele, kes viivad ellu struktuurireforme, mis aitavad töökohti säilitada või luua ja vaesust vähendada.

Lõpetuseks peab arvamuse koostaja äärmiselt oluliseks, et majandusjuhtimise tõhustamine käiks käsikäes Euroopa juhtimise demokraatliku legitiimsuse suurendamisega. Sellega seoses tuleks tugevdada Euroopa Parlamendi rolli kogu järelevalveprotsessi jooksul. Lisaks on korrapärane sotsiaalpartneritega konsulteerimine ja riikide parlamentide suurem kaasatus usaldusväärse ja läbipaistva järelevalveraamistiku vajalikud eeltingimused.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Volitus 1 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek – võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 6, – võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 6 koostoimes artikli 148 lõikega 3 ja lõikega 4, Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 1 a (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (1 a) Kooskõlastatud tööhõivestrateegia väljaarendamiseks Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt peaksid liikmesriigid ja EL järgima kvalifitseeritud, koolitatud ja kohanemisvõimelise tööjõu ning majandusolude muutumisele reageeriva tööturu edendamise juhtpõhimõtteid. Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 1 b (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (1 b) Selle määruse alusel vastu võetud meetmed peaksid olema täielikult kooskõlas ELi toimimise lepingu horisontaalsätetega, nimelt artiklitega 7, 8, 9, 10 ja 11, artikli 153 lõikega 5 ning protokolliga nr 26 üldhuviteenuste kohta, mis on lisatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule. Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 1 c (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (1c) Euroopa Liidu toimimise lepingus on sätestatud, et oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse kõrge tööhõive edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitlusega seotud nõudeid. Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 3 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (3) Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis tagab hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu, mille aluseks on finantsstabiilsus. (3) Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis tagab hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu, mille aluseks on finantsstabiilsus, ning mis peaks seetõttu suurendama aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamiseks tehtavaid pikaajalisi investeeringuid. Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 5 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (5) Stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ning nende läbivaatamise kriteeriume tuleks edaspidi kohandada vastavalt stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamisega seoses saadud kogemustele. (5) Stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ning nende läbivaatamise korda ja kriteeriume tuleks edaspidi arendada ja arutada nii riiklikul kui ka liidu tasandil vastavalt stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamisega seoses saadud kogemustele, eelkõige seoses selle panusega majanduskasvu ja töökohtade loomisse ning liidu konkurentsivõimesse ja lähenemisse. Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 5 a (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (5 a) Majandusjuhtimise tõhustamine peaks käima käsikäes liidu majandusjuhtimise demokraatliku legitiimsuse suurendamisega, mis tuleks saavutada Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide põhjalikuma ja õigeaegsema kaasamisega kogu majanduspoliitika kooskõlastamise menetluse jooksul, kasutades täiel määral Euroopa Liidu toimimise lepingus ette nähtud vahendeid, eelkõige liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniseid ning liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniseid. Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 6 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (6) Eelarvepositsiooniga seotud keskpika perioodi eesmärkide järgimine peaks andma liikmesriikidele kindlusvaru seoses kontrollväärtusega 3 % SKPst, et tagada kiire areng jätkusuutlikkuse suunas ja võimaldada neil eelarve piires manööverdada, arvestades eelkõige vajadusi riiklike investeeringute järele. (6) Eelarvepositsiooniga seotud keskpika perioodi eesmärkide järgimine peaks andma liikmesriikidele kindlusvaru seoses kontrollväärtusega 3 % SKPst, et tagada riigi rahanduse jätkusuutlikkus ja kiire areng jätkusuutlikkuse suunas, jättes ruumi eelarve piires manööverdada, arvestades eelkõige vajadusi riiklike investeeringute järele, mis aitaksid saavutada liidu majanduskasvu ja tööhõive eesmärke ning parandada konkurentsivõimet ja liikmesriikide lähenemist. Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 6 a (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (6 a) stabiilsus- ja lähenemisprogrammide ning eelkõige nende keskpika perioodi eelarve-eesmärkide või nende eesmärkide saavutamisele suunatud kohandamiskavade kontrollimisel ja jälgimisel peaks nõukogu arvesse võtma iga liikmesriigi majanduse asjakohaseid tsüklilisi ja ülesehituslikke omadusi ning nende kaudset mõju teiste liikmesriikide majandusele; Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 7 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (7) Ettevaatliku eelarvepoliitika põhimõtete kindlaksmääramisega tuleb kehtestada kohustus saavutada keskpika perioodi eelarve-eesmärk ja säilitada selline olukord. välja jäetud Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 7 a (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (7 a) Tsükli jooksul tuleks saavutada sümmeetriline lähenemine tõhusale eelarvepoliitikale, parandades majanduskasvu perioodidel eelarvedistsipliini, et muuta võimalikuks antitsükliline poliitika ja järk-järgult saavutada keskpika perioodi eelarve-eesmärk. Keskpika perioodi eelarve-eesmärgist kinnipidamine peaks liikmesriikidel võimaldama tavapäraste tsükliliste kõikumistega toime tulla, hoides samas riigieelarve puudujäägi alla kontrollväärtuse 3 % SKPst, ja tagama kiire liikumise eelarve jätkusuutlikkuse suunas. Seda arvesse võttes peaks keskpika perioodi eelarve-eesmärk jätma ruumi eelarvega manööverdamiseks, eelkõige seoses avaliku sektori investeeringutega, mis aitavad saavutada liidu majanduskasvu ja tööhõive eesmärke. Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 8 a (uus) Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (8 a) Tagamaks stabiilsuse ja kasvu pakti tõhusama ülevõtmise liikmesriikides, peaksid liikmesriikide eelarveraamistikud olema täiel määral kooskõlas liidu mitmepoolse järelevalve eesmärkidega ja eelkõige poliitika kooskõlastamise Euroopa poolaastaga, millega seoses tuleks liikmesriikide parlamente ja kõiki teisi asjaomaseid sidusrühmi ning eriti sotsiaalpartnereid õigeaegselt teavitada ja nõuetekohaselt kaasata. Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 9 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (9) Ettevaatlik eelarvepoliitika tähendab seda, et valitsemissektori kulude kasv tavaliselt ei ületa SKP ettevaatlikku keskpika perioodi kasvu ning et sellest kiirem kasv kaetakse suuremate suvakohaste valitsemissektori tuludega ja et suvakohaste tulude vähenemise hüvitamiseks vähendatakse kulusid. (9) Tõhus ja jätkusuutlik eelarvepoliitika tähendab eeskirjade järgimist kulude ja tulude poolel, mille puhul struktuursete maksutulude kasv, mille alla ei kuulu juhuslikud, tsüklilised ja ühekordsed tulud, ei peaks tavaliselt olema madalam kui SKP keskmine kasv majandustsükli jooksul. Valitsemissektori kulude kasv tavaliselt ei ületa SKP keskpika perioodi kasvu majandustsükli jooksul, sellest kiirem suvakohaste tulude kasv või suvakohaste maksutulude vähenemine kaetakse teiste suvakohaste meetmetega kulude ja/või maksutulude poolel. Jätkusuutlik eelarvepoliitika hõlmab seda, et majandusliku jätkusuutlikkuse pikaajalisi määrajaid, näiteks sotsiaalset kaasamist, keskkonna välismõjusid, iseäranis kliimamuutust, ning kulusid, mis on seotud muude tulevastele põlvkondadele koormaks olevate negatiivsete välismõjude arvessevõtmisega, võetakse nõuetekohaselt ja otseselt arvesse raskendavate või leevendavate teguritena määruse (EÜ) nr1467/97 tähenduses. Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 10 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (10) Ajutist kõrvalekaldumist ettevaatlikust eelarvepoliitikast võiks lubada tõsise ja üldise majandussurutise korral, et hõlbustada majanduse elavdamist. (10) Ajutist kõrvalekaldumist tõhusast ja jätkusuutlikust eelarvepoliitikast võiks erandkorras lubada tõsise majandussurutise korral või töötuse järsu kasvu korral, kaasa arvatud ajavahemikul, mil majandus ei toimi tavapärase võimsusega, et hõlbustada majanduse täielikku elavdamist. Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 11 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (11) Juhul kui liikmesriik kaldub märgatavalt kõrvale ettevaatlikust eelarvepoliitikast, tuleks talle esitada hoiatus, ning kui selline kõrvalekaldumine on püsiv või eriti tõsine, tuleks asjaomasele liikmesriigile esitada soovitus võtta vajalikke parandusmeetmeid. (11) Juhul kui liikmesriik kaldub märgatavalt kõrvale tõhusast ja jätkusuutlikust eelarvepoliitikast, tuleks talle esitada hoiatus, ning kui selline kõrvalekaldumine on püsiv või eriti tõsine, tuleks asjaomasele liikmesriigile esitada soovitus võtta vajalikke parandusmeetmeid. Muudatusettepanek  16 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Põhjendus 12 Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (12) Selleks et tagada ELi eelarvejärelevalve raamistiku järgimine majandus- ja rahaliidus osalevates liikmesriikides, tuleks aluslepingu artikli 136 alusel kehtestada jõustamismehhanism juhuks, kui püsivalt ja märgatavalt kaldutakse kõrvale ettevaatlikust eelarvepoliitikast. (12) Selleks et tagada ELi eelarvejärelevalve raamistiku järgimine majandus- ja rahaliidus osalevates liikmesriikides, tuleks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 136 alusel kehtestada jõustamismehhanism juhuks, kui püsivalt ja märgatavalt kaldutakse kõrvale tõhusast ja jätkusuutlikust eelarvepoliitikast, ei võeta piisavalt meetmeid või ei olda koostöövalmid. Muudatusettepanek  17 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 a (uus) Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel -2 a (uus) (enne 1. a jagu)   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   1 a. Lisatakse järgmine artikkel:   „Artikkel -2 a   Nõukogu teostab mitmepoolset järelevalvet poliitika kooskõlastamise Euroopa poolaasta raames kooskõlas käesoleva määrusega ja järgides nõuet, et liikmesriigid kujundavad oma majanduspoliitikat ja edendavad tööhõivet ühistes huvides ning kooskõlastavad oma vastavasisulist poliitikat ja tegevust nõukogus vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 120 ja 146 sätestatud eesmärkidele.   Euroopa poolaasta hõlmab muu hulgas stabiilsus- ja lähenemisprogrammide mitmepoolset järelevalvet käesoleva määruse alusel, makromajanduslike ja sotsiaalsete tasakaalunihete ennetamist ja korrigeerimist määruse (EL) nr .../2011 alusel, eelarvepuudujäägi menetlust määruse (EÜ) nr 1467/97 alusel, liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kujundamist vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 121 lõikele 2 ja tööhõivepoliitika suuniste kujundamist, mida liikmesriigid võtavad arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 148 lõikele 2, kõnealuste suuniste rakendamist ning iga-aastasel majandus- ja sotsiaalteemalisel tippkohtumisel liidu poolt kindlaks määratavast strateegiast tulenevaid iga-aastaseid poliitilisi suundumusi.   Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid kaasatakse nõuetekohaselt Euroopa poolaasta raames toimuvasse, et suurendada tehtavate otsuste läbipaistvust, ülevõtmist ja nende täitmise eest vastutamist. Euroopa Parlamendi piisava kaasamise tagamiseks sõlmitakse hiljemalt 31. detsembriks 2011 Euroopa Parlamendi, Euroopa Ülemkogu, nõukogu ja komisjoni vahel institutsioonidevaheline kokkulepe. Kõnealune menetluskokkulepe vaadatakse läbi iga kolme aasta järel ja vajaduse korral seda muudetakse.   Vajaduse korral konsulteeritakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 134 alusel loodud majandus- ja rahanduskomiteega, artikli 150 alusel loodud tööhõivekomiteega ning artikli 160 alusel loodud sotsiaalkaitsekomiteega.   Asjaomaste sidusrühmade ja eelkõige sotsiaalpartneritega konsulteeritakse Euroopa poolaasta raames kõikides peamistes poliitika kujundamise küsimustes, mida liidu institutsioonid arutama hakkavad.” Muudatusettepanek  18 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt a Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 3 – lõige 1   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Iga osalev liikmesriik esitab nõukogule ja komisjonile aluslepingu artikli 121 kohaselt mitmepoolse järelevalve korrapäraseks teostamiseks vajaliku teabe stabiilsusprogrammis, mis on põhialuseks hindade stabiilsusele ning töökohtade loomist soodustavale tugevale ja püsivale majanduskasvule. 1. Iga osalev liikmesriik esitab nõukogule ja komisjonile aluslepingu artikli 121 kohaselt mitmepoolse järelevalve korrapäraseks teostamiseks vajaliku teabe stabiilsusprogrammis, mis on põhialuseks hindade stabiilsusele, konkurentsivõimele ja lähenemisele ning töökohtade loomist soodustavale tugevale ja püsivale majanduskasvule. Muudatusettepanek  19 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt b – alapunkt i a (uus) Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a a (uus)   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (ia) lisatakse järgmine punkt:   "(aa) teave keskpika perioodi eelarve-eesmärgi vastavuse kohta liidu majanduskasvu ja tööhõive eesmärkidega, liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuunistega ning liikmesriikide tööhõivepoliitika suunistega;” Muudatusettepanek  20 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt b – alapunkt i i Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (c) programmi eesmärkide saavutamiseks võetud või kavandatud eelarvealaste ja muude majanduspoliitiliste meetmete kvantitatiivne hinnang, mis hõlmab selliste oluliste struktuurireformide kulude ja tulude analüüsi, millega pikemas perspektiivis tagatakse otsene kokkuhoid, sealhulgas potentsiaalse majanduskasvu suurendamise kaudu; (c) programmi eesmärkide saavutamiseks võetud või kavandatud eelarvealaste ja muude majanduspoliitiliste meetmete kvantitatiivne hinnang, mis hõlmab selliste oluliste struktuurireformide kulude ja tulude analüüsi, mis aitavad kaasa liidu majanduskasvu ja tööhõivet puudutavate eesmärkide saavutamisele; Muudatusettepanek  21 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt c Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 3 – lõige 3   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek '3. Teave valitsemissektori eelarve positsiooni ja võla suhte arengu kohta, valitsemissektori kulude suurenemise kohta, valitsemissektori tulude kavandatud suurenemise kohta juhul, kui poliitikat ei muudeta, kavandatud suvakohaste tulumeetmete kohta ning lõike 2 punktides a ja b nimetatud põhiliste majandusprognooside kohta esitatakse igal aastal ja see hõlmab eelmist, jooksvat ja vähemalt kolme järgmist aastat.”; 3. Teave valitsemissektori eelarve positsiooni ja võla suhte arengu kohta, valitsemissektori kulude suurenemise kohta ja selle panuse kohta liidu tööhõive ja majanduskasvu eesmärkide saavutamisse, valitsemissektori tulude kavandatud suurenemise kohta juhul, kui poliitikat ei muudeta, kavandatud suvakohaste tulumeetmete kohta, majanduskasvu saavutamise viisi ja majanduse konkurentsivõime ja lähenemise näitajate kohta ning lõike 2 punktides a, a a ja b nimetatud põhiliste majandusprognooside kohta esitatakse igal aastal ja see hõlmab eelmist, jooksvat ja vähemalt kolme järgmist aastat. Muudatusettepanek  22 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 1   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Komisjoni ning majandus- ja rahanduskomitee hinnangute põhjal vaatab nõukogu aluslepingu artikli 121 kohase mitmepoolse järelevalve raames läbi asjaomase liikmesriigi esitatud keskpika perioodi eelarve-eesmärgid ning hindab, kas programmi aluseks olevad majandusprognoosid on realistlikud, kas kohandamiskava eelarve keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks on asjakohane ning kas kohandamiskava täitmiseks võetud või kavandatud meetmed on piisavad keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks majandustsükli jooksul. 1. Komisjoni, majandus- ja rahanduskomitee, tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee hinnangute põhjal vaatab nõukogu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 121 kohase mitmepoolse järelevalve ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 148 kohase tööhõivepoliitika rakendamise kontrollimise raames läbi asjaomase liikmesriigi stabiilsusprogrammis esitatud keskpika perioodi eelarve-eesmärgid ja võla suhte eeldatava arengu ning hindab, kas programmi aluseks olevad majandusprognoosid on realistlikud, kas kohandamiskava eelarve keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks on asjakohane ning kas kohandamiskava täitmiseks võetud või kavandatud meetmed on piisavad keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks majandustsükli jooksul. Muudatusettepanek  23 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Kui komisjon tuvastab ootamatu välisšoki, võib nõukogu asjaomase liikmesriigi taotlusel või komisjoni ettepanekul keskpika perioodi eelarve-eesmärki muuta. Muudatusettepanek  24 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 2   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Hinnates kohandamiskava keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks, kaalub nõukogu, kas asjaomane liikmesriik püüab keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks vajalikku tsükliliselt kohandatud eelarvepositsiooni, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed, igal aastal asjakohaselt parandada, seades sihtmärgiks 0,5 % SKPst. Nende liikmesriikide puhul, kellel on suur võlg või kelle makromajandus on ülemääraselt tasakaalust väljas või kellel on mõlemad probleemid, uurib nõukogu, kas tsükliliselt kohandatud eelarvepositsiooni, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed, parandatakse igal aastal rohkem kui 0,5 % SKPst. Nõukogu võtab arvesse seda, kas majanduse tõusu ajal tehakse suuremaid jõupingutusi kohandamiseks, samas kui majanduse languse ajal võivad jõupingutused olla väiksemad. Hinnates kohandamiskava keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks, kaalub nõukogu, kas asjaomane liikmesriik püüab keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks vajalikku tsükliliselt kohandatud eelarvepositsiooni, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed, igal aastal asjakohaselt parandada, seades sihtmärgiks 0,5 % SKPst. Nende liikmesriikide puhul, kellel on suur võlg või kelle makromajandus või sotsiaalne olukord on ülemääraselt tasakaalust väljas või kellel on mõlemad probleemid, uurib nõukogu, kas tsükliliselt kohandatud eelarvepositsiooni, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed, parandatakse igal aastal vähemalt 0,5 % võrra SKPst. Nõukogu võtab arvesse seda, kas majanduse tõusu ajal tehakse suuremaid jõupingutusi kohandamiseks, samas kui majanduse languse ajal võivad jõupingutused olla väiksemad. Muudatusettepanek  25 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 3   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Seades eesmärgiks keskpika perioodi eelarve-eesmärgi tõhusa saavutamise ja sellise olukorra säilitamise tagamise, kontrollib nõukogu, et valitsemissektori kulude kasv (arvestades ka tulupoolel võetud või kavandatud meetmete mõju) oleks kooskõlas ettevaatliku eelarvepoliitikaga. Seades eesmärgiks keskpika perioodi eelarve-eesmärgi tõhusa saavutamise ja sellise olukorra säilitamise tagamise, kontrollib nõukogu, et valitsemissektori kulude kasv (arvestades ka tulupoolel võetud või kavandatud meetmete mõju) oleks kooskõlas tõhusa ja jätkusuutliku eelarvepoliitikaga ning liidu majanduskasvu ja tööhõive eesmärkidega. Muudatusettepanek  26 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 4 – sissejuhatav osa   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Eelarvepoliitika loetakse ettevaatlikuks ning keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamist ja sellise olukorra pikemaajalist säilitamist soodustavaks, kui on täidetud järgmised tingimused: Eelarvepoliitika loetakse tõhusaks ja jätkusuutlikuks ning keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamist ja sellise olukorra pikemaajalist säilitamist soodustavaks, kui on täidetud järgmised tingimused: Muudatusettepanek  27 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 4 – punkt a   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (a) keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutanud liikmesriikides ei ületa iga-aastane kulude kasv keskpikaks perioodiks ettenähtud ettevaatlikku SKP kasvumäära, v.a juhul, kui ülemäärane kasv korvatakse suvakohaste tulumeetmetega; (a) keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutanud liikmesriikides ei ületa iga-aastane kulude kasv keskpikaks perioodiks ettenähtud hinnangulist tõhusat ja jätkusuutlikku SKP kasvumäära, kusjuures maksutulude kasv ei ole väiksem kui valitsemissektori tulude kasv, v.a juhul, kui ülemäärane kasv või puudujääk korvatakse suvakohaste tulu- ja/või kulumeetmetega; Selgitus Vt Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC) muudatusettepanekut 1. Lisaks ei ole õige väide, et valitsused suudavad kontrollida kulusid, kuid mitte tulusid. Nii kulud kui ka tulud on majandustsükliga tugevas vastastikuses seoses, mille puhul hävitab majandussurutis tulusid samal viisil nagu ta võimendab valitsemissektori kulusid. Muudatusettepanek  28 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 4 – punkt b   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (b) liikmesriikides, kus keskpika perioodi eelarve-eesmärki ei ole veel saavutatud, jääb iga-aastane kulude kasvu määr alla keskpikaks perioodiks ettenähtud ettevaatlikku SKP kasvumäära, v.a juhul, kui ülemäärane kasv korvatakse suvakohaste tulumeetmetega. See, kui palju peab valitsemissektori kulude kasv olema väiksem kui keskpikaks perioodiks ettenähtud ettevaatlik SKP kasv, kehtestatakse nii, et oleks tagatud vajalik kohandamine keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas; (b) liikmesriikides, kus keskpika perioodi eelarve-eesmärki ei ole veel saavutatud, ei ületa iga-aastane kulude kasvu määr keskpikaks perioodiks ettenähtud tõhusat ja jätkusuutlikku SKP kasvumäära, v.a juhul, kui ülemäärane kasv korvatakse suvakohaste tulumeetmetega. See, milline peab olema valitsemissektori kulude kasv ja keskpikaks perioodiks ettenähtud tõhusa ja jätkusuutliku SKP kasvu erinevus, kehtestatakse nii, et oleks tagatud vajalik kohandamine keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas; Muudatusettepanek  29 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 5   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Keskpika perioodi ettevaatliku majanduskasvu hindamisel tuleks võtta aluseks kümne aasta prognoosid, mida ajakohastatakse korrapäraselt. Keskpika perioodi tõhusa ja jätkusuutliku majanduskasvu hindamisel tuleks võtta aluseks kümne aasta prognoosid, mida ajakohastatakse korrapäraselt. Muudatusettepanek  30 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 6   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Nõukogu võtab nende riikide puhul, kes ei ole keskpika perioodi eelarve-eesmärki veel saavutanud, selle saavutamise kohandamiskava kindlaksmääramisel ning nende riikide puhul, kes on kõnealuse eesmärgi juba saavutanud, sellest eesmärgist ajutise kõrvalekaldumise lubamisel, tingimusel et puudujäägi kontrollväärtuse suhtes säilitatakse vajalik kindlusvaru ning et eelarvepositsioon peaks ootuste kohaselt saavutama programmiperioodi jooksul uuesti kooskõla keskpika perioodi eelarve-eesmärgiga, arvesse olulisi struktuurireforme, millega pikemas perspektiivis saavutatakse otsene kokkuhoid, sealhulgas potentsiaalse majanduskasvu suurendamise kaudu, ja millel on seetõttu tõendatav mõju riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele. Nõukogu võtab nende riikide puhul, kes ei ole keskpika perioodi eelarve-eesmärki saavutanud, selle saavutamise kohandamiskava kindlaksmääramisel ning nende riikide puhul, kes on kõnealuse eesmärgi juba saavutanud, sellest eesmärgist ajutise kõrvalekaldumise lubamisel, tingimusel et puudujäägi kontrollväärtuse suhtes säilitatakse vajalik kindlusvaru ning et eelarvepositsioon peaks ootuste kohaselt saavutama programmiperioodi jooksul uuesti kooskõla keskpika perioodi eelarve-eesmärgiga, arvesse struktuurireforme, mille eesmärk on tagada riigi raha tõhusam kasutamine, vähendades sellega mittevajalikke kulutusi. ja mis soodustavad ELi majanduskasvu, töökohtade ning sotsiaalse ja piirkondliku ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamist. Muudatusettepanek  31 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 7   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Erilist tähelepanu pööratakse pensionireformidele, millega võetakse kasutusele mitmesambaline süsteem, mis sisaldab täielikult rahastatud kohustuslikku sammast. Kõnealuseid reforme ellu viivatel liikmesriikidel lubatakse kalduda kõrvale keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks ettenähtud kohandamiskavast või keskpika perioodi eelarve-eesmärgist riiklikult hallatava pensionisamba reformimise netomaksumuse ulatuses, tingimusel et kõrvalekaldumine on ajutine ning et säilib kontrollväärtuse suhtes vajalik kindlusvaru. Nende reformide raames pööratakse erilist tähelepanu pensionisüsteemide jätkusuutlikkusele. Kõnealuseid reforme ellu viivatel liikmesriikidel lubatakse kalduda kõrvale keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks ettenähtud kohandamiskavast või keskpika perioodi eelarve-eesmärgist, tingimusel et kõrvalekaldumine on ajutine ning et säilib kontrollväärtuse suhtes vajalik kindlusvaru. Muudatusettepanek  32 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 8   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Peale selle kontrollib nõukogu, kas stabiilsusprogrammi sisu hõlbustab püsiva vastastikuse lähenemise saavutamist euroalal, majanduspoliitika tugevamat kooskõlastamist ning kas asjaomase liikmesriigi majanduspoliitika on vastavuses liikmesriikide ja ELi majanduspoliitiliste üldsuunistega. Peale selle kontrollib nõukogu, kas stabiilsusprogrammi sisu hõlbustab püsiva vastastikuse lähenemise saavutamist euroalal, majanduspoliitika tugevamat kooskõlastamist ning kas asjaomase liikmesriigi majanduspoliitika on vastavuses Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 9, eelkõige seoses tööhõive kõrge taseme edendamise, piisava sotsiaalkaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisega, liidu majanduskasvu ja töökohti puudutavate eesmärkidega, liikmesriikide ja ELi majanduspoliitiliste üldsuunistega ning liikmesriikide tööhõivepoliitika suunistega. Muudatusettepanek  33 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 9   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Tõsise ja üldise majandussurutise tingimustes võib liikmesriikidel lubada ajutiselt kõrvale kalduda ettevaatliku eelarvepoliitikaga kehtestatud, neljandas lõigus nimetatud kohandamiskavast. Ainult tõsise majandussurutise või tööpuuduse tõsise kasvu tingimustes, sellele järgneval ajal ja perioodil, kui majandus ei toimi veel vastavalt oma potentsiaalile, lubatakse liikmesriikidel ajutiselt kõrvale kalduda tõhusa ja jätkusuutliku eelarvepoliitikaga kehtestatud, neljandas lõigus nimetatud kohandamiskavast, et aidata kaasa majanduse taastumisele. Muudatusettepanek  34 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 5 – lõige 2   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Nõukogu kontrollib stabiilsusprogrammi hiljemalt kolme kuu jooksul pärast selle esitamist. Komisjoni soovituse põhjal ning pärast majandus- ja rahanduskomiteega nõu pidamist edastab nõukogu vajaduse korral arvamuse programmi kohta. Kui nõukogu otsustab kooskõlas aluslepingu artikliga 121, et programmi eesmärke ja sisu tuleks karmistada, viidates konkreetselt ettevaatlikule eelarvepoliitikale, kutsub nõukogu oma arvamuses asjaomast liikmesriiki üles programmi kohandama.”; 2. Nõukogu kontrollib stabiilsusprogrammi hiljemalt kolme kuu jooksul pärast selle esitamist. Komisjoni soovituse põhjal ning pärast majandus- ja rahanduskomiteega, tööhõivekomiteega ja sotsiaalkaitsekomiteega nõu pidamist edastab nõukogu vajaduse korral arvamuse programmi kohta. Kui nõukogu otsustab kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 9 ja 121, et programmi eesmärke ja sisu tuleks karmistada, viidates konkreetselt tõhusale ja jätkusuutlikule eelarvepoliitikale, kutsub nõukogu oma arvamuses asjaomast liikmesriiki üles programmi kohandama.”; Muudatusettepanek  35 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 5 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 6 – lõige 1   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Osana aluslepingu artikli 121 lõike 3 kohasest mitmepoolsest järelevalvest jälgib nõukogu stabiilsusprogrammide rakendamist osalevate liikmesriikide esitatud teabe ja komisjoni ning majandus- ja rahanduskomitee hinnangute põhjal, tehes eelkõige kindlaks eelarvepositsiooni tegelikud või eeldatavad kõrvalekaldumised keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või ettevaatliku eelarvepoliitika eiramisest tingitud kõrvalekaldumised eesmärgi poole liikumise kohandamiskavast. 1. Osana Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 121 lõike 3 kohasest mitmepoolsest järelevalvest jälgib nõukogu stabiilsusprogrammide rakendamist osalevate liikmesriikide esitatud teabe ja komisjoni, majandus- ja rahanduskomitee, tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee hinnangute põhjal, tehes eelkõige kindlaks eelarvepositsiooni tegelikud või eeldatavad kõrvalekaldumised keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või tõhusa ja jätkusuutliku eelarvepoliitika eiramisest tingitud kõrvalekaldumised eesmärgi poole liikumise kohandamiskavast. Muudatusettepanek  36 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 5 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Kui tegemist on märgatava kõrvalekaldega käesoleva määruse artikli 5 lõike 1 neljandas lõigus nimetatud ettevaatlikust eelarvepoliitikast, võib komisjon ülemäärase puudujäägi vältimiseks esitada asjaomasele liikmesriigile hoiatuse vastavalt aluslepingu artikli 121 lõikele 4. 2. Kui tegemist on märgatava kõrvalekaldega käesoleva määruse artikli 5 lõike 1 neljandas lõigus nimetatud tõhusast ja jätkusuutlikust eelarvepoliitikast, võib komisjon ülemäärase puudujäägi vältimiseks esitada asjaomasele liikmesriigile hoiatuse vastavalt aluslepingu artikli 121 lõikele 4. Muudatusettepanek  37 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 5 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 2   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Kõrvalekallet ettevaatlikust eelarvepoliitikast käsitatakse märkimisväärsena järgmiste tingimuste korral: ettevaatliku eelarvepoliitika kohase kulude kasvu ületamine, mida ei tasakaalustata suvakohaste tulusuurendamismeetmetega, või suvakohased tuluvähendamismeetmed, mida ei tasakaalustata kulude vähendamisega, ning kõrvalekaldumine mõjutab valitsemissektori eelarve positsiooni vähemalt 0,5 % SKPst ühel aastal või keskmiselt vähemalt 0,25 % SKPst kahel järjestikusel aastal. Kõrvalekallet tõhusast ja jätkusuutlikust eelarvepoliitikast käsitatakse märkimisväärsena järgmiste tingimuste korral: tõhusa ja jätkusuutliku eelarvepoliitika kohase kulude kasvu ületamine, mida ei tasakaalustata suvakohaste tulusuurendamismeetmetega, või suvakohased tuluvähendamismeetmed, mida ei tasakaalustata kulude vähendamisega, ning kõrvalekaldumine mõjutab valitsemissektori eelarve positsiooni vähemalt 0,5 % SKPst ühel aastal või keskmiselt vähemalt 0,25 % SKPst kahel järjestikusel aastal. Muudatusettepanek  38 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 5 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 3   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Kõrvalekaldumist ei võeta arvesse, kui asjaomane liikmesriik on keskpika perioodi eelarve-eesmärgi märgatavalt ületanud, pidades silmas ülemäärast makromajanduslikku tasakaalunihet, ning kui stabiilsusprogrammis esitatud eelarvekavadega ei seata ohtu kõnealuse eesmärgi saavutamist kogu programmiperioodi jooksul. Kõrvalekaldumist ei võeta arvesse, kui asjaomane liikmesriik on keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutanud, pidades silmas ülemäärast makromajanduslikku ja sotsiaalset tasakaalunihet, ning kui stabiilsusprogrammis esitatud eelarvekavadega ei seata ohtu kõnealuse eesmärgi saavutamist kogu programmiperioodi jooksul. Muudatusettepanek  39 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 5 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 4   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Kõrvalekaldumist ei võeta ka arvesse tõsise ja üldise majandussurutise korral. Kõrvalekaldumist ei võeta ka arvesse tõsise majandussurutise ja tööpuuduse tõsise kasvu korral. Muudatusettepanek  40 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 5 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 6 – lõige 3   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Juhul kui märgatav kõrvalekaldumine ettevaatlikust eelarvepoliitikast püsib või on eriti tõsine, esitab nõukogu komisjoni soovituse alusel asjaomasele liikmesriigile soovituse võtta vajalikke kohandamismeetmeid. Nõukogu avalikustab komisjoni ettepaneku põhjal kõnealuse soovituse. 3. Juhul kui märgatav kõrvalekaldumine tõhusast ja jätkusuutlikust eelarvepoliitikast püsib või on eriti tõsine, esitab nõukogu komisjoni soovituse alusel asjaomasele liikmesriigile soovituse võtta vajalikke kohandamismeetmeid. Nõukogu avalikustab komisjoni ettepaneku põhjal kõnealuse soovituse. Muudatusettepanek  41 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt a Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 7 – lõige 1   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Liikmesriik, kelle suhtes on tehtud erand, esitab vastavalt aluslepingu artiklile 121 nõukogule ja komisjonile mitmepoolse järelevalve korrapäraseks teostamiseks vajaliku teabe lähenemisprogrammis, mis on põhialuseks hindade stabiilsusele ning töökohtade loomist soodustavale tugevale ja püsivale majanduskasvule. 1. Liikmesriik, kelle suhtes on tehtud erand, esitab vastavalt aluslepingu artiklile 121 nõukogule ja komisjonile mitmepoolse järelevalve korrapäraseks teostamiseks vajaliku teabe lähenemisprogrammis, mis on põhialuseks hindade stabiilsusele, konkurentsivõimele ja lähenemisele ning töökohtade loomist soodustavale tugevale ja püsivale majanduskasvule. Muudatusettepanek  42 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt b – alapunkt i a (uus) Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 7 – lõige 2 – punkt a a (uus)   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (ia) lisatakse järgmine punkt:   "(aa) teave keskpika perioodi eelarve-eesmärgi vastavuse kohta liidu majanduskasvu ja tööhõive eesmärkidega, liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuunistega ning liikmesriikide tööhõivepoliitika suunistega;” Muudatusettepanek  43 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt b – alapunkt i i Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 7 – lõige 2 – punkt c   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (c) programmi eesmärkide saavutamiseks võetud või kavandatud eelarvealaste ja muude majanduspoliitiliste meetmete kvantitatiivne hinnang, mis hõlmab selliste oluliste struktuurireformide kulude ja tulude analüüsi, millega pikemas perspektiivis tagatakse otsene kokkuhoid, sealhulgas potentsiaalse majanduskasvu suurendamise kaudu; (c) programmi eesmärkide saavutamiseks võetud või kavandatud eelarvealaste ja muude majanduspoliitiliste meetmete kvantitatiivne hinnang, mis hõlmab selliste oluliste struktuurireformide kulude ja tulude analüüsi, mis aitavad kaasa liidu majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide saavutamisele;”; Muudatusettepanek  44 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – lõige 6 – punkt c Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 7 – lõige 3   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek '3. Teave valitsemissektori eelarve positsiooni ja võla suhte arengu kohta, valitsemissektori kulude suurenemise kohta, valitsemissektori tulude kavandatud suurenemise kohta juhul, kui poliitikat ei muudeta, kavandatud suvakohaste tulumeetmete kohta ning lõike 2 punktides a ja b nimetatud põhiliste majandusprognooside kohta esitatakse igal aastal ja see hõlmab eelmist, jooksvat ja vähemalt kolme järgmist aastat.”; 3. Teave valitsemissektori eelarve positsiooni ja võla suhte arengu kohta, valitsemissektori kulude suurenemise kohta ja selle panuse kohta liidu tööhõive ja majanduskasvu eesmärkide saavutamisse, valitsemissektori tulude kavandatud suurenemise kohta juhul, kui poliitikat ei muudeta, kavandatud suvakohaste tulumeetmete kohta, majanduskasvu saavutamise viisi ja majanduse konkurentsivõime ja lähenemise näitajate kohta ning lõike 2 punktides a, a a ja b nimetatud põhiliste majandusprognooside kohta esitatakse igal aastal ja see hõlmab eelmist, jooksvat ja vähemalt kolme järgmist aastat. Muudatusettepanek  45 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Komisjoni ning majandus- ja rahanduskomitee hinnangute põhjal vaatab nõukogu aluslepingu artikli 121 kohase mitmepoolse järelevalve raames läbi asjaomase liikmesriigi esitatud keskpika perioodi eelarve-eesmärgid ning hindab, kas programmi aluseks olevad majandusprognoosid on realistlikud, kas kohandamiskava eelarve keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks on asjakohane ning kas kohandamiskava täitmiseks võetud ja/või kavandatud meetmed on piisavad selleks, et majandustsükli jooksul saavutada keskpika perioodi eelarve-eesmärk ja püsiv vastastikune lähenemine. 1. Komisjoni, majandus- ja rahanduskomitee, tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee hinnangute põhjal vaatab nõukogu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 121 kohase mitmepoolse järelevalve ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 148 kohase tööhõivepoliitika rakendamise kontrollimise raames läbi asjaomase liikmesriigi lähenemisprogrammis esitatud keskpika perioodi eelarve-eesmärgid ja võla suhte eeldatava arengu ning hindab, kas programmi aluseks olevad majandusprognoosid on realistlikud, kas kohandamiskava eelarve keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks on asjakohane ning kas kohandamiskava täitmiseks võetud ja/või kavandatud meetmed on piisavad selleks, et majandustsükli jooksul saavutada keskpika perioodi eelarve-eesmärk ja püsiv vastastikune lähenemine. Muudatusettepanek  46 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Kui komisjon tuvastab ootamatu välisšoki, võib nõukogu asjaomase liikmesriigi taotlusel või komisjoni ettepanekul keskpika perioodi eelarve-eesmärki muuta. Muudatusettepanek  47 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 3   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Seades eesmärgiks keskpika perioodi eelarve-eesmärgi tõhusa saavutamise ja sellise olukorra säilitamise tagamise, kontrollib nõukogu, et valitsemissektori kulude kasv (arvestades ka tulupoolel võetud või kavandatud meetmete mõju) oleks kooskõlas ettevaatliku eelarvepoliitikaga. Seades eesmärgiks keskpika perioodi eelarve-eesmärgi tõhusa saavutamise ja sellise olukorra säilitamise tagamise, kontrollib nõukogu, et valitsemissektori kulude kasv (arvestades ka tulupoolel võetud või kavandatud meetmete mõju) oleks kooskõlas tõhusa ja jätkusuutliku eelarvepoliitikaga ning liidu majanduskasvu ja tööhõive eesmärkidega. Muudatusettepanek  48 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 4 – sissejuhatav osa   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Eelarvepoliitika loetakse ettevaatlikuks ning keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamist ja sellise olukorra pikemaajalist säilitamist soodustavaks, kui on täidetud järgmised tingimused: Eelarvepoliitika loetakse tõhusaks ja jätkusuutlikuks ning keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamist ja sellise olukorra pikemaajalist säilitamist soodustavaks, kui on täidetud järgmised tingimused: Muudatusettepanek  49 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 4 – punkt a   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (a) keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutanud liikmesriikides ei ületa iga-aastane kulude kasv keskpikaks perioodiks ettenähtud ettevaatlikku SKP kasvumäära, v.a juhul, kui ülemäärane kasv korvatakse suvakohaste tulumeetmetega; (a) keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutanud liikmesriikides ei ületa iga-aastane kulude kasv keskpikaks perioodiks ettenähtud tõhusat ja jätkusuutlikku SKP kasvumäära, v.a juhul, kui ülemäärane kasv korvatakse suvakohaste tulumeetmetega; Muudatusettepanek  50 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 4 – punkt b   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (b) liikmesriikides, kus keskpika perioodi eelarve-eesmärki ei ole veel saavutatud, jääb iga-aastane kulude kasvu määr alla keskpikaks perioodiks ettenähtud ettevaatlikku SKP kasvumäära, v.a juhul, kui ülemäärane kasv korvatakse suvakohaste tulumeetmetega. See, kui palju peab valitsemissektori kulude kasv olema väiksem kui keskpikaks perioodiks ettenähtud ettevaatlik SKP kasv, kehtestatakse nii, et oleks tagatud vajalik kohandamine keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas; (b) liikmesriikides, kus keskpika perioodi eelarve-eesmärki ei ole veel saavutatud, ei ületa iga-aastane kulude kasvu määr keskpikaks perioodiks ettenähtud tõhusat ja jätkusuutlikku SKP kasvumäära, v.a juhul, kui ülemäärane kasv korvatakse suvakohaste tulumeetmetega. See, milline peab olema valitsemissektori kulude kasv ja keskpikaks perioodiks ettenähtud tõhusa ja jätkusuutliku SKP kasvu erinevus, kehtestatakse nii, et oleks tagatud vajalik kohandamine keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas; Muudatusettepanek  51 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 4 – punkt c   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (c) valitsemissektori tuluartiklite suvakohane vähendamine korvatakse kas kulude vähendamisega või muude valitsemissektori tuluartiklite suvakohase suurendamisega või mõlema kõnealuse võimalusega. (c) valitsemissektori tuluartiklite suvakohane vähendamine korvatakse kas kulude vähendamisega või muude valitsemissektori tuluartiklite suvakohase suurendamisega või mõlema kõnealuse võimalusega liikmesriikides, kes ei ole saavutanud keskpika perioodi eelarve-eesmärke. Muudatusettepanek  52 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 5   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Keskpika perioodi ettevaatliku majanduskasvu hindamisel tuleks võtta aluseks kümne aasta prognoosid, mida ajakohastatakse korrapäraselt. Keskpika perioodi tõhusa ja jätkusuutliku majanduskasvu hindamisel tuleks võtta aluseks kümne aasta prognoosid, mida ajakohastatakse korrapäraselt. Muudatusettepanek  53 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 7   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Erilist tähelepanu pööratakse pensionireformidele, millega võetakse kasutusele mitmesambaline süsteem, mis sisaldab täielikult rahastatud kohustuslikku sammast. Kõnealuseid reforme ellu viivatel liikmesriikidel lubatakse kalduda kõrvale keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks ettenähtud kohandamiskavast või keskpika perioodi eelarve-eesmärgist riiklikult hallatava pensionisamba reformimise netomaksumuse ulatuses, tingimusel et kõrvalekaldumine on ajutine ning et säilib kontrollväärtuse suhtes vajalik kindlusvaru. Nende reformide raames pööratakse erilist tähelepanu pensionisüsteemide jätkusuutlikkusele. Kõnealuseid reforme ellu viivatel liikmesriikidel lubatakse kalduda kõrvale keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks ettenähtud kohandamiskavast või keskpika perioodi eelarve-eesmärgist, tingimusel et kõrvalekaldumine on ajutine ning et säilib kontrollväärtuse suhtes vajalik kindlusvaru. Muudatusettepanek  54 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 8   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Peale selle kontrollib nõukogu, kas lähenemisprogrammi sisu hõlbustab majanduspoliitika tugevamat kooskõlastamist ning kas asjaomase liikmesriigi majanduspoliitika on vastavuses liikmesriikide ja ELi majanduspoliitiliste üldsuunistega. Samuti kontrollib nõukogu vahetuskursimehhanismiga ühinenud riikide puhul, kas lähenemisprogrammiga tagatakse tõrgeteta osalemine kõnealuses mehhanismis. Peale selle kontrollib nõukogu, kas lähenemisprogrammi sisu hõlbustab majanduspoliitika tugevamat kooskõlastamist ning kas asjaomase liikmesriigi majanduspoliitika on vastavuses Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 9, eelkõige seoses tööhõive kõrge taseme edendamise, piisava sotsiaalkaitse tagamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisega, liidu majanduskasvu ja töökohti puudutavate eesmärkidega, liikmesriikide ja ELi majanduspoliitiliste üldsuunistega ning liikmesriikide tööhõivepoliitika suunistega. Samuti kontrollib nõukogu vahetuskursimehhanismiga ühinenud riikide puhul, kas lähenemisprogrammiga tagatakse tõrgeteta osalemine kõnealuses mehhanismis. Muudatusettepanek  55 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 9   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Tõsise ja üldise majandussurutise tingimustes võib liikmesriikidel lubada ajutiselt kõrvale kalduda ettevaatliku eelarvepoliitikaga kehtestatud, neljandas lõigus nimetatud kohandamiskavast. Ainult tõsise majandussurutise või tööpuuduse tõsise kasvu tingimustes, sellele järgneval ajal ja perioodil, kui majandus ei toimi veel vastavalt oma potentsiaalile, lubatakse liikmesriikidel ajutiselt kõrvale kalduda tõhusa ja jätkusuutliku eelarvepoliitikaga kehtestatud, neljandas lõigus nimetatud kohandamiskavast. Muudatusettepanek  56 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 9 – lõige 2   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2. Nõukogu kontrollib lähenemisprogrammi hiljemalt kolme kuu jooksul pärast selle esitamist. Komisjoni soovituse põhjal ning pärast majandus- ja rahanduskomiteega nõu pidamist edastab nõukogu vajaduse korral arvamuse programmi kohta. Kui nõukogu otsustab kooskõlas aluslepingu artikliga 121, et programmi eesmärke ja sisu tuleks karmistada, viidates konkreetselt ettevaatlikule eelarvepoliitikale, kutsub nõukogu oma arvamuses asjaomast liikmesriiki üles programmi kohandama.”; 2. Nõukogu kontrollib lähenemisprogrammi hiljemalt kolme kuu jooksul pärast selle esitamist. Komisjoni soovituse põhjal ning pärast majandus- ja rahanduskomiteega, tööhõivekomiteega ja sotsiaalkaitsekomiteega nõu pidamist edastab nõukogu vajaduse korral arvamuse programmi kohta. Kui nõukogu otsustab kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 9 ja 121, et programmi eesmärke ja sisu tuleks karmistada, viidates konkreetselt tõhusale ja jätkusuutlikule eelarvepoliitikale, kutsub nõukogu oma arvamuses asjaomast liikmesriiki üles programmi kohandama.”; Muudatusettepanek  57 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 9 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 1   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1. Osana aluslepingu artikli 121 lõike 3 kohasest mitmepoolsest järelevalvest jälgib nõukogu lähenemisprogrammide rakendamist nende liikmesriikide esitatud teabe põhjal, kelle suhtes on tehtud erand, samuti komisjoni ning majandus- ja rahanduskomitee hinnangute põhjal, tehes eelkõige kindlaks ettevaatlikust eelarvepoliitikast kõrvalekaldumisest tulenevad eelarvepositsiooni tegelikud või eeldatavad olulised kõrvalekalded keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või sellele suunatud asjakohasest kohandamiskavast. 1. Osana Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 121 lõike 3 kohasest mitmepoolsest järelevalvest jälgib nõukogu lähenemisprogrammide rakendamist nende liikmesriikide esitatud teabe põhjal, kelle suhtes on tehtud erand, samuti komisjoni, majandus- ja rahanduskomitee, tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee hinnangute põhjal, tehes eelkõige kindlaks tõhusast ja jätkusuutlikust eelarvepoliitikast kõrvalekaldumisest tulenevad eelarvepositsiooni tegelikud või eeldatavad olulised kõrvalekalded keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või sellele suunatud asjakohasest kohandamiskavast. Muudatusettepanek  58 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 9 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 10 – lõige 2 – lõik 2   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Kõrvalekallet ettevaatlikust eelarvepoliitikast käsitatakse märkimisväärsena järgmiste tingimuste korral: ettevaatliku eelarvepoliitika kohase kulude kasvu ületamine, mida ei tasakaalustata suvakohaste tulusuurendamismeetmetega, või suvakohased tuluvähendamismeetmed, mida ei tasakaalustata kulude vähendamisega, ning kõrvalekaldumine mõjutab valitsemissektori eelarve positsiooni vähemalt 0,5 % SKPst ühel aastal või keskmiselt vähemalt 0,25 % SKPst kahel järjestikusel aastal. Kõrvalekallet tõhusast ja jätkusuutlikust eelarvepoliitikast käsitatakse märkimisväärsena järgmiste tingimuste korral: tõhusa ja jätkusuutliku eelarvepoliitika kohase kulude kasvu ületamine, mida ei tasakaalustata suvakohaste tulusuurendamismeetmetega, või suvakohased tuluvähendamismeetmed, mida ei tasakaalustata kulude vähendamisega, ning kõrvalekaldumine mõjutab valitsemissektori eelarve positsiooni vähemalt 0,5 % SKPst ühel aastal või keskmiselt vähemalt 0,25 % SKPst kahel järjestikusel aastal. Muudatusettepanek  59 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 9 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 10 – lõige 2 – lõik 3   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Kõrvalekaldumist ei võeta arvesse, kui asjaomane liikmesriik on keskpika perioodi eelarve-eesmärgi märgatavalt ületanud, pidades silmas ülemäärast makromajanduslikku tasakaalunihet, ning kui stabiilsusprogrammis esitatud eelarvekavadega ei seata ohtu kõnealuse eesmärgi saavutamist kogu programmiperioodi jooksul. Kõrvalekaldumist ei võeta arvesse, kui asjaomane liikmesriik on keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutanud, pidades silmas ülemäärast makromajanduslikku või sotsiaalset tasakaalunihet, ning kui stabiilsusprogrammis esitatud eelarvekavadega ei seata ohtu kõnealuse eesmärgi saavutamist kogu programmiperioodi jooksul. Muudatusettepanek  60 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 9 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 10 – lõige 2 – lõik 4   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Kõrvalekaldumist ei võeta ka arvesse tõsise ja üldise majandussurutise korral. Kõrvalekaldumist ei võeta ka arvesse tõsise majandussurutise ja tööpuuduse tõsise kasvu korral. Muudatusettepanek  61 Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 9 Määrus (EÜ) nr 1466/97 Artikkel 10 – lõige 3   Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3. Juhul kui märgatav kõrvalekaldumine ettevaatlikust eelarvepoliitikast püsib või on eriti tõsine, esitab nõukogu komisjoni soovituse alusel asjaomasele liikmesriigile soovituse võtta vajalikke kohandamismeetmeid. Nõukogu avalikustab komisjoni ettepaneku põhjal kõnealuse soovituse.”; 3. Juhul kui märgatav kõrvalekaldumine tõhusast ja jätkusuutlikust eelarvepoliitikast püsib või on eriti tõsine, esitab nõukogu komisjoni soovituse alusel asjaomasele liikmesriigile soovituse võtta vajalikke kohandamismeetmeid. Nõukogu avalikustab komisjoni ettepaneku põhjal kõnealuse soovituse.”;

MENETLUS